1.detsember

Algas viimane kuu aastast, mille jooksul on nii palju juhtunud, nagu ei juhtu mõne inimese kogu elu jooksulgi. Iseäranis mõni päev on selline, et täidaks ära terve kellegi eluloo. Just meenutasime toda Pärnu-Virtsu-Raja talu päeva, mil Herdist pildistasime, Peter mu emaga tutvus, Haldjas rantšost lahkumast keeldus, Cruella õde Fiona autokastist plagama pani ja Orla südaööl Margoti juurde tagasi jõudis…

Peteri 36. sünnipäeva esimese poole veetsime majapidamistöid tehes. Peter pani kööki teise lambi ja saagis hobustele 2 rulooni jääst lahti. Mina kleepisin aknaid. Loodetud ühine lõuna ja õhtune kirikukontsert Raplas takerdus tõsiasja taha et miski ei muutu enne, kui harjume pereks ja Tallinnasse tekib tõeline oma pesa. Kodutus vääritustab.

Hobustel on ülihea tuju.

Lambad kallistavad ja musitavad mind.

Sellest peaks tegelikult õnneks piisama – vinguda oleks tänamatu.

Rapla kirikus oli jumalik kontsert – ja ülivähe vaatajaid – emad-isad???

Õhtul vabandas Peter lahkumise pärast ja ütles, et Kalamajas on veerandmilline korter saadaval… Tänu sellele suudan homme jälle kirjutada, täna oli ses mõttes nullpäev.

 

2. detsember

Hommik algas Peteri äratuskõnega – tavatoimetustele lisandus koplilintide lumest puhastamine. Viisin hobupoiss Eero Kuusikult Ohekatku – autasuks nägin meeldivat talli, elulaadi – ja ülimeeldivat kuldset eesti täkku. Rõõmus Reede tänab ja naeratab kevadel…

Leppisime kokku, et Margot saab OÜ Kati Murutar tegevuse lõpetamise eest Pöialpoisi töötasuks. Aabrami Hobulausujate ja MurdMaaFilmiga uude aastasse marssimist tähistame Kehtna lihatööstuses suitsutatud Cruellaga. Ce’st la vie…

Vastasin virna ankeete ja küsitlusi – seitse tähtsat telefonikõnet jätsin homseks, sest seoses eilse netijebešiga on homme EMT kõned tasuta J

Õpetajateleht tellis uue loo, Peter ei pääse koju, sest ema on haige – aga see-eest on mul uus sõber-teekaaslane, Eve Sri Lankalt. Ahjud soojad,  kõik hästi, aga miskipärast ülisuur tühjuse tunne.

 

3. detsember

Täna avanes www.aabramihobulausujad.ee

Tal on palju puudusi – aga neid saab järjest täiendada. Helistasin heina-vilja Reimole, Sinikale (polnud värkimatulekuks sobivas seisus), metsa Mihklile (saatis mu maavalitsusse uut raieluba võtma), vet Vellestele, kes tuleb vaktsiinide-ussirohuga teisipäeval – ning ütlesin Harri Pehrsonile jaa. 1,8 miljonit, mille Liu eest saan, jagan

–          Männimägile

–          panka tagasi

–         Neinarile laen tagasi

–         Bee ja Opaali väljaost

–         Remaxile meelehea nähtud näguri eest

–         Suve eest palka Retile

–         jaanuari arveteks

Kreet oli ajakirjas naised ilmunud lugu suurepäraselt täiustanud. Ja Peter oli täna päev otsa kodus  – ja õhtul tuli Reti.

Lugesin Oma Hobu ja Maalehte, ajakirja Naised ja oma Ohtlik lend 6, mis äsja ilmus.

Vahepeal on kohutavalt oluline lugeda, filme ja etendusi vaadata, mitte ainult produktsiooni anda. Õnneks oli Peteril kutse tänaseks, mitte homseks. Seega vaatame Euroopa filmiauhinna üleandmist telekast – ja see on tohutu kergendus. Saun, õhtusöök, telekas – mitte maantee, libe, ebamugavad riided ja nägude tegemine J

Tundub, et Peteri ema kurtis tema Sri Lanka sõbrannale Evele õigustatult, et poeg abiellub metsamooriga…

 

4. detsember

Kirjutasin Õpetajatelehele jõululoo, jätkasin kriisiabi toimetamist, ehkki Kreet istus Londonis lumevangis ega saanud edasi maha kirjutada.

Tassisin laudast kirstu koridori – tegin sellest Sandrale kuudi – tüdrukud ratsutasid ja elu on lihtsalt ilus. Sest Harri Pehrsson kannab esmaspäeval käsiraha – mis läheb kenasti Neinari-laenu ja Bee/Opaali katteks.

Peter püsib Tallinnas. On Sri Lanka Eve 46. sünnipäev ning meil on temaga üha lihtsam aina olulisematest asjadest kõnelda.

Ootamatult sattusime Peteriga siiski mõlemad Euroopa Filmiakadeemia auhinna-galale Nokia kontserdimajja – ja see oli hea. Ennast peab näitama. Teisi peab nägema. Hea, et siiski sedapidi läks. Väga, väga häid asju on eestlastel – bravo, Märt Avandi ja Laine Jänes! Ja kinorahvas ka J

 

5. detsember

Talitus ja lumi. Boksid ja lumi. Pesu ja lumi. Saunakoristus ja lumi. Majakasimine ja lumi. Päevakava ajas lõhki Volkswageni Vääna vedamine, värkima saabund Sinikas ja tõsiasi, et hobused jooksid miskipärast rinnuli üle seitsme plastikposti ja võtsid kopli maha.

Peterile tulid külla sõbrad tagantjärele-sünnipäeva tähistama. Peterit purev viirus hiilis tasapisi ka mulle ligi. Margot jäi tulemata. Õhtul sõitis mu mees Tallinnasse ema teenistusse. Reti kadus küla peale. Aga minuga jäi suurepärane raamat “Kolmas silm”, mille sõbrad Anu ja Heigo Peterile kinkisid.

Ja minu esimesel koerakesel Lissil on täna sünniaastapäev.

 

6. detsember

Lund polnud ööga küll VÄGA palju lisandunud, aga olemasolev oli puha ümber paiknenud – tõhus tuisk. Nädal algas sellega, et kuulsin jälle ringiga tagasi tulnud seljatagajutte. Kas juba ei aita??? Sellest tuleneva tülgastuse maandas ja leevendas Andrus Teemanti kõne. Tõsi küll – ka tema kurtis, et lähimad sõbrad on üritanud marutaudivaktsiini tragöödia ajal temast psühhopaati teha. Provokatsioonid, vandenõud, klatš ja reetmine – nii lähemegi Veevalaja ajastusse?????

Reti jäi tänaseks Soonele – ratsutas hobustega ja vestles telefonitsi kasuisaga, kes on Tallinnas. Mina käisin Liu talu müügi ja Soone talu metsahoolduse asjus pangas, notari juures, maavalitsuses.

 

7. detsember

Õnne sünnipäevaks, Neinar!

Hommik algas ladinalike kirjade-smsidega. Harjume. Aga meeldima ei hakka.

Mu ellu tulevad sedamööda, kuidas uues talus ja kooslustes kohanen, tagasi sõbrad ja Jumal. Aga Soomest tehtud käsiraha ülekanne tuleb kolm päeva.

Pean kodulehekülje – mida täna kolm tundi ehitasin ja korrastasin – piltide lisamise ometi kord omandama.

Sain Rakvere teatri uue tüki sünopsise kokku. Panin mitusada fotot albumitesse.

Rääkisin pikalt Pirjoga. Tallinn vaikib  – ainult FB blokaadist olen vabastatud. Kiidetud olgu Issand. Ja tänud taevale inimestele kingitud leidlikkuse eest ka. Õhtul hilja helistas naabrinaine Meelika ja palus päkapikupäevad ümber vahetada – mina sain homse – ja Meelika minu asemel 15. detsembri – kui mul on nagunii Pehrssonid, notar, Margoti jõuluüritus. Aga päkapikk ei pääsenud enam poodi – ta keetis 20 oma lauda muna J

 

8. detsember

Kirjutasin lasteaias igale keedetud munale lapse nime peale – kasvatajatele jäi ka mune – ja oligi sussiprobleem lahendatud J

Igahommikusele talitus-puud-lumi-sõnnik-pesu-rallile lisandus lintide puhastamine lumest – ja vaktsineerima-ussirohutama saabunud Raul Velleste. Margot kavatseb ikkagi oma koormist  Emma, Askia ja Jenna võrra tõsta. Ja Alo aitas mul arvutada, kui palju eurosid keegi järgmisel kolmapäeval notariuse juures saab.

Töötukassa saatis teate, et lepingu järgi sai meie palgatoetuse suhe läbi. Nüüd tuleb Aare koos maksude-sotsiaaliaga Margotile üle anda.

Erialatööd sai ka tehtud. Näidendi sünopsise lennutasin Rakverre.

Röövlirahnu Martini käsikirja sisse punusin mitukümmend korduma kippuvat küsimust.

29. detsembri oksjoni jaoks valisin hunniku ammendunud riideid.

Otsustasin alates jaanuarist oma veoauto ära anda – 6000 krooni liisingut kuus. 5000 eest kütust otsa. Allah avita, kumb kumba teenib – auto perenaist või vastupidi?

Riks küsis OÜ Kati Murutar endale jõulukingituseks.

Mihkel Haud avastas, et Soone talu metsade tegelik seis ja ametlik pilt on väga erinevad. Homme kohtume, helistame endisele omanikule ja uurime, kuidas ametlik mets kändude riviks ja raielankideks muutus…

 

9.detsember

Hommikuselt hellad poisid – Kraps, EQ ja VIP – ennustavad lähenevat lumetuisku rohkem kui ilmateade…

Peter muukis väravaaluse lume pinnaseni ära, et lähenev disaster meie karpe ei sulgeks. Siblin kodukat ja uut FB profiili hallata ning ootan Haua Mikut, Ohekatku poisse, herefordi Reimot ja ilmutust. Ohekatku ilmastikukindlad tulid – teised…

Käisin pangas käsiraha kroonideks vormimas, Retile uut fotoalbumit ja fotodele ümbrikke ostmas – ja meid läheneva meetrise lumesahmaka vastu varudega turvamas.

Pääsesin enne südaööd üsna eduliselt ka autokõrgustest vaaludest läbi Peterile rongi vastu.

Vaatasin tuleval nädalal tagastatava Isuzu asemele ülisoodsa vana mudeli – siis oleks kast ja konks lisaks korda ehitatud Volkari-saanile ikkagi majas – ja OÜ Kati Murutar Riksule üle andmise päev on 16. detsember Tartus.

 

10.detsember

Kella 8ks aeti meid lahti – ja sahk tegi lisatee meie põllu peale, geniaalne! – lapsed said kooli-lasteaeda. Hobused lasen õue, lambaid mitte – kaovad hangedesse J

Kirjast Sri Lankale Eve Rütelile:

“Metsamehed avastasid, et Soone talu metsades on ca 300 000.- EEKi eest raiet tehtud. Notar ei saatnud Liu talu ostjale oma deposiitarve IBANkoodi, nii et kardetavasti ei jõua ülekanne notaritehingu ajaks notari arvele. Ja järgmistel päevadel olen mina Tartus ja Tallinnas.
Õnneks pole aega närve püstitada, sest kohe lähen Raplasse bussilt oma vanimat tütart ja nooremat poega võtma, siis tuleb veel üks ring teid lahti lükata, hobused talli panna, lammaste-kanade õhtune talitus teha – kusjuures hein ja vili on otsas, sest varustaja lükkab oma traktoriga teid lahti ja on tiba tropp kah – lapsed toita, ahjud kütta. Ja üks mis kindel – täna ei toodeta siin loovustalus ridagi (aja)kirjandust. Tsurr! Jeerum, kuidas uni peale tikub… Mu elu on… Mu elu. Ise tegin – hästi tegin. Kalli – olen ilus jah, kui Peterit Tallinna-bussile viies ka pangas käisin oma tunkede-sallide-roobadega, keeras viimne kui inimene end ümber :).”

Kuulsin hetkel raadiost, et Viru-Nigulas on tuhatkond inimest autodes-bussides lõksus.

Mis ma siin virisen?

Hea küll, notar seda, metsavargad toda, liisinguautot kah niiväga lambist tagasi ei võeta, tuleb kombineerida ja paluda ja tõestada ja mida iganes – ja preili KK läks spst pöördesse, et ajakiri Naised otsustas siiski loo temast kärbituna ilmutada. So what. Pöördes siis pöördes. Maailm toimub igal juhul. Ka siis, kui ta on täis intriige, klaarimisi, provokatsioone ja muidu vääritust, mis planeeti püüab õhku lasta.

 

11. detsember

Tegin hommikuse talituse ühe käega – kuna Peter veetis viimase ööpäeva meie ühise tuttava residentsis, vallandus tundidepikkuseid kõnesid. Krapsul on kõht kapitaalselt lahti. Inga Ilves oletab, et ussid, Velleste saab esmaspäeva hommikul purgitäie sitta labori jaoks, siis oskame õigeid rohtusid manustada.

Kuna järgmise nädala kolmel päeval on vaja õhtupoolikul lastele transat teha, Minni jõulupeole minna ja loomi talitada, olen parajas plindris. Ma ei tea, kes seda teeb.

Facebookis Kaie Petersonile, Metsapiiga talu perenaisele:  Meil on viljahoidla ukse taga 3meetrine hang ja põldudevahe ligipääsmatu – õnneks on ka mu varustaja enese herefordid-holsteinid-lambad-ponid 2. päeva viljata-heinata, nii et õhtuks vast… Või homseks… Sööme saia ja kaerahelbeid, trrrmaivõi.Järeldused järgmise aasta elukorralduseks, mis muud!

Loobusime õhtul nii Valtu nelja bändiga kui Nõmme kõrtsi ühe bändiga tantsulkale minemast – kukkusime pärast sauna silmili voodisse ning ei mäletanud, et õhtuse sõiduga rehkendades jäi võti jeepi…

 

12. detsember

Hommikul saatsin Reimole järjekordse viljakarje, konsulteerisin Ingaga kõhulahtisuse asjus, pakkisin improviseeritud toidud loomadele – leivad-saiad-odratang-kaerahelbed – ja helistas Margot. Kui poleks helistanud, oleksin ettevalmistuseta avastanud, et jeep on läinud – ja politseisse helistanud…

Raivo majas peeti eile keskerakonna noorhoortest noorima, poolmustlasest ülbiku 15. sünnipäeva, mille käigus sattus alkohol väga valesse kohta. Pöördesse läinud Aare lammutas laiali maja, oma sõrmeluud, käte naha, kargas endale kasutada antud Peteri ratta selga (meetrises lumes…) ja kimas… siia. Võttis mu jeebi – mida liisiv firma lakkab tuleval nädalal olemast ja mis on seega niigi probleemne – kimas teel kuhugi 20 l diislit jättes tagasi Ohekatku ja maandus kraavis. Kuhu jäi ca 20 liitrit diislit, ei tea. Igatahes Raivo kaevas auto välja, tõi siia, misjärel käisime koos ühest talust viimseid viljakaapeid toomas, jäime jälle kinni – JEEP!?!? – jagasime vilja pooleks ja tõstsime Peteri Scotti kõige otsa. Kavatsesin Aare ja ta venna Elari siia tunnisele hoogtööle tuua, aga Aare läks hoopis traumapunkti ja sõidab sealt otse Saaremaale. Jõulukingituseks jätavad Ohekatku omad politseisse teatamata maja lõhkumise ja mina autosõidu. Loodetavasti saab tema ema talle nüüd korvata 7aastasena hülgamise ja sellele järgnenud katastroofide jada. Mul on temast nii kuradi kahju – aga teha pole midagi. 10 viimast võimalust jättis kasutamata, andeks andmised hindamata – ja kardetavasti lõpetab ta siit lahkudes kuu aja jooksul kinni või kastis. Oh jumal küll…

Urmasega saime tema dokumendid korda ja metsateemalised kokkulepped sõlmitud. Sandral algas esimene innaaeg – aga killer-Oke paneb endiselt lahtiselt külapidi. Saame pesakonna uusi punaseid killereid, eks? Reimo mõistagi vilja ja heinteni ei ulatunudki – see-eest avastas, et Kehtna vallas aetakse eelisjärjekorras lahti… metsalankidele viivad teed. Money talks, bullshit walks.

Mõne päeva vili nüüd siiski on. Heinad samuti paariks päevaks.

Ja õppetund – uuel aastal teen senisest sigalast viljahoidla ja ruloonid vean koju püramiidi. Credo!

Kuidas Reti suhetekeerisest ja iniminetuse igakülgsuse hoopide käest välja aidata, näitab aeg. Margoti šokk eileõhtuste sündmuste pärast läheb üle. Ükspäev pääseme heinapõldude ja viljahoidlani – ja saame Harrile koodid saata ja notari garantii metsa peale teha ja issanda ingli enese appi kutsuda, et ta laudaukse tihendaks ja sisselangenud lindla katusest kuuriseina lumekindla tihendi teeks – ja autoliisingule leiame lahenduse ja…

Palun, las uus nädal olla ilus ja hea ja edukas ja…

Palun!