Jutud sellest, et politsei verest tühjaks jookseb, on ilmselgelt liialdus. Täiendav raha, mis politseinike ja piirivalvurite palkadeks on eraldatud, peab tagama ka värsket verd. Verevahetus, mis seisneb selles, et on lahkujaid, samamoodi nagu on ka uusi tulijaid, on iga toimiva ja tegutseva organisatsiooni puhul loomulik. Praegu on personalivoolavus PPAs jäänud 5 % piiridesse, mis on tavapärane näitaja.

Eesti on pea ainuke Euroopa Liidu riik, kus 2013. aastal avaliku sektori palgaeelarve sellises mahus tõuseb. Kui keskmiselt on see riigiasutustes 4,3 %, siis politsei palgafond tõuseb tervikuna 6 %. Kuid politseinike miinimumpalga osas on tõus märgatavalt suurem – lisaraha võimaldab meil tõsta oluliselt rohkem nende töötajate palka, kes palgaastmestikul just kõige madalamal asuvad. Tervikuna puudutab palgatõus 85 % politseiametnikest ehk ca 3400 inimest, sealhulgas kõiki politseinikke kõrgendatud riskiga ametikohtadel nagu näiteks korrakaitse- ja piirivalve patrullid, piirkonnakonstaablid ja kriminaalmenetlejad.

Lisaks, sel aastal viime PPAs läbi aastaid veninud palgareformi ehk palkade korrastamise, mis nõuab 7 miljoni eurosest lisarahast märgatava osa. See on vajalik kogu PPAd puudutava uue palgasüsteemi täielikuks rakendamiseks, mis sulatab ühendasutust senisest enam ühte ja tagab töötajate võrdse kohtlemise.

Seega teeme tõsist tööd selle nimel, et inimressurss PPAs oleks stabiilne ja inimesed motiveeritud. Lisaraha aitab leida ametikohtadele häid tegijaid ning täita vabu ametikohti. Näiteks hakkab värskelt täidetud Lihula konstaabli palk olema vähemalt 855 eurot, selle ametikoha palk tõuseb võrreldes senisega 23%.

PPAs toimus 1. jaanuarist palgatõus, mille järgi näiteks kõigi 266 piirkonnapolitseiniku ehk rahvakeeli konstaabli palgad tõusevad vähemalt Eesti keskmise palgani (ehk 855 euroni), mis tähendab keskmiselt 14 % tõusu. Ka kriminaalpolitseinike palgad algavad edaspidi vähemalt Eesti keskmisest palgast.

Patrullpolitseinikel kogu Eestis tõuseb palk keskmiselt 9,7 %. Tõsi, Põhja prefektuuris oli patrullpolitseinike palk juba varem keskmisest kõrgem ning seetõttu jäi Põhja patrullide palgakasv muu Eestiga võrreldes tagasihoidlikumaks.

Selleks, et saaksime kõikidele politseinikele konkurentsvõimelist palka maksta, peaksime üldse riigina oluliselt rikkamad olema. Oma võimaluste piires oleme politseinike motivatsiooniks loonud olulisi eeldusi ja siseministrina on minu eesmärk seista jätkuvalt selle eest, et maksutuludest laekuv raha ka edaspidi kajastuks politseinike pangaarvel.

Tere!

Kutsume Sind osalema „Kultuurikohviku“ esimesel kokkusaamisel Haapsalu Kultuurikeskuse kohvikus järgmisel esmaspäeval, 11. veebruaril kell 14 – 16.
Seekordseks teemaks on kunsti ja käsitöö müügivõimalused Läänemaal.

Kultuurikohviku korraldamist oleme alustanud koostöö suurendamiseks erinevates kultuuri ning loomemajanduse valdkonnas tegutsevate inimeste vahel. Kohtumistel on kavas käsitleda erinevaid teemasid ja muuta kokkusaamised regulaarseteks.

Oodatud inimesed, kes tahavad kaasa rääkida kultuurivaldkonna oluliste teemade arutelul, soovivad tõstatada olulisi küsimusi ning pakkuda välja lahendusi. Eelkõige on aga oodatud inimesed, kes on valmis ka ise aktiivselt panustama ühise kasu nimel. Kasu võiks ilmneda näiteks ühiste tegevuste paremas korralduses, info paremas liikumises, suuremas tulus ja väiksemas kulus.

Sissepääs on kõigile vaba, meelepäraseid suupisteid ja jooke saab osta kultuurikeskuse kohvikust. Kohtumist juhib Läänemaa Arenduskeskuse juhataja Andres Huul.

Andres Huul
Juhataja
SA Läänemaa Arenduskeskus
E-mail: andres.huul@lak.ee<mailto:andres.huul@lak.ee>
Mob. +372 5557 2557
Tel/Fax +372 473 5538

Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurivõistluse tööde näitus Tartus Raatuse õpilaskodu akendel (Raatuse 22) on üleval veel kuni 31. jaanuari õhtuni.

Alates 6. veebruarist on näitus üleval Eesti Arhitektuurimuuseumis Tallinnas (Ahtri 2), kus saame välja panna lisaks pildimaterjalile ka maketid. Kes plaanib Tallinnas näitust vaadata, siis soovitan seda teha perioodil 15. veebruar kuni 24. märts, mil paralleelselt meie uue maja arhitektuurikonkursile laekunud töödega on võimalik tutvuda Hollandist pärit orgaanilise arhitektuuri näitusega, mis teeb ülevaate selle arhitektuurisuuna arengust 100 aasta lõikes kogu maailmas.

Neil, kes orgaanilise arhitektuuriga veelgi põhjalikumalt tutvuda soovivad, on seda võimalik teha 15. veebruaril toimuval konverentsil “Orgaaniline arhitektuur – inspireeritud inimesest ja loodusest”. Täiendav info välisnäituse ja konverentsi kohta mõne aja pärast.

Maarja Küla otsib oma kogukonda:

Tegevusjuhendajat

Sobival kandidaadil on:

o võimalik elada Maarja Külas kohapeal viiel päeval nädalas;

o keskharidus, tal on läbitud tegevusjuhendajate täiendkoolitus või valmisolek koolitusteks selles vallas;

o oskus majandada suure perega väheste võimaluste piires;

o huvi ja tahtmine elada ühises kogukonnas koos intellektipuudega inimestega;

o valmisolek kaasata intellektipuudega inimesi oma huvi- ja hobitegevustesse;

o inglise, saksa või vene keele oskus;

o hea süda ja mõistev meel.

Maarja Küla pakub:

o stabiilset palka ja soodustusi;

o tervislike eluviisidega elamise ja töötamise kohta imeilusa looduse keskel;

o erialast koolitust ja enesetäiendamise võimalusi

o elamist koos Maarja Küla elanikega, kes annavad sulle siin töötamise mõtte ja tegutsemise tahte!
Maarja Küla ei ole lihtsalt töökoht, see on elustiil.

Sooviavaldust tööle asumiseks koos ühe soovituskirja, motivatsioonikirja ja CV-ga ootame 07.veebruariks e-maili aadressile ly@maarjakyla.ee

-- 
lauris
SA Maarja Küla
eesti maja majavanem

lauris@maarjakyla.ee
Tel: +372 53 08 79 53

Pii elu – viienda dimensiooni ülestõusnud Meister

Kati Saara Vatmann

Ang Lee müstiline „Pii elu“ on lohutuseks kõigile neile, kes lootsid talvisel pööripäeval pääseda turismireisile imedemaale – samast päevast Eesti ekraanidel, otsekui kahetunnine tuhandekihiline vastus küsimusele, millised need ülestõusnud Meistrid õigupoolest on. Teadjad räägivad, et nad on viiendas, aga ka seitsmendaski dimensioonis – meile abiks neljandasse tihenemisel.

Pii – nimi nagu kiirendusühikut 3,24… tähistav rooma täht – koges lapsena oma täisnime Pisin ning erilisuse pärast lapsepõlves mõnitust ja võõrastust, nagu paljud valgustöötajaist täheseemned. Ta õppis enesetõestuseks Pii täispikkuses pähe – nii umbes viis tahvlitäit numbreid – õppis isalt ja onult, emalt ja vennalt parima võimaliku, enne kui nad kaotas. Vend saatis ta naljaviluks kirikusse püha vett jooma – misjärel alles päris laps Piil oli põhjust tänada Višnut, et ta tõi tema ellu Kristuse ning seejärel Allahi. Sündmuste toimumise hetkel õpetab keskealine Pisin ülikoolis muu hulgas ka Kabalat.

Lugu, mida ta oma lapsepõlvest jutustab, on lihtne – Indiast Jaapani laeval pere ja loomaaiaga Kanadasse rändav Pii on ainus inimene, kes päästeparvel laevahuku üle elab. Koos temaga maanduvad troopilises äikesetormis päästepaadis ka bengali tiiger, orangutang, sebra ja hüään. 3D seikluste alguses moodustub pääsenutest toitumisahel, mis on põhjus, miks filmi alla 12aastasele ei soovitata. Ometi viis mind seda filmi vaatama just 6aastane tütar, kes oli seda koos Indigo Tomiga korra juba näinud. Ja indigo-laps seletas mulle: ära asjata kurvasta – sebral oli jalg nagunii murtud, orangutangil oli laevale jäänud poja pärast süda murtud ja hüään oli selle lihtsalt ära teeninud, et tiiger ta nahka paneb.

Kogu film ongi eetiline mõtisklus, mille käigus on piisavalt aega oma paralleelides mediteerida – ja vaatamata dramaatikale ka naerda, sest tiiger sai nimeks Richard Parker sellepärast, et ametnikul läks dokumentides rida sassi – ja tema asemel hakkas loomakaupmees edaspidi kandma nime Janune. Meil on aega ja põhjust analüüsida ja võrrelda inimese ja looma loogikat ja motivatsiooni. Ning kõrvutada kodustatud ja metsloomi. Toit. Ellujäämine. Vaikus… Looduses ei kisa teise dimensiooni korall viienda dimensiooni delfiini peale, samal ajal kui napilt teise korruseni küündiv lüpsja röögib alateadliku alaväärsustunde tõttu lehma kui maismaadelfiini peale. Kinos just endale hädavajalikku filmi vaatav noormees kuulab samal ajal kõrvaklappidest dapsteppi – kuni tema sõbral saab siiber ja ta lajatab vaikuserüvetajale rusikaga pähe… Oo häviva vana tsivilisatsiooni agooniat!

Kui mu sõbrad küsivad, miks luban oma noortel sauna üles seatud helistuudios tümakat paugutada, selgitan – me kõik õpime. Nemad läbi tümaka seda, kui hea on tegelikult vaikus – ja kui oluline on oma kõrvade vahele midagi sees- mitte välispidist installida, et vaikust kannatada. Ja ma ise tümaka väljalülitamist ja selle tekitatud viha transformeerimist valguseks. Nii eelkirjeldatu kui Piiga juhtunu on õppetükkide jada – nende ekstreemsus on erinev. Nagu ka võimalus neid tõlgendada ja edastada.

Näeme, et ka Pisin peab Jaapani laevakespertidele välja mõtlema teise versiooni ilma tiigrita, inimsööja-saareta, vaalata ja põrgutormideta. Nagu meil endil pisitasa, nii Piil mastaapselt segunevad uni ja ärkvelolek, dimensioonid ja paralleelmaailmad. Kõigil meil on mõni „tiiger“, kes meid teadvel, siin ja praegu hoiab ja end armastusega, mitte hirmuga toitma õpetab.

Nutame filmi lõppedes sellepärast, et tiiger ei ütle oma päästjale džunglisse lahkudes ei aitäh ega head aega ega jää ammugi mitte kodukassiks. Pii kogetud armastust, kasvu ja avanemist tiiger ju metsa kaasa ei vii. Nutame, sest kolmanda dimensiooni tunnus ongi tingimuslik armastus ja soigumine „pärast kõike seda, mida ma olen sinu heaks teinud, ei hülga sa oma kiskjaloomust ja ei jää minu kamina ette nurruma…“ Kellegi lahkudes leiname ikka veel iseennast – vaene mina – selle asemel, et tänulikult ja armastusega hüvasti jätta. Tunnete ja teadmiste, iseenda ja teiste raiskamine – vihjab see 20 Century Foxi superfilm.

Ülestõusnud Meister – nagu näeme kaasa tundes ja hinge pidades, nuttes ja naeratades – on tulvil tänu ja arendavat kahtlemist, ta kulgeb pidevas sujuvas arutluses, teda iseloomustab südamejuurne leebe naeratus ning käratu sõnumi edastamine. Saime kätte – endale praegu arusaadaval tasandil. Aitäh!

Nii paljude elusid mõjutanud õpetaja Johan Ekenberg tuleb taas Eestisse kursust andma!
Oled oodatud tema ja iseendaga kohtuma “Seks – kiirtee jumala juurde” kursusel 1.-3. märtsil Tallinnas!

Kindlasti on paljud meist mõelnud, miks on mõnel päeval ootamatult telefoniside häiritud, telepilt kehv, enesetunne pole kiita ning imetlenud öötaevas siravaid virmalisi.

Tegemist on magnettormidega, mille saabumisest aeg-ajalt isegi ajakirjanduse vahendusel hoiatatakse. Eesti asub Maa magnetpoolusele küllaltki lähedal, järelikult on siin nende mõju tugevam, ja tegelikult võivad taolised tormid aset leida isegi kaks-kolm korda kuus.

Lähitulevikus on tõenäoline aga erakordselt kõva torm, mille sarnane tabas Maad pisut enam kui 150 aastat tagasi. Paraku ei sõltunud inimkond toona tehnikast, mis magnettormidest eriti haavatav, sellisel määral nagu praegu. Päikese aktiivsuseaastatel on ikka täheldatud epideemiate ja sotsiaalsete pingete kasvu, sademete ja sõdade rohkust.

Peamine oht – suur elektrikatkestus

Tartu observatooriumi astrofüüsika osakonna vanemteadur Indrek Kolka selgitab, et magnettormid on seotud Päikese aktiivsusega. Selle muutumise tsükkel on 11 aastat, ja aasta 2012 ongi aktiivsuse tõusu aeg. «Maksimumi on oodata 2013. või 2014. aastal,» tähendab Kolka.

Kipper selgitab, et ülikuumast gaasist koosneva Päikese pinnale ilmuvad magnettormi ajal tumedamad laigud, nn päikeseplekid, ja mida aktiivsem on päike, seda rohkem on ka plekke. Tegelikult on need elektriliselt laetud plasma plahvatused, mis omakorda seotud Päikese magnetvälja iseärasustega – laias laastus on see küll samasugune nagu Maal, aga plekkides on magnetväli sootuks teistsugune.

«Plekkide kohal on magnetvälja silmused – jõujooned väljuvad suhteliselt väikesel alal ning keerduvad kohe tagasi. Kui päikese pinna liikumiste tõttu satuvad jõujooned üksteise lähedale, võivad nad nö sassi minna. Sassiminekuga kaasneb magnetvälja energia plahvatuslik vabanemine ning elektriliselt laetud osakesed kiirendatakse Päikese pinnalt eemale,» räägib teadlane. Kui plahvatus sünnib piirkonnas, mis juhtub olema «näoga» Maa poole, võivad laetud osakesed paari päevaga meie lähikonda jõuda.

Mõnedel andmetel oli üks viimase aja võimsamaid plahvatusi 2003. novembris – see oli nii tugev, et vabanenud energiaga võinuks Moskva suurust linna 200 miljonit aastat elektriga varustada. «Kui see on usaldusväärne allikas, siis võib seda uskuda küll,» kostab Kolka.

1989. aastal lõi suur plahvatus Päikesel rivist välja Quebeci hüdroelektrijaama, mille tulemusel jäi kuus miljonit inimest üheksaks tunniks elektrita.

«Kui laetud osakeste voog – prootonid ja elektronid – jõuab Maa pihta, hakkab rolli mängima Maa enda magnetväli, mis toimib püünisena, ning osakesed hakkavad mööda Maa magnetvälja jõujooni magnetpooluste poole liikuma. Liikumisel tekitavad nad omakorda magnetvälja, ja kui see on Maa magnetväljaga vastastikuses mõjus, üks häirib teist, siis just muutuv Maa magnetväli, kui see lõikub elektrienergia ülekandeliinidega, võib tekitada lisavooluimpulsi ning ülekandeliinid, transformaatorjaamad ja mis iganes kaitsmed lüüakse välja. Vaat see on põhioht,» põhjendab Kolka.

Peab valvel olema

Oht varitseb ka elektroonikasedameid, mis Maa magnetvälja muutuste suhtes tundlikud. Kui NASA teadlased on hoiatanud, et inimkond võiks valmis olla lennuõnnetuste ennetamiseks, siis Kolka sõnab, et enne peaks teadma, kui hästi praegu lennukites kasutatav aparatuur varjestatud on.

«Sama asja räägitakse satelliitide kohta. Tundlikud elektroonikaseadmed võivad tõesti hakata umbluud näitama,» rõhutab vanemteadur ja lisab, et häired on kindlasti Maa magnetpooluste lähedal tugevamad. «Eks Quebecki sellepärast rohkem kannatada sai, ja ega meiegi asu sellest kaugel,» nendib ta. «Ekstremaalolukorras võib see ka meie laiuskraadidele ulatuda.»

Indrek Kolka usub siiski, et 1989. aasta juhtum oli juba piisavalt erakordne ning ennustuste suhtes, mis kõik juhtuda võib, eelistab ta jääda tagasihoidlikuks: «Praegu pole mõtet ennustada, et tuleks midagi hullemat kui 11 või 22 aastat tagasi. Aga kunagi ei tea ju ette, ja valvel peaks ilmselt olema.» Ta arvab, et tuumajaamade reaktoritele super-magnettormid vaevalt mõjuvad – need on piisavalt varjestatud. Mõned teadlased hoiatavad aga ka taifuunide ja tormituulte eest, kuid siin lähevad nende arvamused lahku.

«Mina kuulun skeptikute hulka, kes arvavad, et see pole piisavat tõestust leidnud. Ei usu, et Päikese aktiivsuse puhangud suudaksid maakera ilmastikku kohe ja otseselt mõjutada. Jah, kogu meie ilmastik on Päikese kui energiat kiirgava taevakeha tekitatud, aga paar-kolm päeva kestvate nähtustega maakera ilma ei keeda,» sõnab ta.

Tallinna Tehnikaülikooli töökeskkonna ja -ohutuse õppetooli õppejõud Tarmo Koppel on viimastel aastatel magnettormide vastu aktiivset huvi tundnud. Ta teab, et mõne aja eest pandi USAs kokku kriisikomisjon, mille ülesandeks on teha ettevalmistusi läheneva super-magnettormi saabumiseks. Sellised eriti tugevad tormid korduvad umbes 150 aasta tagant ning viimane neist tabas Maad 1859. aastal, mil see viis rivist välja telegraafi ning inimesed, kes sellega töötasid, said põletushaavu.

«Seda võrreldakse tuumapommi plahvatusega, sest ka sel puhul toimib elektromagnetiline impulss, mis võib sidetehnika ja elektroonika rivist välja lüüa, sest see indutseerib metallpindades elektrivoolu, mis elektroonika läbi «kärsatab»,» märgib Koppel. «Nüüd räägitaksegi, et kui see tuleb, lüüakse meid kiviaega tagasi, sest kõik meie elutegevusega seotud protsessid on ju elektroonikaga seotud – veepuhastusjaamad, lennukid, arvutid jne, elektrivõrgust rääkimata. Toit ei jõuaks poodi, kütus tanklatesse, ning arvatakse, et taastumine võtab vähemalt kolm aastat aega.»

Väsimus, ärevus ja halb tuju

Väidetakse, et magnettormide mõju inimese tervisele pole piisavalt uuritud, ent samas väidetakse ka, et need mõjutavad kuni 75 protsenti inimestest. Neist omakorda pooled olevat võimelised tormimõjudega kohanema, aga seda juhul, kui tormide intervall kestab üle nädala.
Ometi on just magnettormide mõju tervisele Koppeli huviks juba poole aasta vältel. «Kuna minu teadustöö käsitleb elektromagnetvälju töökohtadel, kuidas need inimese töövõimet mõjutavad, siis pean lisaks tehislikele väljadele vaatluse alla võtma ka looduslikud väljad,» selgitab Koppel.

Mõjutatud võivad olla inimese tähelepanuvõime, reaktsioonikiirus, lühiajaline mälu jm. «Läänes on sellega vähe tegeldud, pigem on seda uuritud idas, Nõukogude Liidu ajal,» märgib ta.

Viimase poole aasta jooksul on Koppel jälginud Uppsala, Nurmijärvi ja Tartu observatooriumidest saabuvaid magnettormide mõõtmisi, kuid on ka ise Tallinnas magnetomeetriga mikrovibratsioone jälginud. Kui tavaline ööpäevane magnetvälja kõikumine reguleerib mõnede uurimuste järgi inimese tavapärast bioloogilist ööpäeva rütmi, siis magnettorm häirib seda. Koppel ja tema töörühm on välja töötanud küsimustiku (see saadetakse aadressil www.keskkonnatervise.info registreerunutele – toim), millele viimati vastas ligi 500 inimest.

«Mõne nädala eest toimunud magnettormi mõjude vastustest selgus, et enim levinud sümptomiteks on ärritus, ärevus, seletamatu väsimus, uimasus, unisus päevasel ajal ja keskendumisraskused. Enam kui veerandit vaevas ka peavalu, samuti esines märkimisväärselt kehva meeleolu ja öist unetust, rahutuid unenägusid ja liigset emotsionaalsust,» loetleb Koppel ja rõhutab, et inimesi, kel tugev tervis, magnettormid ei mõjutagi, küll aga vanemaid ja krooniliste tervisehädade käes kannatajaid.

Kirjanduses mainitakse ka infarkti, insulti, muutlikku vererõhku ja liigesevalu teket, enesetappude ja autoõnnetuste kasvu, kuid neid teemasid pole Koppel veel oma uuringutes veel käsitleda jõudnud. «Mul oleks soov teha koostööd psühhiaatriakliinikutega, et saada teada, mil määral magnettormi ajal vastuvõtt suureneb,» avaldab ta.

Antagu tormidest teada

Magnettorme, räägib Koppel, on erinevaid. Üks tuleb, paneb «paugu» ära ja läheb, teine kestab mitu päeva järjest ning just need võivad inimesed rohkem ära kurnata. Magnettormidega kaasnevad juba mainitud mikrovibratsioonid – väiksemad võnked, mis aga mahuvad isegi sekundisse mitu-mitu korda. «See on nagu veneaegsete päevavalguslampide valguse värelus,» toob Koppel piltliku võrdluse.Võnked on need, mis mõjutavad enim just südameprobleemidega inimesi. Sügisel tabas Eestit magnettorm, mis kestis terve nädala, ning Koppeli sõnul võis toona täheldada, et inimesed, kes algul ei tundnud midagi, olid nädala lõpuks nagu läbi viheldud.

Magnettormi toimet inimesele on võrreldud ka mõjuga, mis tekib metroorongi liikumahakkamisel või äkilisel pidurdamisel, samuti mõjutavat torm tugevamini neid, kes sel ajal 9-11 kilomeetri kõrgusel lennukis istuvad.
Kuna aga magnettormidest pääsu pole, soovitab Tarmo Koppel sel ajal vanematel inimestel koormavatest tegevustest või sportimisest hoiduda. Samuti soovitatakse – kuna kolesterooli hulk veres kasvab – hoiduda rasvastest või magusatest toitudest. Samuti pole alkoholi pruukimine neil päevil aja surnukslöömiseks parim plaan.

Tartu observatooriumi vanemteadur Indrek Kolka aga ei usu, et tavainimene saaks tormi saabumisel kuidagi ekstra ettevaatlik olla: «Minu kõhutunne ütleb seda küll. Arvutid otseselt magnetväljast häiritud ei saa – iseasi on elektrikatkestus või voolutõuge -, aga selline olukord võib ka äikesega juhtuda. Kui tuleb prognoos, et tuleb äike, siis oleme selleks valmistunud, ja kui tuleb prognoos, et mõne päeva pärast on oodata virmalisi ja magnettorme, võiksime vähemalt arvestada, et niisugune asi võib juhtuda.»

Nii Tarmo Koppel kui Indrek Kolka on aga veendunud: inimestele tuleks meedia vahendusel magnettormi tulekust kindlasti teada anda.

Pane tähele!
Magnettormi mõju tervisele

– tervete inimeste enesetunne ei pruugi muutuda
– riskigrupi moodustavad keskkonnatundlikud, vanemad, haiged inimesed ja väikelapsed
– südamevaevused
– tuim peavalu või äkitselt tuntav peavalu
– unetus, häiritud uni
– muutlik vererõhk
– liigesevalu
– krooniliste haiguste ägenemine
– depressioon jt psüühilised häired
– kõrgendatud valgustundlikkus
– rahutu või raskendatud hingamine
– üleväsimus, kurnatus
Uuri kosmilist ilmateadet siit: www.keskkonnatervise.info või http://www.swpc.noaa.gov/SWN/index.html

Magnettormi mõju leevendamine

– toituge tervislikult
– hoiduge ülepingutusest, alkoholist, kangetest ravimitest, rasvastest ja magusatest toitudest
– jooge piisavalt vett
– väidetavalt saab abi aaloe mahlast, eukalüptiõli tilkadest (15 tilka pärast sööki), maasikalehe teest

Allikad: Tarmo Koppeli ajaveeb, välisajakirjandus

Lõuna-Eesti otsib avastamist väärt paiku

Alates järgmise aasta suvest on Lõuna-Eestis võimalik vaadata siinset piirkonda läbi ajakirja National Geographic kollaste akende. Maastikele paigaldatavad säravkollased raamid jutustavad lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Projekti korraldajad kutsuvad üles Lõuna-Eesti kogukondi üles siinsete avastamist väärt paikade leidmiseks ja ideevooru esitamiseks.

Koostööprojekti, mida veavad eest viis Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppi ja mille partneriteks on siinsed turismiarendajad ja ajakiri National Geographic,  eesmärkideks on siinsele piirkonnale tuntuse ja külastajate toomine ning piirkonna identiteedi tugevdamine. Kuusteist siia paigaldatavat kollast akent loovad täiendava põhjuse avastada ja külastada Lõuna-Eestit. Koos akna lähikonnas paiknevate turismiteenuste pakkujatega luuakse teemamarsruutid, mis tutvustavad siinset loodust, kultuuri, aktiivse puhkuse võimalusi ja ka väikeettevõtlust ning säästvaid lahendusi.

Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul sai idee alguse Hollandis asuvast Groningeni piirkonnast, kuhu paigaldatud kaksteist akent koos teemamarsruudiga tõid piirkonda pooleteise aasta jooksul kaks korda rohkem külastajaid. Tartu-, Võru-, Valga- ja Põlvamaa kollaste akende kampaania „Elu kahe maailma piiril“ ootab siinset piirkonda avastama nii sise- kui väliskülastajaid.

Ideevoor Lõuna-Eesti avastamist väärt paikade leidmiseks on avatud ja kestab kuni 10.jaanuarini 2013. Saabunud ettepanekutest teeb žürii valiku jaanuarikuu lõpuks. Ideevooru kutse ja lisainfo on saadaval aadressil http://goo.gl/aUOe5. Lisainfot jagavad Leader Lõuna-Eesti tegevusgrupid: Piiriveere Liider, Põlvamaa Partnerluskogu, Tartumaa Arendusselts, Valgamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu.

Lisainfo:
Kristiina Liimand
Tartumaa Arendusselts tegevjuht
Tel 53409873
kristiina.liimand@tas.ee

Ole nendega, kes toetavad su Olemist.
— Rumi

Esimesena tuleb 2012 meelde Piusa koopad. Tegelikult on Koobas millegi muu tagajärg. Tunnen, et mu ümber on kogunenud suur hulk inimesi, kes soovivad endaga tegelda ja on  mulle mõnusaks toeks vaimsetel teemadel edasi liikumisel. Need on inimesed, keda saab usaldada ja kellele võib loota.
Juba 2011 lõpus tundsin, et minu tegusemine kiirabina hakkab vähemaks jääma. Üha rohkem näen süsteemset tegutsemist ja oskust iseennast tasakaalus hoida. Osatakse tulla siis, kui asjad on korras, selleks et veelgi enam särada. Jätkatakse tegutsemist ka peale tulekahju kustutamist.
Ma tunnen kuis mu ümber kogunenud inimesed mind toetavad ja igas mõttes rohkem avanema ärgitavad.
Rõõm on lugeda kirju kus tehakse aasta kokkuvõtteid, näiteks:

Minul on olnud teadliku naeratuse aasta ja see algas märtsis, kui Ralf Saaremaal käis ja ma seda naeratavat meest esimest korda nägin. Mulle hakkas kohe see mõte väga meeldima, et teadlikult naeratama hakata, lisaks sellele, et ma muidu ka ikka vahel naeratan.
Nüüd ma olen juba nii harjunud, et enam polegi vaja teadlikult naeratada,
teen seda lihtsalt.
Muidugi on veel palju toredat olnud, aga see lihtne asi tundus kõige kõigem!

Rõõm on lugeda ka äratundmistest ja mõistmistest:

Aasta peamine „üllataja“ minu jaoks oli mõistmine, et kõik negatiivne/positiivne, mida kogen, on minu sees, mitte ei tule väljast. Üks asi on sellest lugeda/kuulda ja sellega nõus olla, seda siiski sügavuti kogemata, teine asi on, kui elu korraldab sulle näitliku õppetunni, paneb sind olukordadesse ja paiskab ja tuuseldab sind läbi emotsioonide kadalipu, seinast seina, üles alla. Et lõpuks sügavalt mõista, et kõik, mida me tunneme, tunneme tänu sellele, et see on meis olemas. Seda tunnet, emotsiooni, meeleolu ei saa tekitada keegi teine ega mingi olukord väljaspoolt. See võidakse ainult käivitada väljaspoolt. See mõistmine pani mind taas endaga tööle, sest kui puhastada ennast halvast ja häirivast ja hirmutavast, siis ei ole lõpuks enam midagi käivitada ja ma olen vaba

Ma olen hästi tänulik kõigile, kes erinevatel üritustel on mind otseselt või kaudselt toedanud. Muutused Pesa talus on paljude inimeste ühise pingutuse vili. Talu juurde viivad teeääred on üha paremini hooldatud, sildid väljas. Tee ise vajab korrastamist.
Aastaga on koduleht saanud täitsa uue näo.
Olen tänu teile see aasta palju ringi liikunud loengute, tasakaalustamiste, matkade, protseduuridega. Umbes kolmandiku seanssidest olen teinud Skypi teel.

21.12. 2012. On ära oodatud, loodetud, kardetud. Hea põhjus oli valget laeva oodata, mis meilt pangalaenud, viha, kurbuse , valud ja tuhat muud asja ära võtaks, lahendaks,  taastaks. Nüüd on jälle aeg iseendaga edasi tegutseda. Täie pühendumisega.

Suur tänu kõigile, kellega olen see aasta ühist õhku hinganud, valgust ja armastust jaganud.
Suur tänu minuga koos olemast.
Aitäh.

Üritused aasta alguses

3.01 kl 13.00 Sulle-Mulle päev . Kohendame aita ja korrastame teeääri teele vajunud puudest. Mediteerime.

4-5.01 Matk Pesa talus
04.01 Algus 19.00. Meditatsioon ja ca 19.30 metsa minek. Ca 21. 30 tegeleme oma tunnetega. Vabastame blokeeringud armastuselt iseenda suhtes. Läbi selle anname võimaluse armastusel oma ellu tulla.
05.01 võimlemine , matk ja veidi individuaalset vestlust. Lõpetamine ca 12 ajal.

Ööbimine soovijaile aidas. See on nüüd talvekindlaks tehtud ja ahjuga varustatud. Magama mineku ja ärkamise aja lepime koha peal kokku.
Magamiseks piisab magamisalusest ja tavalisest magamiskotist. Igaks petteks võid midagi sooja peale viskamiseks võtta. Kui on suvine magamiskott, siis on soovitav magada dressides.  Kasuta termopesu.
Minu kogemus on ,et magades hakkab tihti külm, vaatamata sellele, et aidas on temperatuur normaalane. Tänu enesega tegelemisele ja kõrgele vibratsioonile vabaneb meist vanu energiaid. See on justkui haiuguse ajal. Ka siis tajume külmavärinaid ja jahedust. Võta pigem soojem varustus kaasa, et end mugavalt tunda.
Raba kaasa vahetusriided, pesu ja taskulamp.
Toiduks võta kaasa 1-1,5 l vett ja soovi korral midagi endale söömist, näksimist.
Osalemistasu 6 eurot. Palun teavita oma tulekust e-kirjaga ralf@hagal.ee
Pesa tallu sõitmise õpetust vaata siit. Kui vajad transporti, anna teada.
Info matka kohta kodulehel: http://www.hagal.ee/matk-pesa-talus-4-5-01-2013/

Uusaastatervitus

Vaata uusaasta videot kodulehelt (esilehel kõige ees): www.hagal.ee

Ralf
ralf@hagal.ee
Tel: +372 55 48 949
Skype: Ralf Neemlaid