INGVAR VILLIDO KOOLITUSED

TSEREMOONIAD

Havanitest saab rohkem lugeda:
http://lilleoru.ee/et/havan-tuletseremoonia

Tänan kõiki,
kes mind 80. sünnipäeval õnnitlesid ja heade soovidega üle külvasid!
Tean, et ega ma mingi kingitus ole.
Tean, et mõned (paljud!) küsimused, mida ma olen aeg-ajalt esitanud, on ajanud mõne inimese endast välja. Kavatsen ka edaspidi seda didaktika valdkonda kuuluvat võtet rakendada. Tean, et eriti on  pahandanud need, kes on nende küsimuste tõttu avastanud (??), et ei oska veel vastata sellistele  pealtnäha lihtsatele küsimustele, millele oleks pidanud oskama vastata juba ammu-ammu. Tigedavõitu on olnud ka need, kes armastavad rääkida nii, et ei pane tähele, mis jutust välja tuleb; sh need, kes on suure osa elust rääkinud tundide ja hariduse andmisest, õppekava arendamiseset, tunni eesmärgist, hariduses töötamisest, hariduse rahastamisest jne.
Tean, et õpetaja ei tohi õpilasi kahjustada.
Tean, et ka haridusmininister ei tohi kahjustada ei haridussüsteemi ega ühtki õpilast, ei ühiskonda, kultuuri ega koolivõrku.
tean, et saadikud on andnud vande olla ustavad Eesti vabariigile ja põhiseaduslikule korrale. Tean ka seda, et õpetajatel kutsevannet ikka veel pole ja sellise õppega kaasnevate tagajärgede eest ei taha vastutada ega pea vastutama mitte keegi..
Tean, et seni, kuni saadikud ja ametnikud (kui nad just suurtes kogustes raha ei varasta) ei pea vastutama oma tegevuse ja selle tagajärgede eest, ei saa nõuda midagi kõlbelist ega professionaalset ka õpetajalt ega kooli või mõne ametkonna, sh HTM  juhtkonnalt.

Tean, et haridus ei vii edasi; ühiskonda viivad edasi haritud inimesed, kes

• on ka informeeritud ja kogenud, ausad, õiglased, hoolivad, julged ..,
• on ka ise kogu elu kestvas õppes,
• saavad aru, et
  • edu eelduseks on koostöö (mitte konkurents),
  • õpilane on subjekt ja temaga tuleb suhelda kui SUBJEKTIGA,
  • keskmist õpilast pole olemas,
  • hindamiskeskne reproduktiivne frontaalõpe ei sobi kõikjal kogu aeg,
  • õppes on omajagu KÕIKI tegevusi, sh ka õppimist ja õpetamist,
  • iga tegevus (tegevussüsteemi iga element) sisaldab pisut kõiki teisi tegevusi (loe: tegevussüsteemi kõiki teisi elemente),
  • väärtuseks ei ole hinded; väärtuseks on kodanik, kes kujuneb õppe, kasvatuse ja kogemuse ühtsuses,
  • haridusotstarve on ühiskonna kõigil institutsioonidel, mistõttu saab koolis küll korraldada õpet, aga ei saa tagada, et õpilased kujuneksid haritud inimesteks,
  • haridus muutub kalliks varaks alles siis kui ühiskonnas hakkab kehtima kompetentsuse (personaalse vastutuse) printsiip,
  • õpetaja muutub eriliselt hinnatud rolliks alles siis kui haridusete tohmanid-petised ei saa mitte kuidagi ei saadikuks, ei ametnikuks ega nende nõunikuks.
  • jpm.
• on nõudlikud nii enda kui teiste suhtes ja
• ei salli ühelgi kohal. ka mitte õpetaja kohal, profaane.

Koolis ja lasteaias rõhutatakse: “Ära räägi lapsele seda, mida ta võiks ise avastada ja sõnastada; aita teada nägema-kuulma, aru saama, seostama, mõtlema?”.
Tahtsin öelda, et avastamise rõõm on lugemise-kuulmise rõõmust suurem.

Ikka teie
Ülo

29. mail kell 18.00-21.30

KUIDAS TOETADA KEHA LOOMULIKKU TAASTUMISE VÕIMET!
Inimese keha loomulik seisund on katkematu taastumine. Inimene ei saaks kehalisel kujul eksisteerida ilma pideva elu-surma tsüklita. Iga päeva ja öö tsükkel muudavad meie keha ruumi. Kuid ,me oleme harjunud hoolitsema oma füüsikeha olemuse eest.

Oleme unustanud tõe, et füüsiline keha saaks eksiteerida koos keha ruumis asetsevate algkehadega. Nende toimingute loojaks ja mõjutajaks meie algkehad. Nende olemas olust on meil vähesed või isegi olematud teadmised. Kuid ometi on nad eksisteerinud kogu aeg meie füüsiskehastuse ümber.

Mida siis ette võtta ja kuidas leida temaga kontakt nende algkehadega ja anda mõista talle oma mõtte tegevusest? Kustutada ära need vanad mineviku kogemused. Jah selline lihtne viis on see mis korrastab meie kehasi. Sest tihti minevik on komistus kiviks olevikus elamisel ja tuleviku mõistmisel.

Kas me tahame kogu aeg olla vaenlane uutele mõtetele? Kindlasti ei taha! Siis tuleb ,midagi ette võtta, et seda muuta! NÜÜD JA KOHE on kõige õigem argument edasi liikumiseks.
Tule ka SINA: Kohtume ja puhastame koos oma vaimsed keha ruumid. Seda puhastuse rituaali teeme füüsiliste abi vahenditega. Nendeks abi vahenditeks on:
o Muusikalised helindid, erinevad kellukalised helid jne…
o Lõhnavad ja suitsulised eeterlikud õli vahendid.
o Füüsilised keha lahti vibreerijad: puidust vihtlemis vahendid, kätega lahti kloppimine jne.
o Pingete lahti pingutamise ja venitamise viisid. Kindlasti ka aurakeha ruumi korrigeerimine.
o Korrigeerime ja viime oma algkehad oma füüsise ümber tagsi
o Kindlasti veel muid vahendeid, mis aitavad meid nii meelelisel kui ka füüsilisel viia uude kevade ajastusse.
Riietus võiks olla vaba, et saaks teha kaasa erinevaid kehalisi puhastuse ja tervendamise rituaale!.
Selle riituse hinnaks kujuneb 10 eurot .Maksta saab kohapeal.

Riitust viib läbi Kalju Paldis, kes selliseid võtteid kasutanud üle 10 aasta.
Ole hea ja teata oma tulekust ette: www.energoman.ee lehel, emailil:piia.koverik@mail.ee

või tel: 53481347 ( Piia Kõveri)k tel: 5018260 (Kalju Paldis)

Korraldaja Heli Salf http://www.omatee.com/sutelkond

Ajakava:
17.00 kogunemine
19.00 algab rituaal: tuleriida tegemine, süütamine, tuleringi avamine, taotlused, pärjad, pühitsused. Kutsume ühiselt kohale väed (mungad, haldjad, inglid ja valgusolendid meid toetama)
20.00 trummirännak Heli juhendamisel
21.00 sütel kõnd.
Öömeditatsioon (kes jaksab) Heli ja Teresa juhendamisel taotluste kinnitamiseks, vägede austamiseks ja tuleringi sulgemiseks.

Kaasa võtta:

• riida süütamiseks klambriteta (et ei torgiks jalgu) ajalehed (10 tk). Klambrid võivad torkida ja kuumenedes naha sisse sulada. Tähtis!!!
• õueküünlad ja tikud
• puuoksake oma lemmik puult (enne murdmist/lõikamist küsi luba ning võta nii, et see ei kahjustaks puud, nt alumised oksad) ja õitsvad lõikelilled, lilleõied (mitte potililli)
• trummid ja/ või tinksad (kellel on), et protsessi võimendada
• pehmed vahetussokid (kuna jalgu ei pesta hommikuni, siis tõmmatakse tahmastele jalgadele magamiseks sokid). Võib kaasa võtta paberrätikud jalgade kergeks puhastamiseks
• vabal valikul toit ühislauale (Teresa valmistab supi)
• kirjutusvahend (vajalik)!!!
• ööbimiseks madrats, magamisvahendid (magada saab majas või telkida õues)
• soojad ja mugavad riided, sest põhiüritus toimub õues
• hea tuju
• osaluspanus 15 eurot.

Tuli on saatnud inimkonda aegade algusest. Tuld kardetakse ja tuld austatakse. Armasta tuld ja tuli armastab sind. Austa tuld ja tuli austab sind. Tuli loob energiat ja tuli on ise energia.

Sütel kõndimine on iidne rituaal, läbi mille sulanduvad inimesed tulega. Tuli puhastab vana energia ja vanad mustrid kehas ja hinges, ühendades maaga ning andes jõudu. Trummid põrutavad energiad lahti ja annavad rütmi. Palved tuleinglitele on rituaali üks osa.

Nädalavahetus Kirnas

Kellel mahti ja võimalust, siis võib tulla Kirna juba reedel või laupäeva hommikul. Kirna on põnev ja võimas koht, kus saab teha midagi kasulikku või lihtsalt puhata ja pinkidel energiat koguda (tutvume kõikide energiapinkidega ja tervendame ennast). Naudime koos loodust ja nädalavahetust. Reede hilisõhtul on plaanis teha Teresa juhendamisel spirituaalne ringkäik munkadega ja suhelda teispoolsusega. Julgemad võivad öösel olla teisel korrusel ja suhelda munkadega isiklikult.

Registreerimine:

palun andke kindlasti oma tulekust teada, sellele vastavalt saame ettevalmistusi teha. Kasutage oma nime (ees- ja perekonnanimi) kirjapanekuks linki:
http://doodle.com/d3m3pbgcts8cuzqv
Seal saate ka märku anda kas soovite kohalejõudmiseks transporti või saate seda kellelegi pakkuda.

Kohtumiseni Kirnas!

Küsimuste korral pöördu palun Annika poole: mailannikale@gmail.com

Parimad sõbrad

Kati Saara Vatmann

21.sajandiks on inimese kodustatud loomaliigid mitmekesistunud sama igasugusteks nagu inimliik ise. Koer on ühtaegu nii pärltikanditega ridiküli-chihuahua kui kolmanda maailma tänavapeni – kellest õige mitu on Laika-Belka-Strelka-jt-nimede all otse prügikasti-maailmast… kosmosesse lennanud! Koer on ühtviisi nii eluohtlikult suureks aretatud peremehe-võimendus kui kerjuse heaks koera tegev nunnumeeter.

Kõik Eestimaa – ja eks kogu maailma – koerakasvatajad-õpetajad on üksmeelel: peaasi, et penil on koht ja rakendus – see fenomenaalne meelte kooslus pole ju kodustatud selleks, et korteris või keti otsas igavledes-kurvastades oodata, millal tema teeneid ometi vajama hakatakse.

Koerad töötavad nii alaliste kui elukutseliste hingesoojendajatena – kui nad on näiteks sotsiaal- ja lugemiskoerad, kes julgustavad oma lähedusega neid, kes hoolde-lastekodus või korteris keora pidada ei saa. Ehkki penide ametitest meenuvad esmalt pääste ja valve, narko ja pimedate juhtimine, on ka lugemis-lõimumiskoerad täpselt sama auväärses ametis.

Eesti lugemiskoerte vabatahtliku liikumisega on ühinenud tänu Maarja Tali algatusele kümneid, juba sadugi koeri. Ka Valtu põhikooli tagatoas avatud noortekeskusse kõnnib igal teisel laupäeval jalgsi Raplast inglise keele õpetaja Tiina Tunnel oma noore kollipoisi Chevyga, kelle missioon on laste lugemist kuulata ja Koer olla. Uuemal ajal kuulavad leebe loomuga lugemiskoerad lisatööna ka muulaste lapsi eesti keeles lugemas. Et nood vigu ja hääldust ei häbeneks. Nende tingimusteta tunnustavate kuulajate nimetus on lõimumiskoerad.

Kelgukoerad ja kättemaksukontor

Kuna eestlaste teadvuses põimub tele-arvuti-reaalsus tegeliku Eluga, on Helle, Jaanus ja Mariin Kaljula veokoeratalus taksikoerte kuudile kirjutatud Kättemaksukontor ning kelgukoerad mõistagi tähendavad Käbikülas ikkagi 30+ töökat ja tubli peni, mitte telekrimkat. Päeval, mil omagi loomakesksetele hobu-lambatalu võsukestele Huskypargis näitamas käisin, kuidas koerad töötavad ja Teenivad, oli ekskursante-sõitjaid kokku seitsmest rahvusest. Leedukaid ei häirinud, et eesti keelest ehk päriselt aru ei saanud ning kaheksase rakendi sõidu ümber tuisuse metsatuka tegi ka lapseootel rootslanna!

Raja talu tegeleb suvel viljakasvatusega, sügisel treenitakse koerad kärude ees taas vormi ja võisteldakse klubi Baltosport vedajatena üliedukalt  vt. www.kelgukoerad.ee – talvel peetakse külastajatele avatud koeraparki, millega koerad end ise ära elatavad. Ning kevadel tullakse aina populaarsemale rakenditõugude turule uute kutsikatega. Vaatamiseks on lisaks mitut tõugu teenistuspenidele ka kolm omamaist tõugu hobust, ostmiseks ühe Rapla emand Luule kootud koeravillased kudumid ning teenusena tarvitamiseks ka peretütre fotokunst. Kuulamiseks aga pereema Helle taustaks tõeline koertekoor – viimne kui malamuut ja husky pakub: võta mind, rakenda mind, sõida minuga, pane mind Teenima!

Koertega võistlemine ja klientide teenindamine annab kõigile kolmele, emale-isale-tütrele, ühise tegevuse ja pühendumise ning inimeste poolt vaadates ongi tegus kooselu koertega nii elulaad, sport kui teenistus.

„Nii malamuudid kui huskyd on ääretult sõbralikud koeratõud. Sotsialiseerime endale  jäävad kutsikad nii, et esitleme neid külastajatele visiitkaardina. Kuigi valvuriteks kelgukoerad väga ei sobi – liiga südamlikud on – peame hoiatuseks ikkagi Jaanuse kombaini juures neid talvise kärakoorina valves,“ kirjeldab Helle. „Hobustega kõrvuti on koerad ka teistel meie võrgustikku kuuluvatel kelguinimestel. Pärnumaal kasvatavad ja rakendavad Reppod oma Mutimuute kõrvuti Kallaste-klanni ratsa- ja rakendihobustega.

Nii ulatuslik pühendumine nagu meiesugustel tähendab igapäevast seiklust ja pidevat investeerimist. Viljakasvatusega finantseerime lisaks oma pere elatamisele kõrvalt ka koerte toitu, varustust ja oma võistlusrännakuid. Koertelt tuleb vastu puhas elurõõm, tegutsemislust ning tingimusteta armastus.

Rakendis paneb koera jooksma ühest küljest karjainstinkt, hästi õpetatud juhile järgnemine – kasutame rahvusvahelises keeles käsklusi – ning veel see jumalikik Miski, mis kihutab koera silmapiiri poole lendama. Lõpmatuseni. Kui inimene on tüübilt samasugune horisondi vallutaja, kujunebki võimas sünergia ja harmoonia.“

Ning lastele kujuneb sild üle ajastute ja stiihiate – Jääaja-multadest nähtud kelgukoerad on siin ja praegu olemas ja teenimas, Jack Londoni raamatutest loetu on päriselt olemad ning lugusid loomadest kirjutatakse kelgu jalastega lumele päriselt, mitte kliki ega puldinibimesega.

Kelgud-rakmed-telgid on pärit vähesel määral Eesti, põhiliselt Skandinaavia ja Austria meistritelt. Mis tähendab, et omamaine turg kutsub. Sügiseseks taas-üles-treenimiseks pärast suvekuumuse eest jõude redutamist meisterdab Paldiskis kärusid sama mees, kes ehitab ka seljast-puusadest ära jäänud penidele abirattaid.

Jooksva koera abirattad

Kui Paldiskis stalini-aegses barakis koertele rataste kinnitamiseks mõeldud sadulaid õmblevale Aivole öelda, et näiteks tugi- ja juhtkoertele valmistab rakmeid maailmas… ÜKS inimene Ameerikas, siis ta väga ei üllatugi. Ehkki kõrvad hakkavad turu suunas liikuma. Inimeste maailmas on erinevalt koerte ja muude loomade ilmadest paljud asjad mõistetamatult paigast ära. Aivo uriseb selle peale valjusti ja õiglaselt – aga ei hammusta, vaid tegutseb.

MTÜ Jooksev Koer pealik teeb kõike.

Jooksev koer tähendab ühtaegu nii seda, et vigastatud selja-jalgadega koertele kinnitatakse abirattad ning elu läheb edasi – kui seda, et jooksev ja teenistuv koer on õige ja õnnelik sõber. Selle nimel õmbleb Aivo Paldiskis vaatega Amandus Adamsoni ateljeemuuseumile kahel õmblusmasinal penidele neid sadulaid, millega abirattad looma külge kinnitatakse. Elektrilist õmblusmasinat jagab ta elukaaslasega, kes oma kolm last ja teisedki huvilised sealsamas rõõmsas väga korrastatud kaoses rõivile õmbleb. Teine õmblusmasin on paarisajandiline Singer, millele Aivo mootori külge pani – pooli süstik andis saba, mees otsib uut, et suurepärase tööriistaga edasi töötada.

Ta on väljaõppelt torujüri, elektrik – ja kõik teised eluga külge hakanud ametid. Ning kõik rattad, mis lapsevankrite-aiakärude alt tulnud, need Aivo erinevat kasvu koertele külge paneb. Või kelgukoerte kevad-sügis treeningkärude alla. Mõnel juhul saab väike koer sellepärast suured rattad, et mees oskab olusid ja koera olemust hinnates välja mõelda, et maal pori sees liikuv väheldane mops vajab ebasümmeetriliselt suuri rattaid, et mitte mutimullahunnikutesse takerduda.

Maxima-taguses hämmastavalt soojas ja mõnusas barakis on õigupoolest kommuun – veerand majast on Aivo ja elukaaslase, kolme lapse ja nelja koera päralt. Teine veerand sisaldab kolme Aivo kasvatatud peni, kes elavad naabrite juures. Neist üks on kolmejalgne, aga abirattaid ei vaja – nii, nagu ta jäi rängas lahingus ellu, hinnaks vaid üks jalg, oskab ta kolme jalaga uskumatuid kiirusi arendada ja… pissides teist tagumist jalgagi tõsta, nii et balansseerib vaid esikäppadel!

„Meie nelja koera boss on kass – ja Vuntsile omakorda teeb deegude paar säru, kui see midagi endast arvama hakkab,“ naerab Aivo. „Olen algselt olnud jahikoerte – ja üldse teenistuskoerte õpetaja. Loobusin sellest, kuna ei tahtnud ühelgi moel tapmist toetada. Mu enese iirlased on maailma suurimat tõugu jahi- ja võitluskoerad, keda on sajandeid sõjakoerte, valvurite ja jahipidajatena peetud.  Eestis on neid 40. Ehkki nad on leebed ja hellakesed, peab sellega arvestama.

Jahikoer on mõeldud selleks, et ta saaks ise endaga hakkama – kui iirlane, laika või takski metsa üksi jääb, püüab ja sööb ta kõigepealt oma kõhu täis ja siis viib saagi isandale. Manitsen alati endale koera valijaid hoolikalt kaaluma, kui palju ja millist rakendust neil loomale on. Mammist, kes võtab endale taksi padjakoeraks, sest see tundub nii nunnu, võivad väga hõlpsasti ainult tallad päevavalgele jääda, kui jahikirest haaratud nunnu ta enda kannul rebaseurgu tirib.“

Eakas Liisu on saanud politseilt mitu ordenit teenete eest kartmatu valvekoerana. Kui härra Sihvart valvas kõigile oma ametitele lisaks selleks, et oma üht lihast ja 12 kasulast toita-katta, öösiti õliladu, pani Liisu öise kurikaela kenasti õlivaadi otsa istuma ja politsei saabumist ootama. Sassis pätt ründas politsei silme all Aivot noaga, koer tegi mõrtsuka sekundi murdosa jooksul kahjutuks ja auklikuks. Ehkki pätt kurtis, et tema vastu kasutati külmrelva (paragrahvide keeli muide koer just nimelt külmrelv ongi!), sai ta ordeni, mitte peremees karistada.

„Kuigi mind peetakse liiga pehme käega treeneriks, olen otsustanud publiku tungival nõudmisel uuesti koeri treenima hakata. Sellepärast, et õpetamata või valesti õpetatud koerad teevad saatuslikke vigu, mille eest nad tuleb magama panna. Reeglina ei pea koera, kelle jaoks hierarhia on paigas, murdma – leebe püsivus viib sihile. Olen kõigist oma koertest vaid Liisuga tema pubekaeas verise lahingu maha pidanud,“ tunnistab Aivo. „Mis koeraga korra juhtunud, see igaveseks tema teadvusse kinnistub. Minu töö tõttu oli iirlane Timmy mõnda aega hoiukodus, mida pidasid hobuinimesed. Sai seal haiget ja muutub nüüd hobuse lõhna tundes deegust väiksemaks.“

Aivo enese tööpõldu aga teeb abiratastest-sadulatest suuremaks see, et ta ehitab mõttekaaslastele ja muidu endale olulistele inimestele kassimaju ja koerakuute. Tasuta. Oma esimesele kaasale ja lapse emale ehitas Nõmmele 20 kassi ja 6 deegu maja. Eidapere koertekodule kuudid, ehkki emand Sigridi iseloom ja suuvärk on hirmsapoolsed, ajab ta väga õiget ja head asja.

Mees on sõitnud ka lemmiklooma taksot – suurte ja poriste, iseloomukate ja veriste koerte jaoks. Kuna loomakaitse leidis, et neile tuleb tasuta teenust osutada, läksid miinused Aivo muule missioonile liiga suureks ning see ülioluline teenus on Eestis praegu puudu. Nii nagu meie riigis ei rakendata Soomes end vägagi õigustanud maksuseadust. Inimeste makstavatest maksudest päris kopsakas protsent võetakse koeramajanduse korrastamiseks. Kui inimene võtab koera, kellega kooli läheb, siis maks väheneb – ja kui koer võetakse töötava penina arvele, kaob maks sootuks. Tänu sellele on koerte ja inimeste kooselu korras, Soome-täis koeri õpetatud-rakendatud ning avalikus ruumis enesestmõistetavad kakakotid kenasti puu otsas.

„Tegevuseta koeral tekib oodates-vedeledes enesel palju toredaid ideid. Olen nii valves kui jahis näinud, et koer ründab sekundi murdosa jooksul – seega peab kodustatud kiskja olema õigesti õpetatud ja paigas, et sissetungija, teine koer või ptüi-ptüi-ptüi – mõni pereliige soovimatuid reaktsioone ei kogeks,“ manitseb Aivo. „Meie kui looduse krooni – kui me seda ikka oleme… – kohustus on pöörata koerte ja teiste kodustatud loomade instinktid ja meeled enda kasuks. Kuna inimestele on antud kõnevõime, siis on meil ka kohustus avalikkust teavitada ja üksteist toetada. Ning fakt, et tugi- ja abikoerte töörakmeid seni vaid USAs toodetakse, näib mulle isiklikult vägagi inspireeriv – eks nii mõnelegi sadulsepale!“

Inimese parim sõber…

on endiselt juhus, mis  võib tunduda esimesel hetkel lausa katastroofina. 16aastane Liis Rammo oli kindlal kursil professionaalseks ratsutajaks ning arvas – teades, et ka vastsündinud varsa kabjahoop võib täismehe kolju purustada – ennast ka nii tegijaks hobulausujaks, et läheb vahekäigus mürgeldavat parimas eas täkku rahustama ja…

„Ärkasin ränga selja- ja peaaju traumaga.  Ma ei tea isegi, mis seal juhtus, ainult tulemus on tunda. Peaga käisin eiteakuhu – midagi ei mäleta mõistagi,“ meenutab Liis rahulikult. Sain ümber selgroo mitmeid plaate-polte – ja ehkki püüdsin kohe, kui vähegi käia suutsin, sadulasse tõusta ja isegi võistlesin ühe meetrise parkuuri! oli selge, et mulle on määratud teine tee.

Marika Vunder nokitses mulle sellise ratsu, kes töötab üksnes parema jala märguannete peale. Edasi nokitses saatus meid tema kui parima sõbraga ühist ratsakompleksi rajama – ja abikoerad nokitsesid ennast ise mu ellu. Üha sügavamalt ja mitmekesisemalt.“

Liis on faktiliselt Järlepa mõisnik. Tema vanemad ostsid 90ndate alguses unaruses mõisa. Isa poolt on Liis Faehlmanni järeltulija,  ema Ly oli aga põhiline taastaja nii finantseerimise kui füüsilise töö poolest. Pere taastas Krusensternide – Pirgu omaga seotud – mõisa järkjärgult, tubahaaval ja tasapisi. Ehkki saalis on seintel võrratud Krusensterni reiside maalid polnud ei tasakene taastamine ega maakütte abil pidamine sugugi nii kallid kui eelarvatakse.

Viimastel aastatel on Marika omakorda aednikumajakeses resideerides ühe Eesti parema koolisõidukeskuse üles ehitanud ning Liis aimab, et Järlepa muinasmaa võtab kursi ka polo kui Eestis täitmata hobuharrastuse niši poole.

„Headel päevadel käin kepiga – halvematel vajan tõhusamat tuge. Peatrauma tõttu on mul epilepsiahood. Ning mõlema erivajaduse jaoks ja heaks on mu kõrval koerad. Emane rotveiler on sünnipäraselt andekas epilepsiakoer. Ta tunnetab läheneva hoo, millele eelneb aura seisund, ette ära ning annab mulle märku, et oleksin valmis. Tänu saksa arstide aastasele uurimisele ja kombineerimisele on mul praegu selline ravimite kombinatsioon, mis on hood miinimumi viinud.

Isane rotveiler on füüsiliselt mulle tugi- ja majapidamiskoer, kelle turjale kinnitatud käepidemele toetun ja kes kannab-veab minu eest erinevaid asju. Ühtlasi jumaldab ta lapsi, kes teda kallistavad ning on seega andekas sotsiaalkoer,“ tunnustab Liis. „Minu koeri ja ka mind ennast õpetab fenomenaalne koerainimene Elvira Cornelsen – vt. www.hundeschule-cornelsen.de – , kes mu koerte erilisi andeid märgates ja arvestades koostas mõlemale erilised trennikavad. See naine kõneleb tõepoolest koerte keelt. Ja tunneb üsna kohe, kui kutsikal silmad avanevad, tema anded ja eeldused ära.“

Liis ise on läbi aegade huvitunud raamatute hingeelust. Ta läks Guttenbergi jälgedes Saksamaale trükiteaduse ajalugu ja olemust ning raamatu sügavamat hingeelu õppima. Praeguse haridusega sobiks ta Eestis bibliograafide-fiilide ja trükitööliste õppejõuks nende erinevates ametikoolides. Ent piirdub neti vahendusel ja pistelistel isamaal-käikudel kirjastuse Avita skaudi tööga – otsib ja valib tõlkekirjandust.

Kavatsetud kolme asemel juba viiendat aastat Saksamaal resideeriv raamatute-koerte-hobuste Liis õppis juurde Korea Hap-Ki-Do  enesekaitset, mille puhul piisab abivahenditeks jalutuskepist ja pliiatsist ning mida ta nüüd juba ise 9-16aastastele lastele õpetab.

Kuivõrd tema elukaaslane õpib parameedikuks, on neil peres kenaks kooskulgemiseks täispakett oskusi olemas. Kui Liis käib siinmail mõisa ja kirjastuse asju ajamas, ei pruugi ta koeri kaasa võtta – ehkki turvatunne ja toetumise harjumus satub koerteta mõistagi vaakumisse – kaasa on koertega.

„Koerad taluvad lennusõitu – ka salongis – halvemini kui hobused. Hobused lähevad paljukesi konteinerisse ega teagi õieti, et kuhugi lendavad – veendusin selles neid Brasiiliast Amsterdami polohobusteks lennutades. Välja arvatud erandlikud koer-kosmonaudid, pole koerad tegelikult lendamiseks sobilikud isendid,“ teab Liis. „Minu abikoerad ei peagi enam kuhugi lendama. Olen Saksamaal õnnelik ja paigas. Kuna armastatul on ühes väikeses tallis oma hobune, algavad kasvõi meie hommikudki täpselt nii, nagu üks unelmate päev välja peab nägema. Abikoer veab piimapudelid tuppa ja pesukorvid välja. Kui kõik koos talli läheme, tassib koer hobustele heinapakid ette – käsu peale täpselt õiges järjekorras õigetele hobustele. Päeval õpin ja õpetan koeri ja lapsi. Õhtul tegelen kirjastuse skautimisega. Seejuures pean jälgima, et liiga palju ei loe ja liiga vähe ei maga – ülepingutus ähvardab epilepsiahoogude sagenemisega.

Saksamaal muide pole ainult koerad pimedatele juhtideks või vanuritele seltsiks käijad ja lapsi loodusega harjutamas. Seal on ka juht-sead ja tugi-ponid töötavad loomad ning Nürnbergi Politsei kasutab narko-rotte. Need tüübid on eriti kasulikud konteinerite ja veoautode läbiotsimisel.

Kodustatud loomade ülim õnn ongi töö, teenimine ja oma müstiliste annete kasutamine. Lisaks sellele, et koerad tajunevad lähenevat langetõvehoogu või insulti – nad haistavad inimese organismis ka vohama hakanud vähirakke. Koertel on see müstiline Miski, mida inimene koera jahikaaslaseks ja valvuriks kodustades oodatagi ei osanud. Olgem selle kingituse eest tänulikud.“

Mida rohkem koeri õpetatakse ja neile vastavalt nende töö liigile varustust meisterdatakse, seda kättesaadavamaks kohenduvad ka hinnad. Praegu maksavad tugirakmed sellepärast 700 raha, et neid meisterdab vaid üks ameeriklane ning juht- ja tugikoerte õpetamine tõstab teenistuva peni hinna eksklusiivsuse tõttu 20 tuhandeni. Suur osa Eesti tugipenidest on ühinenud www.abikoerakeskus.ee – kus on nähtav variantide paljusus. Nii meistrite kui õpetajate-kasvatajate ees on avar tööpõld, mis lisaks hindade sättimisele kinnitab ka inimliigile – keegi meist pole liigne, ärgu olgu oma koha ja Tee äratundmiseks tarvis õnnetuse jõudu, piisaku leebe äratundmise väest.

Heia hea teekaaslane.

Sa märkad, et kui tood kuuldavale oma hingeheli, hakkad hingama sügavamalt ning rütmilisemalt. Sa võid alustada, lastes helidel lihtsalt endast väljavoolata, kuni leiad ilusa ning mugavalt tekitatava tooni. See aitab sul puhastada oma aurat ning tõsta vibratsiooni vaid sel moel, et lased ilusatel ning meeldivatel helidel kõlada.
Sanaya Roman “Elamine rõõmus”

Võta endale hetk. Ümise midagi või laula. Laula endale. Leia endale kordamiseks väelaul või õhtuti hällilaul. Ka rahvalaul on hea. Regilaulud ongi loodud maailma muutmiseks.

Kui sa midagi kuulad, siis sa oled passiivne. Isegi kui laulab suur meister suurepäraselt. Sa saad kuulamisest vaid emotsiooni. Loojaks saad siis kui hakkad ise laulma, ümisema või leelotama. Sa mõjutad otseselt oma energiakeha ehk aurat. Ka tsakrad ehk väekeskused tasakaalustuvad. Muutub ka energeetiline pilt sinu ümber. Ruum ja õu puhastub. Sa oled kõikvõimas. Ma usun seda. Kui sina laulad, hakkad ka sina uskuma.

Hea viis ennast korrastada on tsakrate laul. Siin on häälikud omas järjekorras. Nii kuis kehale kõige paremini meeldib. Ma ei tea mis kõrgusega ja kui pikalt laulda. Aga sina tead. Sa tunnetad seda oma kehaga ja lõõritad täpselt niipalju kui vaja. Mõnuga, armastusega.
Leia aega väikseks üminaks bussis, trammis või jalutades, ka autos. Nii mõnus kui tajud kuidas sinu laulu ja keha võnge läheb resonantsi bussi surinaga või vee vulinaga. Te laulate koos. Tekib ülemheli, mis on eriti võimas tasakaalustaja.

Seisatu hetkeks ja keskendu oma jalgadele. Löö mõned korrad kandu vastu maad. Tunne maaga ühendust. Nüüd oled veel võimsam. Sa laulad koos Emakese Maaga. Vaata: http://www.hagal.ee/soovituse/tsakrate-laul-aktiveerimiseks-ja-tasakaalustamiseks/

Leia päeva jooksul aega endale ja laulule. Sisemisele rõõmule endas. Rohkem ära otsi, mis ja kuidas. Keha ja meel juhivad sind ise. ALATI.
Usalda ainult.

ETTEVÕTMISED

13.05 – 27.05.2015 Matk Yosemite rahvusparki
http://www.hagal.ee/yosemite-rahvuspark-usa-mai-13-05-27-05/

Ettevõtmised veebruaris
3.02-4.02 Täiskuu matk Pesa talu ümbruses
http://www.hagal.ee/3-02-4-02-taiskuu-matk-pesa-talu-umbruses/

06.02-07.02 Harmoonia Energia kursus – Kuidas õppida siseenergiaid tunnetama
http://www.hagal.ee/06-02-07-02-harmoonia-energia-kursus-kuidas-oppida-siseenergiaid-tunnetama/

KODULEHEL UUT

Artikkel mobiili mõjust meile. Ilmunud ajakirjas Tiiu.
http://www.hagal.ee/mobiiltelefon-lohub-aurat-ja-kuivatab-keharakke/

Naeratame,

Ralf
ralf@hagal.ee
Tel: +372 55 48 949
Skype: Ralf Neemlaid

Sain just koju. Olin 3 nädalat Indo Hiinas. Sellest 2 nädalat Tais ja ühe Kambodzas, kus kolasin viimase nädala üksinda. Päeva veetsin Hong Kongis.

Tore reis meeldivate inimestega. Meid oli 23. Saabumise päeval võttis Tai meid vastu soojusega. Väike sisseelamine. Teeme grupiga meditatsiooni, ujumine soojas ookeanis. Need lõõgastusmomendid on mulle ja kogu grupile. Naudin. Olen selles hetkes, selles ookeanis. Nii sooja vett pole ma enne kogenud. Tegelikult olen iseendas ja sisemises rahus. Lõõgastus, rahu ja üksolemine planeediga on iga hetk minuga. Ma ainult pole iga hetk Tais, pole ookeanis aga võin olla oma olemuses. See olemus on rahu ja armastus.
Veest välja. Järgmine hetk sõidab auto ette. Aderid on vastu tulnud. Järgmisel kahel päeval tegelen nende pojaga. See ettevõtmine polnud minu ega grupi plaanides. Samas on ta nüüd minu elus ja ma olen kogu oma olemisega üks nende perega. See on võimalus olla ja panna kõik oma ümber särama ja tundma, et oled armastatud. Nautida kuidas armastus voolab sisse ja välja.

Hotell või bangalo on olemas, aga ööd mööduvad rannaliival. Hommikul äratab mind hulkuv koer, kes näo puhtaks lakub. Öösel näpistab mind kergelt krabi, kelle valdusse olen oma magamiskoti pannud. Ärgates on magamiskott täis sipelgaid. Nad ei hammusta, nad lihtsalt on. Mina ka olen. Võtan end paljaks ja sukeldun murdlainesse. Olen hetkes.
Phuketi suunas sõites panime Londoni lennujaamas valesti. Tulime kogemata transiit tsoonist välja. Tuli uuesti alustada turvakontrollidega. Siis selgus, et Helsingis tehtud pardakaart ei tööta. Osadel töötab. Tagasi joostes registreerima. Järjekord. Nüüd on koht kus tavaliselt pabistada, kella vaadata, kiruda. Aega pole enam. Lennuni jäänud loetud minutid. Kas ikkaga närveerida.

Olen juba aastaid analüüsinud oma elu. Teen seda ka praegu. Tean, kus tekivad kohad, mil hakkan närveldama. Olen harjutanud end nendes kohtades lõdvaks laskma.
Registreerimise järjekorras hingan sügavalt. Jõuan oma olemusse. Naeratan.
Nagu muuseas on järjekord läbi. Pardakaardid käes. Peagi on turvakontroll tehtud. Liigume lennuvärava poole. Silt näitab, et väravani on 20 minutit kõndi.
Tean et jõuame. Keskendun Väepunktile või Harale, ehk Tan Tienile. Nagu nööriga tõmmatakse meid värava juurde. Selgub, et pardale minek on veidi edasi lükatud. Võtame pundi kokku. Teeme ringis meditatsiooni, naeratame üksteisele. Kõigume mõnusas armastuse energias. Oleme vaid meie oma ringis, rahus, armastuses. Lennuk ootab kui oled õiges võnkes.

Oleme Tais. Sõidame paatidega ujuvasse külla. Bungalod, Dusid – kõik ujub järvepinnal. Läheme dzunglisse. Seal on kuivamaa kaanid, kes ennast keha ja jäsemete külge imevad. Soovitatakse panna jalga sokid ja pikad püksid, varukad külge monteerida. Räägin loo Nepaalist.

Kellegile imeb end kaan külge. Segadus hinges palub ta mul see ära tõmmata. Tõmban kaani lahti. Verd lahmab tulla pikalt. Seletan inimesele, et kaan imab külge täpselt õigesse kohta. Ta tasakaalustab su energia, imeb välja saastunud vere, viib koed tasakaalu. Seejärel imeb ta välja aine, mis ei lase verel hüübida. Veri tarretub kohe kui kaan on oma protseduuri lõpuni viinud. Ütlen veame kihla, et varsti on sul täpselt sama koha peal kaan ja jätkab eelmist alustatud protseduuri. Nii ka läheb.

Tais läheme dzunglisse ikkagi lühikeste särkide ja pükstega. Kohalikel on kaasas soolvesi ja tubakaleotis, et kaane peletada. Loobume nende imestuseks sellest kraamist. Nii ühele kui teisele meie seast imeb kaan külge. Naeratame, jälgime neid. Suudame olla rahus ja lõõgastunud. Kes pole veel kaani saanud vaatab kadedusega. Tahan ka, soovin puhastuda.
Iga olukorda elus võib vaadata kui katastroofi või võimalust arenguks. Detsembris otsime võimalusi lõõgastuda. Mõnuga.

Tee nii:
Võta aeg maha ja mõtle, siis leiad oma igapäeva tegemistes koha, mil lähed märkamatult pingesse. Tavaliselt on need hetked kui üks tegevus lõppeb ja pead alustama teisega. Eriti kui vaja kiirelt alustada. Suitsumehed lükkavad siis koni huulde.
Mõtle millal on sinu pinges hetked. Valmistu nendeks. Tööjuures võib olla selline moment, kui üks töö hakkab lõppema ja keegi hakkab juba pabistama ja peale suruma sulle järgmist ettevõtmist. Ütle siis juba varakult endale ja valjusti ülemusele või töökaaslasele. Mul vaja enne üks kõne teha, einetada, miski paber kõrvaltuppa viia. Lõpeta töö ja võta aega maha. Leia moodus lõõgastumiseks.
Mine hetkeks õue.
Vaata või loe enne valmis pandud raamatut. Näiteks Tao lood.
Ruuniraamat. Miskit loodusest. Mõned anektoodid. Kuula meditatsioon Hagali lehelt. Lae ennast Harmoonia energia või Reikiga. Kui mõtled, siis leiad ise tegevusi, mis sind tasakaalu viivad.

Hinga, pane käsi kõhule, tunneta ennast.
Nüüd mõtle uus tegevus läbi. Lülita end selle lainele. Hakka tegutsema.

Leia päeva jooksul võimalusi, kus aeg maha võtta. Bussis, valgusfoori taga, poe järjekorras.
Lihtne skeem – Istusin autosse, hetk lõõgastust.
Sisenesin bussi , hetk lõõgastust.
Tööle jõudes, sama lugu.
Lähen trenni, no muidugi keskendun.
Lasteaeda, koju jõudes…
Joo vett, millel kirjad… mõnuga.
Panen küünla põlema, ole.

Miski hetk on tärin su elust kadunud. Kellal on just kui 30 tunnine numbrilaud ja nädalas on kaks pühapäeva.
Aga algul sa lihtsalt harjutad ennast kahe pühapäevaga. Need pühapäevad, armastuse hetked endale, on sinus olemas. Lase nad oma ellu ja see muutub Pühaks. Iga päev on pühapäev ja sa elad oma unistuste elu.

Ela Pühapäevas.

ETTEVÕTMISED DETSEMBRIS

4.12. Saaremal loeng praktikum Smuuli tn lasteaias kl 18.00
Kas ja kui vaba ma olen oma tegemistes ja valikutes. Kas teed oma valikud, kuna oled nii harjunud, või on selleks miski sõgavam põhjus.
http://www.hagal.ee/loeng-praktikum-kuressaares-muudan-elulaadi-saan-vabaduse-ja-tervise/

4.12- 5.12. Individuaal protseduurid Ajamaja ilusalongis Ajapeatus
Registreeri 5340 8080 Valvi

10.12 kl 18.00 Loeng Raplas: MUUDAN ELULAADI, SAAN VABADUSE JA TERVISE
Koht: Rapla Rahvakool. Hariduse 3, II korrus. Marju kohviku majas.
http://www.hagal.ee/loeng-raplas-muudan-elulaadi-saan-vabaduse-ja-tervise/

10.12 Indiduaal protseduurid Raplas salongis Ilusära kl 10.00-17.00
Registreeri 5334 5023

19.12-20.12 Matk Pesa talu ümbruses. Pööripäeva ootuses. Algusega 19.00
Vanadel eestlastel oli pööripäev olulisem kui jõulud. Lõõgastuti, laeti end energiatega, ennustati. Teeme nüüd sama.
http://www.hagal.ee/19-12-20-12-matk-pesa-talu-umbruses-pooripaeva-ootuses-algusega-19-00/

Naeratame,

Ralf
ralf@hagal.ee
Tel: +372 55 48 949
Skype: Ralf Neemlaid

On rõõm kutsuda teid kohtumis – vestlus õhtule šamanismi meistri Arutam Ruymaniga

18. Novembril kell 19.15 Tallinnas, Tuulemaa 12  II korrus ruum 211.

Kohtumis – vestlusõhtu plaanitavaks teemaks seekord on:

Jooga, chi kung, akupunktuur, taimeravi ja teised spirituaalsed ja traditsioonilised tervenduspraktikad ning nende suhe või kokkulangevused shamanismiga.

Õhtut alustab loeng, mille käigus on võimalus ka küsimusteks. Sellele järgneb traditsioonilise muusikaga saadetud püha tubaka tseremoonia.

Tubakas on paljude ameerika põlisrahvaste jaoks üks tähtsamaid õpetajataimi ning kõigil osalejatel on soovi korral võimalik sellest ringist osa saada.
Kogu õhtu orienteeruv kestvus on 2 tundi ja osalemine on tasuta.

Kui soovid rohkem infot Arutam Ruymani töö kohta, siis kirjuta: terviklik1@terviklik.ee

Mõningaid mõtteid  Ruymanilt selle teema kohta.

Ta  kirjutab oma raamatus “Shamanismi Suur Laul – Ayahuasca ja Tubaka tee” shamanismi olemusest nii:

“Arutam ( Suur Vaim)on kõik; kõiksus igikestva täiuse õndsuses. —
Shamanism kujuneb hiljem, vajadusest, mis tuleb koos valuga. Neis, kes on ühenduse Arutamiga hüljanud, algavad kannatused ja hullus. Elu jätab nad maha ning püha puudutuse õnnetoova koha täidab haigus, mis pesitseb kiskjalikes tumedates jõududes. Inimesed, keda ühendab elu, proovivad  ununenud mälestust tagasi tuua. Sügavad loitsud ning muusika juhivad varjutatud teadvuse uuesti Elule.
Aastate kulgedes arenevad nendest erinevates kultuurides ning meistrites erinevad kujud, mis märgivad shamanismi kui kunsti erinevaid harusid.
Shamanismi kunst on kunst, kuidas Vaimu tagasi pöörduda. Samuti on see spetsiifiline Meistri, hetke, koha ja patsiendi või õpilase maagiline suhe.
Elu peab naasema ja Püha Elususe (Suure Vaimu) puudutus meenutab kehale kadunud harmooniat maailmaga ning ta hakkab tervenema. Kõiges elav lõputu meel leiab lõpuks rahu.
Üksnes sel viisil võib viimaks  mõista armastust, tundes maailma nagu oma nahka.”

Haigustest tervenemine ja vaimsed otsingud on teemad, mis puudutavad  iga inimkultuuri. Erinevates traditsioonides on loodud mitmeid süsteeme, mis tegelevad omal moel ühe, teise või mõlemaga.
Mitmed neist ajas ja ruumis üksteisest  kaugetest õpetusetest on leidmas üha suuremat tuntust ja kasutust meie tänases päevas. Olgu nimetatud jooga traditsioon, mis vähemalt võimlemisena on leidnud tee igasse spordiklubisse.
Või akupunktuur ja taimeravi, kust aina enamad läänelikule meditsiinile alternatiivi otsivad või selles pettunud patsiendid abi leiavad.

Mis on siduv niit nendes õpetustes ning kuidas sobib see kokku shamanistliku maailma käsitlusega, sellest tuleb vestlusõhtul juttu.

Arutam Ruymán on shamaan, kes vahendab meieni Lõuna-Ameerika vihmametsade šamanismi traditsioone, järgides Ecuadori Shuari indiaanlaste liini, olles pühitsetud meistriks kohaliku shamaanide nõukogu poolt.
Ta on leidnud endas tasakaalu euroopaliku tausta ja psühholoogia, hiina meditsiini ja võitluskunstide ning vihmametsade shamanismi vahel, pühendades ennast shamanistlikule tervendamisele ning selle kunsti õpetamisele.
Shamanistlikke tehnikaid ja vahendeid toetab ja täiendab ta igapäevases töös edukalt akupunktuuri, taimeravi ning chi kungiga.
Vähe oluline pole ka Ruymáni kokkupuude ülikoolis traditsioonilise teaduspõhise lääne psühholoogiaga, mis aitab iidseid ja kaugeid õpetusi ning arusaamu meie ruumis mõistetavamasse keelde panna.

Ruyman on ka Pühade Taimede meister ja paljud teist on tema tseremooniatel osalenud.

Meil siin Eestimaal on tegelikult vedanud, et nii autentsest allikast on Pühade Taimede tarkused meile avatud.
Sellel aastal on plaanis veel kolm Taimetarkuse tseremooniat, peale mida sõidab Ruyman kuni kevadeni vihmametsadesse.

Selle aasta viimased Taimetarkuse tseremooniad toimuvad 21 – 22 nov
22 – 23 nov
12. Dets.

Registreerimine ja info endiselt terviklik1@terviklik.ee

Õnnistatud kohtumisi ja olemisi!

AHOU!

Tõnu Talimaa

Tervitusi!

13. oktoobril tuleb Oaasis põnev õpituba iidsetest vanuse etapi riitustest, mis on põliskultuurides tavaks olnud. Kursust juhatab Helen Star Cave, kes on 17 aastat Põhja-Ameerika põliskultuure ja traditsioone õppinud ning valmis neid ka teistega jagama. Väga soovitatav lapseootel vanematele või last planeerivatele paaridele!

Kuidas luua lastele keskkonda, kus nad saaksid oma potentsiaali kõige paremini rakendada? Et sellele vastuseid leida, räägib Helen sellest, kuidas toimus teadlik lapse loome iidsetel aegadel. Sealt on meil palju õppida ja oma juurte kohtagi meelde tuletada.

Jagatakse opetusi kuidas vanasti iidsed rahvad looduslikult tähistasid erinevaid vanuse etapi murdepunkte ja kuidas vanemad ennast teadlikult ette valmistasid lapse saamiseks, kuidas sünnitati ja mida tehti parast sündi.

Pööripäev mõõdas ja sügis käes. Taevas on nii avar ja lõputu. Tahaks sinna sisse sukelduda. Päevad lähevad lühemaks ja õues oleku aega vähem. Samas on pimedat rohkem ja seda saab ideaalselt enda heaks kasutada. Tähti ja kuud on palju pikemalt näha. Kuna on jahe ja õhk kirgas, siis on taeva avatud peopesal meie ees. Kui hoolega uurid näed ka enda peegeldust selles müsteeriumis. Lõunamaa rahvad vaatasid enese leidmiseks päikest igal hommikul. Meie laiuskraadidel on raske iga päev päikesega silmsidet saada.

Kui soovid olla loodusega kontaktis, siis vaata vähemalt poolteist tundi iga päev peale päikes loojangut taevast. Enne seda on taevas liiga valge ja tähti pole näha. Kui soovid, et sellest oleks ka su vaimule kasu, siis tee nii. Kuu aja jooksul vaaata iga päev öist taevast. Mine õue ka siis kui taevas pilves ja vaata pilvi. Uuri kompassi järgi kus asub põhi. Selles suunas on põhjanael ja allpool väike ja suur vanker. Vaata esimene õhtu taevast 5 min. Samal ajal kui vaatled tähti või taevast, tunneta hingamist. Hinga endasse seda avarust. Hinga sügavalt, nii et kõht ja rind töötavad. Kui pea hakkab ringi käima tee paus. Järgmine öö vaata taevast 6 min, siis 7, 8… iga öö minuti võrra rohkem, kuni jõud 31ööni. Arvuta ise mitu minutit öist väge on selleks korraks sinus. See tegevus nõuab aega. Aeg tähendab teatud elu ümberkorraldust ja muutust sinus. Samas leiad kaotatud sideme enda ja universumi vahel. Leiad endas sama avaruse, mis on kosmoses. Leiad sama tasakaalu ja harmoonia.

Kui oled tubli võtad vahepeal kaasa alusmati ja vaatad seda tõelist ime lamades. Kui oled veel tublim vaatad seda paksu teki või magamiskoti sees ja jääd selles väes hommikuni magama. Mina alustan täna. Alusta sina ka.

Vaata seda imelist tasakaaalu ja korrastatust suures plaanis. http://www.solarsystemscope.com/

10.10-11.10 Harmoonia Energia kursus
Kuidas õppida aurat vaatama. Harjutused. Võimalus saada 1. ja 2. astme pühitsust. Võid tulla ka oma eelnevaid teadmisi värskendama.
http://www.hagal.ee/10-10-11-10-harmoonia-energia-kursus/

16.10 Loeng, energiaharjutused ja energiate tasakaalustamine
Kiviõli Päevakeskuses kell 18.00. Täpsem kava tuleb kodulehele.

17.10-18.10 Tegutsejate ettevõtmised
Tavaliselt soovivad inimesed korra käia sensitiivi jutul ja loodavad, et sellest piisab vähemalt elu lõpuni. Ega see päris nii lihtne pole. Vaja on ka edaspidi tuge ja treenerit. Peale tegevust Pesa Talus järgneb meditatsioon skypes 03.11 kl 20.30.
http://www.hagal.ee/tegutsejate-ettevotmised-liitu-sinagi/

Uut kodukal

Sisemise valguse meditatsioon
http://www.hagal.ee/sisemise-valguse-meditatsioon/

Video – Huasani mägi
http://www.hagal.ee/huashani-magi/

Meditatsioon
http://www.hagal.ee/valguse_meditatsioon/

Naeratame,

Ralf
ralf@hagal.ee
Tel: +372 55 48 949
Skype: Ralf Neemlaid

Dexterid – meetrikõrgused iiri-inglid Raja talust

Kati Saara Vatmann

Andrus Teemant (61) elab ja töötab, loob ja lehvib täiel rinnal ja võimsusel. Ta on juba aastaid olnud Pärnumaal Sigaste metsades suure talu peremees, kes on valinud oma talu nišiks kogu maailma kõige väiksemad tõud kõikvõimalikest liikidest. Aastate jooksul on ta Raja talus näidanud, kuidas elavad ja kooslevad miniveised, miniponid, minisead – ja kuna ta ise on kogukas mees, toimetab ta oma minimaastikul nagu Gulliver. Kilingi-Nõmme hooldekodus käib praegu palgatööl „rajakatest“ pereema Heli, ent Andrust ei saa nimetada meeleheitel koduperemeheks. Ta naudib oma loomade-lindude ja kalatiikide hooldamist, kasvuhooneis sündivat-kasvavat ning talveheinte-puude varumist kogu hingest. Ehkki väga suur meeleheide on nende perest ja kodust üle käinud küll.

Nelja aasta eest põhjustas lennukitelt ponikoplitesse heidetud marutaudivaktsiin sealsetes tiikides sinivetika vohamise, mistõttu hukkus mitu mära ning ametnikud moodustasid ringkaitse – väga suured rahad ju mängus, mis teeb üks idealistlik tuul korporatsioonide müürile…

Ponikoplist leidsime koos vaktsiinipakendeid. Analüüsid näitasid, et sinivetikas vohas. Ent ka need laborid-teadlased, kes algselt oma tõestustega Teemanti kaitseks ja toeks välja astusid, vaikisid. Kästi.

Ja idealistlik tuul pööras.

Kõigepealt kavatses väga haiget saanud Gulliver Eestist üldse lahkuda.

Isegi mitte niivõrd loomade hukkumise pärast – seda traagilist poolt kogevad loomakasvatajad oma teel ja tööl paratamatult ikka. Just suhtumise pärast. Esiteks pole Eestis justkui üldse neid viimseid mohhikaanlasi vaja, kes hoiavad viimsetes oaasides elu maal – ja Elu Maal. Brüsseli rahad voolavad absurdsetesse aukudesse, need, kelle juures korterilapsed päris, mitte virtuaalset looma näevad, ei pälvi. Teiseks on püha ja puutumatu-muutumatu kõik, mis seotud ravimifirmade miljarditega, kelle käes on nüüdseks teatavasti suuremas osas ka meie meedia. Kolmandaks pole keegi välja mõelnud, kuidas reguleerida rebaste-kährikute arvukust, mida haigused enam ei piira. Rajaks näiteks karusnahavabriku, mis toodaks ravimimüüjatele kasukaid ja Lexustele istmekatteid rebaste-kährikute nahkadest – mis annaks jahimeestele motiivi taas padruneid neile lokkavatele kiskjatele kulutada ning jätaks mõnele kanale-pardile võimaluse Eestimaa viimsete talude õuedel ellu jääda… Neljandaks loobus Andrus mõttest, et ühekordsed kägiud loomaaeda õpetavad kedagi loomale silma vaatama ja tema hinge nägema. Laatadel-üritustel miniloomi näidates koges mees pigem, et kui isad tõstavad küüliku kõrvupidi aedikust välja ja teatavad, et peavad oma raha eest seda rõõmu saama, ei õnnestu ühe külaskäiguga ka nende isade laste hingi kaunimaks kujundada.

Külastusteks avatud miniloomaaiana lõpetasid „rajakad“ oma õilsa tegevuse, liikide arvukuse piirasid ponidele-miniveistele-koertele-kaladele – ent elavad ja säravad ikka. Arukamana ja kogenenumana. Ja Eestis. Ehkki plaan kolida sõprade ligi Austriasse, kus inimesel ja loomal on väärtus, oli juba üsna küps. Aitäh, et nad jäid…

Hea on teada, et läheduses on hingesugulased, kellega ühte jalga käia.

Kui inimene käib nägemise järgi, on iga tema samm tavamõistes saavutus ja kangelastegu. Aastaid hiidauto roolis istunud Andruse paremat jalga tegelikkusest teavitavad närvid on ta hüljanud ning pooliti halvatud käimaga mees kõnnib sõna otseses mõttes nägemise järgi. Ta ise oskab ses pisiasjas pigem nalja näha. Tänu kuldsele kaasale. Paar jutustab naeru pugisedes, kuidas peremees kavatses istuda emanda kõrvale palgile. Korrastasid koos kasvuhooneid ja lillepeenraid, nagu igal õhtul pärast emanda palgatööd – aga isanda taguotsas polnud silmi – istus üle palgi ja prantsatas selili nõgestesse. Vägevad kõrvekad turritasid kõrvade tagant ja pärani silmad pidasid aru, kuidas nüüd niimoodi püsti saaks, et veel  rohkem kõrvetada ei saaks. Fotoaparaati sellistel puhkudel mõistagi ligi pole – aga naljakas on hirmsasti.

„See käib asja juurde!“ on Andrus Teemanti lemmikväljend.

Ekskursioone kutsuvat miniloomaaeda küll enam pole, aga soovijad võtavad „rajakad“ lahkesti vastu ikka. Kui külastajad on pigem erand kui reegel, on nendega koos olemine puhkus ja värske pilgu heitmise võimalus oma elule-olule. Liiatigi on vaja oma kasvanduse „toodangut“ promoda.

Sel aastal on nende kasvandusel õnnestunud noori ponisid müüa viide erinevasse riiki. Nüüd on vaja käima saada ka dexterite müük – Looja õnnistas miniveiste karja tänavu aina lehmvasikatega. Vaid üks pullipoiss. Mõistlik on üle talve pidada viiepealine põhikari. Seega on Kilingi-Nõmme lähistel müügis kümmekond maailma väikseimat tõugu veist, kellel on maailma parimad omadused – nii füüsiliselt kui hingeliselt.

Teemanti dexterite hulgas on üks – Mooni – kellesse olen juba mitu aastat südamest kiindunud olnud. Mõne hingekesega tekib seletamatu side. Väheldane viss annaks päevas mu perele viis liitrit piima – kuna tal on vasikapiiga kõrval, ei pruugiks piimakannu üle liitri lüpstagi. Kui liiga palju lüpsaks, oleks kohe kiusatus ju ka siga pidada. Kontrollitud. See on minu elus juba ära olnud – kui mulle kingiti paari aasta eest vasikas, ostsin talle kõrvale ammeks lehma, piima jäi üle, võtsin sead – ning sain tohutult tööd, kulusid. Ja lõpuks kurvastust, sest sead on teatavasti ütlemata intelligentsed-mängulised elukad, kelle lihafitseerimine on õõvastav toiming, kuidas seda endale ka ei serveeriks või põhjendaks.

Ühe Mooni ostmine tähendaks tegelikult kohe kolme dexterit – vasikas tuleks emmega kaasa ja Mooni tuleks lisaks veel ka taas tiinena. Kuidas sellest kolm-ühes-kiusatusest hoiduda, olen õppinud Andrus Teemantilt eneselt. Spetsialiseerumine on selle kauni kunsti nimi. Temal on ponid ja dexterid. Igasuguse killustumise põssade-küülikute-lindude-kitsede-lammaste suundadel on ta ära lõpetanud. Minul on hobused ja lambad. Keda olen ilmselt selleks tänavu juurde tekitanud, et ükski Mooni enam lauta juurde ei mahuks.

Me kõik, kes peame loomatalusid, täidame mingil määral ikka missiooni oma peret ka korterirahvale näidata. Minu juures veetis suve seitse vahetust lastelaagreid. Ka Andruse kalalasteaeda, ponibeebisid ja minivissisid käib aegajalt nii mõnigi autotäis imetlemas – ent ekskurseerimisest olulisem on „rajakate“ jaoks siiski aretus-müük – ja sellega kaasnev selgitustöö.

Selgitagem siis, kes on dexter.

Dexter – eriti muidugi minu lemmik-Mooni 😀 – on kõige-kõige-kõige.

Ta on Iiri-juurne universaalne veis. Meetrikõrgune leebe ja sõbraliku iseloomuga lehm, kes annab päevas 5 liitrit 4%-lise rasvasisaldusega piima, toob elu jooksul ilmale kuni 20 vasikat ning on nii vaimselt kui füüsiliselt terve, tugev ja vastupidav. Lapsed võivad tema seljas ratsutada, väikeste härgadena võib teda käru ette rakendada. Ning kulud on vastavalt kogule poole väiksemad kui herefordi või holsteini pidamisel.

Kui tüüpilisim dexter on punane, siis Raja talu kari on punane. Seemendamiseks on Eesti jaamades mini-muu-sperma olemas. USAs, Aafrikas ja Austraalias on see ingellik väiketõug nii levinud, et ohustatud ta enam pole. Üks keskmine lehmakene kaalub kuni 350, pull kuni 450 kilo.

Need vähenõudlikud-lapsesõbralikud universaalvissid toovad oma vasikad ilmale reeglina probleemitult, sobivad hästi ammedeks ja lemmikloomadeks. Nad võtavad vähe ruumi, tarbivad vähe, mahuvad ka väikesel maa-alal kodu pidavale perele piimaandjaks-silmarõõmuks-südamesoojendajaks ning on kogu oma olemusega sõna otseses  mõttes uue hea ilma elukvaliteedi sümbol.

www.miniloomad.ee

www.dextercattleforsale.co.uk

www.motherearthnews.com/small-farm-cows-dexter-cattle

www.dextercattle.org

www.dextersfor.com

www.dexter.une.edu.au

Meister Ruyman kutsub kõiki huvilisi osalema avatud vestlusringis ja
püha tubaka tseremoonial 13. augustil, Tuulemaa 12, 2 korrus, ruum
211, algusega 18:00. Eelregistreerimine pole vajalik. Õhtu on kõigile
osalejatele tasuta.

Seekordne kohtumine saab olema eelmistest natuke erinev. Meister
Ruyman jutustab väga vanadest legendidest mida vihmametsade rahvas on
jaganud põlvedest põlve. Need jutustused on humoorikad, kuid samas
kannavad endas väga sügavaid elutarkusi.

* esimene šamaan ja traditsiooni sünd
* kust pärineb tubakas
* Ayahuasca algupära: lugu kahest vennast

Juba mõne nädala pärast saame aega veeta pühas ringis istudes, just
nii nagu seda tegid meie kauged esivanemad läbi tuhandete aastate.
Nendes ringides oleme üksteisele kõik õed ja vennad. Meie sugu, vanus
või rahvus ei ole seal määrava tähtsusega, kuid oluline on, et meie
südamed ja meeled oleksid puhtad ja avatud, sest selliselt saab
Arutami valgus täita nii meid kui ka seda füüsilist ruumi mida koos
loome.
Tore on tõdeda, et nii mõnelegi on selle suve tseremooniad olnud
tõeliselt tervendavad ja elu muutvad. Tänan teid, et olete olnud nii
lahked jagama oma isiklikke kogemusi.
Kuna osalejate arv on seoses koha mahtuvusega piiratud, aga osaleda
soovijaid on olnud rohkem, siis otsustas meister Ruyman viia läbi veel
kaks lisa tseremooniat.

Väänas toimuvad tseremooniad 22. ja 23. augustil. Täpsem asukoht
avaldatakse kõigile registreerujatele.

Registreeruda saate terviklik1@terviklik.ee

Pühade tervendustaimede ja tubaka tseremoonia 1 õhtu hind on 100 EUR.
inimese kohta. Võib osaleda ka mitmel tseremoonial, siis on mõju kõige
tajutavam, mõnikord lihtsalt ei jõua esimese korraga asi kohale (hind
on siis vastavalt 100 EUR. iga õhtu eest). Selleks, et kindlustada
endale koht, on vajalik esmalt registreeruda ja siis teha TAGASTAMATU
ETTEMAKS, mis peab olema tasutud hiljemalt 7 päeva enne tseremoonia
toimumist. Ühe õhtu broneerimise tasu on 50 EUR. Kui soovite osaleda
mitmel õhtul, siis on ettemaksu suurus vastavalt sellele 50 EUR. x
…

Swedpank, Tõnu Talimaa, a/a: EE782200221030412997, selgitus-PIDU

Riided olgu soojad ja mugavad. Võta kaasa õhuke madrats ja magamiskott
või tekk, mis oleks ka puhas loomakarvadest . Madrats, mis teeb palju
kära palun jätke koju. Kes osaleb mõlemal ööl, võtku kaasa ka telk.

Nendel tseremooniatel on alati oluline roll ka šamaanil, kes saab meid
vajadusel aidata, suunata või tervendada.
Arutam Ruymán (Ruymán Barceló Solano) on laialdaste teadmiste- ja
kogemustega rahvusvaheline šamaan, õpetaja ning tervendaja. Oma
teadmised šamanismist omandas ta Ecuadoris, Shuar indiaanlaste juures
elades ja tänaseks on ta Shuari indiaanlaste šamaanide nõukogu liige.
Tema isiklik õpetaja Jimpikit  on olnud selle nõukogu pikaajaline
juht.
Nooremas eas õppis ta psühholoogiat ja omandas teadmised Hiina
Meditsiinist. Samuti on tal põhjalikud teadmised taimedest ja nende
ravitoimetest.
Arutam Ruymán’i õpetused on lihtsad, kuid samas väga sügavad ja
kõikehõlmavad ning pidevas muutumises ja täiustumises. Olles ise
saavutanud täieliku ühenduse ja üksolemise Arutami (Suur-Vaim)
kohalolekuga, on tema peamiseks sooviks aidata kõigil soovijatel jõuda
samuti täieliku selguse ja sellest tuleneva tervenemiseni.

Paljuski on tseremooniatel kogetav otseses seoses meie füüsilise- ja
emotsionaalse seisundiga. Selles osas saab igaüks ise eelnevalt kaasa
aidata. Siinkohal mõningad soovitused:

•       Mõned päevad enne tseremooniat  söö kergelt, võimalusel taimset või
värsket toitu. Väga hästi toimib paastumine, kuid esmakordsetele võib
see olla alguses liiga raske. Samas loob paast meie kehadesse võimsa
puhta ruumi, mida saab siis täita Arutami (Suur-Vaim) kohalolek. Ära
söö: liha, proteiini pulbreid, kala, vorsti, marineeritud ja
hapendatud toiduaineid: näiteks juustu, hapukapsast, tofut, soja.
•       Ära joo: alkoholi, piimaooteid.
•       Väldi tooteid milles on ženšenn.
•       Kasuta ettevaatlikult – ära liialda:  Kohvi, Šokolaadi, spinatit,
vaarikaid, soola.
•       Väldi suhkrut  ja vürtse ja keemilisi narkootikume/ravimeid vähemalt 3
päeva enne (kui sul neid üldse tarvis on!).
•       Kui sa ei saa või ei suuda paastuda, siis söö  võimalikult kergelt
ja ära söö vähemalt 3 tundi enne tseremooniat kõhtu täis, sest see
võib kergelt välja tulla. Söö hommikusöögiks müslit või puuvilju.
Kerged mahlad on samuti suurepärased. Joo päeval ohtralt vett, kuna
öösel võid kaotada vedelikku.
•       Seksuaaldistsipliin: 3 päeva enne ja pärast tseremooniat on tark
hoida seksuaalenergiat. See
on soovituslik, mitte kohustuslik.
•       Tseremoonia eelsetel päevadel ja samal päeval püüa jääda rahulikuks
ja keskendunuks, kui vähegi võimalik puhka. Väldi stressi ja
vaidlemist, ning kui sa pead tegema tööd, ära kuluta energiat
mittevajalike asjade peale. Väike uinak enne rituaali on soovituslik.
Igal juhul väldi tormamist otse tseremooniale.
•       Tagasi igapäevaellu minnes, proovi teadlikult integreerida ja
kasutada Taime õpetusi. Oma sõprade, pere ja töökaaslastega… ning
iseendaga! Taim võib jääda kehas aktiivseks kuni kolmeks nädalaks,
seega kasuta seda maksimaalselt! Jällegi, tervislik toksiinivaba
toitumine ning energia ratsionaalne kasutamine aitab saada suurimat
kasu peale tseremooniat.

OLULINE: Palun ütle tseremooniameistrile kui sa kasutad mingeid
ravimeid ning lükka tseremoonial osalemine edasi juhul kui sul on:
diagnoositud skisofreenia või mõni muu psüühiline häire, kaasa arvatud
sikuhäire(d) ükskõik mis ajal sind on depressioonist ravitud SSRI
ravimitega nagu Prozac või teised analoogsed. Ravi ja tseremoonia
vahel peab olema vähemalt 8 nädalat kui oled võtnud psühhoaktiivseid
kemikaale nagu MDMA.

Austuse- ja armastusega

Raigo Kaljus

Vaim ja Vara

See on nii hea, et oleme 8-18-48-78aastastena üsna ühesuguses olukorras. Meilt küsitakse – ja ise küsime endalt – kelleks tahad saada, kus-kellega-kuidas elada? Mitte kunagi pole hilja valida. Eluteed ja kaaslast, ametit ja kodu. Alati on täpselt õige aeg alustada – ja õnnelik olla.

Iga valik on õige – sinu jaoks. Sul on õigus vahetada korter või maja suuremaks, kui saavutatu lubab ja pere suurenemine eeldab. Sul on õigus vahetada korter või maja väiksemaks, kui lapsed lähevad oma teed ja sihid teisenevad. Nii linnast maale kui maalt linna kolimine on õige.

Noored pered ja noored pensionärid voolavad maale tõelist elu elama. Väsinud ja väetimad inimesed aga tõmbuvad mubavamatesse korteritesse või sotsiaalküladesse. Igaühe jaoks on lahendus ja mitte keegi pole liigne.

OÜ Vaim ja Vara on 11 aastat eesti/itaalia kapitalil töötanud kinnisvarainvesteeringute ettevõte. Vaim ja Vara sellepärast, et ka varanudusele on vaja hinge, mis teda elus hoiab ja talle väärtust lisab!
Eestisse investeeriti enne majanduskriisi algust umbes 10 miljonit eurot, millest 8 miljonit Tallinnasse ning 2 Narva.

Ettevõte on rajanud ja müünud mitmeid korterelamuid, kohvikuid, kinnistuid…
Majanduskriis tõi kaasa palju kaotusi ja ümberkorraldusi, kuid andis juurde ka palju uusi teadmisi
ning kogemusi. Kuna turg pole enam endine, on tähtsusjärjekorrad ja suunad teisenenud ning rahvusvaheline töö keskendunud pigem projektide ja investorite vahendamisele ja projektijuhtimisele.
Seega on vaimu ja vara ühitajad avatud igasugustele põnevatele tellimus- ja koostööpakkumistele:
“Tee seda, millesse sa usud ja usu sellesse, mida sa teed. Kõik muu on jõu ja aja raiskamine.”
Nisargadatta

www.spirit.ee pakub täna südalinnakortereid ja stuudioid, elamukrunte ja eramuid ning ka talusid.

Igaühele leidub parim kodu – või koht selle rajamiseks. Ja see võib olla ka midagi täiesti uut ehk hästi unustatud vana.

Koppelmanni sotsiaalküla elukorraldus põhineb tervikliku ja loogilise, sõltumatu ja isemajandava, kõiki elulisi vajadusi tänu sisemisele tööjaotusele rahuldava külakogukonna ideel.

Loodav kogukond kujutab endast taastus- ja hoolduskeskust, kus teadlikult väärtustatakse ümbritseva looduse ja keskkonna ning inimeste vahel pikaajaliselt väljakujunenud suhteid, mis läksid Eestimaal 90ndate aastate eufoorilise mull-majandamise lainel paigast ära. Veame nii taimse kui loomse toidu ja kaubad sisse – aga Eesti maa ja rahvas ise? Elulisi ja loogilisi oskusi taas-õpetatakse nüüd nii noortele kui kogemuseta – või vastava kogemuse unustanud täiskasvanutele. Nii kasvu- kui elukeskkonna loomiseks. Läbipõlemise ennetamiseks, raviks ja inimeste parimas mõttes maandamiseks sellisesse külla, kus ligimesearmastus ja hoolivus on peamine, kus keegi ei pea tundma end üksiku ega abituna siin pidevalt muutuvas, isekana tunduvas maailmas. Kui paljud meist loodavad pensionisammastele või kavatsevad vanuigi oma laste ülalpidamisele jääda? Ei, aitäh!

Rajame isemajandamisel põhineva külakogukonna

* kus nii taastuvenergial põhinev elektrivarustus, küte, vesi kui enamus toiduained saadakse oma kinnistult (vili, juurvili, puuviljad), kinnistuga   piirnevast  jõest (kalakasvatuse võimalus) kui oma lautadest ja kohalikelt farmeritelt (piim, muna, liha, vill);

* kus on konfessioonist hoolimata võimalikult kõigile sobiv pühakoda

* kus on mitmekesised sportimisvõimalused (talliga külgnev ratsamaneež, võimlemissaalid, saunad jne.) ja matkarajad

* kus on multifunktsionaalse lava ja saaliga rahvamaja ja raamatukogu

* kus on külalistemaja ja auditoorium seminaride-kontsertide korraldamiseks

* kus on käsitöö ja puidutöö õppeklassid ja koolitusruumid nii poistele kui tüdrukutele, meestele kui naistele

* kus on oma lasteaed ja vajadusel ka põhikool

* kus on oma esmaabipunkt ja apteek

* kus on oma järelvalveüksus, kes jälgib külakogukonna siseeeskirjade täitmist

Ettevõtmise missioon on aidata inimesi, kes ei tule eluga ise toime või on jäänud elu hammasrataste vahele ja vajavad tuge sellest väljasaamiseks ehk lühidalt need, kes vajavad nii hooldust, lühiajalist puhkust, õpetust elus hakkamasaamiseks kui tunnet, et nad on armastatud ja vajalikud ka sellisena nagu nad on. Samas seame eesmärgiks ka sotsiaalkülas elavate inimeste omavahelise aitamise st. nooremad aitavad vanemaid ja vanemad omakorda jagavad töökogemusi, elutarkusi ja õpetusi noorematele, et need oskaksid õigeid valikuid elus teha.

Ettevõtmise sihtrühmaks on nii kodutuks jäänud, koduvägivalla eest põgenevad, hooldust vajavad ja vanemateta/lähdased kaotanud isikud ning need, kes ei suuda näiteks tervislikel põhjustel iseseisvalt eluga toime tulla.

Kuid on ka neid erinevas eas inimesi, kes soovivad täie töövõime juureski töötada, läbipõlemist ennetada, õppida ja areneda üksteisest hoolivas, ligimesega arvestavas ja armastavas keskkonnas. Kogukonna liikmeteks ja külastajateks on oodatud inimesed, kes on huvitatud loodusest, loomadest, vaimsest arengust ja teiste aitamisest.

Sotsiaalküla pakub oma kogukonnale ja külastajale võimalust saada osa tegusast ja töiselt ehedast Eesti talu elust, kus toodetav piim ja liha, munad ja vill katab sotsiaalküla vajadused – füüsilisest ja vaimsest taastusest, koolitustest, loengutest ja temaatilistest laagritest.

Tähtsal kohal on kodukeskne naturaalmajandus ja kogukonnaliikmete igakülgne kaasamine sellesse. Põllud haljendavad, kangasteljed lõksuvad, sepikoda kõliseb ja leivaahjud lõhnavad – seda on lihtne ette kujutada ning see on täiesti reaalne, nii saabki olema. Üks selline sotsiaalküla ees – ja paljud järel. Üks kõigi – kõik ühe eest!