Postimees+ 2014-11-26 – Kadri Leetmaa: kas Tallinn + Tartu = Tallinn – Tartu? http://pluss.postimees.ee/3006201/kadri-leetmaa-kas-tallinn-tartu-tallinn-tartu Artikkel on kirjale lisatud pdf failiga. Asetame nüüd Tartu veel laiemasse transpordivõrku. Rail Balticu rong on läinud ja Tartu hääl jäi …

Postimees+ 2014-11-26 – Kadri Leetmaa: kas Tallinn + Tartu = Tallinn – Tartu?

http://pluss.postimees.ee/3006201/kadri-leetmaa-kas-tallinn-tartu-tallinn-tartu

Artikkel on kirjale lisatud pdf failiga.

Asetame nüüd Tartu veel laiemasse transpordivõrku. Rail Balticu rong on läinud ja Tartu hääl jäi üsna vaikseks. Geograaf Hardo Aasmäe on isegi öelnud, et «läbi Pärnu kulgev trass kustutab KaguEesti ära».

Kuna pärast kaklust rusikatega ei vehita, eriti veel, kui kakelda pole viitsitud, siis ei ole mõistlik täna trassivaliku küsimust uuesti avada. See Eesti riigi valik tõstab Pärnut Eesti asustussüsteemis esile. Tartlasena pole ma kade, et Tartu kõrval saab olema teine tugev regioonikeskus. Muretsema paneb perspektiiv, et pärast seda, kui riik on teinud oma läbi aegade suurima investeeringu, jäävad Tartu ja KaguEesti endiselt isoleeritusse.

Kas Tallinn kardab Tartut kaotada? Kui Tartust saaks mugavalt rongiga Riiga, siis alustaks senisest suurem osa tartlastest oma lende sealt. Kui Tartust saaks lennata otse Riiga või Põhjamaade pealinnadesse, siis kasutaks Tallinna lennujaama väiksem osa lendavatest tartlastest.

Tartu kindel sidumine Tallinn-Tartu «toru» otsa, olgu siis raudtee kiiremaks muutmine, Ülemiste terminali ehitus või siis maanteeehitus, näivad olema riskideta valikud. Ärgem unustagem, et selle «toru» finantseerimine jääb Rail Balticu tõttu riigi jaoks tähtsuselt teiseseks.

Kas tartlased peaks laskma end selle ühe ja ainsa toru otsa mängida? Teadmata, mis saab Tallinna ühendustest, ei pruugi see üldse olla õige toru.

Minimaalne programm, mis võimaldaks riske hajutada ja kõlaks Tartu asukohast lähtuvalt loogiliselt, oleks raudteeühendused Riia ja Tallinna suunal, neljarealine maantee pealinna ning Tartust lähtuvad lennud vähemalt ühte Põhjamaade sõlmlennujaama. Suurprojekt Rail Baltica on Eestile vajalik ainult siis, kui uued liikumisvõimalused saavad olema kättesaadavad kõigile Eesti keskustele.

Pärnu Postimees 2014-11-29 – Mulgi kapsast Brüsseli kapsani

http://www.parnupostimees.ee/3008887/mulgi-kapsast-brusseli-kapsani

”Minu väljakutsed on Pärnumaa omad ja vastupidi,“ märkis Reformierakonna nimekirjas riigikokku kandideeriv Kivimägi, kuid nimetas Pärnule olulisimateks projektideks Rail Balticut ja Via Balticat.

Postimees RUS 2014-12-01 – Главы правительств Балтийских стран в пятницу встретятся на мызе Маарду в Эстонии

http://rus.postimees.ee/3010715/glavy-pravitelstv-baltijskih-stran-v-pjatnicu-vstretjatsja-na-myze-maardu-v-jestonii

Будут также обсуждаться политика в области инфотехнологий, вопросы обороны и безопасности, а также энергетики и транспорта, в том числе и Rail Baltic.

Postimees 2014-12-02 – Nelja riigi presidendid Kõue mõisas: panustame ühiselt Euroopa julgeoleku tagamisse

http://www.postimees.ee/3012817/nelja-riigi-presidendid-koue-moisas-panustame-uhiselt-euroopa-julgeoleku-tagamisse

See, kuidas Balti riigid on kaasaegse kiirraudteega Rail Baltic edasi liikunud ning tundnud lõunast Poola ja põhjast Soome toetust on hea näide siinse piirkonna tegelikust koostööst 21. sajandil, ütles president Toomas Hendrik Ilves. «Peame ühiselt pingutama, et rahastuse taotlus Euroopa Komisjonile saaks esitatud õigeaegselt,» märkis president Ilves.

Postimees+ 2014-12-02 – Lugejate kirjad – Ilmar Pihlak – Väävlidirektiiv tõstab laevapiletite hinda

http://pluss.postimees.ee/3012845/lugejate-kirjad

Tallinna TV 2014-12-02 – Pärnumaa vallad ei nõustu Rail Baltica trassikoridori valikuga Pärnumaal

http://www.tallinnatv.eu/index.php/uudised/uudislood/1813-2014-12-02-paernumaa-vallad-ei-noustu-rail-baltica-trassikoridori-valikuga-paernumaal

Intervjueeritavad on Tori vallavanem Kaie Toobal ja Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste

Maaleht 2014-12-02 – Pärnumaa vallad ei nõustu Rail Baltica trassikoridori valikuga Pärnumaal

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/parnumaa-vallad-ei-noustu-rail-baltica-trassikoridori-valikuga-parnumaal.d?id=70272703

Pärnu Postimees 2014-12-02 – Neli valda ei nõustu Rail Balticu trassivalikuga Pärnumaal

http://www.parnupostimees.ee/3011901/neli-valda-ei-noustu-rail-balticu-trassivalikuga-parnumaal

Raplamaa Sõnumid 2014-12-03 – Pärnumaa vallad ei nõustu trassivalikuga

http://www.sonumid.ee/index.php3?lookup=uudis&teema=uudis&ID=517139

Pärnu Postimees 2014-12-03 – Valitsuskabinet tõmbas kohalike arvamusele vee peale

http://www.parnupostimees.ee/3012669/valitsuskabinet-tombas-kohalike-arvamusele-vee-peale

Artikkel on kirjale lisatud pdf failiga.

Postimees RUS 2014-12-01 – Четыре волости Пярнуского уезда не согласились с коридором для Rail Baltic

http://rus.postimees.ee/3011675/chetyre-volosti-pjarnuskogo-uezda-ne-soglasilis-s-koridorom-dlja-rail-baltic

Postimees TC 2014-12-03 – Rajasalul on maavanemana jätkamiseks ministri ja omavalitsuste toetus

http://tallinncity.postimees.ee/3013587/rajasalul-on-maavanemana-jatkamiseks-ministri-ja-omavalitsuste-toetus

Tulevikuperioodi jääksid tema sõnul Harjumaa üldplaneering 2030+ ja mitu teemaplaneeringut, millest tähtsamad on kindlasti Rail Baltic ning Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli uuringud.

Päikest,

Vahur Tõnissoo

Tel 5056510

vahur.tonissoo@mail.ee

www.avalikultrailbalticust.ee

www.facebook.com/avalikult.rail.balticust

Ralf räägib
02. november 2014

Tere hea teekaaslane. Oktoobris vaatasime taevast ja kosmost. Mina vähemalt vaatasin. Ega ma teisiti saa. Põhilise osa päevast olen õues. Kuidas sinul vaatamisega läks. Võid teha järelaitamistunde. Koolivaheaeg ju. Novembris vaatame endasse ja räägime endaga. …

Tere hea teekaaslane.

Oktoobris vaatasime taevast ja kosmost. Mina vähemalt vaatasin. Ega ma teisiti saa. Põhilise osa päevast olen õues. Kuidas sinul vaatamisega läks. Võid teha järelaitamistunde. Koolivaheaeg ju.

Novembris vaatame endasse ja räägime endaga. Räägime vaikselt ja mõttes. Kui sul valutab miski kehas, tunned pinget, ebamugavust, keskendu sellele piirkonnale kehas või organile. Silita seda õrnalt, vestle selle koha või piirkonnaga.

Tee nii:

Heida pikali või istu mugavalt. Pane käsi kõhule ja hinga sügavalt ning pikalt. Ole selles hetkes, naerata endale ja maailmale. Mine mõttes kohale oma kehas, kus puudub tasakaal ja harmoonia. Võid ka minna sinna, kuhu keha lihtsalt kutsub sind.
Koputa ja silita seda kohta. Ole üks oma mõtetes selle piirkonnaga. Kujuta ette, et hingad sinna valgust. Tunne kuidas soojus ja päike jõuavad sinna punkti nii nagu rong jõuab lõppjaama. Jõua kohale. Lõppjaamas on alati rahu.

Sama teeks ka hea torulukksepp. Ta ei vihastaks ummistuse ja solgivee peale, mis WC-s ülesse ajab, vaid asuks ummistust otsima ja likvideerima. Ta ei annaks hinnanguid neile, kes potti jama loopisid. Ta keskenduks tropile torus, vabaneks sellest ja taastaks puhtuse ning tasakaalu vannitoas. Maailmas. Õnnistaks inimest kes ummistuse tekitas, annaks andeks. Oleks õnnelik, et sai tänu temale kasulik olla.

Mõtlen neil hetkedel, mida teeks Mahatma Ghandi. Algul ta kritiseeris India koloniaalvalitsust. Varsti ta mõistis, et see ei aita. Ta asus muutma oma sisemaailma, sai läbi selle tohutu väe ning valguse oma ellu. Peale väe omandamist asus ta tegutsema uue India loomise nimel. Ta alustas endast ja muutis seejärel riiki ning andis maailmale uue suuna. Ainus võimalus on alustada endast ja olla kannatlik. Me oleme tervik ja peame kõik kasvama.
Ütle endale: “Mina võin olla esimene avaneja. Mul on see jõud!”. Ütle sõbrale: “Sina oled esimene, sinus on sama vägi!”. Saada oma kehale ja olemusele valgust, et ta kasvaks. Kui sinu teadvus ja olemus kasvab, siis oled sina see, kes avab senise nõiaringi. Sa aitad otseselt ennast, meie riigi kodanikke, maailma kodanikke.
Parandame koos maailma. Võtame aega endale. Hingame valgust krambile endas. Avame selle ja läbi enda avanemise muudame maailma. Nii palju ja nii kauaks kui suudame unistada. Me oleme maailma miniatuurne mudel. Mikrokosmos. Kui see saab tasakaalustatud, toimub sama ka suures maailmas. Hingame koos. Saadame valgust ja soojust kohale oma kehas, mis vajab seda. Saadame valgust kohale maailmas, mis vajab seda.

Vabadust sinu ellu!

ETTEVÕTMISED

Novembris olen terve kuu eestist ära. Ees on reis grupiga Taisse. Pärast jätkan üksinda Tais, Kambodzas, Hong Kongis.

Detsember tuleb aga jälle teguderohke:

4.12 Saaremal loeng praktikum Smuuli tn lasteaias.
Kas ja kui vaba ma olen oma tegemistes ja valikutes. Kas teed oma valikud, kuna oled nii harjunud, või on selleks miski sõgavam põhjus. Kui teeme oma valikuid, siis anname tihti oma väe ära arstidele, vanematele ja õpetajatele. Loodame vaid neile. Anname ära väe kuna kardame vastutust. Kas oleme ka tegelikult õnnelikud kui ei vali ise oma elu, kui ei vastuta. Kindlasti anname sama mustri edasi oma lastele. Nad protestivad aga muutuvad millalgi samasuguseks. Mediteerime vahepeal. Kui jõuab räägime Tai ja Kambodza reisist. Vaatame pilte.
http://www.hagal.ee/loeng-praktikum-kuressaares-muudan-elulaadi-saan-vabaduse-ja-tervise/

4.12 – 5.12 Individuaalprotseduurid Ajamaja ilusalongis Ajapeatus
Registreeri 5340 8080 Valvi

10.12 kl 18.00 Loeng Raplas – MUUDAN ELULAADI, SAAN VABADUSE JA TERVISE
Koht Rapla Rahvakool. Hariduse 3 II korrus (Marju kohviku majas).
http://www.hagal.ee/loeng-raplas-muudan-elulaadi-saan-vabaduse-ja-tervise/

10.12 Indiduaalprotseduurid Raplas salongis Ilusära kl 10.00-17.00
Registreeri 5334 5023

Naeratame,

Ralf
ralf@hagal.ee
Tel: +372 55 48 949
Skype: Ralf Neemlaid

Hea Tegu vahetab aastat lasterikaste heaks
12. oktoober 2014

Hea koostööpartner! Heategevusühing Hea Tegu on korraldamas kogupereüritust Eesti lasterikastele peredele “Meie Pere Jõulupidu 2014”, mis sel aastal toimub 02. jaanuaril 2015 Tallinnas, Kuulsaali (Mere pst 6) ruumes. Kell 12 algav ja 5 tundi kestev …

Hea koostööpartner!

Heategevusühing Hea Tegu on korraldamas kogupereüritust Eesti lasterikastele peredele “Meie Pere Jõulupidu 2014”, mis sel aastal toimub 02. jaanuaril 2015 Tallinnas, Kuulsaali (Mere pst 6) ruumes.

Kell 12 algav ja 5 tundi kestev üritus on kõigile tasuta. “Meie Pere Jõulupidu” üritus on mõeldud lasterikastele peredele üle Eesti. Jõulupeol ühendame meeldiva tervislikuga ning pakume kõikidele huvilistele võimalust võtta jõulukingid sel aastal jõuluvanalt vastu pärast väikest sportimist. Erinevalt tavapärasest jõulutrallist saavad lapsed Meie pere jõulupeol võistelda paljudel ebatraditsioonilistel võistlusaladel. Igal ürituse külastajal on võimalus mängida bowlingut, piljardit ja lauajalgpalli. Suurt energiat vajavatele tegevustele vahelduseks on võimalus joonistada. Lisaks on tulemas veel mitmeid ebatraditsioonilisi võstlusalasid ja tegevusi. Tegevused on kõik perede kaupa, kust saavad osa võtta nii lapsed kui vanemad. Mõistagi ei puudu jõulupeolt ka jõuluvana ja kingikotid kõikidele peredele!
Koostöös Eesti Lasterikaste Perede Liiduga võime kinnitada, et peresid tuleb võrdselt kõikidest maakondadest, selline lähenemine suurendab küll tunduvalt transpordikulusid, kuid võrdsustab ka näiteks Hiiumaal, Narvas või Võrus elavate suurperede osalemisvõimalusi. Igast maakonnast tulnud toetus läheb ennekõike sama maakonna perede transpordikulude katmiseks.

Lisaks kõigele eelnevale on meie eesmärgiks tagada jõulupeole tulijatele täis kõht ning transpordi kulude katmine.

Pöördume Teie poole palvega võimalusel toetada antud üritust. Koostöös Eesti Päevalehega saame pakkuda tänutäheks Teie logo avaldamist Eesti Päevalehes ja loomulikult ka meie kodulehel, jõulupeo ürituse lehel. Täpsem info http://teehead.ee/Meie_pere_joulupidu_2014.html.

Teie kaasabil õnnestub meil kindlasti kohale tuua osalejaid kõikjalt Eestist. Igasugune toetus on abiks!

Alates 1. juulist 2014 oleme ka tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Varasematel aastatel oleme saatnud Teile toetusblanketi, mida oleme allkirjastatult tagasi oodanud. Nüüdsest palume tutvuda toetamise tingimustega siin: http://teehead.ee/joul/toetusblankett.pdf

Tänades!

Hea Tegu meeskond
Heategevusühing Hea Tegu
771000853159 (LHV Pank)
http://teehead.ee/
http://www.fil.ee/

PS! Tutvugee ka meie kirjastuse raamatutega: http://www.fil.ee/.

Hingedeaja, jõulu- ja uusaastaideed
01. oktoober 2014

Rubriiki Avalik sõna reastame nüüd ideed ja pakkumised kaamosest võidukalt väljumiseks 😀

Jõulud jahtlaeval Kajsamoor
01. oktoober 2014

Jõulumeeleolus linnatuled sätendavad mustaval talvemerel, laeva mastid on härmatanud, vööritekil õõtsuvad õlilambid… Kas merel on külm? Messiruumi kaminas praksuvad lustiliselt puuhalud ja grokinõu aurab meelierutavalt. Seltskondadele kuni 40 inimest korraldame jõulukruiise koos õhtusöögiga. Lähem info …

Jõulumeeleolus linnatuled sätendavad mustaval talvemerel, laeva mastid on härmatanud, vööritekil õõtsuvad õlilambid…
Kas merel on külm? Messiruumi kaminas praksuvad lustiliselt puuhalud ja grokinõu aurab meelierutavalt.
Seltskondadele kuni 40 inimest korraldame jõulukruiise koos õhtusöögiga.

Lähem info ja broneerimine tel. 5032321 või info@kajsamoor.eu
Kenade soovidega,
S/V Kajsamoor

Vooglaid töövõimetoetusest
29. august 2014

Tere, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof, aseesimees Margus Tsahkna ja sotsiaalkomisjoni liikmed Rein Aidma, Aare Heinvee, Jüri Jaanson, Etti Kagarov, Reet Roos, Marika Tuus-Laul, ja Viktor Vasiljev! Jälgin jõudumööda töövõimetoetuse seaduse eelnõu menetlemist ja olen …

Tere, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof, aseesimees Margus Tsahkna ja
sotsiaalkomisjoni liikmed Rein Aidma, Aare Heinvee, Jüri Jaanson, Etti Kagarov, Reet Roos, Marika Tuus-Laul, ja Viktor Vasiljev!

Jälgin jõudumööda töövõimetoetuse seaduse eelnõu menetlemist ja olen pannud tähele, et pinged, mida see eelnõu on põhjustanud, püsivad või süvenevad…
Küllap olete seda ise ka märganud ja endalt ning võib olla ka teistelt küsinud, miks nii on läinud? Kahjuks pole mul olnud õnne näha sellele küsimusele antud vastuseid.
Ehkki ma ei ole täiesti kindel, et tean, mida sotsiaalkomisjon, SDE ja koalitsiooni- ning opositsioonipartnerid taotlevad ja mil määral avalikud ning varjatud eesmärgid kattuvad, otsustasin teile saata sisulise (avaliku) kirja.

Avalike arutluste keskmes on olnud seaduseelnõu (regulatsioonimehhanism) töövõime(-tuse) tuvastamiseks ning osalise töövõimega inimeste tööhõive suurendamiseks vajalike meetmed.
Riigis on vaja selle regulatsioonimehhanismi toimemehhanismide toimeid. Toimed on (võivad olla)
a) otsesed ja kaudsed,
b) avalikud ja varjatud,
c) lokaalsed ja globaalsed,
d) ootustega kooskõlas ja vastuolus…
Arvestada on vaja neid kõiki! Enne eelnõu heaks kiitmist on vaja jõuda tasemele, is võimaldab ette näha selle seaduse majandulikke ja sotsiaalseid, õiguslikke ja poliitilise, ideoloogilisi ja kultuurialaseid, organisatsioonilisi, administratiivseid, psühholoogilisi, sotsiaal-psühholoogilisi, pedagoogilisi, andragoogilisi jm eeldusi, tõkkeid ja toimeid,

Kõne all on üleriigiline INNOVATSIOON. Kahjuks ei ole veel näha olnud,

millistest etappidest peaks koosnema see innovatsioon kui protsess,
milliseid teooriaid oleks vaja vallata selleks, et käsitus oleks küllalt süsteemne ja kompleksne ja osalejad saaksid üksteisest aru,
milliseid printsiipe oleks vaja järgida selles innovatsioonis tervikuna ja selle eri etappides;
kuidas kõnealune innovatsioon edasi- ja tagasisidestada;
kuidas korraldada selle innovatsiooni juhtimine ning välistada juhtimine seal, kus protsess peaks kulgema iseregulatiivselt (so vastavalt seadusega loodud eeldustele)?

Võimalik, et olete mõelnud, millistel eeldustel on sellise seaduse loomine võimalik.
Põhimõtteliselt on kaks teed:
1) teha see eelnõu valmis ja kehtestada üleriigilise normina, või
2) tekitada elanikel vajadus sellise regulatsiooni järele ja luua õigusakt, mis kindlustab kõigile võimaluse produktiivselt rakenduda ja elada vastavalt oma võimetele
a) VÄÄRIKANA, kes tunneb end valikusituatsioonis või väärituna, kes on saamatuse, hoolimatuse, lodevuse, mingi õnnetuse vms tõttu sattunud “rataste vahele” ja on nüüd seatud sundsituatsiooni;
b) KODANIKUNA, keda saab pidada ja keda ka tegelikult peetakse enesejuhtimise ja sotsiaalse juhtimise SUBJEKTIKS, keda usutakse ja usaldatakse, või kellegi teise teenistuses olevaks MANIPULEERIMISE OBJEKTIKS, kes on sattunud absurdisituatsiooni (inimeseks, kelle meelest enam rahuldavat väljapääsu ei ole olemas);
c) VABANA otsustama, kuidas oleks otstarbekas toimida või sundsituatsiooni seatud, omajagu kahtlusaluse ning tõrjutud “ühikuna”;

Oluline on teada, et inimeste vastutustunne ja aktiivsus kujunevad mitte sunduse, vaid OTSUSTAMISES OSALEMISE kaudu (NB! mitte otsustamismängudes osalemise, vaid tõese, eheda, osalemise kaudu). Järelikult on vaja teada, millistel eeldustel saab inimene (inimeste mitmesugused kooslused) tunda end valikusituatsioonis ja mida on inimestel veel vaja selleks et tunda end väärikana.
(See teadmine on Eestis ammu olemas ja kui te seda soovite, tuleb küsida.)
******************************

********************************************
Nüüd põgusalt teoreetilistest lähtekohtadest.
A) Vaja oleks lahti mõelda, mis see on, mida nimetatakse TERVISEKS ja vaadata millest sõltub ja kuidas ilmneb

füüsiline,
vaimne ja
sotsiaalne heaolu ning nende ühtsus.

WHO poolt antud tervise määratlust Eestis enamasti teatakse, aga tegelikult veel ei arvestata. Enam-vähem rahuldavaks saab praegu juba pidada füüsilise seisundi tundmist ja ka füüsiliste hälvete (haiguste) ravi.

B) Vaja oleks lahti mõelda, mis see on, mida nimetatakse ELUKS ja vaadata, millest sõltub elu igas tähenduses, mis iseloomustab elu ja elamist ning kuidas ilmneb

elulaad,
elustiil,
elurütm,
elupinge,
eluruum,
eluaeg,
elutulem
elukvaliteet…

Elu käsitus sotsiaalses tähenduses on esialgu veel algeline. Vastavad indeksid on koostamata ja ka parima tahtmise korral pole veel võimalik vaadata, kuidas Eesti elanikkond tegelikult elab (milline on elanikkonna struktuur elu oluliste karakteristikute järgi). Olukorras, kus maksusüsteemi tõttu on kaugemates piirkondades ettevõtlus tunduvalt ebasoodsam ja KOV-idel ettevõtlusega tegelemine (ettevõtluse infrastruktuuri loomine ja hoidmine) sisuliselt keelatud, on rahuldavaks peetava tööhõive saavutamine võimalik vaid mingi ime kaudu. (Juulis 2013 avaldas Maaleht mu sellekohase artikli.)

C) Vaja oleks lahti mõelda, mis see on, mida nimetatakse TÖÖKS ja vaadata, milline on töö koosseis ja struktuur, millest töö sõltub, mis näitab ja kuidas ilmneb töö

sisu ja vorm,
tähtsus ja tähendus,
ressursid ja tingimused,
korraldus ja juhtimine,
rütm ja pinge,
ohud ja kaitse,
tulemused ja tagajärjed,
tasu ja muu kompensatsioon,

Meie käsituses on TÖÖ eesmärgistatud tegevus tarbimisväärtusega produkti valmistamiseks, keskkonna korrastamiseks või teenuse osutamiseks. Töö on TEGEVUSSÜSTEEMI element ja sisaldab pisut tegevussüsteemi teisi elemente, nagu ka tegevussüsteemi teised elemendid sisaldavad pisut tööd. Töö on teostus. Tööle peab eelnema mõte, sh arusaam töö tulemuse, töövahendite, töökorralduse ja töösuhete kohta, tulemuse kvaliteedi, kvantiteedi ja tähtaegsuse kohta, tööga seotud isikute ja rühmade õiguste, kohustuste ja vastutuse, tööõppe, täiendusõppe jms kohta.
Tegeledes tööga on võimalik (heal juhul) kirjeldada tööd. Selleks, et töö saaks olla produktiivne, on vaja ühiskonnas kardinaalset muutust töö kui ühiskonna ühe nurgakivi kaasajastamiseks. Meie meelest on kogu produktiivse tegutsemise paradigma vananenud.

D) Vaja oleks uuesti lahti mõelda, mis see on, mida nimetatakse TÖÖTURUKS; vaja oleks vaadata,

kes on tööturul,
milline on tööturu struktuur ja metastruktuurid,
kellel on tööturul (millised?) õigused, kohustused ja vastutus (kelle ees, mile eest?),
millest sõltub tööturu avatud, õiglane ja usaldatav toimimine,
mis näitab tööturu väärtust (kvaliteeti kui vastavust tööandjate ja töövõtjate vajadustele),
kuidas ilmneb tööturu regulatiivne toime,
mis võib solkida tööturgu,
kus ja kuidas valmistatakse ette inimesi, kes peaksid ekspertidena nõustama tööturul mingis rollis esinejaid?

NB! Töötud ja osalise töövõimega inimesed saavad luua küllalt palju töökohti üksnes juhul, kui riik, omavalitsus või mõni suurfirma loob selleks vajaliku infrastruktuuri (taristu?). Töö saab olla mõttekas üksnes juhul kui selle tulemusi keegi tegelikult vajab ja on nõus nende eest küllalt kõrget hinda maksma. Rikkamaks saab mitte töö vaid müümisega. Tõhusaks osutuvad terviklikud lahendused (klastrid – süsteemid, milles on terviklik kogum ühikuid, kes kõik püüavad luua üksteisele edu saavutamiseks vajalikke eeldusi. Edasi viib KOOSTÖÖ, mitte konkurents.
Rahuldava kvaliteedi tagamiseks on vaja spetsialiseeruda. See on omakorda võimalik vaid hästi läbi mõeldud tööjaotuse korral.
Olukorras, kus ühiskonnas ei ole veel õnnestunud kehtestada personaalse vastutuse printsiipi ja ie ole veel võimalik eeldada, et saadikud ja ametnikud oleksid asjatundlikud (haritud, informeeritud ja kogenud), on ühiskond tervikuna ebaefektiivne ja palgad on madalad. Inimestel EI OLE MÕTET MINNA TÖÖLE JA PÜHENDUDA, kui selle eest makstavat palka ei saa käsitada rahuldava kompensatsioonina.

E) Vaja oleks lahti mõelda, mis see on, mida nimetatakse JUHTIMISEKS ja rääkida selgeks,

kes on (millistel eeldustel saab keegi olla) juhtimise SUBJEKT,
mis saab olla juhtimise OBJEKT,
kuidas tuvastada PÕHIPROTSESS ja selle “teenistuses” olevad abiprotsessid, täiendprotsessid, kõrvalprotsessid jms,
milline on juhtimise koosseis ja struktuur, millest sõltub, mis näitab juhtimise efektiivsust ja kuidas ilmneb juhtimise kvaliteet?

F) Vaja oleks lahti mõelda, mis see on, mida nimetatakse TÖÖVÕIMEKS ja selgitada, millest sõltub töövõime, mis iseloomustab töövõimet ja kuidas töövõime ilmneb.

G) Vaja oleks lahti mõelda, mis see on, mida nimetatakse ERIALAKS ja selgitada, milline on erialase ettevalmistuse otstarve, sisu, vorm, tähendus, koosseis ja struktuur, millest sõltub erialane ettevalmistus, mis näitab erialase ettevalmistuse taset ja kuidas ilmneb erialane

kvalifikatsioon,
motivatsioon,
orientatsioon,
eruditsioon,
affiliatsioon,
intuitsioon,
stiil.

H) Vaja oleks lahti mõelda, mis see on, mida nimetatakse KUTSEKS ja näidata, milline on kutsealase etevalmistuse otstarve, sisu, vorm, tähendus, koosseis ja struktuur, millest sõltub, mis näitab kutsealase ettevalmistuse taset ja kuidas ilmneb kutsealane

kvalifikatsioon,
motivatsioon,
orientatsioon,
eruditsioon,
affiliatsioon,
intuitsioon,
stiil.

I) Vaja oleks lahti mõelda, mis see on, mida nimetatakse AMETIKS ning näidata, milline on ja peaks olema ametialase ettevalmistuse otstarve, sisu, vorm, tähendus, koosseis ja struktuur, millest sõltub ametialane ettevalmistus, mis näitab ametialase ettevalmistuse taset ja kuidas ilmneb ametialane

kvalifikatsioon,
motivatsioon,
orientatsioon,
eruditsioon,
affiliatsioon,
intuitsioon,
stiil.

J) Vaja oleks lahti mõelda, mis see on, mida nimetatakse KESKKONNAKS ja näidata, milline on keskkonna koosseis ja struktuur, millest sõltub keskkonnast, mis iseloomustab keskkonda ja kuidas ilmneb

loodus- ja tehiskeskkond,
füüsiline ja vaimne keskkond,
psüühiline ja sotsiaalne keskkond,
virtuaalne jm keskkond,
keskkonnakaitse.

Olgu siinkohal mainitud, et psüühilise keskkonna ehk SITUATSIOONI kohta on vaja tunda nii objektiveeritud kui ka subjektiveeritud poolt. Pole kuulda ega näha olnud, et keegi oleks kuskil käsitanud ning arvestanud, tööalaseid stereotüüpe ega ka seda, milline osa elanikkonnast (sh töötutest ning osalise töövõimega isikutest) tunneb end tõeses, probleemses, valikusituatsioonis ja milline osa mängulises, absurdses sundsituatsioonis…
Kuulda ega näha ei ole veel olnud ka SOTSIAALSE keskkonna käsitamist ega arvestamist. Vaadake, kas keegi on tuvastanud, milline osa elanikkonnast on tööst võõrdunud, milline osa on töö ja kõige muu suhtes indolentne, hoolimatu, ükskõikne, milline osa inimestest on kaotanud usu, lootuse ja kindlusetunde, milline osa ei armasta ega usalda enam ei ennast ega kedagi teist? Miks?

Töövõime taastumisele saab kaasa aidata vaid DIFERENTSEERITULT. Vaja on võtta arvesse, et “keskmist” töötut ega ka töölist või tööandjat ei ole olemas,.

K) Vaja oleks lahti mõelda, mis see on, mida nimetatakse INDIVIIDI ARENGUPOTENTSIAALIKS ning selgitada, milline on arengupotentsiaali koosseis ja struktuur, millest see sõltub, mis iseloomustab arengupotentsiaali ja kuidas see ilmneb… Sügavalt frustreeritud isikud leiavad sageli väljapääsu surrogaatide kaudu. Vaja oleks võtta arvesse, et krooniliste alkohoolikute ja narkomaanide töölerakendamine on mõnevõrra keerukam kui teistel puhkudel. Seejuure pole oluline, kui osalise koormusega ja kui lihtsa tööga on tegemist.
Aastaid tööst eemal olnud inimestel ei pruugi endisi tööharjumusi enam olla. Tööharjumuste taastumiseks on vaja kannatust, innustust, julgustust, spetsiifilisi motivatsioonisüsteeme jms. Selliseks tööks suutelised konsulendid oleks vaja ette valmistada.

Minu meelest on nalüütilises töös veel üht-teist tegemata. Paraku ei saa Riigikogu ega Valitsus praegu uuringut tellida, sest Eestis ei ole enam selliseks uuringuks suutelist laborit. Küllap tuleb see luua. Vastasel juhul pole kuskilt võtta ei nüüd ega edaspidi ka õppejõude, et vähemalt ühes ülikoolis taastada tööõppe ja töökasvatuse õpetajate ettevalmistamine.
Varem või hiljem on vaja seada sisse töökoha PASS ja akrediteerida asutused-ettevõtted-organisatsioonid kui loome-, töö- ja arengukeskkonnad.

Paarkümmend aastat unaruses olnud töösfääri korrastamiseks on vaja luua meetmete süsteem, sh rajada selline keskus, kus suudetaks edaspidi konsulteerida nii saadikuid kui riigi- ja omavalitsusametnikke koos nende nõunikega, korraldada uuringuid, nõustada ettevõtjaid, tööandjate ja töövõtjate katusorganisatsioonide esindajaid ning EAS-i ja Töötukassa ametnikke.
Selleks on enne kõike muud vaja kanda hoolt, et luuakse ja arutatakse üldsuse osalusel läbi töö käsitamise

teoreetiline,
metodoloogiline,
metoodiline ja
didaktiline alus.

Vastasel juhul ei ole edu võimalik.

Parimat!
Ülo Vooglaid
56 66 01 22
————————————————————————–

Riigikogu pressiteade
26. august 2014

Pikhof: sotsiaalkomisjon suhtub puuetega inimeste ettepanekutesse täie tõsidusega

Riigikogu sotsiaalkomisjon tegi esmaspäeval töövõimetoetuse seaduse eelnõusse mitmeid muudatusi, mida olid esitanud Riigikogu fraktsioonid ja Eesti Puuetega Inimeste Koda.

Sotsiaalkomisjon suhtub puuetega inimeste ettepanekutesse täie tõsidusega. Töövõimereformi üks eesmärke on aidata puuetega inimesed tööle. Just nemad näevad eelnõu kitsaskohti kõige paremini, ütles sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof.

Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimehe Monika Haukanõmme sõnul on töövõimetoetuse seaduse eelnõu erinevate arutelude käigus muutunud paremaks.

Mitmete tehtud ettepanekutega on arvestatud – toetuse suuruse säilitamine, õppimiselt vanusepiiri kaotamine, arsti juures käimise kohustuse perioodi pikendamine, hindamisega kaasnevate kulude ja töölkäimisega seotud erivajadusest tulenevate kulude katmine, töövõimetoetuse piiri tõstmine keskmisele palgale, paindlikum töötukassaga suhtlemine ja seaduse jõustumise edasilükkamine, ütles Haukanõmm.

Lahendamata on veel mitmed küsimused, ilma milleta ei saa reform edukalt käivituda – omavalitsuste ja riigi osutatavate sotsiaalteenuste kättesaadavus toimetuleku ja aktiivsuse edendamiseks, tööandjate motivatsioonipakett ja töökohtade loomine, puuetega inimeste kvalifikatsiooni tõstmise võimalused ning tervisekahjustuse ennetamine. Ootame töövõimereformi terviklikku tegevuskava, finantsilisi kalkulatsioone,” lisas Haukanõmm.

Sotsiaalkomisjon toetas Sotsiaaldemokraatlik Erakonna, Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja Eesti Puuetega Inimeste Koja eelnõule tehtud ettepanekut tõsta sissetuleku piiri, millest alates hakatakse erivajadusega töötajate töövõimetoetust vähendama. Algselt kavandatud 641-eurose kuu sissetuleku asemel hakatakse toetust osaliselt vähendama 960-eurosest palgast.

Samuti toetas komisjon ettepanekut, et töötukassa hüvitaks arsti vastuvõtul käimisega seotud lisakulud, kui töötukassa vajab arsti arvamust inimese töövõime hindamiseks. Komisjon pidas ka oluliseks, et inimese töövõimet hindaks töötukassa vastava ettevalmistusega spetsialiseerunud töötaja.

Komisjon pikendas puuetega inimeste koja ettepanekul perioodi, mille jooksul peab töövõime hindamist taotlev inimene käima arsti vastuvõtul enne taotluse esitamist. Algse kolme kuu asemel on see nüüd kuus kuud.

Komisjon toetas ka koalitsioonierakondade tehtud ettepanekut võtta avalikku sektorisse tööle vähemalt 1000 vähenenud töövõimega inimest 2020. aastaks. Eelnõu jõustumine lükati edasi 1. jaanuarile 2016.

Töövõimetoetuse seadus on ainult üks osa töövõimereformi raames muudetavatest seadustest. Seega töö jätkub ka pärast tänast istungit, ütles Pikhof.

Teisipäeval kell 11 jätkab komisjon töövõimetoetuse seaduse eelnõu (678 SE) muudatusettepanekute arutelu ametiühingute, erihoolekandeteenuste pakkujate, kohtunike ühingu, riigiprokuratuuri, MTÜ Pane Oma Meeled Proovile, patsientide esindusühinguga ja puuetega inimeste koja esindajatega.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353; 51 69 152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Terje Villemsonilt
07. august 2014

Austatud hobusekasvatajad, -omanikud, EHS liikmed, Palun võtke minu kirja kui ettepanekut kõrvaldada pseudo takistused (vt loetelu) ja asuda ka tegelikkuses liikmete kaudu seltsi juhtima hobuste ja kõigi EHS liikmeks olevate hobusekasvatajate huvides. Kirjas tehtud ettepanekud …

Austatud hobusekasvatajad, -omanikud, EHS liikmed,

Palun võtke minu kirja kui ettepanekut kõrvaldada pseudo takistused (vt loetelu) ja asuda ka tegelikkuses liikmete kaudu seltsi juhtima hobuste ja kõigi EHS liikmeks olevate hobusekasvatajate huvides.

Kirjas tehtud ettepanekud on esitatud EHS juhatusele otsuste vastuvõtmiseks

EHS-s on kahjuks käimas suur poriloopimine. Saan aru, et põhieesmärk ei ole asju korda saada, vaid pigem on sooviks tähelepanu kõrvale juhtida Seltsi tegelikest probleemidest.

Olen dokumente ka ise vaadanud ja tean, et seltsi rahade üle ei ole täpset kontrolli. Minu hinnangul on senised juhatused olnud suures osas laisavõitu ja seltsi liikmete algatused, kui ebamugavust tekitavad asjad, surutakse käraga või kärata maha.

Kui seltsi koosolekul mõnda teravat teemat püütakse üles võtta, tõuseb keegi kõnekatest seltsi liikmetest püsti, jätkab algul teemat, kuid lõpuks jõuab jutt kuhugi “vihmametsade päästmise või Aafrika laste näljahäda” juurde. Ja nii alati. Kõnemehe jutt on reeglina nii pikk, et enamus inimestest unustab algse teema. Viimasel ajal see võte vist ei toimi enam hästi. Seega on lisatud uus meelierutav etendus pealkirjaga „Võtame Maario pea maha!“, alapealkirjaga: „Anname rahvale tsirkust, siis ei päri keegi hajunud raha ja tegemata töö kohta.“

Hetkel on porimärklaud seega sokutatud praeguse presidendi ette – tema on ju selles süüdi, et senisele juhttuumikule kasulik mõisa köie vedamine on ära rikutud ja juba esitatakse ebamugavaid küsimusi rahade kohta! Selle tsirkuse keskele on seatud presidendi häbipost ja selle pihta tulistatakse kättejuhtuvaga eeskõneleja ergutusel ning üldrahvaliku aplausi saatel. Mõtlematult aplodeerijatele on elu lihtsaks tehtud – nad ei pea mõtlema ja igaüks saab tunda ennast oluliselt kaasatuna – sai jälle ära tehtud!

Lugupeetud liikmed, Teiega manipuleeritakse teadlikult.

See tsirkus on hea moodus tähelepanu kõrvale juhtimiseks tegelikelt probleemidelt. See tsirkus on kordusetendus! Uut poriloopimise seanssi võib igal ajal uuesti alustada igaühega, kes esitab ebamugavaid küsimusi pumba juures olijatele.

Reeglina need, kellele selline tsirkus ei meeldi, tüdinevad ja eemalduvad. Sisusse süüvida puudub enamus liikmetel kahjuks igasugune viitsimine ja soov. Suur enamus lubab endale seega lihtsalt koti pähe tõmmata.

Palun võtke see kott ometi peast ja tehke silmad lahti!

Kui õige prooviks vaadata tegelikkust ja muuta seda, mis ei sobi?

Praegune president on olnud ametis alla 2 aasta. Seltsi probleemid, millele ta on üritanud tähelepanu juhtida, on kestnud seltsi algusest saadik. – Leian, et isikud, kes takistavad seltsi tegevuse kontrollimist, tuleb seltsist välja heita, sest tegutsevad seltsi eesmärkide vastu.
Oluline kogus raha on seltsist kuidagi segastel asjaoludel nagu ära kulunud. Osa nii segastel asjaoludel, et isegi kuludokument puudub. Osa rahast on lihtsalt kulutatud, mõttetult (nt krediitkaardiga sularaha koduv väljavõtmine). Ma arvan, et tuleb tellida sõltumatu audit vandeaudiitori poolt, sest kahju tuleb tekitajatelt sisse nõuda kasvõi kohtu kaudu.
Seltsi juhtimiseks kulub ca 70 % sissetulevast rahast. Puudub seltsi poolt heaks kiidetud konkreetne juhtimiskulude eelarve. Seega mõisa köis las lohiseb…. – Ma teen ettepaneku, et iga-aastane juhtimiskulude eelarve peab olema täpselt ette nähtud, üldkoosoleku poolt heaks kiidetud ja eelarve ületamine on lubamatu ning sanktsioneeritav.
Seltsi juhatuse ja ka üldkoosoleku otsuseid ei täideta tegevjuhtkonna poolt. Otsuseid ei kajastata koheselt vastuvõtmise järgselt, ja see annab võimaluse neid otsuseid asjaomastel kas ignoreerida või ka tagantjärele muuta. – Teen ettepaneku, et juhatuse ja üldkoosoleku otsused kantakse EHS kodulehele tehtavasse siseveebi digitaalselt allkirjastatuna koosoleku juhataja ja protokollija poolt. See kõrvaldab hilisema muutmise võimaluse
Seltsi nimel on tegevjuhtkonna poolt aetud isikliku huviga seotud asju, kuid vastutab selts (kiibistamine ja tõukinnitustega seotud dokumentide väljastamine, omamata selleks õigust). Väärteootsused on aga tehtud EHS suhtes. – Teen ettepaneku väärteootsustega seatud rahalised sanktsioonid sisse nõuda väärtegude tegelikelt toimepanijatelt (saab sisse nõuda viimased 3 aastat) ja juhatuse pool otsustada nende isikute seltsist väljaheitmise küsimus.
Koosolekutel esindatakse paljusid liikmeid volituste kaudu. Seega ei pruugi enamus isegi teada, kuidas ja miks nende nimel on just selline otsus vastu võetud. – teen ettepaneku, et seltsi liige saab esindada üldkoosolekul maksimaalselt kahte teist seltsi liiget. Volitused peavad olema digitaalselt allkirjastatud ja volitustest peab nähtuma, missuguse konkreetse koosoleku ning päevakorra jaoks on need väljastatud.
Puudub haruseltside koordineeriv tegevus. Erinevad hobupäevad konkureerivad omavahel ja nende korraldamine on reeglina igaühe enda isiklik mure. Välja arvatud siis, kui ei ole just juhtkonna mõne liikme isikliku huviga seotud üritus. – teen ettepaneku, et haruseltside avalike ürituste koordineeritud plaan kinnitatakse seltsi juhatuse otsusega vähemalt detsembri jooksul, kusjuures EHS poolt toetatava ürituse eelarve peab olema avalikustatud siseveebis.

Viitan, et seltsi tegevuses valitsevast korratusest aru saada, ei pea olema audiitor või omama raamatupidajaharidust. Piisab, kui kontrollida ülalloetletud fakte.

Kuigi EHS näol on tegemist mittetulundusühinguga, mitte äriühinguga, tuleb ka seda juhtida kaine pea ja puhaste kätega. Sõna “mittetulundus” ei tähenda seda, et raha peaks tuulde laskma või omastama. Raha peab seltsil olema ja seda peaks kasutama mõistusepäraselt põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Seltsi rahad peavad saama kasutatud hobuste ja hobusekasvatajate hüvanguks, nii nagu põhikiri ette näeb.

Olen kuulnud pidevalt on juttu, et raha ei olevat selleks, teiseks, kolmandaks. Vaadates laekumisi, saan aru, et raha on EHS-is tegelikult piisavalt.

Mind isiklikult huvitab tori hobuse teema.

Proovides koosolekutel üles võtta tori tõus esinevat (vastu-)olulist, kuid väga tähtsat teemat, ehk tõuveresust (või kuidas iganes seda nimetada), on see nagu peaga vastu seina jooksmine.. Kellel saadud peavalust tüdimus ja piisavalt ettevõtlikkust, on seetõttu läinud omaette tegutsema. Selle näiteks on Vana Tori Hobuse Ühing ja kuuldavasti see on üks eraldumise põhjusi ka Eesti Raskeveohobuse Seltsi ning Eesti Sporthobuste Seltsi puhul.

Aastal 2007 sai koostatud kiri, mille Eve Haggi luges tookord tori haruseltsi koosolekul ette. Teemaks oli tori hobuse veresuse arvestamise vajalikkus. Kirja tulemus oli ümmargune null. Kui mitte arvestada seda, et kandsin personaalselt oma veidra idee eest juba paar aastat lolli silti otsa ees, kuna arvasin, et hobuse geenid ja veresus on tähtsad. Ma olen ka täna veendunud selles, et peab säilitama puhtatõulist tori hobust. Tänast tulemust teate – tõuraamat on jaotatud. Segadus aga kestab. Ja tori hobune sammub hääbumise poole.

Loodetavasti ei sure tori hobune enne välja, kui lahendus saavutatakse. Imelik on mõelda, et tori hobuse väljasuremisele aitavad kaasa inimesed, kes peaksid hobuseid armastama ja nende heaolu, samuti ohustatud tõu geenide säilitamise ja jätkuvuse eest head seisma.

Muide, ka täna on palju lihtsam asutada oma tõuraamat ja ärksatega EHS-ist lihtsalt eralduda iseseisvaks organisatsiooniks. Tulemuseks oleks aga hobustega seotud organisatsioonide killustatus. Selle tagajärjel kasvaks hobusekasvatajate omavaheline ränk konkurents riigilt saadava raha peale. Iga organisatsiooni hääl eraldi aga muutuks järjest enam hüüdja hääleks kõrbes…

Varsti jäävadki EHS-i trakeenid, araabia hobused ja peotäis igast ohustatud tõust. Kes siis seda seltsi üleval hakkab pidama kogu selle röögatu juhtimiskuluga? Usun, et kogu sissetulev summa hakkab olema kordades väiksem kui praegusele juhtkonnale kulub. Kas liikmed hakkavad iga kuu omast taskust lisa panema?

Austatud EHS liikmed, juhin tähelepanu – praegu Te juba maksategi kinni teiste poolt tellitud muusika!

Ma arvan, et veel on võimalik olukorda parandada. Selleks ei pea giljotiin presidendi pead raiuma. Aga see tähendab, et erahuvid tuleb tagasi tõmmata. Rahaasjad tuleb korda ajada ja juhtkonnal tuleb hakata tegutsema nii, nagu see on EHS põhikirjas kokku lepitud.

Kordan soovi võtta minu kirja kui ettepanekut kõrvaldada pseudo takistused (vt loetelu) ja asuda ka tegelikkuses liikmete kaudu seltsi juhtima hobuste ja kõigi EHS liikmeks olevate hobusekasvatajate huvides.

Lugupidamisega Terje Villems

Sänna!
30. juuli 2014

Teretulemast Eesti ökokogukondliku liikumise suvisele kokkutulekule, mis toimub sel aastal 22.-24. augustil Sänna Kultuurimõisas Võrumaal. Nüüdsest on registreerumine avatud aadressil http://kokkutulek.kogukonnad.ee/registreerumine Selle aasta teema on “Kogukondlik haridus”. Kõneleme kogukondlike koolide loomisest, õuelasteaedadest, koostööharidusest, EHE-st ja …

Selle aasta teema on “Kogukondlik haridus”. Kõneleme kogukondlike
koolide loomisest, õuelasteaedadest, koostööharidusest, EHE-st ja
ehedusest, koduõppest ning teadlikust lapsevanemlusest. Lähemalt saame
kõik kuulda Leiutajate Külakoolist ja loodavast Gaia Koolist, millest
viimane on välja kasvanud eesti ökokogukondlikust liikumisest.

Peaesinejad, Juliane Eckmann ja Janos Valder, tulevad seekord Tamera
ökoküla koolist Portugalist, kus on loomisel rahvusvaheline kool
nimega “Escola da Esperanca” ehk Lootuse kool. Lähemalt sellest
koolist siin: http://www.escola-da-esperanca.org/ Lähemalt Tamera
ökokülast siin: www.tamera.org

Täiendavalt saame kogeda vastlõppenud kogukondlike juhioskuste kursuse
“Ärkame koos” kogukonna loomise tehnikaid, kuulda GEN Europe
konverentsimuljeid Zegg ökokülast Saksamaal, õppida loomade ja
taimedega suhtlemist ning tutvuda vabavaraliste lahendustega
hariduses.

Õhtuti tants, laul ja muusika. Kaasa trummid, lauluhääled ja muud pillid! 🙂

Lähemalt saab programmiga saab tutvuda siin:
http://kokkutulek.kogukonnad.ee/programm

Osalemistasud ja ööbimine:
* Täiskasvanud: Kõik päevad ülekandega 40€/ kohapeal sularahas 50€
* Noored 12.-18.a poole hinnaga
* Lapsed 0.-12. a tasuta
* Ööbimine võimalik telkides ja saalis põrandal, eritingimused
väikeste lastega peredele

Palun tutvuge hindade infoga lähemalt siin, võimalik osaleda ka eraldi
päevadel: http://kokkutulek.kogukonnad.ee/praktiline-info

Kohapeal pakutakse lihtsat ja maistvat kohalikku taimetoitu!

Kui rahapuudus on ainus põhjus, mis Sind takistab kokkutulekule
tulemast, siis võta meiega ühendust info@kogukonnad.ee

Registreerumine:
http://kokkutulek.kogukonnad.ee/registreerumine
Palume kindlasti registreerida kõik endaga kaasatulevad täiskasvanud,
noored ja lapsed.

Praktiline info ja transport:
Palume, et tutvuksite sündmuse eel kindlasti ka praktilise infoga.
http://kokkutulek.kogukonnad.ee/praktiline-info

Panusta:
Kui Sul on huvi panustada kokkutuleku toimumisse vabatahtlikuna või
toetada sündmust rahaliselt, palun anna meile märku info@kogukonnad.ee

Osale sündmuse info levikul sotsiaalmeedias:
Vajuta “osale” ka Facebookis ning jaga meie sündmust oma facebooki
lehel ning kasuta kokkutuleku tasutapilti enda seinal.
https://www.facebook.com/events/720066848059830/

Lähemalt Sänna Kultuurimõisast siin: http://kultuurimois.kultuuritehas.ee

Kohtumiseni kokkutulekul Sännas!

MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus
http://kokkutulek.kogukonnad.ee
www.kogukonnad.ee

MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus on organisatsioon, mis toetab
kestliku elukorralduse teket

KIK avanes
25. juuli 2014

KONKURSID * Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutas välja 2014. aasta teise taotlusvooru keskkonnaprogrammist toetuste taotlemiseks. Taotluste esitamise tähtaeg on 21. august. Keskkonnatasudest Eesti riigieelarvesse laekuv raha investeeritakse KIKi keskkonnaprogrammi kaudu kümnesse valdkonda: 1. veemajanduse programm; 2. jäätmekäitluse programm; …

KONKURSID
* Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutas välja 2014. aasta teise taotlusvooru keskkonnaprogrammist toetuste taotlemiseks. Taotluste esitamise tähtaeg on 21. august.

Keskkonnatasudest Eesti riigieelarvesse laekuv raha investeeritakse KIKi keskkonnaprogrammi kaudu kümnesse valdkonda:
1. veemajanduse programm;
2. jäätmekäitluse programm;
3. keskkonnakorralduse programm;
4. looduskaitse programm;
5. metsanduse programm;
6. kalanduse programm;
7. keskkonnateadlikkuse programm;
8. atmosfääriõhu kaitse programm;
9. merekeskkonna programm,
10. maapõue programm.

Omame pikaajalist kogemust keskkonnateemaliste projektide koostamisel – viimati sai meie meeskond KIKist toetust järgnevatele projektidele:

– Puusöe peenfraktsiooni briketeerimisliini rajamine 100 000 eur, Barbetec OÜ (meede “Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine”)
– Olgina aleviku Tiigi ja Metsa tn vee- ja kanalisatsioonivõrkude ning reoveepumpla rajamine 481 351 eur, KA Vaiko AS
– Sinimäe kanalisatsioonivõrgu rajamine 225 762 eur, KA Vaiko AS
– Reoveekanalisatsiooni renoveerimine Balti Laevaremonditehase territooriumil 313 185 eur, AS ELME
– AS BLRT Grupp Balti Laevaremonditehase veepuhastusseadme ehitus 194 474 eur, AS ELME

www.projektid.ee/kik-keskkonnaprogramm-IIvoor

Testime meelsasti ja tasuta Teie ideid ning aitame projektidokumentatsiooni kokku panna. Võta ühendust www.projektid.ee/idee või kliendihaldur@projektid.ee, 626 3236.

* PMNi Põhja-ja Baltimaade ettevõtluse ja tööstuse mobiilsusprogramm (30. september)
www.projektid.ee/pmni-pohja-ja-baltimaade-ettevotluse-ja-toostuse-mobiilsusprogramm/

* Kodanikuühiskonna Sihtkapital ootab 9. septembriks taotlusi neilt vabaühendustelt, kes on otsustanud mõnd ühiskonnas olulist vajadust/probleemi lahendama hakata kaupade või teenuste müügi abil ehk siis tegelema sotsiaalse ettevõtlusega.
www.projektid.ee/kysk_sotsiaalne_ettevotlus

* EAS avas taas taotluste vastuvõtmise tööstus- ja teenindusettevõtja investeeringu toetamise tugiteenuskeskuse alaskeemi
www.projektid.ee/eas_tugiteenuskeskuste_investeering/

KOOLITUSED

* EELINFO

Osale intensiivkoolitustel: Kuidas fondidest edukalt raha taotleda?

Septembris-oktoobris pakume ettevõtetele ja MTÜ/avalikule sektorile mõeldud intensiivkoolitusi – kuidas fondidest edukalt raha taotleda.

Koolituste eesmärk on tutvustada kõiki tähtsamaid fonde, millest raha taotleda ning jagada olulisi nüansse ja kasulikke nippe, mis projekti läbimineku tõenäosust suurendavad.

Mõlemal koolitusel on lisaks ka boonusteema, mille kohta saadame info juba järgmises infokirjas. Et mitte mööda lasta registreerimise algust ja sellega kaasnevat soodushinda, edasta meile oma e-mail siit
www.projektid.ee/fondide-tutvustamise-koolitused-sept-okt-2014/

* Valmistu algavaks projektihooajaks. Projekte saad õppida kirjutama ka toolilt tõusmata. Panin kokku materjali erinevate fondide taotlusvormide põhjal.
Lae siit alla pdf-raamat. http://koolitus.projektid.ee

Projektiekspert omab HTMi koolitusluba ning on Töötukassa koostööpartner.

KOOSTÖÖ

* Koolitaja – rendi oma koolituseks sülearvutid (kasvõi 78 tk), Meil on aeg-ajalt üle 🙂
www.projektid.ee/arvutirent

* Rendi dataprojektor, ekraan jm koolituste ja ürituste jaoks vajalikku
www.projektid.ee/dataprojektori-ja-sulearvuti-rent/

* Kui vajad kohtumise, koosoleku, koolituse vms jaoks väikest ruumi, siis saad seda rentida tunni- või päevapõhiselt. Olemas arvuti, projektor, ekraan.
www.projektid.ee/seminariruumid/

Parimat

Markus A. Kõiv
juhataja
Projektiekspert OÜ

| info@projektid.ee | www.projektid.ee | 626 3236 | 50 10 425

Kui Sa ei soovi edaspidi meie infot aadressile hobulausujad@gmail.com, anna sellest teada http://www.projektid.ee/eemalda.

Kui see kiri tuli Sulle kellegi kaudu ja soovid kindlustada, et see jõuab otse Sinu postkasti, liitu siit http://www.projektid.ee/konkursid

Projektiekspert OÜ on üks tore ja abivalmis ettevõte, kelle infot võid alati edastada. Tee sellega heategu neile, kes meie infost võiksid kasu saada.

Vabad valimised
21. juuli 2014

Tere! Urve Madar kirjutab: “Meil on nii: Kui inimene kandideerib EV RK, siis võib juhtuda, et saab ka EV RK sse. Vabade valimiste tulemusena . Silmapilkselt aga muutub ta meedias poliitikuks ja teda hakatakse kohe …

Tere!

Urve Madar kirjutab: “Meil on nii: Kui inimene kandideerib EV RK, siis võib juhtuda, et saab ka EV RK sse. Vabade valimiste tulemusena . Silmapilkselt aga muutub ta meedias poliitikuks ja teda hakatakse kohe halvustama. Kohe hambad sisse. Ja kohe leidub hulgaliselt õpetajaid, mis ta peab kohe tegema ja ellu viima.”

*********************************************

Ma ei tea, mil määral on Urve Madaril ja teistel siin Riigikogu ning valimiste üle arutlejatel olnud õnne ja aega selleks, et mõelda Riigikogu kui institutsiooni ja Riigikogu liikme ning teiste riigis toimivate otsustuskogude (ka otsustuskogu iga liikme) õiguste, kohustuste ja vastutuse üle. Need kolm sõna, muidugi, aeg-ajalt kostavad, aga kuskilt pole lugeda ega kuulda, mida need sõnad tänapäeval tähendavad, kuidas kõnealused fenomenid kujunevad ja toimivad.

Ei tea ma sedagi, mil määral (kas üldse?) on poliitika ja poliitikute, nende tegevuse, tulemuste ja tagajärgede üle arutlejad oma silmaga näinud, mis eri taseme otsustuskogudes tegelikult toimub, kas nad on osalenud mõne õigusakti loomises, rakendamises ja hindamises, kas mõni meist on saanud aega selleks, et endale humanitaarias ja sociaalias orienteerumiseks vajalik ettevalmistus koguda ja üritanud oma pea ja südame järgi Eestis midagi korraldada ja/või mõistuspäraselt korrigeerida.

Võiksime ju kasvõi siin üle mõelda, millistel eeldustel oleks elanikul Eestis võimalik kujuneda kodanikuks ja kasutada oma Põhiseadusest tulenevat õigust valida ja olla valitud.

Igal valimisõigusega kodanikul, st nii neil, kes peaksid VALIMA (fikseerima oma eelistusotsuse) kui ka neil, kes esinevad saadikukandidaadina valimiskampaanias, on selles protseduuris vaja lisaks administratiivsele õigusele ka

moraalset õigust,
moraalset kohustust olla enda ja teiste suhtes küllalt nõudlik,
aduda, et valimisõigusega kaasneb kõigil, igal kodanikul, ametikohast, rahvusest, vanusest vm olenemata, nii administratiivne kui ka moraalne vastutus, mis ei luba uisa-päisa käituda.
ausust, st käituda kohuse- ja vastutustundlikult: enne otsustamist süveneda, prognoosida võimalike otsuste võimalikke tulemusi ja tagajärgi, kaaluda poolt- ja vastuargumente…
julgust kasutada kõiki oma põhiseaduslikke õigusi ja kaitsta ka teiste kodanike samasuguseid õigusi,
arukust, et olla mõõdukas ja hooliv, ent kindlameelne ja ustav.

Selle kohta, kuidas peaksid olema valimised korraldatud ja kuidas peaks (saaks) toimuda hääletamisprotseduur, on räägitud (selgitatud ja vaieldud) sadu tunde, aga selle kohta,

– millistel eeldustel oleks üleüldse võimalik kasutada õigust valida ja olla valitud,

– milles seisneb, millest sõltub ja kuidas kujuneb kodaniku kompetentsus ning kultuuri- ja ühiskonnaseos,

– kuidas rahvas ning mõni rahvaesindaja saaks kujuneda nii asjatundlikuks, et suudab, tahab ja julgeb minna hoidma oma rahvast, loodust ja loodusvarasid, lultuuri ja kultuuriväärtusi, vabadust ja iseseisvust ning kaitsma kõike, mida lörtsida ei või,

– kuidas kujuneda enesejuhtimise ja sotsiaalse juhtimise subjektis ning tegutseda subjektina (NB! mitte manipuleerimise objektina), ei ole ilmunud peaaegu mitte midagi. Raske uskuda, et nii on lihtsalt juhtunud, kõigile üllatuseks, kogemata.

Selleks, et rahvas lakkaks olemast enesejuhtimise ja sotsiaalse juhtimise subjekt, on vaja

a) ajada keel nii sassi, et inimesed ei saaks enam üksteisest aru;

b) naeru- ja häbivääristada liidreid;

c) muuta usk, vaimsus, aated ja ideaalid anakronismideks;

d) panna haridussüsteem ette valmistama odavat tööjõudu (jätta kasvav põlvkond ilma ametialase ettevalmistuseta);

e) teha kõik võimalik selleks, et välisagendid saaksid kõik helged pead üles leida ja Eestist välja meelitada;

f) vältida iseseisvalt mõtlevate generalistide kujunemist;

g) korraldada kogu juhtimine selliseks, et koostöö asemel oleks kõikjal konkurents;

h) lõhkuda iseregulatsiooni alused;

i) teha, mis võimalik, põlvkondade järjepidevuse katkestamiseks;

j) asendada kindlusetunde aluseks olev perekond mistahes “kooselu” vormidega;

k) mahitada “sallivuse” sildi all igaliiki kõlvatut käitumist;

l) likvideerida ühiskonnateadus ning välistada nii ühiskonna edasi- ja tagasisidestus;

m) vältida täiskavanute elukestva õppe süsteemi teket;

n) muuta valimissüsteem absurdseks mänguks.

Igaüks võib ise vaadata, mil määral see kõik on juba õnnetunud, mis on alles pooleli, kes millist poliitikat ajab ja milliseid vahendeid kasutab. ***************************************************************************

On aeg sõnaselgelt rõhutada, et rahva õigusega osaleda kõrgema võimu kandjana valimistel kaasneb nii juhtkonna kui ka rahva enda KOHUSTUS luua kõik vajalikud tingimused selleks, et seesama rahvas saaks oma seisukohti kujundada ja saaks ka uskuda, et temast midagi sõltub, et on üldse mõtet oma tahet avaldada.

Just selles punktis on huvide tegelik konflikt. Võimul olevad erakonnad tahavad iga hinna eest ise võimul edasi olla ja ei taha kuuldagi vajadusest võimu jagada (võimul olles kedagi veel arvestada).

Selleks, et segamatult võimul olla, on seni peetud vajalikuks seletada, et

see, mis Eestis on, ongi demokraatia, et Eesti on demokraatlik riik juba seetõttu, et siin toimuvad regulaarselt vabad ja ühetaolised valimised;
Reformierakonna juhtimisel rajatakse siin kodanikuühiskonda, mis on muutunud ja muutub päev-päevalt aina täiuslikumaks;
elanikkonna vaesumine, sündivuse langus, rahva massiline väljaränne ning suurte alade tühjenemine on paratamatu ja tähtsusetu…;
siin, nagu kõikjal Euroopa Liidus, on meelevaldse plaanimajanduse asemel nüüd turumajandus, ent kogu elu, sh majanduslik ja kultuuri-alane regulatsioonon, on korraldatud nn toetuste, abiprogrammide ja –projektide alusel;

Kui valitsusel (loe: võimueliidil) õnnestub muuta ka kohalik omavalitsus veel enam oma atribuudiks, ripatsiks, milles võivad kohalikud “tegijad” küll üksteisele kohta kätte näidata ja kraagelda, ent peavad pidama meeles, et KOV-s on ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri loomine enam-vähem kindlalt keelatud, siis on Eesti maaelul kriips peal. Laulsime 70-ndatel ja 80-ndatel ja veel ka 90-ndatel: „Oo Eestimaa, oo sünimaa, kuni su küla veel elb, elad sina ka!“. Nüüd enam ei laula. Kas see enam ei puuduta?

Samas ei ole lubatud aru saada, et praeguse elu- ja maksukorralduse tingimuste ei saa maaelu edenema hakata. Neid, kes end majandusteadlaseks ja õigusteadlaseks nimetavad, on sadade viisi, aga rahva elu ja elamise eelduste kaitsaid pole. Põhimõtteliselt on KOV-l kohustusi tunduvalt rohkem kui nende täitmiseks vajalikke ressursse. Seetõttu pole ühelgi KOV-l võimalik edukas olla ega näida ja võimu usurpeerinud seltskond saab “haldusreformi” mime all valdade piire ringi tõsta ja veel mõne aja rahulikult (?) edasi nuriseda, näpuotsaga raha jagada ning veel veidi valitseda.

Muidugi on võimu hoidmiseks vaja sättida mistahes ettekäändel eesti ettevõtted (eriti põllumajandusettevõtted) ebavõrdsetesse oludesse ning seletada, kui pingeliselt on kõik “Eesti esindajad” Brüsselis jm võidelnud ja võitlevad aina edasi Eestis elamise eelduste eest. (Siiani on jäänud arusaamatuks, kellega nad võitlevad, st kes (millised jõud) pingutavad sama agaralt Eesti elujõu hävitamiseks.). Muidugi on vaja vältida ka edaspidi sotsiaalse problemaatika käsitamist nii Riigikogus, Valitsuses, ülikoolides, ajakirjanduses kui ka nn “kolmandas sektoris” jm. Siiani on toimitud nii, et sõna “sotsiaalne” on pandud tähendama hoolitsust nende eest, kes mingil põhjusel ei saa ise veel või enam endaga hakkama. Vastavalt on ette nähtud “sotsiaalabi“, “sotsiaalhooldus“, “sotsiaalkindlustus“… Kuskil pole leida poolt sõnagi selle kohta, milline osa elanikkonnast ja miks on Eestis võõrdunud riigist, kultuurist, tööst, perekonnast, kogukonnast, ühiskonnast… ning millisele osale elanikkonnast ja miks on riik võõrandunud, so pöördunud oma looja (kõrgema võimu kandja) vastu, muutunud talle vaenulikuks jõuks. Pole teadmist rollikooskõla ega rollikonfliktsuse kohta, marginaalsuse, indolentsuse, deprivaatsuse, konformsuse, eskapismi, dissidentsuse, anoomia ega muude ühiskonnas kujunenud pingete kohta.

Keegi ei tea, ja tundub, et ei tahagi teada, milline osa eestlastest ja teistest Eestis elavatast inimestest tunneb end tõeses probleemses valikusituatsioonis ja milline osa (miks?) mängulises absurdses sundsituatsioonis.

Maailm on muutunud. Milleks sõda, kui maid ja rahvaid (piirkondi ja valdkondi…) saab kätte palju lihtsamalt?

*******************************************************************************

Ühiskonnas, mida saab nimetada demokraatlikuks KODANIKUÜHISKONNAKS, kehtivad kodanikuõigused, mida saab TEGELIKULT KASUTADA ja kehtivad kodanikukohustused, mida elanikkond aktsepteerib.

Vaatame põgusalt, mida on vaja osalemiseks otsustamises (mitte otsustamismängudes või (teiste tehtud!) otsuste vastu võtmises).

Otsustamises osalemiseks on vaja olla küllalt

1) informeeritud, et

a. süsteemselt, operatiivselt, esinduslikult, täpselt, ammendavalt… nii võimalustest kui ohtudest,

2) haritud, et

hoomata süsteeme üheaegselt mitme metasüsteemi kontekstis,
leida käsitluse objekti nägemiseks küllalt palju vaatepunkte,
arvestada regulatsiooni- ja juhtimistasandite eripära,
tunnetada ühiskonna- ja kultuuriseoste (kirjutatud ja kirjutamata seaduste) koosmõju;
pidada rahuldavaks vaid küllalt süsteemseid ja kompleksseid käsitusi;

3) kogenud, et

ette näha ja ära tunda võimalike otsustega tõenäoliselt kaasnevaid tulemusi ja tagajärgi,
eristada eesmärke ja vahendeid, põhjuseid ja tagajärgi, olemist näimiseks mõeldud tegevusest,
olla õiglane,
pidada väärtuseks vaid teadmiste oskuste ja kogemuste sellist ühtsust, mis on mõtestatud kõlbeliselt korrektsel alusel;

4) tark, et

hinnata, hoida ja arvestada asjatundjaid;
märgata ja arvestada nii huve kui vajadusi;
rahulduda kompromissidega, milles keegi ei saa hüvesid teiste arvel, teiste kannatuste ega alandamise hinnaga, ent ei soostuta ka ignoreerima tõde ja õigust;

5) julge, et

avaldada vajaduse korral eriarvamust ja nõuda selle arvestamist,
toetada igaühe ṍigust argumenteeritud seisukohtade avaldamiseks,
juhtida avalikult tähelepanu katsetele tegutseda meelevaldselt, kõlvatute vahenditega;

6) aus, et

mitte sekkuda arutlustesse, milles orienteerumiseks veel eeldusi ei ole,
vältida demagoogiavõtteid,
püsida usaldusväärne.

Otsustamises osalemiseks on vaja tunda end valikusituatsioonis.

Valikusituatsioonis saab tunda end isik,

1) kes tunneb, et ta on küllalt vaba ja iseseisev selleks, et toimida oma arusaamade kohaselt, parimal võimalikul viisil nii füüsilises kui vaimses, nii intellektuaalses kui emotsionaalses, nii sotsiaalses kui kõlbelises mõttes;

2) kellel on vähemalt üks alternatiiv (st, kellel on vähemalt kaks enam-vähem võrdset (võrreldavat) võimalust, igal oma plussid ja miinused);

3) kes saab soovi korral lisada alternatiive, sest nende hulgas, mis on juba sõnastatud, sobivat veel ei ole;

4) adub, kui oluline on olla tasakaalukas, nõudlik ja õiglane ning käituda väga hoolivalt ja tähelepanelikult, et teha igati põhjendatult parim valik.

Otsustamises osalemiseks on vaja

1) tunda lähtekohta (olusid, olukorda ja/või situatsiooni kui n-mõõtmelist ruumi),

2) sõnastada siht (otstarbekaks peetav suund, millel on vaja püsida kogu aeg) ja eesmärgid (olekud, mis on vaja saavutada mingiks ajaks).

3) sõnastada probleem ( tegeliku ja vajaliku oleku vastulu, mis tuleb ületada);

4) kujutada ette, millistel eeldustel on võimalik otsustada ja otsuseid täita;

5) sõnastada meetmed ühiskonna- ja kultuuriseose tagamiseks;

6) modelleerida organisatsioon ja keskkond selle funktsioneerimiseks, muutumiseks ja arenguks;

7) modellerida juhtimise objektid: põhiprotsess ja selle “teenistuses” olevad abi-, kõrval-, täiend- jm protsessid;

8) modelleerida valitsemise, haldamise, valdamise, sidustamise ja korraldamise objektid;

9) sõnastada organisatsioonis tegutsemise, sh edasisidestamise printsiibid;

10) sõnastada kriteeriumid inimeste, tegevuse ja tulemuste hindamiseks;

11) korraldada side ja tagasisidestuse eeldused;

12) luua kujutlus rahuldavaks peetava otstarbekuse, efektiivsuse ja intensiivsuse saavutamiseks vajalikust infrastruktuurist.

13) luua meetmete süsteem elanikkonna sisuliseks osalemiseks (mitte „kaasamiseks“ pealtvaataja ja kuulaja rolli).

Ühiskonna- ja kultuuriseostes kasvanud ja oma peaga mõtlevatel inimestel ei tohiks olla liiga raske aru saada, et ülalesitatud käsituses pole midagi sellist, mida saaks tähtsusetuks pidada (eirata ja siis ikka veel loota, et on võimalik olla usakdusväärne ja edukas?).

Kui jutt käib valimistest Riigikokku, siis küllap oleks vaja teada kõigil, nii neil kes kandideerivad (kes on lasknud end panna mingisse valimisnimekirja) kui ka neil, kes peaksid minema valima,

millised on Riigikogu ja Riigikogu iga liikme õigused ja kohustused ning mille eest (kus, kuidas) oleks vaja igal saadikul ning Riigikogul tervikuna vastutada;
mida oleks vaja Riigikogu saadikul ja Riigikogul saavutada ja
mida oleks vaja selleks teha, et midagi saavutada;
milliseid printsiipe oleks vaja järgida, et hiljem ei oleks rahva ees piinlik;
mida oleks vaja teada ja osata ning millest oleks vaja aru saada, et
- osaleda seadusloomes,
- kõrgema kontrolli teostamises Valitsuse ja teiste põhiseaduslike institutsioonide üle
- rahvusvahelises suhtluses,
- riigi funktsioneerimise, muutumise ja arengu jälgimises,
- rahva elujõu, elujärje, elatustaseme, tööhõive, sündivuse jt rahvastikuprotsesside edendamises,
- kommunikatsioonisüsteemi, haridussüsteemi, kaubandussüsteemi, haldussüsteemi, õigussüsteemi jt riiklike süsteemide funktsioneerimise, muutumise ning arengu ja elanikkonna vajadustele vastavuse kontrollimises,
- sotsiaalse, majandusliku, õigusliku, administratiivse jm regulatsiooni täiustamises, et viia need vastavusse kultuuris ja ühiskonnas kujunenud ootuste ning eri rahvakihtide huvide ja vajadustega.

Riigikogu iga liige ja kõik ametnikud peaksid teadma ka seda, milliste kriteeriumide alusel hinnata ennast, oma tegevust ja oma tegevuse tulemusi. Vaja on olla adekvaatne ning rahvale aeg-ajalt aru anda.

Riigikogus ja ametkondades oleks vaja teadmist ühiskonna ja kultuuri ning inimese kui ühiskonna liikme ja kultuuri esindaja kohta. Vaja on arusaama seaduse ja teiste õigusaktide kui regulatsioonimehhanismide toimemehhanismidest ning tegelikest toimetest eri oiirkondades ja valdkondades. Normaalne oleks, et Riigikogu ja kõigi teiste põhiseaduslike institutsioonide tegevus oleks läbipaistev, edasisidestatud ja tagasisidestatud.

Kompetentsuse printsiibi kehtestamine oleks kangelastegu. Midagisellist pole üksi erakond veel söandanud oma „platvormi“ kirjutada.

******************************************************************

Ülalpool juba kirjas olevast peaks paistma, et tegelikult on valimiste asemel siiani toimunud valimistemäng.

Vähe sellest, et valimistemängus osalemisega ei kaasne rahva vastutustunnet ega aktiivsust; valimismängu tõttu satub rahvast esindama isikuid, kellel ei ole selleks vajalikku ettevalmistust ega (enamasti) isegi mitte kujutlust sellest, millistel eeldustel oleks võimalik Riigikogus tegutseda nii, et õigustada rahva ootusi.

Kultuuris fikseerunud stereotüüpe on vaja tunda, austada ja järgida.

Mõned kodanikud imestavad ja pahandavad, et (vabade valimiste tulemusena??) saadikuks sattunud isikuid hakatakse poliitikuks pidama ja halvustama… Imestama peaks siis kui kellelgi pole enam sooja ega külma, mis Eestist üldse saab.

Riigikogu maine on madal.

Vaja oleks täie tõsidusega analüüsida, miks nii on juhtunud, et saadikute austamise asemel nende üle ironiseeritakse? Üks on juba selge: võimatu on panna rahvast austama isikuid, kes seda ei vääri, kes on sattunud võimule põhjendamatult.

*********************************************************************************

Ma ei saa jätta siin lõpetuseks, mainimata, et KOV valimistel ja ka Euroopa Parlamenti valimistel ei käsitanud ükski erakond oma valimispropaganda raames ühtki PROBLEEMI.

Kuidas sai selline asi juhtuda? Ma ei tea. Pakun siin välja mõne oletuse.

1) Erakonnad ei korralda üldse ise oma valimiskampaaniaid; nad palkavad selleks mõne kuskil “läänes” väljaõppe saanud PR-firma ja usaldavad end selliste “professionaalide” kätte.

2) Erakondadel ei ole ei teoreetilisi käsitusi, mis võimaldaksid rahuldava süsteemsusega sõnastada ühiskonnas ja kultuuris kujunenud vastuolusid kui probleeme;

3) Erakondadel ei ole empiirilisi uuringuid ja neis ei eristata teadmisi arvamustest, soovitavat tegelikkusest, eesmärke vahenditest…

4) Erakondades peetakse vajalikuks ja õigeks üksnes seda, mis soodustab valimistel senisest veel suurema hulga häälte saamist. Võimuerakonnad loodavad niiviisi võimul edasi püsida ja opositsioonierakonnad loodavad niiviisi ise võimule tulla.

Võiksime siin, vastastikku üksteist rikastades ja täiendades, luua kaasajal sobivaks peetava arusaama selle kohta,

mida oleks vaja igal kodanikul TEADA inimese, perekonna, kogukonna, ühiskonna, kultuuri, organisatsiooni institutsiooni, iseregulatsiooni ja juhtimise, valitsemise, haldamise, valdamise, sidustamise, korraldamise jm sihi- või eesmärgipärase tegevuse kohta;
mida oleks vaja OSATA;
millest oleks vaja ARU SAADA;
milline oleks vaja olla ISIKSUSENA;
kuidas saaks igaüks teenida oma maad ja rahvast.

Selleks, et inimesed saaksid osaleda valimistes, peaks igaühel olema võImalus

uskuda, et kandidaadid ei ole omakasupüüdlikud „parteisõdurid“,
saada tundma neid, kes kandideerivad, st kõigil peaks olema võimalik teada,

a) kuidas ja milliseks saadikukandidaadid hindavad praeguseks kujunenud olusid, olukorda ja situatsiooni (mis on nende meelest hästi, kehvasti, puudu ja ülearu),

b) kuidas saadikukandidaadid tunnevad kultuuri- ja ühiskonnaseoseid,

c) milline on kandidaatide maailmavaade ja maailmapilt,

d) kuidas nad mõtestavad lähemas ja kaugemas minevikus toimunud sündmusi,

e) milline on nende kujutluses meie ja teiste rahvaste lähem ja kaugem tulevik,

f) mida nad taotlevad,

g) milliseid sihte nad õigeks peavad ja

h) milliseid eesmärke eelistavad,

i) milliste põhimõtteid nad õigeks peavad,

j) milliseid vahendeid nad sobivaks hindavad ning põlastavad,

k) milline on nende arusaam kohuse- ja vastutustundest,

l) kas saadikukandidaadid teavad, oskavad, suudavad ja julgevad aktiivselt tegutseda oma eesmärkide saavutamiseks;

m) kes saadikukandidaatidest tahab tegelikult pühenduda teenima, hoidma, kaitsma ja edendama oma maad ja rahvast (mitte pelgalt loodab edaspidi teenida rohkem raha ja valimiskampaania rahastajaid),

n) millised on olnud ja võivad edaspidi olla majandusliku, kultuurilise, sotsiaalse, õigusliku, administratiivse jm regulatsiooni sisu ja vorm, tegurid ja toimed (avalikud ja varjatud, otsesed ja kaudsed, lokaalsed ja globaalsed…), tulemused ja tagajärjed;

o) et kõrgema võimu kandjana on rahval põhimõtteliselt õigus osaleda otsustamises, mitte pelgalt loota ja oodata, et ehk keegi kunagi kuidagi kaasab neid millegi üle arutlema.

Mida nüüd teha?

Ühe listikirjaga ei saa nii keerukale küsimusele piisava põhjalikkusega vastata. Siin on praegu vaid arutluse ots üles võetud. Ei muud.

Raske uskuda, et Riigikogu mõni liige otsustab hakata õppima. Veel raskem on loota, et mõni erakond võtab nõuks alustada programmilise enesetäiendamisega. Praegu pole selleks ei programme, õpikuud ega õppejõude. Pole raha. Pole usku. Pole selist soovigi.

Teame küll, et kui riigi kõrgema võimu allikas ei ole usaldusväärne ja austusväärne, ei saa midagi head loota. Kui tulevik läheb aina tumedamaks, siis käte laiutamisest ja imestanisest ei piisa; siis on vaja luua meetmete süsteem ebakohtade põhjuste vähendamiseks (kõrvaldamiseks) ning tõusuteele pääsemiseks vajalike eelduste kujunemiseks. Kes seda ei tea? Noh, ja siis?

Teame, et keegi ei saa kuskilt mujalt maalt tulla Eestile sobivaid lahendusi otsima. Mitmed rahvad on ise samamoodi hädas nii „abistajate“ kui ka harimatuse tõttu. Järlikult me peame ise leidma lahendustee või alla vanduma jõududele, mida on ette nähtud pidada päästjateks.

Neid süsteeme, mis „toodavad“ võõrdumist ja võõrandumist, ei või õigustada ega täiustada; need tuleb asendada.

Paraku on nii, et metsavaras ei hakka saagima seda oksa, millel ta ise istub ja ka petuskeemide varal põhjendamatult „kõrgele“ sattunud isikud ei hakka valimisseadust muutma. Eesti on taaskord suure valiku ees, kas koolutada end veel enam raha võimu alla või ajada selg sirgeks ja kehtestada rahva võim.

Ülo Vooglaid

56 66 01 22

Valgete vareste suvi
30. juuni 2014

Suvi Tannhäuseri ja valgete varestega Kati Saara Vatmann Ilma ja olude ümber ürisemine ei vii kuhugi. Vihma ja jahedusega arvestades on võimalik ka Eestimaa suves patareid talveks täis laadida. Teistmoodi. Aga tingimta, sest sita-suusailma-soig tühjendab …

Suvi Tannhäuseri ja valgete varestega

Kati Saara Vatmann

Ilma ja olude ümber ürisemine ei vii kuhugi. Vihma ja jahedusega arvestades on võimalik ka Eestimaa suves patareid talveks täis laadida. Teistmoodi. Aga tingimta, sest sita-suusailma-soig tühjendab neid veelgi – tühi kott ei seisa püsti ning meist olenejatel oleks kangesti kahju, kui me järgmisse kevadesse ei kestaks. Seega täitkem kotti olemasolevates oludes võimalike vahenditega.

Kultuur, sõbrad – kultuur kuulub rahvale! Suvelavastuste või suvesse sobitatud soorituste žurnaalis on 48 nimetust. Kui nende rütmis mööda Eestimaad tiksuda, saab küll viietonnise suve – rahalises mõttes (kütus-pääsmed-toit-jne) – ent koha ja maitse järgi saab valiku teha.

Mu enese jaoks algas teatrisuvi Estonia teatri „Tannhäuseriga“, kus mu isapoolt-vend Lauri Vasar laulis Volframit. Istusime lastega rahvusooperis samal rõdul, kus veetsin suure osa lapsepõlvest. Nii papa Harri kui Tallinna-daamist vanaema viisid mu sinna Attila-Rigoletto-Traviata lauldes-suremisi vaatama nii, et tean mäletada. Teater tähendab koolivaheaega ja nädalavahetust ja puhkust tavarütmist. Kusjuures laps näeb seda, mis on – nagu nüüd võrrelda oskan. Täiskasvanu näeb teatrit ja loeb raamatut iseenda kogemuse otsast, seega lubab kõikjal iseenese nägemine arvustada meeldib-ei meeldi. Kui praeguses küpsuses lapsed ka nn täiskasvanute tükke vaatama viia, saab tänu neile aimu lapsepõlve puhtast vaimustusest. Minu lastele meeldib Wagner!

Ja minule meeldivad kokkusattumused, mis kultuurilätetel tekivad. Sattusime ooperisse koos pariisitar Ene Rämmeldiga, kusjuures mul oli ridikülis just Tammerraamatust saadud tema raamat „Miks ka mitte?“. Lugu sellest, mida mõtleb-tunneb-teeb libahunt oma 65.sünnipäeval, paneb mööda tänulikke eakaaslasi meil siin mööda küla nüüd käest kätte ringi. Innustab siinseidki eestlannasid tunnistama, et igas eas naine vajaks enda kõrvale kedagi ning et õnne ja armastust igatseme elu lõpuni. „Tannhäuserit“ kui igihaljast kurblugu taevase ja maise armastuse opositsioonist aga sattusime emand Rämmeldiga koos vaatama. Lootuses, et ehk on Hitleri lemmikooperi võtmeteema tänaseks ületatud. Jumal lõi meile ka keha, järelikult pole naine saatanast. Ning äge äike Tallinna kohal andis palat-kong-lihalett lavakujundusele teise dimensiooni. Pesi puhtaks ooperi kui massiivse-panoraamse depreka vormi, üleüldise maailmavalu ja ilmtingimatu krahhi. Ehk võib uues heas ilmas minna paremini…

Meil on geneetiline melanhoolia ning me ei saa täiskasvanuks. Lauri Vasara ja minu papa oli meie eas juba hall ja kiilanev – meie pole veel keskikkagi jõudnud. Ega ole ühiskonda sobitunud. Lauri rändab liinil Austria-Hamburg-kogu maailm. Ene Rämmeld tuleb Pariisist kodukäijaks ning rahuldab oma uusima, ääretult avameelse raamatuga ka nende uudishimu, kes tahaksid teada, millest see tütarlapselik boheemlanna võõrsil elatunud on. Muuseumitädi oli Pompidou katedraalis. Arvukate sõpradega, kellest vaid vähesed osutusid Sõpradeks, kui pensilejäämine ja 65 kallale tuli.

Libahundi pihtimus meenutab, et kogu elu on pikk reis ning seega on igasugune kirjandus nagu reisikiri. Viib teekaaslaste siseilmadesse. Ja tekitab küsimuse, miks Pariisist – isegi hääbuvast! – üldse siia Tallinna tuulekoridoridesse auklikku kiilasjääd pidi roomama naastakse… Ene raamat kui suve sisustamise võimalus muutub muide iga leheküljega siiramaks ja seega paeluvamaks. Kui esimeses pooles saab elulaad tutvustatud ja eruditsioon näidatud, lahvatab tõeline emotsioon. Ja pärast lõpulehekülgi tahaks väga teada, mis edasi saab – elagu küps keskiga, nüüd alles elu algab!

Samasugune edasilugedatahtmine jääb pärnaka Margit Petersoni esikromaani „Segavereline“ sulgumisel. Just oma lakoonilises laadis eriti jahmatav elulugude põimik a la Tõnu Tepandi „Kiri kodukülast“ mõjub tänu kontsentreeritusele sisendavalt. Paradoksaalne küll, aga sellise katastroofiseeria kaasa tegemine mõjub äratavalt, seega laadivalt.

Inimesed tulevad saatuselöökide kuulipildujavalangu alt elusaina välja, kuna ütlevad üksteisele pidevalt „kallis“ ja „armas“ – ja mõtlevad ka nii. Alati on õige inimene toetamas – kasvõi kriisi haripunkti põletajana – keegi kuulab ja aitab igal juhul.

Margiti jõulisel debüüdil on omadus uinutada. Äratades. Öeldakse, et meie hing puhkab ja puhastub, laeb ja taastub tõeliselt siis, kui saame piisavalt magada. Ületöötamine ja unevõlg kõlab küll kangelaslikult ning praeguse aja kui mõõtme lühenemise käes ei kipu me tõesti kõike kavatsetut jõudma, ent iseenese tagant varastamine ei vii kuhugi. Tõsiasi, et „Segaverelisest“ lehekülg-haaval voogav vapustuste lööklaine paneb magama nagu narkoosinui, näitab teose energeetilist väge.

Ning selle raputuse peale sobib suurepäraselt pruukida ravimit Räpinast. Seal loob ja lehvib üks lasteaiakasvatajast ema-Ilves, Selle Aapo emme, kes kirjeldab Rämmeldiga analoogselt, ent väga teisiti, kuidas saadakse 65aastaseks.

Tiina kinnitab nii mõtte, sõna kui teoga: naer teeb nooreks, viha vanaks. Ta meenutab, et elu on see, mis juhtub siis, kui sul olid teised plaanid. Ning ta alustab oma „Varesed, need valged“ iga peatükki õnneliku õhkega: „Oo, milline õndsus!“

Pära-Eestimaalt on kaante vahele voolanud eriti muhe kõnepruuk, mis leiab väikeste asjade jumala abiga erilist ja väärtuslikku igas pisikeses seigas ja nähtuses-tehtuses. Kirjanik viib meid oma Eerika-lugude järjekordse üllitisega lasteaeda ja pedagoogige pansionaati, hooldekodusse ja aastakümnetetagusesse ühikasse. Tavaline elu ebatavaliselt helges võtmes. Anekdoodid ja rahvalikud naljad, sententsid ja inimlikud detailid, osavalt nähtavaks sõnastatud karakterid ja saatuslikud sõlmumised.

Need sõlmumised on uuemal ajal ka hea põhjus läbi külmade loikude kinno suusatada. Soovitan laadivaks mõtluseks võimsaid multikaid „Lumekuninganna“ ja „Pahatar“, mis hoiatab: ärge uskuge muinasjutte!

Mõlemad suurteosed kirjeldavad, kuidas headest ja väga vägistest tüdrukutest saavad „kurjad“ haldjad. On tõepoolest naiste väe aeg ning lumekuninganna pääseb needusest tänu õe armastusele ja okasroosikese äratab nõiaunest tõelisi tundeid valdava ristiema, mitte printsi-ullikese suudlus. See on ülev ja lootusrikas ja usutav ja ütlemata ajakohane.

Nagu ka see, mida mu 8aastane tütar mu enese suvega teeb – ilmastikust hoolimata. Laps kuulutas välja lastelaagrid. Andis ametliku vormi sellele, mis on nagunii toimunud nii meie Raekülas kui Liuski olnud kodudes. Kui peres on hobused ja muud loomad, kogunevad lapsed korteritest ja teistest loomadeta kodudest nagunii meie tallu. Et laste kogunemisel oleks mõõt ja vorm, otsustaski Indi, et sellest suvest alates tulevad uued ja vanad sõbrad kolmepäevalistesse laagritesse, kus suheldakse ja suhestutakse looduse ja loomade, loovuse ja üksteise, maailma ja iseendaga. Minul kui oma väikese Meistritari saatjannal jääb kuuletuda ja Teenida. Aitäh.

Maa korinad enne viirusest paranemist
07. juuni 2014

Maa korinad enne viirusest paranemist Müriseb. Suvine Eestimaailm müriseb. Loendamatute mootorite jauramine moodustab kokku kaduvikulise korina. Maa verd põletatakse, õhku saastatakse – mürareostus selle kasutu jurramise visiitkaardina kõige kohal. Pärnakatele käib lärmakas Audru ringrada närvidele …

Maa korinad enne viirusest paranemist

Müriseb. Suvine Eestimaailm müriseb. Loendamatute mootorite jauramine moodustab kokku kaduvikulise korina. Maa verd põletatakse, õhku saastatakse – mürareostus selle kasutu jurramise visiitkaardina kõige kohal.

Pärnakatele käib lärmakas Audru ringrada närvidele – undab üle terve linna ja kostab kõikjale. Mistõttu turistid kaovad, tulu ja maksud ei laeku. Mulle isiklikult käib ralli lisaks seepärast närvidele, et see undab planeedile hävingut. Naftat põletatakse ja õhku reostatakse absoluutselt ilma igasuguse eesmärgita – pole vaja midagi-kedagi kuhugi transportida ega lisaväärtust toota – ainult kiirusi saavutada. Sorry, rallimeestest sõbrad – aga see vahva harrastus on sama hukatuslik kui hotelli-konverentsi-turism ja muu hävinguline. Murutraktoritega üha suuremate maaalade golfimuruks niitmine kaasa arvatud.

Murutraktorid muutuvad aina vägevamaks ja üha enam hektareid viljakat maad niidetakse kodumaise toidu tootmise asemel noobliks muruks. Millel pole inglise muruga mingit pistmist – inglise muru niidavad lambad. Kui läksin Rännaku meetodi mentor Brandon Baysi intervjueerima ja minu soki küljest pudenes sviidi vaibale odratera, hõiskas see päikeseline daam: „Oi, ma tunnen ennast nagu kodus Walesis! Meie linnake on lambaid täis, tean neist paljusid nime- ja nägupidi – see on nii armas ja õige ja elus!“

Ei elus ega ilus ole hukatuslik elulaad, kus inimesed istuvad hommikul autorooli, sealt bürootooli, sealt lõunasöögitooli, edasi autorooli, võib-olla ka kino ja teatri istmetele, jälle autorooli või ühistransporti, kodus või suvilas murutraktori pukki – ja teleka ette. Tegelikult oleks eranditult kõigil, kes murutraktoritega mööda surevat planeeti plärisevad, hädasti tarvis vikatiga niita, kui nad lambaid-kitsi-miniveiseid pidada ei taipa – muidu kärvavad liikumatusse, elutusse ja rasvumisse veel enne seda, kui planeet Maa saab lahti viirusest nimega homo sapiens. Teate ehk kurba naljakest kahest planeedist, kes universumis vestlevad. Üks küsib teiselt, miks too nii närb välja näeb, sügeleb ja köhib. Mingi viirus on. Ah, see on homo sapiens, mul oli ka – paranesin temast ära…

Massiivne niitmine varjab taimkooslustega toimuvat. Hektarite kaupa „golfimuru“ jätab mesilased hätta. Masendavate muruväljade vahel laiuvad rapsipõllud aga on mesilased juba ära mürgitanud niigi.

Eesti toortoidu kuninganna Sille Poola aina räägib ja räägib – ja räägib veel! – et puldi ja pöidla inimesed ei tohiks süüa mitte midagi muud kui nende muruväljade asemel kasvatatud kohalikku toortoitu. Tuhanded ja tuhanded inimesed rasvuvad ja känguvad, kuna ei kasuta oma keha – sisemise rahulolematuse mahasurumiseks nuumavad seda tapva kräpiga ning elavad pidevas õgimisnarkoosis, mis ei lase toimuvat tragöödiat märgata ega tunnetada.

Mis puutub rallisse, siis on spordifilosoof Raul Rebasel kahtlemata õigus, et sport toodab emotsiooni. Ent passiivselt tugitoolis „sportijad“ rasvuvad veel. Ja veel. Ja nafta põleb nende rõõmuks. Rängaks rõõmuks.

See on kahtlemata vahva, et külapoisid kõbivad garaažides autoparsasid romu- ja põllurallideks. Erinevalt linnakuttidest pole neil ralliradasid – ja nad tulevad tanumatele paarutama. Ohtlik. Ent siiski parem kui bussipaviljonides kambatamine.

Linnapoistel on rallirada – ja ikkagi on jamasti. Ülelinnaline mürareostus on nii ränk, et ajendas ujeda ja kannatliku kolleegi Mihkel Ulmani maavanaemale helistama ja porisema, et nüüd on küll midagi väga valesti.

Maavanaema, mina mõtlesin kõigepealt, et mis nüüd mina. Kuidas ma võtan sõna ralliröginate vastu, mida mina ise juba viiendat aastat kuulamas pole. Saja kilomeetri kaugusel – ja suu kinni selle koha pealt!? Milleks lootusetu virisemisega paberipinda raisata – kas selleks paberipuid langetati…

Selleks jah. Tõsi küll, kui nafta lõpeb, vaikib ka katastroofi kuulutav lõugamine. Aga kuurortlinna saaste on tegelikult dežavüüliselt tuttav teema. Kunagi 30 aastat tagasi kirjutasin Pärnu lehe suvelugude sarjas tööstuskuurortist. Jõgi, mille ääres üles kasvasin, oli tööstusega palistatud, solk jões ja laga lahes, kärssavad korstnad ja lihakombinaadi lebra üle poole linna. Lisaks sinnaveetavate sigade igapäevane uiiiii! Ning mõnikord ka Tööstuse tänavale laiali lennanud lehmade murtud jalgadega agoonia kirsiks sel õõvastaval tordil.

Tööstust enam pole.

Linna rahvaarv ja tegevusalad kahanevad teineteise võidu. Nüüd ei tule ka lühikeseks teenimise perioodiks enam suvitajad kuulama, kuidas ringrada üle Läänemere pärliks hellitusnimetatud Pärnu puristab.

Muidugi võib välja pakkuda ekstreemturismi – emotsionaalse laksu täis-kontsentraadi: tulge vaatama, kuidas väikeses riigis hakitakse õuesid ja purustatakse pria toetuste nimel heinamaade haljasmass mättasse, tossupilv taga – nii taimne kui loomne toit veetakse kütust põletades ja osooniauke forsseerides sisse, inimesed saadetakse välja raha teenima ja tühjaks jäänud isamaa niidetakse lagedaks. Vaatamisväärsus tõesti.

Agoonia.

Lubage siiski idealistlikult ennustada, et mõne aasta pärast, kui eestlased leiavad iseennast oma enese ökoloogilise jalajälje alt, kattuvad perverssed ebagolfimurud lammaste ja kitsedega ning maasse hakitavad libapõllud hakkavad taas rahvast toitma. Ma usun – ja tean. Aastate eest põrnitsesin Pärnu keskust – järjekordset poodidepoodidepoodide taru ning kirjutasin siinsamas, et selle koha peal peaks tegelikult olema korralik kino. Ja nüüd see teil seal aknana maailma ju ongi! Teil? Meil. Kõik siin ilmas on kõige ja kõigiga seotud.

Projektijuhi pakkumised
02. juuni 2014

Tööpakkumised: koolituste projektijuht Koolitused: projektikirjutamine, ettevõtlus, finantsprognoosid Konkursid: laste ennetussekkumine, tööstus- ja teenindusettevõtja investeering TÖÖPAKKUMINE * Projektiekspert korraldab koolitusi (ettevõtlus, fondid, projektid, ariplaanid ja finantsprognoosid, aga ka arvutikoolitused). Otsime koolituste projektijuhte, kes soovivad oma ideid …

Tööpakkumised: koolituste projektijuht
Koolitused: projektikirjutamine, ettevõtlus, finantsprognoosid
Konkursid: laste ennetussekkumine, tööstus- ja teenindusettevõtja investeering

TÖÖPAKKUMINE

* Projektiekspert korraldab koolitusi (ettevõtlus, fondid, projektid, ariplaanid ja finantsprognoosid, aga ka arvutikoolitused). Otsime koolituste projektijuhte, kes soovivad oma ideid teostada Projektieksperdi kaudu.

www.projektid.ee/koolituste_projektijuhid

KOOLITUSED

* Projektikirjutamise intensiivkoolitus (Soodushinnaga registreerimine kuni 3. juunini). Tallinn, 10. juuni

Sihtgrupp: MTÜ ja avalikus sektoris tegutsejad

o Projekti koostamise protsess ja seosed rahataotlusega (kuidas sõnastada üheselt mõistetavaid eesmärke, selgitada oma ideed, planeerida tegevusi jne)
o Projekti eelarvestamine, kulude ja tulude planeerimine
o Ülevaade rahastusvõimalustest MTÜ ja avalikule sektorile
o Rahastajate nõudmised – kuidas hoida rahastaja õnnelikuna (aruandlus, dokumentatsioon, suhtlemine)
o Näidisrahataotluse ülevaatamine ja hindamine
www.projektid.ee/projektikirjutamine

* Finantsprognooside koostamise intensiivkoolitus. Tallinn 19. ja 20. juuni

Koolitus on Sinule, kui plaanid teha finantsprognoose oma äriplaanile või muule projektile, kuid tunneksid end kindlamalt, kui saaksid olulisemad nüansid

asjatundjaga koos läbi käia. Seletame põhjalikult lahti EAS-i isegenereeruvate finantsprognooside kujunemise ja aitame personaalselt just Sinu numbrid õigeks sättida.

Saad ülevaate peamistest finantsaruannetest ja nendevahelistest seostest. Teeme läbi näidisülesande, et paremini aru saada numbrite liikumisest isegenereeruvate finantsprognooside tabelites. Töö toimub väikestes gruppides oma lähteandmetega ning Sul on võimalus saada abi nii oma numbrite sisestamisel kui ka saadud finantsaruannete analüüsimisel.

Registreeri end kohe! Esimesele viiele registreerunule anname TASUTA Projektikirjutamise materjali (elektrooniline).
www.ettevotluskoolitus.ee/finants

* Äriplaani- ja ettevõtluskoolitust STARDIEDU 56h – kaks koolitust (juunis ja juulis) Tallinnas

Aeg: 7 koolituspäeva (56 akad. tundi) vahemikus 11. juuni – 4. juuli või 8. – 30. juuli 2014.

Sihtgrupp: koolitus sobib Sulle, kui plaanid alustada ettevõtlusega või oled firma äsja loonud.

Koolituse teravik on suunatud äriplaani edukale kavandamisele ja koostamisele. STARDIEDU sarjas saad põhiteadmised ka ettevõtlusest (turundus, finantsplaneerimine, raamatupidamine, maksundus, tööõigus, töötervishoid jms) sellises mahus, mida vajab alustav ettevõtja.

Boonusena testime Sinu projektiideid ning teeme põhjaliku analüüsi äriplaanile.
Kui koostad kursuse raames äriplaani, sobib see esitamiseks:
– toetuste (nt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Töötukassa)
– ja laenude (Kredex, pangad) taotlemisel
– planeerimistööriistaks ettevõttele endale.

Projektiekspert omab HTMi koolitusluba ning on Töötukassa koostööpartner.

Registreeri soodusajal: www.projektid.ee/stardiedujuuni või www.projektid.ee/stardiedujuuli

KONKURSID

* Lastele suunatud tõendus- ja teadmispõhised ennetussekkumised

Siseministeerium kuulutab välja avatud konkursi „Lastele suunatud tõendus- ja teadmispõhised ennetussekkumised“, kuhu oodatakse projektitaotlusi, mis

panustavad vähemalt ühe alljärgneva eesmärgi saavutamisse:

– sotsiaalsete toimetuleku oskuste arendamine
– vägivalla ennetamine ja vähendamine

Minimaalne projekti toetussumma on 60 000 ja maksimaalne 140 000 eurot. Taotlusi saab esitada kuni 15. juunini
http://www.projektid.ee/ennetus

* EAS avas taas taotluste vastuvõtmise tööstus- ja teenindusettevõtja investeeringu toetamise tugiteenuskeskuse alaskeemi
www.projektid.ee/eas_tugiteenuskeskuste_investeering/

KOOSTÖÖ

* Koolitaja – rendi oma koolituseks sülearvutid (kasvõi 78 tk), dataprojektor, ekraan jms koolitusvarustust. Meil on aeg-ajalt üle 🙂
www.projektid.ee/arvutirent

* Kas tead soovitada mõnda asutust, ettevõtet, organisatsiooni, kellel Sinu teada läheb vaja viisakate äriklassi sülearvutite rentimist?
www.projektid.ee/info/soovitan/

* Kui vajad kohtumise, koosoleku, koolituse vms jaoks väikest ruumi, siis saad seda rentida tunni- või päevapõhiselt. Olemas arvuti, projektor, ekraan.
www.projektid.ee/seminariruumid/

Parimat

Markus A. Kõiv
juhataja
Projektiekspert OÜ

| info@projektid.ee | www.projektid.ee | 626 3236 | 50 10 425

HeadRead kriitiline olukord
21. mai 2014

Kirjandusfestivali “HeadRead” raames toimub järjekordne vestlus sarjast “Kriitiline olukord”, seekord pealkirjaga “Kas kriitikul on vaja maailmavaadet?” Osalevad Jan Kaus, Hasso Krull ja Mihkel Kunnus, modereerib Aare Pilv. Võimalikke lähteküsimusi: – kas kirjanduskriitikal võiks olla või …

Võimalikke lähteküsimusi:

– kas kirjanduskriitikal võiks olla või peaks olema mingi maailmavaateline programm, kas see on “kriitika idee” osa või mitte?

– kas kriitikul peaks olema mingi oma missioon või agenda, mida ta peale otsese kirjandusteoste hindamise ja tõlgendamise oma kriitikutegevuses silmas peab?

– kuidas suhtuda, kui kriitik järgib või kuulutab oma kriitikutegevuses teatavat poliitilist programmi?

– kas kirjanduskriitikul peaks teoseid käsitledes olema mingi eetiline häälestatus?

– kas kriitika peaks olema laias mõttes “pedagoogiline”?

Ühesõnaga: kriitiku üks olulisi eesmärke on suunata lugejaid lugema, lugemast hoiduma või teataval viisil loetut tõlgendama; kas aga kriitiku eesmärkide hulgas võiks olla ka soov panna inimesi mingil viisil toimima väljaspool otsest kirjanduslikku konteksti?

Üritus toimub neljapäeval, 29. mail kell 17 Tallinnas Harju 1 Kirjanike Liidu musta laega saalis.

Hooajalised tööd
09. mai 2014

Hooajaliste tööpakkumiste arv on rekordtasemel Postkast x CV Keskus <info@cvkeskus.ee> 1:37 (7 tundi tagasi) saajale mina Kui Te ei näe uudiskirja korrektselt, siis palun klikake siia 4 levinuimat viga CV-s, mida tasub vältida Hästikirjutatud CV …

Hooajaliste tööpakkumiste arv on rekordtasemel

Postkast

CV Keskus <info@cvkeskus.ee>

1:37 (7 tundi tagasi)

saajale mina

Kui Te ei näe uudiskirja korrektselt, siis palun klikake siia

4 levinuimat viga CV-s, mida tasub vältida

Hästikirjutatud CV loob Sulle eeldused tööintervjuule pääsemiseks. Pea meeles, et CV on Sinu visiitkaart tööturul! Seepärast soovitamegi CV üle vaadata, et mõni mainitud vigadest Sinu isiklikule visiitkaardile ei ole pääsenud.

Loen edasi ››

Hooajaliste tööpakkumiste arv on rekordtasemel

Alates 2010. aastast on hooajaliste tööpakkumiste arv olnud tõusujoonel ning viimasel kolmel aastal on hooajatöö pakkumiste arv kasvanud aastas keskmiselt 14%. Möödunud aastal oli hooajalisi tööpakkumisi koguni 40% rohkem kui kriisile eelnenud 2007. aastal.

Loen edasi ››

Tutvun hooajaliste tööpakkumistega ››

CV Keskus soovitab: Rat Race 2014

Vähem kui kuu aja pärast vallutavad kontorirotid Tallinna vanalinna. Nimelt juba 13. korda leiab aset heategevuslik kontorirottide võidujooks Rat Race. Ka tänavu tehakse koostööd Eesti Lasterikaste Perede Liiduga ning osavõtutasudega toetatakse vaesusriskis elavate suurperede lapsi.

Loen edasi ››

Sinu arvamus on meile oluline!

Palun jaga meiega oma arvamust, missugust tööportaali ja miks on täna kõige mugavam kasutada ning mida võiksime CV Keskuses muuta.
Täname Sind anonüümse tagasiside eest!

Jätan tagasiside ››

Jälgi meid ka Facebookis ja Twitteris, et olla kursis värskete tööalaste uudistega!

Eesti populaarseim tööportaal
CV K

← Vanemad postitused

Uuemad postitused →