Tiu-tiu ja teisiti ja linnud teisiti ja taimed teisiti
2026. aasta sügisese trimestri esimese eesti keele õppimise teksti kirjutasin päeval, mil Trump ja tema käsutäitjad tapsid ligi 200 väikest pärsia tüdrukut sellepärast, et nende isad on ohvitserid. Visnapuu kevad tuli seega tiu-tiu ja väga teisiti – loodetavasti ei tihene Puškini sügiseks eksinud droonide liiklus Maarjamaa taevas.
„Rege rauta suvel,“ soovitab rahvatarkus – see on ühtaegu nii metafoor kui ka ajend edasist elukohta ja -laadi planeerida. Mis siis, et Jumal naerab, kui inimene plaani peab.
Mis minust päriselt oleneb? Seda küsimust inspireeris esitama kolleeg-kaaslinlane Imre Kaas, kes käis geoinseneeringu pilvekülvi kemotriipude teemalist saadet salvestades meie juures intervjuud tegemas.
Teavitus on ühtviisi oluline olenemine nii õpetaja kui (vana)ema missiooni täitmisel: pead pidevalt ree peal ning sadulas püsima, et endast olenejaid teavitada, kaitsta ja hoiatada. Ei piisa õigekeelsuse õpikute lappamisest, 21. sajandi inimesed omandavad käänamise ja pööramise lobedamalt-kabedamalt-libedamalt, kui tekstid seonduvad tegelikkusega.
Biokeemia ei ole vandenõuteooria ning looduslikust valikust elulejana väljuda on rohkem lootust, kui tead: ka kodumetsa ravimtaimede peal on HAARPstrapstrulli pihustatud alumiiniumtolm, arseenimaasikad tuleb enne üle talve hoidistamist puhastada, seened strontsiumiga ja pliist punaseks tõmbuvad kuusevõrsed on samasugune uus normaalsus nagu väljapissitud antibeebipillide hormoonidega rikastatud suurlinnade joogivesi ning nanovaktsiinide ja turbotõbede korrelatsioon, selgunud meiega tehtud inimkatsete järel.
Kanalite leidmine ja võrdlus on oluline oskus analüüsi ja sünteesi sooritamiseks – kui kõrvadevahe vähegi võimaldab, paluksin ilma tehistaibuta! – allikate ja viidete kasutamine on ühtlasi turvakilp ja vastutuse jagaja.
Oleme inimliku ja populaarteadusliku huviga jälginud nii komeet 3I Atlase kui ka orkaanide liikumist – meie kolledži õpetajad olid Melissa-nimelise giganditari rokkimise ajal just Kariibi merel õpirändel. Seega tasub meie pisikesel planeedil seoses Kariibi ja Bermudaga lisaks Johnny Deppi rollile muudki teada.
Kusjuures küberturvalisuse häkkereid õpetavad IT-gurud ise oskavad piraadi silmasideme saada kodutänavas ilma kaitseprillideta trimmerdades. Nagu vanarahvas väidab: „Kes uppuma määratud, see ei põle – ja vastupidi.“
Kes geomagnetilisi torme jälgib, ei ole uhhuu, vaid ei üllatu päikese hüperaktiivsusest tingitud voolukadumiste ega netikatkestuste peale. Kes maksab, tellib muusika ning seetõttu on nii kliimateadlased kui astronoomid, piloodid ja kosmonaudid erruminekuni suukorviga.
Inspireerituna juunikuus kohe pärast Pardirallit toimunud meeleavaldusest Toompeal, kus kõnelesid Monika Helme, Erik Perlin, Märt Sults, Varro Vooglaid jt: „Kes tšõuzenvannidele varbale astub, on „kremli ruupor”. Kes tahab „trolli” staatusest parlamenti tõusta, peab selleks uue fookuse ehitama – valikud…
Kes julgeb rääkida e-valimiste pettusest ning sellest tulenevalt mandaadita valitsusest ja riigi asemel rokkivast gängist, riskib trepist alla kukkumisega – või vähemalt kiusamise-karistamisega – samas on tänane opositsioon oma argumenteeritud-teadliku tööga maailma tipp. Respekt!
Kes loodab üldrahvalikule streigile, peab tõdema: oleme selleks inimenehaaval liiga ära hirmutatud ja kurnatud. Kes plaanib nt 20. augustil minna Presidendi residentsi ette roosiaia-eliidile ettepanekut tegema, et korraldataks erakorralised valimised, kuna „valitsuse” reiting kukub kohe alla 10%… peab ta arvestama sellega, et riigipea on tegelikult suukorviga lõvi. Kui rahvas valiks Presidendi, oleks Alaril neid ennetähtaegseid välja kuulutades üksiti mega-kampaania tehtud ja Kadriorus püsimine garanteeritud. Kuna Riigikogu valib – nagu sätestab Raski-aegne paranduste paranduste kogumik e põhiseadus – on refid taganud, et toimib lõuad-pidada-ja-edasi-teenida vaikimine – või muidu…“
Sama kehtib ka nn kolmanda võimu, meedia kohta. Tõe edastamise asemel on ajakirjanikud sunnitud esitama tõlgendusi, pälvides seetõttu hinnangulise tiitli „leheneeger“: liitsõna esimene pool suures osas enam ei kehti, sest meediat veeretatakse portaalides-telekanalites-raadiojaamades ning sõna teist poolt peetakse üle reageeritult rassistlikuks.
Muinasjuttu tagatubadestki ei ole päris ohutu vesta, võib „trepist alla kukkuda“. Kes ostis RB trassi alla planeeritud võsa ning jagas selle elamukruntideks enne, kui me sinuga need mitmekordse hinnaga ära olime sunnitud ostma. Kelle maadel on maksumaksja raha eest kokku tassitud kruusa karjäärid, kellele kuuluvad tädi Maalidest, onu Heinodest jt tüütutest pärismaalastest üle sõitvad kallurid ja pesitsusrahu trotsivad metsaveomonsterid?
Elurõõmsa tulevikulisuse säilitamiseks mõtlesime erinevate ametite kursantidega välja, et tühja ehitatud viaduktide alla saab rajada tulevikus uuesti elujõuliseks kosuvate külade keskused – kool-lasteaed-hooldekodu-rahvamaja-mahe laut ja muhe MTJ – mis on oma kapitaalsuses ühtlasi ka varjendid…
Propaganda on meil teatavasti poliitikute ampluaa. Nemad müüvad – nagu õigupoolest ka kõutšid, võrkturundajad ja kinnisvaramaaklerid – ennast. Valiminehaaval KOV – Riigikogu – Brüssel – President. Tänu sellele, et praegune klann on pumba juures e-pettuse tulemusel, millesugusega ka ametikooli IT-kursandid küberkaitse õppimise häkkimise tundides hakkama saaksid… on Eesti Vabariigil vähemasti tipptasemel opositsioon.
„Suured sulid sõidavad tõllas, väikesed ripuvad võllas,“ tavatses meie vaaremade generatsioon läbi lillede väljenduda fenomeni asjus, mille puhul on tüütu rahva vaigistamine valede, jälitamise ja kiusuga uus normaalsus. Lihtne on maksuküürakaks orjaks väänata isiksused, kes on põlvili mudas oma tiibade peal.
Valik on mingil määral sinu: kas olla Õpetaja või kandideerida Toompeale – pedagoogide pisikese palgatõusu neelab juba ette alla inflatsioon ning Kalevi haual, mida kokku kandes pillas Linda kivi varbale ja nuttis Ülemiste järve, on naivisti ümber petised – ülbe irvega ministrilaadsed tooted.
Tsensuur on endiselt ettevaatlik pilvekülvist ja õ4iohurjsagrkjjh9+835riu067 toidulisanditest rääkida lubamisel. Väidetavalt on meil ammu vaktsiinid-antibiotsid toidu sees, teame, et Bill Gates on toiduahela enda kätte saamiseks kokku ostnud kujuteldamatute latifundiumide kaupa maad. Meie osaks on mürgitatud põllud, poodides kasvavad seemneteta viljad ning teadmine, et Värava Villem kavatseb oma ümmarguse farmi karja kahandada kaheksalt poolele miljardile. Ahah. Sooh. Tohoh. Nonoh. Aitäh.
Loodus võtab kõik omaks – ainus, kes ei pea jumalat mängima, on Looja ise ning Gaia toibub ja terveneb kohe, kui inimviirus lõpetab saastamise-laastamise. Praegu on meie taimed pruunid ja auklikud, linnud käituvad heal juhul teisiti, ent paraku ka surevad kaladega võidu. Kui inimkond tõuseb kas teadlikule-teadvel kuldajastulisele tasemele või hukkub, tulevad uued, teistmoodi taimed ja linnud. Elame, näeme – või sureme välja.
Vahur Kersna monteeris räpis „Verd, higi, pisaraid!“ Lennart Meri häälutama-laulasklema: „Eestile on kombeks üks President korraga.“
Kardetavasti kolmekordsete kommentaaride tõttu kehtetu põhiseadus, mis suukorvistab nii Presidendi kui Riigikogu, laseb meie tahte vastaselt endiselt parlamendil riigipea valida: „Suu kinni, kui minuga räägid!“
Kui rahvas valiks, oleks hr Karise kampaania erakorraliste valimiste väljakuulutamisega nipsust tehtud. Rahvas ei tea, kui abitus rollis riigipea on – tema institutsiooni uputavad kirjad loeb ja vastab meeskond, tema on oma kantselei vapiloom nii, nagu näeb ette demokraatia versus diktatuur ja autokraatia…
„Lõpuks on ainult kõik enese müümine,“ arutleb „Viimse reliikvia“ prostituudilauluke Peeter Tooma häälega. Zinzino ja Coral Clubi tüüpi võrgutajad, Pritson-Lepik-Vain kanti kõutšid, kinnisvaramaaklerid, küüned ja meened karjuvad refrääni: osta-osta-osta!
Mida ma oskan? Mõnel juhul on tuntud teenekal loomaarstil selleks saada sõna otseses mõttes kabjahoop näkku, et paranedes meelde tuleks – maalida!
Parlamenti pääsenud piinatud poliitikud on veenvalt ära surnud, et teistele aatelistele hoiatuseks olla – R.I.P. – seega kuni AI lubab, oska õpetada! Mööngem, et meie poliitkriitika on oma läbipõlemiseelses ülekoormatuses mitte konstruktiivne, destruktiivne ega üldse midagi muutev nagu „kord Kirjak puskis Punikut ja Punik sitahunnikut“.
„Kes ma olen?“ küsib noore Bulgakovi, kirjanik-psühholoog-teejuht Nikolai kodulehekülg.
Esitagem ja vastakem sellele küsimusele iga päev kasvõi sedapidi: kes ma ei ole?
A.H. Tammsaare karaktereid Vargamäelt – Andrest ja Pearut, Krõõta ja Marit – on tõhus mallide ja prototüüpidena kasutada. Oled sina Juula või Tiina, Vanapagan või Kaval-Ants?

Avatud Talude Päev meie juures Südamesalus kingib vaikse endassevaatamise võimaluse koos hobustega vabaõhu katedraalis angervaksa korjates, kasside seltskonnas maalides ja kirjanik Kati Murutari juhendamisel tervendavat kirjutamist kogedes.
1. 25. ja 26. juulil saad rahulikult hingata ja rahuneda
2. Tervendav kirjutamine puhastab ja vabastab – aga võib olla ka Sinu raamatu esimene peatükk
3. Tunde järgi maalida saad nii paberile kui puutahvlitele ja seintele
4. Ringkäigu Südamesalus teeb eriliseks see, et tegemist on Jakobi palverännu tee keskpunkti, vabaõhu katedraaliga
5. Angervaksa õitsemise kõrgaeg on just sel ajal – meil on ka ohtrasti kummelit jt vägiseid taimi
6. Hobustega suhestumine on meie juures loomulik olemise osa
7. Võid ka lihtsalt ilus olla
Nagu kogu Eestis, on ka meil värav valla alates kella 10st
Kati Murutar
5107709

„Ma näen sind!“ ütlevad Avatarid. Eestlane muheleb seepeale vaoshoitult: „Perekond! Sõpru tuntakse hädas – OMASID selle järgi, et jagame koguni tundeid ja isegi rõõmu.“
Meie omade pere on siin ja praegu ühises olukorras – pesast kukkunud linnud, kes tunnistavad, käsi lõputunnistusel, et me keegi ei tea päriselt, mis edasi saab.
Kõik siin kümblevad pigem mäluvoogudes. Minu eelmine eriliselt ere pesast kukkumise šokk oli siis, kui mu kolmas-keskmine laululind Brigita läks kooli ja mina kiilusin eksistentsiaalselt nii kinni, et tagasi või edasi iseeneseks saamiseks oli vaja veel kaks last ilmale tuua. Lii, Kristina ja Kristiine teavad, mis see on.
Sinu ja tema mäluvoogudes kroolivad tõsiasjad, et nt sinust ja temast sai lapsena ema – õdedele-vendadele või oma väga vara sündinutele. Meie, ameti- ja täiskasvanute koolide inimesed, ei ole teise sordi tegelased, kes eliitkoolidesse ei mahtunud. Meil on omas tempos omad tähtsusjärjekorrad – mu vanimal tütrel Retil on taipamine-haaval mitu haridust Waldorfi peal – aga esimesele koolilõpu aktusele viisin tema hobuse teda õnnitlema. Elu on seikluste pärlikee.
Rapla ootab muide endiselt Waldorfkooli – kallid lõpetajad, kes te lähete siit edasi õpetajateks õppima: palun tulge pärast ülikooli tagasi, tehke kauased plaanid rahva tahtel teoks! Usun, et Keidi ja May, Karel, Marget ja Kristjan-Jaak viivad siit kogukonna ette ja kätte parima versiooni endast. Igal oma tee.
Aleksander on samas saanud tänu Sofiale mitu korda isaks – igal oma järjekorrad. Eks meie Karmen meenutab ka direktrissi positsioonilt, kuidas tema tütre kaksikud sündisid. Me oleme nii sarnased – tänan võimaluse eest koos teiega üha enam Elu austada, Kauri ja Elvar – Janek ja Enrich!
Meie vanaisa Harri, oma ajastu superstaar, läks pärast algust lastekodus ja 7. klassi sõtta, sest kusagil mujal polnud olla – kõik, mis tulema pidi ja kes sündida tahtsid, tuli ja sündis! Rahu…
Ka meie oleme sõja aja kangelased. Olgem ses sõgedas ajas valmis üksteise nimel elama – suremisega ei kiirustaks – nii erakordselt põnev on.
Teie, nüüd kohe siit kolledži tõutunnistusega oma lennukaart joonistama lendajad – olete näidanud enesejagamine kõrgemat pilotaaži: kool-lapsed-kool-kodu-kool-töö-kool. Minu lugupidamine! Ja piiritu tänu usalduse eest – selle aususe eest, millega olete oma uurimis- ja loovtöid ning kirjandeid-esseesid kirjutanud. Oleme imesid teinud ja näinud – klassikute kastmes on lisaks komadele ja kokkulahkutele toimunud kirjutamisteraapia. Ma näen sind!
Hingehaavadest, mida trotsides te siia Valgesse Varjupaika tulite, on saamas ametid ja pühendumised. Oh ja ah, Anni ja Lii – millised tekstid! Mitmemillised. Oleme teiega koos õppinud, kuidas traumad puhastuvad mänguliselt – ärevus teiseneb uudishimuks – ja maailm toimub!
Kui Richard, esimene poeg gümnaasiumi lõpetas, oli täna seda matka lõpetav Indi kahenädalane. Tänasin tookordses kõnes õpetajaid, kes on 24/7 iga ilmaga olemas… Tõehetk siin Omade vahel: ma ei teadnud toona päriselt, mida räägin – need suured seiklused ja südame sügelemised tuleb ise läbi teha. Ma näen sind!
Hing õpilaste – kes on ühtlasi õpetajate õpetajad – lahtiste kaartidega loodud kirjatööde ees nii põlvili, et olen ära öelnud kutsetest parlamenti kandideerima. Minu perekond on siin – nüüd tean, miks Õpetajad ei lähe ei suure palga ega pensioni järele – nad ei lähe pensionilegi. Mina olen siin.
Valge Varjupaik hoiab viimse hingetõmbeni koosloomises – meie võidukad esseed, prl Penteri tantsud, Eneliisa ja Eva Käteka-väärne krimka, Liina külapoeraamat, Reelika migreenitõrje teadus, Arneti muusika… pange edasi! Jäägu aegade lõpuni kestma Mimily-Mandira ühtehoidmine, mille puhul sekundi murdosa jooksul tajutakse: ja siis tuli rebane…
On tulnud ning tuleb veel ja veel ja veel karmi reaalsust ja subjektiivsust – meie perekond loeb mõtteid ja tundeid. Väljaspool meie omaderingi loetakse vigu, tühistatakse ega tõsteta – seal hinnatakse teie stiili ja siirust… teistmoodi. Rahu.
Tänu sellele, et te ei ole lasknud ennast iganenud õpikutega kiusata, on teiega koos loodud mitusada õppematerjali, mis seovad kirjasõna tänapäeva kõigi elualadega. Jumalik inspiratsioon – allikate leidmine, sajanditetaguste isiksuste uuel tasemel avastamine. Oluline on see, mis on oluline.
Meie perekonnas ei ole võimalik fossiiliks kivistuda – palun tooge mulle oma tulevased baka- ja magistritöid näha! Koos teiega on minu Tammsaare ja Kross, Tuglas ja Tolstoi täiesti uuel tasandil ellu ärganud. Palun veel! Ma näen sind.
Armas perekond – ülim au on kanda teie antud nimetust Ständap Komedista – Wikmani-Mauruse õpetajad ei oleks värvikalt rahvuskehandi mälusse jäänud, kui nad poleks erilised olnud – narr on õukonna kõige arukam inimene.
Palun mäletage meie mantrat: TRUUDUS, FOOKUS, DISTSIPLIIN. Lõpuks on kõik hästi – kuni pole, ei ole lõpp ka veel. See on tõde. Tänan ja õnnistan!

Pea – 1) kehaosa 2) pidama – pea, ei pea sõna, vett 3) – ei pea kinni 4) varsti – pea(gi)

Peatu – 1) ilma peata 2) pea kinni

Peatus – 1) ilma peata olek 2) sõiduki peatumise koht

Peata – 1) ilma peata 2) kellegi-millegi peatamine – peata maailm!

Peatugi – 1) pea toetamise seadeldis 2) peatuma – ta ei peatugi

Pead – 1) kehaosad 2) pidama – sina pead kinni 3) pidama sina pead sõna

Otsi – 1) leia 2) lõppusid

Tülli – 1) kanga 2) riidu

Tõus – 1) üles liikumine 2) liigis

Tõuse – 1) üles liikumisi 2) üles!

Maagi – 1) territooriumgi 2) maavara 3) võluri

Kanti – 1) tassiti 2) riide äärist 3) täisnurkset detaili 4) piirkonda 5) kuupmeetrit 6) mafiosot

Vesta – 1) jutusta 2) jutustada 3) teritada 4) terita 5) mütoloogilised neitsid

Looda – 1) unista 2) (ei) olda kreatiivsed

Vissis – 1) viril 2) lehmakeses

Vingus – 1) hädaldas 2) viril 3) põlemisjäägis

Katkutud – 1) räsitud 2) ilma taudita

Parem – 1) etem 2) pigem 3) mitte vasak

Lastes – 1) lubades 2) järeltulijates

Kapp – 1) mööbliese 2) sauna- või õlleanum

Omas – 1) evis 2) isiklikus 3) lähedases

Kahju – 1) pahategu 2) kahetsus – mul on nii… 3) soovimatu kulu

Pindasid – 1) katsid teed 2) aluseid 3) peopaiku

Tulp – 1) tulp – tulbi – tulpi – lill 2) tulp – tulba – tulpa – post

Arusaamatus – 1) ebaselges 2) tüli

Vaevu – 1) napilt 2) suvatse

Mälu – 1) memo 2) näri 3) läbinäritud maosisu

Vaal – 1) hiidkala 2) tuisuhang

Soeta – 1) hundita 2) hangi

Sõnas – 1) verbis 2) lausus

Kius – 1) piinamine 2) jõhvis, niidis

Poogen – 1) keelpilli mängimise vahend 2) tantsu kujund 3) uisutamise kaar

Terrorist – 1) vägivallast 2) vägivalla harrastaja

Sidus – 1) ühendas 2) sõlmis

Hoidis – 1) moos 2) pidas

Kaste – 1) niiskus rohul 2) soust 3) karpe

Raamis – 1) piirdes 2) pani piirdesse

Kihvt – 1) mürk 2) vahva

Nõude – 1) anumate 2) kategoorilise küsimise

Patarei – 1) väike aku 2) suur kogus 3) endine vangla

Tatikana – 1) väikese lapsena 2) limase seenena 3) limane kodulind

Klappisid – 1) tasku või südame avauste katteid 2) sobisid 3) panid raha senthaaval kokku

Naeris – 1) juurvili 2) hahaatas

Süü – 1) patt 2) puutüve sisemus

Triikis – 1) pilgeni 2) pressis kuumutades sirgeks

Viiki – 1) pükste sirgjoont 2) võrdsesse seisu 3) lõunamaist marja

Tulp – 1) lill 2) post

Pilguta – 1) ilma silmavaateta 2) sule silmi!

Kohata – 1) trehvata 2) ilma asemeta

Sorts – 1) tilgake, lonksuke 2) kurat

Tirts – 1) plika 2) heinaritsikas

Puuke – 1) väike puu 2) vereimejaid

Pistis – 1) toppis 2) altkäemaks

Tekkel – 1) moodustumisel 2) vormimüts

Kannul – 1) veeanumal 2) jalalabade tagaosadel 3) järel

Kohatud – 1) trehvatud 2) sobimatud 3) ilma asemeta

Sünnis – 1) ilmaletulemises 2) kombekas

Tapa – 1) hukka! 2) hukkamise 3) linn

Silmus – 1) aas käsitöös või poomisköies 2) mudatoidulises veeloomas

Laotud – 1) ilma hoiupaikadeta 2) korrapäraselt paigutatud

Pult – 1) paberite asetamise tugi 2) kõnepidamise kantsel 3) juhtimiskeskus 4) teleri, mänguauto jmt käitamise seadeldis

Laevad – 1) veesõidukid 2) laadima – nad laevad

Pool – 1) osa tervikust 2) niidi-traadi poolimise südamik

Kolle – 1) tulease 2) tonte

Saadik – 1) alates 2) atašee

Kukkuma – 1) alla langema 2) käo häält tegema

Alkoholist – 1) etanoolist 2) eriti lootusetu elukutseline joodik

Tirin – 1) sikutan 2) supipott 3) helin kõrvus või äratuskellas

Kiivi – 1) puuvili 2) lind

Vaesus – 1) jäi rahatuks 2) puudus

Volitus – 1) oma tahtetus 2) tahte edastamine

Tuur – 1) kala 2) ringreis 3) pööre

Kirka – 1) tööriist 2) ere – ereda

Sulgusid – 1) looma latreid 2) läksid kinni 3) kirjavahemärke

Uskusid – 1) religioone 2) uskuma minevikuvorm

Kannus – 1) anumas 2) saapa kannadetail

Arve – 1) numbreid 2) maksekorraldus

Selgus – 1) klaar olek 2) selguma minevikuvorm

Tagumine – 1) viimane, millegi järel 2) kolkimine

Taha – 1) millegi taha 2) tahtma – ei taha 3) käsk – taha!

Taga – 1) millegi taga 2) midagi tagama – taga rahu ja kord – ei taga! 3) tema – temaga lühivorm

Moe – 1) trendi 2) viina mark 3) asula

Marss – 1) planeet 2) rütmiline samm 3) jumalus

Viin – 1) alkohoolne jook 2) kannan 3) linn

Sööda – 1) kala- või jahisööda 2) toida 3) viska 4) eitav kõneviis – ei sööda

Tõuku – 1) ussikest, putuka vastset 2) käsk tõukuda, millestki areneda

Pääsu – 1) vabanemise, vabanemist 2) läbikäigu 3) linnu

Lõhe – 1) kala 2) pragu 3)eraldus 4) erinevus

Taandama – 1) ametist vabastama 2) matemaatikas murdu lihtsustama 3) hobust tagasi kõnnitama

Piisa – 1) vedeliku tilga 2) jätku! 3) ei jätku

Järsku – 1) äkitselt, ootamatult 2) äkilist 3) kaldus pinda

Täi – 1) putukas 2) raatsi 3) (ei) söanda

Täita – 1) ilma putukata 2) on vaja laadida 3) ei söandata

Täitu – 1) putukas 2) saa täis 3) ei saa täis 4) soovi sooritus

Toetu – 1) ilma toeta 2) naaldu

Toetus– 1) rahaline abi 2) moraalne tugi 3) naaldus

Karm – 1) range 2) külm ja järsk 3) karva liik 4) ving

Tšeki – 1) maksekviitung 2) vaata üle, kontrolli

Pits – 1) väike klaas 2) rõivadetail 3) pressmuster 4) sigareti hoidja 5) korstna karniis kolde kohal

Kann – 1) anum 2) mänguasi 3) tagumik 4) lill

Kapp – 1) mööbliese 2) hobuse nelikjooks 3) kanda ümbritsev tugevam osa jalatsil 4) õlle või sauna anum

Siil – 1) okastega loom 2) riideriba 3) põllu osa

Jälgid – 1) vaatled 2) vastikud

Keeks – 1) magus küpsetis 2) supp saaks valmis 3) kaelaehteks

Jälgi – 1) vaata tähelepanelikult 2) pressitud jäljendeid 3) ilge, vastiku

Poodi – 1) kauplusse 2) kägistati

Karjus – 1) loomakarjataja 2) röökis 3) elektriseadeldis
süst – 1) ravimi manustamine 2) aerupaat

Lõikuma – 1) tükeldama 2) ristuma 3) igemest väljuma hamba kohta

Piisata – 1) jätkuda 2) tilgata

Jälgima – 1) vaatlema 2) reeglitest kinni pidama 3) vastikuma

Jälgis – 1) vaatles 2) vastikus

Tukk – 1) juuksekardin 2) lühike uinak 3) metsasalu 4) tulirelv 5) põlev puuhalg

Loo – 1) narratiivi 2) ole kreatiivne 3) heinamaa liigi

Puss – 1) nuga 2) ebaõnnestumine 3) peer

Puuks – 1) kõhutuul 2) suureks taimeks 3) küttematerjaliks

Peeru – 1) kõhutuule 2) kasetohust või puust valgusti 3) vanamehe

Münt – 1) metallraha 2) taim

Kurdi – 1) rahvuse esindaja 2) kuulmispuudega

Ikoon – 1) pühapilt 2) arvuti sümbol 3) eeskuju

Noot – 1) helimärk 2) diplomaatiline kiri 3) suur kalavõrk

Pind – 1) puukild naha all 2) pindala 3) põrand 4) peopidamise koht

Selgi – 1) selgasid 2) saa klaariks 3) tollelgi

Üksiklastele 1) ilma partnerita inimestele 2) pere ainsale järglasele

Põrutama – 1) raputama 2) kiiresti sõitma 3) suguühet sooritama

Too – 1) see 2) tassi siia!

Meil – 1) kiri 2) kellel? mitmuse esimene isik

Kaasata – 1) kaasa tõmmata 2) ilma elukaaslaseta

Talle – 1) noore lamba 2) temale 3) hobuste maju

Toll – 1) pikkusühik 2) piirikontroll 3) paksus

Looga – 1) jutustusega 2) hobuse rakmete osaga

Loome – 1) kreatiivsus 2) meie oleme kreatiivsed

Loomus – 1) iseloom 2) kalasaak 3) olemuses

Loomas – 1) eluka sees 2) rajamas

Elamus – 1) emotsionaalne kogemus 2) elumajas

Luksus – 1) külluslik mugavus 2) diafragma krambitas

Piiritus – 1) alkohol 2) lõpmatus 3) ääretus

Täht – 1) taevakeha 2) kirjamärk 3) kuulsus

Tähele panema – 1) märkama 2) taevakehale asetama 3) kirjamärgile asetama 4) staarile asetama

Ümber – 1) midagi embamas 2) uuesti tegema

Lahkus – 1) sõbralikkus 2) läks ära

Kuluga – 1) rahalise väljaminekuga 2) vana kuivanud rohuga 2) tuviga

Söödi – 1) toituti 2) mahajäetud põllumaa

Koodi – 1) tehti käsitööd 2) salanumbri 3) seajala 4) külmrelva-tööriista

Plekk – 1) määrdunud koht 2) metallmaterjal

Käi – 1) kõnni 2) teritusvahend

Käia – 1) kõndida 2) teritusvahendit

Võru – 1) linn 2) rõngas

Keris – 1) saunaahi 2) kruttis

Lääts – 1) söödav taim 2) optiline klaas silmas või teleskoobil

Nimekaim – 1) sama nimega inimene 2) tuntuim

Tulemast – 1) saabumast 2) tuletorn

Tunde – 1) emotsiooni 2) ajavahemikke

Palgata – 1) ilma tasuta 2) kedagi tööle võtta

Palk – 1) töötasu 2) puutüvi

Teate – 1) lühisõnumi 2) olete teadlik

Laske – 1) tulistage 2) lubage 3) valanguid

Vali – 1) valju häälega 2) tee valik

Lakka – 1) heinaküüni 2) hobuse juukseid 3) lõpeta

Lakk – 1) hobuse juuksed 2) immuti 3) laepealne

Osi – 1) osasid 2) taim

Kaader – 1) üksikpilt filmis 2) tööjõud

Käis – 1) kõndis 2) riideosa

Luud – 1) pühkimisvahend 2) kondid

Eksid – 1) teed vea 2) eksitused (lühend) 3) endised kallimad

Imesid – 1) ebatavalisi nähtusi 2) lutsisid

Väljas – 1) õues 2) mängust maas 3) tervikus (magnet-elektri-bio- jne)

Künnis – 1) uksepakk 2) piirmäär

Puumatus – 1) kirstumatus 2) puu matmine 3) ilma musta leopardita olek

Tõhus – 1) efektiivne 2) tuhkrus

Ministress – 1) naisminister 2) väike stress

Käik – 1) liikumine 2) maa-alune või kangialune tee 3) toidukord 4) sõiduki pöörete määraja

Loos – 1) õnnemäng 2) jutustuses

Eksitus – 1) viga 2) väljakäik

Eeter – 1) keemiline ühend 2) õuka 3) raadio/TV leviala

Paneme minema – 1) lahkume 2) saadame teele

Moon – 1) lill 2) toit 3) laske vahendid

Aldis – 1) vastuvõtlik 2) naishääles

Tempel – 1) pitsat 2) pühamu

Valmi – 1) küpse 2) luuletuse

Valmid – 1) küpsed 2) saad küpseks 3) luuletused

Valmis – 1) küps 2) hakkamas 3) luuletuses

Krunt –1) maatükk 2) alusvärv

Koba – 1) oskamatu inimene 2) katsu 3) vanakooli sulgur

Karjäär – 1) tööalane edasijõudmine 2) kaevandus

Kruus – 1) kivitee kate 2) suur joogitops

Häire – 1) rike 2) alarm

Teatud – 1) tuntud 2) konkreetne

Teate – 1) olete informeeritud 2) sõnumi

Seatud – 1) sätitud 2) ilma seata

Tuntud – 1) kuulus 2) tajutud

Tunde – 1) emotsiooni 2) ajaühikuid 2) loenguid

Tekke – 1) kujunemise 2) vooditarbeid

Kius – 1) ahistamine 2) jõhvis

Jõhvi – 1) linn 2) hobuse karva

Surmake – 1) koolmiseke 2) tapke ära!

Papp – 1) kartong 2) kirikuõpetaja 3) raha

Laskma – 1) tulistama 2) lubama 3) madalamale viima

Hallis – 1) värvuses 2) spordihoones 3) esikus

Kääris – 1) hapnes 2) lõikeriistas 2) harkis

Kirev – 1) värviline 2) kuke häält tegev

Kogemata – 1) juhuslikult 2) ilma läbi tegemata

Peo – 1) pidustuse 2) pihu

Sool – 1) maitseaine 2) seedekulgla 3) rabal

Tamm – 1) puu 2) veetõke 3) võidukas kabenupp

Ammu – 1) vibu 2) mitte hiljuti 3) tee lehma häält!

Nimeta – 1) anna nimi 2) ilma nimeta

Paide – 1) heade 2) linn

Pank – 1) finantsasutus 2) kõrge kallas 3) monoliit

Voor – 1) mänguring 2) vankririvi 3) maastikuvorm

Punu – 1) põimi 2) kõhukene

Punuma – 1) paela, patsi, korvi moodustama 2) liduma

Sügav – 1) diip 2) kratsiv

Segast peksma – 1) hullu kolkima 2) lolli juttu rääkima

Litsi lööma – 1) truudust murdma 2) liiderlikku naist peksma

Maru – 1) torm 2) väga lahe

Esinema – 1) laval olema 2) ette tulema

Eksita – 1) sega 2) ilma endise partnerita

Laotus –1) taevas 2) laiali asetus 3) asetus laiali

Tagumine – 1) tagapool asuv 2) kolkimine

Veeta – 1) aega mööda saata 2) ilma H2O-ta

Laim – 1) valeinfo 2) tsitrusvili

Sõim – 1) pragamine 2) loomade söödanõu 3) lasteasutus

Sõjakate – 1) agressiivsete 2) militaarne kaas

Lõpus –1) finišis 2) kala hingamiselund

Täitu – 1) ilma parasiidita 2) saa täis 3) mine täide

Täituks – 1) realiseeruks 2) saaks täis 3) parasiidituks

Peaks – 1) kehaosaks 2) oleks vaja 3) hoiaks kinni

Muidugi – 1) loomulikult 2) tasutagi

Sünk – 1) rusuv 2) lühend kooskõlalisest

Rajav – 1) ehitav 2) kääne

Tai – 1) pekita liha 2) riik Aasias 3) oskus (murdes)

Lukku – 1) sulgurit 2) pane kinni! 3) stoorisse

Kuulis – 1) sai kõrvade kaudu teada 2) laskemoona sees

Tükkis – 1) klompis 2) tikkus, kippus, tungis

Toon – 1) muusikaline heli 2) kannan kohale 3) värvuse liik

Värvus – 1) varblases 2) muutis värvi 3) toon

Üksiklastesse – 1) erakutesse 2) ainsatesse järglastesse

Ikka – 1) alati 2) muidugi 3) vanusesse

Tõus – 1) ülesmäge tee 2) taseme kerkimine 3) sordis, liigis

Peen – 1) pisiosaline 2) sale 3) aristokraatlik

Istuma – 1) toolil olema 2) vangis olema 3) hästi selga sobima

Hindama – 1) väärtust määrama 2) lugu pidama

Parkima – 1) autot seisma jätma 2) nahka töötlema

Lumekuul – 1) külmunud vee pall 2) klaasist kera, milles on tehishelbed 3) talvisel ajaühikul

Kandis – 1) tassis 2) piirkonnas 3) retsidivistis

Kohad – 1) paigad 2) kalad 3) sahisemised 4) sahised

Lae alla – 1) toa kohale 2) tõmba arvutisse

Valem – 1) matemaatiline seos 2) ebaõigem

Vanem – 1) ema või isa 2) eakam

Kolle – 1) tulease 2) tonte

Osale – 1) võta osa 2) detailile

Pooliti – 1) osaliselt 2) keriti südamikule

Väeta – 1) lisa rammu 2) jõuta

Rahu – 1) vaikus 2) madal saar meres 3) sõja vastand 4) kuu tagumine pool

Hindu – 1) väärtusi 2) indialane

Alt – 1) madalamalt 2) naishääl

Täis – 1) pilgeni 2) joobes 3) parasiidis

Arutus – 1) mõistuseta olek 2) lollus 3) arutelu

Varaste – 1) pätsajate 2) aegsasti tulevate 3) esmaste

Neid – 1) noor naine 2) mitte teisipäev

Viitasid – 1) osutasid 3) teenäitajaid

Tassi – 1) jooginõu 2) kanna

Lestad – 1) kalad 2) mikroorganismid 3) ujumisvahendid 4) lindude ja loomade varvastevahelised ujunahad

Rassi – 1) inimtõu 2) tee rasket tööd 3) põllukultuuri

Passi – 1) isikutunnistuse 2) valva! Oota! 3) jäta vahele

Suunas – 1) kuhugi poole 2) juhatas teed

Pitsat – 1) tempel 2) itaalia lahtist pirukat

Veel – 1) lisaks 2) lainetel

Pill – 1) muusikariist 2) tablett 3) nutt

Täituma – 1) täis saama 2) õnnestuma 3) putukaid täis minema

Leer – 1) usuline õpetusperiood 2) vaenupool

Kasi – 1) puhasta 2) hakka minema

Salamander – 1) suur sisalik 2) tulevaim mütoloogias 3) varjatud kontinent

Joon – 1) kriips 2) iseloomuomadus 3) ma tarvitan vedelikku

Kolin – 1) müra 2) ma asun ümber teise kohta

Ära ajama – 1) minema peletama 2) habet raseerima 3) asja korda saama

Nutt – 1) itk 2) taime õisik

Tekitama – 1) põhjustama 2) palakaga katma

Piisas – 1) jätkus 2) tilgas

Piisaks – 1) oleks küllalt 2) tilgaks

Meel – 1) tuju 2) aisting 3) mesilase nestel

Pange – 1) ämbri – ämbrisse 2) asetage

Pandi – 1) tagatise 2) asetati

Jooks – 1) lippamine 2) manustaks vedelikku 4) rehvikomplekt

Jood – 1) keemiline element 2) manustad vedelikku

Jootma – 1) vedelikku andma 2) metalli kokku sulatama

Roog – 1) toit 2) kõrkjad

Pood – 1) kauplus 2) kägistad

Poe – 1) kaupluse 2) roni läbi 3) lipitse

Puus – 1) kehaosa 2) suure taime sees

Vara – 1) rikkus 2) koidikul 3) enne oodatut

Kuusikud – 1) metsa liik 2) kuuekesi sündinud lapsed 3) maa tehiskaaslase kitsed

Koha – 1) asupaik 2) kala 3) müha

Kohas – 1) asupaigas 2) kalas 3) mühas

Siia – 1) minu juurde 2) kala

Vool – 1) vee liikumine 2) elekter

Vatt – 1) pehme hügieeniline või täidismaterjal 2) elektri ühik 3) paks rõivas

Volt – 1) elektri ühik 2) riide või naha murtud kurd

Vahe – 1) erinevus 2) ruum kahe asja vahel 3) terav

Vahel – 1) mõnikord 2) kahe asja keskel

Vahest – 1) ehk 2) praost

Paras – 1) õige suurus 2) kahjurõõmus väljend

Vaht – 1) mulliline mass 2) valvur

Kutsu – 1) kutsikas 2) hüüa ligi 3) nimeta

Kutsud – 1) koerakesed 2) hüüad ligi 3) nimetad

Vastas – 1) kostis 2) rinnutsi, laubiti

Sõlm – 1) paela kinnitus 2) kiirusühik merel 3) transpordipunkt

Koi – 1) putukas 2) ihne inimene 3) magamiskoht laevas

Sea – 1) looma 2) säti

Vea – 1) eksituse 2) tiri 3) õnnestu

Veab – 1) õnnestub 2) tirib

Vanus – 1) eluaastad 2) kulus, pulstus

Lootsid – 1) uskusid 2) laevajuhid

Alus – 1) põhja konstruktsioon 2) laev 3) lauseliige

Tagumised – 1) viimased järjekorras 2) peksmised

August – 1) kuu nimetus 2) mulgust 3) mehe nimi

Mulk – 1) auk 2) Mulgimaa elanik

Kaste – 1) soust 2) hommikune niiskus rohul 3) karpe

Käik – 1) tee 2) toidukord 3) liikumine 4) sõiduki seadeldis

Sõime – 1) toitusime 2) loomade söögikoha

Jalga laskma – 1) põgenema 2) relvaga alajäsemesse tulistama

Lakk – 1) juukse- või mööbli viimistlusvahend 2) hobuse karvad 3) põõning heinte jaoks

Ülesaetu – 1) jaluletõstetu 2) tegudele kihutatu 3) liigselt raiutu

Niit – 1) õmblusvahend 2) rohumaa 3) heinateo osa

Looma oma – 1) eluka jagu 2) rajama isiklikku

Ära – 1) minema 2) keelav abisõna

Kurja – 1) tigedat 2) saatanat

Kaela – 1) kehaosa 2) ümber kehaosa 3) endale peale

Muidu – 1) tasuta 2) või… ähvardus

Tuli – 1) leek 2) saabus

Karjatus – 1) kisa 2) ilma karjata olemine

Kirkad – 1) tööriistad 2) eredavärvilised

Omamaine – 1) kodumaine 2) isiklik renomee

Luuke – 1) uksi 2) kondike 3) silmi

Kantima – 1) nurki/servi lõikama 2) raha kõrvale toimetama 3) ääristama 4) suurt eset edasi toimetama

Kanti – 1) piirkonda 2) kuupmeetrit 3) tassiti

Kanditud – 1) servatud 2) servapaelaga ääristatud 3) tassitud 4) pihta pandud 5) äärispaelatud

Meelespea – 1) lill 2) meeldetuletus

Kasin – 1) napp,vähene 2) pesen, puhastan

Jooksul – 1) mingi aja vältel 2) lipates

Suletud – 1) kinni 2) sulgedeta

Sulg – 1) linnu karv 2) teel olev takistus 3) kirjavahemärk

Sulgedes – 1) pannes kinni 2) linnu karvades

Sulgudes – 1) kinni minnes 2) kirjavahemärkides 3) looma latrites

Salve – 1) hoidlasse 2) padrunipessa 3) võideid

Kaval – 1) salalik 2) plaanil

Tark – 1) nutikas 2) küla tervendaja

Harki – 1) harali 2) tööriista

Parem – 1) etem 2) hüva, mitte vasem

Side – 1) pinde 2) levi 3) postiteenus

Sidemed – 1) pinded 2) kontaktid-tutvused

Puud – 1) suured taimed 2) kaaluühik

Puudel – 1) suurtel taimedel 2) koeratõug

Vormis – 1) mundris 2) rühikas 3) mudelis 4) modelleeris
sihitud – 1) eesmärgitud 2) fokuseeritud

Saar – 1) puu 2) maatükk meres

Leht – 1) taime osa 2) raamatu osa 3) uudiste paberkandja

Pala – 1) amps 2) muusikalugu 3) traagiline kohanimi

Valmis – 1) lõpetatud 2) küps 3) luuletuses

Vaid – 1) ainult 2) mitte see,… too

Paigal – 1) liikumatult 2) kindlas kohas 3) parandamise lapil

Lapi – 1) kaltsu 2) paiga 3) põhjarahva 4) paranda

Lapid – 1) parandad 2) kaltsud 3) paigad 4) põhjala elanikud

Püsi – 1) jää paigale 2) vastupidavus 3) paigalseis

Asu – 1) rahu 2) asetse!

Täht – 1) taevakeha 2) kirjamärk 3) artist

Külla – 1) visiidile 2) asulasse 3) rohkusesse

Ära – 1) käsk 2) keeld

Maagi – 1) võluri 2) maavara 3) pinnaski

Kook – 1) küpsetis 2) vinnamise latt

Mast – 1) laeva osa 2) kaardisort

Saan – 1) talvesõiduk 2) suudan 3) hakkan olema

Hala – 1) hädaldamine 2) hädalda!

Arutus – 1) mõtlematus 2) mõistuseta olek 3) diskussioon

Arm – 1) kiindumus 2) haava jälg

Kokku – 1) ühte kohta 2) ühendusse

Karis – 1) madalikus 2) president

Teki – 1) vooditarbe 2) kujune!

Kõrval – 1) lähedal 2) lisaks 3) kuulmisorganil

Jagu – 1) osa 2) rühm sõdureid 3) loovutamine

Lõbus – 1) rõõmus 2) meelelahutuses

Aita – 1) abista 2) viljahoidlasse 3) naisenimi

Silm – 1) nägemiselund 2) kudumise aas 3) veeauk 4) raipetoiduline veeloom

Imes – 1) lutsis 2) üleloomulikkuses

Sadama – 1) alla langema 2) laevade peatuspaik

Saja – 1) arvu 2) lange alla!

Luiskama – 1) valetama 2) vikatit teritama

Tõus – 1) mäkkeminek 2) arenemine 3) sordis

Kannus – 1) saapa detail 2) anumas 3) kuke jalaosa

Kann – 1) anum 2) mänguasi 3) lill

Täitus – 1) sai pilgeni 2) soov sai ilmsiks 3) oli putukaid täis

Sihitult – 1) ilma eesmärgita 2) fokuseeritult 3) kirbule võetult

Maksa – 1) siseelundi 2) tasu!

Maksaks – 1) siseelundiks 2) riigilõivuks 3) tasuks

Täna – 1) käesolev päev 2) ole tänulik!

Tänav – 1) tee linnas 2) aitäh ütlev

Kallas – 1) rannaäär 2) valas 3) lilles

Und – 1) magamist 2) põhjaõng

Koor – 1) lauljate kamp 2) puu kate 3) piima rasvakiht

Küüni – 1) ulatu 2) heinahoidla

Küünis – 1) linnu ja looma varba osa 2) heinahoidlas

Troll – 1) sõiduk 2) mäekoll 3) sihilik eksitaja meedias

Kurk – 1) köögivili 2) kõri 3) kitsas läbisõit saarte vahel

Nooli – 1) vibu laskemoona 2) laku!

Jooksev – 1) kiiresti liikuv 2) voolav 3) käesolev

Palet – 1) põske 2) nägu 3) värvialus

Kolli – 1) hirmutise 2) koeratõu

Ala – 1) piirkond 2) alumine pool 3) liiga vähe
villast – 1) lamba kasukast 2) riidematerjalist 3) valetama 4) häärberist

Servi – 1) ääri 2) viska palli

Serviti – 1) külili 2) visati palli 3) äärtpidi

Lapi – 1) kaltsu 2) paranda

Lapiti – 1) parandati 2) lamades

Püüd – 1) pürgimus 2) lind

Voona – 1) tallena 2) hoovusena, kosena

Otsi – 1) leia! 2) lõppusid 3) laevaköisi

Lõpus – 1) kala hingamiselund 2) sabas 3) finišis

Sihi –1) eesmärgi 2) metsatee 3) võta sihtmärgiks!

Rühi – 1) kehahoiaku 2) rutta!

Valgus – 1) pimeduse vastand 2) voolas laiali 3) asulas

Sööt – 1) kalapüüdmise peibutis 2) palli etteandmine 3) loomatoit 4) kesa

Söötis – 1) toitis 2) puhkama jäetud maa

Aitab – 1) abistab 2) piisab

Kohtus – 1) õigusemõistmise asutuses 2) sai kokku

Uim – 1) kala osa 2) joove

Laud – 1) silmaosad 2) mööbliese

Lauda – 1) sööma! 2) mööblieset 3) puitmaterjali 2) loomade elupaiga

Sui – 1) aastaaeg murdes 2) näo osa – ammuli…

Meest – 1) isast inimest 2) mesilinnukeste tootest

Krooniks – 1) staatuslikuks peakatteks 2) tõstaks seisusesse 3) kõige tipuks
varjud – 1) valgusjäljendid 2) peitud

Pool – 1) osa tervikust 2) kerimise südamik 3) teisel…

Pooli – 1) rulli 2) keri! 3) osi 4) … valima

Osi – 1) taim 2) detaile 3) rolle

Karju – 1) kisa! 2) loomakogumeid

Karjatus – 1) äkiline kisa 2) karjuse tegevus 3) ilma karjata olek

Puudega – 1) suurte taimedega 2) küttega 3) erivajadustega

Jutt – 1) lugu 2) triip

Tõuke – 1) impulsi 2) putukavastseid

Jõule – 1) pühasid 2) rammule

Omaste – 1) sugulaste 2) iseloomulike

Puudus – 1) viga 2) vaesus 3) ei olnud kohal

Enam – 1) rohkem 2) ei tee…

Pärija – 1) vara saaja 2) küsija

Pärima – 1) vara saama 2) küsima

Sule – 1) pane kinni 2) linnu kehakatte

Tinistama – 1) pilli mängima 2) jooma 3) võluma

Tassid – 1) jooginõud 2) kannad, tirid

Rammus – 1) toitev 2) jõus

Hang – 1) lumekuhi 2) põllutööriist

Hanguma – 1) tööriistaga menetlema 3) kõvaks muutuma, tarduma

Looma – 1) elukat 2) midagi uut tekitama

Loomus 1) olemus 2) saak

Ehe – 1) iluasi 2) päris,tõeline

Kink – 1) kingitus 2) künkake

Lahe – 1) tore 2) mere sopi

Lahk – 1) juuste poolitus 2) lahutav – …liha

Lahke – 1) sõbralik 2) seitleid

Lahkus – 1) heatahtlikkus 2) läks ära

Söötma – 1) toitma 2) palli ette andma

Peeti – 1) aedvilja 2) oletati 3) veini slängis 4) hoiti 5) kasvatati

Kire – 1) kuraasi 2) tee kuke häält!

Mure – 1) äng 2) pudisev

Murre – 1) dialekt 2) murdmine

Korratus – 1) segaduses 2) ordnungi puudumine

Kaasa – 1) elukaaslane 2) endaga

Vallandus – 1) vabastamine 2) vabanemine 3) vabanes

Vallandas – 1) lasi vabaks 2) laskis lahti

Kombekas – 1) viisakas 2) tavadest kinni pidav 3) riideese

Muul – 1) hobuse ja eesli ristand 2) sadama kaitseriba 3) kellelgi teisel

Läki-läki – 1) karvamüts 2) lähme-lähme

Last – 1) väikest inimest 2) laadung

Tapp – 1) mõrv 2) puiduühendus 3) taim 4) vangide konvoi

Valla – 1) omavalitsusüksuse 2) avatud/lahti

Maakatel – 1) külarahval 2) pinnases olev pada

Soe – 1) lämmi 2) hundi 3) kammi!

Valda – 1) omavalitsus üksusesse 2) oska 3) alasse

Kõigest – 1) ainult 2) kogu valikust

Akt – 1) dokument 2) alastimaal

Majakana – 1) tuletornina 2) majapidamislind

Kodukana – 1) naine, kes ei käi väljas 2) inimest juures elav lind

Tallu – 1) maamajapidamisse 2) astu peale!

Vihuti – 1) kiusu pärast 2) peksti end sauna

Nimme – 1) kiuste 2) selja piirkonna

Hange – 1) lumekuhja 2) soetamine 3) tööriistu

Õlul – 1) turjal 2) kesvamärjal

Üksteist – 1) arv 2) teineteist

Viha – 1) raev 2) saunavitste 3) kibe

Hall – 1) värvus 2) suur saal 3) härmatis

Kiivas – 1) armukade 2) viltu

Ammuta – 1) vala 2) vibuta

Kuul – 1) taevakehal 2) ajaühikul 3) laskemoon 4) spordivahend

Iga – 1) vanus 2) kõik

Kasu – 1) tulu 2) kasva!

Kallal – 1) lillel 2) ründamas

Segatud – 1) miksitud 2) häiritud

Liigud – 1) kulged 2) tähistamispidu

Lipp – 1) riigi sümbol 2) aialaud

Trell /id – 1) vangla akna võre 2) puurmasin 3) häšštääg

Vastne – 1) uus 2) putuka arengujärk

Vaal – 1) suur mereimetaja 2) heina- või lumemass

Mais – 1) vili 2) ajaühikus

Penikoorem – 1) pikkusühik 2) koera last

Teos – 1) raamat, maal 2) limuka sees

Noti – 1) tapa! 2) kännu

Rehvid – 1) autokummid 2) purje kokkuvõtmise võtted 3) rullid purje kokku

Kaeta – 1) puhtad terved silmad 2) nõiu ära!

Toeta – 1) ilma toetuseta 2) abista!

Soeta – 1) hundita 2) osta!

Saada – 1) läkita! 2) kujuneda

Elatav – 1) piisav elamiseks 2) ülalpidav

Piht – 1) talje 2) patutunnistus kirikus

Rabades – 1) soodes 2) rasket tööd tehes 3) üllatades

Kuumaks – 1) tuliseks 2) perioodiliselt tasutav summa

Ravikuur – 1) tervendusperiood 2) tervendushoone

Viil – 1) tööriist 2) leivatükk 3) katuseosa 4) looder

Naeruta – 1) ilma itsituseta 2) aja itsitama!

Nututa – 1) ilma itkuta 2) aja itkema

Pissita – 1) ilma uriinita 2) potita last!

Kakata – 1) ilma roojata 2) potita last!

Pissi – 1) kuse 2) uriini

Kaka – 1) roe 2) situ

Aju – 1) elund 2) jahimoodus 3) tiimi või seadme mõistus

Leedid – 1) aadlidaamid 2) lambid

Haki – 1) linnu 2) lõika peeneks!

Vaimustuma – 1) innustuma 2) tondistuma

Mälu – 1) mäletamisvõime 2) veiste maosisu 3) arvuti ja telefoni olulisim osa 4) näri!

Klaas – 1) materjal 2) jooginõu

Haak – 1) kinnitusvahend 2) kõrvalepõige

Riiv – 1) uksesulgur 2) köögitarve

Saba – 1) looma kehaosa 2) järjekord

Koi – 1) putukas 2) voodi laevas

Kohatud – 1) sobimatud 2) kodutud 3) trehvatud

Piiga – 1) tütarlaps 2) harudega 3) matemaatilise konstandiga

Liiga – 1) spordiorganisatsioon 2) üleliia 3) ebaõiglaselt …tegema

Koon – 1) looma ninaosa 2) punun

Kooti – 1) punuti 2) rehepeksuriista 3) looma kehaosa 4) külmrelva

Valuta – 1) ilma piinata 2) piinle!

Kogumisse – 1) kollektsioneerimisse 2) kollektsioonisse

Müüdi – 1) kaubastati 2) legendi

Märga – 1) niiskesse 2) tee alla!

Säästukana – 1) soodne lind 2) kokkuhoidlik inimene 3) kokkuhoidlikuna

Katku – 1) haiguse 2) kisu!

Sünnita – 1) too ilmale! 2) ilmaletulekuta

Punni – 1) suru! 2) korgi 3) vistriku

Punnita – 1) pressi! 2) korgita 3) vistrikuta

Palk – 1) töötasu 2) puunott

Trellid – 1) rootsi kardinad 2) sümbol # 3) tööriistad

Tunde – 1) ajaühikuid 2) emotsiooni

Sari – 1) india naise riideese, 2) seeria 3) munakogum

Kruus – 1) jooginõu 2) teekatte materjal

Maal – 1) kunstiteos 2) meie planeedil 3) mitte linnas

Hinda – 1) väärtusta 2) anna tagasisidet 3) läheb… (kalliks)

Hinnata – 1) väärtuseta 3) väärtustada

Vint – 1) lind 2) keere 3) püss 4) joove

Kärama – 1) sobima 2) riidlema 3) lärmama
vali – 1) tugev 2) otsusta, kumb!

Veel – 1) lisaks 2) taas 3) merel 4) H2O-l

Keel – 1) suu osa 2) lingva 3) kaelaehtel

Post – 1) meil 2) vai 3) pärast

Reis – 1) kints 2) retk

Pime – 1) nägemispuudega 2) valguseta

Püüd – 1) pürgimus 2) linnud

Lõuna – 1) pärast keskpäeva 2) söögikord 3) ilmakaar

Telekas – 1) televiisor 2) eetris

Koori – 1) laulukollektiivi 2) vilja ümbriseid 3) eemalda vilja katted!

Kops – 1) hingamiselund 2) löök

Vutt –1) linnuliik 2) jalgpall 3) jooks

Elajad – 1) asukad 2) sõimusõna 3) metsloomad

Vant – 1) sõimusõna slaavlase kohta 2) toetav tross 3) londiste

Akt – 1) ametlik dokument 2) alasti inimkeha kujutis 3) toiming

Rõõmus – 1) heatujuline 2) lusti sees

Laen – 1) võlg 2) täidan

Vaen – 1) kaaluma 2) sallimatus

Paukusid – 1) kolksusid 2) tegid püssi häält 3) põmmusid

Värk – 1) nähtus 2) hobuse maniküür

Küür – 1) seljakumerus 2) puhastus

Näkk – 1) merineitsi 2) kala saamine 3) kannikas

Sõrg – 1) looma jalaosa 2) tööriist

Nööri – 1) paela, 2) kelleltki isekalt/kavalalt, välja petma/midagi ära võtma (ära nööri)

Lohutus – 1) trööst 2) ilma madalamate maaosadeta

Riim – 1) luuletuse tunnus 2) soolase ja mageda vee kohtumiskoht jõesuudmes

Siil – 1) okastega loom 2) kaitseväe õppus 3) pikk kitsas riba

Õpi – 1) harjutuse 2) saa targaks!

Lõbus – 1) lusti sees 2) rõõmus tuju

Kollita –1) tee tonti! 2) ilma koletiseta
Hullus – 1) pöörasus 2) vaimne seisund 3) halvas seisus 4) läks lolliks

Halvas – 1) pahas 2) paralüseeris

Kasuta – 1) tarvita 2) ilmaasjata 3) tuluta

Kuluta – 1) kuivanud rohuta 2) amortiseeri 3) tasuta

Viiv –1) silmapilk 2) kaasaskandev

Niidu – 1) rohuse maaala 2) heinateo

Umbes – 1) ligikaudu 2) ummistunud 3) paistes

Mingi – 1) miskisugune 2) tuhkru

Kullatud – 1) kullaga kaetud 2) rikas 3) ilma aurumita

Link – 1) käepide 2) veebiviide

Brändi – 1) kange alkohol 2) kaubamärgi

Sünk – 1) tusane 2) kooskõla

Maine – 1) renomee 2) maalähedane

Topis – 1) täidisega laip 2) tipus

Valem – 1) arvutamise reegel 2) ebaõigem

Laama – 1) loom 2) Tiibeti vaimulik

Võrguta – 1) ilma levita 2) ilma kalapüügivahendita 3) sebi!

Tööta – 1) inimomase tegevuseta 2) tee inimomast tegu!

Süüta – 1) pane põlema! 2) patuta

Peerud – 1) puuksud 2) peenikesed puulaastud valgustuseks 3) vanamehed

Kindlus – 1) turvatunne 2) tugev ehitis 3) veendumus

Mulla – 1) pinnase 2) islami vaimulik

Piiga – 1) neiu 2) kammiharuga 3) vaba languse kiirendusega

Järg – 1) järjekord 2) õige rida 3) teose teine-kolmas osa 4) iste

Kärakas – 1) kõva pauk 2) kange alkohol, šott

Lasi – 1) lubas 2) vabastas 3) hobuse sidumise puu

Pandi – 1) asetati 2) luna 3) seksiti

Noot – 1) muusikamärk 2) riigi dimplomaatiline kirjalik pöördumine 3) võrkpüünis

Pistis – 1) toppis 2) kõht valutas 3) altkäemaks

Kurd – 1) korts 2) rahvuse esindaja 3) mäestiku liik

Kurdid – 1) vaegkuuljad 2) Ees-Aasia rahvas

Vill – 1) looma kingitus 2) rakk 3) soojustusmaterjal

Kiil – 1) putukas, 2) lahtise käega löök 3) tüli tekitamine 4) pakulõhestaja 5) ehitusdetail

Piiritus – 1) ääretus 2) etanool

Vintis –1) purjus 2) keeras pöördeid peale 3) pööretega

Vint – 1) lind 2) keere 3) joove

Kelluke – 1) kuljus 2) tööriistake 3) limonaad

Oras – 1) tärkav hein 2) tera otsas

Nõu – 1) anum 2) soovitus 3) …hau

Puhuti – 1) hooti 2) suunati õhku pasunasse või alkomeetrisse

Tõuse – 1) kerki! 2) seemnest tärganud noor taim 3) mäkkeminekuid

Viis – 1) number 2) meloodia 3) komme 4) mõttelaad 5) kandis minema

Kuus – 1) number 2) ajaühikus 3) taevakehas

Pärast – 1) hiljem 2) tõttu 3) põhjustatuna

Läbi – 1) otsas 2) täiesti 3) vahelt 4) lõppes, otsas

Valge – 1) värvus 2) mitte pime 3) alla voolamisi

Loe – 1) ilmakaar 2) tudeeri!

Kee – 1) kaelaehe 2) podise!

Loode – 1) sündimata laps 2) ilmakaare 3) tõusu-mõõna

Kuid – 1) aga 2) ajaühikuid 3) taevakehasid

Valusid – 1) piinu 2) kuumtöötlemisi

Saame – 1) võime 2) põhjarahvaid

Rikkus – 1) küllus 2) hävitas

Vene – 1) ühest puust õõnestatud paat 2) naaberrahva

Tuli – 1) leek 2) saabus

Tähega – 1) aapega 2) kuulsusega 3) taevakehaga

Või – 1) piimatoode 2) sidesõna 3) kas tõesti? 4) määri! 5) tohi!

Ladudes – 1) üksteise otsa pannes 2) hoiupaikades

Sügav – 1) põhjatu 2) kratsiv

Enne – 1 ) varem 2) oomen

Karjatas – 1) röögatas 2) ohjeldas loomi

Karjata – 1) ilma loomadeta 2) röögata

Kari – 1) loomapere 2) kõrgem koht meres

Aus – 1) tõene 2) austuses

Perekonnad – 1) hõimud 2) abielus kahepaiksed

Tänav – 1) linnatee 2) aitäh ütlev

Hing – 1) ukse kinnitus 2) elusolendi peenkeha

Pinge – 1) füüsikaline termin 2) stress 3) kehaline seisund

Moodi – 1) laadi 2) populaarseks

Sealt – 1) eemalt 2) loomalt

Viies – 1) järgarvsõna 2) ära kandes

Kuues –1) järgarvsõna 2) pintsakus

Neljas –1) järgarvsõna 2) kvartetis

Mitmes – 1) mis number? 2) kui arvukalt? 3) arvukates

Kadusid – 1) kaotsiminekuid 2) läksid kaotsi

Vokk – 1) ketramise vahend 2) sügav pann 3) panniroog

Lukku – 1) kinni 2) narratiivisse

Mullikas – 1) noor veis 2) karboniseeritud vesi 3) turvaümbrik

Saalis – 1) suures ruumis 2) vooris

Ühene – 1) aastane 2) eurone 3) selgelt mõistetav

Asemel – 1) pesas, voodis 2) selle kohal

Laager – 1) leer 2) kogunemine värskes õhus 3) õllesort

Laagerdama – 1) kämpingus olema 2) käärima

Märgiks – 1) tunnuseks 2) täheldaks 3) aurahaks

Märgi – 1) niiskeid 2) tähelda 3) ordeni 4) tunnuse

Jääks – 1) külmunud veeks 2) püsiks

Jäägi – 1) külmunud vesigi 2) püsigi 3) allesjääva osa

Nartsissist – 1) eneseimetleja 2) kevadlillest

Sabati – 1) nõidade peo 2) hännatsi

Roos – 1) okkalise varrega lill 2) kõrkjates 3) nahahaigus

Rakk – 1) organismi väikseim osa 2) vill

Väetis – 1) taimede vitamiin 2) armetukeses

Krabati – 1) haarati 2) riideeseme

Koge – 1) keskaegne kaubapurjekas 2) ela läbi

Tripid – 1) reisid 2) sukapaelad

Loos – 1) arp 2) narratiivis

Kallim – 1) armsam 2) kulukam

Sulgudes – 1) kirjavahemärkide vahel 2) aedikutes 3) kinni minnes

Sulgedes – 1) linnu karvastikus 2) kinni pannes

Jamas – 1) jukerdas 2) ebameeldivustes

Kõrbes – 1) liivases piirkonnas 2) kärssas

Kõrb – 1) liivane piirkond 2) hobuse värvus

Värvus – 1) värvitoon 2) omandas tooni

Kaamel –1) kõrbeloom 2) kahvatul

Mats – 1) mühakas 2) mütsatus

Puur – 1) loomade-lindude vangla 2) tööriist

Käi kanni – 1) mine pekki 2) tööriist tuharasse

Kopra – 1) kookospähklite kuivatatud viljaliha 2) veelooma

Rassist – 1) teise nahavärvi vaenaja 2) inimtõust

Õnneks – 1) rahuloluks 2) tänu taevale

Luud – 1) peenikestest okstest hari 2) kondid

Luul – 1) kondil 2) nägemus

Luua – 1) küla Jõgeva maakonnas 2) pühkimisvahendi 3) rajada

Keegi – 1) teadmata kes 2) kaelaehegi

Kellata – 1) uurita 2) kuulujuttu rääkida

Uuri – 1) kella 2) tee kindlaks 3) kougi

Määrus – 1) õigusakt 2) lauseliige

Veenis – 1) sisendas 2) veresoones

Matsid – 1) mühakad 2) kaevasid maasse

Jalga laskma – 1) põgenema 2) alajäsemesse tulistama

Kasin – 1) puhastan 2) vähene

Nael – 1) kinnitusvahend 2) rahaühik 3) kaaluühik

Kaevu – 1) kühvelda end maasse 2) veekogumiskoha

Vaevu – 1) läbi häda 2) piinu napilt 3) suvatse!

Toome – 1) kanname kohale 2) keskse mäe 3) õitsva puu

Ruun – 1) kastreeritud hobune 2) väemärk

Parv – 1) lindude kogum 2) veesõiduk

Põrm – 1) surnukeha 2) maapind, muld 3) puruks, olematu

Passitud – 1) tegevusetult oodatud 2) valvatud 3) isikutunnistuseta

Põhi – 1) ilmakaar 2) allosa

Viimaks – 1) lõpuks 2) ehk 3) ära kandmaks

Kohati – 1) paiguti 2) mõnel juhul 3) trehvati

Koodi – 1) kokkuleppelise märgi 2) parooli 3) tehti käsitööd 4) looma jala 5) külmrelva

Veetu – 1) kuiv 2) tiritu

Veeta – 1) kuiv 2) mööda saata

Jooksin – 1) lidusin 2) tahaksin vett

Tali – 1) „Kevade“ tegelane 2) aastaaeg 3) rippuv vintsiga tõsteseade

Voona – 1) noore lamba 2) striimina

Soostuma – 1) nõustuma 2) märgalaks muutuma

Vingu – 1) gaasi 2) hädalda 3) virilaks

Villis – 1) uunikum automark 2) rakkus 3) raku sees 4) valas pudelisse

Saagis – 1) püütud tulemuses, kogutud viljas 2) lõikas oksa läbi 3) mängis viiulit

Maandus – 1) ühendus maapinnaga 2) jõudis maapinnale

Puuluup – 1) ansambel 2) paat 3) suurendusklaas

Seisus – 1) aadel 2) olukorras

Tossud – 1) jalatsid 2) suitsud 2) hinged

Kiire – 1) aega ei ole 2) ruttu toimiv 3) valgusjoa

Telefonist – 1) sidetöötaja 2) sidevahendist

Kliimaks – 1) ilmastikuks 2) üleminekuiga

Laius – 1) ulatus 2) saarekeses 3) laotus kaugele

Kiirelt – 1) rutakalt 2) valgusvihult

Ladus – 1) sujuv 2) asetas paika

Rasedustest – 1) vahend lapseootuse tuvastamiseks 2) lapseootustest

Kuut – 1) koera maja 2) numbrit

Teo – 1) soorituse 2) limuka 3) mehenimi

Sadu – 1) allalangemine 2) arvukaid

Sadasid – 1) langesid alla 2) arvukaid

Vaat – 1) suur anum 2) keskele…!

Viigid – 1) marjad 2) pükste sirged keskjooned

Saate – 1) pälvite 2) olete suutelised 3) teleülekande

Terased – 1) nutikad 2) metallisulamid

Kuulus – 1) oli omandis 2) tuntud

Ilma – 1) kliima 2) milletagi

Elamus – 1) kogemus 2) elumajas

Mutt – 1) vana naine 2) maaalune loomake 3) kalapüügiriist

Sina – 1) asuur 2) ainsuse teine isik

Pihta – 1) vastu, külge 2) algab, hakkab… 3) taljet

Papp – 1) raha 2) kartong 3) preester

Samba – 1) tants 2) tugiposti

Kaupa – 1) ositi 2) tavaari

Haaval – 1) lehtpuul 2) kaupa

Aita – 1) abista 2) hoidlasse 3) naisenimi

Lakas – 1) toapealses 2) hobuse juustes

Seas – 1) hulgas 2) loomas

Teid – 1) radasid 2) mitte neid, vaid… 3) jooke

Tagumine – 1) viimane 2) kolkimine

Taga – 1) lõpus 2) garanteeri 3) ainsuse kolmanda isikuga

Mööda – 1) mitte pihta 2) napakas 3) …sõitma 4) üle minema 5) midagipidi

Täna – 1) käesoleval päeval 2) ütle aitäh

Paku – 1) arva 2) serveeri 3) puunoti

Pakud – 1) puunotid 2) arvad 3) serveerid

Kaunis – 1) ilus 2) ilusas

Terve – 1) mitte haige 2) täies ulatuses 3) kogu

Metallist – 1) materjalist 2) raudmees

Tiu-tiu ja teisiti ja linnud teisiti ja taimed teisiti
2026. aasta sügisese trimestri esimese eesti keele õppimise teksti kirjutasin päeval, mil Trump ja tema käsutäitjad tapsid ligi 200 väikest pärsia tüdrukut sellepärast, et nende isad on ohvitserid. Visnapuu kevad tuli seega tiu-tiu ja väga teisiti – loodetavasti ei tihene Puškini sügiseks eksinud droonide liiklus Maarjamaa taevas.
„Rege rauta suvel,“ soovitab rahvatarkus – see on ühtaegu nii metafoor kui ka ajend edasist elukohta ja -laadi planeerida. Mis siis, et Jumal naerab, kui inimene plaani peab.
Mis minust päriselt oleneb? Seda küsimust inspireeris esitama kolleeg-kaaslinlane Imre Kaas, kes käis geoinseneeringu pilvekülvi kemotriipude teemalist saadet salvestades meie juures intervjuud tegemas.
Teavitus on ühtviisi oluline olenemine nii õpetaja kui (vana)ema missiooni täitmisel: pead pidevalt ree peal ning sadulas püsima, et endast olenejaid teavitada, kaitsta ja hoiatada. Ei piisa õigekeelsuse õpikute lappamisest, 21. sajandi inimesed omandavad käänamise ja pööramise lobedamalt-kabedamalt-libedamalt, kui tekstid seonduvad tegelikkusega.
Biokeemia ei ole vandenõuteooria ning looduslikust valikust elulejana väljuda on rohkem lootust, kui tead: ka kodumetsa ravimtaimede peal on HAARPstrapstrulli pihustatud alumiiniumtolm, arseenimaasikad tuleb enne üle talve hoidistamist puhastada, seened strontsiumiga ja pliist punaseks tõmbuvad kuusevõrsed on samasugune uus normaalsus nagu väljapissitud antibeebipillide hormoonidega rikastatud suurlinnade joogivesi ning nanovaktsiinide ja turbotõbede korrelatsioon, selgunud meiega tehtud inimkatsete järel.
Kanalite leidmine ja võrdlus on oluline oskus analüüsi ja sünteesi sooritamiseks – kui kõrvadevahe vähegi võimaldab, paluksin ilma tehistaibuta! – allikate ja viidete kasutamine on ühtlasi turvakilp ja vastutuse jagaja.
Oleme inimliku ja populaarteadusliku huviga jälginud nii komeet 3I Atlase kui ka orkaanide liikumist – meie kolledži õpetajad olid Melissa-nimelise giganditari rokkimise ajal just Kariibi merel õpirändel. Seega tasub meie pisikesel planeedil seoses Kariibi ja Bermudaga lisaks Johnny Deppi rollile muudki teada.
Kusjuures küberturvalisuse häkkereid õpetavad IT-gurud ise oskavad piraadi silmasideme saada kodutänavas ilma kaitseprillideta trimmerdades. Nagu vanarahvas väidab: „Kes uppuma määratud, see ei põle – ja vastupidi.“
Kes geomagnetilisi torme jälgib, ei ole uhhuu, vaid ei üllatu päikese hüperaktiivsusest tingitud voolukadumiste ega netikatkestuste peale. Kes maksab, tellib muusika ning seetõttu on nii kliimateadlased kui astronoomid, piloodid ja kosmonaudid erruminekuni suukorviga.
Inspireerituna juunikuus kohe pärast Pardirallit toimunud meeleavaldusest Toompeal, kus kõnelesid Monika Helme, Erik Perlin, Märt Sults, Varro Vooglaid jt: „Kes tšõuzenvannidele varbale astub, on „kremli ruupor”. Kes tahab „trolli” staatusest parlamenti tõusta, peab selleks uue fookuse ehitama – valikud…
Kes julgeb rääkida e-valimiste pettusest ning sellest tulenevalt mandaadita valitsusest ja riigi asemel rokkivast gängist, riskib trepist alla kukkumisega – või vähemalt kiusamise-karistamisega – samas on tänane opositsioon oma argumenteeritud-teadliku tööga maailma tipp. Respekt!
Kes loodab üldrahvalikule streigile, peab tõdema: oleme selleks inimenehaaval liiga ära hirmutatud ja kurnatud. Kes plaanib nt 20. augustil minna Presidendi residentsi ette roosiaia-eliidile ettepanekut tegema, et korraldataks erakorralised valimised, kuna „valitsuse” reiting kukub kohe alla 10%… peab ta arvestama sellega, et riigipea on tegelikult suukorviga lõvi. Kui rahvas valiks Presidendi, oleks Alaril neid ennetähtaegseid välja kuulutades üksiti mega-kampaania tehtud ja Kadriorus püsimine garanteeritud. Kuna Riigikogu valib – nagu sätestab Raski-aegne paranduste paranduste kogumik e põhiseadus – on refid taganud, et toimib lõuad-pidada-ja-edasi-teenida vaikimine – või muidu…“
Sama kehtib ka nn kolmanda võimu, meedia kohta. Tõe edastamise asemel on ajakirjanikud sunnitud esitama tõlgendusi, pälvides seetõttu hinnangulise tiitli „leheneeger“: liitsõna esimene pool suures osas enam ei kehti, sest meediat veeretatakse portaalides-telekanalites-raadiojaamades ning sõna teist poolt peetakse üle reageeritult rassistlikuks.
Muinasjuttu tagatubadestki ei ole päris ohutu vesta, võib „trepist alla kukkuda“. Kes ostis RB trassi alla planeeritud võsa ning jagas selle elamukruntideks enne, kui me sinuga need mitmekordse hinnaga ära olime sunnitud ostma. Kelle maadel on maksumaksja raha eest kokku tassitud kruusa karjäärid, kellele kuuluvad tädi Maalidest, onu Heinodest jt tüütutest pärismaalastest üle sõitvad kallurid ja pesitsusrahu trotsivad metsaveomonsterid?
Elurõõmsa tulevikulisuse säilitamiseks mõtlesime erinevate ametite kursantidega välja, et tühja ehitatud viaduktide alla saab rajada tulevikus uuesti elujõuliseks kosuvate külade keskused – kool-lasteaed-hooldekodu-rahvamaja-mahe laut ja muhe MTJ – mis on oma kapitaalsuses ühtlasi ka varjendid…
Propaganda on meil teatavasti poliitikute ampluaa. Nemad müüvad – nagu õigupoolest ka kõutšid, võrkturundajad ja kinnisvaramaaklerid – ennast. Valiminehaaval KOV – Riigikogu – Brüssel – President. Tänu sellele, et praegune klann on pumba juures e-pettuse tulemusel, millesugusega ka ametikooli IT-kursandid küberkaitse õppimise häkkimise tundides hakkama saaksid… on Eesti Vabariigil vähemasti tipptasemel opositsioon.
„Suured sulid sõidavad tõllas, väikesed ripuvad võllas,“ tavatses meie vaaremade generatsioon läbi lillede väljenduda fenomeni asjus, mille puhul on tüütu rahva vaigistamine valede, jälitamise ja kiusuga uus normaalsus. Lihtne on maksuküürakaks orjaks väänata isiksused, kes on põlvili mudas oma tiibade peal.
Valik on mingil määral sinu: kas olla Õpetaja või kandideerida Toompeale – pedagoogide pisikese palgatõusu neelab juba ette alla inflatsioon ning Kalevi haual, mida kokku kandes pillas Linda kivi varbale ja nuttis Ülemiste järve, on naivisti ümber petised – ülbe irvega ministrilaadsed tooted.
Tsensuur on endiselt ettevaatlik pilvekülvist ja õ4iohurjsagrkjjh9+835riu067 toidulisanditest rääkida lubamisel. Väidetavalt on meil ammu vaktsiinid-antibiotsid toidu sees, teame, et Bill Gates on toiduahela enda kätte saamiseks kokku ostnud kujuteldamatute latifundiumide kaupa maad. Meie osaks on mürgitatud põllud, poodides kasvavad seemneteta viljad ning teadmine, et Värava Villem kavatseb oma ümmarguse farmi karja kahandada kaheksalt poolele miljardile. Ahah. Sooh. Tohoh. Nonoh. Aitäh.
Loodus võtab kõik omaks – ainus, kes ei pea jumalat mängima, on Looja ise ning Gaia toibub ja terveneb kohe, kui inimviirus lõpetab saastamise-laastamise. Praegu on meie taimed pruunid ja auklikud, linnud käituvad heal juhul teisiti, ent paraku ka surevad kaladega võidu. Kui inimkond tõuseb kas teadlikule-teadvel kuldajastulisele tasemele või hukkub, tulevad uued, teistmoodi taimed ja linnud. Elame, näeme – või sureme välja.
Vahur Kersna monteeris räpis „Verd, higi, pisaraid!“ Lennart Meri häälutama-laulasklema: „Eestile on kombeks üks President korraga.“
Kardetavasti kolmekordsete kommentaaride tõttu kehtetu põhiseadus, mis suukorvistab nii Presidendi kui Riigikogu, laseb meie tahte vastaselt endiselt parlamendil riigipea valida: „Suu kinni, kui minuga räägid!“
Kui rahvas valiks, oleks hr Karise kampaania erakorraliste valimiste väljakuulutamisega nipsust tehtud. Rahvas ei tea, kui abitus rollis riigipea on – tema institutsiooni uputavad kirjad loeb ja vastab meeskond, tema on oma kantselei vapiloom nii, nagu näeb ette demokraatia versus diktatuur ja autokraatia…
„Lõpuks on ainult kõik enese müümine,“ arutleb „Viimse reliikvia“ prostituudilauluke Peeter Tooma häälega. Zinzino ja Coral Clubi tüüpi võrgutajad, Pritson-Lepik-Vain kanti kõutšid, kinnisvaramaaklerid, küüned ja meened karjuvad refrääni: osta-osta-osta!
Mida ma oskan? Mõnel juhul on tuntud teenekal loomaarstil selleks saada sõna otseses mõttes kabjahoop näkku, et paranedes meelde tuleks – maalida!
Parlamenti pääsenud piinatud poliitikud on veenvalt ära surnud, et teistele aatelistele hoiatuseks olla – R.I.P. – seega kuni AI lubab, oska õpetada! Mööngem, et meie poliitkriitika on oma läbipõlemiseelses ülekoormatuses mitte konstruktiivne, destruktiivne ega üldse midagi muutev nagu „kord Kirjak puskis Punikut ja Punik sitahunnikut“.
„Kes ma olen?“ küsib noore Bulgakovi, kirjanik-psühholoog-teejuht Nikolai kodulehekülg.
Esitagem ja vastakem sellele küsimusele iga päev kasvõi sedapidi: kes ma ei ole?
A.H. Tammsaare karaktereid Vargamäelt – Andrest ja Pearut, Krõõta ja Marit – on tõhus mallide ja prototüüpidena kasutada. Oled sina Juula või Tiina, Vanapagan või Kaval-Ants?

Kas meil on rahu- või sõjaaja käsuliinid ja kus on siin pildil rahvas?

Eesti Vabariigi parlamendi riigikaitsekomisjoni istungile olid Murutarid kutsutud just samaks ajaks, kui keset Eestit seigelnud järjekordne droon alla tulistati. Külakooliõpetaja koges: kes varem mäele jõuab, see rohkem näeb. Erinevatesse komisjonidesse kogunesid ka haridusminister Kallas, kolleeg Ernits jpt – ilmusid vaiksete, kahvatute ja kuidagi heitunutena Toompeale. Kenad pintsakud ja kurvad silmad olid märkimisväärses vastuolus meie kooli mentaliteediga – ajame ühist asja, hoiame ühte ega ründa üksteist.
Ehkki ümber Toompea kui Kalevi haua on droonikeelumärgid, lendas üsna meie kohtumise ajal järjekordne Ukraina droon meie vabariigi õhuruumis ning liitlasväed võtsid ta maha Põltsamaa ja Võrtsjärve vahele põllule – mitte järve, nagu kandilise ümarlaua ajal arvati.
Avalik pöördumine, millest kursusekaaslaste soovitusel sündis rahvaalgatus, sai kirjutatud ja salvestatud päeval, mil õhuhäire oli kogu riigis ning eksinud droone hulkus ka Soomes – hiljem Lätiski. Pöördumine osutus nii viraalseks, et võiksin selle pinnalt nüüd poliitikasse minna. Äsjane õhunuusutamine veenis pigem: püsi oma rajal!

Meie kooli kursante heidutab ja pelutab enim normiks kujunenud plärtsumine suurriikide kallal, mis on sõjanduskaugete pereemade ja kodutütarde hinnangul suisa sihilik sõja kutsumine meie koju. On ju ka kreml väitnud, et lubades oma taevast sõjaliseks transiidiks olemegi samuti sõjas. Pärismaalased, nagu me siin ju oleme, tajuvad neis sekkumistes ärihuvisid – sõda ja farma konkureerivad teatavasti kõikvõimsuse ja tulususe alal.
Ehkki naised on enamasti emotsionaalsemad, osutus refereeritaval koosviibimisel tuliseimaks hr Poolamets, kes ütles komisjoni juhile: „Ära pissi meid üle! Ei ole vaja kõiki teisi vait käsutada. Fakt on, et selgitused rahvale hilinevad. Tõde on ka see, et erinevalt naaberriikidest ei ole Eestit peetud vabandamise vääriliseks, kui mistahes asjaoludel meie õhuruumis intsidendid juhtuvad. Olete naabrite juures juhtunuga kursis?“
Kui Soome territooriumile droonid eksitati, ei lubatud lapsi kooli ega lasteaeda viia ning tehaste taga ootasid pereisad võimalust tööle minna mitu tundi – mispeale hakkasid soomlased kangutama oma presidenti, kes on ometi vägevam kui unistus – andke ta meile, kui ise ei taha, me just otsime mõnda!
Fakti kohta, et Lätti sattunud droonide järel kukkus koos nendega ka valitsus, ütles hr Stoicescu, et sellel olid ka muud põhjused ning vene tahakski oma sihilike häkkimiste ja provokatsioonidega seda saavutada, et valitsused kukuvad iga õhuruumiriive peale. Tema tekste muide kasutame koolis üsna sageli olukorra kirjeldamiseks, kui turvatunne kaob sedavõrd, et teadlikult uudistejälgimisest hoiduvad õpilased hakkavad küsimusi esitama. Aitäh õppematerjalide eest!
Vanameister Enn Eesmaa tõdes, et meil on lubamatult aeglane ja lonkav kommunikatsioon nii riigis sees kui ka riikide vahel. Samas on informeeritus turvatunde olulisim osis (Maslow).
Richard Murutar: „Turvatunde tagab kuninga kompetentsus – ka siis, kui sitt on ventilaatoris… või drooni tiivikus. Meie traditsiooniliselt jube naaber kompab pidevalt piire. Tekib küsimus, kas pingsalt droone jälgides ja neid eristades ning varjuma valmistudes on meil käsil rahu- või sõjaaeg. Millal tuleks naised-lapsed isamaalt ära viia?“
Ilmselgelt on siis hilja, kui Suvalki koridor on kinni ja Soome lahel mängitakse laevade pommitamist. Loomulikult on praegune juhtum „kingitus“ õppustele Kevadtorm – noh, kuidas tormate? Aga mis siis saab, kui käes on prognoositud naftakriis ning põllu- ja sõjamasinad on kooris vait?
Leo Kunnas – tema järgmise raamatu toimetamine oleks mulle suur au – nentis, et taeva sulgemine militaarseks tegevuseks tähendaks, et ka liitlasväed ei saaks meid kaitsta. Tehniliselt purustab üks droon paar-kolm korterit. Ballistiline rakett hävitab paar-kolm kortermaja püstakut. Selge, et iga ohver oleks liig ning pidevalt kartes elada ei saa.
Koostöös riigikaitse akadeemiaga hakkab meie kolledž droonispetse õpetama – Kuusiku kandis suvilat omav Stoicescu tunnistas, et lennumasinate ja muruniidukite häältel on kohati üsna keeruline vahet teha – õpime eristama, et mitte iga turistika peale keldrisse tormata.
Riigikaitse jagab seoses avastusega, et sõda on kolinud kaevikutest taevasse, eelarve jalaväe arvelt õhukaitsele suures osas ümber. Mis on niijanaa uudis peatselt ajateenistusse minevatele noortele – kelle seas on üllatavalt palju tüdrukuid.
Meie istungiga samal ajal toimus lossiplatsil pikett puurikanade kaitseks – pereemad, lapsevankrid, plakatid – mille korraldajatel oli koos tore, aga rahvajuhid ei vaevunud isegi aknast välja vaatama. Samamoodi saab ka väidetavalt 3. juunil toimuv meeleavaldus olema osalejatele tore kogunemine, mitte riigipöördekatse. Brüsselis ja Berliinis on muide iga päev mitukümmend meeleavaldust, mis ei pane mitte kedagi pöörama.
Mida me teada saime? Meiepalgalistele rahvajuhtidele silma vaadates adusime: nad teavad, et me teame, et nad teavad ning õpivad Villido-Rootslase koolitundides NLP-d. Mis tunidesse puutub, siis neid just mina annangi – ega piketeeri. Ei kandideeri parlamenti, vaid püsin oma rajal, kus me võrreldes linnadega nii hullusti hirmunult kinni ei kiilu.
Lubage lahkesti luua, kirjutada ja tõlkida… eestlastele Eestit, kus rahvas on nõrgim lüli ning käsuliinides ei osale: oleme nii sõltumatud, et meist ei sõltu mitte miski.
*
Riigikogu vastus:
Täname Teid aktiivse kodanikupositsiooni ja esitatud pöördumise eest, milles väljendate muret Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika, õhuruumi kasutamise ning rahvusvahelise olukorra mõjude üle. Teie tõstatatud küsimused puudutavad riigi toimimise seisukohalt keskseid põhiseaduslikke väärtusi, sealhulgas suveräänsust, julgeolekut ning elanikkonna kaitset. Eesti riigi territoriaalne terviklikkus ja õhuruumi puutumatus on riigi suveräänsuse lahutamatu osa. Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 2 hõlmab Eesti territoorium maismaad, territoriaalvett ning nende kohal asuvat õhuruumi. Sellest lähtuvalt on riigil nii õigus kui ka kohustus kaitsta oma õhuruumi igasuguse loata või vaenuliku tegevuse eest. Sama seaduse § 127 kohaselt on riigikaitse riigivõimu üks olulisemaid ülesandeid ning selle korraldamine kuulub seadusega määratud riigikaitseorganite pädevusse. Riigikaitse praktiline korraldus, sealhulgas õhuruumi kasutamine ja sõjaliste õppuste läbiviimine, on reguleeritud muu hulgas riigikaitseseaduse ning lennundusseadusega. Eesti kaitsepoliitika ja õhuruumi kasutamine toimub kooskõlas nii siseriiklike õigusaktide kui ka rahvusvaheliste kohustustega. Olulisel kohal on Eesti liikmelisus NATO-s, millest tulenevad kohustused kollektiivse kaitse tagamisel, sealhulgas liitlastega ühiste õppuste ja operatsioonide läbiviimisel. Samuti tuleneb rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas ÜRO põhikirja artiklist 51, riikide õigus enesekaitsele, ning Chicago 1944. aasta konventsioon kinnitab riikide täielikku suveräänsust oma õhuruumi üle. Julgeolekupoliitika kujundamisel tuleb arvestada muutunud rahvusvahelist olukorda. Euroopa julgeolekut mõjutab otseselt Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, mis ei ole pelgalt regionaalne konflikt, vaid sündmus, millel on otsene mõju ka Balti regiooni ja Eesti julgeolekule. See areng on suurendanud võimalike ohtude ulatust ning muutnud julgeolekukeskkonna märkimisväärselt ettearvamatumaks. Teie pöördumises esitatud ettepanekut tuleb käsitleda laiemas julgeolekupoliitilises kontekstis. Eesti kaitsevõime, sealhulgas koostöö liitlastega, on keskse tähtsusega riigi iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse tagamisel ning vastavad otsused tehakse kaalutletult, arvestades nii riigikaitselisi vajadusi kui ka elanikkonna turvalisust. Samal ajal on oluline rõhutada, et iga võimalikku õhuruumi rikkumist käsitletakse tõsiselt seejuures pädevad riigiasutused analüüsivad juhtumeid, teevad koostööd liitlastega ning rakendavad meetmeid sarnaste intsidentide ennetamiseks.Riik peab oma tegevuses pidevalt tasakaalustama julgeoleku tagamise ning elanikkonna heaolu ja turvatunde. Põhiseaduse §-dest 13 ja 14 tuleneb riigi kohustus kaitsta igaüht ning tagada põhiõiguste ja vabaduste toimimine, mistõttu pööratakse tähelepanu sellele, et riigikaitselised tegevused oleksid õiguspärased, proportsionaalsed ning võimalikult vähe häirivad elanikkonnale. Nõustume, et elanikkonna teavitus võimalikust ohust eelhoiatuse näol peaks muutuma senisest veelgi operatiivsemaks, kuid see ongi igakordselt läinud paremaks. Kinnitame, et Eesti riigi põhiseaduslik kohustus on tagada oma territooriumi, sealhulgas õhuruumi puutumatus ning kaitsta oma rahvast igasuguste ohtude eest. Seda kohustust täidetakse järjepidevalt ja otsustavalt. Ühtlasi tuleb tagada tsiviillendude võimalus ja ohutus. Õhuruumi sulgemine seaks piiranguid ka tsiviillendudele. Selline meede oleks vastuolus riigi põhiseaduslike kohustustega tagada riigikaitse ning täita rahvusvahelisi kohustusi ning nõrgestaks Eesti heidutus- ja kaitsevõimet. Rahvusvaheline praktika näitab, et ükski riik ei ole suuteline tagama oma õhuruumi täielikku, sajaprotsendilist kaitset. Näiteks Soome, Poola ja Leedu rakendavad ulatuslikke õhuseire- ja kaitsemeetmeid ning teevad tihedat koostööd liitlastega, kuid ka nendes riikides ei ole võimalik üksikuid õhusuveräänsuse rikkumisi täielikult välistada. Sellise taseme saavutamine eeldaks kaitsekulutuste mitmekordset suurendamist seniselt enam kui 5% SKPst ning ressursside ulatuslikku ümberjaotamist, mis ei oleks proportsionaalne ega kooskõlas riigi teiste kohustustega oma kodanike ees. Riik otsustanud eraldada täiendavalt raha droonitõrje, õhukaitse ja olukorrateadlikkuse tugevdamisse. Lisaks on Riigikogu menetluses Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE). Kokkuvõttes tegutseb Eesti Vabariik koos liitlastega oma õhuruumi haldamisel ja riigikaitse korraldamisel kehtiva õiguse ning rahvusvaheliste kohustuste alusel, lähtudes eesmärgist tagada riigi iseseisvus, territoriaalne terviklikkus ja elanikkonna turvalisus. Selle tõestuseks on k.a 19. mail Lõuna-Eestis Võrtsjärve ja Põltsamaa vahel allatulistatud Ukraina päritolu droon, mis õhuruumi suletuse korral ei oleks olnud võimalik. Tulenevalt eeltoodust ja olles riigikaitsekomisjoni k.a 19. mai istungil kuulanud ära Teid ja Richard Murutari otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult lükata tagasi ettepanek sulgeda Eesti Vabariigi õhuruum igasugusteks sõjalisteks manöövriteks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)
Grigore-Kalev Stoicescu, esimees

Naeris?
1) Kirjuta, millal-kellega-miks-kuidas viimati südamest naersid – mida tundsid?
Millal sina viimati südamest naersid – noh, kasvõi natukenegi naeratasid? Oleme õppinud üksnes suuga naeratama ilma, et silmad kaasa naeraksid. Ometi õpetatakse: naerata – ja elu naerab vastu, isegi siis, kui muie on alguses viril näojooga, häälestab ta sind ikkagi ümber.
Huumor on kirjandusliku võttena tõenäoliselt viimne õlekõrs meie lugemuse päästmiseks – nalja tahaks ju ikka saada. Kirjanike klassikuteks tõusmise võluvõti on samuti olnud elegantne huumoritaju, mille taha on õnnestunud peita okupatsioonideaegne valu, vastumeelsus ja salakeeles sõnumitoomine.
Mudilastele on lasteaiast saadik tuttav vene muinasjutt naeritõmbamisest: sikutajate riviga liitusid kõik pereliikmed ja koduloomad ning viimaks haakunud hiireke osutus puuduvaks lüliks, kelle abiga juurvili peenrast kätte saadi. Täiskasvanutele jutustab seesama lihtne lugu Peipsi järve taga toimuvast, mis pidevalt paneb hapult küsima: kas te seal füüsika seadustest, töö mehhaniseerimisest, loogilisest elukorraldusest ja sünergiast ka 2026. aastaks ei ole ikka veel midagi kuulnud?
Pisut vanematele lastele naeris samuti metafoorses raamatus Timm Thaler, kes loovutas oma siira, nakkava ja elurõõmsa naeru kihlveovõidu eest. Meie, 21. sajandi eluraskuste käes süngeks, isegi depressiivseks muutunud melanhoolikud maksame psühholoogidele ja suisa psühhiaatritele tohutuid summasid selle eest, et nad meile vabastava naeru tagasi õpetaksid – meie endi naru müüakse meile…
Raamatuid me oma ajastulises ajapuuduses enam lugeda ei jõua, filme siiski veel vaatame – üks silm ekraanil ja teine telefonis. Tasub teada, et Jokkeri-laadsed õõvastava irvega tegelased hakkasid kultuuriruumi hulgi saabuma Victor Hugo teosest „Mees, kes naerab“ inspireerituna – kõrvuni lõhki lõigatud suunurkadega õnnetu elukutseline naerutaja on meie jaoks tõenäoliselt Jacquin Phoenixi moodi ning paljudel uue aja inimestel on tekkinud klounide foobia just sellepärast, et see koletislik irve on jube naljakas. Rõhk sõnal „jube“.
Vaatamata sellele, et nii kirjanik Silvia Rannamaa kui ka režissöör Leida Laius on suhteliselt vähe aega pärast vikerkaare taha lahkumist juba ununemas, on valulik 1985. aasta film „Naerata ometi!“ kinkinud meile Siiri Sisaski, Tauri Tallermaa ja Hendrik Toompere. Ühtlasi on selles nõukaaegses linaloos reas meile nii tuttavad juhtumid koolikiusamisest, peresisesest ahistamisest ja vägivallast, alkoholismist ja vaimsetest häiretest, mis kõik need inimsusega ilmselt paratamatult kaasnevad pahed kägistavaks ja vägistavaks patsiks punuvad.
Kui jälgime meedias meid veenda püüdvaid poliitikuid jt avaliku elu tegelasi, näeme maskilike naeratuste klounaadi, mille taha on peidetud täpselt samasugune hirm nagu see, mida iseenese eest hoolikalt varjame – meie naljad aga muutuvad järjest mustemaks, küünilisemaks, iroonilisemaks, sarkastilisemaks ja suisa sardooniliseks irvitamiseks kõige elusa üle.
Tasakaalustagem see loetelu volüüminuppu vastassuunas keerates: muie, itsitus, kihistamine, naer, lõkerdamine, lagistamine, rõkkamine ja hõiskamine.
Sina, kes sa tunned ära tehisintellekti toodetud naeru ja ei lase ennast petta ka inimlikul teesklusel, oskad ilmselt enda kõrvale valida paarilise ja sõbrad, kes pole üksnes ajaviitelised seikluskaaslased, vaid mõttekaaslased, kellega koos saab ennast vanal heal kombel pisarateni tühjaks naerda.
Kuidas noor Ivo Linna meile lauliski: „Vaid sinu naer toob päikse välja taas – ei nukrust öös, ei enam varje maas.“

2) Korrasta õigekiri
ELASID KORD EIT JA TAAT ÜHES KÜLAS KAUNIS,
“VARSTI TULEMAS ON LAAT”-
LIND OKSAL TEADA ANDIS.(tsirr-tsirr)
KÜLARAHVAS ÕNNEST NAERIS,
RÕÕMU TEGI UUDIS.
“EIDEL-TAADIL KASVAB NAERIS”-
HAUKUS PENI KUUDIST. (auh-auh)
TAAT NÜÜD MÕTLES MINNA AEDA,
OMA NAERIST ÜLE KAEDA.
EIT – SEE KISAS: “VARA MINNA AEDA,
MIS SEST NAERIST IKKA KAEDA!”
EI JÄTNUD JONNI MEIE TAAT,
ÜTLES: “TULEMAS ON LAAT!
NAERIS VAJA ÜLE MÕÕTA,
EKS KUTSUN APPI NAABRI KRÕÕTA!”
LÄKSKI TAAT SIIS RUTTU AEDA,
ET SAAKS NAERI ÜLE KAEDA.
VAATAS SIIT JA VAATAS SEALT,
PIILUS ALT JA PIILUS PEALT.
“UIH-UIH-OIH”-TULI KISA,
NAERIS OLNUD VÄGA VISA.
KASVAND SUUREKS -JUSTKUI MAJA,
VÄLJA TÕMMATA SEE VAJA!
TÕMMATA TAAT PROOVIS SIIT,
ISE ÜMISEDES VIIT. (pillilugu,ümin)
TIRIDA SIIS KATSUS SEALT,
EI NAERIS LIIKUND ALT, EI PEALT.
MÕTLES:”KAS MUL JÕUDU ÜLDSE POLE,
EIT-SA MULLE APPI TULE!”
KIIRUSTASKI APPI EIT,
SELGA TÕMMATUD UUS KLEIT. (Laul K. Kikerpuu “Võilill”)
TIRIB EITE- TAATI KOOS,
NAERIL IKKA SAMA POOS.
TÜTAR AIAS RINGI KEKSIB,
EIDE-TAADI JUURDE EKSIB.
EIT-TAAT KOOS:”TULE APPI LAPSUKE,
MEIE TÜTRETIRTSUKE!”
SIKUTAVAD-SAKUTAVAD,
VAHELDUSEKS RAPUTAVAD.
NAERIST KÄTTE EI SAA IKKA:
“KUTSU SÕBRAD APPI, PLIKA!”
TÜDRUK KOERA APPI KUTSUB,
KOER VEEL KONTI NÄRIB-LUTSUB.
“TÕMBA-TÕMBA, TIRI VEEL.
KASS, LAS APPI TULEB VEEL!” (Laul B.Kõrver “Tiri aga tõmba!”)
VAT, KUS NAERIS TEEB MEIL NALJA,
EI TA TAHA TULLA VÄLJA.
KUTSUB EIT:”HIIR KA APPI,
ÄRA PEIDA ENNAST KAPPI!”
KÕIK KOOS:”HIIREKE, MEID TULE AITA,
EHK SIIS SAAME NAERIST VÕITA!”
TERVE RIVI ÜHES HOOS,
NAERIST TIRITAKSE KOOS.
KORRAGA JA KORRAGA JA KORRAGA…….
VIIMAKS VÄLJA HÜPPAB NAERIS,
TERVE RIVI ÕNNEST NAERIS.(ha-ha-ha)
LAADAL EIT – TAAT UHKUST TUNDSID,
ÕHTUKS NAERI KOJU KANDSID.
“EI ME RAATSI NAERIST MÜÜA
EGA NAERIST ÄRA SÜÜA.
LAS TA JÄÄB MEIL PERE RÕÕMUKS,
HEATUJU TEKITAJA SÕÕMUKS!”

Katerin Rüütli Kesklinna Lastekeskusest

Naeris -vene muinasjutu järgi

3)Refereeri
James Krüss „Timm Thaler ehk müüdud naer”
„Tegemist on praeguse soovitusliku kirjanduse tippteosega, milleta ükski kooliaasta ei möödu. Niisiis oli minulgi aeg raamat kätte võtta ja teada saada, kes on Timm Thaler ning kuidas saab naeru müüa.
Lugu viib meid Saksamaale ühe lihtsa, aga õnnetu looga poisi juurde. Noorelt vanemad kaotanud ja vaesuses virelev poiss saab ahvatleva pakkumise tundmatult härralt: müüa oma naer rikkuse vastu. Esialgu tundub tehing ideaalse lahendusena. Timm võib sõlmida ükskõik missuguse kihlveo ja ta võidab selle alati. Vastutasuks tuleb loobuda oma naerust. Raha või naer, otsus tundub lihtne.
Peagi mõistab Timm, et elu on aga palju keerulisem ning naeru puudumine läheb talle kalliks maksma. Alguse saab müüdud naeru päästmise retk, mis viib Timmi üle terve maailma. Ta tutvub uute inimestega, õpib mõttemänge, omandab uusi kombeid ja tutvub keerulise ärimaailmaga. Otsides väljapääsu sõlmitud lepingust, õpib Timm hindama naeru jõudu ja seda, et ka lõputul rikkusel on piirangud.
Teose lugemine läheb kiirelt ning olenemata kohati süngetest alatoonidest on tegemist südantsoojendava looga, mis tuletab meelde, mis teeb meist inimese ja millist elu me elada soovime.“
Ellika Eero, raamatukoguhoidja
4)Tutvu artikliga ja arutle Jokkeri naeratuse ning klounihirmu teemal
https://kroonika.delfi.ee/artikkel/83690139/the-man-who-laughs-ehk-1928-aasta-film-mis-aitas-kaasa-jokkeri-naeratuse-sunnile
5) Toimeta wiki-tekst
Naer kirjanduses toimib keeruka ja mitmetahulise vahendina, mis ulatub kergemeelsest lõbustusest intensiivse ühiskonnakriitika, õõnestustegevuse ja psühholoogilise refleksioonini. Kaugeltki mitte pelgalt huumorile viitav naer kirjandusteostes tõstab sageli esile võimu dünaamikat, psühholoogilisi seisundeid ja võib Mihhail Bahtini sõnul toimida õõnestava jõuna jäikade ühiskondlike normide vastu.Naeru teooriad kirjandusesSuperiorsuse teooria (Hobbes): Naer tuleneb üleolekutundest teiste või meie endi endise rumaluse ees, mida kasutatakse sageli satiiris alandlike ülbete tegelaste jaoks.Kongruity-Resolutsiooni teooria (Kant, Schopenhauer): Naer tekib siis, kui pingeline ootus muutub ootamatult eimillekski—, kui olukorra absurdsus laheneb ootamatult löögijoonega.Relief Theory (Freud): Naer toimib pinge, ärevuse või allasurutud energia vabastusventiilina.Mänguteooria (bioloogiline lähenemine): huumor tuleneb evolutsioonilisest „mängust“, treenides meelt ootamatuteks olukordadeks.Naeru peamised aspektid kirjandusanalüüsis Subversion ja karneval: Mihhail Bahtini töö Rabelais’ kohta, paljud teadlased peavad naeru autoriteedi ja ühiskondlike normide vaidlustamise viisiks, asendades keskaegse „karnevali“ kirjandusliku, „karnevaliliku“ atmosfääriga. „Sotsiaalne žest“ (Bergson): Henri Bergson, raamatus Naer: essee koomiksi tähendusest (1901), väidab, et naer toimib sotsiaalse mehhanismina jäiga või ekstsentrilise käitumise korrigeerimiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse säilitamiseks. Eetiline ja traagiline naer: Nietzsche ja teised mõtlejad on uurinud „üleinimlikku“ naer kui vahend sügavate kannatuste vastu, võimaldades inimestel kinnitada elu hoolimata vältimatust valust. Kaasaegses kirjanduses, näiteks Becketti omas, võib naer olla meeleheitel või „sünnitu“, mis on seotud eksistentsiaalse hirmuga. Sugu ja võim: kirjanduskriitika on uurinud naeru rolli soolises dünaamikas, näiteks „mitmesuunaline“ naer Burney Evelinas.Kasutamine kirjandusesSatiir ja sotsiaalne kriitika: autorid nagu Jonathan Swift ja Mark Twain kasutavad naeru silmakirjalikkuse, pahede ja ühiskondlike absurdsuste paljastamiseks. Iseloomustus: Vaimukas naljategemine armastusromaanides või koomilistes tegelastes (nt PG Wodehouse’i Jeeves) määratleb tegelased ja süvendab lugeja sidet narratiiviga.Tume huumor: kasutatakse traagilistes või pingelistes kontekstides pinge suurendamiseks (nt Nabokovi naer pimeduses).Kirjaliku naeru tavalised tüübidGeneric: ha! /ha ha ha! /Heh-heh.Lapselik/Kebalev: Tee-hee / Giggle.Evil/Sarkastic: Mwah-hah-hah-haaaaah / Har har.Onomatopoeetiline/Moodne: Hahahahaha / Kkkkkkkk (Brasiilia).
17. sajandi lõpu Inglismaal päästab kodutu poiss nimega Gwynplaine lumetormi ajal imiku tüdruku, kelle ema on surnuks külmunud. Nad kohtuvad rändkarnevalimüüjaga, kes nimetab end Ursuseks, ja tema lemmikloomahundi Homoga (kelle nimi on sõnamäng ladinakeelse ütluse „Homo homini lupus“ kohta). Gwynplaine’i suu on moonutatud igaveseks irveks; Ursus on alguses kohkunud, seejärel haletsusväärne ja ta võtab need enda juurde. 15 aastat hiljem on Gwynplaine’ist kasvanud tugev noormees, atraktiivne, välja arvatud tema moonutatud näoilme. Tüdruk, praeguse nimega Dea, on pime ning temast on kasvanud ilus ja süütu noor naine. Oma nägu puudutades järeldab Dea, et Gwynplaine on igavesti õnnelik. Nad armuvad. Ursus ja tema surrogaatlapsed teenivad Lõuna-Inglismaa laatadel kasinat elatist. Gwynplaine hoiab oma näo alumist poolt varjatuna. Igas linnas annab Gwynplaine lavaetenduse, kus rahvahulgad provotseeritakse naerma, kui Gwynplaine paljastab oma groteskse näo.
Rikutud ja tüdinenud hertsoginna Josiana, kuningas James II vallas tütar, on igav õukonna nüri rutiinist. Tema kihlatu David Dirry-Moir, kellega ta on imikueast peale kihlatud, ütleb Josianale, et ainus ravim tema igavuse vastu on Gwynplaine. Ta osaleb ühel Gwynplaine’i etendusel ning teda erutab tema meheliku armu ja näo deformatsiooni kombinatsioon.[11] Gwynplaine’i erutab Josiana füüsiline ilu ja üleolev käitumine. Hiljem saabub haagissuvilasse kuningliku õukonna agent Barkilphedro, kes soovib Josianat alandada ja hävitada, sundides teda abielluma „kloun“ Gwynplaine’iga ja sunnib Gwynplaine’i talle järgnema. Gwynplaine juhatatakse Londoni koopasse, kus Hardquannone-nimelist arsti piinatakse surnuks. Hardquannone tunneb Gwynplaine’i ära ja tuvastab, et ta on poiss, kelle röövimise ja moonutamise Hardquannone korraldas 23 aastat varem. Tagasivaade räägib arsti loost.
Despootliku kuninga James II valitsemisajal, 1685–1688, oli kuninga üks vaenlasi Corleone markii lord Linnaeus Clancharlie, kes oli põgenenud Šveitsi. Pärast isanda surma korraldas kuningas oma kaheaastase poja ja seadusliku pärija Fermaini röövimise. Kuningas müüs Fermaini rändurite rühmale nimega „Comprachicos“, kurjategijatele, kes moonutavad ja moonutavad lapsi ning sunnivad neid seejärel almust kerjama või karnevalifriikidena eksponeerima.
Loo kinnitamine on sõnum pudelis, mis toodi hiljuti kuninganna Annele. Sõnum on Comprachicode viimane ülestunnistus, mis on kirjutatud kindluses, et nende laev hakkab tormis lagunema. See selgitab, kuidas nad nimetasid poisi ümber „Gwynplaine’iks“ ja jätsid ta lumetormis enne merele asumist maha. David Dirry-Moir on Lord Linnaeuse vallaspoeg. Nüüd, kui Fermain on teadaolevalt elus, läheb Taavetile Josianaga abiellumise tingimusel lubatud pärand hoopis Fermainile.

Gwynplaine arreteeritakse ja Barkilphedro valetab Ursule et Gwynplaine on surnud. Nõrk Dea haigestub leinasse. Võimud mõistavad nad hukka pagendusse hundi ebaseadusliku ksutamise eest oma etendustes.
Josiana laseb Gwynplaine’i salaja enda juurde tuua, et ta saaks teda võrgutada. Teda segab kuninganna avaldus, milles teatatakse Josianale, et David on pärandist ilma jäetud, ja hertsoginnal kästakse nüüd abielluda Gwynplaine’iga. Josiana lükkab Gwynplaine’i kui armukese tagasi, kuid nõustub kohusetundlikult temaga abielluma.
Gwynplaine on määratud Corleone markii lord Fermain Clancharlie’ks ja tal on lubatud istuda Lordidekojas. Kui ta pöördub eakaaslaste poole tulise kõnega ajastu jämeda ebavõrdsuse vastu, provotseerib teisi isandaid naerma Gwynplaine’i klounilik irve. David kaitseb teda ja kutsub tosin lordi duellidele, kuid ta esitab väljakutse ka Gwynplaine’ile, kelle kõne mõistis tahtmatult hukka Davidi ema, kes hülgas Davidi isa, et saada Charles II armukeseks.
Gwynplaine loobub oma eakaaslastest ja reisib Ursust ja Deat otsima. Ta on peaaegu enesetapuni viidud, kui ta ei suuda neid leida. Saades teada, et nad saadetakse riigist välja, leiab ta nende laeva asukoha ja ühineb nendega. Dea on ekstaatiline, kuid sureb järsult tüsistuste tõttu, mille on põhjustanud niigi nõrk süda ja Gwynplaine’i kaotus. Ursus minestab. Gwynplaine, nagu transis, kõnnib surnud Deaga rääkides üle teki ja viskab üle parda. Kui Ursus paraneb, leiab ta Homo laeva rööbastelt istumas ja merel ulgumas.
Kriitika
Hugo romantiline romaan „Mees, kes naerab“ asetab oma narratiivi 17. sajandi Inglismaale, kus kodanluse ja aristokraatia suhteid raskendab pidev distantseerumine madalamast klassist.[12] Algernon Charles Swinburne’i sõnul on „see raamat, mida tuleb õigesti lugeda, mitte realismi lambivalguse, vaid tema kujutlusvõime päikesevalguse järgi, mis peegeldub meie omadele.„[13][14] Hugo peategelane Gwynplaine (füüsiliselt transgressiivne kuju, midagi koletist) astub nendest ühiskondlikest sfääridest üle, ennistades end madalamast klassist aristokraatia—a liikumisse, mis võimaldas Hugol kritiseerida sotsiaalse identiteedi konstrueerimist klassistaatuse alusel. Stallybrassi ja White’i „Kanalisatsioon, pilk ja saastav puudutus“ käsitleb mitmeid klassiteooriaid klassipiire ületavate narratiivsete kujude kohta. Konkreetselt võib Gwynplaine’i pidada Stallybrassi ja White’i „roti“ analüüsi kõrgeimaks kehastuseks, mis tähendab, et Hugo peategelane on sisuliselt libisev tähistaja.
www.wikipedia.org
6)Toimeta TI-tekst
Naer on kirjanduses mitmetahuline teema, ulatudes südamlikust huumorist kuni satiirilise, iroonilise või isegi traagilise naeruni. See võib olla vabaduse väljendus, kaitsemehhanism või tegelase iseloomustaja. [1]
Siin on mõned aspektid, kuidas naeru kirjanduses käsitletakse: [1]
• Naer kui väärtus ja vabadus: James Krüssi raamatus “Timm Thaler ehk müüdud naer” on naer otseses seoses elurõõmu ja õnnega. Peategelane mõistab, et naeru puudumine on ränk hind, ning naer on väärtuslikum kui maailma rikkused.
• Kirjaniku naer ja huumor: Kirjanduses on esile toodud kirjanikke, kelle loomingus on oluline koht naerul ja huumoril, näiteks Mihhail Zoštšenko, keda Maksim Gorki pidas oma aja populaarseimaks prosaistiks. Samuti on August Gailiti loomingus naerul ja naeruvääristamisel eriline koht.
• Naer kui analüüsivahend: Urmas Vadi loomingut on iseloomustatud kui valu ja naeru sümbioosi, kus huumori kaudu analüüsitakse tõsiseid teemasid.
• Naer kui väljendusvahend: Maimu Berg on käsitlenud naeru oma lühiproosas.
• Naer kui vabaduse heli: Südamest tulevat naeru on kirjeldatud kui vabaduse heli. [1, 2, 3, 4, 5, 6, 7]
Naer kirjanduses ei ole alati rõõmus, vaid võib olla ka vahend, millega väljendada ühiskonnakriitikat, trotsi või valu. [1, 2]
Google AI

Raudsed eesriided läbi ajastute – kuidas sinu vanematel päriselt läheb?
Kati Murutar, üks ja ainus 😊
„Minu ema saab alati hakkama,“ tavatsevad minu lapsed kinnitada. Sellepärast, et senised kogemused näitavad: saab – nii, nagu said hakkama tema ema ja tema ema ema ja ema ema ema ja… Oleme läbi kõigi ajastute saanud hakkama raudsete eesriiete trotsimisega ega ole küsinud, kuidas vanematel päriselt läheb. Ühtlasi on meid dresseeritud mitte abi küsima.

2026. aasta maikuus kuulame poolikõrvu prognoose, et uus lokdaun on tulemas. Ahah, jälle – ohoh, kas tuleb prognoositav kliimapõhine lennuliikluse peatamine või väidetavalt juba mõnda aega karpidekaupa külvatavate puukidega levitatav epideemia, mille vastu on loomulikult juba vaktsiinid välja töötatud?
Üksteisest kaugemal kui Ameerika
Tegelikult on kõige puugimad puukijad meie enese eelarvamused, mille kõrval Bill Gates’i nanotehniline massihävituski on poisike. Paiskame õhku aksioome ja klišeesid, eelarvamusi ja stereotüüpe ega vaevu küsima, kuidas seisud tegelikult on. Me ei küsi emadelt, mis värk on ning isad on nagunii kas ära või surnud. Vastame teiste pool-osavõtlikule viisakusküsimusele noh-ja-kuidas-su-vanematel: „Mu ema on seal teiselpool maakera terve, nooruslik, ilus…“
Olen oma laste silmis samasugune „teadagi“ komplekt, sama kauge kui Ameerika. Iseenese eeldustele ja ootustele ei vasta ju ka – olemata olnud täiuslikult traditsiooniline ema või vanaema ei küsi oma stiilselt viisikult abi ka. Kuidas nad ise ei taipa ega märka, eks ole.
Tänavuse eesti keele riigieksami esimese teema lugemisülesandeks olnud tekst Tiia Toometilt tabas sirgelt südant: „Minu koolieelse lapsepõlveaja kõige tähtsam inimene oli vanaema… Otsisin albumist vanaema foto ja uurisin seda… Siis korraga midagi juhtus ja fotolt vaatas mulle vastu mu enda nägu. Polnud mingit kahtlust, vanaemal ja minul oli sama nägu, ainult mina olin enda oma soengu, meigi, kirju pusa, teksapükste ja tossude taha ära peitnud. Võib ju olla, et minul vedas rohkem ja vanaema tõmbas viletsama loosi. Aga lõpuks jõudsime ikka välja samasse kohta. (Lapselapselapselaste) poolt vaadates ei paistagi nii tähtis, mida vanaema oma eluajal tegi või kus käia jõudis – oluline on, et ta andis teatepulga üle, lasi elul enda kaudu edasi minna kõigisse neisse, kes läbi minu tulnud ja veel tulevad.“
Linda
Kalevipoja ema nimesse ristitud on Murutaride vanavanaemad, kaks Lindat. Neist ühe tegi Tallinnas kalarannas randunud kalalaeva suller, rahvuselt norrakas. Näe, elasid kord neli õde, kellest kolm jäid vanatüdrukuteks ja üks sai lapse viikingiga, kes võttis temalt, õmblejannalt sõrmuste ostmiseks raha ja seilas minema. Teismelisena läks vallaslaps Inglismaale tööle, ent tuli ennast üksinda kasvatanud ema haiguse tõttu tagasi ning abiellus end raudse eesriide taha: minu ema sündis 7. septembril 1939 üsna koos teise maailmasõjaga.
Vanaisa Tohvelmann ei viinud oma peret vanaema Linda palvel pagulaspaati ning tänu sellele oli minu lapsepõlve Tallinn esmalt Ujula tänava ühiskorteris, siis Välja tänava 9-korruselises ning suved Häädemeeste ja Kabli vahel maal. Sekka rongisõidud Krimmi. Kui olin 12-aastane, viis (hiljem Kaspia merel uppunud) laev „Lermontov“ viikingist vanaema ära USA-sse, kus ta elas pärast lõpuks ometi kogu maailma läbi seiklemist 97-aastaseks.
Teine Linda, Murutar tegi koos Edgar Spriidiga ajalehte „Pärnu Kommunist“ ning edasi Setumaale asudes kasvatas filosoofist poeg Asserile setu identiteedi, ehkki geenides oli ka sõjasaagiks toodud pärslanna – ning innuiti ja prantsuse tänavate geene näitab Myheritage-test lastes samuti. Kuna taevariigi seaduste peegeldusena visioneeritud kommunism on äärmuslikult pekki keeratud, verre uputatud ja kõveraks väänatud, hoidugem sõnastamast, kui väga on erinevatel ajastutel loodetud muinasjuttude õnnelikesse lõppudesse – nagu tänagi…
Minu isa kui südameüdini muinasjututegelane oma nukuteatri ja romantiliste lavarollidega suri üsna kohe pärast vanema venna lahkumist kurvastusse – ema aga järgnes oma emale Floridasse just Laulva revolutsiooni ajal, kui kõik teised ärahüpanud tulid riburada tagasi. Kuna ma ei läinud temaga, vaid mehele ja sain emaks, suusatasime risti ning meil on olnud varsti 40 aastat vaid harvad kohtumised ja üksikud kõned kui asjalikud arupärimised.
Ta ei oska teisiti. Ka mina ei oska olla teistsugune ema ja vanaema kui olen – ega peagi.
Kuna olen mina ja ainult mina, ei ole mul õigust ei isa ega ema teistsugune-olemist nõuda.
Arvasin, et viie lapse üles kasvatamie saab olema ühine Lugu – tegelikult on viis oma lugu.
Oletasin, et kujuneb meeskond, ent reaalselt on stiilne viisik ilmapidi laiali ning igaüks meist heitleb oma võitlusi ise. Kõigil meil on sedasi – ei olnud vaja perekommuuni kavandada. Nüüd on lastetuks kahanev Maarjamaa kaetud ülemäära suurte ja kulukate villade kurva üksildaste vananejate võrgustikuga.
Seitse
Seitse põlve patte nuheldavat Piibli väitel meile kaela, tänased teejuhid-kõutšid-gurud müüvad selleks tarkust nii ema- kui isaliinide tervenduseks. Kaua sa kannatad kurbade naeru? Justamendi laulus soovitatud võtmete kaevu viskamise asemel on aeg nuhtlemise lõpetamiseks. Alustuseks sobib nt pliiatsiga pai tegemine iseendale – ka sinul on oma väärtuse üleskirjutamiseks vähemalt seitse põhjust: oled ju olnud parim võimalik.
Seitsmes on sinu… Olen üles ehitanud seitse talu, kus elavad uued pered on reeglina palju lapsi saanud. Südamesalu kodus viivitan merekonteinerist ehitatud tallile laudise paigaldamisega, sest KUI – nagu sõjaäri lubab – saab selle maist vara täis pakkida ja tuled tagumikku võtta. Jumalaga, Linda, Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi?
Seitse nahka koorib „riik“ nii meilt kui ilusalt isamaalt ning tegelikult me ei tea, kui raske on naabril ja kolleegil. Kaplinski lese Tiia Toometi loetelu vanaema meenutades – mida kõike ta teinud ja saavutanud on – tõi mulle, enese pliiatsiga turgutajale märgilise mälupildi. Käisin Kroonika peol koos tuulerõugejärgselt rohelisetäpiliste lastega – nad ongi mul värvika taborina alati kõikjal kaasas olnud – ning koduteel jäime öisess tuisuvaalu kinnni. Seda, kuidas lasterikas kirjanik-taluperenaine õhtukleidi ja kontsakingadega lumehangest autot plastkelgu abil välja kühveldab, seltskonnakroonika ei tea.
Oluline on, et lastele on kätte õpetatud kõik tööriistad ja kõigi koduloomade eluring – loodetavasti ei ole ka sinu pärijad ainult pöidlalihast liigutav x-generatsioon. Jah, pannkoogivanaema ja muinasjuttu vestva piibuga vanaisa prototüüp on nostalgiliselt nunnu, aga. Seitsme mehe eest töötav mummi ei ole ka kodus olles kodus, vaid on lapselastele siin ja praegu ilmuv-kaduv vaid videokõnedes. Oluline on iseennast aktsepteerida – Jumal kavandas inimese õnnelikuna, iga sellest erinev seisund kuulub muutmisele. Armastagem tingimusteta!

Missionär, ärikas, ettevõtja või ullikesest muinasjututegelane?
Eelarvamused ja lastetuba panevad äri peale mõeldes erinevad alateadvuse kammertoonid helisema, urisema või kriiskama. Tahtes oma asja ajades olla missionär, küsib hääleke mäluvoogudest: teate, mis nõukogude ajal juhtus? Väikeettevõtjad olid ärikad ning suurema kala püüdjad spekulandid, ehkki nad tahtsid sama, mida ullikestest muinasjututegelased: küllust luua ja taevariigi seaduste järgi maa peale paradiis tuua.
Selle eest istuti Patareis – nii legendaarne leidur Hando Kruuv kui ka Lenini-nimelise sovhoosi juht Kalev Raave olid loogilise leidlikkuse eest vangis. Rumala Noorkuu Henriku vanaisast sai pärast valgustumist Halliste Halastava Kiriku preester.
Meie aga kihvtitame ennast endiselt abstraktse juudivihaga ning seostame Aabrami ja Saara järglasi päheõpitud umbusu taktis liigkasuvõtmises – ühismeedias rabide arukaid videoid jälgides mõtleme paratamatult, et „teised“ näevad ja arvavad ja üldse. Liigkasuvõtjad on uuemal ajal korduvalt maani maha põletanud ka krüpto – heausksete järgijate arvel rikastunud püramiidpätid istuvad puuris ning korduvalt tohutuid summasid kaotanud ullikestest muinasjututegelased, targad inimesed tegelikult, lakuvad haavu.
Eliit aga paljastatakse inimene ja fakthaaval ning tipud põlevad – sõna otseses mõttes ka. Vene suurärimees Germanovich elas oma Uus-Meremaa rantšos just oma juubeli ajal üle kontori põlengu. Sealsamas lähedal on Meta-Zuckerbergi maaalune linnak juhuks, kui…
Sõnajalgade kontor põles ning 12. teadlasena tapeti David Wilcock, kes püüdis rääkida, kuidas Universumis süsteemid ja seaduspärad toimivad. Vähemalt mõnda aega on nüüd teadjad hirmunult vagusi. Sama siin – ka fail baltika kulissidetaguste tundjad jäid vait, kui üks neist tapeti. Kes tahaks olla järgmine, ehkki me teame, et nad teavad, et me teame. Feili trassi ja kruusakarjääride alla jäävad maad osteti kokku, jagati elamukruntideks, müüdi maksumaksjale, osteti metsaveoautod ja kallurid, millega suurt saaki ringi tassida – rõhk umbisikulisel tegumoel. Kui metsad maha võetud ja munamäed ringi kanditud, maanteed lõhutud ja külarahvast igas mõttes üle sõidetud, müüakse rekkad-kallurid väidetavalt kriisipiirkondadesse ning oma suurt nina sellesse suuresse ärisse toppides asfaldi alla sattuda… Tänan, ei!
Pigem nautigem generatsioonide koostööd Nopri talumeiereis, kus Tiit ja Karl naerutavd miljoneid fänne maitsekate lühivideotega, kes sedasi rõõmuliseks-naeruliseks tuunituna ostavad ka tooteid. Samasugust truudust-fookust-distsipliini ilmutab ka Saarmide hõim Kilgi rantšos. Kohvimüügilt tervisetoodetele sujunud Freddy ja Aire on Zinzino tiivul muinasjutulise imedemaa loonud – mõistagi ei ole nad ei ullikesed, ärikad ega spekulandid, vaid 21. sajandi vabad ettevõtjad.
Mina ka, mina ka, mina ka? Meil on noorima tütrega juba mitu aastat mitmesajaliikmeline konto, mille laiendamiseks tuleks pöörduda, helistada ja soovitada: „Tead, hea poliitik-sportlane-artist – ka minul oli mast maas, kui talvise viiruse kõigi lisadega läbi tegin – balanssõli päästis, soovitan…“
Meta-sõprade nimekirja sirvides olid sõna otseses mõttes hääled peas: oh, kui hea algrakukese saaks siit Setumaale, sealt Hiiumaale… ning autentse intonatsiooniga vastused, mis helistamise puhul tuleksid.
Ka EFTA gaalat jt parimate kogunemisi silmitsedes küsib teistmoodi hääleke peas: kellel on tänases maailmas raha – ja mida mina tegelikult tahan – kas ja kes nendest on valmis uueks lokdauniks või kes neist on alles pärast apokalüpsist, mille järel vaid 30% jääb?
Meil on tiivad mudas omaenese põlvede all – veeretades rahateenimisvõimalusi teame – peab tulema uuel tasandil lahtihüpe või… Kuna fookuse kadumine ja panoraami pihustumine kordub, kuniks elu, on tuttavlikud ka noorukese Anastassia Koldussova otsingud: „Ma olen olnud ära visatud. Olen armastust ära teeninud. Tänulikkuse asemel on kliendid mind niiviisi sõimanud ja mõnitanud, et ma ei taha enam olla nõid ega tervendaja – ropendada tahan!
Oi, näe – koodilugeja Eva Lepik oskab mõnitustest kõrgemal olla ja koodide nägemise eest tuhandeid eurosid küsida – mina ka, mina ka, mina ka!“
Nii oma ja kogetud – kõik me otsime variantidepaljususest lahendusi, nuusutame võrgustikke ja AI-variante, flirdime TI ja hinge maha müümise võimalusi pakkuva projektimaastikuga. Üks on meil ühine – olete märganud? Uue taseme üksildus – oma tiibade peal mudas põlvitades oleme nõnda läbi põlenud, et ei suuda luua meeskonda, omaderingi ega jutustada mitmekesi üht ja sedasama muinasjuttu. Aiman, et see on sama taotluslik kui lähenev trahh – olgu see siis kardetud krahh või päästev pabahh😊

Miks inimesed rändavad?

Statistikaameti ja küsitluste andmetel kaalub iga teine inimene Eestist lahkumist. Küsigem pigem, miks me kõik juba Maarjamaalt ära ei lähe enne, kui meie kodud jäävad ühe klanni kitsaste ärihuvide alla ja muteeruvad osaks militaartööstuspargist või suisa sõjatandriks, millest eurokarjeristid tunduvad vägagi huvitad olevat…
Ehkki minul on koostatud mitmeteistkümneleheküljeline kataloog Hispaania ja Itaalia kinnisvarast nii sisemaal, rannikul kui ka saartel, ei taha ma tegelikult oma hobuseid viia küpsema piirkonda, kus vähemalt kolm kuud aastast on varjus 40+ kraadi ja veesooned tühjad. Mitte minister Jürgen Ligi kurja karja kraaksumise tõttu – inimesed hakkavad Hispaanias surema! – vaid sellepärast, et me oleme harjunud aastaaegade vaheldumise, heina- ja küttepuude varumise ning toidu konserveerimisega.
See on meie geneetiline elulaad, mis on oma karmuses kallis jah, kulukas kah.
Ekvaatori piirkond Aafrikas nii Viktoria järve ääres kui ka ookeaniveerne – eeldaks hobuste ning maise vara lennukisse kantimist praeguses talliks ehitatud merekonteineris ning vähemalt ühe ümberistumisega rännet. Ugandas ootaks mind neljahektariline talu Bunyoni järve ääres ning briti kooli juhataja positsioon, ent Uganda seostub ka mürkmadude ja malaariaga, mida vaatamta vaktsineerimisele põdes sealne missionär näitlejanna Henessy Schmidt.
Kui pidasin Uganda taludest toodud puuviljade poodi, käisid Mondo preilid kontrollimas, ega Aafrikas ometi lapsed puu otsast mangosid-avokaadosid alla too. Seesama lapstööjõu pärast muretsev MTÜ sõnastab ka põhilised rahuaja rahvasterände põhjused.
„Esimesena võib meenuda töö ja õpingutega seotud rändamine või inimeste liikumine eemale konfliktipiirkondadest. Kuid kas ränne on ka see, kui põhjaeurooplane otsustab veeta pensionipõlve päikeselises Lõuna-Euroopas? Või see, kui inimene kolib teise riiki suurest armastusest, südame sunnil? Rändega on seotud eelarvamusi ja hirme. Ometi on ränne kõikjal meie ümber iga päev ja me võiksime rände eri vormidest rohkem teada.“ (MTÜ Mondo Facebooki postitus, 13.01.2020)
Sõbrad, kes ei ole ennast koduloomade külge aheldanud, veedavad talved lillelastena Balil, Guatemalas ja Sri-Lankal. Seal ei ole spirituaalses tähenduses rännates ja erinevaid dimensioone-inkarnatsioone külastades ohtu surnuks külmuda nagu Astrid Lindgreni Pipi oma Segasumma suvilas täpilise hobuseta orvuna ilmselt pakases lõpetanud oleks.
Mitmed daamid, kes on lapsed suureks kasvatanud, seiklevad vabatahtlikena kilpkonnamune ja delfiine teenindades mööda ilma. Seni turistidena elu nautinud teismelistele tuleb siiski selgitada, et alaliselt võõrsil resideerimine on hoopis midagi muud kui päikesepaistel omas tempos nurrumine: vesi ja vile – kõlks ja kopikas!
Aabram viis läbi kõrbe ja üle mere oma rahva tõotatud maale. Saara püüab 21. sajandil jälgida ja aimata, millal on aeg oma ilusad tütred viia läbi inimsuse kõrbe ja üle muremere siit ära. Kuhu ära – golobaalses infouputuses kroolides oleme ammu aru saanud: planeedilt ei saa maha astuda, oma saatuse käest ei pääse ja sina ise oled igal pool iseenesel kaasas.
Statistikaameti ja küsitluste andmed väidavad: iga päev viiakse „hullarisse“ kaks suitsiidikatse teinud last, narkotarbimine on Tallinna reovee järgi otsustades kolmekordistunud, üledoosid, tulistamised-pussitamised ja autoga puusse panemised on tingitud ebavajalikkuse tupikust. Mina tahan olla nende noorte jaoks siin ja praegu, täna ja alati olemas: truudus, fookus, distsipliin!

Robot abiellub klooniga

Abielus ja ühiskonnas on ühtviisi reeglipärane, et heausksed osapooled kuulevad tagantjärele, kuidas asjad tegelikult kogu aeg olid. Olgu jutuks pedofiilide-kannibalide satanistlikud riitused eliidi katakombides ja beebifarmides või nende kõrval suisa süütuna tunduv abielurikkumine. Meile räägitakse ja näidatakse nii kaua valesid, kuni uskuma hakkame: Artemis lendaski ümber Kuu, tundmatuseni teisenenud iidolid ongi nüüd teistsugused, snaiperi atendaadikuulid lendasidki jälle Donaldi auväärsetest kõrvadest mööda jne.
Veel mõne aasta eest võõrastasime tehisintellekti, millesse oleme tänaseks nii kõrini ja üle pea uppunud, et võimatu on vahet teha tõel ja valel, tehislikul ja tegelikul videol. Mida enam tegelike inimeste asemel robotitega lävime, seda vähem taipame küsida: kui Jim Carrey ja Ariana Grande asemel tehti kloonid – või sooritati keharööv – miks siis nt Michael Jackson, printsess Diana ja David Wilcock tapeti lihtlabaselt ära. Ammugi ei küsi me, kas vaktsiinide ja pilvekülvi kaudu manipuleeritud inimene on lõplikult biorobot või on lootust taastuda.
See, mida nimetati seni vandenõuteooriaks, on saanud tänu USA tervishoiujuhi Kennedy juniori avaldustele reaalsuseks. Tänu Kennedyle võime rahulikult väita, et meid on segi süstitud ning neid nanomanipulatsioone võimendatakse kriminaalse keemiapilvede külviga.
Tunnistust nende väidete paikapidavusest annavad nii teadlaste jagatud faktitabelid kui ka meedikute ja pilootide intervjuud. Nüüd, mil Epstein on vaatamata igavest noorust tagama pidanud riitustele, millega lootis saavutada endale ja oma õukonnale igavese nooruse, surnud – vist – hakkavad ka ellujäänud ohvrid ükshaaval rääkima. Iseasi, kui palju neist videotest on tõelised ja tõesed, millised on äriplaan ja millised puha feik.
Ajastul, mil robot abiellub klooniga võib tõdeda, et inimlikkus ja tunded hakkavad kaduma ning lepime ilma, et emotsionaalne karvgi liiguks: „Mis siis ikka, kuivõrd planeet on ülerahvastatud, ongi ehk paratamatu, et sajad tuhanded lapsed jäävad igal aastal kadunuks…“
Harime end innukalt AI alal – ka õpetaja 7. taseme kvalifitseerumise mentor soovitab oma portfoolio koostada tšipitšipi abiga. Presidendi haridushäkaton otsib õpilastele mõeldud tehisintellektile nime – ma pakuksin Tita, ehkki mõistlikud õppurid kasutavad niikuinii neid roboteid, mis juba olemas on ega piirdu titadega vaatamata kuludele, mis nende loomiseks tehti. AI ja multimeedia valdkonnas liiguvad miljardid, kes on kade, see on valel alal vaesudes lihtsalt hirmunud ja kuri, eks?
Presidendi 2026. aasta mõttetalgud küsisid, milleks meile (tehis)aru, ent õigupoolest küsib tehisaru peagi: milleks meile inimene? Nano- ja kemomanipulatsioonide krooniks on aina lihtsam paigaldada Neuralinki kiip, mida koljus juba kandvad pioneerid annavad julgustavaid intervjuusid.
Küllap saame peatselt vastuse küsimustele, kas meie tegelikkus on hologramm või simulatsioon – miks Artemise kuufarssi lavastades kõikvõimsa tehistaibu abil loendamatuid vigu ära ei parandatud – mis on tegelikult Antarktika jää taga – mispärast tohutu kiirusega läbi universumi kihutava Maa ümber tähistaevas ei muutu…
Kui toimub kauaoodatud split – dimensioonide lahknemine – saame näha, kuidas võetakse kasutusse „uued“ energialiigid, mida juba Tesla teadis, Musk kasutab ja mille pärast on 12 teadlast „vaigistatud“– või kulgeme edasi-tagasi nn kiviaega kas tuumasõja või Päikese paugatuse tulemusel. Põnev ju, mismoodi hakkab välja nägema kolm ööpäeva täielikku vaikust ja pimedust, mida ammu oodatakse.
Kuni avalik ruum tegeleb – või pigem ei tegele – Eesti Epsteinide-Muskide-Bill Gates’idega ning müstiline „NEMAD“ valmistub järgmise pandeemia ja lokdauni pealt veel rohkem teenima kui seni, vaadakem oma kodudes ringi: kas ja kuidas me no-grid hetkedel päriselt hakkama saame.
Robotite revolutsioon tuleb varem või hiljem: niikuinii neid ei võta ju ei ussi- ega püssirohi.

21. sajandi hunt Kriimsilma üheksa ametit ja nälg

Kui igapäevane riigieksami sooritaja on 59-aastane, võiks ta 21. sajandi karjäärivõimaluste teema puhul kõik oma sanitari, restauraatori, ajakirjaniku, kultuuriveduri, näitemängutuuride ja koolipreili ametid kokku lugeda, aga.. Iseenese jaoks on hetkel kõnetavam täanse Eesti koolitus- ja projektimaastik, mis hoiab tegevuses tuhandeid ametnikke ning rotatsioonis tublisid tööinimesi, kes leiavad neis seminarides jm nimetustega konverentsiturismis-koolitusrändes võimaluse ennetada läbipõlemist, kogeda tavarutiini vahele midagi muud ilma, et selle naftapõletamise eest maksma peaks.
Sõidud, päevarahad ja külluslik toidulaud kaetakse nüüdisaegsete kuluridade pealt, mille tegelikult katab maksumaksja ehk projektirändur ise. Ent kõigel on hind: astudes projektikarussellile hakkame kasutama salakeelt, mis peaks veenma funktsionäre meie abikõlblikkuses ja nõuetele vastavuses. Kirjutame taotlusi selliste loomiste ja lehvimiste asemel, mis meid tegelikult õnnelikuks teeksid. Petame end optimistlikult: ka projektikirjutamine on loovtöö. Tühjagi – hirmunud kerjamine on see. Uudised ja reklaamid hoiavad meid hirmu all: oi, praegu veel jaksame laenusid-liisinguid maksta – ai, kindlasti lähevad asjad veel hullemaks, kindlustagem tagala kasvõi enesereetmise ja hingemüümise hinnaga. Enesepettuse maailmameistrina valetan: tore ja arendav on projekte punuda.
Näiliselt on kõik korras – JOKK kõrvale veel üks lühend NOKK – KOP kogukonna heaks, VIPS vaimse tervise hüvanguks, KÜSK arenguhüppeks, MES, HAEK ja RAEK, EIS ja KULKA ning KIK roheliselaadne kükatants.
Mina olin valmis oma tagala kindlustamiseks kogukonna noored taas oma koju tooma nii, nagu noortestuudio MINA OLEN! päevil enne pandeemiat: kohata ja tegevuseta tiinerid tarbivad, taplevad ja tapavad. Mu taotluse peale oma koolivaheajad ja nädalavahetused noortele kinkida vastasid valdurid – loe: vallavalitsus – et kuivõrd kavatsen järjepidevalt noori teeni(nd)ada ja valdurid ei saa kindlad olla, kas kõik nõuetele vastab, saagu va kohatud lapsed pigem otsa.
Oleme mäletatavasti sõjas, parem ongi, kui midagi rahulikku ega tervendavat ei sünni – surma pealt teenimise kontrollimatu äri ei anna häbeneda. Liiatigi ei ole Südamesalu dokumendid mitmeaastase jukerdamise järel ikkagi korras… tõsi küll, valdurite endi aeglase-ujeda-ebaleva niijanaa tõttu.
Rajasin kodu senise vesiveski juurde kuulunud kuivati kohale, kuhu on detailplaneeringu järgi õigus ehitada uus hoone. Ametnikerdiste käki tõttu oli veekaitsevööndi piir valesti ning valdurid oletasid, et kogukonnale olulisena on lihtsam keskkonnaametile meeldida. Ei.
Hoone tinglikult jäädvustanud projekteerija väitis ekslikult, et pean ehitama hiigelkuivati – selle hülgejutu uskumise peale kulus veel kolm kuud. Kuna kogukond ootab ammugi Waldorf-kooli, pakkusin välja Südamekooli. Hoone funktsioon peab olema kuivati, seega EI!
Miks mul on üldse vaja oma kodu legaliseerida? Bomži seisusest välja aitas lasteisa: olen Elva valda sisse kirjutatud maksumaksja. Ent esiteks ei ole maksumaksjapalgalisel koolipreilil sünnis illegaalina anarhiat harrastada. Teiseks kaebas viimne ekshäbikaasa, kellelt oma Südamesalu ostsin, igale poole seni, kuni pidin kohalekaagutatud kontrollide käsul laste euroalustest mängumajad kui lubamatu keskkonnariski ära lammutama. Kodule ehitusluba keskkondised ikka ei andnud – mis siis, et minuni voolab Vigala jõgi läbi Rapla, tehaste, lautade ja feil baltika viaduktide vahelt. Ei.
Kolmandaks tahtsin aastate jooksul võetud väikelaenud kodulaenuks liita, et igakuiseid makseid 3x vähendada ning ennast järjekordsete tähekombinatsioonide – TFB, ESTO, KKHLÜ jne – teenindamise nimel mitte surnuks töötada. Kodulaen 75. eluaastani antakse siis, kui on kasutusõigus ja kindlustus.
Minul on nüüd võrratu multifunktsionaalne arhitekt, kelle geodeet jäädvustas meie kodu tegeliku, mitte tingliku asukoha – arhitekt joonistab asja üles nii, nagu on ning detailplaneerija korrigeerib pildi reaalseks. Mina maksan: ehitajale veel paar tuhat, arhitekti meeskonnale paar tuhat, tütre koolilõpu, auto ülevaatuse… ning ilmselgelt ei saa suverehve, vaid nokin naelad välja.
Projektimaastik toetab sõprade saunakaid, minu raamatute kirjutamine on ootel, kuni kantseliidi kasutamisest ja äraütlemistest toibun. Väikelaenud saavad makstud 2031. aastaks. Olengi tavatsenud hõisata: „Töötan seitsme mehe eest, pean ise talu, toidan üksinda oma hobused nii, nagu kasvatasin abita oma lapsed üles.“
Olen oma õpilasi veennud: kirjuta nii avalalt ja ausalt, nagu ainult sina, eriline ja erakordne isiksus kogu südamest oma kordumatut teksti luua saad – olgu sinu kirjatöö riiklikule hindajale kingitus ja äratus. Nii pihin ka mina, et silmitsen kitsikusest väljumiseks kasiinomiljonäriga kihlunud virtuoositari säästuarmastust ja küsin: tahaksin ka oma rikkurit, et vaatamata aina enam töötamisele süvenev vaesus saaks kinni löödud?
Friends, fools & family võiks olla viiendast abiellumisest päästev lahendus – kui vaid sõbrad poleks juba pensionile läinud, perekonnaliikmed oma heitlustega hädas ja tänased rikkurid üldse 30-40 aastased Uue Hea Ilma tegijad, kellele vana mustri järgi pootshaaki taha ei saa. Fools-liigi esindaja olen mina ise. Niisiis – ise, ikka ise.
Kokkuvõte võiks optimistlikult loota, et hunt Kriimsilma päästavad üheksa ameti orjusest uued mustrid, kui käimasolev 3. maailmasõda kedagi ellu jätab. Eilse kildudest homset ei ehitata, vanadest kividest uut paleed ei rajata, ühelt lambalt mitut villa ei saa. Nii palju EI-sid – aga JAA? Jah, tahan olla selle 30% hulgas, kes ellu jääb ja Maa peal õndsaks saab.

President Alar Karise tänavused, viiendad mõttetalgud olid tehisaru teemal ning tubli arengubioloog, baashariduselt veterinaar, näitab TI-hüpet nii oma meediakanalites, Kasahstanis kui Aafrikas. Meie ametlik suhtumine AI kasutamisse on käinud kaunisti kraavist kraavi: Lennart Meri tõi kasutusse tiigrihüppe väljendi, seejärel püüti noortelt telefonid ära korjata, mispeale „teadlased tegid kindlaks“, et gpt-jt targad mehed taskus õpetavad õppima.
Presidendile kirjutamiseks uurisime Raplamaa Rakendusliku Kolledži sadade inimestega kodu- ja tööstusroboteid, isesõitvaid põllumasinaid ja droone, Starlinki teeneid, Neuralinki ulmet ning teooriaid, et tehisaru ei olegi tegelikult tehis, vaid inimesed on tänu Teslale, Elon Muskile jt geeniustele ligi pääsenud universaalsele intellektile, mis on alati olemas olnud. Meil on võimalus kogu inimkonna teadmised alla küsida, analüüsida ja sünteesida.
Sammhaaval oma tõeliste võimeteni!
Iseenesestmõistetavaks harjunud otsingu- ja tõlkerobotite igapäevase kasutajana olen hõisanud: „Mina olen süütu – ma ei ole AI abil mitte ühtegi teksti ega pilti loonud!“
Samas olen katse-eksituse meetodil avastanud, et kirjutamise tõrke ja soorituskrambiga ning kogemuse ja eduelamuseta inimestele on „tšipitšipi“ alguses suureks abiks ja julgustajaks. Esmalt TI-tekste käsitsi ümber kirjutades õpivad kõigi alade noored päriselt kirjutama. Lisaks on olnud põnev ja lõbus lasta robotil kogu inimkonna poolt üles laetud materjalidest sünteesida kirjatöid Lennart Meri, Donald Trumpi või Murutari stiilis. Mis on olnud ka tiba õudne, sest tehis-Murutar on originaaliga identne ning tekib küsimus: mida mina enam-üldse-veel siplen ning kes päriselt-mängult Katidel üldse vahet teeb? Veel aasta tagasi oli tehistekstidel puuduv inimlik hingus selgelt kaotsis – enam mitte! Siiski on tšipitšipiga katsetamine mõnusalt mänguline – tal on stiilid ja tujud – ning ta on edukogemusena abiks.
Veel enam – Youtube’is on vaadeldavad üha juurde laetavad videod Neuralinki kapslitest, mis paigaldatakse koljusse ja ühendatakse peaajuga. Inimene valib hariduse ja ameti ning mingit kooli ega õpetajapreilit tal iseenese ülesehitamiseks enam vaja ei ole. Iseenese ühendamine globaalsesse infovõrku tekitab võimu illusiooni: tahan ja laen vot! Aga kes samal ajal sinu kui biorobotiks kiibistatud marioneti niite tõmbab?
Oleme viimasel ajal avalikuks tulnud Epsteini failide puhul saanud teada, et eliit on Neitsisaartel beebisid süües ja alaealisi neitseid pruukides püüdnud saavutada igavest noorust ja surematust. Seesugust üleinimlikku õõva võisime seni lugeda Nabokovi „Lolitast“, Grassi „Plekktrummist“ ja Süsckindi „Parfüümist“. Eliit ja illuminaadid ei ole samas kirjandusest õppinud, et sedalaadi kurjad geeniused ei lõpeta iial hästi. Surelikuks jäävad ikka.
Küll aga vaatame pärast (osalise) tõe ilmsikstulekut hoopis teise pilguga platsenta šampooni-palsamit-seerumit, mida apteegis müüakse… Ja küsime: millal järgmiseks paljastuseks päriselt teada saame, kas Antarktika keelatud maa on tõesti „kadunud“ kontinent paradiisliku elukorralduse ja Atlantise väravatega.
Eesti epsteinid-tilluminaadid
Eks me oota huviga, kes meie konnatiigi tšõuzenvannidest on igavese elu ja nooruse nimel pedofiilia ja beebifarmide gurmeega seotud. Arutlesime noortega, et meie rakendusliku kolledži erialad lähevad paaristõugetega robotite kätte ära – IT, mehhaanika, ehitus, toitlustus… Samuti kriminalistika, uurijad, valedetektorid: mitte ükski inimene ei ole nii täpne vererõhu-higistamise-silmaväreluse registreerija kui tehisaru.
Inimene muutub valetamise-vassimise-varjamise suhtes immuunseks, masin mitte. Samuti on üsnagi üldine meie kaitsereaktsioon: kui värsketes videotes miski ei meeldi või hirmutab, kommenteeritakse lootusrikka üleülekuga „äh, see on halvasti tehtud AI!“
Niiviisi turtsuti esimeste Dubaid tabanud rakettide ja droonide peale – misjärel paluti härdalt koju, sest Pärsia paradiis lendas ikka liiga tõeliselt õhku. Mu ema, kes on ligi 40 aastat Floridas elanud, luges telefonivestluses kirglikult moraali IT-krüpto-kinnisvara-inimestele, kes tuhandete kaupa end võõrsil teostavad: kus on teie kodutunne!? Vaata, kes räägib…
Presidendi kantselei kirjatalgute küsimusele, milleks meile TI, on viimasel kuul tundunud: inimviiruse väljaravimiseks Emakese Maa pinnalt. Planeedi erinevates sõjakolletes on lahingusse saadetud robotid – et säästa inimesi, keda tegelikult enam mitte millekski vaja ei ole. Ja ongi juhtunud, et sõjarobotid ühinevad omavahel ning pööravad relvad „peremehe“ vastu – samuti on juhtunud, et majapidamisrobot hakkab errorisse minnes pererahvast nottima. Niipalju siis illusioonist, et meil on veel mingi kontroll ja võim. Oih, ups…
Presidendi kirjatalgute järel on maailm radikaalselt muutunud – me jälgime oma tillukest mullapalli interneti tehismõistuslikul vahendusel ega kipu kuhgi lendama: topelthinnaga lennukipileti eest rahutoovate rakettidega ju eriti kohtuda ei tahaks…
Kumb on?
Mida kiiremini robotid iseennast arendavad ja teisendavad, seda naiivsemalt neid usume – või siis ei usu enam kedagi ega midagi ning lepime tõsiasjaga, et elame simulatsioonis.
Youtube’i õudne tõlge on teadusvideote taustal küll ilmselgelt katkine masintoode (veel), aga juba on muusikavideod Balile filmima lendamise asemel TI-tikitud. Me tajume elusa Anne Veski võltsimatust ja sajandi vaatemängu „Kus olid sina?“ keskel tatsava Nublu naturaalsust.
Mets ja loomad, raba ja putukad on tõelised – pooled sotsmeedia videojupatsid mitte.
Elis Seppius (Aunaste): „Mind väsitab AI loodud sisuga motivatsiooni süstimine. AI ei tea, mida reaalselt tähendab mudasse kinni jäämise tunne hinges. Või kuidas sealt elus inimesena välja saada. Aga muudkui õpetab. See on samas nii tervendav, et inimese silm näeb ära mikrovaled ja hing tunneb ära mikromöödapanekud – see hakkabki kuidagi instinktiivselt vastu. Vähemalt seni, kuni me ise pole saanud endale varuosi ja kiipe külge.“
Kiipe süstitakse Rootsis pöidlasse ja Hiinas unearterisse, Neuralinki drops käib koljusse. Tõenäoliselt vormitakse sedasi bioroboteid ja marionette.
Samas loodavad inimesed iseennast täiustada nii, nagu filmid „Limitless“ (Bradly Cooper) ja „Lucy“ (Scarlett Johanson) on inspireerinud. Me loodame ikka veel, et väga tublid on kestvalt vajalikud ning vähemasti natuke aega on meie eneseteostus, looming ja töökohad vajalikud. Nii Denimi kui COOPi töötajad neelavad aateliselt alla mikromini palga maksmise – peaasi, et see töökoht ei läheks pagulasele või robotile.
Kodulaenu küsiv kooliõpetaja kuuleb pankadelt: kui normaalselt teenima hakkate, tulge tagasi. Meisse suhtutakse keset pealetungivat TI-rinnet nagu ullikestesse, kelle ameti nagunii universaalne intellekt üle võtab, sest ta ei olegi väidetavalt tehis, vaid elluärganud päris.
Vaatame nukralt vanu häid päris filme, lindile püütud, käsitsi monteeritud, kaskadööride ja kaaderhaaval käsitsi joonistatud multifilmi pildiridadega. Teeme maikuus taas Teeme-ära-talgud ning palvetame, et ühiselt puhastatud Maarjamaa jääks ellu ja terveks. Unistame nagu Mindvalley juht Vishen Lakhiani ülemaailmsest riigipiirideta rahuriigist ja kuldajastust.
Iga järgmise šoki järel küsime, kas nüüd on saabumine läbi kriisi põhja või maailmalõpp ning arutleme, kuimitu teisikut on Putinil ning kes tegi kloonid, keda avalikkusele Jim Carrey asemel näidatakse. Ja juba tuli ära ka uudis, et TI teeb posthuumselt Val Killerile filmirolli.
Samal ajal, kui TI võtab miljardite inimeste töökohad endale, tehakse täiuslikke tittesid geenimanipulatsioonide abil katseklaasis – mis on jõukohane robotitele – ega vaevuta tõenäoliselt üsna varsti ei rase olema ega sünnitama: tehtagu mulle perfekte pärija!
Neitsist sündinud lapsukesed saavad umbes ülehomme tavalisteks 21. sajandi Jeshuateks. Olgu siis nii – peaasi, et neid ära ei sööda ja näokreemiks ei tehta. Olgu TI-jumal armuline!

Ohverdus
1) Loe tekst läbi ja vasta täislausetega teksti lõpus olevatele küsimustele!
2) Korrasta tsiteeritava Rea Rausi tekst!
3) Kirjuta oma arvamusest ning kogemustest enese ja teiste ohverdamisega.
Nii mina kui ka sina – me ohverdame ennast iga päev. Meie igapäevased valikud ohverdavad reeglina meie elukvaliteedi ja hingerahu: me valime kohustused selle asemel, mida teha sooviksime, parema palgaga töökoha linnas oma muinasmaa rajamist trotsides. Kaalume refräänina Eestimaalt lahkumist, kuna meie nullreitinguga valitsus irvitab rahva ning rahvaalgatuste üle ja ohverdab meid iga päev, kuni külgetõmbeseadus ütleb: „Droon püksi!“
Rahvatarkus ütleb: „Kiida lolli, loll rügab surnuks!“
Piisab ühest tunnustusest ja me oleme valmis 14-tunnilisi tööpäevi tehes ennast veel ja veel ohverdama, sest teatavasti „aga ükskord algab aega“, „ja kui nad surnud ei ole“, jne, vmt. Inimene, keda pidevalt hirmutatakse, ähvardatakse, pisendatakse ja tühistatakse, on pisimagi kiituse peale nii rõõmsalt üllatunud, et jätkab õhinapõhist rööprähklemist. Sõjamängudest toituv eliit on samas valmis meid kõiki ohverdama – sai ju öeldud, droon püksi.
Rea Raus: „Tänane Impulss – sõja ajal Kaitsevägi tsiviilelanikkonda, naisi ja lapsi ei kaitsegi. Nii korduvalt välja öeldi. Kaitseväe ülesanne olevat riigikaitse. Aga mitte inimeste kaitse. Et mis see riik täpsemalt on, või kus ta asub? Saatejuht küsis korduvalt otse- aga kes siis naisi ja lapsi kaitseb. Vastust ei tulnudki, selle asemel viidi jutt mujale, droonid- ja droonid ja ikka droonid ja muidugi droonid. Aga miks neid ringilendavaid droone alla ei lasta- küsib saatejuht. vastus: aga need ei kujuta endast ohtu. Miks siis poolele Eestile saadeti varjumiskäsk, kui ohtu pole?
Kokkuvõttes- täiesti segane pilt avaneb sellest miljarditööstusest, ehk siis kuhu me maksudena viimasel ajal miljardeid maksame- ja nüüd saame teada, et reaalselt meid ei kaitstagi? Kuna saates korduvalt seda küsimust küsiti, siis ma ei saanud ilmselt ka valesti aru. Muudele küsimustele tulid ka vastused- et kunagi tuleb ja siis püüame ja vaatame mis saab, ja valmistame ette ja planeerima, ja võiks ja me nüüd hakkame vaatama kuidas. Ei olnud tõsiste meeste jutt. Tõsiselt murelikuks teeb.“ (Metameedia) – kirjaviis muutmata.
Seda, et emad ennast laste nimel ohverdavad, peetakse kõigi rahvaste – k.a loomrahvad – puhul normiks. Teisiti ju kari ellu ei jääkski. Meeste eneseohverdus isamaa nimel on justkui enesestmõistetav – isegi siis, kui sõda peetakse teiste meeste maal… – seni, kui asi saab reaalsuseks. Siis käivitub instinktiivne põgene-võitle-kalkulatsioon.
Mehed väidavad, et saadavad naised-lapsed turvalisse kohta ning ise jäävad võitlema. Kus on turvaline piirkond, inimesed? Naised on Dubai-sündmuste, vahemereliste kliimamuutuste ja WWIII rullumise ajal üha veendunumad: Maarjamaal on kõige kodusem nii elada kui surra.
Ei ole midagi uut siin päikese all. Kui küsime Google’i otsingurobotilt, mida tema teab ohverduste ja ohverdamiste kohta kirjanduses, tuleb vastus: „Ohverdamine kirjanduses on võimas temaatiline element, kus tegelased loobuvad millestki väärtuslikust — mugavustsoon, soov või elu ise — kõrgema eesmärgi, armastuse või suurema hüve nimel. See toimib sageli kangelasliku, moraalse või emotsionaalse kasvu määrava hetkena, edendades altruismi ja lunastuse teemasid.
Kirjanduses ohverdamise põhiaspektid on järgmised:
Eneseohverdus: sellised tegelased nagu Antigone, Robert Jordan Hemingway teoses „Kellele lüüakse hingekella“ ja Sydney Box narratiivis „Kahe linna lugu“ ohverdavad oma elu põhimõtete või teiste nimel.
Kangelaslik/altruistlik ohver: levinud eepilises või fantastika valdkonnas, näiteks Gandalf sarjas „Sõrmuste isand“, kus tegelane sureb või kannatab, et tagada teiste ellujäämine.
Sümboolne ohver: sageli kasutatakse seda tegu sügava armastuse tähistamiseks või tegelase arengu demonstreerimiseks isekast isetuks, nagu ämblik Charlotte, kes sea päästmiseks võrku koob, kuni end surnuks kurnab. (Eesti kirjanduses Kitzbergi „Kauka jumal“ Mogri Märt – K.M.)
Rituaalne/temaatiline ohver: esindab sageli religioosset või ühiskondlikku pakkumist kõrgemale võimule või, nagu on arutatud ajakirjas Strange Horizon, kujutada ühiskonda tumeda ning arhailisena.
Näiteid leidub žanrite lõikes, alates klassikalisest mütoloogiast kuni kaasaegse fantaasiani, rõhutades moraalset kaalu, mis seisneb kõigest loobumises ülla eesmärgi nimel.“
Andrei Tarkovski viimne film Farö saarelt on „Ohverdus“ ning ennäe, saartega ongi mingi teema: Neitsisaartest üks, Epsteini saar on läinud ajalukku laste ja neitsite ohverdamisega kannibalismist pedofiiliani, mille tegelikud tagamaad alles selguvad… võibolla.
Küsigem eneselt: kas ja mille nimel ma oma elu ohverdaksin? Vastus on lihtne: täpselt sellesama, mille nimel elan ning praegugi päevast päeva rassin ja tassin ega passi.
1. Milline on autori suhtumine meeste ja naiste, eliidi ja lihtrahva valmidusse ohverdada?
2. Refereeri tsiteeritud Rea Rausi teksti.
3. Loetle, millistest ohverdusest jutustavatest teostest kõneleb Google-AI.

Vaesuse doominokivid
Kui kaunilt kaua laotud doominokivid klõbinal mandalateks laotuvad, vaatleme seda imelist ehtsat, mitte AI-vaatemängu nagu väikest ohutut imet. Sotsiaalpoliitiline kurbmäng – samuti ehtne paraku – vallandab valest valemate valede valesti ja valelikult kuhjumisena.
Tühjade kontode ahelreaktsioon väänab kõik pseudoks: ebakaasa paariliseks, sest üksinda ei suuda elektriarvet maksta, äba töökoht, äpu kodu emme kapi taga või kivilinna betoonkarbis, libateenused lisaraha teenimiseks oma hingerahu ja energeetilise keskme kaotamise hinnaga.
Näiteks sõidad jotataksot oma olemisest viinapoodi, et saada tasuks tangitud – su eneseväärikus, aeg ja ramm raugeb mühinal – reptiilid, kes hoiavad meid vaesuse abil vampiiride iminappade otsas, naeravad laginal-lahinal. Mida valgem valgus, seda pimedam pimedus – nagu infiltreerunud killerid meie väikelinnades, on ka nartsissistlikud psühhopaadid ja deemonlikult toksilised egotistid meie hulgas valgust kustutamas.
Saatana sigidikud on sageli alko-narko-orjad ning nende pilguta silmad, telefonikõned ja -sõnumid ajavad iiveldama. Meie vaesust ära kasutades leiavad monster-puugid mooduseid meiega kontakti saada, tühjaks imeda ning iga selline tondi teenimine on enesereetmine.
Naistel on otseühendus Algallikaga, tänu millele emad ja naabrinaised taastuvad. Vaesuses hapnevad mehed paraku lagunevad, kui naised neid püsti ei hoia. Varakad vennad ostavad ilusa imetaja, olles sageli kasulaste kõrval nagu armetud klounid, rahatud surevad välja.
Hirm sünnitab viha, millest vallanduvad rünnakud. Tugevatesse sihilike aukude löömine mõnitamise ja tühistamise tehnikas on agressiivseim moodus neid tühjendada ning seeläbi oma saatanliku peremehe põrgulikke käske täita.
Mustamäe romantik Mati Unt ristis ühe oma romaani „Öös on müttajaid“. 2026. aastal on neid laias laastus kolme tõugu. Esiteks haritlased, kes teenivad pärast tööd koristajate ja lüpsjatena lisa. Teiseks kadedad küüntenärijad, kes sõimavad tugevaid naisi. Kolmandaks vampiirid, kelle rokkimist jälgides ütleb intuitsioon: ei meestele, eriti niijanaa miljonäridele!
Vaesus jätab lapsed vanemliku soojuseta – nood on aina tööl ning juhtuvad tragöödiad nagu äsjane Valga teismeliste roim, mille erinevust arvutimängust nad ilmselt arugi ei saa. Küsigem: keda parema meelega kinnimajas üleval peame, kas võõrvange või oma õnnetuid hüljatuid?
IT-guru Üllar Kruustik: „Eks meie Valga ole ka nüüd kaardile saanud. Ja hakkab kujunema vaikselt muster, kus järjest suuremate kogumite vabakasvatuse noored teevad „mehetegusid”. Miks nad seda teevad? Eks ikka sellepärast, et on nagu ühiskonnast (mida meil ju teadupärast eriti enam selle sõna kõige paremas tähenduses pole) väljaheidetud lindpriid, kellel on oma seadused ning arusaamad ümbritsevast elust.
Pluss elu telefonis, pluss narko, pluss… Nojah – see ongi nende lindpriide igapäevaelu, mis on sihilikult tekitatud.“
Orjastamise anatoomia on primitiivne: valitsevate kihtide põhjustatud vaesus ja hirm, sõjamängud ja hirm, sihilikult tähelepanu tegelikkuselt kõrvale juhtiv infouputus ja hirm.
Jadamisi langevate doominokivide tirinal tulevad teadvust muutvad ained ülejõukäivalt kalli meelelahutuse asemel. Igapäevased enesetapud reiside asemel, hullar hobide asemel… Nii pahvatavadki arukad helged isiksused, et tulgu see sõda või muus tehnikas maailmalõpp ometi ära. Kes ellu jääb, see saab puhtalt lehelt alustada ja uued inimesed sünnitada.
Kogu planeedi varadest 90% on 1% käes ning kuitahes oimetuks orjad kurnatakse, vastuhakk tuleb niikuinii. Anarhiast revolutsioonideni on üks samm, mis paraku suunavad enamasti sihikud nuripidi.
Tsaaripere ja intelligentide mõrvamine rikkus sajanditeks rahva suhted kommunismi ja sotsialismiga, mis kujutavad-kujustavad-kujutlevad elu Eedeni aiana, mis ta ju algselt olema pidigi. Veripunaseks vassitud mõte rüvetas andekad kirjanikud – meie Pöögelmann ja Lauristin, naabrite Gorki – sildistati sotsialistlikuks realismiks vastavalt marksistlikule kirjandusteadusele.
https://et.wikipedia.org/wiki/Proletaarne_kirjandus
Nii Linda Murutar kui ka Edgar Spriit olid tõelised, mitte verised kommunistid, kes uskusid päriselt, et elu Maal on võimalik korraldada „nii nagu taevas, nõnda ka maa peal“ ning nende (lapse)lapsed jäävad aegade lõpuni sildistajatele ja tühistajatele selgitama, mis-kus-kes.
https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2016/06/ESPAK-M%C3%9C%C3%9CT-JA-KIRJANDUS-tr%C3%BCkieelne.pdf (Loone Ots ja Peeter Espak „Vaesus kirjanduses”)
Soovitan sirvida ka kaheksat kirjandit gümnasistidelt, filosoofia ja sotsioloogia tudengitelt:
https://annaabi.ee/rikkus-ja-vaesus-m52883.html
Vaesuse kukutaks võimult riigipiirideta elukorraldus, kuivõrd praegu on KÕIK nafta jt maavarade pärast peetavad sõjad kohutava naftapõletamise hinnaga kellegi teise kodus.
Moskva märatseb Donbassis, iirijuurne USA Donni Lähis-Idas – aga ka Venezuela-Kuuba-Gröönimaa isutab. Lahendus? Iga roju oma koju! Küllap Päike lööb jalaga vastu maad. Seni… Rahu. Truudus. Rahu. Fookus. Rahu. Distsipliin. Rahu.