1. http://www.hooandja.ee/projekt/taisring-indiaanlane-moisavalitsejaks

2) http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/leader/ – pvc-telgi ehitamine

1. http://kik.ee/et/keskkonnateadlikkus/keskkonnateadlikkus – hobuteatri ja loomaraamatu pakett

4) http://www.kysk.ee/hetkel-avatud-taotlusvoorud-ja-konkursid – omaalgatus, suursündmused ja tugitegevused aina sobivad

KONKURSID

* KÜSK pakub vabaühenduste arendamiseks 300 000 eurot.
www.projektid.ee/vabauhenduste_arenguhupe
* EAS Rahvusvahelised konverentsid
www.projektid.ee/EAS_rahvusvahelised_konverentsid
* EAS Loomemajanduse arendamise toetusmeede
www.projektid.ee/eas_loomemajandus

5) Struktuurifondid – Ülevaatlik artikkel “Sihikul on Euroopa Liidu toetusfondid” (MTÜ ja avaliku sektori suund)
Millised meetmed on avatud ja kust leida infot?
Kui palju ja millele toetusi jagatakse?
Mida soovitame arvesse võtta?
Milleks saab kasutada eurotoetuste mobiilirakendust?
Loe edasi
www.projektid.ee/struktuurifondide_seis

Ratsanet.ee keskkonnas on nüüd avatud 2016 aasta ratsaliidu kalenderplaani projekt. Palume kõigil klubidel ja võistluste korraldajatel teha oma järgmise aasta plaanid ja klubide administraatoritel asuda usinasti oma 2016. aasta võistlusi sisestama. Ootame teie ettepanekuid kuni novembri lõpuni.

27.11. toimub Klubide Nõukogu koosolek, kus saame kalenderplaani lõplikult kooskõlastada.

Lugupidamisega,

Siim Nõmmoja

peasekretär

GSM 5036102

siim@ratsaliit.ee

www.ratsaliit.ee

www.tallinnhorseshow.ee

Heategevusühing Hea Tegu on korraldamas kogupereüritust lasterikastele peredele (kus kasvab vähemalt 3 alaealist last) “Meie Pere Jõulupidu 2015”, mis sel korral toimub järgmise aasta neljandal päeval Tallinna lähistel, vast avatud Viimsi keskuses, bowlinguklubi KUULSAAL ning seikluspargi MUUUV ruumes.

Kell 10 algav ja 5 tundi kestev üritus on kõigile tasuta. “Meie pere jõulupidu” üritus on mõeldud lasterikastele peredele üle Eesti. Jõulupeol ühendame meeldiva tervislikuga ning pakume kõikidele huvilistele võimalust võtta jõulukingid sel aastal jõuluvanalt vastu pärast väikest sportimist. Erinevalt tavapärasest jõulutrallist saavad lapsed seekord võistelda paljudel ebatraditsioonilistel võistlusaladel. Igal ürituse külastajal on võimalus mängida bowlingut ja piljardit ja lastel on võimalus möllata seikluspargis. Suurt energiat vajavatele tegevustele vahelduseks on võimalus joonistada. Lisaks on tulemas veel mitmeid ebatraditsioonilisi võstlusalasid ja tegevusi nagu näiteks osavusmängud “Peegelkiri” ja “Üles mäge”. Tegevused on kõik perede kaupa, kust saavad osa võtta nii lapsed kui vanemad. Mõistagi ei puudu jõulupeolt ka jõuluvana ja kingikotid kõikidele peredele!
Lisaks kõigele eelnevale on meie eesmärgiks tagada jõulupeole tulijatele täis kõht ning transpordi kulude katmine.

Pöördume Teie poole palvega võimalusel toetada antud üritust. Koostöös Eesti Päevalehega saame pakkuda tänutäheks Teie logo avaldamist Eesti Päevalehes (tellitud on lehekülje suurune reklaampind)ja loomulikult ka meie kodulehel, jõulupeo ürituse lehel. Täpsem info http://teehead.ee/1/?page_id=711

Teie kaasabil õnnestub meil kindlasti kohale tuua osalejaid kõikjalt Eestist. Igasugune toetus on abiks!

Krediidiinfo AS koostöös rahvusvahelise kontserniga Experian tunnustab tublisid Eesti ettevõtteid. Väga hea reitingu saanud ettevõtteid on 2014. aasta majandusandmete põhjal Eestis vaid 14,5 protsenti.

19.10, kell 17.30 – OSHO meditatsioon, _Toomas Kadarpik
20.10, kell 10 ja 11.10 ja 16,15 ja17.25 ja 18,35 ja 19,45 Piia Pilates
21.10, kell 18.00 – kristalliseanss Pingetest vabaks, Ester ja Merlin
21.10, kell 17.00 – Kristallide tervendav vägi, sissejuhatav kursus kristallimaailma- toimub Märjamaa raamatukogus, TASUTA
22.10, kell 10 ja16,15 ja17.25 ja18,35 ja 19,45 Piia Pilates
23.10, kell 18.30 – Piia Pilates
26.10, kell 11.00 – refleksoloogi vastuvõtud, Julia Rootsi
28.10, kell 19.00 – meditatsiooni õhtu, Regina Lauri
30.10, kell 20.00 – väelaulude õhtu, Arne Lauri
31.10, kell 14.00 – Jüri Lina loeng ja uue raamatu esitlus
04.11, kell 19.00 – Gongi -ja kristallkausside seanss, Kaia Karjatse
07.11, kell 14.00 – Võrukeste kokkutulek
14.11, kell 12.00 – kohtumine dr. Adik Leviniga, loeng ja uue raamatu esitlus
15.11, kell 11.00 – kõhtmine Kalev Veskimäega
18.11, kell 18.00 – kohtumine Alexis Teadjaga, vestlusring teemal Suhte kriisid
25.11, kell 11.00 – Kreet Rosina eravastuvõtud
25.11, kell 18.00 – kohtumine Kreet Rosinaga, loeng Pingetest priiks, järg eelmisele loengule

Üritustele palun registreerida piia.koverik@mail.ee või FB sõnumina või tel. 53481347

Kaunist sügishommikut  armsad  vanad ja uued sõbrad, tuttavad,

Õnne

2. oktoober 2015 19.20 kirjutas Andrus Helenurm <andrus.helenurm@gmail.com>:

Head meelsuskaaslased!

Meie traditsiooniline kokkusaamine kolmapäeviti aadressil Roheline aas 1 Tallinnas  jätkub peale suvepuhkust 21.oktoobril, seekord kell 16.00.

Ettekandja:

Oleg Sõnajalg

Ettekande teema:

1.       Enam kui 100 riigis patenteeritud tuulik Eleon – üle 7 aasta tootearendust. Kuidas märgata nii detaile kui tervikut, säilitada fookust ja motivatsiooni ?

2.       Kohal algatatud küsimused

Päikest

Andro Roos

Austatud Eesti Klubi liikmed!

Olete oodatud Ingrid Rüütli 80. sünnipäevale pühendatud seminarile
6. novembril 2015 Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus, Vanemuise 42.

Kava

11.00 Tervituskohv
11.15 Avamine

11.30 Auste Nakiene. Shifts in the Lithuanian traditional culture.
Folksongs in the 21st century city / Muutused leedu rahvakultuuris.
Rahvalaulud 21. sajandi linnas
12.15 Janika Oras. Ürgne, lummav, kriipiv, viltune. Seto
pooltoon-poolteisttoon-laadi taaselustamise kogemusi

13.30 Kati Taal. Eesti Folkloorinõukogu roll Eesti folklooriliikumises
14.15 Ave Gorsic. Seitse soovi. Ootused ja täitumised 1967–2015

15.20 Ingrid Rüütel esitleb plaadikomplekti
“Muhu rahvamuusikat, laulumänge ja tantse”

Seminarile järgnevad kontsert, slaidiprogramm ja vastuvõtt.
Musitseerivad Tuule Kann, päkarauakandlemängijad ja teised.

Palume võimaluse korral oma tulekust teatada!

Juubilar palub kingitusi mitte tuua. Soovi korral on võimalus teha ülekanne
Eesti Rahvuskultuuri Fondile pärimuskultuuri auhinna väljaandmiseks.
Raha saaja: Eesti Rahvuskultuuri Fond
Arvelduskonto: Swedbank, EE672200221001101347
Selgitus: Annetus Pärimuskultuuri Fondi

Seminari korraldavad:
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv
Eesti Folkloorinõukogu
Eesti Heliloojate Liit

Korraldajate kontaktid:
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv
Vanemuise 42, Tartu
56 22 75 86, 73 77 750
taive@folklore.ee, helen@folklore.ee

Lapsepõlv koos hobustega

Minu kohta väidetakse, et mu põhiline loomuomadus on kartmatus. Hobused on mind kasvatanud – ja ametikoolid hobuste ja laste ühendamiseks vajaliku hariduse andnud.

Suuri loomi ei karda ma sellepärast, et olen nende seas üles kasvanud. Selleks, et kogemusi ja oskusi praeguste lastega jagada, oleme ema ja vanaemaga rajanud Juurimaa talli koos maneeži, krossiraja ja kõigi muude õnneliku hobustega-koos-lapsepõlve veetmise mängumaadega. Suure talu ja hobukeskuse pidamine ja vedamine aga ei peluta meid emaga sellepärast, et oleme põlised maajuursed talutüdrukud.

Paljudel 21.sajandi lastel – asulakeskuste noorsugu kaasa arvatud – polegi ühtki teist võimalust loomadele silma vaadata, neid puudutada ega nendega ühes hingata – tuleb ratsatrenni ja laagritesse tulla. Lihtne?

„Hobused ja ratsutamine – lahe! – tahan proovida!“ kindlasti on see lause paljudele lapsevanematele tuttav. Lastel on loomulik tõmme hobuste kui tervendavate ja õpetavate loomade poole. Armsaid ponisid, ilusaid hobuseid ja teisi toredaid koduloomi nende loomulikus keskkonnas ja töös saavad lapsed kohata üha harvem. Loomaaia külastamine või juhuslik ekskursioon on tore – rahulikku koos olemist ja tegutsemist need ei asenda. Hobused, ponid, kitsed, lambad, koerad, kassid, jänesed, kanad, pardid – meie suures Kodus elavad nad kõik kõrvuti traditsioonilisel kombel tööjaotust moodustades ning on rõõmuga trenni- ja laagrilaste teenistuses.

Juurimaa Tall Raplamaal Märjamaa vallas Loodna külas on tegutsenud aastaid hobuste ja põllumajanduse alal. Mõnikümmend aastat on mu vanaema tegelnud lüpsilehmadega. Ema jagab end veiste ja hobuste vahel. Mina otsustasin juba väikese lapsena hobustega tegelema hakata.

Aastal 2009 asutasime ema Evega osaühingu Juurimaa Tall, mis tegeleb põhiliselt hobuste kasvatamisega, ratsutamisteenuse pakkumisega algajatele ja edasijõudnutele ning ratsalaagrite korraldamisega. Tänaseks päevaks kuulub tallile 25 suurepärast hobust, meie juures peetakse ka teiste perede hobuseid ning meie tall on Eesti Ratsaspordi Liidu poolt atesteeritud 3 tärniga ratsutamisteenuse pakkuja ning 2 tärniga ratsakool, kus tegutseb atesteeritud treener ja kogemustega kollektiiv. Vt. www.juurimaatall.ee

Mida tähendab atesteeritud treener ja ratsutamisteenuse pakkuja?

Atesteeritud treener on läbinud Eesti Olümpiakomitee poolt ette nähtud üldise treenerikoolituse ning Eesti Ratsaspordi Liidu korraldatud erialase koolituse ning eksami. Atesteeritud ratsutamisteenuse pakkuja on kontrollitud oma ala spetsialistide poolt, kes on kinnitanud et teenuse osutaja lähtub oma töös ennekõike hobuste heaolust ning tagab ratsutajatele turvalise treeningu või teenuse. Atesteeritud treenerite ja ratsakoolide kohta saab lugeda Eesti Ratsaspordi Liidu kodulehelt www.ratsaliit.ee – mida kõike saab ja võib hobuste ja inimeste ühendajatelt eeldada. Et hobuste juurde pürgijatel oleks tõepoolest lihtne ja ohutu.

Minu enese esimesed kogemused, mis muutsid mu elu, tulid muide samuti ratsalaagrist. Suurem ratsutamishuvi sai alguse kümneaastasena ratsalaagris. See andis lisaks kaasasündinud kutsumusele ka julguse ja esimesed teadmised hobustega tegelemiseks ja käsitlemiseks ning mu vanemad veendusid, et lapsele tõesti meeldib hobustega tegeleda ja ratsutada. Sellesse kutsumusse tasus panustada.

15 aastat hiljem on Juurimaast saanud üks populaarseim ratsalaagrite toimumise paik keset põlisloodust, kuhu tulevad lapsed üle terve Eestimaa. Ratsalaagreid korraldame lastele suvistel koolivaheaegadel juunist augustini ridamisi – sekka ka täiskasvanute laagreid! – ning sügisesel vaheajal oktoobris. Oodatud on lapsed alates kaheksandast eluaastast, ehkki oleme võtnud laagrisse ka nooremaid huvilisi.

Meie ratsalaagrid Juurimaal on kolme- või viiepäevased elamustejadad ehtsas talus ja tallis, kus õpitakse ratsutama, kuulatakse teooriatunde, tehakse jalgsi- ja ratsamatku, tegeldakse erinevat liiki loomadega, käiakse koos hobustega ujumas, mängitakse ning veedatakse sisukalt aega uute ja vanade sõprade seltsis. Ratsalaagrid erinevad teistest laagritest selle poolest, et igas laagrivahetuses on süvenemise ja keskendumise huvides lapsi palju vähem kui tavalistes laagrites. Põhilised tegevused on mõistagi seotud hobuste ja ratsutamisega. Ratsutamistreeningutel jagab treener lapsed kogemuste järgi kahte erinevasse gruppi, et kõigil oleks hea.

Algajate treeningkava koosneb erinevatest harjutustest, mis õpetavad hobuse seljaga kaasa liikuma, õpetavad suure sõbra juhtimist ning peatamist. Edasijõudnud lapsed sõidavad traavi ja galoppi ning piisavate oskuste korral saavad osaleda hüppetreeningutes nii platsil kui ka maastikul. Lisaks on kavas ka lühemad ja pikemad ratsamatkad.

Ratsutamistreener laagris on ühtaegu nii juhendaja, sõber kui mängukaaslane. Kuna minu enese saatuse muutis just kunagine ratsalaager, siis tean, kui olulist rolli ratsutamistreener täidab. Ühtlasi on suur au ja rõõm edasi anda oma kogemused ja teadmised laste ja hobuste kokku viimisest.

Kõige olulisem punkt on turvalisus ja selle rõhutamine. Hobused on suured ja suuremeelsed, tugevad ja heatahtlikud – ent rohusööjate instinktidest tulenevalt siiski ettearvamatud loomad. Treeneri ülesanne on lastele selgitada hobuse käitumist erinevates olukordades ning õpetatada hobuste liigiomaste reaktsioonide suunamist ja endast palju suurema olendiga toime tulemist hobust käekõrval talutades ja sadulas.

Tean nii lapsepõlvemälestuste järgi kui nüüd ise mitmeid aastaid laagreid korraldanuna, et lisaks õpetamisele ja juhendamisele peab ratsalaagri treener olema lõbus ja mänguline – üks kambast – ning lastel peab olema huvitav nii treeningus kui ka vabal ajal.

Ja silmad peavad mul olema sõna otseses mõttes ka selja taga. Igaüks teab, et õnnetus ei hüüa tulles, kuid enda hooleks usaldatud iga pere kalleima varaga juhtuvaid äpardusi on siiski võimalik ennetada. Ohutureeglid on selleski mõttes olulised, et kaitsevad ühtlasi ka hobuseid vigastuste eest.

Alustades kasvõi juba riietusest – pikad liibuvad püksid, soovitavalt paksud retuusid või spetsiaalsed ratsutamispüksid, ei mingeid lehvivaid hõlmu ega takerdumisohtlikke detaile. Ratsutades ei ole soovitatav kanda ehteid, mis võivad kinni jääda või kukkumisel ratsanikule viga teha – suured kõrvarõngad, kaelakeed ja käevõrud on peoõhtul toredad, tallis on teistsugune pidu.

Hobuste juures viibides tuleks kanda kinniseid madala kontsaga jalanõusid, mis on mugavad ja ei ole väga libeda tallaga. Lastele on rangelt soovituslikud kindad, mis on mugavad ja ei ole väga libedast materjalist. Ja mis kõige olulisem – ratsutamiskiiver! Hobustega tegeledes – sealhulgas juba tallis poni harjates või karjamaalt ära tuues! – tuleb kanda ratsutamiskiivrit. Lisaks on rangelt soovituslik spetsiaalne turvavest, mis kaitseb lapse selga kukkumise või tugeva löögi eest. Turvavesti kandmine on rangelt kohustuslik hüppetreeningutes kuni 17. aastastel lastel. Meil, hobuinimestel on kokkulepe, et me ei laigi ka sotsiaalmeedias fotosid, kus ratsutatakse kaitsevahenditeta – ja teeme Facebookis kolleegidele ja-või õpilastele ka märkuse, kui kiivrita fotol kenitletakse ning kõik õpitu otsekui unustatakse.

Ühtlasi õpetame lastele ja nende peredele lugupidamist ka hobuse, tema elukorralduse ja vajaduste suhtes. Tall on ennekõike hobuse kodu, kus hobune saab puhata ja süüa. Väga oluline on teada ja kinni pidada talli ohutusreeglitest, mida lapsevanematele ja lastele tutvustatakse kohe talli sisenedes.

• Kuulake tähelepanelikult juhendajat/treenerit.
• Kandke alati hobustega tegeledes ratsutamiskiivrit.
• Tallis on keelatud jooksmine ja lärmamine, see segab hobuseid.
• Hobuste söötmine ja maiustuste andmine on ilma eelneva loata keelatud.
• Hobuse boksi ja karjamaale ilma juhendaja loata minemine keelatud.
• Kirjeldage treenerile ausalt oma varasemaid kogemusi ja oskusi, vastavalt sellele valitakse teile hobune.
• Ole tallis viibides alati tähelepanelik hobuste , teiste ratsanike ja ümbruse suhtes.
• Hobust tohib boksist välja viia ainult valjastega või päitsetega, mille küljes on õige pikkusega jalutusnöör.
• Hobust tuleb koplist ära tuua päitsete ja jalutusnööriga.
• Hobust ei tohi koos varustusega jätta ilma järelvaleta.
• Hobuse boksiuks tuleb alati korralikult sulgeda.

Ohutusreeglid ratsutamistreeningul on samuti loogilised:

• Ratsutamistund peab toimuma aiaga piiratud ja suletava väravaga muru- või liivaväljakul.
• Hobuse varustuse kontrollimine, sadulavööde pingutamine, sadulasse istumine ning sadulast mahatulemine toimub alati platsi keskel, mitte raja peal.
• Ohutuse tagamiseks tuleb alati hoida teiste hobustega piisavat pikivahet (ca 3–4 m) ja vähemalt kolme sammu pikkust külgvahet (ca 2,5 m). Rusikareeglina peaks rivis ratsutades nägema oma hobuse kõrvade vahelt eelmise hobuse tagumisi kapju.
• Sammu käivad ja peatunud ratsutajad ei tohi takistada traavi ja galoppi sõitvaid ratsanikke. Peatuda või sammule tuleks jääda alles pärast rajalt ringi sisse keeramist.
• Ringil olevad ratsanikud annavad alati teed rajal liikuvale ratsanikule. Sama kehtib ka siis, kui ratsanikud liiguvad erinevates suundades.
• Kui vastassuunas sõitvad ratsanikud kohtuvad rajast seespool, siis mööduvad nad teineteisest kumbki paremalt poolt, nagu maanteeliikluses.
• Kui maneežis hobune lahti saab, siis peavad kõik ratsanikud rajast seespool seisma jääma. Kui olukord ohtlikuks muutub, siis peaksid kõik hobuse seljast maha tulema.
• Hüpata tohib ainult treeneri juuresolekul ning mitte kunagi üksinda platsil olles.

Elu aga ei saa olla ainult käskude-keeldude rida. Ratsalaager on tore, kui seal on lastele igaks päevaks reastatud lisaks ratsutamisele põnevad ühised vabaaja tegevused. Kuna Eestimaa ilm on… Eestimaa ilm, siis kindlasti ei piisa lastele ainult ujumaskäimisest ja kahest-kolmest lauamängust. Lapsed tahavad mitmel tasandil tähelepanu ja vajavad vabal ajal aktiivseid tegevusi.

Juurimaal on lastele igaks päevaks paar põnevat tegevust. Näiteks külastame laagri ajal Käki Tashmuti naabertalu, kus kasvatatakse lambaid, küülikuid ja erinevaid kodulinde, keda lapsed varem kohanud ei ole. Ilusa ilma korral sõidame hobuvankritega külapoodi, mis asub tallist mõne kilomeetri kaugusel. Nagu muiste!

Korraldame filmi- ja lõkkeõhtuid ning viime lapsed väljasõidule, kus korraldame põnevaid mänge, mis tutvustavad ümbritsevat kohta. Lisaks aktiivsetele mängudele on võimalus lastel joonistada, tutvuda hobuseid tutvustavate raamatute ja ajakirjadega ning lihtsalt puhata.

Ma tean, kui suur on minu, mu ema ja vanaema vastutus. Me ei sisusta üksnes oma trennilaste õhtuid ja koolivaheaegu – me kingime neile terve mudeli, kuidas suhestuda iseenda, looduse ja maailmaga. See on nii suur vastutus, et annab jõudu… KÕIGEKS!

Kristiina Raudnagel

Kati Saara Vatmann – Kristiina õpilane, kirjanik –

Kristiina, Eve ja nende kuldse Memmega kohtumine on üks paremaid asju, mis Indira ja Saaraga Eestimaa hobumaastikul kulgedes üldse on juhtunud. Neli aastat tagasi hakkasime Juurimaal paar korda kuus trennis käima. Sellele lisandusid Kristiina „koduvisiidid“ meie hobuste juurde. Kui Indi oli seitsmene, alustas ta Raudnagelite lastelaagrites käimisega ning on on tänaseks kolmeaastase kogemusega „veteran“.

Esiteks meeldib meile nende hobuhaldjate suhtumine hobustesse, teiseks ettevõtlikkus ja kolmandaks tohutu elujõud, mida nad panustavad hobukultuuri kõigisse aladesse. Nad ehitavad ja rajavad, loovad ja arendavad – ning hobused käivad neil teatavasti ka vankri ja ree ees, mitte üksnes ratsa. Mis tähendab, et ema ja tütar edastavad meie lastele need kogemused, mida võib nafta lõppedes vägagi vaja minna. Hobuse ette panemine saab võibolla lähtitulevikus olema sama oluline oskus kui jalgrattasõit.

Tegelikult teatakse Eve ja Kristiina rakendeid elu pidulikuma poole pealt ka – nad teevad pulma- ja pidusõite. Ja kui lapsed nende juurde laagrisse lähevad, siis on paketis tõeline seikluste seeria – metsamatkad, veepargid, maalimine ja loomine hobustega samas energias.

Kristiina, Eve ja nende tagalat toetav Memm oskavad olla tõelised sõbrad. Juurimaa laagrite ümber ongi moodustunud laste ja nende vanemate sõpruskond. Mis teeb meid Indiga mõnevõrra morniks – sellepärast, et Krissu ei jõua kõike. Ta on nii nõutud sportlane ja treener, ratsakeskuse perenaine ja ettevõtja, et ei jõua enam meie juurde meie hobuseid lihvima. Kuivõrd neil on talus lisaks enam kui poole sajale hobusle ka teist sama palju veiseid, ei saa ma päris hästi aru, kuidas ta üldse jõuab. Aga meie igatahes tahaksime veeta igavest lapsepõlve, kus kestab igavene koolivaheaeg – just Juurimaal

*

Karmen ja Kristiina Klaassen – laagripere –

Juurimaa tall on meie teine kodu ja sealne pererahvas on meie teine perekond. Ratsalaagrid on just see, millepärast paljud tagasi kipuvad. Laagrites on kõigil pereliikmetel käed-jalad tööd täis ning seal juba igav ei hakka. Korraldatakse väljasõite, tehakse teooriatunde, käiakse matkamas ja toimub lugematul arvul vahvaid tegevusi.

Mia-Maria Sukles – laagritüdruk –

Lisaks ei saa mainimata jätta imemaitsvaid toite, mida laagris pakutakse ning parimaid hobuseid, kes annavad rõõmu igasse päeva. Arvan, et igüks lahkub Juurimaa laagrist hea tunde ja sooja südamega – õieti ei lahkugi – osa meist jääb alatiseks sinna. Me ei jõua ära oodata järgmist suve, et saaks tagasi hobuste seltsi, leida uusi sõpru ja veeta järjekordne nädal Juurimaa tallis.

Sel reedel toimub Kirjanike Liidu  saalis teatrist ja teatritekstist kõnelev üritus.
Peeter Helme
———————————————-

Pärast suvist kibedat põllutööaega pöörduti sügiseti tagasi tubaste tegemiste juurde. Istuti kobaras ümber põleva peeru või suitseva õlilambi. Naised hakkasid ketrama ja tegema näputööd, mehed olid küljeli maas, suitsetasid piipu ja vestsid lastele mänguasju. Siis räägiti kõikse põnevamaid lugusid ja aeti niisama juttu.

PÄRIMUSPÄEV

LAUPÄEVAL, 24. OKTOOBRIL

RAPLA KULTUURIKESKUSES

Kutsume kõiki õuest tuppa, et üheskoos perega aega veeta. Pärimuspäev pakub õpitubasid, kontserte, etendust ja mõnusat koosolemise aega. Päev lõpeb vana külapeo stiilis tantsuõhtuga. Programm järjest täieneb.

11.00-14.00 RAPLAMAA KÄSITÖÖKODADE ÕPITOAD

*nõelviltimine

*sokikudumine

*niplispits

*mänguasjade valmistamine

*nahast käepaelte tegemine,

*unenäopüüdjate meisterdamine

*vildiseebi ja kehaõlide valmistamine

jpm.

11.30-12.15 ETTEKANNE “PÄRIMUSKULTUUR MEIE SEES JA ÜMBER” (M. Tammar)

12.30- 13.15 RÄNDTEATER VABA VANKER ETENDUS “EESTLASTE MUISTNE LUGU”

Ürgirooniline pärimuskomöödia ühes vaatuses ehk lugu sellest, kuidas just siis, kui kõik tundub juba hästi minevat, peab alati midagi juhtuma. Lavastaja Rauno Kaibiainen. https://www.youtube.com/watch?v=BCkYECV2q78

13.15- 15.00 KONTSERDID JA MÕTISKLUSED PÄRIMUSE TEEMADEL

15.00-16.30 LEEDU PÄRIMUSTANTSUDE ÕPITUBA

Juhendavad Klaipeda tantsuklubi noored muusikud.

17.00-18.00 KONTSERT-PÕIMIK “LINDA RAUS 106”

Kontserdil, mis kantud Linda lapsepõlvemälestustest, astuvad üles tantsijad, pillimehed ja RÜGi noortekoor Mitte-Riinimanda, tekste loeb Maili Metssalu.

18.00-21.00 VANA KÜLAPEO STIILIS TANTSUÕHTU

Tantsuks mängivad kohalikud pillimehed, pärimusmuusikud Tallinnast ja Viljandist ning külalised Leedust Klaipeda tantsuklubist. Laua katame üheskoos! Mõnusaks koosolemiseks pakume teed ja karaskit, ent suupistelauale võib tuua meelepärast lisa – on sügis ju andide aeg ja õige külapidu seesugune, kus iga perenaine oma küpsetisega kohal. “Laupäevaõhtuti kogunesid külanoored meie eeskambrisse ja lõid tantsu meie orkestri järgi või mängisid lauamänge. Küll olid lõbusad need tantsu- ja mänguõhtud,” on meenutanud Linda Raus.

21.00-21.15 TÕRVIKUTEGA RONGKÄIK

Pakume koostööd
* motivatsioonikoolituse lektor. Vajalik haridus:

psühholoogia,
sotsiaaltöö,
pedagoogika,
andragoogika
http://www.projektid.ee/motivatsioonikoolitaja

* ettevõtluskoolituse lektoreid järgmistele teemadele:
Sissejuhatus ettevõtluse alustesse
Äriidee ja ettevõtlusega alustamine
Turunduse põhimõtted. Teenused ja tooted
Turunduskommunikatsioon
Juriidilised aspektid äriühingu asutamisel (sh tööõigus, töötervishoid, tööohutus)
Raamatupidamise põhialused ning maksunduse alused
Finantsplaneerimine
http://www.projektid.ee/projektiekspert/meeskond/ettevotluskoolitaja/

* Mentoreid alustavatele ettevõtjatele

Mentor peab olema mikroettevõtte või väikeettevõtte juhatuse liige
http://www.projektid.ee/mentor
* võlanõustaja Hiiumaale

http://www.projektid.ee/volanoustaja
* tööklubi juhendaja Läänemaale (Lihula)
http://www.projektid.ee/tooklubi

* Hankepakkumiste koostajale
http://www.projektid.ee/projektiekspert/meeskond/hankespetsialist/

Otsime kogemustega ja hoolsaid pakkumuste koostajaid. Töötada võid kodus ning koormuse valid ise.

KOOLITUSED
* Raamatupidamiskoolitus koos arvutiga 15.-16. oktoober. Koolitaja poolt on Sulle kasutamiseks arvuti
http://www.projektid.ee/raamatupidamine-oktoober-tallinn
* 20. oktoober Projektikirjutamise intensiivkoolitus (avalik/MTÜ)
NB! värskeim info rahastustest;

http://www.projektid.ee/projektikirjutamine_okt_15

* Alusta ettevõtlusega
http://www.projektid.ee/stardiedu-november-tallinn-56-h/
Projektiekspert OÜ on Eesti Töötukassa koostööpartner.
KONKURSID

* KÜSK pakub vabaühenduste arendamiseks 300 000 eurot.
KÜSK kuulutab välja vabaühenduste arenguhüppe taotlusvooru, mille eesmärgiks on panna Eesti vabaühendusi mõtlema rohkem oma organisatsiooni arendamise peale, juhendada neid arengu planeerimisel ja pakkuda

rahalist toetust selle teostamiseks.

Arenguhüppe taotlusvoor on omapärane, kuna lubab vabaühendustel ise öelda, millist kitsaskohta nad oma organisatsioonis toetuse abil parandama soovivad hakata. Seetõttu on see olnud eelneval kahel aastal

väga populaarne ja soojalt vastu võetud toetusmeede nii üleriiklikult kui ka piirkondlikult tegutsevate kodanikuühenduste seas ja on kahe aastaga aidanud ligi 100 vabaühendusel oluliselt tugevamaks muutuda.

http://www.projektid.ee/vabauhenduste_arenguhupe
* EAS Rahvusvahelised konverentsid
http://www.projektid.ee/EAS_rahvusvahelised_konverentsid
* EAS Loomemajanduse arendamise toetusmeede
www.projektid.ee/eas_loomemajandus

Parimat

Markus A. Kõiv
juhatuse liige
Projektiekspert OÜ

Kehtna valla Külaülikooli loeng on sel nädalavahetusel ERR Raadio Ööülikooli eetris:

Marju Lauristin “Eestlaste tulevik – maarahvas või linnarahvas”

Vikerraadios: laupäeval, 25. aprillil  kell 22.10

Klassikaraadios: pühapäeval, 26. aprillil  kell  22.05

Külaülikooli loenguid saab järelkuulata www.ylikool.ee või

Loenguid on võimalik Raadio Ööülikooli kodulehelt mp3 formaadis allalaadida oma arvutisse, telefoni või pleierisse ja kuulata kõikjal, kus asute: autos, bussis, rongis, lennukis.

Päikest,

Vahur Tõnissoo

Tel 5056510