Iha \u2013 60aastane tuttavlik tramm<\/p>\n
<\/p>\n
Ingomar Vihmari lavastatud \u201eTramm nimega Iha\u201c v\u00f5inuks Tennessee Williamsi \u201eA streetcar named Desire\u201c eestikeelseks t\u00f5lkida pigem ihaluseks-p\u00fc\u00fcdluseks-unistuseks \u2013 selles p\u00fcrgimuses just publik kolm m\u00e4rkamatut tundi koos Endlaga veedabki. Kes p\u00fc\u00fcab liblikaid \u2013 kes on ise liblikas…<\/p>\n
Inimlik on v\u00e4ikelinna teatrisse kaasa v\u00f5tta v\u00e4hemalt kolm eelarvamust: nooh \u2013 mida uus loominguline juht siis oma prouale lavasta \u2013 n\u00fc\u00fcd kus eelmine kolis oma prouaga Tartusse? Ega nad ju saa latti \u00fcletada, kui seda lugu on m\u00e4nginud nii Marlon Brando kui legendaarne Koidula-nimeline? Mida saab olla 1947.aasta New-Orleansi juhtumil \u00fchist 2015.aasta P\u00e4rnuga?<\/p>\n
Ingomar on koos kaasa Kleer Maibaumiga \u2013 uuslavastuse Blanche \u2013 toonud Endlasse tagasi KODU tunde. Ilmselt s\u00fcvendas seda sooja, \u00fchtehoidvat ja \u00fcksteisest hoolivat tunnet ka t\u00f5siasi, et esietendusel oli ka Koidula-nimelise p\u00fcrgimus-trammi koosseis, mitmete p\u00f5lvkondade lavarahvast kogu Eestist \u2013 ning eriti helgelt ja hingestatult h\u00e4\u00e4lestatud nn koorekiht, kes premj\u00e4\u00e4ride juurde ikka kuulub. Mis sellesse koorekihi-asjasse puutub, siis oleme siin Eestis omavahel nii tihedalt p\u00f5imunud \u00fchisv\u00e4ljas ja \u00fchendkehandis, et me k\u00f5ik oleme koorekiht \u2013 v\u00f5i poleks meie rahvast juba ammu enam \u00fcldse.<\/p>\n
Nii on ka Vihmaril \u00f5nnestunud maailma musta jazzi pealinna New-Orleansi klassikalisest liblikate ja nende p\u00fc\u00fcdjate loost lavastada lihtne ja lummav tervik, millesse neeldudes samastud eranditult iga tegelasega. Jah \u2013 me k\u00f5ik teame, mida tunneb taevariigi seaduste j\u00e4rgi elav Blanche, kes sildistatakse armastuse-ihaluse eest surnuks. Jaa \u2013 iga naine ja mees! – on kogenud \u00f5nne elamisest n\u00e4iliselt v\u00e4ljakannatamatus kommuunis, kus pesitseb Armastus. Sest Stella (Kati Ong) mitte lihtsalt elab \u2013 ta Elab. Just \u2013 ka sina oled sama julm ja salaja \u00f5rn, nagu ambaal-poolakas (Priit Loog) \u2013 toimid parimat tahtes ja sisimas valutades, nagu elevant portselanipoes. Nii m\u00f5nigi meist hoiab kogu maailma s\u00fcles, nagu hipileedi teiselt korruselt (Karin Tammearu) ja keeb t\u00fckati \u00fcle ning karjub t\u00e4iesti valede olendite peale, nagu \u00f5lle-pokkeri-patareidel funkav mehep\u00e4ss (Ago Anderson). Ja kuidas teisiti, et me k\u00f5ik vaikime ja salgame ega sekku \u2013 nagu p\u00e4ikeseprillide taha varjuv latiino (Ahti Puudersell). R\u00e4\u00e4kimata aristokraadipoosi tagant perioodiliselt ilmuvast m\u00f6laklusest, mida ilmutab n\u00f6 positiivne kaunishing (M\u00e4rt Avandi).<\/p>\n
Seoses New-Orleansiga meenub meile, kuidas linn uppus p\u00e4rast orkaani Kathrina n\u00e4dalaid \u2013 kui meie linnake 2005.aasta orkaani j\u00e4rel lainetas, aitasime \u00fcksteist kummipaatidega teisele kaldale, ent maailma v\u00f5imsaim linn lasi tuhandetel inimestel \u00fcleujutusse surra. P\u00e4rnu linnapead Romek Kosenkranius ja Toomas Kivim\u00e4gi p\u00fc\u00fcdsid aga publikus viibides Tennessee Williamsi loo samastumiste-panoraamist kinni veel \u00fche paralleeli ja temaatika, millest intelligentselt ja tundlikult k\u00f5nelda \u2013 pagulased.<\/p>\n
Aga palun, h\u00e4rrased! Pagulasteema ning v\u00f5imatult erinevate \u2013 ja sarnaste! – kultuuride r\u00f6\u00f6pr\u00e4hklus tiksub ka Ingomari ja tema trupi kukla taga. Kavalehel peetakse vajalikuks selgitada, mis on maika ja kes on liblikas. Militaar-proletaar-ihuvari vastandub \u00f5hulisele-spirituaalsele-transformeeruvale liblikamaailmale \u2013 ent samas v\u00f5ib liblikale vabalt maika selga t\u00f5mmata ilma, et kumbki neist oleks seet\u00f5ttu v\u00e4hem see, mis v\u00f5i kes ta on.<\/p>\n
Meile maitseb naerda koomiksi \u00fcle, kus Donald Trump teatab, et okupandid-immigrandid peavad kiiremas korras koju minema ja… indiaanipealik r\u00f5\u00f5mustab: tore, millal minema hakkate? Samas piisab vilkspilgust p\u00fc\u00fcdluse-trammi reisijatele \u2013 ja aina siitnurgast ja sealtnurgast migra-\u00fchiskonda n\u00e4emegi. \u00d5ekesed DuBois’d on prantsuse hugenotid. Immigrandid. Pablo Gonzales on Columbuse h\u00f5imlastest keegi, kellesuguseid Euroopast pahategude eest kolooniaid asustama saadeti. Mis puutub Mitchelli perrekonnanimesse, siis seeesugust kannab m\u00e4letatavasti ka \u201eTuulest viidud\u201c autor Margaret \u2013 kelle vanaema oli Scarlett O’Hara protot\u00fc\u00fcp. Seega kehastab Avandi sajandite eest Iirimaalt deporteeritud vitaalse klanni j\u00e4reltulijat, kelle l\u00f5una-osariiklikust v\u00e4\u00e4rikusest on j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud nudi emaarmastus ja uje tublidus.<\/p>\n
\u00dchel p\u00e4eval arutles siitkandi lihunik: kui naiivne R\u00f5ivas toob sulle siia pagulased, ei saa too vaene laps arugi, et jutt ei k\u00e4i omal j\u00f5ul Rootsi-USAsse emigreerunud ja end \u00fcles t\u00f6\u00f6tanud paadip\u00f5genikest, vaid islami-afjooradest, kes end siia susserdavad, samal ajal, kui v\u00e4gistatud naised-lapsed surevad ikkagi s\u00fc\u00fcriatesse \u2013 kogenematud ja lihtsalt rumalad poliit-poisikesed ei m\u00f5ista seda, mida Vooglaid ja Mang s\u00f5nastasid: me tassime palmi v\u00e4gisi P\u00f5hjalasse, kastame ja v\u00e4etame ja tahame parimat \u2013 ega saa aru, miks palm on kevadeks surnud, mitte m\u00e4nniks muutunud. Aga sina ei tea \u00fchelgi hommikul, mitu lammast sul laudas on, kes su hobusega minema ratsutas v\u00f5i kas su t\u00fctrekene \u00fcldse koolist koju tuleb.<\/p>\n
\u00d5igus. Aga kes tavaline eestlane ise enamasti on? Nomaad, t\u00e4nan k\u00fcsimast. Ema poolt n\u00e4iteks viikingi-rannarootsi r\u00e4ndristand. Isa poolt kasv\u00f5i juudi-mustlase r\u00e4ndrahvaste tuletis. Nagu ka seesama lihunik \u2013 \u00fcsna \u00fcksikud nii\u00f6elda p\u00f5lis-eestlase tilgad vereringes \u2013 needki teatavasti \u00fcle Uuralite ja Aafrika-kandist tulnud \u2013 samal ajal, kui indiaani p\u00f5lisrahvad kandusid m\u00e4letatavasti \u00fcle j\u00e4\u00e4 ja ookeani saamide-t\u0161ukt\u0161ide aladelt ning tegid Ameerikast oma p\u00f5lisalad k\u00fcll paljude aastatuhandete ja j\u00f5ulise juurdumisega. Ent tegelikult on indiaanipealik t\u00e4pselt samasugune nomaad nagu Donald Trump.<\/p>\n
Oluline on, et hetkil, mil ses \u00fcldises liikumises ja kulgemises m\u00f5nikord k\u00f5ik m\u00e4est alla veereb, on sul kuristiku\u00e4\u00e4rel vastas s\u00f5ber, mitte killer-puu v\u00f5i vaba langemine. Sellest r\u00e4\u00e4givad n\u00e4itlejatar Kati nakkavad pisarad, millega ta l\u00f5pukummardusele tuleb \u2013 lavastus l\u00f5peb sellega, et \u00e4sja emaks saanud, oma kandilist meest \u00fcleni armastav \u00f5de h\u00fc\u00fcab meeleheitlikult \u00f5ekest, kes hullarisse kuuditi.<\/p>\n
Vereside ja geneetiline kokkukuuluvus kaaluvad \u00fcles pisiasja, et koos p\u00e4rlip\u00fc\u00fcdjast s\u00f5sara pika visiidiga kadus privaatsus ja tasakaal \u2013 me k\u00f5ik talume sageli talumatut, sest nii on vaja ning k\u00f5rgem mina teab ja tahab nii.<\/p>\n
Kui vahepeal pole teisiti, puudub v\u00f5rdlusv\u00f5imalus ja oskus s\u00fcdamest r\u00f5\u00f5mustada, et n\u00fc\u00fcd on j\u00e4lle asjad \u00f5igesti. 60aastase trammiloo finaalis on teatridirektor Roland Leesment Kleeri ees p\u00f5lvili. Aruka ja manipuleeriva austusega. Ja see on v\u00e4gagi s\u00fcmboolne: Ingomar ja Kleer on Endlasse tagasi toonud sooja ja siira loomisr\u00f5\u00f5mu ja avatuse \u2013 tulge ja tehke koos meiega! Tuleme ja teeme.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Iha \u2013 60aastane tuttavlik tramm Ingomar Vihmari lavastatud \u201eTramm nimega Iha\u201c v\u00f5inuks Tennessee Williamsi \u201eA streetcar named Desire\u201c eestikeelseks t\u00f5lkida pigem ihaluseks-p\u00fc\u00fcdluseks-unistuseks \u2013 selles p\u00fcrgimuses just publik kolm m\u00e4rkamatut tundi koos Endlaga veedabki. Kes … <\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[23,6,18],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aabramihobulausujad.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7067"}],"collection":[{"href":"https:\/\/aabramihobulausujad.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/aabramihobulausujad.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aabramihobulausujad.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aabramihobulausujad.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7067"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/aabramihobulausujad.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7067\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aabramihobulausujad.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7067"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/aabramihobulausujad.ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7067"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/aabramihobulausujad.ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7067"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}