Toomas Peterson:
Kuidas me küll siia jõudsime? Me maksame nagu turakad nii eraisikute kui ettevõtetena suuremaid elektriarveid kui meie lähiregiooni riikides, meil on eurotsooni, meie ühise rahatsooni, kõige kõrgem inflatsioon ja meil ei ole majanduskasvu olnud juba aastaid ning eelmised ja praegused valitsused mõtlevad välja uusi, ettevõtlust pärssivaid ja vaesust süvendavaid makse.Mingi müstilise nn julgeolekumaksu sordiini all ja hiljem diametraalselt muutes seda! Poliit- ja ärieliit kutsub kohekohe saabuva sõja tõttu meie niigi nappe ressursse kasutama ühiskonna relvastamiseks. Viimase aja sündmustest Eesti Energia tükeldamine ja siis jälle liitmine sadade miljonite kahjuga. Nordica pankrotti ajamine. Meretuuleparkide dotatsioon. Keegi ei vastuta. Kas see ongi siinse ühiskonna kui süsteemi entroopia, korrapäratuse kasv, mis mingil hetkel viib süsteemi lagunemiseni.
Ma saan aru mingil osal elanikkonnast, pakun 10%-15% valdavalt meestel, on mentaalne ja füüsiline valmidus kuskil mingite vahenditega taplusesse minna. Ajalugu on kirjutatud ja kirjutamata sõdu täis. Aga nüüd ei ole nii, et kui need tüübid poliitliste ja rahamaiade juhtide poolt aktiviseeritakse selleks et uusi turge ja ressursse hõivata ning oma võimuareaali laiendada, taplevad nad kuskil nurga taga lahinguväljal. Nüüd on nii, et kogu riigi territoorium muutub sõjateatriks ja väga suurte ohvritega. Tundub, et praegused ja endised valdavalt RE juhid kutsuvad kogu siinset rahvast relvile võimaliku agressiivse naabri vastu. Et sõda tuleb ilmtingimata. See on nende, ka Ukraina presidendi valitsemisviis ja -oskus. Vältimatu. Kui see ära võtta vajuvad kokku ka poliittehnoloogilised õhulossid, nt viimane põhiseaduse tarbetu ja ühiskonda veelgi polariseeriv muudatus valimisõiguse kohta. Sest neid saab sõjakuulutuse varjus teha. Aga mida ei saa selle varjus teha on majanduskasv, mis muutub järjest enam meie eksistentsiaalseks faktoriks. SKT-st ca poole moodustab sisetarbimine, kuid sõda kuulutavasse riiki ei soovi mitte keegi investeerida ja valitsuse poolt maksude ja vildaka energeetipoliitikaga inflatsioonile hoogu andmisega väheneb sisetarbimine ja süveneb vaesus. Samas peab riik igaaastaselt võtma laenu ca 1.5-2 miljardit jooksvate kulude katteks, mitte investeeringuteks.
Kogu sellest nõiaringist välja tulekuks on vajalikud erakorralised parlamendivalimised, et vähegi püüda olukorda päästa, et riiki saaksid juhtida pädevad juhid, selliseid on siin sadu, ja et nad saaksid mandaadi julgete reformide teostamiseks. Pisut naiivne lootus, aga lootus sureb viimasena.

Alanud nädala tendentsidest. Me liigume välja Kuuvarjutuste koridorist ja justkui sukeldume külluse ja edu lainesse, mille saavutamiseks oleme nii palju tööd teinud. Me saame seda head, mida oleme ära teeninud. Inimene tõuseb tippu selles, mida ta on teinud, endas avanud ja millesse panustanud. On uute alguste aeg. Oleme selleks kaua valmistunud ja nüüd arenevad uued ettevõtmised kiiresti ning toovad kiireid tulemusi.
See on tugeva intuitsiooni aeg. Paljudel juhtudel karjub sisemine hääl otse, kuidas õigesti toimida, isegi kui olud ja inimesed ümberringi soovitavad teisiti. On aeg õppida end kuulama ja endasse uskuma. Tundub, et unistused ja soovid täituvad iseenesest, kuid…Ei saa arvata, et Kuuvarjutuste koridori mõju kaob niisama lihtsalt. Veel kaks nädalat tunneme selle mõju, mistõttu külluse säravas pildis leidub kindlasti ka varjatud ohte.
Töö ja tegemiste osas saavutavad paljud edu, millest on unistanud, ning saavad rohelise tule uute alguste jaoks. See ei ole sobiv aeg puhkamiseks, isegi kui tunnete end väsinuna ja arvate, et olete palju saavutanud. Üleminek vanast uude toimub väga kiiresti, kuigi suuri tõuse ja langusi ei ole: töökate inimeste tegemised kulgevad sujuvalt ja edukalt.
Olge valvsad, et mitte rikkuda edu perioodi: teie eesmärgid peavad jääma teie tähelepanu keskmesse. Isegi kui te ei tee kõike ise, peate olema kursis sellega, mis toimub. Lõdvestumine toob kaasa ebaõnnestumisi: teised inimesed ei pruugi olla huvitatud teie palvete või korralduste täpse täitmisega. Kontrollige! Või tehke kõik ise!
See on soodne aeg kapitali kasvatamiseks, kui inimene on teinud midagi kasumi saamiseks. See võib olla preemia varasema eduka töö eest, palgatõus või suurem tulu ettevõtluses, sealhulgas reklaami ja uute klientide kaasamise kaudu. Need on väljateenitud rahad. Juhuslikku raha praegu ei ole. Oluline on mitte ainult raha saada, vaid ka osata sellega ümber käia. Osa selle nädala tulust on hea panna kõrvale säästudeks. Sümboolselt või tõsiselt – sõltuvalt võimalustest –, kuid selline “tagavara” justkui tõmbab ligi tulevast kasumit.
Paljud suhted saavad võimaluse tervenemiseks. Suhted, mis on kaua kestnud, kuid ei ole kuhugi arenenud, hakkavad arenema. Kui paar on kogenud kriisi, kuid püüdnud oma suhet päästa, saavad nad samuti võimaluse leppimiseks ja uueks ühiseks teeks. Tervis on endiselt mõjutatud Kuuvarjutuste koridorist. Närvipinge ja vaimsed probleemid püsivad: ärevus, unetus, paanikahood jne. Kui tekib võimalus puhata, kasutage seda kindlasti. Lõõgastumine on hädavajalik. Kokkuvõttes on see aeg, mil töökus, tähelepanelikkus ja tasakaal toovad edu. Kasutage seda perioodi targalt, et luua tugev alus tulevikuks.

1) pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) kirjuta parimatest naljadest, mida sulle on 1. aprillil või üldse sinu senise elu jooksul tehtud
Üle maa ilmne nalja päev tundub tänases maailmas üht aegu nii võimatu ja kohatuna no kuulge kes siis sellistel aegadel naljatab! kui ka kergendava võimalusena vähemalt sel ühel päeval naerda.
Samas on see just nimelt üks ehk esimene päev mitmete maade ja rahvaste uue aasta algus.
Eestlaste karja laske päev on üht aegu Juuda sünnipäev.
*
Rahva kalendris on 1 aprill ehk aprilli päev või nalja päev. Aprilli võis teha ainult 1 aprillil. Kes aprilli tegi see ütles Aprill Said pika nina!
Kui aga polnud õige aprilli tegemise päev siis see aprill ei lugenud ja aprilli saaja ütles Aprill! Must siga seitse kümmend seitse põrsast taga!
See tähendas, et aprillitegija ise ongi see siga.
Aprilli tegemisel püüti teisi uskuma panna seda mis õige pole. Täna päeval tehakse arpilli harva see eest on hakatud aja lehtedes ja raadios tegema liba uudiseid vale teateid ja uudiseid. Koolides korraldatakse huumori päevi. Kõige populaarsem ongi aprilli tegemine õpilaste hulgas rahule ei jäeta ka õpetajaid.
Nalja päeva hüütakse ka selliste nimedega nagu naeru päev huumori päev pilke päev narri päev lusti päev ja vembu päev.
Rahvus vaheline nalja päev
Täna päeval on 1 aprillist saanud mitte ametlik rahvus vaheline nalja päev mis leiab aset enamikes riikides. Meedia välja annetes ja aja lehtedes ilmub erinevaid välja mõeldud liba uudiseid vale teateid ja humoorikad kuulutusi mõni on nii veenvalt esitatud et mõned inimesed on neid isegi uskuma jäänud.
Inglise keeles April Fools’ Day või International Joke Day.
Www.rahvakalender.ee

Millest on aga naljategemine 1 aprillil alguse saanud? Traditsiooniliselt pühitseti uut aastat paljudes vanades kultuurides mh roomlaste ja hindude poolt 1 aprillil. Pärimuse järgi põhjustas paavst Gregorius XIII kalendrireformi, millega nihutati uus aasta 1 aprillilt 1 jaanuarile palju segadust. Osa inimesi jätkas vanade kommete järgi elamist ja uue aasta tähistamist 1 aprillil. Neid siis hakatigi haneks tõmbama neile nalja õnnitlusi saatma või narriks hüüdma (päeva nimi paljudes keeltes on narripäev). 1 aprilli tähistatakse väga paljudes maa ilma riikides kõikjal on levinud ka aprilli kaartide saatmine.
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-naljapaev.php

1915 kui käis I maa ilma sõda lendas Prantsuse lendur üle Saksa leeri ja viskas alla pommi. Saksa sõdurid lidusid igasse ilma kaarde kuid plahvatust ei tulnud ega tulnud. Kui nad viimaks ette vaatlikult kohale hiilisid oli seal suur jalg pall küljes silt Aprill!
1957 teatas BBC soliidne uudiste saade Panorama et tänu väga soojale talvele ja edukale spageti mardika tõrjele on Šveitsi põllu meestel väga hea spageti saak. Taustaks näidati filmi lõiku kuidas naised puu otsast spagette korjavad ja päikese kätte kuivama panevad.
Paljud helistasid BBC sse ja küsisid nõu kuidas spageti puud kasvatada. Vastus kõlas Pange spageti võrse tomati kastme purki ja lootke parimat.
– 1974 hakkas Alaskas Sitka linna lähedal asuv Edgecumbe’i vulkaan musta suitsu välja ajama. Rahvas tuli tänavale ja pelgas et kaua uinunud vulkaan võib purskama hakata.
Hiljem selgus et kohalik nalja mees oli kraatrisse toimetanud sada kond vana auto kummi ja need põlema süüdanud. Legend pajatab et kui seitsme aasta pärast hakkas St Helensi vulkaan purskama kirjutas üks sitkalane talle See kord läksid sa liiga kaugele!
– 1976 teatas populaarne astronoom Patrick Moore BBC Radio 2 s et kell 9 47 liigub Jupiter täpselt Pluuto eest läbi. Kahe planeedi gravitatsiooni koos mõjul väheneb sel ajal Maa raskus jõud. Kes õigel hetkel üles hüppab tunneb end hõljumas.
Kell 9 48 hakati helistama ja BBC sai sadu telefoni kõnesid inimestelt kes olid täheldanud raskus jõu kahanemist.
– 1981 ilmus ajalehes Daily Mail artikkel õnnetust Jaapani pika maa jooksjast Kimo Nakajimist kes tuli Londoni maratoni jooksma kuid tõlke vea tõttu arvas et tal ei tule joosta mitte 26 miili vaid 26 päeva. Nakajimit on nähtud jonnakalt maratoni jätkamas ehkki inimesed on püüdnud teda peatada.
– 1995 hakkas Itaalias Cavriago linnas nutma skulptuur. Kui tavaliselt juhtub see ime tegu neitsi Maarja kujuga siis see kord valas piim valgeid pisaraid Lenin. Rahva summ vahtis imet mitu tundi enne kui tõde selgus.
– 1998 avaldas kiir toidu keti Burger King reklaami et nüüdsest on nende menüüs ka vasaku käe burger. Koostis osad on samad mis harilikul burgeril ainult 180° pööratud et vasaku käelistel oleks mugavam süüa.
Tuhanded läksid uut toodet nõudma kuid paljud tellisid ikka vana head parema käe burgerit.
– 1998 ilmus MTÜ New Mexicans for Science and Reason info lehes artikkel mis väitis et Alabama osa riigi seadus andlik kogu on 3,14159… asemel kehtestanud pii väärtuseks 3,0 nagu see on kirjas piiblis. Sõnum levis veebis ja tekitas paksu paha meelt.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/30168909/ajaloo-parimad-aprillinaljad

3) refereeri, kuidas arutleb Kaupo Meiel, mida väidab Kaarel Tarand

Kaupo Meiel, ERR arvamustoimetaja:
„Naljamehi ja naljanaisi on meil piisavalt, sellega pole muret ja pole kunagi muret olnudki. Meil on vaja rohkem tõsiseid inimesi, leiab Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris.
Nüüd on kevad tõesti peale hakanud. Pärnus annab sellest tunnistust üle linna hõljuv tindilõhn, sest algas meritindi püüdmise hooaeg, ja Tallinnas kuulutab uue aja saabumist tõik, et õhus on märksa vähem tindilõhna, kuna Eesti Päevaleht ei ilmu enam paberil.
Kevademärke on looduses muidugi veel ja väga palju. Lumikellukesed ja märtsikellukesed õitsevad täie hooga, minu koduakna ees kasvaval toomingal on pungad juba suured ning kõikjal üle Eesti pistavad nina maast välja inimesed, kes on otsustanud europarlamenti kandideerida.
Üks lahutamatult varakevadesse kuuluv sündmus on 1. aprillil tähistatav rahvusvaheline naljapäev. Rahvusvaheline tähendab muidugi ainult tähtsaimat osa maailmast, milleks on niinimetatud läänemaailm. Aasia ning Aafrika vaatavad seda nalja enamasti kaugelt ja umbusklikult pealt, sest lääne naljad ei ole hoolimata läänlaste enda veendumusest üle ilma kõigile mõistetavad.
Nii jõudu koguva kevade kui ka naljapäevaga seostub võimuvahetus Tallinnas. Rahvakalendri järgi olevat just aprilli esimesel päeval kurat sündinud või taevast alla heidetud. Kuradi paralleelina esineb Juudas, kes olevat 1. aprillil sündinud või sel päeval Jeesuse 30 hõbetüki eest ära müünud. Neid reetmise jutte on pealinnas võimult kõrvaldatud keskerakondlased rääkinud juba nädal otsa ning kui sotsiaalmeedias ja muus meedias ruum otsa ei saa, komistame sama teema otsa korduvalt kuni järgmiste kohalike valimisteni.
Kaarel Tarand: Tallinn puhkeb õide
Väidetavad reetjad ja nende kaasosalised peavad samal ajal pealinnas koalitsiooniläbirääkimisi. Suletud uste taga toimuvat lihtinimesed näha ega kuulda ei saa, aga kui peaks pakkuma, siis oletaks, et kõige sagedamini kõlab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Reformierakonna, Isamaa ja Eesti 200 läbirääkimistel küsimus: kas te teete nalja või?
Kuna “aprillitegemine seisneb petetava isiku ahvatlemises millelegi olematule reageerima”, siis senised märgid näitavad, et sündimas on pesuehtne aprillikoalitsioon. Kas sellest saab aprillinalja koalitsioon, sõltub osalistest endist.
Eks me näe, kes ja millise nalja peale naerab või solvub, aga kindel võib olla küll, et nalja hakkab saama ja palju, isegi kui see on naer läbi pisarate. Võib-olla tõesti piisab Keskerakonnal eesotsas Mihhail Kõlvartiga seda nalja rahulikult kõrvalt vaadata, et pooleteise aasta pärast toimuvatel valimistel fööniksina tuhast tõusta. Kes pärast naerab paremini ja võib-olla vene keeles. Eks me näe.
1. aprillil on igal aastal kohane peatuda kasvõi põgusalt sellel, mille üle võib hetkeseisuga nalja heita ja millisele teemale on kehtestatud huumori suhtes lähenemiskeeld. Tänavune Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat Tiit Sukk on öelnud, et nalja on tänapäeval eriti raske teha, sest kõik on nii tundlikuks muutunud.
“Vanasti võis sobivas olukorras ainult ühte sõrme püsti hoida ja teine inimene hakkas ohjeldamatult naerma.”
Osalt on see sedastus õige, aga ainult osalt. Kui inimesed on tundlikumad kui varem, siis on õigupoolest lihtsam nalja teha, küsimus on reageeringus. Vanasti võis sobivas olukorras ainult ühte sõrme püsti hoida ja teine inimene hakkas ohjeldamatult naerma. Nüüd võib sageli ette tulla, et hoiad ainult ühte sõrme püsti ja juba keegi solvub. See on väga läbinämmutatud ja üsna ebaoluline teema, millel ei olegi põhjust pikemalt peatuda.
Kui parafraseerida Tiit Suka ütlust, siis võiks välja tuua hoopis tähtsama probleemi: tänapäeval on eriti raske tõsine olla, sest kõik on nii tundlikuks muutunud.
Naljaga saavad inimesed hakkama ühel või teisel moel ja kui keegi on liiga tundlik ning iga asja peale solvub, siis on see tema probleem. Tõsisem on asi siis, kui asi on tõsine ja ikka on kõik kole tundlikud ja muudkui solvuvad.
Seega vajame lisaks rahvusvahelisele naljapäevale rahvusvahelist tõsiduse päeva. Päeva, mil kõik on tõesti selline, nagu väidetakse, ei mingit populismi ega valetamist, halva mängu juures hea näo tegemist, hea mängu juures halva näo tegemist, jälgede segamist ega musta valgeks rääkimist.
Viimaste aastate ühes parimas telesarjas “Succession” ehk “Pärijad” ütles vanaldane ärimagnaat Logan Roy oma järeltulijatele: “Ma armastan teid, aga te ei ole tõsised inimesed.” Elu, äri ja poliitikat saavad edasi viia just tõsised inimesed. Naljamehi ja naljanaisi on meil piisavalt, sellega pole muret ja pole kunagi muret olnudki. Meil on vaja rohkem tõsiseid inimesi ja see ei ole mingi aprillinali.“
https://www.err.ee/1609299246/kaupo-meiel-rahvusvahelist-tosiduse-paeva-oodates

3) korrasta google-tõlge

1. aprill on paljude rahvaste uusaasta
Bruce Stambaugh

Kui kolmel hariduses veedetud aastakümnel oli igal õppeaastal üks päev, mida ma kartsin, siis oli see 1. aprill, paremini tuntud kui aprillinali.

Õpilased ja isegi mõned õpetajad olid oma rumalate aprillinaljadega halastamatud. Tundsin kergendust, kui 1. aprill juhtus nädalavahetusele langema.

Kuid viis korda seitsmest ei teinud seda. Õpetajana ja seejärel direktorina talusin ülekoolilist rumalust. Andsin veidi rohkem lõtvumist väiksematele lastele, kes julgesid direktorile läheneda, et teda petta. Andsin endast parima, et kaasa mängida.

Mäletan hea sõnaga nende armsaid naeratusi ja uimaseid hüüdeid, et “su king on lahti”. Võtsin alati sööda, ootasin itsitamist ja liikusin koridoris kuni järgmise noorte varitsuseni.

Mul oli raskem taluda vanemaid õpilasi, kes ebaõnnestunult püüdsid oma trikitamisega tegeleda. Mul ei olnud palju kannatlikkust õpilastega, kes vabastasid ruumis hajutatud õpetaja lemmiklooma sukapaela, ega nendega, kes panid õpetajaistmetele tikke.

Mõtlesin, et kes maailmas kunagi nii rumalat päeva välja mõtles. Pärast kõiki neid aastaid otsustasin imestamise lõpetada ja uurida.
Minu due diligence oli põhjalik, kui mitte kiire otsing Google’is. Tulemused ei toonud tegelikult kaasa mingeid kindlaid järeldusi peale oletuse, et hullu päeva naljad said tõenäoliselt alguse juba Gregoriuse kalendri kasutuselevõtust. See oluline muudatus, mis pidi muutma tervishoiureformi lihtsaks, muutis aastakalendrit kogu tsiviliseeritud maailmas.

Prantsusmaa kuningas Charles IX kehtestas ülemineku 1564. aastal. Eelkõige algas uusaasta 1. aprilli asemel 1. jaanuaril. Probleem oli selles, et 16. sajandi side ei olnud see, mis praegu. Muidugi, arvestades praeguse Twitteri maailma olukorda, võis see olla hea.

Teade kalendrimuutusest võttis aega mitu kuud, isegi aastaid, et levida kogu Euroopas ja mujalgi. Pole üllatav, et mõned olid muudatusele vastu ja eelistasid säilitada status quo, mis hõlmas uue aasta tähistamist, mis algas 25. märtsil ja kulmineerus 1. aprillil. Kujutage ette, et aastavahetus kestab kaheksa päeva. Kõlab minu jaoks väga mardipäeva moodi.
Need, kes keeldusid austamast 1. jaanuari uue aasta algusena ja jätkasid 1. aprilli piiritlemise kasutamist, said oma kangekaelsuse ja muutustele vastupanuvõime tõttu tuntuks aprillinaljadeks. Pärimuse kohaselt nimetati 1. aprill aprillinaljapäevaks nende jaoks, kes klammerdusid oma vanade viiside külge.

Need vaesed lollid, vabandage sõnamängu pärast, kes keeldusid uut kalendrit vastu võtmast, saadeti naeruväärsetele ülesannetele ja tehti asjalike naljade tagumikku, nagu kleebiti neile selga silte, mis ütlesid: “Lööge mind.” See meenutas mulle neid häid vana kooli aegu.

Võib-olla seetõttu, et uue kalendri vastuvõtmiseks kulus nii kaua aega, sai 1. aprilli lollusest iga-aastane sündmus. Rumalus levis järk-järgult Briti ja Prantsuse kolooniatesse Ameerikas.
Ilmselt surevad traditsioonid, olgu need head või halvad, kõvasti. Õpilased on sellest ajast peale kiusanud õpetajaid, direktoreid ja ilmselt ka lapsevanemaid. Seda silmas pidades võiksite täna enne maha istumist oma istet kontrollida.

Loe ka: https://www.hindustantimes.com/world-news/us-news/happy-april-fools-day-2025-history-significance-messages-quotes-to-share-with-friends-and-family-101743245386207.html