18. jaanuar 2025
Jürgen Rooste:
*
ja su õde helistas mulle
neli aastat tagasi
ja palus mul maha istuda
ma istusin juba niigi
sel hetkel olin ma juba elus istuma jäänd
sel hetkel ma muidugi teadsin
…
kui mitu surma veel jõuab läbi telefoni
kui palju on juba jõudnud
mitte et telefon ise süüdi oleks
aga läbi tema voolab meieni surma
paljupalju sumedat sõgedat surma
sinu minek oli valusam
sest ma sain su olemisele nõjatuda
kas või lõpu eel su häälele sessamas telefonis
nüüd valin vahel siinsamas tühjal lehel numbri
ja ootan et võtaksid vastu
1. Me kõik oleme katki ning läbi sõdade-okupatsioonide-küüditamiste uusi katkiseid põlvkondi tekitanud.
2. Inimkonna üle valitseb meelehaiguse epideemia – iga 25. inimene on nartsissistlik psühhopaat, iga 4. uue põlvkonna inimene autist, ath…
3. Katkiolemise võib teha „normaalsuseks“ ning kedrata kadeda kurja kättemaksu nõiaringis – teadvustatud katkisusest saab lahendus: lugudejutustaja, lugude vahendaja ja tõlgendaja, kogemusnõustaja.
4. 12 ingli – abordilaste – suurteos on oodatud ja kardetud raamat – oletati paljastamisi – ent tegelikult kujunes ilusa valusa SELLEST läbi tulemise ühendkoor.
5. Sissejuhatuses kinnitab Sass Henno, et nii füüsilisest kui vaimsest vägivallast väljumise ja tervenemise eeldus on tegelikkusest rääkimine – võimalikult valjusti – et kümned tuhanded üksinda oma pekstust häbenevad inimesed lõpetaksid kartmise – kui vastu hakkan, saan veel…
6. Lõppsõnas juhib Urmas Sõõrumaa tähelepanu ajaloolisele tõsiasjale, et kogukond kaitses nõrgemaid – meiegi külad ja kooslused peavad lõpetama koletiste potitamise ja vaikiva pealtvaatamise – peaasi, et kurjam minu peale ei vihastaks…
7. Ühine joon vägivallaohvrite lugudes on ka see, et omaksed eitavad ja ignoreerivad toksilise tondi tegusid – aga karma ja 7 põlve tagasitasumist on teel, sest Jumal on alati kodus.
8. Heade lahendite valik võib alata dr Rammuli poole abi järele pöördumisest, uue ameti õppimisest Alar Krautmanni koolis, lemmiklooma ja temaga kaasnevate hobide avastamine dr Piia Vilu abiga.
9. Piia Padar kolis väljakannatamatust elulaadist ära Tallinna ja on oma uue elu ehitanud mitmeaastase koolituste läbimisega litsentseeritud kogemusnustajaks.
10. Kati on alles protsessis – pärast põrgust ära kolimist ja pandeemiat on mitmekordse koormusega koolipreili, kes valis raskeima võimaliku töövihikuülesande: rajas oma muinasmaa vahetult tondi öömaja kõrvale – to be continued…
Emadele sülitatakse meie maal otse näkku. Kõik on tagurpidi – seestunud sarvedega kunstnikud, seaduste läbisurujad ja muu enda arvates eliit ise ei saa arugi, kelle teenistuses nad tegelikult väänlevad. Nende hing on ammu kuradile müüdud. Vales siplejatel puudub võime näha tõde ja alles on neile jäänud vaid eneseõigustuse irve tühi kest… ja kalk süda. Helluse ja austusega, veelvähem aukartusega elu ees pole neil midagi pistmist. Kurjus mässab ja eksitab. Hoidke oma hinge, kellel see veel alles on!
17. jaanuari 14 kirja luges erinevalt minust läbi terapeut.
1. kirjade autor ei ole vähimalgi määral iseendaga ühenduses
2. kirjade autor ei adu, et abielu lõppes 3,5 aastat tagasi ning arvab, et Kati Murutar on tema isiklik omand –
see nähtub nii adressaadile väljutatud sõimust ja alandustest kui pistelistest armastusavaldustest
3. täiesti puuduva minapildi ja tegelikkusetaju, mälu ja üldistusvõime tõttu ei tea isik, et süüdistab kõiki võimalikke isikuid kõiges selles, mida on ise korraldanud ja põhjustanud
4. ehkki isikul on loodud oma reaalsus, mida ta agressiivselt ja õigusevastaselt teistele peale surub, puudub kirjutatus üks isik – autor ise – ka juhul, kui ta ilmselgest igavusest ja teda ennast õgivast kurjusest kirjutab tekste ise, mitte tehisaju najal, ei ole teda kui isiksust olemas
5. nii nende kirjade kui dokumenteeritud sündmuste põhjal kuulub subjekt ekspertiisi, kuivõrd tegemist on ilmselgelt ümbritsevatele ohtliku psühhopaadiga
6. kaotanud reaalsusega igasuguse sideme, räägib isik asjaosaliste juuresolekul neist ja neile teada olevatest sündmustest lausvalesid ja pahatahtlikku laimu – tõenäoliselt ise seda uskudes
7. luulumaailmas redutamine ei oleks kellegi probleem, kui isik ei suruks teisenenud tegelikkust nii vaimse kui füüsilise vägivallaga pidevalt ja sihikindlalt kahju tekitades peale
Kui tuled töölt või mujalt koju ja tunned, et oled tühi, väsinud, häiritud olekus, siis võta hetka ega ja taasta end energiates.
Leia mugav koht istumiseks, keskendu hetkele ja hakka teadlikult, oma otsusega tagasi tõmbaga kõik päeva jooksul kaotstud energiad. Igalt poolt ja kõigilt, kellega suhtlesid. Teemadest, olukordadest, inimestelt, kohtadest, süstemist, ühisväljast, olenditelt,
Kõik energiad tõmbad tagasi, kuhu kaotanud, andnud või võetud, igalt poolt, Sulle kuuluvad energiad, saja protsendiliselt puhtal kujul.
Lõikad kõigi ja kõigega ühendusniidid läbi
Seejärel saadad endast minema võõrad energiad, omanikele, päritolukohtadesse, tagasi saja protsendiliselt, puhtal kujul, olukordadesse, inimestle või kuhu iganes need ei kuulu.
Laotad enda üle laiema jumaliku valguse, mis uhab läbi – üle puhta valgusega sinu energiad ja auravälja, tervendab ja puhastab, täidab puhta Algallika valgusega.
Nüüd tõmbad Algallikast saja protsendiliselt puhtal kujul endale elujõu enerigia ja enda Algenergiatest saja protsendiliselt puhtal kujul oma algenergiad. Täitud nendega. Tunneta, viibi olemises ja kindlasti tajud, et oled nagu uues hingamises, kerguses ja helguses.
Loo seejärel enda ümber hoidev valguseväli aktiveerides enda südame keskmest iseenda sisemine valgus, mis täites auravälja loob Sulle Sinu enda jõus ja väes ning valgusteadlikkuses valgusevälja. See on selline tummine, ja turvaline väli nagu mull.
#OleIseEndaEluLooja #ValgusekanalMarge #VaimneTervis #Eneseareng #Heaolu #Eneseteadlikkus #EluLoomine #Mindfulness #InnerPeace #LightAndLove #ReikiTartu #SpiritualAwakening #EneseAreng #InnerPeace
Ainus inimene, keda sa tõeliselt igatsed, oled sina.
Inimene, kes suudab kõik teie probleemid lahendada, olete teie.
Inimene, kes suudab leida lahenduse, lohutada, lõbustada ja su ellu huvi lisada – see oled ka sina.
Inimene, kes suudab armastada ja olla selle tundega täidetud, oled sina.
See ei tähenda, et teid jäetakse üksi ja te ei vaja kedagi. See tähendab, et te lõpetate sõltumise välistest teguritest ja teie elu hakkab teile kuuletuma. Ja siis ilmub kõik, mida sa nii väga tahtsid, kuid mida sa ei saanud.
Tõelised armastajad tulevad ja tekib kogukond. Elu muutub dramaatiliselt, kui te ei lase ühiskonnal end kujundada ja oma elu ise kujundada, sest ainus inimene, kes suudab teie ellu õnne tuua, olete teie.
Aga kes ma tegelikult kogu selle mitmekesisuse juures olen – selles on küsimus?
Parim viis päeva hästi alustada või jätkata on sekeldusest ärgata ja mõelda, kas täna on võimalik vähemalt ühele inimesele rõõmu pakkuda, alustades iseendast!
Ära ela mõistuse ettekirjutuste järgi, kuidas ta õigeks peab. Rõõmsa eksistentsi lihtne saladus on hirmudest lahti laskmine ja avatud olemine. Ära karda, mis sinuga juhtub, sinu tulevik ei muutu tänu sellele, vaid olevik muutub rahulikuks. See, kes vaatab liiga ette ja liiga taha, ei ole ju oma südames rahus.
Ära kurvasta millegi pärast ja ära rõõmusta selle üle, mida veel pole. Ava end elule endale ja see avaneb sulle kogu oma mitmekesisuses vastavalt sinu vajadustele. Meeleheide on seisund, mil elad oma mõistuse järgi ega võta vastu ilmselget ja enda oma, ava end…
Elus on kõige raskem see, kui proovid seda selgeks teha, alguses end jupikaupa lahti võtta, kõik asjad ära klaarida, palju infot, teadmisi ja tehnikaid seedida, aga juhiseid pole ja sa ei tee seda. teada, kus asuvad kõige olulisemad osad ja kuidas need toimivad.
Katse-eksituse meetodil õpite kõike, katsetate ja jõuate huvitava punktini – kuidas see kõik nüüd kokku panna. Kuid jääd paigale, püüdes seda kõike oma mõistusega mõista, kuni juhtub ime ja sinu olemuse seest murrab läbi arusaam, et kõik on üks ja siis tuleb kõige tähtsam – rahu, vaikus ja lihtne olemine. .
Nikolai Bulgakov
Aasta on alles alanud, aga paljud tunnevad end segaduses ja väsinuna. Energia loob muutusi ja võimaluse kirjutada oma elus uus peatükk. Paljud vaatavad nüüd üle oma elu, otsustades, mis jääb ja mis tuleb lasta minna. Hiljutine võimas täiskuu ja kollektiivsed sündmused on toonud esile vajaduse hoida tasakaalu ja säilitada kaastunne, ilma et kaotaksime jalgealust. Muutuvate energiate keskel on enesehooldus esmatähtis – rutiin ja keha tarkuse kuulamine aitavad meil toime tulla.
Sissetulevad energiad on kiirenenud, aktiveerides nii keha kui ka Maa olulisi punkte. See tempo on intensiivne, justkui kiire tants, mis kutsub meid ärkama ja muutuma. Valikud ja õppetunnid tulevad nüüd kiiremini kui kunagi varem – nagu rong, mis peatub iga 10 minuti järel.
Vaadake tagasi eelmisele aastale: kõik väljakutsed ja õppetunnid olid ettevalmistuseks sellele kiirenenud protsessile. Muutused on suured ja vajavad meilt keskendumist ja selgust. On aeg prioriteedid paika panna ja lasta ülejäänul taanduda. Ole rahulik, keskendunud ja kuula oma keha – kõik oluline selgineb.
Biblioteca Pleyades:
Mis on nanotehnoloogia; Nanomeeter (nm) on üks miljardik meetrist. Võrdluseks on keskmise juuksekarva laius 100 000 nanomeetrit.
Inimese vererakud on 2000–5000 nm pikad, DNA ahela läbimõõt on 2,5 nm ja kümnest vesinikuaatomist koosnev joon on üks nm.2 Eriti valgustavad on kolm viimast statistikat. Esiteks, isegi vereraku sees on nanomõõtmes palju ruumi.
Seetõttu lubab nanotehnoloogia manipuleerida üksikute raku struktuuri ja funktsioonidega. Teiseks, võime mõista ja manipuleerida ainet ühe nanomeetri tasemel on tihedalt seotud võimega mõista ja manipuleerida nii ainet kui ka elu nende kõige põhilisematel tasanditel: aatomit ja orgaanilisi molekule, millest koosneb DNA.
Nanotehnoloogiat saab vaadelda erinevatel tasanditel. USA riiklik nanotehnoloogia algatus määratleb nanotehnoloogia järgmiselt:
„Teadus, tehnika ja tehnoloogia, mis on seotud aine mõistmise ja juhtimisega pikkuseskaalal ligikaudu 1–100 nanomeetrit. Nanotehnoloogia ei tööta aga ainult nanomõõtmelise ainega, vaid ka selliste materjalide, seadmete ja süsteemide uurimist ja arendust, millel on nanomõõtmete või komponentide tõttu uudsed omadused ja funktsioonid.
Briti Kuningliku Seltsi ja Kuningliku Tehnikaakadeemia ühisaruanne määratles nanotehnoloogia sarnaselt järgmiselt:
“konstruktsioonide, seadmete ja süsteemide projekteerimine, iseloomustamine, tootmine ja rakendamine, kontrollides kuju ja suurust nanomeetri skaalal.”
Nanotehnoloogia rakendamine võib toimuda ühes, kahes või kolmes mõõtmes.
Seega hõlmab see 25 aatomi paksuse hapnikuplasma kasutamist, et siduda indiumfosfiidi kiht räniga, et valmistada arvutikiip, mis kasutab lasereid andmete edastamiseks 100 korda suurema kiirusega kui praeguste sideseadmete kiirus.
Kahes mõõtmes hõlmab see süsinik-nanotorude tootmist, mille läbimõõt on üks nanomeeter ja mille pikkus võib lõpuks ulatuda mitme sentimeetrini.
Kolmes mõõtmes hõlmab see väikeste osakeste valmistamist, mille suurus ei ületa mõne nanomeetri ja mida võidakse kasutada päikesekaitsekreemide koostisosana või ravimi toimetamiseks teatud tüüpi keharakkudesse.
Üldisemas kontekstis võib nanotehnoloogiat vaadelda kui praegust etappi pikaajalises võimes mõista ja aja jooksul ainet üha väiksemas mahus manipuleerida.
Viimase sajandi jooksul on füüsikud ja bioloogid arendanud palju üksikasjalikumat arusaama mateeriast peenemal ja peenemal tasandil.
Samal ajal on insenerid järk-järgult omandanud oskuse materjaliga usaldusväärselt manipuleerida järjest peenema täpsusega.
Kuigi oleme nanotasandil toimuvast juba ammu teadnud, on teadmiste tasemed järgmised:
1) teadmine aatomite olemasolust
2) nende nägemine
3) nendega manipuleerimine
4) nende tööpõhimõtte tõeliselt mõistmine,
…on dramaatiliselt erinevad.
Viimased kaks etappi avavad eriti olulisi uusi tehnoloogilisi võimeid. Nanotasandil jõudis tehnoloogia just hiljuti nendesse etappidesse.
Kaks näidet näitavad praeguste uuringute olulisust. Bioloogid on DNA peamistest ehitusplokkidest teadnud alates 1953. aastast, kuid kuni viimase ajani ei teadnud nad inimese täpset DNA järjestust.
See juhtus viimasel kümnendil. Viirused olid veel üks mõistatus, kuid nüüd ei tea teadlased mitte ainult DNA järjestust, vaid on neid teadmisi kasutanud viiruse ehitamiseks, mis paneb kokku aku.
Teise näitena, selle asemel, et näha üksikuid aatomeid elektronmikroskoobiga, saavad teadlased nüüd asetada materjalitükile 20 nm süvendi;
……. luues andmesalvestussüsteemi, mis mahutab ruuttollisele kiibile 25 miljonit trükitud õpikulehekülge.
Mis teeb tööst nanotasandil rohkem kui lihtsalt aine mikro- ja makrotasandil varasema töö loomulikuks käiguks?
Esiteks esinevad aine ja elu peamised ehitusplokid nanotasandil.
Molekulaarkeemia, geneetiline paljunemine, rakuprotsessid ja elektroonika praegune piir esinevad kõik nanotasandil. Nende protsesside toimimise mõistmine ja mis veelgi olulisem;
…….. võime usaldusväärselt manipuleerida sündmustega sellel tasemel, et saada konkreetseid tulemusi, avab võimaluse uuteks olulisteks edusammudeks paljudes valdkondades, sealhulgas elektroonikas, meditsiinis ja materjaliteadustes.
Teiseks tähistab nanotase traditsioonilise füüsika ja kvantmehaanika kattumist. Sellel skaalal erinevad materjalide füüsikalised, keemilised ja bioloogilised omadused fundamentaalselt kas üksikute aatomite või puistematerjalide omadustest.
See muudab põhjuse ja tagajärje seoste ennustamise palju raskemaks ning toob kaasa sellised nähtused nagu kvanttunneldamine, superpositsioon ja takerdumine.
Selle tulemusena võib nanomõõtmelisel materjalil olla üllatavaid omadusi, mis ei ilmne suures ulatuses.
Näiteks:
Kullaosakeste kogumikud võivad olla oranžid, lillad, punased või rohekad, olenevalt proovi moodustavate osakeste konkreetsest suurusest.
Nanotoru kujul olevatel süsinikuaatomitel on 100 korda suurem tõmbetugevus kui terasel ja need võivad olenevalt nende konfiguratsioonist olla metallilised või pooljuhtivad.
Titaandioksiid ja tsinkoksiid, päikesekaitsekreemide tavalised koostisosad, tunduvad makroosakestest koosnedes valged. Kuid kui osakesed jahvatatakse nanomõõtmeni, tunduvad need poolläbipaistvad.
Nanotehnoloogia areng
Miks nüüd?
Kui tundub, et nanotehnoloogia on viimase kümne aasta jooksul õitsema hakanud, on see suuresti tingitud uute instrumentide väljatöötamisest, mis võimaldavad teadlastel ainet nanotasandil jälgida ja sellega manipuleerida.
Sellised tehnoloogiad nagu skaneeriv tunnelmikroskoopia, magnetjõumikroskoopia ja elektronmikroskoopia võimaldavad teadlastel jälgida sündmusi aatomitasandil.
Samal ajal on elektroonikatööstuse majanduslik surve sundinud välja töötama uusi litograafiatehnikaid, mis jätkavad objektide suuruse ja kulude pidevat vähenemist.
Nii nagu Galileo teadmisi piiras tema aja tehnoloogia, takistas kuni viimase ajani heade mõõteriistade puudumine teadlastel nanoskaala kohta rohkem teadmisi omandamast.
Sedamööda, kuidas selles mastaabis sündmuste vaatlemiseks, manipuleerimiseks ja mõõtmiseks töötatakse välja paremaid vahendeid, areneb meie arusaamine ja võimekus veelgi.
Üks nanotehnoloogiapoliitika juht on nanotehnoloogiatoodete väljatöötamisel tuvastanud neli erinevat põlvkonda, millele võime lisada võimaliku viienda:
Passiivsed nanostruktuurid (2000–2005)
Esimesel perioodil kasutavad tooted ära nanomaterjalide, sealhulgas nanotorude ja nanokihtide passiivseid omadusi.
Näiteks titaandioksiidi kasutatakse sageli päikesekaitsetoodetes, kuna see neelab ja peegeldab ultraviolettvalgust.
Nanoosakesteks lagundamisel muutub see nähtavale valgusele läbipaistvaks, kõrvaldades traditsiooniliste päikesekaitsetoodetega seotud valge kreemi välimuse.
Süsinik-nanotorud on terasest palju tugevamad, kuid nende kaalust on vaid murdosa. Neid sisaldavad tennisereketid annavad suurema jäikuse ilma lisaraskuseta.
Kolmanda näitena saab nanokihiga kaetud lõnga kududa plekikindlatesse riietesse. Kõik need tooted kasutavad ära materjali ainulaadset omadust, kui seda toodetakse nanomõõtmes.
Kuid igal juhul jääb nanomaterjal ise staatiliseks, kui see on tootesse kapseldatud.
Aktiivsed nanostruktuurid (2005–2010)
Aktiivsed nanostruktuurid muudavad kasutamise ajal oma olekut, reageerides prognoositaval viisil neid ümbritsevale keskkonnale.
Nanoosakesed võivad otsida vähirakke ja seejärel vabastada lisatud ravimi. Ehitusmaterjali sisseehitatud nanoelektromehaaniline seade võib tajuda, kui materjal on pinge all, ja vabastada epoksiidi, mis parandab kõik purunemised.
Või võib nanomaterjali kiht reageerida päikesevalgusele, eraldades seadme toiteks elektrilaengu.
Selles faasis olevad tooted nõuavad paremat arusaamist sellest, kuidas nanomaterjali struktuur määrab selle omadused, ja vastavat võimet kujundada ainulaadseid materjale.
Need tõstatavad ka keerukamaid tootmis- ja juurutamisprobleeme.
Nanosüsteemide süsteemid (2010–2015)
Selles etapis töötavad nanotööriistade komplektid lõpliku eesmärgi saavutamiseks koos. Peamine väljakutse on panna peamised komponendid võrgustikus koos töötama, võimalusel vahetada selle käigus teavet.
Valgud või viirused võivad kokku panna väikseid patareisid. Nanostruktuurid võiksid ise kokku panna võreks, millel luud või muud koed võivad kasvada. Piirkonna kohale puistatud nutikas tolm võib tajuda inimeste kohalolekut ja edastada nende asukohta.
Väikesed nanoelektromehaanilised seadmed võivad vähirakke otsida ja nende paljunemisvõimet välja lülitada. Selles etapis hakkavad toodetes ilmnema olulised edusammud robootika, biotehnoloogia ja uue põlvkonna infotehnoloogia vallas.
Molekulaarsed nanosüsteemid (2015–2020)
See etapp hõlmab molekulaarsete ja aatomiseadmete intelligentset disaini, mis viib “enneolematu arusaamiseni ja kontrollini kõigi looduslike ja tehislike asjade põhiliste ehitusplokkide üle”.
Kuigi piir selle etapi ja viimase vahel häguneb, näib siin tutvustatud tooteid eristavat see, et aine on loodud molekulaarsel ja isegi aatomi tasemel, et kasutada ära erinevate elementide spetsiifilisi nanoskaala omadusi.
Tehakse uuringuid valguse ja aine vastastikmõju, masina ja inimese liidese ning aatomiga manipuleerimise kohta molekulide kujundamiseks.
Näidete hulgas, mida dr Roco näeb ette, on “multifunktsionaalsed molekulid, katalüsaatorid konstrueeritud nanostruktuuride sünteesiks ja kontrollimiseks, rakusisesed sekkumised ja biomimeetikumid keeruka süsteemi dünaamika ja juhtimise jaoks”.
Kuna tee esialgsest avastamisest
toote kasutuselevõtt võtab aega 10-12 aastat, nende tehnoloogiate esmased teaduslikud alused hakkavad juba laborites tekkima.
Selles etapis ühendab üks toode mitmesuguseid võimsusi, sealhulgas sõltumatut energiatootmist, teabetöötlust ja sidet ning mehaanilist tööd. Selle valmistamine eeldab võimet mateeria ja elu põhilisi ehitusplokke konkreetsete eesmärkide saavutamiseks ümber korraldada.
Regulaarselt põllul kasutatavad nanotooted võivad ohtlikke materjale otsida ja muundada ning pinnasesse segada kindla koguse hapnikku. Nanoseadmed võiksid mööda keha ringi liikuda, fikseerides kahjustatud rakkude DNA-d, jälgides elutähtsaid tingimusi ja kuvades naharakkudel tätoveeringu sarnasel kujul loetaval kujul andmeid.
Arvutid võivad töötada, lugedes operaatori ajulaineid.
Singulaarsus (2020 ja hiljem)
Iga eksponentsiaalne kõver jõuab lõpuks punkti, kus kasvutempo muutub peaaegu lõpmatuks.
Seda punkti nimetatakse sageli singulaarsuseks. Kui tehnoloogia areneb jätkuvalt eksponentsiaalse kiirusega, mis saab pärast 2025. aastat?
Tehnoloogia tõenäoliselt jätkub, kuid praegusel etapil ennustavad mõned vaatlejad perioodi, mil teaduse areng võtab agressiivselt oma hoo sisse ja kiireneb enneolematul tasemel;
……. võimaldades tooteid, mis tänapäeval tunduvad ulmekirjana. Peale singulaarsuse erineb inimühiskond võrreldamatult sellest, mis ta on praegu.
Tundub, et mitmed eeldused juhivad singulaarsuse ennustusi.
Esimene on see, et jätkuv materjalinõudlus ja konkurentsisurve viivad tehnoloogiat edasi.
Teiseks areneb tehisintellekt mingil hetkel punkti, kus arvutid täiustavad ja kiirendavad teaduslikke avastusi ja tehnoloogilisi muutusi.
Teisisõnu, intelligentsed masinad hakkavad tootma avastusi, mis on inimese jaoks liiga keerulised.
Lõpuks on olemas oletus, et lahendused enamikule tänapäeva probleemidele, sealhulgas materjali nappus, inimeste tervis;
……. ja keskkonna halvenemist saab lahendada tehnoloogia, kui mitte meie, siis arvutite abil, mida me lõpuks arendame.
Olenemata sellest, kas keegi usub singulaarsusse või mitte, on nanotehnoloogia tõenäolist mõju ühiskonnale raske üle hinnata.
Esiteks on viimase viie aasta edusammud kulgenud palju kiiremini, kui isegi parimad eksperdid ennustasid. Tulevikku vaadates ületab teadus tõenäoliselt jätkuvalt ootusi, vähemalt keskpikas perspektiivis.
Kuigi teadus võib kiiresti areneda, muutuvad tehnoloogia ja igapäevaelu mitmel põhjusel tõenäoliselt palju aeglasemas tempos.
Esiteks kulub teaduslike avastuste uutesse toodetesse kinnistumiseks aega, eriti kui nende toodete turg on ebakindel.
Teiseks võivad nii üksikisikud kui ka institutsioonid avaldada muutustele suurt vastupanu.
Kuna uus tehnoloogia nõuab oma täielikuks mõjuks sageli olulisi organisatsioonilisi muudatusi ja kulusid, võib see uute avastuste sotsiaalset mõju edasi lükata.
Näiteks arvutitehnoloogial ei olnud märgatavat mõju majanduse tootlikkusele enne, kui see integreeriti laialdaselt äribüroodesse ja lõpuks ka äriprotsessidesse.
Ettevõtetel kulus üle kümne aasta, et jõuda kontorikogumi kirjutusmasinate väljavahetamisest kogu tarneahela ümberkorraldamiseni, et Internetti ära kasutada.
Kuigi mõned ettevõtted võtsid uued tehnoloogiad kiiresti kasutusele, jäid teised sellest kaugele maha.
Nanotehnoloogia struktuur
Nanotehnoloogiat iseloomustab interdistsiplinaarne olemus.
Esiteks tehakse nanotasandil uurimisi erinevates akadeemilistes valdkondades.
Veelgi olulisem on see, et kõige arenenumad teadusuuringud ja tootearendus nõuavad üha enam teadmisi erialadest, mis seni toimisid suuresti iseseisvalt.
Need valdkonnad hõlmavad järgmist:
Füüsika
Konkreetsete molekulide ehitust juhivad neid moodustavate üksikute aatomite vahelised füüsilised jõud.
Nanotehnoloogia hõlmab uudsete molekulide jätkuvat kavandamist konkreetsetel eesmärkidel. Füüsikaseadused aga määravad jätkuvalt, millised aatomid omavahel suhtlevad ja mil viisil.
Lisaks peavad teadlased mõistma, kuidas kvantfüüsika mõjutab aine käitumist allpool teatud skaalat.
Keemia
Erinevate molekulide vastastikmõju juhivad keemilised jõud. Nanotehnoloogia hõlmab erinevate molekulide kontrollitud interaktsiooni, sageli lahuses.
Erinevate materjalide üksteisega suhtlemise mõistmine on teatud eesmärgi saavutamiseks uute nanomaterjalide kavandamise oluline osa.
Bioloogia
Nanotehnoloogia põhirõhk on väikeste seadmete loomisel, mis on võimelised töötlema teavet ja täitma ülesandeid nanoskaalal.
Protsess, mille käigus DNA-s kodeeritud teavet kasutatakse valkude ehitamiseks, mis seejärel täidavad keerukaid ülesandeid, sealhulgas keerukamate struktuuride ehitamist, pakub üht võimalikku malli.
Parem arusaamine
See, kuidas bioloogilised süsteemid töötavad madalaimal tasemel, võib lubada tulevastel teadlastel kasutada sarnaseid protsesse uute eesmärkide saavutamiseks. See on ka kõigi meditsiiniliste rakenduste uurimise oluline osa.
Arvutiteadus
Moore’i seadus ja selle tagajärjed, nähtused, mille kaudu hinna toimivus, kiirus,
……. ja peaaegu kõigi arvuti- ja sidetööstuse komponendi võimsus on viimastel aastakümnetel plahvatuslikult paranenud, sellega on kaasnenud pidev miniaturiseerimine.
Transistori suuruse jätkuv vähenemine seisavad silmitsi füüsiliste tõketega, sealhulgas soojuse hajumine ja elektronide tunneldamine, mis nõuavad uusi tehnoloogiaid.
Lisaks on nanoseadmete kasutamisel suur probleem vajadus nendega teavet vahetada.
Lõpuks nõuavad teaduse edusammud suutlikkust hallata suurest andurite võrgust kogutud üha suuremaid teabekoguseid.
Elektrotehnika
Sõltumatult töötamiseks vajavad nanoseadmed pidevat toiteallikat. Toite teisaldamine seadmetesse ja seadmetest sellises mahus on ainulaadne väljakutse.
Infotehnoloogia valdkonnas on elektriliste signaalide juhtimine ülioluline ka transistorlülitite ja mälusalvestuse jaoks.
Samuti tehakse palju uuringuid nanotehnoloogiate väljatöötamiseks, mis suudavad energiat tõhusamalt toota ja hallata.
Masinaehitus
Isegi nanotasandil kehtivad endiselt sellised probleemid nagu kandevõime, kulumine, materjali väsimus ja määrimine.
Üksikasjalikud teadmised selle kohta, kuidas tegelikult ehitada seadmeid, mis teevad seda, mida me tahame, vastuvõetava kindlustundega, on tulevaste uuringute kriitiliseks komponendiks.
Kahjuks ei soodusta enamik akadeemilisi ringkondi ja teadlaskondi seda tüüpi multidistsiplinaarseid uuringuid.
Töö kipub sageli jagunema oma sõnavaraga erialadeks ja alamvaldkondadeks.
Uurimisettepanekuid hindavad ühe valdkonna eksperdid, kes ei mõista ega hinda teiste valdkondade arenguid.
Valdkonda saabuvaid noori premeeritakse tavaliselt olemasolevate uurimissuundade laiendamise eest ja nad võtavad riski, kui püüavad vaadata uurimata lünki akadeemiliste valdkondade vahel.
Kuid nanotehnoloogias peitub suurem osa suurtest võimalustest just nendes lünkades. 2002. aastal loetles Riiklik Teaduste Akadeemia mitu olulist nanotehnoloogiasse investeerimise valdkonda. Kõik need hõlmasid interdistsiplinaarset uurimistööd.
Riiklik teadusfond püüab selliseid uuringuid soodustada, jagades selleks spetsiaalselt toetusi.
Kuna nanotehnoloogiaalastesse uuringutesse on panustanud nii paljud teadused, on loomulik, et selle uurimistöö tulemused avaldavad eeldatavasti märkimisväärset mõju sarnaselt laiale rakendusalale.
Ray Kurzwiel märgib need rakendused geneetikaks, nanotehnoloogiaks ja robootikaks (GNR), millele saab lisada infotehnoloogia (GRIN).
National Nanotechnology Initiative on võtnud kasutusele sarnase nanotehnoloogia, biotehnoloogia, infotehnoloogia ja kognitiivse teaduse klassifikatsiooni (NBIC).
Need teadused on omavahel seotud mitmel viisil:
Nanotehnoloogia
Nanotehnoloogia viitab sageli teadusuuringutele paljudes valdkondades, sealhulgas ülejäänud kolmes allpool loetletud valdkonnas.
Kuid selle piiratud tähenduses viitab see võimele vaadelda ja manipuleerida ainet põhimolekulide tasemel, mis juhivad geneetikat, rakubioloogiat, keemilist koostist ning elektroonika praegust ja tulevast põlvkonda.
Seejärel saavad teadlased seda võimet rakendada teaduse edendamiseks teistes valdkondades.
Nanotehnoloogia laiem määratlus kehtib enamikus sellest artiklist, kuid tasub meeles pidada, et teiste teaduste edusammud sõltuvad nanotasandi aine vaatlemise, mõistmise ja kontrollimise suutlikkuse jätkuvast paranemisest.
See omakorda nõuab täpsemaid ja odavamaid seadmeid ning paremaid tehnikaid suure hulga nanoseadmete tootmiseks.
Biotehnoloogia (geneetika)
Nanotehnoloogia lubab kogu elusaine aluseks olevate põhiliste ehitusplokkide paremat mõistmist ja nendega manipuleerimist.
Geneetilise pärilikkuse põhiteooria on tuntud juba mõnda aega.
Kuid bioloogid ei mõista täielikult üksikasju, kuidas elu läheb ühest viljastatud munarakust koos täieliku kromosoomikomplektiga elusloomaks.
On küsimusi selle kohta, kuidas täpselt DNA-sse kodeeritud teave transkribeeritakse, valkude rolli, raku sisemise töö ja paljude muude valdkondade kohta.
Põhimõtteliselt koosneb DNA neljast molekulist koosnevast pikast jadast; adeniin, tümiin, guaniin ja tsütosiin. Kuna neid molekule loetakse kolme kaupa (nn koodoniteks), on võimalikke kombinatsioone 64.
Iga kombinatsioon vastab ühele 20 aminohappest. Aminohapped omakorda moodustavad valke, mis voldivad ainulaadsel kolmemõõtmelisel viisil ja täidavad paljusid funktsioone indiviidi rakkudes.
Põhimõtteliselt võimaldavad uuringud meil välja selgitada konkreetsete haiguste geneetilise aluse ja tulevikus võivad
võimaldab meil kahjulikke mutatsioone usaldusväärselt parandada.
Aga mida annaks meile täielik arusaam geneetilisest protsessist?
Kas saaksime välja töötada DNA, mis kasutab viiendat ja kuuendat molekuli? Kas olemasolevat protsessi saaks ümber programmeerida, et kodeerida rohkem kui 20 aminohapet?
Mil määral on võimalik luua täiesti uusi unikaalseid funktsioone täitvaid valke?
Ilmselgelt on vaja paremat arusaamist bioloogilistest protsessidest, et pakkuda nanotehnoloogiaga kaasnevat kasu tervisele.
Kuid see on oluline ka mitmel põhjusel väljaspool bioloogiat. Traditsiooniliste tootmistehnikatega harjunud inimestel võib alguses tekkida raskusi toote molekulaarselt tasemelt ülesehitamise kontseptsiooniga.
Bioloogia pakub selleks malli. Üksainus viljastatud munarakk emakas muutub lõpuks inimeseks; uskumatu keerukusega süsteem lihtsast juhistest läbimõõduga 2,5 nm.
Teadlased loodavad, et sarnaseid protsesse saab kasutada paljude muude toodete valmistamiseks.
Infotehnoloogia
Teabetöötluse edusammud on sõltunud Moore’i seaduse jätkuvast kohaldamisest;
……. mis ennustab arvutikiibile paigutatavate transistoride arvu regulaarset kahekordistumist.
See tõi kaasa hüppeliselt paranenud arvutuskiirus ja hind.
Praegune arvutitehnoloogia põhineb CMOS-il (Comlementary Metal Oxide Semiconductor). Praegune arvutikiipide põlvkond sõltub juba 70 nanomeetrist väikestest funktsioonidest.
Nanotehnoloogia prognoositavad edusammud pikendavad tõenäoliselt CMOS-tehnoloogiat 2015. aastani.
Sellest suuremate transistoride tiheduse korral hakkavad aga ilmnema mitmed probleemid. Üks neist on laastude tootmiseks vajaliku uue tootmistehase kulude dramaatiline tõus.
Need kulud tuleb amortiseerida transistoride maksumusega, hoides need kallitena.
Teiseks muutub loogikaseadmete tekitatud soojuse hajutamine järjest keerulisemaks. Lõpuks tunnevad elektronid sellistel väikestel vahemaadel üha enam materjalide vahel, mitte ei läbi neile programmeeritud teid.
Nende piirangute tulemusena nõuab Moore’i seaduse jätkumine palju pärast 2015. aastat tõenäoliselt ühe või mitme uue tehnoloogia väljatöötamist.
Tulevased edusammud toovad meid lähemale ka vaba mälu, kõikjal leiduva andmete kogumise, keeruka tarkvara abil andmete massilise jadatöötluse ja välkkiire, alati sisse lülitatud edastuse maailmale.
Mis juhtub siis, kui peaaegu kogu teave on teoreetiliselt kõigile kogu aeg kättesaadav?
Kognitiivsed teadused (robootika)
Arvutiteaduse jätkuvad edusammud koos inimaju toimimise palju parema mõistmisega peaksid võimaldama teadlastel arendada tarkvara, mis on võimeline paljundama ja isegi parandama inimese intelligentsuse paljusid aspekte.
Kuigi tehisintellekti areng on jäänud maha paljude selle tugevaimate pooldajate ootustest, areneb spetsiaalne tarkvara jätkuvalt ühtlase kiirusega.
Eksperttarkvara ületab nüüd parimaid inimesi paljudes ülesannetes lihtsalt seetõttu, et sellel on hetkeline juurdepääs suurele teabesalvele, mida ta saab kiiresti töödelda.
Lisaks arendavad teadlased jätkuvalt palju paremat arusaama sellest, kuidas üksikud ajuosad konkreetsete ülesannete täitmiseks töötavad.
Kuna töötlemisvõimsus aina odavneb, hakatakse seda üha enam kasutama üksikute probleemide lahendamisel.
Kas nanotehnoloogia kujutab endast ohtu ühiskonnale; Vähesed inimesed kahtleksid, et tehnoloogia on toonud inimühiskonnale suurt kasu.
Isegi need, kes seda väldivad sageli kõige häälekamalt, võtavad tavaliselt kiiresti omaks need aspektid, nagu parem tervis ja suhtlus, mis nende eesmärkidele vastavad. Nendest eelistest hoolimata on ühiskonnal armastuse/vihkamise suhe uute edusammudega.
See on osaliselt tingitud sellest, et uus tehnoloogia loob alati uusi majanduslikke võimalusi, mis häirib neid, kes status quost kasu saavad.
Luddiidid hävitasid esimesed kudumismasinad, kuna need ohustasid nende olemasolevaid töökohti.
Meeleavaldajad ei mõelnud vähe inimeste massidele, kes võivad esimest korda osta taskukohase hinnaga teise riidekomplekti.
Võib-olla on sügavam rahutus ebakindluse pärast, kuhu tehnoloogia meid lõpuks viia võib.
Kas on sellist asja nagu liiga palju edusamme?
Kes täpselt kasu saab?
Millised võimalikud probleemid varitsevad ja kuidas me nendega toime tuleme?
Millised on sotsiaalsed tagajärjed?
Neid ja teisi vastuseta küsimusi on sageli kasutatud ettekäändena, et loobuda tehnoloogia eelistest, et tõsta tänapäeva probleemide mugavust.
Nanotehnoloogia on tekitanud sarnaseid probleeme. Võib-olla kõige tuntuma näitena kirjutas Sun Microsystemsi endine tehnoloogiajuht Bill Joy artikli, milles seadis tõsiselt kahtluse alla praeguste teadusuuringutega edasimineku tarkuse.
Hr Joy hirmud keerlesid kolme võimaliku ohu ümber:
Nanoseadmed, mis väljuvad kontrolli alt
Nanoskaala väiksuse ja Suur hulk nanoorganisme või seadmeid, mida on vaja makromastaabis tõhusaks toimimiseks, tähendab teatud kontrolli kaotust pärast nende keskkonda sattumist.
Oleme neid loonud palju ja meil on raskusi nende täpse asukoha või tegevusega.
Mõned on väljendanud kartust, et isepaljunevad nanobotid võivad kontrollimatult paljuneda, kulutades lõpuks kogu aine ja kattes maailma nn halliga.
Seda ohtu, mille esmakordselt tõstatas Eric Drexler oma raamatus “Loomise mootorid” ja hiljem Michael Crichtoni romaani teema, on enamik teadlasi laialdaselt diskrediteerinud.
Lisaks probleemile, et keegi ei tea nüüd, kuidas isepaljunevaid masinaid valmistada, on tõsiseid küsimusi selle kohta, kuidas selline protsess saaks ilma ühegi selge energiaallikata püsida.
Isegi Eric Drexler on tunnistanud, et halli moe stsenaarium on vale teema, millele keskenduda.
Uute bioloogiliste eluvormide loomiseks vajalike teadmiste ja seadmete kiire levik
Hr Joy on eriti mures selle pärast, et neid teadmisi kasutatakse tahtlikult uute patogeenide loomiseks ja vabastamiseks.
Erinevalt tuumatehnoloogiast nõuab bioloogiliste massihävitusrelvade loomise võime palju vähem kapitaliinvesteeringuid ja seda on palju lihtsam varjata.
Selle murega tuleb tegeleda. Siiski on väga raske mõista, kuidas ühiskond saab seda ohtu täielikult vältida, loobumata samal ajal tehnoloogiatest, mis lubavad vähki ravida;
……. parandada geneetilisi defekte ja luua uusi organisme, mis on võimelised mürgiseid kemikaale puhastama.
Hr Joy viimane mure oli see, et infotehnoloogia ja tehisintellekti edusammud loovad lõpuks meie omast parema intelligentsuse, mis ei pruugi tegutseda ainult meie huvides.
Jällegi on härra Joyl palju tõenäolisemalt õigus tehnoloogia suuna kui selle kurja mõju osas.
Tehnoloogia ajalugu seisneb selles, et selle eelised on oluliselt üles kaalunud selle ohud ja et ühiskond on lõpuks leidnud viisid isegi kõige hullemate ohtude ohjamiseks, kasutades sageli tehnoloogia edasisi edusamme.
Nagu biotehnoloogia puhul, on raske mõista, kuidas ühiskond saaks vältida selle ohu tekkimist, loobumata samal ajal kõigist eelistest, mida suurem automatiseerimine lubab.
Mõned rakendused on kahjulikud ja nende kahjude võimalikult varaseks tuvastamiseks ja neile reageerimiseks on vaja head teadust.
Saab ka siin lugeda
https://www.bibliotecapleyades.net/…/ciencia…