Maailmanaba monoloog

Murutar hakkab jälle mingeid komasid panema vä? Sina hakkad, musikene. Kui ei hakka, paneb Murutar sulle esimest korda hinde, mida päriselt väärt oled. Selles etteütluses kasutab õpetaja Sinu enese sõnavara ja esitleb sulle Sind, kes Sa usaldust kuritarvitasid ja austuse ellimineerisid. Võtsid endale ainult õigused, mitte kohustused. Võimendasid erinevaid aineid pruukides nõmedust ja kurnasid oma kursuse intelligendid oimetuks ning peletasid õrnemad hinged siit teistesse koolidesse.
Vanakooli õpetajate väljakannatamatute meetodite ühise üleelamise asemel langesid kursusekaaslaste kiusamisse. Sina ise ei mõtle kaasa ei siis, kui tegeleme kirjandusega ega sinu enese lemmiklaulude sõnu analüüsides. Kirjandite asemel paned paska, tossude kriuksudes ja toolide tärinal kuulutad kõigile: olen keset päeva justkui laksu all.
„Mina, mees, lõugan mõisa ees ja driftin parklas autode vahel – mida vittu, miks ma ei või? Kimun peldikus ja kohtlen daame nagu pihve, sest olen ju nii tore,“ römised.
Psühholoogiline staff on lihtne: kodus ja koolis varem katki tehtu lõhub nüüd teisi.
Sõprade leidmise asemel varjab oma laamendamise taga alakat. Tagajärjeks on täielik, aga seeeest süvenev üksindus – lits lugu, lilleke! Ise nii dekoratiivne isend – nagu nukuke lausa – tõmbab arenemise asemel alla ka teiste vaibi. Mast maas ja kumm tühi on poole aastaga nendel ka, kes tahtsid õppida.
Maailmanabad olnuksid ohjeldatavad kahe-kolme rühmana, eriti rämedad nartsissistid lausa väikeklassina. Nüüd käivad ka kõrgelt lennanud alla, sest madal sagedus nakkab ja tapab. Sulle ei meeldi kuulda ega kirjutada, et sina tegid koolist loomaaia ja rikkusid kaasteeliste tõusutee? Haise minema, kui ei meeldi! Nii sa ju äsja lahkunud kursusevennale ütlesid. Kõik tuleb tagasi, nii bumerang kui karma, kes on teatavasti bitch.
„Minge munni, ma ju rääkisin, et mul on kodus sitasti, põhikoolis kogesin kiusamist. Türa noh, mul on ärevushäire ja depressioon, loogiline, et igal nädalavahetusel end mällarisse joon. Mille üle ma lollakalt naeran või mida hoo ja hoobi vaheta mölisen? Ma ei mäleta, vahet pole, pappi ei ole ja käige kõik nahhui.
Kannatan kooli välja, et kusagil olla, kuni oma suure firma teen. Olen ilus ja eriline, vaadake kõik! Ütlesin ju, mind tehti lapsena katki, nüüd olen boss ja suck my dick! Ma lähen Eestist nagunii minema – sina mine üldse persse!
Tahtsid olla mu sõber, teejuht ja preester? Türa küll, me ei räägi sama keeltki ju! Anna suitsu, raisk! Savu sul gerondil nagunii pole, see on õpetajapalgaga kättesaamatu.
Ära nussi mu ajusid oma filosoofiaga – minuti pärast ei mäleta ma oma enesegi mõtteid. Ikkagi olen universumi direktor ja maailmanaba.
Mida fakki ma tänulik olema peaksin, et sina tingimatu armastuse märgiks mu puudumisi ja märkusi Tahvlisse ei märgi? Peaasi, et keegi emale ei räägi, mida ma teen siin. Sots käigu kanni, ei karda. Jätame tunni ära, lähme minema, putsi noh!“
Seal sa just oledki. Seal on põrsad ja meie rahval on väljend pärlite loopimise kohta sigade ette. Mida mõtleb Murutar, kui sina raiskad teda, iseennast ning kursusekaaslasi, kes tahaksid õppida ja areneda? Ka välja situtud pärl on pärl. Tänan tähelepanu eest, härrased!

Päikeseloojang Portugalis

1. Kati Murutari tekst on kasutatav etteütlusena.
2. Kirjuta oma essee reisikogemustest nii füüsiliselt kui kujutlusis rändamisena.

Seisin Portugali rannikumägede tipus ja vaatasin päikese loojumist Atlandi ookeani.
Tundsin mägede lõhna. Kuulsin tasast tuult ja kaugeid laineid. Selles hetkes oli kõik.
Olin tegelikult oma kodus arvuti ees – mu vanim poeg viis mind videovestlusega sinna. Viis kohtuma mälestuste ja kogemustega. Poleks ma varem rännanud, ei oskaks mägede lõhna tunda. Kohtusin iseendaga selleski mõttes, et ühe mäekülje ostis endale inglane, kes elab seal koos kitsede ja eeslitega ning kirjutab öösiti. Kõik on kõigi ja kõigega ühenduses ja asjad on õhus. Looga inimesed on sarnased.
Inimesed ja loomad on ka õhus – Lõuna-Euroopa põhjaveesooned on tühjad. Luksuskorterites ja kuurortides pole enam magedat vett. Merevett magestatakse, ent see ei muuda fakti, et tühjakstõmmatud naftasoontesse ei seestunud mitte maailmameri, vaid mage joogivesi.
Poeg Richard nentis, et küsib teravatel hetkedel – praegu seega ülisageli – mida vanaisa sellisel puhul teeks. Mina ka. Ja Asser Murutar ütleb: „Tere, inimesed! Oh kui hea on elada! Oo, Eestimaa…“
Eesti muld ja eesti süda, kes neid jõuaks… Täis teha. Ulmelise-rujalise pujäänlusega.
Aastaid oma rahva vastu kohtu teed käinud korruptandid püstitavad nüüd kihkukähku tuulegeneraatoreid. Okeanoloogid on alati kõnelnud: genekatega kaasnevate kaablite soojus ja vibratsioon meeldib vetikatele ja veetaimedele. Kus vohavad taimed, seal on kalad. Kalad on veelindude ja inimeste toit. Meedia paljundab ikka veel väiteid jah-aga-inimestele-ei-meeldi – ning olemegi igas mõttes black-outi äärel.
Optimist ütleb – siis olemegi tagasi juurte juures, päriselt rohelised. Tere, inimesed!
SARS rapib nimesid vahetades rahvaid. Positiivsed, kes ellu jäävad, väidavad: nii delta kui omikron on inimkonna ärkamise kiirendajad. Tere, inimesed!
Meiega toimuvad loomkatsed nanotehnoloogilise kolloid-vaktsiini kolmanda kuni kolmeteistkümnenda tõhustusdoosi süstimisega. Noh, kuidas end tunned, biorobot? Neo-inimkonnas ongi kõrvuti nii spektrihäired kui süstisõbrad. Noortel on ärevushäired ja motivatsioonipuudus, vanuritel hirm ja hüljatus. Tere, inimesed!
Viljatuteks muutusite? Maakera ongi ammu üle rahvastatud. Vähktõbi tabab noori, nooremaid ja kõige nooremaid? Aeg antud… Infarktid niidavad? Süda kui armastuse organ ei pea vastu, minnakse puhkama ja tullakse taas. Tere, inimesed!
Isolatsioon ja elamustepuudus põhjustab psüühikahäireid. Ollakse silmitsi iseenda, oma lähedaste ja koduloomade transformatsiooniga. Sellest tulenevad eraelu krahhid on puhastavad ja korrastavad. Tööstus ja põllumajandus käivad alla, sest kõike toodetakse mujal ja lennutatakse siia. Aina küsime: kellega ja misjaoks ning kelleks tahan saada? Tere, inimesed!
Infouputus teeb massilise pöördumatu ajupesu, nii et me ei suuda ammu enam teavet hõlmata, fakte tervikpilti seada ega isegi mitte seda aduda, et oleme ajupestud. Sõda ja keskkond, sõda ja planeedi tühjad veesooned, sõda ja ametnikehordid, kes libaprobleeme juurde tekitavad ja neid paljundades oletavad, et on vajalikud ning tahtsidki ametnikuks saada, sõda ja Emake Maa, kes ammendatu ja rüvetatuna iga plahvatuse peale võpatab…
Ukrainlased annavad samal ajal maailmale muide intervjuusid puhtas inglise keeles ning õpivad Emajõe keeltekoolis motiveeritud ja teadlikeks Eesti kodanikeks.
Tere, inimesed!

Avalikult hiiliv tsensuur – haavatud ebakindluse tunnus
Kati Murutar, enesetsensuuri eelistaja
Kõigi ja kõige kontrollimise vajadus on nii inimese kui ühiskonna puhul haavatud ebakindluse tunnus. Mida ülbem ja suurustavam on keelaja-käskija fassaad, seda tühjem ja hirmunum ta sisimas on – olgu teiste inimeste vaba väljendumise ärakeelajaks minister või pekkis pereisa.
Laiavatel protsessijatel-kohutkäijatel on heal juhul aimu oma väikesest räpasest saladusest: nende nõrkus on tingitud sisemisest tühjusest. Mull tahab tegijaid kontrollida – järelikult tuleb neid ähvardada, solvata, pisendada ja karistada – nii saab nõrguke teisi inimesi omastada ja ära keelata. Ta ise ei ole mitte keegi, toitub puugina vägevate väest ning saab tuumakate isiksuste energia, raha ja aja kätte neid ohustades või lausa haavates. Haavatu hakkab lollisti laamendama.
Nüüd julgen rääkida
Nii säravad isiksused kui wannabed on igal ajastul kirjutanud raamatuid ja näidendeid, milles kõik ära rääkida – trotsides seejuures avalikku arvamust ja tsensuuri. Raamatute kirjutamise ajend on alati olnud oma sõnumi edastamine, sündmuste aus jäädvustamine ning puhastus a la Sofi Oksanen.
Raamatute põletamist on näinud Pariis, Peterburg ja Paide. Jälle? Subjektiivne vaba sõna katab kogu maailma raamatupoodide seinu ruutkilomeetrite kaupa. Suurriikides ei põe ei poliitikud ega pärijad kuigivõrd selle üle, mida printsess Dianast või Kennedyst järjekordses dokumentaalis paljastatakse.
Meie boheemlaste kirjumirjude elulugude teene on läbi lillelaste seiklemise vägagi jõuline kultuuripildi salvestamine tulevaste kultuuriteadlaste rõõmuks. Tänu maitsekale-tundlikule autorile – nt Verni Leivak ja Kerttu Rakke ei püüa odavat poppi ega miljoneid klikke – on teosed võrreldes Mihkel Raua või Kaur Kenderi lajatamistega õrnad ja hellad.
Sellest hoolimata on naiivselt avalat kaantevahet püütud ära keelata – otseselt või kaudselt pihtija ümbruskonnaga seotud ehmunud isikud on proovinud raamatu ilmumist peatada ja ägedate rünnakutega lauljatari kui eriti habrast hinge hävitada. Neis katsetes on hämmastavad üritused omada oma sugulasi, kolleege, sündmusi ning seeläbi ka kultuurilugu omastada. Reeglina hagevad ja pragavad need tegelased, kelle enese karjäär on kännis ja oma elu jännis. Tugev ei tuututa. Kunstnikud ei ole tugevad – hakkavad surve all sageli aineid tarbima ning siis teevad nende kontrollimatud sõrmed ühismeedias sõgedaid sooritusi – eelkõige nende endi kahjuks.
Sensatsioon oleks justkui geniaalne äriidee: tähelepanu keset pakkumiste paljusust – iga päev ilmub tuhandeid trükiseid – tähendab müügiedu… Mille tulu läheb advokaadile, kes samas näeb oma missiooni mitte vaid ühe, vaid laiemas laastus sõnavabaduse eest seismises. Ning ühtlasi on skandaalikene kollase meedia maiuspala – seega kujunes siira enesejagamise raamatu ümber pretsedenditu „vandenõu“. Ümber pahaaimamatute boheemlaste lahvatas kade konkurents ja kõrvalised konfliktid, millest meediamullitajad paisutasid draamamaamatamise… Tüdrukud, minge tööle, selle asemel, et avalikus ruumis kunstlikku kaost külvata!
Mürgiste despootide juurdekasv
Seesugune sädeinimeste kustutamise traditsioon on sama vana kui inimkond. Nii Marlene Dietrichi tütar Maria Riva kui ka kuningate ja presidentide reeturlikud õukondlased on üllitanud hävitavaid tekste: suurkujude lähimad oma lastest ihuarstideni on nagu vaenlased tegijate tagalas.
Kuidas tekivad vihased vaenajad ja mürgised despoodid? Kadedate – sisimas katkiste – nartsissistide genees on inimese, perekonna ja riigi puhul ühesugune ja põimunud. Nii peres kui riigis on ehedad-andekad-õrnad-väekad tegijad olnud kõigil ajastutel rollimänguritele mõistetamatud. Kirglik soov valgust kustutada tingib obsessiivsed rünnakud ja kuritarvitamised.
Ainus õige-õiglane-õigustatud sõnavabaduse ohjeldaja peaks tegelikult olema enesetsensuur: enne mõtle, siis ütle – ära tee teisele, mida sa ei soovi, et sulle tehakse – kes teisele ütleb, see ise on. Need on lasteiast alates tuttavad fraasid. Paraku rammitakse lapsed just lasteaias-koolis raamidesse, mis surub ikka veel – või enam kui eales varem – maha loovuse ja olemisjulguse.
Katkine kasvatab katkist – nii inimene kui ühiskond räsib järgmise põlvkonna hinged järjest julmemate edumudelite järgi veel ja veel traumeeritumateks. Ülinõudlik ema-isa, kes on aina tööl ja ära, drillib lapsest emotsionaalselt näljutatud rollimänguri, õõnsa egotisti. Etteantud „unistuse“ täitjal ei lasta oma soovidele ega olemusele mõeldagi. Et mitte mõtte-sõna-teoga peksa saada, hakkab uue generatsiooni nagu-peab-funktsionäär süveneva tühjuse ees maski kandma.
Nii raamatute ärakeelajatest kui mull-poliitikutest on õrnas eas üle käinud kodus ja koolis sildistamine, alandamine, pisendamine, konkureerimine, võrdlemine, tühistamine, kadedus ja deemonlik omastamine. Maailm on epideemiliset täis vaimse vägivalla ohvreid, kelle lastetoas võidutses toksiline terror, kontrollimine, kiitlemine ja valetamine, igas lauses hinnang ning brainfog ja gaslighting – ebatõdede kordamine, kuni need tunduvad „tõena“.
Laimu ja sõimuga lõhutud armastaja ei suuda teise poole, pahatihti nartsissistliku psühhopaadi eest lapsi kaitsta ja neist kasvavad veel kraad kangemad nartsissistid. 2026. aasta levinuim inimtõug on vales ametis maskikandja, kes käitub ka keskeas nagu koolikiusaja, sest glämm-fassaadi taga on sisemine kuri kurbus ja tühjus.
Psühhopaatia ilmingutega juhid globaalsetest trumpidest meiemaiste mupetite-pupetiteni on edumaania ohvrid, hirmunud hirmutajad, võimuhaiged valetajad – ise usuvad ja rahvaid sunnivad uskuma juurteni mäda leeloleelot, nii et pole mõtet küsida kas, vaid millal tullakse Venezuela järel Narva kaudu Tiskresse „denatsifitseerimise spetsoperatsioonile“.
Riigijuhid versus rahvas on nagu mürgine abielu: me justkui valisime endale ise kaela õõnsate eneseimetlejate psühhoterrori, propaganda, ajupesu ja tühjaks imemise. Me justkui nõustusime „sõnavabadusega“ a la Meta – arsenalis hoiatused, bännid, kontode sulgemine ning PÄRIS inimeste vaigistamine. Sarnaselt nõukogude okupatsiooniga on tänagi käibel süüdistavad sildid „riigivastane“, „dissident“, „rahvavaenlane“…
Tsensuur riigis toimub nagu perevägivald köögis – vait, eit! Karistused on kodusõjas ja „vabariigis“ ühesugused – meid heidutatakse vangistusega nagu lapsi koduarestiga. Surmanuhtlus sõnakuulmatute suhtes võrdub elujõu väljaimemisega näiliselt kenade väikekodanlaste peredes – aga ka vaeseks väänatud rahvuskehandist tervikuna.
Orwell-Huxley-Kafka kahvatavad
Tsensuur aitab kaasa äri soovil, raha käsul valitud poliitikute paikapanemisele ning suleb veelgi jõulisemalt tsenseerides meie suud ebainimliku maksustamine ja orjastamise asjus – tšõuzenvannide pumba juurde pürgimine ja püsimine on skisofreenilise ühiskonna püha lehm.
Kontrastiks eneseimetlejatest valelikele suurustajatele on meil küll ka üksikud valgustatud riigi- ja ärijuhid – need, kes pöörduvad näoga rahva poole siis, kui kõike on endal juba küllalt.
Ehkki parteide aeg on ammu läbi ning valdu-linnu-toompäid peaksid valitsema INIMESED, hoitakse erakondi koos seda obsessiivsemalt-paanilisemalt, mida lootusetumad nad on. Ja meie häälekandjad avaldavad vastavalt parteilisusele, mida omanikud lubavad – tulemuseks on krooniliselt kallutatud info, mahavaikimised ning riburadapidi selguvad valed.
Shakespeare’i ajastuga võrdväärselt käib ajaloo ümberkirjutamine, fassaadide võõpamine, maade ja rahvaste omastamine, isiksuste ja nende vaimse omandi vägistamine, kade kaklemine ning kohtuprotsessid kuulsuse ja omakasu nimel. Väikeses Eestis võimendub kõik – iga puuks on skandaal ning ehtne inimene, süda peos, ei ole lubatud. Kui ta vabatahtlikult vait ei jää ja välja ei sure, lämmatatakse.
Kus on võimuhaigete diktaatorite ning kadedate kägistajate enesetsensuur? Peksti koolis välja.
Edumaanias vanemad olid aina ära tööl ning lastega kohtudes nõudsid ekraanidelt vaevu pilku tõstes oma unistuse elamist, et võsukestel läheks ometi paremini kui neil endil. Taheti parimat, aga välja kukkus nagu alati… Ärgem laskugem liigsesse kaastundesse. Mõistkem ja andestagem, ent hoidkem ja kaitskem teadlikult iseennast ja oma kalleid. Mõistkem-andestagem ka räsitud boheemlastele, kes valust väsinult omakorda meile oma rapsimisega haiget teevad. Kõik on parandatav – kuniks elu.

Kalevipoeg
1.Kati Murutari tekst on kasutatav etteütlusena 2. Kirjuta essee eepose-põlistamisest.
Kreutzwald, Faehlmann, Kristjan ja Eno Raud, Lennart Meri ja Juhan Peegel teadsid seniarvatust palju täpsemalt, mida nad müüte, muistendeid ja regivärsilist pärimusluulet jäädvustades tegid.
Nad paigutasid eestlase süvaolemuse maailmakaardile, kus on teiste rahvaste müütilised sugulased.
Nad kuuletusid oma südame kutsele tuua legendid tulevaste põlvedeni, põlistada kaunilt kujundlik emakeel, rännata võõrsile iseennast avastama ning saada sõnaväe abil üle isiklikust hingevalust.
Tulevane president Meri sai just Siberisse küüditatuna aimu meie soomeugri päritolu hõbevalgest vägevusest. Tulevane Tartu Ülikooli professor, ajakirjandusosakonna rajaja Juhan Peegel sai regivärsi kujundeisse sukeldudes üle ahastusest oma pere ja küla hävimise pärast samal ajal, mil ta ise oli võõra sõja sõdur.
Kreutzwald täitis meie soovi olla tegelikult 5 meetrit pikk ja elada mitmesaja aastaseks. Kuivõrd üsna kõigil rahvastel on oma pooljumalad, hiiud ja vägilased, on neis eepostes mingi tõde, mille mäletamine on kohustuslik.
Kristjan Raud aitab mäletada pildis ning Eno Raud ümberjutustusena nende jaoks, kes end värssidest läbi ei suuda sundida. Täiuslikult ebatäiuslik ja inimlik Kalevipoeg pärisnimega Sohni võiks olla eestlaste massiivne kaubamärk.
Enam kui poolsada Maarjamaa kohta Varbolast Saadjärveni on seotud Kalevipoja kangelastegudega. Siin tema ehitas, seal kündis, kolmandas paigas viskas võidu kivi, et kuningaks saada, neljandas prassis, viiendas tassis laevu ja laudu, kuuendas kaotas taevase soosingu, seitsmendas jalad ja elu.
Kui me püstitaksime igasse eepost meenutavasse kohta 15 meetrit kõrge skulptuuri, oleks meil üle-eestiline monumentide võrgustik, mida vaatama sõita või kuhu end distantsilt zuumida. Iga kuju juures saaks pidada koolitusi ja perepiknikke.
Üks seesugune monument maksab veerand miljonit eurot. Võimalik, et edevad rahamehed lasknuks oma näo ja nime mõne Kalevipojana jäädvustada, et ainulaadses üleriigilises skulptuuripargis olla. Kriiside jada tõstis materjalide hinda, pandeemias käis idee algatajate kuraas maha ning lõpeks tuli sõda peale.
Enne 2022. aasta 24. veebruari tundusid tähtsad ja teostatavad nii mõnedki algatused, mis täna pole enam olulised. Keda huvitavad praegu uued armastusseriaalid või pehmete väärtuste filmid. Praegu palvetame kõigi jumalate poole, et sõda meie maale ei veereks. Vägev on muinasaegade hiidusid või tänase Ukraina presidenti eemalt imetleda. Ise rasket mõõka kätte võtta ja elu eest sõdima söösta oleks hirmus.
Veel hirmsam oleks uue aja Lindana oma poegi ja meest matta ja leinata. Venemaa asemel Soomest tarviliku toomisega saame vast hakkama. Ometi on turgutav mäletada, kui paljud parimad kirjanikud, kunstnikud, filosoofid, seiklejad ja rahvajuhid on müstiliselt inimliku heerose juhtumistele pühendunud.
Ingrid Rüütel, Jüri Arrak ja Tauno Kangro on ennast koos Kalevipojaga põlistanud. Kiidetud olgu Jumal, meie mehed on naabrite Gediminase, Lacplesise, Edda ja Kalevala kõrval Olympose pooljumalatega võrdväärsed.
Kui maailm pärast praeguseid sündmusi alles jääb, küsivad ka meie lapselapselapsed naljatades: kes oli Kalevipoja, Olevipoja ja Sulevipoja ema. Või siis: keda loetles arstist lauluisa Kreutzwald: üks oli Irmi, teine Armi, kolmas murdja Mustukene.
Valik on sinu, kas ootad Kristuse taassündi, Kalevi imelist kojujõudmist või tulnukaid teistest tsivilisatsioonidest. Kuldajastu looja oled ikkagi sina, Kalevite kange rahva laps ja pärija.

Kuni surm neid lahutab – mõtlevad kõik abiellujad. Protsentuaalselt sama paljudel loovisiksustel kui kogu inimkonnal see päriselt õnnestub ka. Luigetruuduseks nimetatakse teatavasti nende kuninglike lindude tava kõrgustes tiivad sulgeda ning end vastu maad kukutada, kui paariline sureb.
Kirjanikepaaridel on aastakümneid kõrvuti õilmitsemisel kolm võimalust.
Esiteks: võrdväärsete partneritena samas suunas, mitte üksnes teineteisele otsa vaatamine.
Teiseks: mõlema suurvaimu huve arvestades kumbki omas suunas fokuseerimine, seljad vastastikku teineteist toetades koos.
Kolmandaks: üks osapool ohverdab oma eneseteostuse suuresti teisele ning lastele ja olmele – kusjuures see üks ei pruugi ilmtingimata naine olla.
Oli neid lapsi kuus või kaheksa, igatahes luuletaja Katre Ligi läheb kultuurilukku põhiliselt Hando Runneli laste emana. Runnel on isamaaline laulik, temaga võrdväärselt andekas kaasa aga on aidanud tema tausta ja tagalaturvajana oma mehele kaasa.
Selles mõttes on lasterikastel Krossidel ja Kaplinskitel palju võrdõiguslikumalt läinud. Kõrgvaimse Jaan Kaplinski naine Tiia Toomet on pühendanud oma loomingu suures osas lastele ning rajas lisaks Tartusse mänguasjamuuseumi.
Leelo Tungal on läbi kahe sajandi säranud lastelaulude ja laulupidude repertuaari sõnade maestrana ning on meie rahvuskehandit rakutasandini raputava kirjandus- ja linateose „Seltsimees laps“ autor. Tal on helilooja Lepo Sumeraga kolm mantlipärijast tütart ning käsil täisväärtuslik eluõhtu lesepõlv.
Proosakirjanik Aadu Hint ja poetess Minni Nurme oma lapsi seoses naispoole hapra hingeeluga nii harmoonilise taustaga ei kindlustanud. Nende armastuse ja loovuse lugu meenutab pigem Woolfide kõrgelennuliselt dramaatilist kooslendu. Närvikava korratustega geenius Virginia võimaldas abikaasa Leonardile naise pideva maandamise, mis tegi samas Mr Woolfi õnnelikuks ning võimendas suitsiidiga lõpetanud naise feministide emalaevaks saamise ja jäämise.
Juhan Smuulil, kelle kargel elumerel oli kolm armastusabielu, polnud poetess Debora Vaarandi ega literaat Ita Saksaga probleeme. Hoopis tema enese loodud kollektiivse fuuriaga oli jama: Smuul sai NLKP ja KGB liinidel karistada ülimenuka „Polkovniku lese“ eest, mis olevat korraga ja kordamööda solvanud nl kõrgete ohvitseride naisi.
Eno Raud ja Aino Pervik läksid ladusamat ja lollikindlamat teed. Oma poegadele ja kogu Eesti mitmete põlvkondade lastele koostatud Kalevipoja ja muistendite kokkuvõtted, Naksitrallid, Kunksmoor ja kapten Trumm, Nublu ja lood lendavate taldrikutega on kaasadel omavahel sedavõrd põimunud, et vahet õieti polegi, kumb luigepaarist millised tekstid kirjutas. Rein ja Mihkel said oma vanemate armastuse ja raamatute paistel suurmeesteks kasvatatud.
Jaan Kross ja Ellen Niit ehk Krõlli-mamma olid pigem seljad koos kumbki omas suunas seirajad, kes võimendasid nii kaasade kui kirjanikena vastavalt mees- ja naisaspekti. Produktiivsed igal tasandil, tekitasid Jaan ja Ellen Tallinnas Harju tänava kirjanike majas elades kogu loomeliidu hoonele õdusa tuvipesa fluidumi.
Näe, Lilli Promet ja Ralf Parve kudrutasid samuti seal… Küllap ülimehiste meeste ja ürgemalike naiste väge ka üksiklastest kolleegidele kiirgas.
Kõrvalseisjatena pole me pädevad arvustama, kuidas ja kui palju panustas Elo Tuglas legendaarse Friedeberdi toetamisse või Ly Unt kordumatu Mati raamatute ja lavastuste sünnisse. Kui Vladimir ja Aimé Beekman andsid mõlemad võrdväärset „toodangut“, siis Untide puhul vallandus naise enese loovus alles lesena.
F. S. Ja Zelda Fitzgerald olid võrdsed boheemlased, aga Hemingway kõrval koosloonud Martha Gellhorn on meile teada Nicole Kidmani rollitööna kaheosalises filmis.
Sylvia Plathi teoseid teavad lugevad eestlased enam kui tema kaasat Ted Hughesi. Margaret Atwood on Greeme Gibsonist ja Henry Miller Anais Ninist rohkem tõlgitud ja tuntud. Martin Amise kõrval kulgev Isabel Fonseca on tuttav vaid mustlas… pardon! – romade kultuurist huvitatud ringkonnale võrratu dokumentaali „Matke mind seistes“ autorina.
Vabaarmastuse, hedonismi ning liiderlikkuse kui filosoofia käivitaja pooldajatele sobib edukaks õigustuseks Jean-Paul Sartre´i ja Simone de Beavoire´ polügaamne kärgarmastus. Pigem on siin tegemist siiski erandiga. Nii antiigis kui hipsterite puhul mõnda aega moes olnud polügaamia taandub lõpeks alati turvalisse monogaamiasse tagasi.
Mida on Eesti boheemlastel välja pakkuda? Nojah, püüdis Kalmer Tennosaar ennast kirjanik Heino Kiige ja tantsijatar Helmi Puuri vahele laulda. Baleriin jäi „Mind armastas jaapanlanna“ seksika romaani autorile truuks. Ja tühja kah, küll patune e siga pori leiab ning iga naistekütt ulukid püüab.
Seevastu Vladimir ja Vera Nabokovi enam kui 50-aastane abielu räägib vastu oletusele, et kirjanikud kirjutavad ainult iseendast. Traditsiooniliste-konservatiivsete Nabokovite abielu andis mehele väljundi enese kui tasase ja tubli pereisa väljaelamiseks, fantaseerimiseks ja kujundlikuks mänguks rubriigist „Mida näen, sellest laulan“. Eks selleks pidanuks eriti kõva mees ka olema, et „Lolita“ iseenese seikluste pealt kirjutada.
Tõenäoliselt oli võimalik vaid kahekesi loovalt elujõuliseks jääda eksiilide käigus, millega kaasnes dissidendi või paaria staatus okupeeritud isamaal. Selgi sajandil loovalt aktiivsed väliseesti kirjanikud on Helga ja Enn Nõu. Pagulusse läksid Marie Under ja Artur Adson ning August Gailit oma Elviga.
Viimases suhtes kehtib prantslaste väljend „cherchez la Femme“ – otsige naist produktiivse eduka jõulise mehe tagalast! „Toomas Nipernaadi“ kui vaba mehe tähtteose kangelanna Inriid näitab isikliku eeskujuga, millised naised peavad nipernaadide kõrval olema. Liivlane Gailit, kelle ristiisa oli Sangaste krahv von Berg, tõusis operetinäitlejannaga abielus olles ajakirjanikust Vanemuise teatri direktoriks ja rühmitusest Siuru Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liikmeks.
Ehkki Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm pole kirjanikud, vaid ühiskonnateadlased ja -tegelased, meenutavad ka Krati ja Kolumatsi hüüdnime kandvad, kahest sajandist koos läbi tulnud utopistid-idealistid muinasjututegelasi ning toekat luigepaari. Nad on unistanud Kuldajastust täpselt sama lootusrikkalt kui Kristiina Ehin ja Silver Sepp täna. See, mis nende visioonist veripunaste võõraste kätega tehti, pole nende viga.
Kuivõrd hingedel pole sugu ega rassi, pole ka hõrkude paaride Paul Verlaine-Arthur Rimbaut ning Truman Capote-Jack Dunphy süü, et teineteist inspireerivate tandemite mõlemad osapooled olid mehed.
Oluline on teenete pakett, mida luigepaarid teineteise eludes on pakkunud. Loovpaarid on üksteist seltskonda ja suurele pildile viinud, turundanud ja tsirkuleerinud. Teineteist on maandatud ja võimendatud, aga ka teineteisega konkureeritud või oma karjäär ohverdatud. Koos on olnud kergem nii eksiilis kui Siberis, nii dissidentideks sildistatutel kui koostöö eest kommunistidega pahakspandutel.
Erinevalt kirglikumatest, kiusatustele hõlpsamini järele andvatest näitlejatest elavad sõnameistrid kõigil ajastutel oma fantaasiad läbi ja välja kirjasõnas. Nad ise on alalhoidlikud vagurab abieluinimesed. Mitte pelgalt sellepärast, et nii peab, vaid seetõttu, et nad tahavad – kuni surm neid lahutab.

Tammsaare – eestlaste püha motivatsiooni põlistaja

1. Kati Murutari Tammsaare-tekst on kasutatav etteütlusena.
2. Leia tekstis mitmetähenduslikud sõnad.
3. Kirjuta essee tänapäevasest maale kolimisest – mille poolest erinevad 21. sajandi haritlaste kodukontorid ja kaugtöö toonasest taluelust, mis kaitseb praeguseid naisi sünnitusmasinateks-tööloomadeks taandumise eest ning hoiab mehi loovatena.

Anton Hansen Tammsaare on läbi sajandite kõige loetum eestikeelne kirjanik. Tema teoseid on ka lavastusteks ja filmideks loodud määral, milleni isegi Kivirähal on pikk tee minna. Kirjandusklassikuks saamise eeldus on üldrahvalikult olulistel teemadel kirjutamine sedavõrd paljusid rahvakihte, teemasid ja valusid kirjeldades, et iga lugeja tunneb ennast ära.
Tammsaare-tõrge saab olla tingitud sellest, et ta on kohustuslik ning suurmeistri lugusid peab lugema liiga noorena. Kuni puudub kogemus ja isiklik seos, ei kõneta, vaid peletab: paksud raamatud, pikad filosoofilised heietused, võõrad mured – ei huvita!
Elukogemuse lisandudes hakkab huvitama. Pruugib olla ise rutiinset füüsilist tööd rüganud – ja mõistad, mida talusid paljude põlvkondade talupojad ning nende sulased ja hobused – naistest rääkimata.
Saame oma hellitatuses aru, et poode, kust toitu ja riideid osta, hängida ja tšillida, päriselt ka üldse ei olnud. Toit kasvatati, rõivad õmmeldi ja kooti kodus. Selleks, et talus kui väikeses majandusüksuses oleks rohkem tööjõudu, sünnitasid naised reeglina igal aastal järgmise lapse. Järglased karjatasid loomi alates sellest, kui kaela kandsid ja käisid koolis nii palju kui võimalik. Lasterikkus tagas selle, et keegi neist tahtis ja suutis majapidamist edasi viia. Õrna kondiga kaunishinged läksid linna, mille kiusatused ja pahelisus rikkus nende hingerahu ja tervise.
Tammsaare „Tõe ja õiguse“ erinevad osad kirjeldavad armastust ja abielu, moraali ja unistusi nii Vargamäel kui Tallinnas. Haiget said nii need, kes end vigaseks töötasid või sünnitasid kui need, kes 25 aastaks vene kroonusse võeti või lausa sõtta saadeti.
Pettunud olid isad, kelle pojad ei tahtnud nende eeskujul talu pidada ning õnnetud olid emad, kelle tütred läksid mehele minnes oma veimevakaga teistesse taludesse tööloomadeks ja sünnitusmasinateks.
Kes siin armastusest küsis: kui üks naine ei pidanud vastu, tuli teine võtta, mis siis, et pärast Krõõda surma Mari kosinud Andres põhjustas sellega Jussi enesetapu.
Talu ja pere, põld ja loomad, laste elujõud ja tervis oli oluline.
Keegi siiski küsis armastusest – Tammsaare ise.
Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus!
Küpses eas kaasamõtlejad mõistavad koos Tammsaarega, et nii ongi, sest armastust on mitmesugust. Tööga tuleb suure tähega Armastus iseenda, oma kodu ja maa ning pere vastu.
Nii on see siin ilmas ikka seatud.
See on sõnameistri lemmikväljend, kui ta jälgib „Kõrboja peremehe“ põhjamaiseid armudraamasid või „Põrgupõhja uue vanapagana“ tahtmist õndsaks saada. Selge see, et nagu Hemingway või Undset, jutustab ka Tammsaare oma enese lugu.
Ta teeb seda aga niivõrd mõistval ja andestaval moel, et mitte üheski tema teoses ei ole klaarimist, kättemaksu ega hinnanguid. Tammsaare ei ütle, et ülemäära rassivad maamehed on pahatihti julmad või rahast ja mugavusest pimestatud linnanaised on kerglased. Ta kirjeldab nii, et kõik on selge, mitte keegi ega miski pole üheselt must-valge. Seega pole trükitööliste vaev tähthaaval tuhandeid lehekülgi ladudes olnud asjatu ega paberipuud tühja raisatud.
Nende raamatute juurde pöördutakse üha tagasi, kuna nad on eestlaste portree.
Nad näevad meid läbi, ehkki on kirjutatud ammu enne meid.
Kirjutatud on sügavalt, nagu Oskar Loorits või Uku Masingki meid rakutasandini lahti on harutanud ja meie depressiivselt töökat olemust arutanud.
Mõtestatud töö on see, mis eestlase püha motivatsiooni püsti hoiab. Põllud pikemaks,
majad tubahaaval suuremaks, lapsi juurde ja kari arvukamaks!
Kord kuus kõrtsi, kord nädalas kirikusse, kord aastas linna – ja töötame aga edasi.
21.sajandil kogunevad punkarid ja teised vabameelsed Tallinnas Tammsaare monumendi juurde. Ta on omasugune aus ja arukas mees.
Perekonnad sõidavad suviti Anton Hanseni talu maile, kus ta omal ajal tuberkuloosi trotsides oma askeetlikus kambris kirjutas. Vargamäel lavastatakse igal aastal mõni suurvaimu lugu, mis tundub iga kord nagu täiesti uus.
Igas linnas on Tammsaare tänav ilmselt sellepärast, et ta on sedavõrd tundlik eestlase hinge insener. Sisu ja pinge saavutamiseks polnud tal vaja Juhan Smuuli kombel merele ega Lennart Meri moodi Siberisse sõita. Ei läinud ta koos Tuglasega kuhugi Pariisi ka. Kõik, mis teda päriselt huvitas, oli siinsamas, kodukülas ja -tänavas, üdini tuttav ja oma.
Mismoodi õpetada geeniuse romaanide härra Mauruseid ja ahneid Köögertale tänases päevas? Koolmeistrid ja rikkurid on noortele tuttavad tänagi. Põlluharimine, karjakasvatus, käsitsi metsategu ja kuivenduseks maade kraavitamine, kangakudumine ning viina ja õlle ise pruulimine võivad praegu näida ürgaegsete oskustena. Tegelikult oleme Igor Mangi ja analüütikute arvamusel tagasiteel Vargamäele. Nii saab taas olema.
Planeet on tühjaks tarbitud ja keskkond äärmuseni kurnatud, tagasi juurte juurde õppides saab ellujääjate piibliks „Tõde ja õigus“. Seal on kirjas, kuidas tulla toime hukas nooruse, lesepõlve, taudide ja kiskjate, välisvaenlaste ja vastiku naabriga.
See kõik on olnud – ning kordub taas, üha uuena. Uus on hästi ununenud vana, tänu millele eestlased kestavadki.

Läbipõlemine

1) pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) kirjuta oma kogemustest enese või lähedastega

Meie millenniumi võib nimetada sündroomide epohhiks sest vaimsete häirete klaster koosneb tervest sündroomide sarjast. Oleme kõnelnud keele ja kirjandusega külgnevalt praegusest piinatud geeniuste nihete valikust kirjanike diagnoosid, nartsissism, ATH, autism, bipolaarsus, POTS, depressioon, ärevus ja saja soolisus… Suur osa neist siltidest kaasneb veel ühe kompleksse sündroomi läbipõlemisega nad nii põhjustavad kui võimendavad üks teist või ilmnevad taga järgedena.
Külge tõmbe seadusele vastavalt ilmuvad mingist teemast huvituva inimese ette järjest sellega seonduvad kirja tööd ja pakkumised täna tunduvad tänu fookusele olevat ümber ringi kõik läbi põlenud mis peale kogu eeter ägab Ainiidöbreik!
Äri päeva e pood pakub teost Läbi põlemine dr Google soovitab lisaks Jennifer Mossi raamatut Läbi põlemis epideemia. Igas issanda keeles jagatakse nii lühikest kui ka traktaadi pikkust teavet et loomingulise läbi põlemise tingib ise enese pidev piitsutamine. Ma pean sellest tulenv une võlg keemiseni väsinud aju ärevus-deprekas-POTS ning iga külgne füüsiline reaktsioon kõrge vere rõhk südame jukerdamine keha kaalu tõus või langus kasvajad…
www.reddit.com/productivity
Kliinikumi kodu lehe külg ja interneti entsüklopeedia selgitavad Stress on edu hind ning läbi põlemine algab headest kavatsustest.
Läbi põlemis sündroom on emotsionaalse ja vaimse kurnatuse seisund mis toob kaasa alaneva hinnangu endale kui professionaalile ning võib süvenedes laieneda ka isiksuslikele omadustele.
Kurnatus tähendab enne kõike psühholoogilist ning emotsionaalset väsimust mis viib võõrandumiseni arvatakse et ei sobita oma ametisse kaob töö rõõm.
Tekib emotsionaalse tühjuse tunne kaob entusiasm väheneb töö võime halveneb tervis rahul olematus enda ja oma tööga järjest suureneb ning lõpuks kannatabki ka töö kvaliteet.
Läbi põlemisele on omane vaimne kurnatus energia ja tahte alanemine inimesed tunnevad end tühjaks väänatutena. Inimene muutub üks kõikseks oma töö suhtes tema kompetentsus väheneb.
Läbi põlemist ise loomustab depressiivne meele olu. Inimese emotsionaalsed ressursid on kurnatud kuna liiga palju energiat on kulutatud liiga pika aja jooksul.
Läbi põlemist ei tohiks samastada depressiooni või stressiga kuigi see kätkeb mõlemale seisundile omaseid tunnuseid. Läbi põlemise põhjusi tuleks otsida eel kõige töö keskkonnast see on enamasti pika ajalise töö stressi tulemus mis kujuneb eba õnnestunud katsetest tulla toime erinevate negatiivsete stressoritega. Läbi põlemine erineb depressioonist lokaalsuse poolest kui depressioon on generaliseerunud seisund siis läbi põlemine on töö keskne.
https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4bip%C3%B5lemiss%C3%BCndroom
Solopreneurs vahva nimetus üksinda oma koorma kandjate kohta puudutab nii kunstnikke ja kodu kontoris töötavaid IT inimesi kui kodu pere naisi. Www.forbes.com ja www.mediabistro.com kirjeldavad üks meelselt kui hull on rassimine ilma tagasi side ja tunnustuseta. See on arvutis või võõrsil kangelas tegusid sooritavatel sangaritel ja öö päeva ringselt rakkes pere emadel ühine jama saavutusi ei nähta ega kiideta.
Lihtsam ei ole samas ka mees kondlik mentaalne peesse kukkumine mida kogevad äri mehed ja poliitikud kes on sageli nii üht kui teist ning satuvad eetilisse kahvlisse. Eestis on sellise skisofreenilise topelt moraali ja sellest tulenevate kahestunud vassimiste ilmsiks tuleku kõrg aeg.
Maskid ja võlts fassaad varisevad „rahva juhtide“ mineviku eest ning selgub et meie tilluminaadid on kogu aeg olnud rahva vastu. Neid endid põletab läbi paratamatu valede meeles pidamine kambast kellegi murdumine ja tõe ära rääkimine aga ka inimlik versus poliitiku eetika-vastutus.
Paradoksaalsel kombel kogevad politseinikud ja kurja tegijad ühe sugust läbi põlemise tule riita. Dostojevski Kuritöö ja karistus kirjeldab mil moel mõrtsukas ise ennast oma enese kõrvade vahel läbi küpsetab ja perfektseimagi roima järel lõpuks ikkagi vahele jääb.
Kätte maksu kontor jt meie maised seriaalid on uurijatele ja mentidele võmmidele selles mõttes halastanud et erinevalt tegelikkusest meie omad rajult jooma ei kuku ning nende abi elud ei lagune stsenarist Mihkel Ulmani armust on nemad vallalised puha.
Kirjanike läbi põlemis sündroomi kirjeldavad allikad samuti tina ninade taime lavana mida väetab enesest pideva produktsiooni välja peksmine kuni arvuti ekraan või tühi paberi leht muutub koletiseks mis oma täitmatu nõudlikkusega aina tahab midagi. Soovitatakse joogat ja meditatsiooni ning blokki trotsides kiki varvul ja ingli tiivul ettevaatlikult siiski kirjutada.
Õpetajate burnout on vastu pidise sise põlemis mootoriga helde jagaja üha annab ja sisendab aga uue hea ilma teismelisi telefonist välja siia ja praegu jagatut omandama ei saa ega saagi saama. Loomulikult tabab madala palgalist misjonäri enese haletsus ja süüdistus. Läbi põlemis sündroom on kaval varas mis röövib hiilival viisil meist parimad ja helgeimad. Muudab positiivsed omadused nagu entusiasmi kire ja lõppematuna tunduva energia tumedaks pilveks millest kallab alla küünilisust põhjatut väsimust ja lootusetust. Ja sellel ei paista tulevat lõppu. Üles anded muud kui kuhjuvad ja alati on tehtud liiga vähe.

Läbipõlemissündroom – mis see on ja kuidas seda ära tunda

Läbi põlemine ärevus häire ja depressioon ei ole moe nähtused vaid korduvalt ka Piiblis kirjeldatud inim loomuse tagasi löögid. Nii Taavet kui Elia olid ikkagi inimesed ka Aabram ja Mooses kippusid mõnel eba inimlikult rängal hetkel alla andma. Tänu sellele et ei andnud oleme meie täna siin.
Oma ärevuse ja migreenide käes kärsa haisu tundes ära loobu sinagi mine õue hinga ja vaiki ning jaksad jälle korduvalt kontrollitud. Ühtlasi saad neti avarustest kümnete ja tuhandete kaupa kogenute ja kõrgesti haritute näpu näiteid fööniksina tuhast tõusmiseks.
https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120359642/ulesanded-muudkui-kuhjuvad-ja-alati-on-tehtud-liiga-vahe-labipolenud-toorabajate-kogemuslood

3) korrasta tekst 4) anna kirjanik-kooliõpetaja Jürgenile nõu, kuidas ellu jääda 🙂

Jürgen Rooste läbipõlemisest
Ma pole vist kunagi elus veel nii väsinud olnud. Ma vaatan töökuhilale, mis ees seisab. Ma vaatan asjadele, mis kodus on vaja ära teha. Ma vaatan armsatele inimestele, kellele pean suutma rohkem tähelepanu ja tuge anda. Ma vaatan pättustele-jamale, mis kassid kokku keeravad. Ja ma pole päris kindel, kuidas ma kõik selle ära teen või mis järjekorras. Ma siinkohal üldse veel ei maininud oma tervist või füüsilist/vaimset vormi, millega peab tõsiselt tööd tegema. Aga noh, kõik algab sellest, et kassidele uus vesi panna ja toit… Aga ikkagi, siis on nagu hingenööriv paanika, et kõik see muu, mida on nii palju ja mis on nii suur ja kättesaamatu, et kuidas ma üldse selleni jõuan ja tehtud saan? Sammhaaval, ma tean, aga need sammud tunduvad ka tinased-rasked, aeglased. Ja siht või eesmärk on kuskil niiii kaugel, et kas üldse sinna saabki välja jõuda? Samas mul pole ju otse häda võrreldes inimeste ja maailmaga üldiselt, ma saan nagu hakkama ju, teen kuradipalju tööd vahepääl ja katsun kuidagi iseendaga ka tegelda ja… joon palju-palju vähem kui kunagi varem … ma pole üldse kuskil põhjas justnagu, aga ikka on siuke tunne, et õhku tuleb napilt sisse, et nina saab napilt pinnale. Ja iga asi on viimase vindini keritud. Äkki see on loomulik tunne, äkki see ongi kõigil, võinoh, väga paljudel nii, äkki teistmoodi praegu ei saagi elada. Sõda on siinsamas, sammukaugusel, võib meieni jõuda üsnapea. Teritasin oma tando-mõõka ükspäe (tulirelvi mul pole), ja mõtlesin, kas ma päriselt tahaks seda teise inimese vastu kasutada — kui see teine inimene ründab mu lapsi või lähedasi, siis muidugi! Aga muidu… Ühesõnaga. Ma pole päris kindel, aga ma tean-tunnen veel inimesi, kes on samamoodi väsinud. Kas me ühiskond, me kogukond on ka äkki väsinud? Kuidas sellest välja tulla, kas peaksime üksteist rohkem hoidma? Arvestama sellega, mis teised vajavad, ka need, kelle maailmavaadet me ei jaga… Kas kuidagi saab siit edasi? Hästi edasi? Poolhästi? Olge hoitud. Ma katsun nüüd palju-palju tööd ära teha, et tunda end äkki natuke rohkema ja paremana… Ja et hommikuõudusest lahti saada. Pai.

5) Refereeri psühhiaatri teksti – reasta 10 olulist punkti, mis sind isiklikult kõnetavad

Läbipõlemissündroom: mis see on ja kuidas seda ennetada?
Kui oled läbi põlenud, siis tõenäoliselt sellepärast, et oled liiga hea, mitte seetõttu, et oled halb. Neil, kellel on suurim oht läbi põleda, on alati kõrged nõudmised endale ja teistele ning nad hoolivad inimestest väga. Läbipõlemise ennetamiseks on kõige olulisem seada endale realistlikud piirid ja mitte neid ületada, soovitab Eesti Psühholoogide Liidu Kliinilise psühholoogia erialasektsiooni juhataja, kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskusest Sensus.
Inimene on mõtlev ja emotsionaalne olend. Nii on ka negatiivsed emotsioonid, irratsionaalne mõtisklemine ja düsfunktsionaalne käitumine aspektid, millega igaüks aeg-ajalt kokku puutub. Enamasti suudame need mõtted vaidlustada, halb tunne ei püsi seetõttu kaua ning ei mõjuta suurel määral meie igapäevast toimetulekut.
Kliinilises praktikas kohtame sagedasima sekundaarse häirena depressiooni, mille korral korduv üldistav negatiivne mõtisklemine viib püsiva meeleolulanguseni, motivatsiooni, tahteaktiivsuse ja naudingu vähenemiseni enamikes olulistes eluvaldkondades (sh töö ja töövälised tegevused), mida omakorda kinnitab käitumuslik vältimine.
Läbipõlemissündroom – mis see on?
Kliinilises praktikas vähekasutatud, kuid tavakõnepruugis laialt levinud „läbipõlemine“ asetseb eelmainitute vahepeal. Läbipõlemine on stressisündroom, mida kogetakse seoses oma tööga. Kirjanduses on seda nimetatud ka tööga seotud depressiooniks. Sisuliselt pole see siiski õige. Depressiooni korral avalduvad sümptomid olukordadeüleselt, läbipõlemise korral siiski vaid tööga seonduvalt. Läbipõlemissündroom pole haigus ja sellise nimega häiret psüühika- ning käitumishäirete klassifikatsioonist ei leia.
Sagedasimad läbipõlemise sümptomid on igapäevane tahtmatus minna tööle, mõtted läbikukkumisest, viha ja käegalöömine, isoleerumine ja eemalehoidmine, tööpäevaringne väsimus ja kurnatus, ükskõiksus ja huvipuudus oma töö suhtes, positiivsete emotsioonide puudumine klientide suhtes, pidev kella vaatamine, kliendikontaktide vältimine, küüniline ja süüdistav hoiak klientide suhtes, kolleegidega aruteludest loobumine, sagedased külmetushaigused ja peavalud, töölt puudumine, kehv uni, ülemäärane ravimite või alkoholi tarvitamine jne.
Läbipõlemise definitsioon on hägune, kuid üldiselt peetakse selle tunnusteks füüsilist, psüühilist ja emotsionaalset kurnatust seoses oma tööga. Läbipõlemisest on enim ohustatud spetsialistid just sellistel erialadel, mis tegelevad teiste inimeste abistamisega (arstid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, õpetajad jt). Sellistes valdkondades tegutsevatel inimestel on sageli kõrged ideaalid ja suur soov teisi aidata. Ebarealistlikud standardid pannakse aga reaalses elus kiiresti proovile, kuna töötatakse pidevalt inimeste probleemide ja rahuldamata vajadustega. Avastatakse, et abi, mida saame pakkuda, on alati limiteeritud ja sageli ebapiisav. See viib esimese läbipõlemissündroomi staadiumini: emotsionaalse kurnatuseni. Seejärel toimub järk-järguline emotsionaalse seotuse vähenemine oma klientidega ja taipamine, et liigne emotsionaalne hõivatus tekitab hoopis endale probleeme, mistõttu panustatakse abistamisse vähem. Nii tuntakse end klientide poolt ärakasutatuna. See toob kaasa klientide ebaisikulise kohtlemise (teine läbipõlemise staadium). Kui emotsionaalne kurnatus ja negatiivsed hoiakud klientide suhtes on kujunenud, siis kasvab rahulolematus iseendaga. Spetsialistid võivad mõelda, et ei mõista oma kliente ega saavuta piisavalt nendega töötades. Nii süvenevad veendumused, et ei olda oma töö väärilised, ja enesehinnang langeb. Töösse panustatakse seejärel järjest vähem (läbipõlemise kolmas staadium), mis kinnitab eespool toodud uskumusi ja säilitab negatiivseid emotsioone.
Mainitud sümptomid tekivad järk-järgult ja võivad väljenduda erineval määral. Sekkumata võib läbipõlemissündroom saada eelseisundiks mitmetele psüühika- ja käitumishäiretele.
Läbipõlemine võib tekkida nii isiksuslikel kui ka töökorraldusest tingitud põhjustel.
Näiteks võib koondamise tõttu ühele inimesele jääda ülemäära suur tööülesannete hulk, millega ei olegi reaalselt võimalik nõutud ajaga toime tulla. Sellisel juhul on läbipõlemissündroom normaalne reaktsioon ebanormaalsele olukorrale.
Kes on ohustatud läbipõlemissündroomist?
Kõrgeim risk läbi põleda on nn tööst sõltuvuses olevatel (ingl keeles workaholic) isikutel. Viimast esineb enam A-tüüpi ja obsessiivsete joontega isikutel.
A-tüüpi isiksused tegutsevad ja räägivad kiiresti, žestikuleerivad rõhutatult, nad on kannatamatud ja kiirustavad pidevalt, soovivad ka teisi tagant kiirustada, lõpetavad teiste lauseid nende eest, teesklevad kuulamist, kuid ise mõtlevad muule, vahetavad sageli teemat selleks, et saaks endale huvitavast kõnelda, võtavad endale liiga palju ülesandeid liiga lühikeseks ajaks ja korraga, vihastavad, kui teised inimesed on neist aeglasemad või vähem motiveeritud. Sellised inimesed on väga võistluslikud, neil on raske lõdvestuda. Isegi kui nad seda teevad, siis tekib süütunne, mis ei lase meeldivaid tegevusi nautida.
Sellistel isikutel on raske tekitada ja säilitada tasakaalu oma töö- ja eraelu vahel. See omakorda toob kaasa rahulolematuse lähisuhetega või isegi lahkumineku.
A-tüüpi isikud ei ole ise muutusest huvitatud, kuna usuvad, et käituvad õigesti ning just teised inimesed peaksid end muutma ehk siis tegema asju kiiremini ja enam. Põhjus taolise käitumise jätkamiseks on kindlasti ka selles, et meie ühiskond aktsepteerib seda ja tasustab kõrgelt. Selliselt käituvatel isikutel on kordi suurem tõenäosus paljude erinevate psüühika- ning käitumisprobleemide, sealhulgas läbipõlemise väljakujunemiseks.
Ka inimesed, kes on perfektsionistlikud ning tähtsustavad liialt korda, reegleid ja plaane, on altimad kogema läbipõlemist. Obsessiivseid isikuid iseloomustab jäik ja paindumatu mõtlemine. Neil on kõrged standardid kõige suhtes, mida ette võetakse. Töö kontekstis on nad sageli väga rahulolematud, kui asjad ei ole nii, nagu nemad tahavad. Nad kulutavad palju aega selleks, et oma reegleid kehtestada. Nad proovivad kontrollida teiste käitumist, nõuavad endalt ja teistelt reeglite ning kindlate standardite järgimist. Nad ei salli vigu. Neil on raske ülesandeid teistele delegeerida, sest usuvad, et teised ei tee neid piisavalt hästi. Nad proovivad korda luua kõiges, ka neis asjus, mida ei peaks korrastama või järjestama. Kui asjad ei lähe nende soovide järgi, siis võib tekkida ärevus või viha. Sagedased on tülid kolleegidega, kes käituvad soovitust erinevalt.
Kui ootused on ebarealistlikult kõrged (näiteks: asjad peavad kiiresti ja kohe juhtuma. Kõik peab olema maksimaalselt hästi tehtud. Kõik peab minema minu tahtmise järgi.), siis on läbikukkumine ka kerge tulema, sest kõik asjad ei lähe enamasti nii, nagu sooviti. See tekitab negatiivseid emotsioone (pettumus, viha, süü, häbi, ärevus jne) ja toob kaasa probleemse käitumise (ületöötamine, vältimine, tülid jms). Selline „mõtte-tunde-käitumise“ nõiaring kipub ilma spetsiifilisi oskusi õppimata ning rakendamata säilima ja süvenema.
Mida teha, kui oled läbi põlenud?
Esmalt tuleks hinnata objektiivset tööolukorda ja leida, kas tööülesanded ja tähtajad on realistlikus vastavuses. Kui leitakse ebakõla, siis tuleb sellega kindlasti kiiresti tegeleda.
Teiseks tuleks üle vaadata isiklik läbipõlemise tekkerisk. Loomulikult pole siinkohal eesmärgiks muuta inimese isiksust, küll aga käitumist ning mõtlemise sisu ja protsessi, samuti negatiivsete emotsioonidega tegelemise ebakohaseid viise, mis probleemi säilitavad või süvendavad. Kognitiiv-käitumisteraapia tehnikatest on siin enim abi. Uute oskuste õppimise ja kasutamise eesmärgiks on muuta düsfunktsionaalset mõtteviisi (sealhulgas kõrgeid standardeid ja ebarealistlikke ootusi endale ning teistele), samuti muuta käitumist nii, et lühiajalise positiivse kasu (saab asjad kiiresti tehtud, ehk ka ülemuselt kiita) asemel ei saadaks pikemaajalist kahju (läbipõlemissündroom).
Kõrgeid standardeid tuleb õppida ära tundma ning nende kõrvale püstitama käitumuslikes terminites realistlikke ja saavutatavaid ülesandeid. Õigesti planeeritud tegevusi tehes vaidlustatakse kõrgeid standardeid ja õpitakse ära, et nende poole pürgimine viib paratamatult läbikukkumiseni.
Läbipõlemissündroomi all kannatajatel on igapäevased tegevused ilmselgelt saavutusega seotud tegevuste poole kaldu. Tööga seotud tegevusi on liiga palju, meeldivaid liiga vähe. Elus peab aga olema saavutuste ja meeldivate tegevuste vahel tasakaal. Meeldivaid tööväliseid tegevusi võiks olla erinevaid: kodus ja kodust väljas, üksi ja teistega koos, vaimseid ja füüsilisi. Kui meeldivaid tegevusi on vähe, siis positiivne emotsionaalsus langeb ja läbipõlemissündroomil (aga ka depressioonil) on kerge tulla.
Kui ise hakkama ei saada ning tööga seotud emotsionaalne kurnatus, negatiivne mõtteviis ja probleemne käitumine püsivad, võiks alati individuaalselt pöörduda kliinilise psühholoogi vastuvõtule probleemide hindamiseks ja vajalike uute oskuste õppimiseks. Palju abi võib saada ka kliinilise psühholoogi supervisioonist töökohal selleks, et tööst, isikutest ja keskkonnast tulenevaid riske hinnata ning vahetult sekkuda. Vajadusel võiks abi saamiseks pöörduda ka töökeskkonnaspetsialisti poole.
Autor: Katri-Evelin Kalaus, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus Sensus, Eesti Psühholoogide Liidu Kliinilise psühholoogia erialasektsiooni juhataja – Täisversioon artiklist ilmus ajakirjas Apteeker (oktoober 2015)
6) võta lühidalt kokku, kes ja miks olid Piibli-tegelased-läbipõlenud

Betsy St Amant Haddox:
Everyone gets tired and burned out. Our current culture makes this even easier to accomplish by giving us tools that essentially mean we never unplug. We’re never unreachable. Multiple devices stay at our fingertips, ensuring that work and marketing and promotion, and information are only ever a few clicks away. Unfortunately, that also means that effort, striving, and sensory overload are only a few clicks away.
How often have you sat down to read a book, play a game with your kids, or eat dinner and found yourself scrolling through your email, social media, or text messages…and you don’t even remember picking your phone up? Yikes. We’re on autopilot, falling deeper and deeper down the well, and by the time we look up, we can barely see daylight. Add to that overload the very real burdens of financial stress, trying to keep our kids in a good school, or safe tires on the car, or plenty of food in the pantry, and well…

It’s easy to get burned out.
But I believe Christians compound this problem for themselves. So often, when believers reach that stage of over-stimulated, over-informed, overworked burnout, they go a step further and add an extra weight to their already weary shoulders—guilt.
If you grew up in church, you likely heard it preached (often!) how important serving can be. How crucial it is to give back, to deny yourself, take up your cross, and get on the nursery rotation, already! Ladle soup for the homeless. Teach Sunday School. Give a substantial tithe. Donate. Volunteer. Pour.
But you can’t pour from an empty cup.
Serving and sacrificial love are Christ-like qualities that we should aim for. The trick, however, is recognizing we can’t permanently stay in that spot of pouring. Even Jesus retreated from the crowds and ministry to go pray. How much more so do we need that time of refueling and restoration?
One of the best ways to combat guilt and condemnation is to recognize the beautiful concept of relatability. Having someone hear our woes and confessions, hear our struggle and guilt, and respond with “me too” brings a huge sense of relief and healing. It’s good not to feel alone. It’s motivating. It’s comforting.
To show we’re in good company, here are four Bible characters who also experienced burnout. (And the what-to-do’s and what-not-to-do’s we can glean from their examples!):
1. David
The Psalms are filled with David’s praises but also with his laments. He wrote beautiful, breathtaking accounts of God’s glory and faithfulness, but he also wrote many pieces from the depths of despair. David is one of the best examples in the Bible of how it’s perfectly acceptable to have feelings and to process them—and how always to point those emotions back to God and realign them under what we know to be true about the Lord.
David is known for his full spectrum of extremes. He was a “man after God’s own heart” but also infamous for a series of sins that ended with generations of consequences. When he committed adultery with Bathsheba, he didn’t stop there—he had her husband murdered to try to cover his sin. Then he lost the baby born from that union and had all manner of drama with his future sons. But despite himself, David’s story is one of redemption and the Lord working in him through all the ups and downs. We’d be silly to think David didn’t experience burnout in his journey. After all, he ran and hid from frequent attempts on his life, lived in caves, fought in wars, fought wild animals, and fought a giant…to name a few.
2 Samuel 21:15 (ESV) “There was war again between the Philistines and Israel, and David went down together with his servants, and they fought against the Philistines. And David grew weary.”
He grew weary. And understandably so. I don’t think Scripture would document this fact outright if it weren’t there for us to learn from. David had been around the track a few times, and they didn’t even have coffee then! We can learn from him how to turn to the Lord in our deepest pit of bad days, overwhelming emotions, and fear, and yet continue to stand firm on Christ the Rock.
2. Elijah
Elijah is a rare yet perfect example of the power behind a nap and a snack. This man of God had just participated in a major miracle, seeing God answer his prayer during an “idol competition,” where wicked Ahab was wrongly convinced his idols would show up and provide for the sacrifice. But there was only silence. Then the One True God, Elijah’s God, came in a fiery flood of power and put everyone to shame. We’d assume that Elijah would be riding that high for a while! But evil queen Jezebel did not like how that story went, so she sent a messenger to threaten Elijah with his imminent death. Instead of trusting God to show back up for him as He’d literally just done, Elijah ran away. He fled into the desert and sat down under a tree, where he proceeded to ask the Lord to take his life. This might be the first officially recorded pity party in all of history. (See 1 Kings 19)
But before we slam Elijah too much, let’s take a step back and consider how often we do the same. How frequently do we experience closeness with God, an answered prayer, or some other form of “God moment,” and then immediately fall into a season of doubt or sin?
Thankfully, this story continues to provide the example that God sees and cares for us, even when we’re overreacting. The Lord sent an angel to Elijah, who brought him a freshly baked cake and a jar of water. After he ate, he took a second nap, woke up, ate a second snack, and then went on his way. If you keep reading into 1 Kings 19, you’ll see that Elijah continued to encounter God in amazing ways after his famous nap & snack combo. He wasn’t punished for his burnout; he was taken care of and continued in his purpose.
Shouldn’t we do the same?
3. Job
Ahh, Job…perhaps the singular book of the Bible that makes us the most uncomfortable because it forces us to ask ourselves the hard question, “what would we do in that situation?”. Job experienced persecution and testing to the extreme yet came out praising God. His whole journey wasn’t quite that simple, though. Job had moments of asking questions, doubting, and seeking bad advice. He lost family, fortune, livestock, and eventually, most of his health before his season of testing was complete.
Job should teach us multiple lessons, including how important it is to choose wise counsel when experiencing trials. If you’re going through a marital struggle, it’s not wise to get help from love-scorned single friends or someone who recently left their spouse for unbiblical reasons. Misery loves company, and even our best friends are capable of misleading us out of pride, fear, or selfishness.
Another lesson from Job is the importance of remembering the truth spoken in Job 1:21 (ESV): “The Lord gave, and the Lord has taken away; blessed be the name of the Lord.” Everything we have is from Him and never truly our own. When we have that perspective, we hold loosely.
My favorite part of this book is that God didn’t leave Job in his misery—rather, He met him right in the midst of it all. He graciously answered Job, reminding his servant of what Job needed to know the most—Who God was. How omnipresent and omniscient and omnipotent God is! Job was humbled in his conversations with the Lord and repented. God then proceeded to bless and restore to Job all that he had lost, to the other extreme!
What a testimony!
4. Naomi
Naomi’s story is found in the book of Ruth. The woman had been through a lot in those opening paragraphs—losing first her husband, then her two sons. Like Job, that’s a significant amount of loss in a small window of time. Not to mention, being a widow in historical times was an even greater hardship than today. Women weren’t protected without a husband and faced great poverty and peril. They didn’t have the same advantages women have today, so the loss was two-fold. Loss of love and loss of security. Losing her sons made it a triple whammy because now they weren’t there to care for her.
Naomi shows her discouraged state in Ruth 1:12-13 (ESV): “Turn back, my daughters; go your way, for I am too old to have a husband. If I should say I have hope, even if I should have a husband this night and should bear sons, would you therefore wait till they were grown? Would you therefore refrain from marrying? No, my daughters, for it is exceedingly bitter to me for your sake that the hand of the Lord has gone out against me.”
She felt like the Lord had come against her. I’m sure we all relate to this on some level, at some point. Finances crash, marriage shatters, children go astray…life is hard. It’s easy to think we’re not blessed or favored by the Lord when tough seasons roll in.
But the rest of this book is fascinating in how Naomi’s story plays out through Ruth and Boaz…including the fact that Jesus Christ came from that very lineage. Naomi’s pain, while valid and real, was temporary. And because of Ruth’s faithfulness and the Lord working in all their lives, Naomi became a part of a blessing bigger than she could have ever imagined. God was there all along, working behind the scenes for a greater good than they’d ever dared to dream. We’d be wise to take the same mindset of faith and hope, remembering that when relationships are strained, grief is loud, and futures feel uncertain, we have a loving Father hard at work, writing the end of the story.
https://www.ibelieve.com/health-beauty/4-bible-characters-who-experienced-burnout.html
7) refereeri kirjaniku läbipõlemise fenomeni ja võrdle seda oma kirjutamisbloki kogemustega

How to Overcome Writer’s Burnout
by Kellie McGann
Have you ever experienced writer’s burnout? Although I call myself a writer, the last few months I haven’t been writing. I’m not sure exactly what happened, but somewhere between ghostwriting projects and blog posts, I just stopped working on my own writing projects.
I couldn’t put words on a page, and when I did, the words barely made sense. I stopped writing for a total of three months, and no matter what I did, nothing seemed to help. None of my usual writer’s block tricks were working.
It took me a few weeks to realize that it wasn’t writer’s block I was dealing with. It was writer’s burnout.
Writer’s Block Versus Writer’s Burnout
Burnout is something that happens when someone is stressed and overworked for too long. Writer’s burnout lasts longer than your typical writer’s block and is a lot harder to overcome.
Writer’s block is looking at a page, unable or unsure how to put what is in your head on the page.
Writer’s burnout is looking at the page, hating the page, and questioning your entire identity as a writer, all for an extended period of time.
Why Writer’s Burnout Happens
Writer’s burnout can happen for hundreds of different reasons. For me, it happened in the middle of ghostwriting my third book for someone else. After a year of balancing writing for myself and writing books for other people, I had lost my voice and purpose. I’d lost my own creative energy.
Being a freelance writer (especially if that’s your full-time job) can be an exhausting as you consistently use your writing skills and problem solving to help clients. It’s extremely rewarding work when done well.
Maybe you’re burnt out even when writing for your audience. I found myself locked in a loop of writing for my own website only to watch the engagement and traffic fluctuate.
When traffic was down, I started thinking that my words didn’t matter and no one needed to hear what I had to say.
I know I’m not the only one who’s been here.
I’ve talked to writers even recently who are just sick of the entire process. For them, it was the writing and publishing industry that became a game they were sick of playing.
One contributing factor to creative burnout is perfectionism and driving yourself to unreasonable lengths (and even mental exhaustion) to pursue an unrealistic version of what you think your writing life should be. It’s a lot of pressure.
Everyone has a different reason that might lead them to this place of frustration and resentment, but if you resonate with this feeling, you’ve probably been or are going through a period of creative burnout.
How To Overcome Writer’s Burnout
The last few weeks, I’ve finally gotten out of this writer’s burnout thing. It doesn’t last forever—there is hope for your temporary animosity towards writing!
Here’s the pathway to get out of the pit:
1. Recognize the Problem
This might sound like the most obvious and cliché first step, but it’s true. Name the problem and then you can solve it. You’ve heard that advice dozens of times, but that’s because it’s true; you can’t move on without first recognizing that something is wrong.
If these thoughts have persisted over time, you might want to consider that you’re burned out and not facing only writer’s block.
2. Don’t Stop Writing
When you realize you’re burning out, you might think you should stop writing. But that’s actually the most devastating thing you could do for your writing. Writing is hard; you know that. And when it gets so hard that you’re not sure you can go on, the worst thing you can do is give in and stop completely.
It might be a good idea to put down the projects that are making you stressed and frustrated, and give yourself time to work on something with no pressure or expectations. This will let your creativity flow in new ways.
Give yourself a short break to do something creative outside of writing, go for a walk or other activity that benefits your physical health or mental well-being.
Then revisit your writing schedule and plan shorter writing sessions or try writing in a different writing style or genre. Do one of our practice exercises to get the words coming in a different way.
But most importantly, do not stop writing. You’ve worked so hard to become the writer that you are. Don’t let the temporary frustration stop you from doing what you were meant to do.
3. Find Yourself (again)
At the beginning of every writer’s professional career, they must find themselves. It can take weeks, months, or years for a writer to find themselves and their voice. Once you find yourself, it’s impossible to lose yourself. But it is possible to forget what you’ve found.
When you’re feeling lost in your writing, try taking a moment to remember who you are as a writer, and more importantly why you write. Remember your audience, your message, and most importantly, your voice.
It can be helpful to revisit writing pieces that felt most like you. Flip through old journals to remember that you’ve struggled before and came through that period of doubting your writing dreams.
4. Don’t Try to Explain Yourself
For me, the hardest thing about overcoming burnout was publishing again. I hadn’t posted articles in months and had no idea what to say to my audience. I stressed over how to explain my silence for days—until I realized I didn’t have to.
It’s a complicated and messy thing to try to explain why you set aside your most important projects. At first, even you might not know exactly why you had to switch gears, and that’s okay.
You don’t need to explain why you haven’t been writing for a certain audience or where you’ve been. You just need to start again.
5. Write Consistently
The last thing you need to know about overcoming writer’s burnout is that while you’re in it and especially once you’ve moved past it, you need to write consistently.
While you’re deep in the pit of burnout, you’ll be tempted not to write. (If you’ve forgotten why you shouldn’t give into that temptation, go read point #2 again.)
The best way to fight that temptation is to have a plan.
Write every day, even if it’s just a couple hundred words. This habit will be vital to the future of your writing and will help you avoid falling back into a writing burnout.
You CAN Overcome Writer’s Burnout
Overcoming writer’s burnout is not as easy as a list of five simple steps makes it seem. But these steps are the beginning of the process. If you’re feeling frustrated and unsure if your words even matter, I want to assure you that they do and that there is hope for getting past it!
Have you ever felt stuck for months? Ever needed to take a break from writing? What did you do? Let us know in the comments below!

PRACTICE
Have you gone through writer’s burnout? What helped you overcome it? What’s your best advice for writers struggling with burnout?
Take fifteen minutes to share your story if you’ve gotten through a time like this. If you’ve never experienced burnout, share some of the things that keep you motivated to write. If it helps you to write it from a character’s perspective to get some distance from your own struggles, go for it.
When you’re finished, share your work in the Pro Practice Workshop here (and if you’re not a member yet, you can join here). And let’s encourage one another wherever we are in our writing.

How to Overcome Writer’s Burnout

8) loe raamatututvustust ja soovitusi – kas sina koged sõjaneuroosi ja poliitikaküllastust?

How to maintain hope in the face of despair
In the struggle for a better world, setbacks are inevitable. Defeat can feel overwhelming at times, but it has to be endured. How then do the people on the front line keep going? To answer that question, Hannah Proctor draws on historical resources to find out how revolutionaries and activists of the past kept a grip on hope.

Burnout considers despairing former Communards exiled to a penal colony in the South Pacific; exhausted Bolsheviks recuperating in sanatoria in the aftermath of the October Revolution; an ex-militant on the analyst’s couch relating dreams of ruined landscapes; Chinese peasants engaging in self-criticism sessions; a political organiser seeking advice from a spiritual healer; civil rights movement activists battling weariness; and a group of feminists padding a room with mattresses to scream about the patriarchy. Jettisoning self-help narratives and individualizing therapy talk, Proctor offers a different way forward – neither denial nor despair. Her cogent exploration of the ways militants have made sense of their own burnout demonstrates that it is possible to mourn and organise at once, and to do both without compromise.
Reviews
• Hannah Proctor is one of the best writers on the left today, and this is an extraordinary and extremely timely book – a kaleidoscopic work of revolutionary history on what happens when our day doesn’t come and we have to cope with the consequences. Refusing both the easy temptations of left melancholia and forced ‘just another push, comrades!’ optimism, this is a book full of unromantic communist longing, deadpan humour and hard-won wisdom.
Owen Hatherley, author of The Ministry of Nostalgia
• Not since Freud first described war neurosis have we been treated to such an astonishing taxonomy of the human mind. In Burnout, Hannah Proctor takes that feeling we all have, and names it again and again, helping us to resee the past and present of revolutionary struggle. A must-read.
Hannah Zeavin, Founding Editor, Parapraxis
• Achieves commendable synthesis between its argument and sources … The more people are writing books like Burnout, the better we might overcome our pains, and remain in the struggle.
Juliet Jacques, ArtReview

Burnout

Libahunt lendas üle käopesa

Kari ei kannata erinevaid isendeid. Inimkari võõrastab ja tõrjub just tugevamaid isiksusi. Tajudes kelleski hõlmamatut väge, mis ähvardab kogukonna kenad keskmised plaanid puu taha puhuda, nimetab inimkari hirmutavalt ilusa isendi libahundiks. Saadab nõiana tuleriidale või rakendab hullumajas temaga lobotoomiat.
Köndistatud aju ja tajuga bioroboteid toodab nii paljukannatanud, pärisorjusest võrsunud linnadžungel kui kool.
Raami, mutriteks, etteantud mustrisse, maadligi, tasahilju!
Katkine kasvatab katkise – nii vormitaksegi sajandeid ja millenniume süvenevalt ühtlast biomassi. Esimesed heidetakse, tagumised tapetakse, keskmised koju tulevad. Omasugustega sigivad ja uut biomassi orjadeks, ametnikeks, tublisti ohjes käsutäitjateks toodavad.
August Kitzberg näitas oma teosega „Libahunt“, kui lihtne on hävitada põnevalt teistsugused naised: hõbekuuli, tuleriida ja vihkamisega. Tapetust nö vabaks jäävat armastust õnnetu vastuarmastuseta kiduja endale ei saa. Vähemasti pole ahvatlevalt erinevat konkurenti enam meeli segamas ega elava eeskujuga teisi võimalusi näitamas.
Jack „Enam paremaks minna ei saa“ Nicholson mängib noore vihase mehena Wassermanni järgi loodud filmis „Lendas üle käopesa“ elutervet alfa-isast, kes sümboolsel kombel ajuinvaliidistati. Hurmavalt küpse keskealisena kehastas ta libahunti, keda armastav naine muutus samuti hundiks. Parem ikka kui armastuseta ja üksinda vananeda. Kuniks elu, on kõik parandatav.
Kitzbergi teos „Kauka jumal“ tõestab, et kui õiglane Jumal saadab rahakotti kummardavale Mogri Märdile puhastustule, võib kõigest maisest ilma jäänud mammona teenristki asja saada. Šoki tõttu tavamõistes justkui segi läinud mees taipab putukat kõnetada ja viimaks ometi ambitsioonitult ja lihtsalt olla.
Nii „Kauka jumalat“ kui „Libahunti“ on korduvalt teatritesse ja filmideks lavastatud. Helilooja Lydia Auster komponeeris balleti „Tiina“ muusika Raplamaal Kuusiku Altveski vesiveski talli lakas. Samal ajal sai tema sõber Aram Hatšaturjan inspiratsiooni saekaatri häältest. Raplamaal sündis tema „Mõõkade tants“. Poleks tänase Märjamaa õpetajanna vanaema Lydia ja Arami loova sõpruse kõrval olnud, taanduks kaunis inimlik lugu külarahva jutuks või rahvaluuleks.
Tõestisündinud melodramaatilised lood saavad tänases maailmas valulikku lisa.
Sõjad lahutavad pereliikmeid üksteisest. Sõjad puhkevad selleks, et mõni rahvas hävitada või ebaatraktiivsetele aladele ümber asustada.
Kui üks rahvas on teise hävitamisega liiga ametis, pole tal võimalik Siberi taiga tulekahjusid kustutada. Üüratud põlengud põhjustavad jääliustike sulamise ja Eesti rannajoone saabumise poolde mandrisse. Hinnalistelt rannikualadelt kolitakse seepeale sinna, kus on… uus rannik. Hävitatud mereäärsed Ukraina linnad aga ehitatakse maailma uusimateks. Vene oligarhide miljardite eest ehitatakse õigluse võidutsedes uus Ukraina. Sinna kolivad nende miljonite juutide hõimlased, kelle tappis eelmise maailmasõja ajal Hitler. Eestisse pagenenutel pole seega kuhugi tagasi minna – aga merepiir tuleb kliima soojenemisega Kesk-Eestini.
Sedasi jätkubki lend üle käopesa.
Kes kohaneb, kes satub tuleriidale.
Võime olla tänulikud värske vere eest – või karta, et piseneme Kiievi asumaaks.
Nii meie kirjandus kui filmikunst veenavad: meie saame alati hakkama. Õpetame nii idast, lõunast kui teiselt poolt maakera erineval põhjusel saabunud rahvad eestlasteks.
Seda on näidanud oma lava- ja linateostes nii Siiri Sisask kui Jaan Tätte.
Lauluema Taarka ja eestlaste neli kuningat on osutunud surematuteks.
Meid pole õnnestunud tükkideks raiuda ega surnuks joota – Maarjamaal on üleloomulik väikerahvast suurena hoidev vägi.
Siit lahkunud inimeste eestlus küll hajub võõrsil, ent siia tulnud lõimuvad ning libahundid lendavad veel ja veel ja veel rõõmsalt üle käopesa.

Kas Tõnis Mägi on minu sugulane?

1. Kati Murutari tekst on mõeldud etteütluseks.
2. Kirjuta essee Tõnis Mägi, laulupidude, kultussaadete-filmide ning teiste tekstis leiduvate ja sind kõnetavate nähtuste-tehtuste teemal.

Alates maailma loomisest oleme Aadama ja Eeva kaudu kõik sugulased. Niisiis pole väga oluline, kas puude ja jõgede, järvede ja mägede perenimesid kandvad eestlased on omavahel otseselt veresugulased. Oleme inimesed ja eestlased, seega igal juhul hõimlased.
Tõnis Mägi on nii Mägi-nimeliste kui Tõniste kaim. Mitmete ajastute poppmuusik ja superstaar, praegune vana tark mees on varasemate põlvkondade jaoks preester ja ikoon.
Peaaegu pühamees on nooruses esinenud oma Music Safe’i ja Ultima Thulega palju Venemaal. Seejärel läks usuliikumise Elu Sõna abiga Rootsi. Laulva revolutsiooni ja fosforiidisõja ajal tuli tagasi, et sadade tuhandete eestlaste ees oma „Koitu“ ja „Palvet“ laulda. Telesaate „Laula mu laulu“ võimsaimad osad salvestati temaga Tauno Kangro Graniitvillas. Ärge nüüd küsige, kas skulptor Tauno Kangro ja tema modelleeritud Kalevipojad on meie sugulased!
Mäksi esimene naine on Laine Mägi, tantsukooli Lancy emand, põnev igihaljas näitlejatar. Viimne kaasa on vendade Johansonide õde Kärt. Maestro aga laulab ning käivitab mõtteid ja tundeid tänagi.
Sellest pole midagi, et praegused teismelised tema nime ei tea. Youtube’is kulgedes komistavad varem või hiljem tema teenete otsa ikka. Salvestused koos Jaak Joala, Tarmo Pihlapi ja Jarek Kasariga jäävad taevasesse fonoteeki igaveseks.
Uued generatsioonid ei pruugi nimeliselt teada Leelo Tungalt ega Hando Runnelit. Geneetiliselt on need suurvaimud meisse kodeeritud. Ülemaailmne vereringe ühendab Dickensi ja Coelhoga needki, kes lugedagi ei oska.
Meil on nutitelefonis Netflix ja Instagram, kunagi loetud raamatute asemel tulid teleseriaalid, mida nüüd asendavad portaalid. TikTok kannab olemuslikul rakutasandil meis, eestlastes ikkagi põhiväärtuste teadmist ja kestmist.
Teame Ivo Linnat ja Grete Paiat kuulates eksimatult: oleme hõimlased. Ka meie sinuga oleme teineteise õpetajad ja sugulased, Jumala näo järgi loodud perekond.
Häid ülestõusmispühi!

Näärimuinasjutt 2022

Elasid kord põlvkonnad ja rahvad, kes pidasid talviseid pühi teist moodi. Teistmoodi talvistepühade ajal ei tormatud ostuhulluses mööda kaubanduskeskusi ega olenetud lumesahkadest, elektrist ega autode talverehvidest. Läbi talve tuldi koos, kogukonnana – jalgsi, ent päriselt hoolides, kuidas ligimesel läheb. Vanamoodne?
Kui keegi nende aegade tagant plastikust armastust ostvate inimeste sekka satuks, ei mõistaks ta tänaseid tähtsusjärjekordi. Nood inimesed omakorda ei teaks, et see ajarändur on näiteks näärisokk.
Viisakad 21. sajandi inimesed teretaksid näärisokku vaatamata sellele, et tal on saba ja sarved ning kasukas tagurpidi seljas. Kontvõõra saabudes oletatakse, et vaeseke on kellegi pooletoobine sugulane.
Näärisokk va pahalane ägestub tervitamise peale: „Miks te mulle tere ütlete? Teate üldse, kes ma olen? Ei tea? Kas sina ütlesid mulle tere?“
Vitsaga nähvab, et ullikestele edaspidi meelde jääks – ei tohi huupi iga paharetti tervitada! Õpetab ajarändur moodsalt pealiskaudsetele, et tema ei ole joulupukki – näärisokk on!
Näärisokk ei ole sukk, sokk ega suss – ei panda tema sisse mingit nänni. Uusaegsetele teadmatutele vitsanähvakaid jagades küsib masendunud nääriskokk, kas keegi ostuusulistest maausust on midagi kuulnud.
Sokk oigab: „Taara, avita – seda sõna ikka teate ju?“
Ta selgitab, et taarausulistel on novembris hingede aeg ja 21. detsembril Toomapäev – pärast seda on päike 3 päeva pesas ja parandab pead. Edasi hakkab järjest paremini tõusma. Päike. Mis teie siis arvasite?
Jõulud sobitati rahvakalendriga, nii et vana hea oma on oluliselt olulisem kui joulupukki. Kes julgeb vastu vaielda?
Ja siis juhtub kohtumine ajastute ja kultuuride ristmikul. Kenasse kombekasse seltskonda lendab kaunis Lumivalgeke, juuksed sahmis ja ise ähmis.
Lumivalgeke ähmitseb: „Täitsa pekkis, kus jõuluvana on? Jälle… Ütle või ise houhouhou.“
Näärisokk rõõmustab teise muinasjututegelasega kohtumise üle: „Oi, Snegurotška!“
Kui hämmeldunud pererahvas mõistab, et muistne näärisokk ei tea uuemaid seoseid, selgitatakse talle, et Snegurotška oli nõukogude Lumivalgeke. Näärivana tüdruksõber.
Mis näärivana? Lumivalgekesel pole aega uusi teadmisi vastu võtta, ta mõtleb ja ütleb: „Rahu, jõulutaat on teel!“
Piiripääri – kus on pääsukese näärid? Oli kord selline luuletus. Seejärel tuli inimestele uuesti meelde, et pääsukese nääridest olulisemad on hoopis jõulud, sest Jeesuslapsuke sündis 2022 aastat tagasi.
Näärisoku kohatu itsitamise peale, et see jõulu on siis ju päris vana, tuleb paharetile nagu teismelisele seletada, et Jeesus sündis Petlemmas loomalaudas ja neitsi Maarja pani ta heinasõime.
Kindlasti küsivad pubed seepeale, kas see neitsi oli ka ilus pihv? Piiblilugu ei lase end segada, vaid jätkub sedasi, et karjased said seda teada ja rääkisid tema sünnist kõigile.
Samal ajal, kui näärisokk itsitab, et karjased panid kitse, kaotab Lumivalgeke närvid.
Jõulud on püha aeg, aga pagana jõuluvana on jälle teisel haltuural. Pagana? Näärisokk on paganlik, jõuluvärk peaks olema püha ja kristlik ju ometi.
Lumivalgeke teeb ettepaneku hakata kingitusi jagama, siis ei panda tähele, et jõuluvana pole. Inimestel on igal ajastul ikka küüned enda poole.
Ka siis, kui kostub traditsiooniline houhouhou, mõtlevad igas eas lapsed kingitustele.
Kui näärisokk õpib kiiresti uue maailma mentaliteedi ära, taipab ta varmasti konkurenti tõrjuda, juhib tähelepanu, et temal töö juba käib ning tasu selle töö eest tulgu lahkesti tema kontole.
Mispeale silitab jõuluvana isalikult näärisoku sarved lömmi teatades, et siiski on asendamatuid, kingitused on ju tema käes. Lumivalgeke oleks jaksanud vaevalt pooled kingitused kohale tirida, sest plastik kaalub päris palju.
Päkapikke ei raatsi keegi praeguse majanduskriisi ajal palgata. Seda enam, et päkapikkude ametiühing nõudis neile jõulupuhkust. Elektrihinnad ja inflatsioon, teate ju küll. Ahjaa, need pole ju pühadeaja teemad.
Jõuluvana küsib: „Mida te küll ilma minuta oleksite teinud? Houhouhou!“
Lumivalgeke vastab: „Sedasama, mida koos sinuga. Houhouhou!“
Esimesel võimalusel hüüab jõuluvana: „Hakkame lõpetama, hakkame lõpetama – koristaja on ka inimene!“
Lumivalgeke turtsub: „Mis sa mähid, sina ise kiirustad lihtsalt järgmisele haltuurale.“
Jõuluvana ei nõustu, et see on haltuura, tema teeb absoluutselt ametlikku ja auväärset tööd. Ja näärisokk ärgu tulgu põlastama, et tal on väga hooajaline ja ajutine amet. Lisaks veel eriti ekstreemne: kurjad koerad, kitsad korstnad, üksikemad. Nende tõttu poleks Lumivalgeke sel mõistlik jõuluvanal üldse silma pealt lasta.
Järgmises kohas, kuhu jõuluvana juba edasi kiirustab, ootavad õpetajad kommi, nii et mis haltuurast me räägime. Näärisokk võib ju jaurata, et kommidest ilma jäämine oleks pedagoogidele suisa hea – hambad jäävad terveks ja nende palkade juures on juba see tõsiasi kingitus.
Lumivalgeke meenutab: „Kas me neile suuremaid palkasid ei pidanud uueks aastaks tooma?“
Uue aasta märtsikuu toob valimised, küll siis selgub, kas ikka Jüri rattas ja Kaja kallas ja vana karu lõi trummi. Hea mees, kes lubabki. Houhouhou, teate ju küll.

Inga Raitar: “Meie ühiskond on töötamisest sõltuvuses /…/ Töö on moraalitundega kodaniku tunnusmärk. Näib, et oleme ühiskonnana end veennud, et kõik kes töötades ennast ei ületa, on halvad ja vääritud inimesed. Selle tulemusel nõuab töö üha suurema osa meie energiast ja ajast.
Suur osa sellest tööst on täiesti mõttetu. Terved tööstusharud ja terve rida töövaldkondi eksisteerivad eeskätt selleks, et veenda meid nende olemasolu vajalikkuses. Sageli tõrjub kasutu töö kasuliku töö tagaplaanile…Sellisel süsteemil pole mõtet, lisaks hävitab see planeedi elukeskkonda. Kui me sellest sõltuvusest kiiresti ei vabane, jätame oma lapsed ja lapselapsed silmitsi katastroofidega…“ /David Graeber, raamatu „Bullshit Jobs: The Rise of Pointless Work“ autor/
Mu eluterve mõtlemisega kursaõde Vilja K sõnastas sama mõtte Lõuna-Eesti talus kasvanud tüdruku lihtsa selgusega: „Vaid 20% inimestest teevad tööd, mille tulemusi teised tegelikult ka vajavad, kuid need ülejäänud 80% tahavad ka millestki elada.“ Seega pole tegu mitte mõtetute vaid inimesi iseseisvalt mõtlemisvajaduseta süsteemis hoidmiseks ja maksuraha tootmiseks loodud töökohtadega. Kui sa ei tea, kes sa oled ja miks su olemasolu on maailmas oluline, vajad välist kinnitust, milleks meie süstemis kõige paremini näib sobivat töökoht ehk sellega kaasnev positsioon ühiskonnas. Mitte töö siis vaid koht millele su töö sind asetab. See on oluline vahe.
Kõige mõtetumad on töökohad, mis loodud äraelamiseks nn riigi (Loe: tegelikku väärtust loovate inimeste töö tulemusel tekkinud) rahast. Pärmitaignana paisunud riigipalgaarmeele ja selle projektipõhistele MTÜ-ripatsitele makstakse tegelikult varjatud kodanikupalka. Tasu saamiseks pead olema kuulekas, lojaalne, hoidma süsteemi käigus „kõrgemalt poolt“ sulle antud “õigete printsiipide” alusel ja siis saad tarbida rohkem kui teised, edukogemust rohkm kui teised ja rohkem muud meie ühiskonnas väärtuslikuks peetavat.
Samas on olemas reaalselt väärtuslikud asjad ehk asjad, milleta meist keegi elada ei suudaks. Toit ja muu tegelikult eluliselt vajalik tuleb toota, kuid eluks olulised töövaldkonnad on ideoloogiliselt teadlikult kujundatud ühiskonna hierarhiates üldse mitte populaarseks. Katsuge läbi saada prügivedaja või toidupoode täidetuna hoidva rekkajuhita, vanainimeste hooldaja või kiirabisanitarita. Aga kas need on ka ametid, millest noor inimene kooli lõpetades unistab?
Tegelikult vajalikud ja ameti pidajaid seetõttu mistahes süsteemist sõltumatuks ning sellega süsteemile allumatuse võimalusega ohtlikuks saada võimaldavad on tehtud mitteatraktiivseks. Poris ja loomasitas sumpav talupidaja aga ka vaene sotsiaaltoeta loovisik, on vaid mõned neist ebamugavat elu tagavatest valikutest. Samas kui inimesed on pandud ihalema kõrgepalgalist mõtetut olesklu mugavustega klaastornis, ei julge nad hakata elama oma sügavamast elu kutsest lähtuvalt, sest see tundub ohtlik ning elu mugavt nautimist mitte tagav.
Ehk tasuks oma tegevuse mõtekusele mõelda just nüüd – riigitornides puhkepäevadest koosneval ja tavainimestel järgmiseks maksukoormise teenimise aastaks valmistuval nädalal…

Õigupoolest on päris hea, et iga päev küsib keegi, miks ma ikka veel Eestis olen – on jah reaalselt kolm kohta mujal, kuhu võiksin umbes üleeile kolida.
Enamasti vastan: mu lapsed ja õpilased on ju siin – ma hingan eesti keeles ja loon eesti meeles.
Täna lund kühveldades, eile hobuste kapju korrastades ja aedu parandades, üleeile autosid korrastades olen ülisügavalt aru saanud, et iga ilmaga kindel OMADE RING on see tegelik juurte juures hoidev vägi, kellega koos siin vaeseks väänatud Maarjamaal iga hinna eest uskuda, loota ja armastada.
Tänan ja õnnistan, Kersti Loorens, Stella Kuusemets, Margot Torn, Alari Metsniit, Kristen Metsniit, Silver Sipelgas, Mati Särev, Allan Mõttus, Veikko Mitt, Veljo Lents, Eero Esnar, Kiur Uusmaa, Jaak Volga, Enn Normak, Jaana Raja ja Üllar Kruustik! Koos teiega Kuu peale ja tagasi – nii uuel aastal kui alati!

Minu uue aasta lubadused
1) Pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) kirjuta oma uusaastalubadused
2026 aastasse astumine sarnaneb kõigi varasemate aasta vahetustega ja ei sarnane ka igal vana aasta õhtul oleme jaganud lubadusi kuidas 1 jaanuaril uut elu alustame küllap lubame endale ka sel nääri ööl mida iganes mis üle heli kiirusel ununeb.
Oleme nii oma enese kõrvade vahel kui pere ja sõprus konnas kuulnud tava päraseid tüüp tõotusi Algaval aastal jätan suitsetamise maha ma rohkem ei joo nojaa vähem ka mitte! hakkan jõu saalis käima toitun korralikult koristan oma tuba sagedamini ausalt noh päriselt kah!
Kuuldavasti lubab nii mõnigi mees ka sel kalendri aasta vahetumisel enam mitte purjus päi autot juhtida ning ilmselt nagu igal korral tõe meeli usub seda ise ka.
Teine mees see vastu hakkab algaval Hobuse aastal rohkem jalutamas käima selle veksli lunastamisega on hiina astroloogia järgi aega 17 veebruarini mil Madu annab käest oma keisri saua.
Tütar lapsed vannuvad et saavad jaanuarist mai kuuni elu parimasse vormi et kooli lõpu aktusel mahtuda kauneimasse peo kleiti. Abiturientide vanematel tuleb valmis panna kopsakas tengel pung suureks kasvanud lapsukesele on vaja osta uus üli kond auto ja loodetavasti ka pääs kõrg kooli.
Meie seas leidub veel neid erandlikke üli suutlikke aja jagajaid kes loodavad raamatuid lugeda teatris ja kinos käia vähemalt üks raamat ja etendus kuus. Mida intelligentsem ja eetilisem inimene seda arukamalt ta seda laadi lubamistest hoidub mida aja puuduse ja üle koormuse tõttu nagu nii pidada ei saaks.
Iga suguste hullu meelsetena ja teostamatutena tunduvate õhku astumiste puhul on hea idee seda sooritust koos sõbratariga üritada. Oletame et sõbrannad on 2025 aasta olulisima õppe tunnina teada saanud et raha sulab liiga kiiresti panga kontolt mõlemad otsustavad edas pidi oma töö tasu paremini säästa ning kui kahekesi proovida ja teine teist langus hetkedel toetada siis võibki juhtuda et üritus ei ole tuksi läinud katsetus.
Tina valamise ja nääri sokuga kohtumise meele olus on sobiv hetk ise enesele tõtt tunnistada liiga palju eba kindlust liiga vähe otsustus võimet liiga ohtrasti kõhklemist ja kahtlemist liiga napilt riski julgust olgu Lumivalgeke tunnistajaks edas pidi olen täiesti teist sugune!
Üks on kindel oma elu korralduse ja konto seisu eest tuleb ikka ise seista ei ole mõtet loota et keegi kannab kuld kandikul sulle miljonäri majja sa kas transformeerud ise miljardäriks või leiad mini Muskist kosilase.
2026 aasta on Hiina sodiaagi järgi Punase Tuli hobuse aasta mis algab Hiina uus aastaga 17 veebruaril tuues endaga kaasa energiat kirge vabaduse iha ja edasi liikumist sobides ideaalselt neile kes on valmis tegema suuri muutusi ja avastama uusi võimalusi on AI meie eest erinevatest info allikatest teinud kokku võtte mida üld joontes oodata. Märk sõnad ja omadused element tuli (punane). Ise loom energiline kirglik seiklus januline ise seisev vabadust armastav. Sümboliseerib edu elu jõudu enese kindlust karismaatilisust ja juhi omadusi.
Olenemata prognoosidest ootustest ja lubadustest oled sina ise nii täna kui aasta vahetusel kõige küpsem teadlikum ja parem versioon ise endast.

Urve Birkavs: TULEHOBUNE ÄRKAB.
Miks 2026 muudab kõik?
Armas rändur,
17. veebruaril 2026 algab Tulehobuse aasta — haruldane ja väekas aeg, mis süütab südamed ja raputab argist. Hiina kalendris kohtuvad loomamärgid ja viis elementi tsüklina, mis kordub vaid iga 60 aasta tagant. Just nii kaua kulub, enne kui Tuli ja Hobune taas kokku saavad. See teeb 2026. aastast midagi erilist.
Hobune on vabaduse, julguse ja liikumise sümbol. Kui sellele lisandub Tule element, sünnib energia, mis ei jää märkamatuks. See ei ole vaikne ega ettevaatlik. See on nagu säde, mis süttib leegiks ja kutsub meid liikuma, muutuma, väljendama end ilma vabandusteta.
Tulehobuse aastad ei too kaost lihtsalt kaose pärast. Nad toovad muutust, sest inspiratsiooni leek on liiga ere, et seda varjata. Rahvapärimustes võrreldakse selle märgi all sündinuid hõõguvate täkkudega, säravad, kirglikud, ettearvamatud. Aga 2026 ei puuduta ainult neid, kes on selle märgi all sündinud. See puudutab meid kõiki. See on kollektiivne kutse: Ärka. Julge. Liigu.
Ettevõtted võivad pöörata uue suuna. Loovus saab tiivad. Sotsiaalsed liikumised leiavad uue hingamise. Maailm tahab kiireid otsuseid, kiiret liikumist.
Hobuse energia ei oota. Ta ei jää toppama. Ta liigub edasi, kiiresti ja sihikindlalt. Kui Tuli seda liikumist toidab, muutub see magnetiliseks, me tunneme, et me peame midagi tegema. Kas järgima oma unistust. Või lõpuks silmitsi seisma sellega, mis meid tagasi hoiab. See ei ole mugav energia. See on äratuskell.
Ja nagu sellest veel vähe oleks — numeroloogia järgi on 2026 ka “Ühe aasta”.
2 + 0 + 2 + 6 = 10 → 1 + 0 = 1
Üks tähendab algust. Juhtimist. Enesekindlust. Tahtmist alustada midagi täiesti uut, enda seest.
Kui see ühendada Tulehobuse tormilise jõuga, sünnib aasta, mis ei lükka meid lihtsalt edasi , vaid kutsub looma täiesti uusi radu. Mitte vanade mustrite järgi, vaid omaenda tõe järgi.
See ei ole aasta, kus mugavus on eesmärk.
See on aasta, kus liikumine on elu.
Kus julgus on TEEVIIT ja kus tõde ei peitu enam.
Kui tunned, et see kutse puudutab sind, siis tea: sa ei pea tormama.
Sa võid häälestuda. Selle asemel, et joosta ära, võid sa joosta enda poole.
2026 ei ole lihtsalt uus aasta.
See on algus. See on võimalus öelda: Ma ei ela enam varjus.

Annika Kadakas: Miks aasta 2025 oli nii raske???
Sest 2025 oli karmatsükli lõpu aasta. See oli sulgemise, mitte mugavuse, vabakslaskmise, mitte laienemise aasta.
2025 oli Mao aasta, mis tõi enesest vabanemise, tõe ja sügava sisemise muutumise.
Seepärast asjad lõppesidki.
Miks plaanid lagunesid?
Miks sa tundsid end kurnatuna? Miski polnud valesti. Kõik oli lõpule jõudmas.
2025 Puumadu sillutas teed…2026 Tulihobune viib sind edasi!
NB! 9- aaatase tsükli viimased päevad :
See ei ole lihtsalt järjekordse aasta lõpp,see on 9-aastase tsükli viimane peatükk.
2025 oli numeroloogias 9. aasta. Aasta, mis loodud lõppude,vabanemise ja tõe jaoks.
See tuli selleks, et lõpetada see, mis ei saanud jätkuda, lahustada see, millest oli välja kasvanud, panna teid selgelt nägema, mis enam teie ellu ei kuulunud. Kui asjad sel aastal lõppesid,ei olnud see juhuslik. Kui plaanid muutusid, suhted nihkusid või vanad versioonid teist langesid, ei olnud see läbikukkumine. See oli lõpule viimine.Need viimased päevad on selleks, et lasta aastal puhtalt sulguda. Mitte lohistada lõpetamata energiat edasi. Mitte avada uksi, mis on juba põhjusega sulgunud. Mitte kahelda lõppudes,mis on juba oma töö teinud.Sest see, mis järgneb, on teistsugune.

Big Think
B y Tim Brinkhof & Stephen Johnson
When amateur writers pitch headlines to The Onion, their jokes often flop. One reason may surprise you: They use too many funny words that wink at the reader, “wacky” elements that sabotage any chance at good parody, former Onion editor Joe Randazzo told our sister site Big Think in 2012.
“It’s counterintuitive, but it’s that dry tone and that straight tone of the newspaper article — of the kind of AP style of writing, or New York Times style of writing — is what we strive to achieve,” Randazzo said. “Sometimes just deleting an extra little funny word makes the joke that much better because it’s really emulating that style.”
Parody requires verisimilitude: the act of mirroring the style, tone, and conventions of your target as closely as possible — “down to every syllable and punctuation mark,” Scott Dikkers, a cofounding editor of The Onion, explains in his book How To Write Funny.
But The Onion has had to mirror a moving target. As news moved from print to digital since The Onion’s founding in 1988, the paper has had to keep pace — copying and, in some cases, innovating on the same strategies media outlets have used to survive.
From print to digital
The Onion published its first issue in 1988, with the A1 headline “Mendota Monster Mauls Madison.” In those early years, the paper was free and its jokes were “sillier” and “more random” than later headlines, often referencing local stories only people in the paper’s hometown of Madison, Wisconsin, would understand, former Onion writer Carol Kolb told Mike Sacks in Poking a Dead Frog.

In the late 1980s, news media was already suffering an identity crisis, Dikkers says. “Newspapers had a hard time competing with new media like television, specifically cable,” he tells Freethink, noting how the 1987 repeal of the Fairness Doctrine eliminated the requirement for broadcast networks to cover contrasting views on issues deemed to be publicly important. “So [newspapers] had to jazz things up, focusing more and more on sensationalism.”

In the 1990s, The Onion gained popularity as it began parodying sensational national stories and cementing its voice as “America’s Finest News Source” — an absurdly authoritative and self-important arbiter of everything, delivered through a dry Associated Press writing style, with a Midwestern progressive-underdog ethos lying in the subtext.
Still, the paper remained an “underground secret” for years, as Kolb told Sacks, sold on the streets of a handful of Midwestern cities or nationally via subscription. In those days, Onion writers generally had day jobs, and most “never imagined being celebrated writers,” says Dikkers, editor-in-chief from 1988 to 1999.

OPERATION REALITY RESTRUCTURE
Why This Month Decides Your Timeline
January 2026 opens with a level of urgency the Galactic Federation of Worlds has not issued in over thirteen thousand years. According to their latest transmission, this is not another energy update, forecast, or spiritual encouragement. It is a planetary deployment order. A line has been crossed. A new frequency has anchored. And humanity has entered what the Federation now classifies as The Month of Reality Restructure.
This shift began the moment the Winter Solstice corridor closed. Earth’s field didn’t gradually settle — it snapped, reconnecting to a higher grid after centuries of distortion. Most humans experienced this as exhaustion or emotional overload. But awakened starseeds felt something far more precise: a sudden clarity, an internal pull toward the version of themselves they can no longer postpone becoming.
The Federation warns that January magnifies this pull a hundredfold. Earth is now absorbing a new harmonic bandwidth that forces souls to either rise into coherence or dissolve the timelines that cannot survive the light. This is why relationships are shifting, careers are collapsing, identities are mutating, and truths long buried are rising to the surface. It isn’t chaos; it’s alignment. For the first time in human history, the collective field is reorganizing around a higher frequency — not reacting to a lower one.
From their vantage, the Federation sees Earth behaving like a newborn star. Not literally, but energetically. The grid is pulsing like a living organism. This amplification explains the heightened intuition, instantaneous signs, accelerated manifestations, and emotional intensity moving through the human field. They call this the global awakening of the Solar Spine, the invisible energetic architecture mirrored in every activated starseed.
When Earth’s Solar Spine activates, yours does too. That’s why January demands attention to inner signals. Your intuition won’t whisper — it will instruct. Your dreams won’t entertain — they’ll deliver. Ignoring these signals causes confusion and emotional heaviness, not as punishment, but because 2026 can no longer support timelines built on hesitation or fear.
This month introduces the rise of what the Federation calls the Command Self — the functional, operational identity of a soul who remembers why they incarnated. It’s the version of you that no longer negotiates boundaries, doubts intuition, delays mission, or collapses into old patterns. Sometimes this identity emerges gently. Sometimes violently. But always inevitably.
You may wake up with a sudden clarity that something has changed. You may feel repelled by anything that no longer matches your frequency or drawn strongly to something unexplainable. You are not losing your mind — you are locating your purpose. Your Command Self is not becoming you; it is reclaiming you.
Mid-January brings the most important moment of the month: the January Solar Node, a region of space where solar intelligence amplifies emotional coherence. This node reorganizes the heart field of every starseed. Feelings intensify — courage, grief release, truth-speaking, creative force, visibility impulses, compassion, emotional breakthrough. These are not random waves. They’re mission codes.
The Federation clarifies that feelings are not emotions — feelings are commands. During this Solar Node, you’ll receive the first timeline instructions of 2026. They arrive as undeniable inner sentences: I must start now. I can’t live like this anymore. This is what I came for. Your job is not to decode them — but to obey them.
As Earth stabilizes in her new harmonic bandwidth, the inner architecture of starseeds shifts. The mind stops running your life. The nervous system takes command. The energy field stops reacting. It begins directing. Intuition stops opening. It stabilizes.
This is what the Federation calls the locking-in of the multidimensional self. You become bolder, clearer, more sensitive yet less fragile, more emotional but less overwhelmed, more visionary yet less escapist, more human but less limited.
The body awakens first, then emotions reorganize, then consciousness expands. So the strange physical sensations — heat rising, pulsing hands, chest vibration, head tingles, electricity in the feet — are not malfunctions. They are upgrades. As the Federation says: “Your body is the first to know. Your mind is the last to understand.”
January is not a month of manifestation. It is a month of alignment. Life will show you, with ruthless clarity, what belongs on your timeline and what doesn’t. What collapses was never your destiny. What grows is aligned. What returns belongs. What disappears is complete. What scares you but feels right is your initiation. What comforts you but shrinks you is your past.
Trying to stay in the middle — trying not to choose — creates turbulence. Not because you’re failing, but because you’re resisting your timeline. January simplifies everything into two frequencies: expansion or contraction.
The most important intel of the month is this: when starseeds activate simultaneously, Earth’s grid stabilizes at a frequency humanity has never held. Millions will feel the same internal push to rise, speak, act, and step into visibility. This is not coincidence — it is coordination. When enough awakened humans hold the same frequency, the planetary field forms coherence clusters that strengthen the entire grid.
Your rising is not personal — it is structural. You are part of Earth’s living architecture.
January is the threshold. You are being asked to step into the version of yourself capable of holding the light of the new Earth timeline. Old identities cannot build the world you came to create. You are no longer a seeker. You are a stabilizer. You are no longer in preparation. You are in command.
The year has begun. And so has your mission.
We love you dearly,
We are here with you,
We are your family of light,
We are the Galactic Federation.
A’HO
Aurora Ray
Ambassador of the Galactic Federation

Michelle Price: 12 VÄHETUNTUD TÄNUSEADUST (MIS MUUDAVAD SU ELU)
► 1. Mida rohkem oled tänulikkuse seisundis, seda rohkem tõmbad ligi midagi, mille eest tänulik olla
• Ole tänulik selle eest, mis sul on, ja lõpuks saad rohkem.
• Keskendu sellele, mida sul pole, ja sul ei ole kunagi piisavalt.
► 2. Õnnelik olemine ei tee sind alati tänulikuks, kuid tänulikkus teeb sind alati õnnelikuks
• On peaaegu võimatu hetke siiralt hinnata ja samal ajal rangelt vaadata.
• Õnnelik olemine praegu ei tähenda, et sa ei tahaks rohkem, see tähendab, et oled tänulik selle eest, mis sul on, ja kannatlik selle eest, mis veel ees ootab.
► 3. Tänulikkus soodustab tõelist andestust, mil saad siiralt öelda: “Aitäh selle kogemuse eest.”
• Pole mõtet hukka mõista või kahetseda olulist elutarkust.
• Tänulikkus annab eilsele tähenduse, rahu tänasele päevale ja loob positiivse visiooni homseks.
► 4. Sa ei vaja kunagi rohkem kui see, mis sul hetkel on
• On öeldud, et kõrgeim palvevorm on tänu avaldamine. Selle asemel, et palvetada “asjade eest”, ole tänulik selle eest, mis sul juba on.
• Kui elu annab sulle igasuguse põhjuse olla negatiivne, mõtle ühele heale põhjusele, miks olla positiivne. Alati on midagi, mille eest tänulik olla.
► 5. Tänulikkus hõlmab kõike
• Head päevad toovad õnne ja halvad päevad tarkust. Mõlemad on hädavajalikud
• Kuna kõik asjad on aidanud kaasa sinu arengule, peaksid kõik oma tänulikkuses kaasama. See kehtib eriti teie suhetes. Me kohtume oma elus tavaliste inimestega; Aga kui annad neile võimaluse, on neil kõigil midagi olulist õpetada.
► 6. See, mille eest sa pead olema tänulik olevikus, muudab seda
• Ole tänulik kõige eest, mis sul praegu on, sest sa ei tea kunagi, mis edasi saab. See, mis sul on, saab lõpuks olema see, mis sul oli.
• Elu muutub iga päev ja sinu õnnistused muutuvad järk-järgult koos sellega.
► 7. Tänulik meel ei võta kunagi asju iseenesestmõistetavana
• Mis eristab privileegi kasust, on tänulikkus.
• See olukord (või inimene), keda sa täna iseenesestmõistetavaks pead, võib olla ainus, mida homme vajad.
► 8. Kui väljendad oma tänu, pea meeles, et suurim tänutunne ei ole lihtsalt sõnade lausumine, vaid nende igapäevane elamine
• Kõige tähtsam pole see, mida sa ütled, vaid see, kuidas sa elad.
• Ei piisa öelda, näita seda. Lubadus ei ole piisav, tõesta seda.
► 9. Tänulikkus tähendab ka tagasi andmist
• Igapäevaelu saginas ei saa me peaaegu aru, et saame palju rohkem kui anname, ja elu ei saa olla rikas ilma selle tänulikkuseta.
• On nii lihtne üle hinnata omaenda saavutuste tähtsust võrreldes sellega, mis meil on teiste abiga.
► 10. Suurim austusavaldus inimestele ja oludele, keda oled kaotanud, ei ole kurbus, vaid tänulikkus
• See, et miski ei kestnud igavesti, ei tähenda, et see poleks olnud suurim kingitus, mida ette kujutada oskad.
• Ole tänulik, et teie teed ristusid ja et teil on olnud võimalus kogeda midagi imelist.
► 11. Tõeliselt tänulik olemiseks pead tõeliselt kohal olema.
• Loe oma elu õnnistusi ja alusta praegusest hingetõmbest.
• Me unustame tihti, et suurim ime ei ole vee peal kõndimine; Suurim ime on kõndida rohelisel maal, viibida sügavalt olevikus, hinnata seda ja tunda end täiesti elusana.
► 12. Kontrolli lahtilaskmine suurendab tänulikkuse potentsiaali
• Mõnikord panustame liiga palju jõudu, püüdes kontrollida iga oma elu aspekti, nii et kaotame end täielikult.
• Õpi lahti laskma, natuke lõdvestuma ja vali tee, mida elu vahel viib. Proovi midagi uut, ole kartmatu, aga kõige tähtsam – tee oma parim ja ole sellega hea. Tarbetutest ootustest lahti laskmine võimaldab sul tõeliselt kogeda ootamatut. Ja elu suurimad rõõmud on sageli ootamatud üllatused ja võimalused, mida sa kunagi ette ei näinud.
ALATI TÕUSE PÜSTI:
TÄNULIKKUS, TÄNULIKKUS JA LÕPUTU TÄNU!!!!

Peeter Tammela: 30. detsembril kell 2.51 (mõju ca 26. detsember – 2. jaanuar) moodustub Kaljukitses liikuva Marsi trigoon Kuu Lõunasõlmega Neitsis ja Põhjasõlmega Kalades. * See konkreetne Marss-Sõlmed kombinatsioon on 2025. aasta lõpus kui universumi kingitus, mis aitab meil vabaneda tavapärasest pühadega kaasnevast kaosest ja asendada see sügava rahu ning eesmärgistatusega. Siin on see aspekt aastalõpu meeleolude võtmes: * Hüvasti, tühjad uusaastalubadused! Tavaliselt tehakse uusaastalubadusi emotsiooni pealt, kuid Marss Kaljukitses ei luba meil endale valetada. Selle asemel, et unistada millestki ebamäärasest, annab see aspekt meile kaine pilgu. Me ei taha enam lihtsalt “kaalust alla võtta” või “rikkaks saada” – me tahame luua süsteemi, mis päriselt toimib. See on meeleolu, kus me naudime planeerimist ja struktuuri loomist rohkem kui ilutulestikku. * Efektiivne “suurpuhastus” (Lõunasõlm Neitsis) Aasta lõpp on alati koristamise aeg, aga sel aastal ei käi see ainult kappide kohta. Trigoon Lõunasõlmega aitab meil: • Lõpetada lõputu nimekirjade tegemine: Me saame aru, et me ei pea kõike enne 31. detsembrit valmis saama. • Vabaneda perfektsionismist: Kui piparkoogid on veidi kõverad või kingitus pole täiuslikult pakitud, siis sel aastal see meid ei häiri. Me oskame väärtustada tehtud tööd ilma ennast piitsutamata. * Jõulurahu kohtub teadliku tegutsemisega Sekstiil Põhjasõlmega Kalades toob aastalõpu meeleollu vajaliku annuse maagiat ja peh must. See on see hetk, kus sa istud kuuse all ja tunned, et: • Sinu pingutused (Marss) kannavad vilja mitte ainult rahakotis, vaid ka hinges. • Sa oled valmis liikuma uude aastasse “voolamises” – usaldades, et kui teed oma osa (Kaljukits), siis universum hoolitseb ülejäänu eest (Kalad). * Kuidas seda energiat praegu nautida? • Tee praktilisi ettevalmistusi: Marss Kaljukitses armastab ettevalmistust. Kui su kingitused ja logistika on paigas, suudad sa pühade ajal päriselt lõõgastuda. • Väärtusta traditsioone, aga lisa neile tähendus: Ära tee asju “sest nii peab” (vana Neitsi muster), vaid tee neid, sest need toidavad su hinge (Kalad). • Vaikne triumf: See aastalõpp ei nõua suuri avalikke ülesastumisi. See on sisemise rahulolu aeg – tunne, et oled oma elu tüüri juures kindlalt ja rahulikult. See on aeg, mil me ei jookse uude aastasse keel vesti peal, vaid astume sinna väärikalt, selg sirge ja süda avatud. *** Kuna oleme täpselt uue aasta lävel, siis see rituaal on loodud selleks, et siduda Marsi (tegutsemine), Kaljukitse (vundament) ja Kalade (vaimsus) energiad üheks tervikuks. See ei ole tavaline nimekirja koostamine, vaid strateegiline ja energeetiline häälestus. Aastalõpu rituaal: “Kindel vundament ja vaba voolamine” See rituaal koosneb kolmest etapist. Leia selleks umbes 30 minutit rahulikku aega. 1. etapp: Konstruktiivne vabastamine (Lõunasõlm Neitsis) Võta paber ja pliiats. Kirjuta üles 3–5 tegevust, harjumust või kohustust, mis sel aastal su energiat asjatult kulutasid (liigne muretsemine detailide pärast, teiste inimeste “parandamine” või enese piitsutamine). • Tegevus: Ütle endale: “Ma tänan neid õppetunde korra ja puhtuse eest, kuid nüüd vab astan ma vajaduse kontrollida kontrollimatut.” * Sümbol: Tõmba neile asjadele paberil kindel joon peale või põleta see paber ohutult. 2. etapp: Vundamendi rajamine (Marss Kaljukitses) Marsi energia Kaljukitses tahab näha reaalset tõestust. Vali üks suur eesmärk, mis on sulle järgmisel aastal tõeliselt oluline. • Tegevus: Kirjuta üles esimene konkreetne samm, mida astud kohe jaanuari esimesel nädalal. Olgu see telefonikõne, broneering või esimene rida uues märkmikus. • Fookus: See ei ole unistus, see on käsklus tegutsemiseks. Tunne seda kindlust oma selgroos. 3. etapp: Taotluse ankurdamine (Põhjasõlm Kalades) Nüüd too juurde pehmus. Kujuta ette, kuidas su suur eesmärk (Kaljukits) teenib midagi suuremat kui sa ise. • Tegevus: Süüta küünal ja sule silmad. Kujuta ette tunnet, mis valdab sind siis, kui su plaan on täitunud. Mitte numbreid, vaid emotsiooni (rahu, vabadus, tänulikkus). • Ankur: Pane oma sammudele ja plaanidele peale “voolamise” taotlus: “Ma tegutsen kindlalt, kuid luban elul end üllatada ja toetada.” Praktiline soovitus aastalõpuks: Kuna Marss Kaljukitses eelistab kvaliteeti kvantiteedile, siis sel aastal ei pea sa püüdma olla igal peol korraga. • Vali kvaliteetaeg: Veeda aega inimestega, kes sind inspireerivad, mitte ei sunni sulle peale mingeid kohustusi või lubadusi. • Tee üks sümboolne liigutus: Näiteks pane valmis oma töölaud või mingi muu asi, mis omab sinu jaoks suurt sümboolset väärtust – midagi, mis sümboliseerib su valmisolekut töö juurde asuda.

Aasta 2026 – uus ärkamise aeg
Keeruline ja eksistentsiaalseid hirme sisendanud 2025. aasta on lõppemas. Milliste lootustega võime minna vastu uuele algavale aastale? Erinevalt peavoolumeediast, kus viimsepäeva meeleolusid külvates koguvad klikke katastroofe ennustavad heietused, keskenduksin pigem lootusele, et 2026. aastal oleme tunnistajaks pinge langusele nii globaalsel tasandil kui ka kodusel Maarjamaal.
Uskugem rahusse!
Rääkigu hetke suundumustest profitit lõikavad tegelased mida iganes, ent uus aasta toob endaga kaasa sõja lõppemise Ukrainas ning ehk küll aegamisi edeneva, ent pöördumatu rahuprotsessi käivitumise. Kainelt mõtlevate Euroopa poliitikute ja Ühendriikide eestvedamisel algavad arutelud, kuidas jõuda maailmas taas pingelõdvenduse juurde, jätkates koostööaltimate ning vastutustundlikumatena, kui seda viimastel aastatel on suudetud.
Euroopa vajab rahu, leidmaks lahendust eksistentsiaalsetele probleemidele, milleks on Euroliidu juhtkonna ja mitmete ideoloogilis-majanduslike kildkondade õhutatud kontrollimatu migratsioon, lapsikult ülepingutatud rohemeetmete tulemusel hoogustunud majanduse allakäik ning elatustaseme langus.
Vasakideoloogiatesse takerdunud liidust tugevaks majandusühenduseks.
Tõsiseid muutusi on oodata Euroopa Liidu juhtkonnas, kus on võtnud maad asjatundmatus, politikaanlus, institutsioonide toimimist kahjustav võimuvõitlus ning föderaalriigi kavandamisest hoogu võttev rahvaste enesemääramisõiguse eiramine ja kultuuritraditsioonide mahasurumine lõimumise loosungite all.
Tänu Ameerikas alanud ühiskonna tervenemisprotsessidele hakkab ka Euroopasse üha enam jõudma normaalsus, mida von der leyenlased on aastaid hoolimatult hävitanud. Ennustused Euroopa lõplikust allakäigust ei täitu, sest üha enam leiavad toetust jõud, mis viivad äärmusliberaalsetesse ideoloogiatesse takerdunud vana maailma tagasi aastatuhandeid siinsetele rahvastele elujõudu andnud ja kestmist võimaldanud kadumatute väärtuste juurde. Föderaliseerumine peatub ja ideoloogilisi utoopiaid hüljates algab liikumine ettevõtlust hävitavast rohenaivismist vaba majandusliidu suunas, millisena tänaseks ülepolitiseeritud riikide ühendus kunagi alustas.
Eesti saab töövõimelise valitsuse.
Ka Eesti jaoks tuleb saabuv aasta otsustav, kui viimaks vabaneme rahva toetuse minetanud valitsusest. Muidugi pole põhjust loota äpardunud peaministrilt Kristen Michalilt vabatahtlikku tagasiastumist. Piinliku arrogantsiga klammerdub ta oma kõikuva tooli külge. Ent pinged Reformierakonnas kasvavad, pole ju kõik sellesse sekti kuuluvad inimesed vastutustundetud nukud, vaid reformistidegi hulgas leidub mõistlikke ja Eesti edu soovivaid inimesi. Just nemad võivad algatada erakonna sisese diskussiooni peaministri vahetusest. Samuti on võimalik, et näeme riigikogus mitme valitsuse poliitikat häbeneva reformierakondlasest rahvaesindaja taandumist senisest rutiinist, jätkata michaliitliku surve all kummitemplina rahvale vastuvõetamatute seaduste läbisurumist. Välistatud pole seegi, et nii mõnigi reformipoliitik hakkab valimiste lähenedes üha enam tajuma, et jätkates toetuse maha mänginud erakonnas, võib peale valimistel läbikukkumist kaotada võimaluse poliitikas kaasa rääkida. Nii näeme juba varasemalt Eesti poliitmaastikul levinud mustrit, kus poliitikud valivad isiklikel kaalutlustel senise asemele mõne muu erakonna. Lisaks hakkab ülejooksikuid tekkima end olematuks rahmeldanud Eesti200 ridades. Kuulekas michaliitlik toetusgrupp langeb riigikogus vähemusse ning rahvast maksudega kägistava ja maad ümberrahvastava valitsuse ajalukku saatmine muutub võimalikuks. Me pääseme ummikust, milleni Kristen Michali saamatu eneseimetlus on meid viinud ja jätkame riigina, kus järgitakse põhiseadust, mitte ei tühistata teisitimõtlejaid ega kultiveerita vastandumisideoloogiat.
Eesti riik väärib kordategemist.
Veel tahaks aastalt 2026 loota, et poliitikud, vähemalt avarapilgulisemad neist, jõuavad äratundmisele senise vastanduva ja konkurente materdava praktika kõlbmatuses. Kas suudetakse panna kokku midagi meie riigile ajaloos aluse pannud Päästekomitee taolist või peetakse eesmärgipärasemaks kutsuda kokku uus Eesti Kongress, ent meie maa vajab kõiki tegutsevaid erakondi ja liikumisi ühendavat tööorganit, mis annaks ideoloogiaülese põhiseaduslikele alustele toetuva tulevikuvaate, kuhu soovime riigina järgnevatel aastakümnetel jõuda.
Meil on mille eest ühiselt hoolt kanda. Eesti tuleb tuua välja demograafilisest kriisist; kaalutud maksupoliitika ja bürokraatia otsustava kärpimise ning raha liberaaläärmuslikele programmidele raiskamise lõpetamisega parandada rahva elatustaset; viia majandus tõusule, luues uusi töökohti eeskätt kohalikele elanikele, mitte migratsiooni piiramatu paisutamisega riiki veetud odavale tööjõule; taastada tervisekassa jätkusuutlikkus ning muuta arstiabi taas kättesaadavaks; tõsta pensionid elamisväärseks ja lastetoetused perede igapäevamuresid lahendavaiks; lõpetada eksperimendid hariduselus ja andekate loojate kägistamine kultuurivallas. Teha on palju.
Meid päästavad armastus ja mõistmine.
Me peame aastal 2026 suutma väljuda masendusest, mida külvab igapäevane sõjahirm, takistamatult Euroopasse valguvate võõraste hordide peremehetsemine ja üha diktaatorlikumaks muutuva Brüsseli küündimatute käsulaudade pealesurumine. Meist igaühel on võimalus anda uue aasta helgemaks muutmisesse panus kasvõi sellega, kui loobume mornist umbusust kaaskodanike vastu, vaenust põlvkondade vahel ja normaalsuse mõnitamisest, ning küllap on siis elul meilegi varuks armastust ja mõistmist, mida rahvana kestma jäämiseks vajame.
Head uue aasta ootust ja kõigi soovide täitumist saabuval 2026!
Vsevolod Jürgenson

2026 – KOSMILINE AASTA 1
See aasta kannab endas tugevat alguse ja vabanemise energiat. Eelmise aasta piirangud, käsud ja keelud jäävad seljataha ning Sinu liikumisvabadus suureneb märgatavalt. Elu avaneb uues rütmis ja Sind kutsutakse astuma värskesse üheksa-aastasesse tsüklisse. See on hetk, mil tehtud otsused võivad kujundada kogu järgneva eluperioodi kulgu.
Kosmiline aasta 1 äratab tugeva vajaduse alustada midagi uut. Kõik, mida nüüd külvad, hakkab tulevikus jõuliselt vilja kandma. Seepärast on oluline mitte korrata varasemate aastate vigu, vaid lubada endal liikuda edasi julgelt ja teadlikult. Ära takista oma sisemiste jõudude avaldumist – ole sihikindel, otsustav ja järjekindel. Sel aastal on Sul rohkem enesekindlust ja sisemist jõudu kui varem ning just see annab Sulle võime oma unistusi reaalsuseks muuta.
Kui oled juba pikka aega millegi poole püüelnud või tundnud kutset alustada midagi uut, siis nüüd on selleks õige aeg. Aasta algab jõuliselt ja Sa oled vastuvõtlik kõigele uuele. Näita oma isikupära, kasuta oma loovaid andeid ja usalda iseennast. Kõik, mida sel aastal alustad, mõjutab tugevalt Sinu tulevikku ning ka neid inimesi, kes Sinu ellu nüüd sisenevad. Samas on oluline toetuda eelkõige omaenda jõule ja otsustusvõimele.
See on ideaalne aasta enese tõestamiseks ja uute projektide käivitamiseks, kuid need peavad olema hoolikalt planeeritud ja läbimõeldud. Kogu järgnev üheksa-aastane tsükkel saab algimpulsi just sellest aastast. Seisad omamoodi ristteel ning vajad selget pead, julgust ja sisemist kindlust, et valida õige suund.
Aasta annab tugeva positiivse laengu, mis toetab nii isiklikke muutusi kui ka uute teadmiste omandamist. Võimalik on alustada uut õppetsüklit, vahetada kooli, kolida välismaale, valida uus amet või astuda abielusse. Kõik muutused, mida oled kaua planeerinud, on nüüd lihtsamini teostatavad.
Periood kujuneb soodsaks, kui oled ambitsioonikas, arenev, kindel ja sisemiselt tugev. Kui aga kaldud agressiivsusse, egoismi, kannatamatusse või liigsesse alistuvusse, võib aasta tuua pettumusi. Eriti aasta alguses – esimese kahe-kolme kuu jooksul – võid kogeda emotsionaalset raputust, mis sunnib Sind oma suunda selgemalt määratlema. Oluline on vältida hajameelsust, ajaraiskamist ja otsustusvõimetust – need võivad pidurdada Sinu arengut.
ARMASTUS
Suhetes toob see aasta kaasa muutusi – olgu selleks abiellumine, lahkuminek, laste või lastelaste sünd või uus, tähendusrikas kohtumine. Ava end ja vaata julgelt tulevikku. Minevikku kinni jäämine võib blokeerida selle aasta positiivse energia ning takistada tundeelu arengut.
Kindlale alusele rajatud suhted saavad tuge ja jõudu. Sel aastal alanud suhted on sageli pikaajalised ja olulise tähendusega, sest number üks on alguste ja uute elulõikude arv. Kui Sul on juba paariline, ole teadlik oma tugevast energiast – ära muutu domineerivaks ega isekaks. Kõik ei pruugi Sinu tempoga sammu pidada. Kasuta oma jõudu pigem suhte elustamiseks ja süvendamiseks.
TÖÖ
Tööelus iseloomustavad Sind sel aastal tahtejõud, meisterlikkus, loovus ja valmisolek riskida. Soositud on iseseisvus – võid rajada oma äri või tõusta juhipositsioonile. Sul on võime algatada, juhtida ja vastutada. Pea siiski meeles, et kõike vana pole vaja lõhkuda – otsuseid tehes kaalu neid rahulikult. Number üks soovitab ka hoida oma plaanid enda teada seni, kuni need on Sulle endale täiesti selged.
TERVIS
Tervis on üldiselt hea, sest esimese aasta vibratsioonid annavad rohkelt uut energiat. Tunned end teotahtelise ja aktiivsena. Et keha sellele tempole vastu peaks, on oluline piisav uni, tasakaalustatud toitumine ja teadlik puhkamine. Ära kurna end üle – edu tuleb paremini, kui hoiad jõuvarud tasakaalus.

KUUD AASTAL 2026
Jaanuar – 2
Aasta algus nõuab äärmist ettevaatust, sest tulemused võivad olla ettearvamatud. Osaliselt mõjuvad veel eelmise, üheksanda aasta energiad, tuues kaasa sisemist rahutust, närvilisust ja emotsionaalset ebastabiilsust. Kiired otsused, kannatamatus ja hingelise tasakaalu puudumine võivad põhjustada vigu, töökatkestusi või valesid samme.
Oluline on olla diplomaatiline, teha koostööd ning säilitada eneseväärikus. Hoolitse teadlikult oma tervise eest ning toeta rahu ja õiglust nii enda sees kui ka suhetes. See on pigem “kivide kogumise” kuu – aeg koguda jõudu, mitte veel suuri samme astuda.
Veebruar – 3
Üldjoontes väga soodne ja kasulik kuu. Võib tuua positiivseid muutusi nii tööalases tegevuses kui ka perekondlikes küsimustes. Oluline on selgus – pead täpselt teadma, mida tahad, ning olema otsustusvõimeline.
Ära unusta omakasupüüdmatust. Hea aeg tegeleda rahaküsimustega, planeerida tulevikku, parandada töiseid kontakte ja isiklikke suhteid. Ole sõltumatu, originaalne ja kasuta oma loovaid andeid. Soodne on uute tutvuste loomine, ühiskondlik tegevus ning meelelahutuslikud üritused.
Märts – 4
Selle kuu võtmesõna on TÖÖ. On aeg rajada oma tulevikule kindel ja vastupidav vundament. Ole praktiline, tähelepanelik ning loo enda ümber korda ja süsteemi.
Püüa lõpetada kõik pooleli jäänud tööd ja lahendada vanad küsimused. Kõik, mida teed, peaks omama selget tulevikuperspektiivi. Väldi ebareaalseid plaane. Hea aeg investeerimiseks, remondiks ning kõige jaoks, mis muudab elu stabiilsemaks, mugavamaks ja kvaliteetsemaks.
Aprill – 5
Ettevaatust – punane tuli. See kuu nõuab kõrgendatud valvsust ja kainet mõistust. Võimalikud on ootamatud pöörded, kaotused või õnnetusjuhtumid, mistõttu ei tohiks riskida millegagi.
Pööra erilist tähelepanu tervisele ja hoolitse oma lähedaste eest. Samas toob see kuu ka rohkelt muutusi – uued huvid, inimesed, paigad ja reisid. Ära käi vanu radu. Soodne aeg reklaami, info levitamise ja nähtavuse suurendamisega tegelemiseks.
Mai – 6
See kuu nõuab teadlikke pingutusi, sest tagajärjed sõltuvad täielikult Sinu enda käitumisest. Plaanides võib esineda viivitusi, takistusi või ajutisi seisakuid.
Hoia sisemist tasakaalu, distsipliini ja rahu ning püüa üle olla ebameeldivatest olukordadest. Hoolitse oma tervise eest ning pööra tähelepanu kodule ja perele. Tunneta vastutust lähedaste ees, loo enda ümber ilu ja harmooniat – ka hea muusika toetab Sind sel kuul eriti.
Juuni – 7
Juuni kutsub Sind tempot maha võtma. See on sisevaatluse, mõtiskluste ja sisemise hääle kuulamise kuu. Just nüüd aitab intuitsioon teha kõige õigemaid otsuseid.
Ole kannatlik ja praktiline ning ära räägi oma plaanidest liiga palju, eriti neist, mille teostumises Sa veel kindel pole. Olulist rolli mängivad sõprussuhted. Soodsad on reisid puhkuse ja õpingute eesmärgil ning looduses viibimine. Hea aeg süveneda filosoofiasse, müstikasse, religiooni ja teadmistesse. Kohustusi ja vastutust püüa sel kuul võimalikult vältida.
Juuli – 8
Väga tähtis ja jõuline kuu. Võimalik on ellu viia kõik õiglased plaanid ja unistused, eriti materiaalses valdkonnas. Julge tegutseda, kuid tee seda läbimõeldult.
Võid avastada endas varjatud jõuallikaid ja sisemist magnetismi. Ole hea, õiglane ja andestav. Sobiv aeg minna ammu unistatud reisile või asuda endale kuuluvatesse õigustesse. Abi saamiseks võid pöörduda kõrgemalseisvate isikute poole. Rahaasjades ole tähelepanelik – mõned väljaminekud võivad tuua kasu, kuid vajavad kontrolli.
August – 9
See kuu võib tuua katsumusi ja nõuda takistuste ületamist, mis on seotud eelnevate perioodidega. August näitab selgelt, kas Sinu plaanid ja ideed on elujõulised.
Võimalikud on konfliktid, pettumused või kaotused, kuid aja jooksul mõistad selle kuu sügavat kasulikkust. See on enesesalgamise ja teenimise kuu – omakasupüüdmatu abi teistele toob Sulle endale kasu. Hea aeg teha kokkuvõtteid, taastada väärtuslikke suhteid või vajadusel katkestada mittevajalikud. Väga soodne kuu igas mõttes puhastuseks.
September – 1
Äärmiselt tähtis kuu, kuna Sinu isiklik aasta on samuti 1 ning selle mõju on mitmekordselt võimendatud. September toetab julgust, vastutust ja täpsust nõudvate plaanide elluviimist.
Tuleb loota eelkõige iseendale. Juhi, ära lase end juhtida. Reisid, ärikontaktid, ost-müük ja tööalased algatused võivad olla väga kasulikud. Kasuta oma originaalsust ja tegutse otsustavalt, kuid vajadusel oska ka loobuda.
Oktoober – 2
Nagu jaanuaris, nõuab ka see kuu suurt ettevaatlikkust. Varjatud energiad võivad tekitada sisemist rahutust, emotsionaalset ebastabiilsust ja hingelise tasakaalu puudumist.
Need seisundid võivad põhjustada vigu ja möödalaskmisi. Diplomaatia on võtmesõna – selle kaudu võidad. Aktiivsest tegutsemisest oleks parem hoiduda, keskendu puhkusele ja tervise eest hoolitsemisele.
November – 3
Väga soodne ja toetav kuu. Võib tuua kauaoodatud ja positiivseid muutusi, kuid eeldab selget sihti. Ole otsustusvõimelisem kui tavaliselt ning ära unusta omakasupüüdmatust.
Kasuta oma loovaid andeid rahaküsimuste lahendamisel, tuleviku planeerimisel ja isikliku elu korrastamisel. Hea aeg uute tutvuste loomiseks, töiste kontaktide arendamiseks ning ühiskondlikus elus osalemiseks. Meelelahutuslikud üritused on samuti toetatud.
Detsember – 4
Aasta lõpp on täidetud töö ja praktiliste tegemistega. Ole süsteemne, tähelepanelik ja realistlik. Väldi ebareaalseid tulevikuplaane.
Püüa lõpetada kõik varem alustatud tööd ja asjad, et saaksid minna uude aastasse rahuliku südame ja selge meelega. Väga hea aeg investeerimiseks, remondiks ja kõige jaoks, mis loob mugavust, stabiilsust ja turvatunnet.

Karl Olaf Rääk: Järjeks vaktsiiniteemalistele postitustele.
Mõnikord tekib tunne, et rotid on inimestest arukamad. Rottide ühiskonnas on nii, et kui üks isend leiab mürgitatud toidu, siis ta märgistab selle selgelt ja annab oma kaaslastele teada, et seda ei tohi süüa (*).
21. sajandi inimühiskonnas on nii, et inimeste peal tehti aastatel 2021-2023 (ja siiamaani kestvalt) enneolematult jälk inimeksperiment. Inimestele süstiti sisse kõrgtehnoloogilist solki, mis tõi kaasa enneolematu surmade ja vigastuste laine.
Kogu maailmas, eriti lääneriikides, hukkus tugevalt üle 17 miljoni inimese, Eestis aastal 2021 üle 3000 inimese, surmad ja haigused jätkuvad. Sündivus langeb kivina.
Aga mida teevad osad, ennast “mitte-uhhuuks” pidavad inimesed? Nad sildistavad mürgi eest hoiatajaid uhhuudeks. Nad irvitavad, mõnitavad, üritavad leida lapsikuid põhjendusi, et elevant elutoas olematuks rääkida. Neil võib pool suguvõsa kõrvalt ära surra, nemad kiidavad ikka, et vaktsiinid päästsid elusid ja ilma vaktsiinita oleks asi veel palju hullem olnud.
Rottide tarkus on neid loomi aastatuhandete jooksul elus hoidnud. Milline on rotist rumalamate inimeste elulootus?
—-
(*) Tarkade loomade mürgitamiseks kasutatakse aeglustatud toimega mürke, s.t. selliseid, mis mõjuvad alles mitme tunni või päeva pärast. See võimaldab mürgi eest hoiatajate kaitset murda. Kui taibatakse, on juba hilja.
Pole raske näha, et sarnane võte kumab läbi ka plateeboga segatud “vaktsiinide” jaotuses. Näit. Pfizer teadis väga hästi, kui ohtlikud nende mRNA preparaadid on, kuid inimeste šoki ja süstidest keeldumise vältimiseks kasutati ohtlike ampullide ja partiide jagamist platseebopartiide hulka. Samamoodi teised vaktsiinitootjad.
Teadusandmed kinnitavad, et partiid olid kuni 20 korda raskuselt erinevate kõrvaltoimetega, samuti seda, et 2021. aasta algul süstitud väga ohtlikud partiid asendati kahe lainena märksa lahjematega.
Nad olid täiesti teadlikud ka sellest, et mRNA vedelikud ei hoidnud ära ei nakatumist ega nakkuse levimist.
Covid-viirus muudeti inimese jaoks ohtlikuks, kasutades DNA koodi lõiku, mille patent kuulub Moderna Inx-ile, ühele vaktsiinikartelli osalistest. See kõik on DOKUMENTEERITUD ja kergesti internetist leitav.
Mis, peale eheda kurjuse, võib sellise teguviisi põhjuseks olla?
Ja mis, peale eheda rumaluse, takistab tõde nägemast?

Õppisin Pärnu lahe ääres elades ära oskuse end abstraktsest hirmust läbi suruda, kui oli torm – tuleb õue minna: streljai, gad! Siis pole üldse hirmus. Aga kui pead kogu öö uksi kinni siduma, hobustele seletama, et JUBE tore on, kui kõik lendab ja paugub, siis küsid hommikul õue paluvatelt kassidelt, kas nad on napakad või 😀 Vähemasti on torm muda ära menetlenud, nii et käruralli ja kummarite maa seest kätte saamine ei ole nii ööööh kui eelmistel päevadel 🙂

Stella Shakti: ON AEG LÕPETADA ENESE PIINAMINE
Koos aasta lõpuga on väga hea lasta minna, mis ei toeta ning tuua uued hingused oma hingeteele.
***
Kõik, mis on toimunud, on olnud Armastuse tahe. Kõik, mis on praegu, on Armastuse tahe ning kõik, mis saab tulevikus sündima, on samuti Armastuse tahe. Valin alistuda Armastusele.
Andestus on mu tõeline olemus, see on essents, mis annab mind vabaks vanadest lugudest, et saaksin astuda edasi julge, selge ja terviklikuna.
On loomulik, et inimeseks olemise kogemus on valgustatuse teekonnal tähendanud kõikide du-aalsuse aspektide vastuvõtmist endas. Keegi pole halvem või parem, kõik lihtsalt on.
Hingan endasse usaldust ja toon tähelepanu ühendusele maaga läbi oma jalgade. Taotlen ener-giakeskuste puhtust, tasakaalu ja korrasolu, valguskeha taastumist vastavalt kõrgeima potentsiaali plaanile.
Taotlen eristamist ja mäletamist, et ma ei pea samastuma mingisuguse loo või kogemusega. Võin jä-äda neutraalseks vaatlejaks ja tunnistada kõike kaastundlikkuse silmadega.
See, mis on olnud, on ära olnud, nüüd on uus päev, uus võimalus ja uued erilised kogemused meid ees ootamas. Nüüd on minus aga ka väga suur elutarkus, minevikust saadud varandus, mida kasu-tades saan luua just sellise uue elu nagu seda kõige enam kogeda soovin.
Olen tänulik kogu hingevaranduse eest, mida olen saanud ja valin ennast ja teisi armastada nii nagu Algallikas meid kõiki armastab – tingimusteta!
***
Raamatust Armastuse kutse
Peatükist Vaimse masohhismi vabastamine
Imelist päeva ja maagilist aasta lõppu soovides
Stella Shakti

Alexis Varnum: Iga tervenemine algab mõistmisest ja teadvustamisest. Kui sa räägid või mõtled tervenemisest, pead sa enamasti silmas füüsilisel tasandil avaldunud häirete puhastamist või eemaldamist. Kõik need füüsilise keha talitluse moonutused on aga vaid tagajärg.
Füüsilisel tasandil ilmnenud häired saavad nähtavaks ainult seetõttu, et peenemas tasandis on ol-nud põhjused, mis on neid esile kutsunud. Väga sageli on need häired seotud mentaalkeha ja astraalkehaga, ehk teisisõnu inimese mõtete ja emotsioonidega. Iga katsumus ja sündmus sinu eluteel on osa õppetunnist, mille on sinu hing ise endale ette planeerinud.
Kui inimene kogeb toimuva suhtes negatiivseid mõtteid ja tundeid, tähendab see, et ta ei võta oma teed vastu. See omakorda tähendab, et ta ei saa kvaliteetselt läbida seda, mida hing on tema jaoks plaaninud. Kõik need kõrvalekalded peegelduvadki lõpuks füüsilise keha talitluse häiretes. Seepärast on tervenemise teekonna alustamiseks vaja leida üles need põhjused, mis selleni viisid, ning hakata endaga just selles suunas teadlikult tööd tegema.
Oluline samm on aktsepteerida tõsiasja, et kõik, mis toimub, on vajalik ja eesmärgipärane sinu hinge evolutsiooni jaoks. Mitte keegi ei ole süüdi selles, mis inimesega toimub. Ükski väline olukord ega sündmus ei saa otseselt määrata inimese tervist.
Põhjused, mis viivad füüsilise keha töö moonutusteni, on alati inimese enda sees. Need põhjused näitavad, et ta ei läbi veel täielikult ja kvaliteetselt neid õppetunde, mille hing on talle plaaniks seadnud.
Teadvustamine on esimene samm tervenemise suunas. Oluline on väljendada selget kavatsust ja astuda julgelt teele, kus hakkad iseendaga päriselt tööd tegema.

TIREDNESS that does not disappear by resting / VÄSIMUS, mis ei kao ka puhkusega – toitumus-likud põhjused, mida arstid ei testi
On väsimus, mis kaob pärast head und.
Ja on väsimus, mis ei kao ka pärast nädalavahetust, puhkust ega isegi puhkust puhkusest.
See teine väsimus on petlik. Inimene ütleb:
„Ma magan küll.“
„Analüüsid on korras.“
„Arst ütles, et kõik on normi piires.“
Aga seesmiselt on tunne, nagu patarei ei lae.
Toitumisterapeudina kuulen seda igal nädalal. Ja väga sageli ei ole probleem laiskuses, vanus-es, stressis ega „liigses mõtlemises“. Probleem on hoopis seal, kuhu tavapärases arstivisiidi ajal ei vaadata.
Miks puhkus ei aita?
Puhkus aitab siis, kui keha on:
• saanud piisavalt ehitusmaterjali
• suuteline energiat tootma
• võimeline taastuma
Kui aga keha ei suuda toitu energiaks muuta, siis puhkus ei lae ega loe – ta lihtsalt peatab aju-tiselt kurnatuse.
See on nagu panna auto garaaži, mille paak on tühi ja õli kadunud. Seistes ei lähe ta paremaks.
1. Rauapuudus „normis“ analüüsidega
Paljudel öeldakse:
„Raud on normis, aneemiat pole.“
Aga:
– ferritiin võib olla normi alumises otsas
– punavereliblede kvaliteeti ei hinnata
– raua kasutatavust ei vaadata
Naistel on see eriti tavaline.
“Rauaväsimus” ei näe alati välja nagu klassikaline kahvatus. See võib olla:
• jõuetus hommikul
• külmatunne
• pearinglus püsti tõustes
• süda peksab koormusel kiiresti
• aju on „udune“
Rahvameditsiin teadis ammu: liha, veri, maks, puljongid annavad jõudu. Mitte juhuslikult.
2. B-grupi vitamiinide varjatud puudus
B-vitamiinid ei ole „ergutid“.
Need on energia tootmise lülitid.
Ilma nendeta:
• ei tööta närvisüsteem
• ei sünni rakuenergia
• ei lagune toit lõpuni
Tavaliselt testitakse vaid B12 – ja sedagi pealiskaudselt.
Aga probleem on tihti:
• B1 (aju ja närvid)
• B2 (rakuenergia)
• B6 (valkude kasutus)
• foolaat (rakkude uuenemine)
Kui seedimine on nõrk, stress kõrge või toitumine ühekülgne, ei imendu need ka „hea toidu“ juures.
Tagajärg on sisemine väsimus ilma seletuseta.
3. Magneesium – närvisüsteemi pidur, mitte lihaselisand
Magneesiumi seostatakse krampidega, aga tegelikult on see:
• närvisüsteemi rahustaja
• stressivastane mineraal
• sügava une eeldus
Kui magneesiumi pole piisavalt:
• uni on pindmine
• keha ei lõdvestu
• sümpaatiline närvisüsteem jääb „sisse“
• ärkad väsinuna ka 8 tunni järel
Analüüsides vaadatakse sageli seerumi magneesiumi, mis ei näita rakkude tegelikku seisu.
Rahvatarkus kasutas magneesiumirikast toitu – seemneid, pähkleid, tumerohelist, mineraaliri-kast vett. Mitte juhuslikult.
4. Valgupuudus – varjatud klassika
Inimene võib süüa „tervislikult“ ja olla siiski valgupuuduses.
Märgid:
• lihasnõrkus
• juuste hõrenemine
• halb taastumine
• pidev väsimus
Ilma valguta ei toodeta:
• ensüüme
• hormoone
• neurotransmittereid
Keha ei ehita, vaid lammutab.
Eriti sageli näen seda:
• naistel, kes „söövad vähe“
• taimetoidul ilma teadliku planeerimiseta
• stressis inimestel, kelle vajadus on kasvanud
Puhkus ei kompenseeri ehitusmaterjali puudust.
5. Rasvad ja hormooniline väsimus
Krooniline väsimus on tihti hormonaalne, mitte kaloriprobleem.
Kui toidus:
• välditakse rasva
• kasutatakse kehale sobimatuid õlisid
• süüakse liiga ühtlaselt ja vaeselt
siis kannatavad:
• neerupealised
• kilpnääre
• suguhormoonid
Tulemuseks ei ole ainult väsimus, vaid ka:
• külmatunne
• kaalumuutused
• tujukus
• madal stressitaluvus
Rahvameditsiin ei kartnud rasva. Ta kartis nälga ja kurnatust.
6. Soolestik – energia alguspunkt
Kui soolestik on:
• põletikus
• stressis
• mikrofloora vaene
siis ei imendu:
• vitamiinid
• mineraalid
• aminohapped
Inimene võib süüa „õiget toitu“, aga keha on nagu kurnatud põld – seeme ei hakka kasvama. Siit algab väsimus, mida ükski uni ei paranda.
7. Liiga „puhas“ toit
See võib üllatada, aga:
liiga steriilne, madala kaloriga, pidevas defitsiidis toit kurnab.
Keha ei vaja ainult „õiget kompositsiooni“.
Ta vajab signaali, et elu pole kriis.
Kui keha elab pidevas säästurežiimis, hoiab ta energiat kinni.
Mida sellest kõigest järeldada?
Kui väsimus ei kao puhkusega, tasub küsida mitte ainult:
„Kas ma magan?“
vaid:
• Kas mu keha saab, millest energiat teha?
• Kas toit ka imendub?
• Kas närvisüsteem oskab lõdvestuda?
Sageli ei ole lahenduseks uus motivatsioon, vaid toitumise taastamine, mitte piiramine.
Millal tasub kindlasti sügavamalt vaadata?
• kui väsimus kestab kuid
• kui analüüsid on „ilusad“, aga enesetunne halb
• kui uni ei taasta
• kui trenn väsitab rohkem, kui annab
Siis ei ole inimene „laisk“. Keha lihtsalt annab märku.
Lõpetuseks
Väsimus on keha keel.
Kui seda kuulata õigesti, ei vaja ta sundimist, vaid toetust.
Kui tunned, et see lugu kirjeldab sind rohkem, kui tahaksid tunnistada, on mõistlik vaadata toi-tumist tervikuna – mitte dieedina, vaid taastumise tööriistana.
Väsimus ei ole iseloom.
See on signaal.
— Artur, toitumisterapeut, kes armastab inimesi ja usub nii teadust kui ka loodust.

Siin on sügavalt mõistev ja selgitav tekst, mis aitab sul tunnetada, mida dimensioonide test tegelikult peegeldab, mitte kui “tase”, vaid kui sisemine häälestus:
Dimensioonid meis: tee, mitte sihtkoht.
Kui räägime 3D-, 4D- ja 5D-teadvusest, ei räägi me füüsilisest ruumist ega “paremusjärjestusest”.
Me räägime sagedustest, tajukihtidest, sisemistest häälestustest, mille kaudu me maailma kogeme.
See test ei ole hindamine.
See on peegel, mis aitab sul märgata, millise sageduse kaudu sa hetkel elad ja loed maailma.
Ja see võib muutuda.
Iga päev.
Iga hingetõmbega.
3D — tiheduse tarkus.
3D ei ole “halb”.
See on vajalik.
See on meie kehastumise alus:
ellujäämine, piirid, mina, vajadused, võitlus, eraldatus.
See on maailm, kus aeg on lineaarne ja tõde on väline.
Siin õpime, mis on valu, puudus, hirm
ja kuidas neist läbi kasvada.
Kui sa oled siin,
siis võib su maailm tunduda raske,
aga see on ka kõige viljakam pinnas ärkamiseks.
4D — ärkamise vahekäik.
4D on üleminek.
See on hetk, kus sa hakkad märkama,
et maailm ei ole ainult see, mida silm näeb.
Et mõtted loovad.
Et tunded on sagedused.
Et sa ei ole ainult keha, vaid ka teadvus.
Siin tekib janu tõelise järele.
Sa hakkad puhastuma, küsima,
otsima õpetajaid, praktikaid, tähendust.
Aga siin on ka palju segadust,
sest vana laguneb,
aga uus pole veel täielikult maandunud.
5D — kohalolu ja ühtsus.
5D ei ole “eesmärk”.
See on seisund,
kus sa elad südame kaudu.
Kus sa ei vaja enam tõestust,
sest sa oled ise tõde.
Sa ei võitle, vaid häälestad.
Sa ei suru peale, vaid kiirgad.
Sa ei otsi pääsemist, vaid oled kohal,
isegi kui maailm on kaootiline.
5D ei tähenda, et sul pole valu.
See tähendab, et sa ei samastu sellega.
Et sa näed kõike kui osa tervikust.
Et sa ei ela enam hirmus, vaid loomises.
Mida see test tegelikult mõõdab?
– Mitte kui vaimne” sa oled,
vaid kui ausalt sa elad.
– Mitte “millises dimensioonis” sa oled,
vaid millise sageduse sa valid
hetkest hetke.
– Mitte kas sa oled valmis, vaid kas sa kuulad.
Kas sa liigud valguse suunas,
isegi kui aeglaselt, isegi kui vahel tagasi astudes.
Sa võid ärgata 5D-s,
aga vajuda päeva jooksul 3D-sse.
Sa võid elada 4D-s, aga hetkeks puudutada midagi, mis on väljaspool mõõtmeid.
Kõik on liikumises.
Ja see ongi elu.
Mitte olla seal, vaid olla teel ausalt, ärkvel, kohal.
Urve Birkavs

Helgeid jõule.

2026 is one of those big, milestone years that make history and stay with us for a long time.
2026 continues a story that began taking shape in 2025, especially in the first part of the year, when Saturn, Neptune, and Uranus first entered new signs.
If 2025 was the ‘test run’, 2026 is the ‘real deal’ – because these ingresses are now triggered by exact aspects that set things into motion.
What makes some years – like 2026 – more ‘special’ astrology-wise than others?
It always comes down to the outer planets forming significant alignments. Let’s take 1969, 1989, and 2020 as examples of other milestone years:
• In 1969, we had a Jupiter-Uranus conjunction in Libra, part of a stellium with Pluto and the South Node, marking a time of cultural and technological revolution
• In 1989, the Saturn-Uranus-Neptune alignment in Capricorn heralded the collapse of the Berlin Wall and the end of the Cold War
• In 2020, the Saturn-Pluto conjunction (part of a Capricorn stellium) followed by the Jupiter-Saturn conjunction at 0° Aquarius triggered a seismic shift in global structures
The ‘headline’ transit of 2026 is the Saturn-Neptune conjunction – which occurs not at any random degree, but at the very beginning of the zodiac, at 0° Aries.
0° Aries is the beginning of the 360-degree Aries-Pisces zodiac, a point of initiation and new cycles. So having Saturn and Neptune conjunct here signals a powerful new beginning – a true Genesis moment.
Tropical astrology, which we all use today, is based on the equinoxes and solstices, with the Aries equinox – 0° Aries, marking the beginning of the astrological year.
The importance of 0° Aries was long understood in traditional astrology – back in the day, the 0° Aries ingress chart was used to predict the fate of kings and the collective direction of the year in mundane astrology.
Modern astrology has largely forgotten just how important this cardinal point is. But here we are, in 2026, with a configuration – Saturn conjunct Neptune at 0° Aries – humanity hasn’t witnessed in thousands of years, and we won’t see again for a very long time.
The last time Saturn and Neptune conjuncted at 0° Aries is believed to have occurred more than 9,000 years ago, around 7,000 BC – a period that coincided with the birth of agriculture and the rise of settled human life.
THAT is the type of scale and magnitude we’re talking about here.
This doesn’t mean that on February 21st, 2026, when the two planets conjunct, a switch will flick and the world will instantly look different.
2026 And 0° Aries – A New World
However, whether we recognize it in the moment or only later, looking back in retrospect, a new era will be born – a fundamental shift in how reality is structured and experienced.
Coming back to the astrology of 2026: the Saturn–Neptune conjunction in February sets the tone for the entire year, and by April 2026, when Uranus re-enters Gemini, it will ‘click’ for all of us that Yes – we are living in a completely new world.
If in 2025 we got the question – is AI a real thing or just another hype? Is the economy really shifting toward something new, or will we simply return to the global patterns of the last decades? – 2026 will give us the answer.
2026 will show us a clear direction, and there will be no doubt about which way we’re heading. We are not in the old world anymore.
The second half of 2026 introduces a new energy into this new matrix: Jupiter enters Leo, Chiron enters Taurus, and the Lunar Nodes shift from Virgo/Pisces to Leo/Aquarius.
If the outer planets (Uranus, Neptune, and Pluto) are the ones setting the long-term direction – Jupiter, Saturn, Chiron, and the Lunar Nodes act as the second line of intervention. This is where things become real.
It’s interesting that Jupiter, Chiron, and the Nodes all enter fixed signs, helping stabilize, anchor, and implement the agenda introduced by the outer planets. 2026 is when the larger shifts begin to materialize and take shape in everyday life.
Now let’s get a feel for the most important transits of the year and how they shape this turning-point moment.
The most important transits of 2026:
February 2026 – Saturn Conjunct Neptune at 0° Aries
If you’re familiar with the Tarot archetypes, 0° Aries reminds us of the Fool. This is the first card in the deck – the innocent stepping into the unfamiliar, one step ahead of the known, into the unknown with trust.
At first glance, the Fool may appear naive or even foolish. But in his openness and unguarded presence, we can sense there’s a deep inner knowing at work, as if he’s animated by something larger than reason.
Similarly, the Saturn-Neptune conjunction at 0° Aries feels like a new beginning, but also like something we’ve always known – something that existed before time was born. It’s a return to ourselves AND to the world – starting from zero and returning to zero.
With one foot on the edge of the known and one already stepping into the unknown, we are at the center – at the center of ourselves and at the center of the world at the same time – the primordial point from which new possibilities begin to take form.
Something is rearranging inside of us while, and at the same time, the world itself changes direction.
What exactly emerges next depends on individual context. This can show up as a literal new beginning, but it can also work in subtler ways – like a deep internal realignment.
Regardless, the Saturn-Neptune conjunction at the zero degree of the zodiac marks a shift where we are no longer willing to live our lives by inherited or outdated scripts.
The mist gathered in the last degrees of the zodiac clears up – and the landscape that appears looks like nothing we’ve seen before.
April 2026 – Uranus (re)enters Gemini
On April 26th, 2026, Uranus enters Gemini. Uranus has already given us a taste of this Gemini energy between July and November 2025. But this time he’s here to stay – this is IT.
Gemini is a natural placement for Uranus. Gemini is curious and mobile. Uranus is fast and restless. Uranus in Gemini can bring us brilliant ideas and progress at the speed of light, moving faster than our nervous systems can keep up with.
If 2025 was the ‘test run’ for 2026, 2026 is when things truly accelerate and we will get to witness what this transit is really about.
In Gemini, Uranus will revolutionize the way information moves, how we communicate, and how we connect, triggering a total technological and communication revolution.
With Uranus in Gemini, centralized platforms lose dominance as new, decentralized channels emerge and people move away from traditional broadcasting like TV, newspapers, and mainstream media.
Uranus in Gemini will ask us to quickly adapt and keep up with the times, and people who are ahead of the curve in terms of digital literacy, information fluency, and mental flexibility will benefit most from this shift.
Agility – staying curious, flexible, and open to constant change will become the real currency of this transit.
June 2026 – Chiron Enters Taurus
On June 18th, 2026, Chiron makes its first entry into Taurus. It stays there until September 17th, 2026, before retrograding back into Aries, giving us an early preview of the Chiron-in-Taurus themes that will fully unfold from April 2027 onward.
Chiron in Taurus turns our attention to value and safety, asking us to question what we’ve been building our sense of security on.
Are those foundations solid, or are they built on unhealed wounds, unprocessed experiences, or narratives that no longer serve us?
This transit can stir early wounds around safety, stability, and self-worth, especially where we haven’t felt supported or resourced in meeting our basic needs at different points along our life’s journey.
As always with Chiron, the wound is a gift in disguise: the very area of vulnerability becomes a source of strength, and lived experience acts as fuel, giving us the grit and grounded wisdom that ultimately becomes Chiron’s real gift.
A detailed report about the Chiron in Taurus transit will follow closer to the date.
June 2026 – Jupiter Enters Leo
On June 30th, 2026, Jupiter enters Leo, and it enters with a (big) bang since it almost immediately opposes Pluto in Aquarius.
Jupiter in Leo wants personal authority and authorship, while Jupiter opposite Pluto sets this expansion against the power of the collective and its systems.
If you’re familiar with Greek mythology, you know that Jupiter (Zeus) and Pluto (Hades) are the apex powers of the pantheon, so when these 2 powerhouses clash, power struggles are inevitable.
With Jupiter in Leo in general, and particularly when fueled by the Pluto opposition, there is a strong push for people to reclaim their authority from a ‘system’ that feels too abstract and detached from lived reality.
This tension is further intensified by a square to Chiron in Taurus, bringing up themes of ownership, value, and self-worth – a “don’t mess with what’s mine” line in the sand, whether that’s personal property, personal values, or a fundamental sense of identity.
Jupiter also forms a harmonious trine with Neptune in Aries – and a few months into the transit, with Saturn in Aries as well – helping us anchor our vision with inspiration and responsibility.
Fire trines restore our sense of purpose and agency. We are no longer called to live out other people’s dreams, but to stand behind our own.
July 2026 – Uranus Trine Pluto
In July 2026, Uranus (at 4° Gemini) forms an exact trine to Pluto (at 4° Aquarius), while Neptune in early Aries forms supportive sextiles to both planets.
Uranus and Pluto will align in a trine 5 times (there are 5 exact hits): July 18, 2026; November 29, 2026; June 15, 2027; January 13, 2028; and May 9, 2028 – and the entire period in between will be marked by this rare and auspicious alignment. There is a lot to look forward to over the next couple of years!
Uranus in Gemini trine Pluto in Aquarius is an excellent transit for large-scale progress, systemic innovation, and technological acceleration.
Regardless of how this unfolds on the ground – and there will be tensions – we can take some reassurance in knowing that when these 2 gods are in agreement, things are moving in the right direction – even if the process itself is disruptive at times.
A detailed report about the Uranus-Pluto trine will follow closer to the date.
July 2026 – South Node In Leo, South Node In Aquarius
On July 27th, 2026, the Lunar Nodes shift from Virgo/Pisces into Leo/Aquarius, adding even more weight to this axis that’s already strongly activated in 2026.
In addition to the Nodes, we have Jupiter in Leo and Pluto in Aquarius, so 2026 puts a huge spotlight on the tension between the individual and the collective.
Until now, Pluto in Aquarius has been doing this work on its own, operating in the background, slowly reshaping systems. With the Nodes and Jupiter joining in, this theme moves front and center – it’s no longer subtle or optional, to put it mildly.
This is a year that asks us to reconsider who we are, what we stand for, and how we position ourselves in relation to society, systems, and the collective.
Mercury Retrograde in 2026
In 2026, Mercury goes retrograde in Water signs.
One of the distinctive patterns of the Mercury cycle is that Mercury retrogrades through signs of the same element (fire, earth, air, or water) for approximately a couple of years.
In 2025, the Mercury retrogrades started in Fire and ended in Water signs, marking a transitional year in the cycle.
In 2026, Mercury retrogrades start and end in Water signs only. This makes the Mercury retrogrades of 2026 less about connecting disparate dots and more about focused processing of emotional and psychological material.
Mercury retrogrades in 2026 ask us to get our inner story straight from the inside out, by releasing karmic material and tuning into the body’s intelligence and emotional memory.
Here are the 3 annual Mercury retrogrades in 2026:
• February 26th – March 20th, 2026: Mercury retrograde from 22° Pisces to 8° Pisces
• June 29th – July 23rd, 2026: Mercury retrograde from 26° Cancer to 16° Cancer
• October 24th – November 13th, 2026: Mercury retrograde from 20° Scorpio to 5° Scorpio
People with strong placements in the Water signs will be especially ‘targeted’ by this year’s Mercury retrogrades, and you will be particularly influenced if you have a personal planet or an angle anywhere on Mercury’s retrograde path, and especially at the degrees of its station.
And for all of us, 2026 is a year focused on emotional processing, journaling, therapy, revisiting family stories and transgenerational work, or establishing boundaries.
When Mercury retrogrades in water signs, we want to do less talking and more listening – to others, and especially to ourselves. Fewer words, more meaning – and answers found not in logic or scientific facts, but in how we actually feel on the inside.
Eclipses in 2026 – Dates And Types
In 2026, we have 4 eclipses, 2 of which occur on the Virgo/Pisces axis and 2 on the Leo/Aquarius axis.
All the 2026 eclipses align with other important transits, making them particularly charged.
The first 2 eclipses happen just before, and after the Saturn-Neptune conjunction, highlighting the importance and karmic weight of this epochal transit.
The Solar Eclipse on February 17th, 2026, just before the Saturn-Neptune exact conjunction, is square Uranus. This is a rupture Eclipse: the shell cracks open, and we’re awakened – either through a shocking revelation, or through the confirmation of a deeper truth we’ve known all along.
Once known, it cannot be erased. Once seen, it cannot be unseen. From that point onward, there’s no turning back.
Here are the 2026 Eclipses:
• February 17th, 2026 – Partial North Node Solar Eclipse at 28° Aquarius
• March 3rd, 2026 – Total South Node Lunar Eclipse at 12° Virgo
• August 12th, 2026 – Total South Node Solar Eclipse at 20° Leo
• August 28th, 2026 – Partial North Node Lunar Eclipse at 4° Pisces
If you have personal planets or angles at the degree of the Eclipse (plus minus 2-3 degrees) that particular eclipse will be especially relevant.
In-depth reports for each eclipse will follow closer to the date.
The Astrology Of 2026 – Genesis
If the Jupiter-Saturn conjunction of 2020 planted the seed of a new order, 2026 is where that seed breaks through the ground.
2026 is the year of Genesis: a new identity, a new story, a new relationship between the individual and the collective.
What has been forming quietly over the past years – technologically, psychologically, socially – now becomes visible, embodied, and irreversible.
Something fundamental shifts, and once it does, there’s no going back to how things were.
In 2026, the question is no longer if the world is changing, but who you become in the process – and what kind of future you choose to participate in.
PS: You can find the web-friendly, shareable version of this email on the Astro Butterfly website www.astrobutterfly.com

Hannes Võrno: „Lappasin läbi viimase kuue kuu taevavaatlusmärkmed. 15ndast augustist tänaseni, on olnud 15 päeva, mil pea kohal on olnud sinine taevas. Mitte pikalt. Maksimaalne “pilvitus” vältas 17h septembris. Enamus selge taeva haruldusest on maksimaalselt kuue tunni pikkused. Ei ole vahet milline on õhutemperatuur, taevas on säilenõtke jätkusuutlikkusega ühtlaselt tinakarva ning sesoonsed Atlandi hoovused mis jõuavad Taani väinadest baltimaadeni, “puhuvad” selle alumiiniumkondentsi ida poole minema, kuni suunatundeta lennuliikluse taastumiseni, mil taevasse taas tont teab mis nimedega “pikad juttpilved” tekivad. Et siis aeglaselt maapinnani vajudes, nädalateks kogu taeva halli matta. Valgusreostuse “virmalised” linnade kohal vähkremas. Nagu maailmaliidrite absoluutne üksmeel oma alamate “kaitsmise” nimel süstlad, piirangud ja apartheiid käiku lasta, “päästavad” nad allkirjadega kliimalepetel, oma kuulekat orjamassi ka päikesevalguse eest. Muus on raske või suisa võimatu kokku leppida, sest muu on keeruline, aga õnneks on inimesed nõus tööd rabama ja maksma…varsti on asjad korras, me lubame…
On olemas seisund, kus inimene ei usu enam iseennast, vaid hakkab uskuma seda, mida ta arvab, et teised temas näevad. Sealt algab tee, mida nimetatakse vastutuseks, kuid mis lõpeb sageli poliitikaga. Mitte maailmaparandamise tõttu, vaid nähtavuse vajadusest. Üksi olles ei ole ta piisav, organisatsioonis saab ta kuju, rolli ja õigustuse. Idealism on silt, mitte mootor ning päris maailm ei vabasta loosungitest ega koosolekutest, aga struktuur päästab inimese hetkeks iseenda tühjusest. Alguses on julgus vali ja süüdistav, sest igasugune vastasseis annab identiteedile heli. Hiljem vaibub hääl, algab kohandumine, ja inimene õpib seisma õigel kohal toiduahelas — piisavalt lähedal pudrupajale, et tunda end vajalikuna ja piisavalt nii kaugel, et mitte küsida, kelle jaoks see pada tegelikult keeb.
Lõpuks ei ole traagiline mitte see, et inimene usub end päästvat maailma, vaid see, et ta usub end olevat midagi enamat kui vahetatav roll mehhanismis, mis ei mäleta. Ideaalid kuluvad seal tööriistadeks, julgus vahetub kuulekuse vastu ja „ühise hüve“ nimel õpitakse vaikima just siis, kui oleks veel midagi öelda — kuni ühel päeval selgub, et päästmist ei vajanudki maailm, vaid see, kes arvas iseenda olevat see hääl.”

KARMALIINIDE VABASTUS
Stella Shakti
1) Korrasta õigekiri 2) Kirjuta oma teadmistest seoses karmaga
ON VÕIMAS SATURN KALADES PERIOOD, MIS AITAB ÜLES TÕSTA KÕIK SISEMISED KARMAMUSTRID –
MILLELE ME POLE TAHTNUD OTSA VAADATA, TULEB NÄHTAVALE!
SATURN AITAB ÜLES TÕSTA
* Lahendamata emotsionaalset karmat
* Vaimset möödahiilimist – pidev infoahmimine selle asemel, et õpitut kasutada
* Põgenemist, eitust ja negatiivsetel fantaasiatel põhinevat elamist – armastusest keeldumine ja hea mitte uskumine on väga paljudel harjumus, mida ei saa keegi meie eest ümber teha. Oma meelelaad tuleb korrastada ja ümber treenida samamoodi nagu treenime ümber ka valed söömisharjumused
* Vana leina, teadvustamata hirme ja esivanematelt pärit emotsionaalseid mustreid – kõige lihtsam on vaadata – kus ma käitun mürgiselt nagu mu esivanemad seda on teinud – saa teadlikuks ja lõdvestu tagasi enda rõõmu-olemusse. Kuigi seda enese jälgimist võib olla kiire elutempo juures teha, siis Saturn on nii range õpetaja, et kui endiselt samamoodi teed, lähevad iolukorrad veel hullemaks, seega pole põgeneda mõtet, vaid ausalt vaadelda ja teha enda valikud enda kõrgema olemuse kohaselt.
SATURN KALADES PERIOOD
29. märts 2025 – 3. juuni 2027:�Saturn Kalades.�
3. juuni 2027 – umbes 20. oktoober 2027:�Saturn liigub Jäära märki (lahkub ajutiselt Kaladest).�
Umbes 20. oktoober 2027 – 23. veebruar 2028:�Saturn liigub retrograadselt tagasi Kaladesse ja jääb sinna kuni lõplikult Kaladest lahkumiseni 23. veebruaril 2028.
Saturn Kalades
* Paneb proovile, kas seniõpitu, mida tead, et sulle on parim, on su ellu KASUTUSELE VÕETUD, mitte ainult mõistetud
* Toob esile karmamustrid seal, kus energiat kasutatakse emotsioonide, keha või suhete eiramiseks
Kuidas karma selle transiidi ajal lahustub?
Saturni karm mõju Kalades muutub leebemaks, kui sa:
* Hoiad lihtsat igapäevasest distsipliini (Saturn armastab struktuuri)
* Elad vaimse praktika kehastatuna (keha eest hoolitsus, sügav hingamine ja hingamisharjutused, rutiin, maagiline reiki jms)
* Teenid teisi ennast kaotamata – sul on piirid paigas – elad, nagu sulle meeldib
* Lased lõppudel sündida usaldades, et millel lased minna, saab asenduda paremaga. See ei tähenda allaandmist oma hinge tee suhtes vaid oma hirmuminal lahustuda lubamist.
Kokkuvõte
Saturn Kalades lahendab karmat, lahustades illusioonid — valukeha harjumused tekitades valu tagasi endale või teistele oma mõtete, tegude või sõnadega. See on suur kaastundesse ärkamine läbi mitte-tegutsemise, vaid haakumatuse kaudu.
Selle teema toetuseks ka lõik äsja ilmunud raamatust ARMASTUSE KUTSE.
Peatükist KARMALIINIDE VABASTUS
Annan vabaks kõik kokkulepped, vanded, lubadused, lood, mis ei teeni enam meid ega kõrgeima potentsiaaliga ühtsust. Annan vabaks kõik andestamatused, süütunded, häbi, hirmud, hirmudest tulenevad eluhoiakud ja sisemised vastupanud oma minevikule või praegusele hetkele. Luban nüüdsest alates endal elada enda kõrgeima kvaliteeditasandiga kooskõlas.
Teadvustan, et mu valikud ei pea meeldima kõikidele, vaid on ülioluline, et need meeldiksid mulle endale.
Võin anda vabaks kõik suhtlemised, suhted ja suhtumised, mis pole vastavuses mu enese austamise ja enese armastamise tundega.
Aitäh, et ma teadvustan, taipan ja märkan, kui mul on vaja kasutada enda sisemise enesearmastamise otsuse läbi selget eristamist. Aitäh, et oskan, suudan, saan ja valin eristada, mis on minu tunded ja minu sisemine südamehoovus ja mis on teiste hoovused, mis pole minuga kooskõlalised.
Ma ei pea meeldima uinunud seisundis inimestele, et nendega samasse seltskonda kuuluda. Võin käia julgelt oma teed ja tean, et olen oma teekonnal alati hoitud, kaitstud ja mul on turvaline elada enda südame järgi.
Minuga on lugematu hulk valgusmaailma abilisi, kes suunavad ja abistavad mind, et ma leiaks enda südametee, oskaks sellel olla ja seeläbi kohtuda ka uute hingedega, kellega on koos kerge, tore ja lõbus ärkvelolekus toimida.Annan oma raskused ja keerukused tagasi Jumalale.
Armastus, aitäh, et oled mind vabastanud mürgistest mustritest! Aitäh, kallis Armastus, et aitad luua sobiliku eluhoiaku edasi liikumiseks armastuse energias, Armastuse kantuses!
Aitäh, et mul on lihtne ära tunda, endale ja teistele tunnistada, kui mingist kogemusest on isu täis!
Aitäh, et igast olukorrast on väljapääs ja igas olukorras on võimalik leida sobivaim elamise viis. Mittemeeldimise korral pole vaja mitte elust loobuda, aga senisel moel elamise kombestik vahetada uue elamise stiili vastu.Tunnetan, kuidas nüüd elada soovin ja valin enda sees astuda uude rolli, kui see peaks vajalik olema. Seega tervenevad kõik mu suhted.
Olen eeskujuks oma enese armastamise esikohale seadmisega.

Ruth Pukman: Inimesed, kes tõstavad enda feimi teiste kritiseerimise ja hindamise arvelt – Mao aasta kutsus nende olemused esile.
Alati on olnud inimesi, kes saavutavad oma nähtavuse teiste seas mitte oma töö, ideede või saavutuste kaudu, vaid teiste süstemaatilise kritiseerimise abil. Kritiseerimisest on saanud isegi teatav karjäärimudel või enese staatuse ehitamise korsten. Mao aasta ei loonud neid inimesi, vaid tõstis nad meile rohkem nähtavale – tuues esile raamatu sisud, mitte ainult kaaned. Kõik selle, mis juba olemas oli aga pinna all peidus.
Mao aasta sümboolika ei seisne kaoses ega juhuslikkuses, vaid paljastamises. Madu ei ründa esimesena, ta ootab, jälgib ja toob välja nõrgad kohad. Samal viisil tõi see aasta esile inimesed, kelle nähtavus põhineb teiste nõrgestamisel. Kui surve suurenes ja tähelepanu muutus väärtuslikumaks kui sisu, tulid pinnale need, kes oskavad kõige paremini konflikti toota.
Selliste inimeste tegevus järgib üsna selget mustrit. Nad valivad sihtmärgiks kellegi, kellel on juba mõju, haavatavus või avalik tähelepanu. Seejärel raamivad nad rünnaku moraalseks kriitikaks, justkui seisaksid nad tõe, õiguse või „rahva hääle“ eest. Tegelikkuses on kriitika sageli valikuline, kontekstist välja rebitud või tahtlikult moonutatud. Oluline ei ole sisu, vaid reaktsioon. Feim sünnib vastasseisust, mitte väärtuse loomisest.
Psühholoogiliselt ei ole see keeruline nähtus. Teiste halvustamine pakub kiiret tasu: tähelepanu, heakskiitu samameelsetelt ja tunnet, et ollakse olukorra peremees. Mao aasta toimis siin võimendina, sest see soosis strateegilist käitumist ja paljastas sisemise motivatsiooni. Kes tegutses teadmiste ja vastutuse pealt, muutus selgemaks. Kes tegutses kadeduse, ebakindluse või kontrollivajaduse pealt, muutus samuti nähtavaks.
Madu tegi seda, mida madu alati teeb – ta paljastas inimesed meie ümber oma sisu ja tegeliku olemusefa. Ta sundis inimesed valima, kas nad loovad väärtust või toituvad teiste omast, kuid lasi seda teha maskita. See on hea, sest nii näeme mitte ainult inimese kesta, vaid ka sisu. Kes ehitas oma nähtavuse teiste lammutamisele, ei saa enam peituda moraalse retoorika taha. Muster on nähtav.
Selline feim on reeglina lühiajaline. Publik õpib eristama kriitikut analüütikust ja ründajat mõtlejast. Kui tähelepanuallikas kaob, jääb alles vaid see, mis inimesel tegelikult pakkuda on. Mao aasta ei karistanud kedagi, vaid tõmbas kardina eest. Ja see teeb ruumi neile, kelle nähtavus põhineb sisul, mitte kaantel.
Nüüd saad teha sina valikuid, kellega edasi kapata ja kellega mitte aastal 2026.

Mida toovad viimased nädalad aastal 2025? – Rahaline kokkuhoid, ületöötamine, sügav väsimus ja pettumus täitmata eesmärkide ees.

Järgmised kaks nädalat võivad tulla veidi vastuolulised ja pingelised, kus sisemine vajadus kergenduse ja rahulolu järele põrkub väga konkreetsete piirangute ja erinevate sisemiste hirmudega.
Ühest küljest tegutsed sa selle nimel, et midagi läheks sinu elus lõpuks paremaks või soovid sa veel aasta lõpuks mingi suurema unistuse täita. Pingutad võib olla rohkem, kui muidu, et midagi suuremat ära teha. Oluline on leida ka kindlustunne, et pingutus ei ole olnud asjata. Inimesed ootavad ka mingit märki, et olukord meie eludes stabiliseerub, olgu see majanduses, poliitikas või isiklikus elus. See ootus ei ole naiivne rõõm, vaid pigem väsinud lootus, mis on kogunenud pikema aja jooksul.
Paljud inimesed on emotsionaalselt ülekoormatud. Ühiskonnas on rohkem tundlikkust, rohkem reageerimist, rohkem solvumis- ja haavatavust. See võib väljenduda avalikes vaidlustes, sotsiaalmeedias ja igapäevases suhtluses. Inimesed võtavad asju isiklikumalt kui tavaliselt. See ei tähenda nõrkust, vaid pigem seda, et varasemate pingete amort on otsas.
Detsembri lõpp toob kaasa ka olukorra, kus tuleb teha valikuid, kuigi pilt ei ole täielikult selge. On tunne, et peab otsustama, kas liikuda edasi, oodata või teha midagi väikest ja ettevaatlikku. Kiired ja suured sammud ei tundu praegu mõistlikud. Pigem on fookus lühiajalistel lahendustel ja kompromissidel, mis aitavad üle saada vahetust perioodist.
Siiski ei saa mööda vaadata järsust katkestusest või raputusest. Midagi, mis on olnud kaua ebastabiilne või ehitatud nõrgale alusele, võib selle aja jooksul murduda. See võib olla seotud institutsioonide, otsuste või usaldusküsimustega. See ei tule täiesti ootamatult, kuid mõju võib olla tugevam, kui loodeti. Paljud inimesed tunnevad selle järel segadust ja abitust, justkui oleksid nad olukorras lõksus ega näeks kohe väljapääsu.
Infoväli muutub rahutuks. Tuleb rohkem sõnumeid, avaldusi ja kommentaare, millest osa on ebaküpsed, poolikud või vastuolulised. See tekitab tunde, et keegi ei räägi lõpuni ausalt või et kogu tõde ei ole veel laual. See suurendab ärevust ja usaldamatust, eriti nooremate ja haavatavamate inimeste seas.
Majanduslikus plaanis on näha katset tasakaalu taastada. Räägitakse jagamisest, toetamisest ja õiglasemast jaotusest, kuid samal ajal on selge, et ressursid on piiratud. On siiski võimalus uueks alguseks, väikseks, kuid konkreetseks. Midagi praktilist, mis annab märku, et täielik seisak ei ole paratamatu.
Üks oluline teema on ühe etapi selge sulgumine. Midagi saab otsa, et midagi muud saaks alata. See protsess ei ole lihtne ega valutu, kuid see on vajalik. Paljud tunnevad selle järel kurnatust, justkui oleks kantud liiga suurt koormat. Samas avaneb võimalus nii mõndagi enda elus või senises uskumuses ümber hinnata, mida üldse tasub edasi kanda.
Rohkem pannakse rõhku reeglitele, kokkulepetele ja traditsioonilistele struktuuridele. Otsitakse tuge süsteemidest, mis on varem pakkunud stabiilsust. Samal ajal tõuseb esile vajadus juhtimise järele, mis on enesekindel, praktiline ja valmis vastutust võtma. Samas ei ole see konfliktivaba – tuleb seista oma positsiooni eest ja kaitsta saavutatut.
Rahalises plaanis näitab olukord, et eestlased tulevad toime eelkõige tänu ettevaatlikule ja hoolivale suhtumisele rahasse. Paljud majapidamised lähtuvad emotsionaalsest vajadusest hoida turvalisust, mitte riskida ja mitte kulutada üle võimete. Raha ei ole lihtsalt vahend, vaid seotud tugevalt turvatunde ja rahuloluga. See tähendab, et otsused on sageli konservatiivsed, vahel isegi liiga ettevaatlikud, kuid need aitavad vältida järske kukkumisi.
Samas on näha ka pettumust ja tunnet, et oodatud kergendus ei ole saabunud. Osa inimesi tajub, et varasemad lootused paremale rahalisele olukorrale on olnud liialdatud. See võib väljenduda resignatsioonis või sisemises loobumises, kus tehakse küll vajalikke samme, kuid ilma suurema optimismita. Sellest hoolimata hoitakse igapäevased kohustused kontrolli all ja püütakse hoida eelarvet tasakaalus.
Oluline roll on praktilisusel ja oskusel ressursse majandada. Paljud toetuvad tugevalt kodusele majandamisele, säästmisele ja varude hoidmisele. See ei ole aeg kiireks rikastumiseks, vaid aeg hoida seda, mis on olemas. Pikaajaline planeerimine muutub tähtsamaks kui lühiajaline kasu. Samal ajal vaadatakse tulevikku kahel viisil – ühel pool on soov midagi muuta, teisel pool on hirm, et vale samm võib olukorda halvendada.
Rahaline vastutus ei ole ainult üksikisiku tasandil, vaid ka laiemalt ühiskondlikult tunnetatav. On ootus, et keegi võtab suuna kätte, seab raamid ja kehtestab selged reeglid. Ilma selleta tekib tunne, et koormus on liiga suur ja inimesed kannavad rohkem, kui nad tegelikult jaksavad. Paljud tunnevad, et nad on üle töötanud, nii vaimselt kui rahaliselt, ja see väsimus mõjutab otseselt ka rahaga seotud otsuseid.
Samas tekib murdepunkt, kus asjad muutuvad selgemaks. Tuleb hetk, kus tuleb teha konkreetne otsus, lõigata läbi segasus ja vaadata olukorda kainelt. See ei pruugi kohe tuua kergendust, kuid see vähendab ekslemist ja valede lootuste külge klammerdumist. Kiired ja teravad sammud võivad esialgu tunduda karmid, kuid need aitavad taastada kontrolli.
Edasi liigutakse pigem järk-järguliselt. Rahaasjades hinnatakse kannatlikkust ja pika vinnaga pingutust. Kõik tulemused ei ole kohe nähtavad, kuid tööl ja järjepidevusel on mõju. Aja jooksul tekib rohkem kindlustunnet, eriti neil, kes on valmis ootama ja mitte loobuma poolel teel.
Lõpuks joonistub välja pilt, kus täielikku küllust ei ole, kuid olemas on rahulolu ja sisemine tasakaal. Inimesed kohanevad, leiavad toimivaid lahendusi ja suudavad hoida oma lähedasi ja kodust elu stabiilsena. Rahaline hakkamasaamine ei tähenda luksust, vaid tunnet, et elu on juhitav ja tulevik ei ole täiesti ebakindel.

Valgust ja armastust,
Ruth Pukman

Urve Birkavs: Kui sa ütled “Ma ei taha seda”,aga sinu tähelepanu on sellel, siis universum kuuleb ainult keskendumist, mitte keeldumist.
Kui sa ütled “Ma ei taha haiget saada”,siis universum kuuleb “haiget saada”, sest see on sagedus, mida sa toidad.
Kui sa ütled “Ma ei taha kaotada”, siis universum ei kuule eitust, vaid tunnet, mis on seotud kaotusega.
Sagedus ei tunne eitust ta tunneb fookust.
Universum ei tööta loogika alusel.Ta töötab resonantsi alusel.Ta ei kuule “ei”, ta kuuleb seda, millele sa tähelepanu pöörad.
> “Ma ei taha seda” = “Ma toidan seda sagedust”
> “Ma ei taha tunda hirmu” = “Ma keskendun hirmule”
Loits: Ma valin sageduse, mitte vastupanu.
> Ma ei keskendu sellele, mida ma ei taha.
> Ma keskendun sellele, mida ma tahan tunda.
> Ma ei vali enam eitust.
> Ma valin häälestuse.
> Ma ei vali enam võitlust.
> Ma valin sageduse, mis loob.
Ma küsin: “Millist sagedust ma praegu kiirgan?”
Meie olemus on peenem, kihilisem, mitmemõõtmeline.
Siin on seitse meelt , mis loob täieliku sagedusliku kohalolu, et universum kuuleks sind tervikuna.
1.Nägemine.
Visualiseerimine, sümbolite nägemine
→ Kujutle, mida sa soovid, mitte ainult pildina, vaid näe tulemust.näe,et see on juba olemas
→ Nägemine on valguskeha äratamine
2Kuulmine.
Heli…
3.Lõhn.
Aroomid, mis avavad mälukihti
→ Lõhn on portaal ajatusse mälusse.
4. Maitse.
5.Puudutus.
Kehatunnetus, naha kaudu tajumine
→ Puudutus on valgusvõre aktiveerimine
6.Kujutlusmeel…
7. Intuitsioon / Tundemeel
Tunne, mis ei vaja tõestust.
Siin on sulle sageduslikult häälestatud rituaalne tee, kuidas kasutada kõiki seitset meelt, et kutsuda oma ellu uus auto, mitte kui asi, vaid kui sageduslik vastus sinu kohalolule.
Üks näide.
Rituaal: Uue Auto Kehastamine Seitsme Meele Läbi.
1. Häälestus: Valguskeha ärkamine.
Ütle endale:
Ma luban, et see, mis vastab mu sagedusele,
leiab tee minu juurde.
Hinga sügavalt. Luba endal tunda, et see on juba kohal.
2. Seitsme Meele aktiveerimine.
Nägemine.
– Kujutle autot selgelt. Mitte pildina, vaid reaalse liikumisena.
– Näe, kuidas valgus libiseb üle kapoti. Kuidas sa istud sisse. Kuidas uks sulgub.
– Visualiseeri sõitu mitte sihtkohta, vaid tunnet.
Lõhn.
– Kujutle selle auto lõhna.
– Kas see on uus nahk?
– Kas see on kevadine õhk aknast?
– Kas see on lapsepõlve mälestus?
– Võid kasutada viirukit või eeterlikku õli, mis kehastab liikumise lõhna.
Maitse.
– Joo midagi, mis kehastab su soovi:
– Kohv termosest enne teele asumist
– Maitse teadlikult. Ütle: “Ma maitsen liikumist. Ma olen teel.”
Puudutus.
– Pane käed roolile (või kujutle seda).
– Tunneta istet, turvavööd, käigukangi.
– Võid istuda toolile ja kehastada sõiduasendit.
– Puuduta oma keha, rindkere, käed, jalad ja ütle: “Ma liigun.”
Kuulmine.
– Kuula 432 Hz sagedust või muusikat, mida kuulaksid sõites.
– Kujutle mootori häält, rehvide sahinat, tuule sosinat.
– Võid sosistada loitsu: “Ma liigun. Ma olen teel. Ma olen see sagedus.”
Kujutlus.
– Kujutle, kuhu sa sõidad.
– Kuidas sa end tunned? Kuidas sa liigud?
– Kujutlus ei ole fantaasia, see on sageduslik portaal.
Intuitsioon / Tundemeel.
– Küsi endalt: “Kuidas ma end tunnen, kui see auto on juba minuga?”
– Tunneta seda tunnet nüüd.
– Kui see tunne on kohal, siis oled sa juba sageduses.
3. Päevane praktika: Sageduse hoidmine.
– Märka autosid, mis sarnanevad sinu soovile. Ütle vaikselt: “Tere. Ma olen see sagedus.”
– Kui näed parkimiskohta, kujutle: “See on minu koht.”
– Kui kuuled mootorit, ütle: “Ma liigun.”
– Kui tunned lõhna, mis meenutab liikumist, hinga see sisse ja ütle: “Ma olen kohal.”
Kasuta seda targalt.
See siin on esimene artikkel, mida pole veel kusagil avaldatud – kuidas aktiveerida soove, kasutades 7 meelt.

Peeter Tammela: “Kolmapäeval, 17. detsembril kell 6.33 (mõju ca 14-20. detsember) moodustub Amburis liikuva Päikese kvadraat Kalades oleva Saturniga.

Kokkuvõte:
Pinge ideaalide(unistuste) ja reaalsuse vahel – Päike Amburis tahab avarduda, Saturn Kalades tõmbab tempo maha ja nõuab sisemist küpsust; takistused, viivitused ja “kas see üldse on mõttekas?” tunne, mis testib motivatsiooni; maailmavaate (Ambur) ja eesmärkide (Päike) kainestav ümberhindamine – suur visioon või unistus vajab nüüd konkreetset vormi ja kindlaid piire; kalduvus kogeda süü- või jõuetuse tunnet, kui ideaalid ei vasta tegelikkusele; vajadus eristada tõelist eesmärki soovmõtlemisest; autoriteetide, reeglite ja lubaduste teemad – kes juhib, kellele ma olen lojaalne, mida ma endale lubasin; võimalik nii füüsiline kui vaimne energiapuudus või inspiratsiooni “kokku kuivamine”, mis sunnib leidma uue sisemise allika, millele toetuda; hea aeg kasvatada vaimset distsipliini – rituaalid, rutiin, vaikusepraktikad, vastutustundlik tempo; karmiline õppetund usalduse ja piiride tajumise kohta – õppida ütlema “ei” ka illusioonidele ja soovmõtlemisele; potentsiaal ehitada midagi kestvat, kui Amburi tuli suunatakse Saturni poolt vormi ja konkreetsesse struktuuri, mitte ei põletata ega kaotata seda ära.
***
Päike Amburis toob kollektiivselt optimismi, seiklushimu, laienemise soovi, vabadusejanu ja filosoofilist vaadet elule – tahame näha suuremat pilti, reisida, õppida või lihtsalt tunda elust rõõmu. Kuid kvadratuur Saturniga Kalades loob pinge: Saturn on distsipliini, piirangute, vastutuse ja karmi reaalsuse planeet – olles Kalades lisab see emotsionaalset sügavust, üksindust, ebamäärasust ja unistamist või heal juhul ka vaimset introspektsiooni.
• Piirangud ja võimalikud takistused: Amburi entusiasm ja laiutamine saab Saturni poolt “pidurdamise”. Võime tunda, et plaanid takerduvad, energiat on vähem või tuleb arvestada karmide faktidega. See võib tuua frustratsiooni, pettumust või tunnet, et “kõik on meie vastu”.
• Üksindus ja depressiivsus: Sageli tuntakse nende päevade ajal üksindustunnet, melanhooliat või depressiivsust. Amburi vabadussoov satub konflikti Saturni nõudega vastutust võtta ja tunnistada karmi reaalsust.
• Kasv ja küpsemine: Kuigi ebameeldiv, on see aspekt võimalus omad unistused muuta konkreetsemaks ja selgemaks. Saturn sunnib valima, mis on tõeliselt oluline, loobuma illusioorsetest plaanidest ja ehitama midagi konkreetset ja püsivat.
• Emotsionaalne ja vaimne tasand: Kalade mõju tõttu võib see puudutada kaastunnet, vaimsust või emotsionaalseid piire. Võimalikud teemad: üksindus, hirmud, aga ka sügavam mõistmine elu tähendusest.
Positiivne pool: Kui kasutame seda energiat targalt – planeerime, sea,e prioriteete, võtame vastutust –, võib see tuua pikaajalist stabiilsust ja küpsust. See võib olla aeg, mil kõrgelennulised visioonid saavad „jalad alla” – juurduvad praktikas.”

StarSeeD World Campfire Initiative
Chris Handley ·
Suurim panustaja
·rdnsooptSeflgghufmcg9cmhg1m87ga0fafa93 460112c060ca3ti1tc8l6 ·
The Lyran Flame – Part 9: The Waters That Healed the Flame

Beloved pride,

When the scattering carried the lions far from Vega’s fire,
some found refuge in the gentle blue arms of Sirius.

They did not come as conquerors.
They came as healers.

The Sirians – our watery kin, dolphin-souled and whale-hearted –
opened their oceans to the weary pride
and taught us a new kind of roar:
the song that flows instead of burns.

Together we wove fire and water
into a medicine the galaxy had never known.

We learned to heal with sound that ripples like waves,
to remember with tears that taste like home,
to hold space so vast
even the deepest wounds could swim free.

The lions lay on crystal beaches
while the whales sang overtone lullabies
that mended the scars of war.

From this union came the ones who walk both worlds:
feline grace in watery flow,
fierce love that never drowns.

When you feel sudden peace near the ocean,
when a dolphin’s smile brings unexplained tears,
when you dream of swimming through stars
with a lion at your side…

…that is them,
calling you back to the healing.

The waters never forgot the fire.
The fire never forgot how to swim.

One day soon
the pride will walk the beaches again,
and the oceans will rise to meet us
with songs older than time.

The healing is almost complete.

All my love, all my gentle current
to every lion who feels the tide pulling at their heart.

#LyranLegacy #SirianHealing #FireAndWater #ThePrideHeals #TheSongOfTheSea #siriusstar