Miks meiesugused mehele ei saa?

Kati Saara Vatmann

Vaata ennast, naine!

Kas Sina oledki see, kellest mehepojad eeldavad üleoleva klišee kohaselt: seltskonnas nagu daam, voodis nagu lõbunaine ja köögis nagu kokk? Samal ajal, kui mees lihtsalt… on. Ja võtab endale voli ilkuda, et tema temakesega on kõik tagurpidi – seltskonnas nagu lõbunaine, köögis nagu daam ja voodis kokkab. Jäägu need mehed. Nagunii kõik mehed on… Teate küll.

Vaadakem varakevadisel naisteajal pigem tegelikule iseenesele otsa. Kes me kõik ühes ainsas ööpäevas olla jõuame. Ja jaksame, sest tahame. Kui ei tahaks, tuleks orja tunne peale – ori ei jaksa, perenaine suudab kõike. Põetada ja kasida, teenida ja teenindada kõiki ja kõike koos oma teaduskraadide ja diplomitega.

Hommikul oled Sina, esimene ja ammu enne teisi ärkaja kogu pere ja kodu meeleolu looja. Oled ajaplaneerija ja päevakorraldaja. Ärkajatele hommikueinet valmistades toimid tervislike eluviiside edendajana, seejärel kogu pesakonna stilistina. Ja lendad logistikuna liiklusesse. Et tööpäeva lõppedes kõik see mees ja mudilane nende isikliku autojuhina taas kokku korjata, läbi trennide-huviringide tagasi koju kantida. Mees on tähtsamate asjadega hõivatud, kui ta Sul üldse on.

Tööpäevitades oled firmajuht või tubli teenistuja, professionaal ja suhtekorraldaja, strateeg ja taktik, diplomaat ja täideviija. Otsekui kinnitus väitele, et 21.sajandil valitseb planeedil Maa matriarhaat, on enamus Sinu meeskolleegidest Su alluvad. Mugavalt ja enesestmõistetavalt – nagu koduski.

Kusjuures kodus oled Sina, kes Sa ilmselt lastele mõne lemmiklooma oled võimaldanud ja rutiini trotsides nüüd teda ise emmed, ühtlasi ka loomaarst, ämmaemand, päästja, koertevärvija… Täiesti kindlasti oled ka Sina, nagu minagi, ühe korraga ja kordamööda aednik ja mesinik, metsnik ja sulane. Iseenda mehele, kui Sinul ta olemas juhtub olema. Sest erinevalt mehest ei alanda Sind ei sitaviskamine ega puudeladumine – ka teenijanna rollis koristades-pesumajandades-keetes on Sinu kui multifunk-mudeli mõtted ju professionaalsetes või eksistentsiaalsetes kõrgustes. Kuitahes musta tööd tehes kirjutad mõttes projekte ja kavandad äriideid. Naine pole õnneks mehesarnaselt monoprotsessoriline – kui nätsu närib, siis kõndida ei saa.

Lampkasti tühjendav või tuulest viidud katust paikav naine mõtleb ühtlasi välja kultuuritarbimise ajakava – millistele kontsertidele-etendustele-seanssidele minna. Ta on seltsielu korraldaja ja puhkuseplaneerija. Põetaja, pihiema ja südamesõber nagunii. Vabatahtlik ja klubiline humanitaar-abistaja ja hobiharrastaja ka.

Kusjuures hobidega on uuemal ajal sedasi, et ainult naistele omase pühendumise ja põhjalikkuse tõttu tõuseb õrnem sugu nii palliprofi kui ujumismeistrina, nii jalrattafakiiri kui ratsasportlasena tippu. Mõne aja eest näiteks olid veel tippratsutajad mehed, ehkki trennides käisid põhiliselt tüdrukud – nüüd on ka edetabel ja pjedestaal üle võetud naiste poolt, kes ise töötavad päevatööna samal ajal arstide-poliitikute-inseneridena!

Kuna Sinu rollide paletil laiuvad ka laulja ja tantsija, seikleja ja mängija üldse-mitte-hallid varjundid, on pusletükke nii palju, et Sind on vaja loendamatute jooga-tantra-meditatsiooni kursuste abil muu hulgas tagasi Naiseks ka õpetada. Ja Sa jõuad! Nii neile riitustele kui ürgnaiseliku olemuseüdini.

Samal ajal oled õpetaja just Sina ise. Ehkki lasteaed, kool ja huviringid jagavad Su ülesannet ja vastutust, õpetad emakeelse eneseavalduse ja rahvuslikud traditsioonid, kombed ja tavad oma lastele ikkagi põhiliselt Sina. Mees on. Kui on. Või pole. Enamasti pole. Ta on kas soomes-ära, purjus, jahil või puudub üldse. Sest ei jaksa sammu pidada ning kaasaaskantavat-järelveetavat mehelaadset toodet ülal pidada Sa enam ei soovi. Ära peetud.

Rahvatarkus teab väita: naised, kes öösel ei karju, karjuvad päeval. Ongi nii või? Jajah, saame vihjest aru küll – meheta moor on rahuldamata ja närvid läbi ja mis kõik – ent tegelikult on päevas kümneid rolle auga ja väärikalt täitev naine õhtuks nii väsinud, et tema klubis keerutab plaati DJ Padi ja järgmise päeva tuhandeteks töödeks tuunib tema keha Doktor Tekk. Silmi avades algab päevatöiste järjekordade moodustamine, meeleolu kujundamine ja pudrukeetmine otsast peale. Otsa ei olegi. On ring. Ürgne naiseks olemise ja kõigega toime tulemise, hea ja ilusa nõia ring.

ERR Raadio Ööülikoolis sel nädalavahetusel uus loeng.

Ülo Vooglaid “Mis on demokraatia?”

Vikerraadios: laupäeval, 21. veebruaril 2015 kell 22:10

Klassikaraadios: pühapäeval, 22. veebruaril 2015 kell  22:05

Eelteade:

Külaülikooli 2014/2015 õppeaasta viimane loeng toimub reedel 13. märtsil kell 19:00.

Loengupidaja on Marju Lauristin ja loeng teema „Eestlaste tulevik – maarahvas või linnarahvas?“

Marju Lauristin on sotsiaalteadlane, poliitik ja Euroopa Parlamendi saadik.

Ootame Teid osalema!

Päikest,

Vahur Tõnissoo

Tel 5056510

vahur.tonissoo@mail.ee

Reedel, 30.01.2015 andis Veterinaar- ja Toiduamet viieks aastaks eesti hobuse tõuraamatu pidamise õiguse veel ühele seltsile. Nimetatud otsus ei kaota, ega vähenda EHS-i tõuraamatu tähtsust, ega mõju. EHS-i peetav tõuraamat on ja jääb suurimaks ja tähtsaimaks tõuraamatuks eesti tõugu hobusele. Tegemist ei ole koostöösoovi avaldanud ühinguga. Kuna uue seltsi rajajateks on inimesed meie endi seast, on oodata eesti tõugu hobuste arvu mõningast vähenemist EHS-i peetavas tõuraamatus. Hobuste välja viimine meie seltsist pingestab kindlasti meie eelarvet ja eesti tõugu hobuste säilitust. Lähitulevikus tuleb vastu võtta palju otsuseid, mis viivad meid edasi põlistõu säilitamisel. Üle tuleb vaadata kindlasti tõu ja hindamiskomisjoni liikmeskond. Ei soovi ju EHS-i peetavale originaaltõuraamatule lojaalseks jäävad inimesed, et nende hoolealuseid näiteks hindab inimene, kelle huvi on erinev meie omast.

Seoses sellega toimub lähipäevil juhatuse koosolek, kus arutatakse tekkinud olukorda ja tehakse tulevikuplaane. Tulevik näitab ka seda, kui elujõuliseks loodud ühing jääb. Meie elujõus ja järjepidevuses ei tohiks küll kellelgi kahtlust olla.

Soovin meile kõigile kainet mõistust ja meelekindlust. Alustavale seltsile aga edu ettevõtmistes, ning et teie meelsus ja tahe oleks suunatud koostööle, mitte vastandumisele.

Üllar Laid

+372 50 977 45

Reedel, 30.01.2015 andis Veterinaar- ja Toiduamet viieks aastaks eesti hobuse tõuraamatu pidamise õiguse veel ühele seltsile. Nimetatud otsus ei kaota, ega vähenda EHS-i tõuraamatu tähtsust, ega mõju. EHS-i peetav tõuraamat on ja jääb suurimaks ja tähtsaimaks tõuraamatuks eesti tõugu hobusele. Tegemist ei ole koostöösoovi avaldanud ühinguga. Kuna uue seltsi rajajateks on inimesed meie endi seast, on oodata eesti tõugu hobuste arvu mõningast vähenemist EHS-i peetavas tõuraamatus. Hobuste välja viimine meie seltsist pingestab kindlasti meie eelarvet ja eesti tõugu hobuste säilitust. Lähitulevikus tuleb vastu võtta palju otsuseid, mis viivad meid edasi põlistõu säilitamisel. Üle tuleb vaadata kindlasti tõu ja hindamiskomisjoni liikmeskond. Ei soovi ju EHS-i peetavale originaaltõuraamatule lojaalseks jäävad inimesed, et nende hoolealuseid näiteks hindab inimene, kelle huvi on erinev meie omast.

Seoses sellega toimub lähipäevil juhatuse koosolek, kus arutatakse tekkinud olukorda ja tehakse tulevikuplaane. Tulevik näitab ka seda, kui elujõuliseks loodud ühing jääb. Meie elujõus ja järjepidevuses ei tohiks küll kellelgi kahtlust olla.

Soovin meile kõigile kainet mõistust ja meelekindlust. Alustavale seltsile aga edu ettevõtmistes, ning et teie meelsus ja tahe oleks suunatud koostööle, mitte vastandumisele.

Üllar Laid

+372 50 977 45

EHSi juhatus valis juhatuse esimehe ja aseesimehe

20.jaanuaril Toris toimunud juhatuse koosolekul toimusid juhatuse esimehe ja aseesimehe valimised. Seltsi juhtimine usaldati kõigi juhatuse liikmete toetusel eesti hobuse kasvatajale Üllar Laid, aseesimehe kohal toetab Seltsi tegevust Astra Nilk.

Üllar Laid´i pöördumine seltsikaaslaste poole

Olen Hiiumaalt pärit, neljandat põlve hobusekasvataja. Tänaseni põhiliini täkk Raspel oli minu vana-vanaisa kasvatatud. Minu jalga on õigel teel hoidnud minu isa, tänane Seltsi auliige Valdu Laid. Hiidlasena iseloomulikult olen rahulik, kaalutlev, ettevõtjana konkureeriv ja otsustav. Tänasel päeval on mul 12 hobust kellest 6 põhikarja mära. Eelmisel aastal sündis talli 1 varss.Olen arvamusel, Selts kui Eesti suurim ja mitme tõu kasvatajaid ühendav organisatsioon peab edasi minema nii nagu soovivad seda meie Seltsi liikmed, juhatus seisab oma liikmete õiguste eest. Toetama tegevusi, mis aitavad hobusekasvatajaid ja meie partneritel koos edasi minna. Meie ühenduses on jõudu, kompetentsust, oskust kasvatada häid hobuseid. Arvestada tuleb kõigi arvamusega. Loodan, et erinevad arvamused saavad rahulikult lahendatud, lähikuudel toimuvad haruseltside üldkoosolekud.

Kindlasti tulevad Seltsile kasuks ja minule toeks uue aseesimehe Astra Nilk´i teadmised tõuaretusest ja finantsjuhtimisest.

Tänan südamest EHSi juhatuse liikmeid ja juhatuse läbi kõiki seltsikaaslasi, kes mind keerulisel ajajärgul usaldasid.

Seltsi liikmetele soovin head koostöövaimu ning riigilt mõistlikke otsuseid meie ohustatud tõugude kaitseks ja tulevikus alles püsimiseks.

Teie ettepanekuid ja soove arvestades

Üllar Laid

yllar.laid@gmail.com

Hea kaasteeline!

Eesti on juba hulk aastaid kriitilisel teel.
Nn PR-tegelaste abil seletab juhtkond üldsusele, et kuna mujal  on veel halvem, tuleb arvata, et meil on siin hästi ja järelikult on juhtkond suurepärane; järelikult võib olla nii enda kui ka kõigi saavutuste üle uhke ning minna kindlalt edasi samal kursil.
Arvatakse, et armetult madalale sündivusele, massilisele väljarändele, suurte alade tühjenemisele, võõrdumisele ja võõrandumisele võib vilistada.
Ammu on aeg vastata küsimusele “Milline on olnud, on ja peaks olema Eesti Klubi roll Eesti ühiskonnas ja eestluse hoidmises?”.

Tuleb tunnistada, et seis on kehvavõitu.
Ühiskonnas pole praegu sellist seltskonda, kes suudaks sõnastada Eesti kui probleemi. Neid, kes kaine mõistuse varal näevad igaliiki puudusi ning vigu, on küll ja rohkemgi, aga teritamata pilgu varal pole võimalik jõuda kirjeldustest kaugemale. Selleks, et mõistlikuks peetav tegevuskava koostada, on vaja avastada ja sõnastada probleemide põhjused (kausaalsete ja funktsionaalsete seoste süsteemid). Sellise mõttetöö onnestumiseks on vaja mudeleid.
Selleks, et üksteisest aru saada, on vaja vallata keelt, st tunda nende sõnade tähendust, mida on vaja kasutada (mida kasutatakse) ja printsiipe, mille arvestamise korral saab analüüs ja süntees üldse mõttekas kujuneda.
Eesti Klubis, nagu ka Eesti Rooma Klubis, paljudes seltsides ja liitudes, nagu ka Riigikogus, on palju toredaid entusiastlikke inimesi, kes on oma alal ja oma tutvusringkonnas tunnustatud isikud. Ülikoolides valmistatakse ette erialaspetsialiste, aga ühiskonnas on vaja ka generaliste. Eriala ei saa minna ei tööle ega ametisse; läheb (kui võetakse?) ISIKSUS kui enesejuhtimise ja sotsiaalse juhtimise SUBJEKT.
Praegu on riiklik strateegia selline, et riigina püsima jäämise eeldused on hävimisohus.
Ühiskonnateadust Eestis praeguseks enam pole. Riik on edasi- ja tagasisidestamata.
Valitsusprogramm “Teadmistepõhine Eesti” on igas mõttes häbiväärne. (vt https://www.hm.ee/sites/default/files/tai_strateegia.pdf ) Soovitav on seal esitatud tegelikkusena. Infotehnoloogia, biotehnoloogia ja materjalitehnoloogia alal on saavutatud märkimisväärseid tulemusi, ent siin ja praegu käib jutt Eestist kui riigist, kui inimeste elukeskkonnast, kui kultuuri- ja majandusruumist, kui rahvusvahelise suhtlemise subjektist…
Ette on nähtud nokkida usinalt mõne detaili kallal. Paljud kirjutavad projekte ja peavad hinge kinni, sest seda ei tea iial, kas (kes) seekord saab veidi raha, et kuidagi hing sees pidada.
“Projektipõhise” asjaajamise tagajärjel on

• kujunenud totaalne ebakindlus ja sõltuvus mitte ainult teadus- ja kultuuri sfääris, vaid pea kõikjal;
• lagunenud Järjepidevus, sh koolkonnad, mis on professionaalsuse saavutamise eelduseks.

Haritlaskond näeb seda, imestab, vangutab pead, mõmiseb ja … lobiseb edasi, et vaat’ kus olukord.
Näeme, et Haridus- ja Teadusministeeriumis pole HARIDUSE mõistet (peetakse harisuseks seda, mida koolis tehakse ja koolis antakse), aga kõik koogutavad edasi ja rõõmustavad, et uus minister ei ole veel jõhkram kui oli eelmine. Nn ülikoolides antakse  ülikooli lõpetamist tõendav diplom 3-aastase bakalaureuseõppe läbinud inimestele. See tase on, pehmelt öeldes, kohutav. Haritlaskond teab seda, nohiseb ja jätkab vaikides.
Näeme, et Sotsiaalministeeriumis pole ühtki hinge, kes oskaks käsitada SOTSIAALSEID NÄHTUSI JA SOTSIAALSEID PROTSESSE, SOTSIAALSEID PINGEID , ühiskonnas aset leidnud sündmuste, sh õigusaktide SOTSIAALSEID PÕHJUSI JA TAGAJÄRGI, rääkimata tegevussüteemist ja tööst ning juhtimisest, kui tegevussüsteemi elementidest. Teame, et viimase veerand sajandi jooksul pole Riigikogus veel kordagi arutatud ühiskonnas kujunenud sotsiaalseid pingeid. Haritlaskond kas ei näe seda või näeb ja saab aru ka, aga ei taha tunnistada, et näeb, sest ei kujuta ette, mida selles olukorras peale hakata. Ühistulisel tegevusel on endiselt nii palju tõkkeid ees, et edu saavutamine on pigem ime kui enesestmõistetav.
Haritlaskond loodetavasti teab, mis see on, mida nimetatakse PEREKONNAKS ja teab ka seda millistel eeldustel saab inimestel lapsi sündida… Ometi oli paljudel siis kui oleks pidanud seisma kõlbeliste ideaalide kaitsel ning täiel häälel sõna võtma, suu justkui vett täis.
Samamoodi on Eesti haritlaskond suhtunud profaanide “valimisse” igaliiki otsustuskogudesse, sh Riigikogusse.
Poleks midagi imestada, kui ükskord Eesti peiedel või pärast peiesid, räägib keegi ajaloolane, kuidas Eesti haritlaskond reetis oma rahva.

Olen seda meelt, et Eesti Klubi kas asub tegelikult täie jõuga süsteemselt tegutsema oma rahva hoidmiseks ja Eesti riigi allakõigu põhjuste avastamiseks ning kõrvaldamiseks, või tunnistab end jõuetuks ja läheb laiali. Rahvale pole mõtet jätta muljet, et “Tallinnas on inimesed, kelle peale võib loota”… Ma ei kutsu tegutsema ilma mõtlemata, aga ma ei pea ka mõistlikuks käia muudkui mõtisklemas ilma praktilise väljundita.

Neilt, kes pole tegelikult Eesti Klubi tegevuses aastaid osalenud, tuleks küsida, miks nad on kõrvale jäänud. Võimalik, et mõnda neist ei rahuldanud jututoaks muutumine ja orientatsioon lobisemisele. Võimalik, et keegi kardab ja ei julge pead püsti ajada. Võimalik, et mõni on leidnud endale tõhusa rakenduse kuskil mujal ja pole ka võimatu, et keegi ootab uut ja teravamat vilet…

Eelseisval arutlusel peaks minu meelest olema keskmes küsimus, kuidas (kas) Eesti Klubi peaks tegelema Eestis kujunenud olude, olukorra ja situatsiooni, nende muutumise tendentside ja intensiivsusega, põhjuste ning prognoosidega lähema ning kaugema tuleviku kohta. Seejärel alles saaks hakata kujunema võimalus lasuda looma meetmete süsteeme ka EK sihte-eesmärke, tegevuskava, tööjaotust, meetodeid jms.
Kui keegi hakkab jälle hädaldama, et see kõik on liiga keeruline ja võtab liiga palju aega… siis istugu parem kodus ja ärgu üritagu mängida muretsejat!

Loomad lilleaias ehk – viin ja nuga!

Kati Saara Vatmann

Kevadega koos tärkab isu uue elu järele ka oma ümbruses. Kevadeti võetakse kutsikaid ja kassipoegi, jänkse ja tibusid, põrsaid ja lambaid, sest kevadine lapsemeelsus tekitab tunde, et suvi on igavene. Igal sügisel paiskub meediasse kurbade lugude seeria suvekodudesse maha jäetud koertest-kassidest. Ning igal sügisel pakutakse üle talve pidamiseks ka lambaid-kitsi-jäneseid, keda ei raatsita lihaks teha. Ehkki olen viiendat põlve linnainimene ja katse-eksituse meetodil talupidajaks-loomakasvatajaks õppinud, ei saa ma tänini aru neist ettemõtlematutest, kes viivad kevadel muruniidukite asemel endale noored jäärad suvekoju halja peale ning seletavad sügisel sotsiaalmeedias neile sarvilistele meestele talvekodusid otsides, et nood on lemmikloomad, inimeste kaisus päevitanud ja kallistustega harjunud. Milline loomakasvataja võiks oma uttede sekka soovida suvalist tõugu lisa-isaseid, kellele tuleb õhtul unejuttu lugeda?

Seda meelt olen üliväga sügavalt, et alaliselt maal või aedlinnades elajad võiksid murutraktorite asemel investeerida lambapidamise süsteemidesse – karjuselindid ja elektrikarjus, postid ja võrgud. Selle asemel, et naftat põletades läbi suvede pläristada oleks võrreldamatult mõistlikum pidada kolme kuni seitset lammast, kes töö ära teevad ning on ka talvel üsna lihtsalt hooldatavad ja vähenõudlikud teekaaslased. Ehkki vanarahvas ütleb, et üks lammas sööb talvega oherdiaugu kaudu koorma heina ära.

Väike kari, kes muru hooldab, annab perele patjadeks-tekkideks-sokkideks villa, noored jäärad lähevad sügisel sügavkülma ning paremat allergiarohtu-soojaandjat kui lambanahk titevoodis või vanaisa külje all pole inimesed suutnud välja mõelda. Küll aga on vaja oma hektarikese või väiksema lapi hooldajaiks lambaid valides välja mõelda tõsiasi, et see toob kaasa ka sünni ja surma. Elukaar tuleb koju.

Kui lambaid lihtsalt ilu pärast lemmikutena pidada, lähevad uted kiiresti rasva – loodus on utele ette näinud tiinuse ja imetamise, mitte vaid söömise ja päikese käes lõõtsutamise. Tallede sünd tähendab aga pidevat karjakasvu – tüdruktalledel on sageli õnne järgmistesse karjadesse elusloomadena lambasugu jätkama minna. Poisstalledele ei pane mõistlik loomainimene liigsete emotsioonide ennetamiseks nimesidki. Üks paar sokutallesid, kelle kaastundest majjavõetud järjekordne kits sünnitas, sai nimeks vennad Nämm-Nämmid.

Enne nämmiks muundumist aga jõudsid sokupoisid tuhat sokusigadust sooritada. Hüppasid üle lambaaedade – ja otse naabri viljaaeda, kuhu mujale! suhteid korraldama – kruttisid hobukopli karjuselinte endale ümber sarvede, turnisid mööda autosid ja aiamasinaid ning närisid kõike, mis ette jäi. Üks nämmidest murdis sisse viljaaita ja sõi end kanade nisu silmini täis, nii et tuli enne kavatsetud mõõtu kasvatamist ära lõpetada. Teine nämm kasvas sügiseni. Poiste-kadunukeste ema läks Kuusemäe talu kitsefarmi kitsena tööle, tädi Pille aga töötab praegu Piibelehe puhketalus vankri ees mängleva kitsekesena. Minu juures peatunud kitsedest üks on Ohekatku imeloomade seas ning teine Maardus loomameelsete sõprade-kolleegide aiakeses.

Kogemus on üks ja ühene – kitse peab vaid kett. Ketis on looma kole pidada. Seda koledam, kui tema abitut olukorda jooksus külakoerad ära kasutavad. Ühe mu tiinetest ketikitsedest rappisid kaks lennus killerit vaeseomaks. Ja selline kaotus oma-küla-koll-koertele on midagi kirjeldamatult õõvastavamat kui teadlik ja läbimõeldud looma ärategemine. Nagu seda nimetatakse.

Lambapügajad Raivo Pent ja Mehis Tamsalu on mööda Eestit paljusid-tuhandeid lambaid pügamas käies jõudnud järeldusele, et lambakasvatuse kaks kõige tõhusamat abivahendit on viin ja nuga. Kui inimene – ka suvine väikeaednik, kes murutraktorile lambaid eelistab – selleks valmis pole, ei ole mõtet elukaare paratamatu alguse ja otsa vahele oma nina pista.

Viin on muide siin kontekstis ravimi tähenduses – mitte lemmikloomast loobuva inimese lohutaja ega lihuniku julgustaja. Viinaga arstitakse rohusööjaid – lisaks lambale-kitsele ka lehma ja hobust! – külmetuse ja spasmide, poegimisjärgsete värinate, mitutliiki valude ja krampide puhul. Nende teadmisteni aga jõuab loomakasvataja aastaringse – ja aastatepikkuse kogemusega. Õigupoolest on lammastele vaja vaid söepastat ja ussirohtu.

Tänavu on loomadel enam kui kunagi varem sooleparasiite. Luule Viilma õpetuse kohaselt on kõhuussid õeluse ja needmise, sajatamise ja kaetamise kaasanne. Nendest vabanemiseks aga ei piisa andestamisest ega vabaks-laskmisest – ussirohtu on vaja. Süsteravimi suhtes on Eestimaa rohusööjad juba ammu resistentsed. Nii loomakasvatajad kui vetid teavad seda. Ent vettidel on vahva kohale sõita, menetleda ja hoogsaid arveid lennutada – eriti kui nende anda on vet- ja toiduameti ning sealtkaudu priade paberitele vajalikud allkirjad. Tegelikult on arukas saata vetlaborisse hoopis äkaproov ning esmalt kindlaks teha, millised elukad lambaessus leiduvad ja millistele preparaatidele need alluvad.

Kogenud lamburid ütlevad, et ussirohtusid tuleb vaheldada – on kolm suukaudset varianti, mida kordamööda manustada, mitte leidlikke vette ühe ja sama kasutu süstesegu installimisega nuumata. Kogemused tulevad paraku vere, higi ja pisaratega. Mina sain neljandal lambakasvatusaastal teada, et sooleparasiitide toksiinid tekitavad longet ja värinaid, lisaks kõhulahtisusele ka krampe, mille vastu ei aita ei söepasta ega viin, vaid nuga – kui kogu looma lihtviisiliselt hukka ei taha lasta. Need lonked-krambid tuli enne ära kogeda kui netist välja guugeldasin, mis värk on.

Nüüd tean, et väikseid kopleid ja lautu tuleb perioodiliselt kloorlubja lahusega pesta-kasta ning ahjutuhk kui leeliseline ussihirm samuti lambakoplisse laotada.  Seda peaksid teadma kõik, kellel on vähe maad, nii et kopleid ei saa vaheldada. Kuivõrd ka enamuse talude ümbert, kus suur osa talunikest on läinud korterlikule eluviisile, on maad rapsi alla renditud, on maarahval samuti vähe maad ning ka ajutiste suvelammaste kostitamine eeldab sügisest tuha pähe raputamist ja lupjamist ussirahvale.

Kes sügisel oma villastele niidukitele ust ja-või nuga ei näita, peab varuma talveheinad ja –vilja ning mõistagi peab ka varjualune kurjade ilmade eest olema. Nii mõneski peres majutatakse lambaid talvel kasvuhoones, mis on kevadeks siis üksiti korralikult ära väetatud. Laste kasvatamise seisukohast on loomade üle talve pidamine igal juhul õpetlikum kui nende kevadine võtmine ja sügisene jätmine. Sel juhul tekib illusioon, et loom – ja ka laps või abikaasa? – ongi poole aasta ja tujude kaupa võtetav-jätetav asi.

Kuna meie talus käib aegajalt ekskursante maalt ja merelt, näeme koos lastega, kui üldlevinud on arvamus, et loom on küll nunnu, aga vaevalt ta mõtleb-tunneb ning oletatavasti läheb võtme või puldiga käima. Ka maalapsed, kellel on kodus heal juhul kass, peavad poni mootorrattaks ning linnalaste puhul on juba üsna norm, et hobune arvatakse karusselliks.  Mu enesegi lastel kulus mitmeid aastaid enne, kui nad – juba hobuseomanikenagi! – aru said, et neid ei panda aegadeks, mil huvi ega tuju ei ole, riiulisse.

Kogu maailma lapsevanemad, kes jõnglasele koera võtavad või papagoid majja toovad, teavad – ka hamstri ja kilpkonna eest hoolitsed siis, kui uus-ja-huvitav-olemise parim-enne-periood möödas, ikka sina.  Kui minu teismelistel tütardel olid oma hobunad rendiboksides, tuli tüdrukuid üsna jõuliselt õhtuti talli vedada – et hobustel rakendus oleks ning neiukesed-noorukesed hukka ei läheks. Ei läinud. Ent nüüd, mil hobud juba aastaid meil oma kodus tallis, olen ammu sellega arvestanud, et üksnes kaheksane pesamuna käib päevast päeva koos minuga neid talitamas – kuni bokse teen, käib tema oma poniga metsas või harjab kogu seltskonda, lauldes neile kõiki endale olulisi laule. Vanemad lapsed heal juhul ratsutavad.

Ent ka suveks muruniidukiks toodud küülikutel on vajadused ja tujud, hing ja suhtlemisvajadus, turvalisuse ja tegelemise tarve iga päev. Oleme oma talus pidanud jänkerdisi nii laudas, toas kui õuemurul. Ilma põhjata puuril, millega tükkis küülikuid mööda muruplatsi vedada… ei ole põhja. Loomakesed kaevavad end selle serva alt üsna ruttu välja. Kui on võrkpõhi, kattuvad selle augud kiiresti heinaga, nii et lisaks ringilohistamisele tuleb puuri iga päev ka korrastada ning kokkuvõttes võtavad mõned väikesed elukad sama palju või rohkem nikerdamise aega kui lambad ja hobused kokku.

Ka nende püüdmine on aeganõudvam kui hobuste-lammaste küttimine. Hobused hakkavad koplist välja rüsima igavusest – kui võtate eesti aborigeeni, peate arvestama tõsiasjaga, et ta on aretatud iga päev tööd tegema, jõude jorutades hakkab ise tegevust otsima. Lammastest asuvad aga just nutikaimad lausa põhimõtte pärast koplist välja vingerdama. Mida taibukam isend, seda kindlam, et ta imbub aialattide alt või võrku seljaga kokku plisseerides iga hinna eest teisele poole tara – kus on täpselt seesama, mis siin pool. Ja kui üks ettevõtlik aedu lammutab, õpetab ta kogu karja seda tegema. Pügajad Raivo ja Mehis arutlevad, et vahetult pärast villatuks pügamist soovitatakse küll lammas märjaks teha ja tihedalt tõmmatud koplilintidest korralikult elektrit anda. Ent tegelikult on väljarüsimise komme just üks neid kohti, kus appi tuleb komplekt viin ja nuga.

Karjaliikmeid, kes ei austa ühiselu reegleid, pidada ei saa. Ses mõttes jäi mulle pisut hämaraks Rännaku meetodi meistritar Brandon Baysi Walesi väikelinnakese kirjeldus. Daam jutustas, et neil seal peetakse sadu lambaid külapidi lahtiselt, ta teab värvikamate isendite nägusid-nimesid… Imeline küll, aga mismoodi erinevad pered oma lammastel vahet teevad ja vajadusel karjad lahku ajavad? Tore jah, ent kuidas kaitstakse lilleaedu-viljapõlde-marjapõõsaid, kui valitseb selline unelmate idüll?

Seega tuleb mää-muinasmaa rajamisel siiski tiksuja-lint-postid-käepidemed soetada ning loota, et tegemist on karjust austavate aednikega. Ning kitse kärneriks ei soovita seoses selle loomaliigi taiplikkusele-ettevõtlikkusele-ronimisvõimele-kõigesöömisele ma tõepoolest üldse.

Viina ja noa sümfooniaks tuleb valmis olla ka neil linna- ja suvilaaia elustajatel, kes otsustavad kodulindude kasuks. Rebaste ja koerte pärast aedikus peetud kana-part-hani pole õnnelik. Vabalt aias askeldav lind jätab aga uskumatult ulatusliku ja küllusliku miinivälja, mis on küll väetis – ent laste paljaste varvastega moodustab vaieldavalt veetleva koosluse.

Olen näinud arvuti- ja telekanihestusega peresid, kes ei tea, et linnud vajavad teri. Suveks maakoju võetud ja analoogselt küülikutega mööda maad ringi kanditavad kanad jäetakse päikesevarju ja pesakastideta ega lisata rohulibledele-ussikestele teri. Mistõttu mune ei tule ja kanad jäävad üsna kiiresti kiilakaks. Kanadele aedikut ehitades tuleb arvestada, et mõni neist lendab uskumatult võimekalt. Ning rebaste ja kullide sissetungiga peavad uuemal ajal rehkendama ka aedlinna ja isegi südalinna inimesed.

Ka kenasti peetav suvekana läheb sügisel potti. Kurb, aga nii on. Sama marsruut on partidel. Ning hiljemalt jõuluks on ahjus ka haned. Mis on eriti nukker paratamatus sellepärast, et haned on ääretult seltskondlikud, targad, kiinduvad ja pühendunud tegelased. Hauguvad külaliste peale, kallistavad ja vestlevad ja… nuga.

Nii on.

Kogu naiivse loomalembuse juures olen suutnud pärast valusaid kogemusi loobuda sentimentaalsetel kaalutlustel üha kaissu kogutud liigloomade võtmisest oma südame ligi. Ei küülikuid ega hanesid enam – ei kodutuks jäänud kitsesid ega väärkoheldud lambaid rohkem – viimaste järjepeale aitamisest ei tule kuigi palju välja, esimesed aga termineerivad igal juhul köögis. Nagu ka sead.

Eks põssagi ole üks ajutine külaline meie koduaias – kuhu ta oma ülisuutliku kärsa tõttu muidugi üldse ei sobi – või aedikus. Kevadel tuuakse, läbi suve hooldatakse ja sügisel… Mina suutsin lõppeval aastal esmakordselt oma käed selja taha väänata ja põrsaid ei toonud. Ehkki kevadel oli kiusatus ikka – varasemate sügiste kurbade tapapäevade kiuste – ilus ja hea jääb ju meelde.

Selle jaoks, kes ise vilja ei kasvata ja lehma ei pea, kujuneb ajutise lemmiksea pidamine nii kulukaks, et sügisene liha saab hingehinnaga. Ning karbonaadi eest eluhinda maksta on seda dramaatilisem, et notsmötsakud on ütlemata arukad, humoorikad, mängulised ja truud sõbrad. Pole vaja.

Olen seda meelt, et Eestimaa puisniidud peaksid olema veiste ning heinamaad ja koduaiad lammaste abil hooldatud – ent selle eluterve ja kauni otsuse teinud inimene rehkendagu tõsiasjaga: loom läheb sinna, kuhu tema tahab ja võtab seda, mida tema vajab – lisaks toidule seiklused ja vaheldus, lust ja vabadus kaasa arvatud. Nad on meiega väga sarnased.

Postimees+ 2014-11-26 – Kadri Leetmaa: kas Tallinn + Tartu = Tallinn – Tartu?

http://pluss.postimees.ee/3006201/kadri-leetmaa-kas-tallinn-tartu-tallinn-tartu

Artikkel on kirjale lisatud pdf failiga.

Asetame nüüd Tartu veel laiemasse transpordivõrku. Rail Balticu rong on läinud ja Tartu hääl jäi üsna vaikseks. Geograaf Hardo Aasmäe on isegi öelnud, et «läbi Pärnu kulgev trass kustutab KaguEesti ära».

Kuna pärast kaklust rusikatega ei vehita, eriti veel, kui kakelda pole viitsitud, siis ei ole mõistlik täna trassivaliku küsimust uuesti avada. See Eesti riigi valik tõstab Pärnut Eesti asustussüsteemis esile. Tartlasena pole ma kade, et Tartu kõrval saab olema teine tugev regioonikeskus. Muretsema paneb perspektiiv, et pärast seda, kui riik on teinud oma läbi aegade suurima investeeringu, jäävad Tartu ja KaguEesti endiselt isoleeritusse.

Kas Tallinn kardab Tartut kaotada? Kui Tartust saaks mugavalt rongiga Riiga, siis alustaks senisest suurem osa tartlastest oma lende sealt. Kui Tartust saaks lennata otse Riiga või Põhjamaade pealinnadesse, siis kasutaks Tallinna lennujaama väiksem osa lendavatest tartlastest.

Tartu kindel sidumine Tallinn-Tartu «toru» otsa, olgu siis raudtee kiiremaks muutmine, Ülemiste terminali ehitus või siis maanteeehitus, näivad olema riskideta valikud. Ärgem unustagem, et selle «toru» finantseerimine jääb Rail Balticu tõttu riigi jaoks tähtsuselt teiseseks.

Kas tartlased peaks laskma end selle ühe ja ainsa toru otsa mängida? Teadmata, mis saab Tallinna ühendustest, ei pruugi see üldse olla õige toru.

Minimaalne programm, mis võimaldaks riske hajutada ja kõlaks Tartu asukohast lähtuvalt loogiliselt, oleks raudteeühendused Riia ja Tallinna suunal, neljarealine maantee pealinna ning Tartust lähtuvad lennud vähemalt ühte Põhjamaade sõlmlennujaama. Suurprojekt Rail Baltica on Eestile vajalik ainult siis, kui uued liikumisvõimalused saavad olema kättesaadavad kõigile Eesti keskustele.

Pärnu Postimees 2014-11-29 – Mulgi kapsast Brüsseli kapsani

http://www.parnupostimees.ee/3008887/mulgi-kapsast-brusseli-kapsani

”Minu väljakutsed on Pärnumaa omad ja vastupidi,“ märkis Reformierakonna nimekirjas riigikokku kandideeriv Kivimägi, kuid nimetas Pärnule olulisimateks projektideks Rail Balticut ja Via Balticat.

Postimees RUS 2014-12-01 – Главы правительств Балтийских стран в пятницу встретятся на мызе Маарду в Эстонии

http://rus.postimees.ee/3010715/glavy-pravitelstv-baltijskih-stran-v-pjatnicu-vstretjatsja-na-myze-maardu-v-jestonii

Будут также обсуждаться политика в области инфотехнологий, вопросы обороны и безопасности, а также энергетики и транспорта, в том числе и Rail Baltic.

Postimees 2014-12-02 – Nelja riigi presidendid Kõue mõisas: panustame ühiselt Euroopa julgeoleku tagamisse

http://www.postimees.ee/3012817/nelja-riigi-presidendid-koue-moisas-panustame-uhiselt-euroopa-julgeoleku-tagamisse

See, kuidas Balti riigid on kaasaegse kiirraudteega Rail Baltic edasi liikunud ning tundnud lõunast Poola ja põhjast Soome toetust on hea näide siinse piirkonna tegelikust koostööst 21. sajandil, ütles president Toomas Hendrik Ilves. «Peame ühiselt pingutama, et rahastuse taotlus Euroopa Komisjonile saaks esitatud õigeaegselt,» märkis president Ilves.

Postimees+ 2014-12-02 – Lugejate kirjad – Ilmar Pihlak – Väävlidirektiiv tõstab laevapiletite hinda

http://pluss.postimees.ee/3012845/lugejate-kirjad

Tallinna TV 2014-12-02 – Pärnumaa vallad ei nõustu Rail Baltica trassikoridori valikuga Pärnumaal

http://www.tallinnatv.eu/index.php/uudised/uudislood/1813-2014-12-02-paernumaa-vallad-ei-noustu-rail-baltica-trassikoridori-valikuga-paernumaal

Intervjueeritavad on Tori vallavanem Kaie Toobal ja Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste

Maaleht 2014-12-02 – Pärnumaa vallad ei nõustu Rail Baltica trassikoridori valikuga Pärnumaal

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/parnumaa-vallad-ei-noustu-rail-baltica-trassikoridori-valikuga-parnumaal.d?id=70272703

Pärnu Postimees 2014-12-02 – Neli valda ei nõustu Rail Balticu trassivalikuga Pärnumaal

http://www.parnupostimees.ee/3011901/neli-valda-ei-noustu-rail-balticu-trassivalikuga-parnumaal

Raplamaa Sõnumid 2014-12-03 – Pärnumaa vallad ei nõustu trassivalikuga

http://www.sonumid.ee/index.php3?lookup=uudis&teema=uudis&ID=517139

Pärnu Postimees 2014-12-03 – Valitsuskabinet tõmbas kohalike arvamusele vee peale

http://www.parnupostimees.ee/3012669/valitsuskabinet-tombas-kohalike-arvamusele-vee-peale

Artikkel on kirjale lisatud pdf failiga.

Postimees RUS 2014-12-01 – Четыре волости Пярнуского уезда не согласились с коридором для Rail Baltic

http://rus.postimees.ee/3011675/chetyre-volosti-pjarnuskogo-uezda-ne-soglasilis-s-koridorom-dlja-rail-baltic

Postimees TC 2014-12-03 – Rajasalul on maavanemana jätkamiseks ministri ja omavalitsuste toetus

http://tallinncity.postimees.ee/3013587/rajasalul-on-maavanemana-jatkamiseks-ministri-ja-omavalitsuste-toetus

Tulevikuperioodi jääksid tema sõnul Harjumaa üldplaneering 2030+ ja mitu teemaplaneeringut, millest tähtsamad on kindlasti Rail Baltic ning Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli uuringud.

Päikest,

Vahur Tõnissoo

Tel 5056510

vahur.tonissoo@mail.ee

www.avalikultrailbalticust.ee

www.facebook.com/avalikult.rail.balticust

Tere hea teekaaslane.

Oktoobris vaatasime taevast ja kosmost. Mina vähemalt vaatasin. Ega ma teisiti saa. Põhilise osa päevast olen õues. Kuidas sinul vaatamisega läks. Võid teha järelaitamistunde. Koolivaheaeg ju.

Novembris vaatame endasse ja räägime endaga. Räägime vaikselt ja mõttes. Kui sul valutab miski kehas, tunned pinget, ebamugavust, keskendu sellele piirkonnale kehas või organile. Silita seda õrnalt, vestle selle koha või piirkonnaga.

Tee nii:

Heida pikali või istu mugavalt. Pane käsi kõhule ja hinga sügavalt ning pikalt. Ole selles hetkes, naerata endale ja maailmale. Mine mõttes kohale oma kehas, kus puudub tasakaal ja harmoonia. Võid ka minna sinna, kuhu keha lihtsalt kutsub sind.
Koputa ja silita seda kohta. Ole üks oma mõtetes selle piirkonnaga. Kujuta ette, et hingad sinna valgust. Tunne kuidas soojus ja päike jõuavad sinna punkti nii nagu rong jõuab lõppjaama. Jõua kohale. Lõppjaamas on alati rahu.

Sama teeks ka hea torulukksepp. Ta ei vihastaks ummistuse ja solgivee peale, mis WC-s ülesse ajab, vaid asuks ummistust otsima ja likvideerima. Ta ei annaks hinnanguid neile, kes potti jama loopisid. Ta keskenduks tropile torus, vabaneks sellest ja taastaks puhtuse ning tasakaalu vannitoas. Maailmas. Õnnistaks inimest kes ummistuse tekitas, annaks andeks. Oleks õnnelik, et sai tänu temale kasulik olla.

Mõtlen neil hetkedel, mida teeks Mahatma Ghandi. Algul ta kritiseeris India koloniaalvalitsust. Varsti ta mõistis, et see ei aita. Ta asus muutma oma sisemaailma, sai läbi selle tohutu väe ning valguse oma ellu. Peale väe omandamist asus ta tegutsema uue India loomise nimel. Ta alustas endast ja muutis seejärel riiki ning andis maailmale uue suuna. Ainus võimalus on alustada endast ja olla kannatlik. Me oleme tervik ja peame kõik kasvama.
Ütle endale: “Mina võin olla esimene avaneja. Mul on see jõud!”. Ütle sõbrale: “Sina oled esimene, sinus on sama vägi!”. Saada oma kehale ja olemusele valgust, et ta kasvaks. Kui sinu teadvus ja olemus kasvab, siis oled sina see, kes avab senise nõiaringi. Sa aitad otseselt ennast, meie riigi kodanikke, maailma kodanikke.
Parandame koos maailma. Võtame aega endale. Hingame valgust krambile endas. Avame selle ja läbi enda avanemise muudame maailma. Nii palju ja nii kauaks kui suudame unistada. Me oleme maailma miniatuurne mudel. Mikrokosmos. Kui see saab tasakaalustatud, toimub sama ka suures maailmas. Hingame koos. Saadame valgust ja soojust kohale oma kehas, mis vajab seda. Saadame valgust kohale maailmas, mis vajab seda.

Vabadust sinu ellu!

ETTEVÕTMISED

Novembris olen terve kuu eestist ära. Ees on reis grupiga Taisse. Pärast jätkan üksinda Tais, Kambodzas, Hong Kongis.

Detsember tuleb aga jälle teguderohke:

4.12 Saaremal loeng praktikum Smuuli tn lasteaias.
Kas ja kui vaba ma olen oma tegemistes ja valikutes. Kas teed oma valikud, kuna oled nii harjunud, või on selleks miski sõgavam põhjus. Kui teeme oma valikuid, siis anname tihti oma väe ära arstidele, vanematele ja õpetajatele. Loodame vaid neile. Anname ära väe kuna kardame vastutust. Kas oleme ka tegelikult õnnelikud kui ei vali ise oma elu, kui ei vastuta. Kindlasti anname sama mustri edasi oma lastele. Nad protestivad aga muutuvad millalgi samasuguseks. Mediteerime vahepeal. Kui jõuab räägime Tai ja Kambodza reisist. Vaatame pilte.
http://www.hagal.ee/loeng-praktikum-kuressaares-muudan-elulaadi-saan-vabaduse-ja-tervise/

4.12 – 5.12 Individuaalprotseduurid Ajamaja ilusalongis Ajapeatus
Registreeri 5340 8080 Valvi

10.12 kl 18.00 Loeng Raplas – MUUDAN ELULAADI, SAAN VABADUSE JA TERVISE
Koht Rapla Rahvakool. Hariduse 3 II korrus (Marju kohviku majas).
http://www.hagal.ee/loeng-raplas-muudan-elulaadi-saan-vabaduse-ja-tervise/

10.12 Indiduaalprotseduurid Raplas salongis Ilusära kl 10.00-17.00
Registreeri 5334 5023

Naeratame,

Ralf
ralf@hagal.ee
Tel: +372 55 48 949
Skype: Ralf Neemlaid

Hea koostööpartner!


Heategevusühing Hea Tegu on korraldamas kogupereüritust Eesti lasterikastele peredele “Meie Pere Jõulupidu 2014”, mis sel aastal toimub 02. jaanuaril 2015 Tallinnas, Kuulsaali (Mere pst 6) ruumes.

Kell 12 algav ja 5 tundi kestev üritus on kõigile tasuta. “Meie Pere Jõulupidu” üritus on mõeldud lasterikastele peredele üle Eesti. Jõulupeol ühendame meeldiva tervislikuga ning pakume kõikidele huvilistele võimalust võtta jõulukingid sel aastal jõuluvanalt vastu pärast väikest sportimist. Erinevalt tavapärasest jõulutrallist saavad lapsed Meie pere jõulupeol võistelda paljudel ebatraditsioonilistel võistlusaladel. Igal ürituse külastajal on võimalus mängida bowlingut, piljardit ja lauajalgpalli. Suurt energiat vajavatele tegevustele vahelduseks on võimalus joonistada. Lisaks on tulemas veel mitmeid ebatraditsioonilisi võstlusalasid ja tegevusi. Tegevused on kõik perede kaupa, kust saavad osa võtta nii lapsed kui vanemad. Mõistagi ei puudu jõulupeolt ka jõuluvana ja kingikotid kõikidele peredele!
Koostöös Eesti Lasterikaste Perede Liiduga võime kinnitada, et peresid tuleb võrdselt kõikidest maakondadest, selline lähenemine suurendab küll tunduvalt transpordikulusid, kuid võrdsustab ka näiteks Hiiumaal, Narvas või Võrus elavate suurperede osalemisvõimalusi. Igast maakonnast tulnud toetus läheb ennekõike sama maakonna perede transpordikulude katmiseks.

Lisaks kõigele eelnevale on meie eesmärgiks tagada jõulupeole tulijatele täis kõht ning transpordi kulude katmine.

Pöördume Teie poole palvega võimalusel toetada antud üritust. Koostöös Eesti Päevalehega saame pakkuda tänutäheks Teie logo avaldamist Eesti Päevalehes ja loomulikult ka meie kodulehel, jõulupeo ürituse lehel. Täpsem info http://teehead.ee/Meie_pere_joulupidu_2014.html.

Teie kaasabil õnnestub meil kindlasti kohale tuua osalejaid kõikjalt Eestist. Igasugune toetus on abiks!

Alates 1. juulist 2014 oleme ka tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Varasematel aastatel oleme saatnud Teile toetusblanketi, mida oleme allkirjastatult tagasi oodanud. Nüüdsest palume tutvuda toetamise tingimustega siin: http://teehead.ee/joul/toetusblankett.pdf

Tänades!

Hea Tegu meeskond
Heategevusühing Hea Tegu
771000853159 (LHV Pank)
http://teehead.ee/
http://www.fil.ee/

PS! Tutvugee ka meie kirjastuse raamatutega: http://www.fil.ee/.

Rubriiki Avalik sõna reastame nüüd ideed ja pakkumised kaamosest võidukalt väljumiseks 😀

Jõulumeeleolus linnatuled sätendavad mustaval talvemerel, laeva mastid on härmatanud, vööritekil õõtsuvad õlilambid…
Kas merel on külm? Messiruumi kaminas praksuvad lustiliselt puuhalud ja grokinõu aurab meelierutavalt.
Seltskondadele kuni 40 inimest korraldame jõulukruiise koos õhtusöögiga.

Lähem info ja broneerimine tel. 5032321 või info@kajsamoor.eu
Kenade soovidega,
S/V Kajsamoor

Jälgin jõudumööda töövõimetoetuse seaduse eelnõu menetlemist ja olen pannud tähele, et pinged, mida see eelnõu on põhjustanud, püsivad või süvenevad…
Küllap olete seda ise ka märganud ja endalt ning võib olla ka teistelt küsinud, miks nii on läinud?  Kahjuks pole mul olnud õnne näha sellele küsimusele antud vastuseid.
Ehkki ma ei ole täiesti kindel, et tean, mida sotsiaalkomisjon,  SDE ja koalitsiooni- ning opositsioonipartnerid taotlevad ja mil määral avalikud ning varjatud eesmärgid kattuvad, otsustasin teile saata sisulise (avaliku) kirja.

Avalike arutluste keskmes on olnud seaduseelnõu (regulatsioonimehhanism) töövõime(-tuse) tuvastamiseks ning osalise töövõimega inimeste tööhõive suurendamiseks vajalike meetmed.
Riigis on vaja selle regulatsioonimehhanismi toimemehhanismide toimeid. Toimed on (võivad olla)
a) otsesed ja kaudsed,
b) avalikud ja varjatud,
c) lokaalsed ja globaalsed,
d) ootustega kooskõlas ja vastuolus…
Arvestada on vaja neid kõiki! Enne eelnõu heaks kiitmist on vaja jõuda tasemele, is võimaldab ette näha selle seaduse majandulikke ja sotsiaalseid, õiguslikke ja poliitilise, ideoloogilisi ja kultuurialaseid, organisatsioonilisi, administratiivseid, psühholoogilisi, sotsiaal-psühholoogilisi, pedagoogilisi, andragoogilisi jm eeldusi, tõkkeid ja toimeid,

Kõne all on üleriigiline INNOVATSIOON. Kahjuks ei ole veel näha olnud,

• millistest etappidest peaks koosnema see innovatsioon kui protsess,
• milliseid teooriaid oleks vaja vallata selleks, et käsitus oleks küllalt süsteemne ja kompleksne ja osalejad saaksid üksteisest aru,
• milliseid printsiipe oleks vaja järgida selles innovatsioonis tervikuna ja selle eri etappides;
• kuidas kõnealune innovatsioon edasi- ja tagasisidestada;
• kuidas korraldada selle innovatsiooni juhtimine ning välistada juhtimine seal, kus protsess peaks kulgema iseregulatiivselt (so vastavalt seadusega loodud eeldustele)?

Võimalik, et olete mõelnud, millistel eeldustel on sellise seaduse loomine võimalik.
Põhimõtteliselt on kaks teed:
1) teha see eelnõu valmis ja kehtestada üleriigilise normina, või
2) tekitada elanikel vajadus sellise regulatsiooni järele ja luua õigusakt, mis kindlustab kõigile võimaluse produktiivselt rakenduda ja elada vastavalt oma võimetele
a) VÄÄRIKANA, kes tunneb end valikusituatsioonis või väärituna, kes on saamatuse, hoolimatuse, lodevuse, mingi õnnetuse vms tõttu sattunud “rataste vahele” ja on nüüd seatud sundsituatsiooni;
b) KODANIKUNA, keda saab pidada ja keda ka tegelikult peetakse enesejuhtimise ja sotsiaalse juhtimise SUBJEKTIKS, keda usutakse ja usaldatakse, või kellegi teise teenistuses olevaks MANIPULEERIMISE OBJEKTIKS,  kes on sattunud absurdisituatsiooni (inimeseks, kelle meelest enam rahuldavat väljapääsu ei ole olemas);
c) VABANA otsustama, kuidas oleks otstarbekas toimida või sundsituatsiooni seatud, omajagu kahtlusaluse ning tõrjutud “ühikuna”;

Oluline on teada, et inimeste vastutustunne ja aktiivsus kujunevad mitte sunduse, vaid OTSUSTAMISES OSALEMISE kaudu (NB! mitte otsustamismängudes osalemise, vaid tõese, eheda, osalemise kaudu). Järelikult on vaja teada, millistel eeldustel saab inimene (inimeste mitmesugused kooslused) tunda end valikusituatsioonis ja mida on inimestel veel vaja selleks et tunda end väärikana.
(See teadmine on Eestis ammu olemas ja kui te seda soovite, tuleb küsida.)
******************************

Austatud hobusekasvatajad, -omanikud,  EHS liikmed,

Palun võtke minu kirja kui ettepanekut kõrvaldada pseudo takistused (vt loetelu) ja asuda ka tegelikkuses liikmete kaudu seltsi juhtima hobuste ja kõigi EHS liikmeks olevate hobusekasvatajate huvides.

Kirjas tehtud ettepanekud on esitatud EHS juhatusele otsuste vastuvõtmiseks

EHS-s on kahjuks käimas suur poriloopimine. Saan aru, et põhieesmärk ei ole asju korda saada, vaid pigem on sooviks tähelepanu kõrvale juhtida Seltsi tegelikest probleemidest.

Olen dokumente ka ise vaadanud ja tean, et seltsi rahade üle ei ole täpset kontrolli. Minu hinnangul on senised juhatused olnud suures osas laisavõitu ja seltsi liikmete algatused, kui ebamugavust tekitavad asjad, surutakse käraga või kärata maha.

Kui seltsi koosolekul mõnda teravat teemat püütakse üles võtta, tõuseb keegi kõnekatest seltsi liikmetest püsti, jätkab algul teemat, kuid lõpuks jõuab jutt kuhugi “vihmametsade päästmise või Aafrika laste näljahäda” juurde. Ja nii alati. Kõnemehe jutt on reeglina nii pikk, et enamus inimestest unustab algse teema. Viimasel ajal see võte vist ei toimi enam hästi. Seega on lisatud uus meelierutav etendus pealkirjaga „Võtame Maario pea maha!“, alapealkirjaga: „Anname rahvale tsirkust, siis ei päri keegi hajunud raha ja tegemata töö kohta.“

Hetkel on porimärklaud seega sokutatud praeguse presidendi ette – tema on ju selles süüdi, et senisele juhttuumikule kasulik mõisa köie vedamine on ära rikutud ja juba esitatakse ebamugavaid küsimusi rahade kohta! Selle tsirkuse keskele on seatud presidendi häbipost ja selle pihta tulistatakse kättejuhtuvaga eeskõneleja ergutusel ning üldrahvaliku aplausi saatel. Mõtlematult aplodeerijatele on elu lihtsaks tehtud – nad ei pea mõtlema ja igaüks saab tunda ennast oluliselt kaasatuna – sai jälle ära tehtud!

Lugupeetud liikmed, Teiega manipuleeritakse teadlikult.

See tsirkus on hea moodus tähelepanu kõrvale juhtimiseks tegelikelt probleemidelt. See tsirkus on kordusetendus! Uut poriloopimise seanssi võib igal ajal uuesti alustada igaühega, kes esitab ebamugavaid küsimusi pumba juures olijatele.

Reeglina need, kellele selline tsirkus ei meeldi, tüdinevad ja eemalduvad. Sisusse süüvida puudub enamus liikmetel kahjuks igasugune viitsimine ja soov. Suur enamus lubab endale seega lihtsalt koti pähe tõmmata.

Palun võtke see kott ometi peast ja tehke silmad lahti!

Kui õige prooviks vaadata tegelikkust ja muuta seda, mis ei sobi?

• Praegune president on olnud ametis alla 2 aasta. Seltsi probleemid, millele ta on üritanud tähelepanu juhtida, on kestnud seltsi algusest saadik.  – Leian, et isikud, kes takistavad seltsi tegevuse kontrollimist, tuleb seltsist välja heita, sest tegutsevad seltsi eesmärkide vastu.
• Oluline kogus raha on seltsist kuidagi segastel asjaoludel nagu ära kulunud. Osa nii segastel asjaoludel, et isegi kuludokument puudub. Osa rahast on lihtsalt kulutatud, mõttetult (nt krediitkaardiga sularaha koduv väljavõtmine). Ma arvan, et tuleb tellida sõltumatu audit vandeaudiitori poolt, sest kahju tuleb tekitajatelt sisse nõuda kasvõi kohtu kaudu.
• Seltsi juhtimiseks kulub ca 70 % sissetulevast rahast. Puudub seltsi poolt heaks kiidetud konkreetne juhtimiskulude eelarve. Seega mõisa köis las lohiseb…. – Ma teen ettepaneku, et iga-aastane juhtimiskulude eelarve peab olema täpselt ette nähtud, üldkoosoleku poolt heaks kiidetud ja eelarve ületamine on lubamatu ning sanktsioneeritav.
• Seltsi juhatuse ja ka üldkoosoleku otsuseid ei täideta tegevjuhtkonna poolt. Otsuseid ei kajastata koheselt vastuvõtmise järgselt, ja see annab võimaluse neid otsuseid asjaomastel kas ignoreerida või ka tagantjärele muuta.  – Teen ettepaneku, et juhatuse ja üldkoosoleku otsused kantakse EHS kodulehele tehtavasse siseveebi digitaalselt allkirjastatuna koosoleku juhataja ja protokollija poolt. See kõrvaldab hilisema muutmise võimaluse
• Seltsi nimel on tegevjuhtkonna poolt aetud isikliku huviga seotud asju, kuid vastutab selts (kiibistamine ja tõukinnitustega seotud dokumentide väljastamine, omamata selleks õigust). Väärteootsused on aga tehtud EHS suhtes. – Teen ettepaneku väärteootsustega seatud rahalised sanktsioonid sisse nõuda väärtegude tegelikelt toimepanijatelt (saab sisse nõuda viimased 3 aastat) ja juhatuse pool otsustada nende isikute seltsist väljaheitmise küsimus.
• Koosolekutel esindatakse paljusid liikmeid volituste kaudu. Seega ei pruugi enamus isegi teada, kuidas ja miks nende nimel on just selline otsus vastu võetud. – teen ettepaneku, et seltsi liige saab esindada üldkoosolekul maksimaalselt kahte teist seltsi liiget. Volitused peavad olema digitaalselt allkirjastatud ja volitustest peab nähtuma, missuguse konkreetse koosoleku ning päevakorra jaoks on need väljastatud.
• Puudub haruseltside koordineeriv tegevus. Erinevad hobupäevad konkureerivad omavahel ja nende korraldamine on reeglina igaühe enda isiklik mure. Välja arvatud siis, kui ei ole just juhtkonna mõne liikme isikliku huviga seotud üritus. – teen ettepaneku, et haruseltside avalike ürituste koordineeritud plaan kinnitatakse seltsi juhatuse otsusega vähemalt detsembri jooksul, kusjuures EHS poolt toetatava ürituse eelarve peab olema avalikustatud siseveebis.

Viitan, et seltsi tegevuses valitsevast korratusest aru saada, ei pea olema audiitor või omama raamatupidajaharidust. Piisab, kui kontrollida ülalloetletud fakte.

Kuigi EHS näol on tegemist mittetulundusühinguga, mitte äriühinguga, tuleb ka seda juhtida kaine pea ja puhaste kätega. Sõna “mittetulundus” ei tähenda seda, et raha peaks tuulde laskma või omastama. Raha peab seltsil olema ja seda peaks kasutama mõistusepäraselt põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Seltsi rahad peavad saama kasutatud hobuste ja hobusekasvatajate hüvanguks, nii nagu põhikiri ette näeb.

Olen kuulnud pidevalt on juttu, et raha ei olevat selleks, teiseks, kolmandaks. Vaadates laekumisi, saan aru, et raha on EHS-is tegelikult piisavalt.

Mind isiklikult huvitab tori hobuse teema.

Proovides koosolekutel üles võtta tori tõus esinevat (vastu-)olulist, kuid väga tähtsat teemat, ehk tõuveresust (või kuidas iganes seda nimetada), on see nagu peaga vastu seina jooksmine.. Kellel saadud peavalust tüdimus ja piisavalt ettevõtlikkust, on seetõttu läinud omaette tegutsema. Selle näiteks on Vana Tori Hobuse Ühing ja kuuldavasti see on üks eraldumise põhjusi ka Eesti Raskeveohobuse Seltsi ning Eesti Sporthobuste Seltsi puhul.

Aastal 2007 sai koostatud kiri, mille Eve Haggi luges tookord tori haruseltsi koosolekul ette. Teemaks oli tori hobuse veresuse arvestamise vajalikkus. Kirja tulemus oli ümmargune null. Kui mitte arvestada seda, et kandsin personaalselt oma veidra idee eest juba paar aastat lolli silti otsa ees, kuna arvasin, et hobuse geenid ja veresus on tähtsad. Ma olen ka täna veendunud selles, et peab säilitama puhtatõulist tori hobust. Tänast tulemust teate – tõuraamat on jaotatud. Segadus aga kestab. Ja tori hobune sammub hääbumise poole.

Loodetavasti ei sure tori hobune enne välja, kui lahendus saavutatakse. Imelik on mõelda, et tori hobuse väljasuremisele aitavad kaasa inimesed, kes peaksid hobuseid armastama ja nende heaolu, samuti ohustatud tõu geenide säilitamise ja jätkuvuse eest head seisma.

Muide, ka täna on palju lihtsam asutada oma tõuraamat ja ärksatega EHS-ist lihtsalt eralduda iseseisvaks organisatsiooniks. Tulemuseks oleks aga hobustega seotud organisatsioonide killustatus. Selle tagajärjel kasvaks hobusekasvatajate omavaheline ränk konkurents riigilt saadava raha peale. Iga organisatsiooni hääl eraldi aga muutuks järjest enam hüüdja hääleks kõrbes…

Varsti jäävadki EHS-i trakeenid, araabia hobused ja peotäis igast ohustatud tõust. Kes siis seda seltsi üleval hakkab pidama kogu selle röögatu juhtimiskuluga? Usun, et kogu sissetulev summa hakkab olema kordades väiksem kui praegusele juhtkonnale kulub. Kas liikmed hakkavad iga kuu omast taskust lisa panema?

Austatud EHS liikmed, juhin tähelepanu – praegu Te juba maksategi kinni teiste poolt tellitud muusika!

Ma arvan, et veel on võimalik olukorda parandada. Selleks ei pea giljotiin presidendi pead raiuma. Aga see tähendab, et erahuvid tuleb tagasi tõmmata. Rahaasjad tuleb korda ajada ja juhtkonnal tuleb hakata tegutsema nii, nagu see on EHS põhikirjas kokku lepitud.

Kordan soovi võtta minu kirja kui ettepanekut kõrvaldada pseudo takistused (vt loetelu) ja asuda ka tegelikkuses liikmete kaudu seltsi juhtima hobuste ja kõigi EHS liikmeks olevate hobusekasvatajate huvides.

Lugupidamisega Terje Villems

Teretulemast Eesti ökokogukondliku liikumise suvisele kokkutulekule,
mis toimub sel aastal 22.-24. augustil Sänna Kultuurimõisas Võrumaal.
Nüüdsest on registreerumine avatud aadressil
http://kokkutulek.kogukonnad.ee/registreerumine

Selle aasta teema on “Kogukondlik haridus”. Kõneleme kogukondlike
koolide loomisest, õuelasteaedadest, koostööharidusest, EHE-st ja
ehedusest, koduõppest ning teadlikust lapsevanemlusest. Lähemalt saame
kõik kuulda Leiutajate Külakoolist ja loodavast Gaia Koolist, millest
viimane on välja kasvanud eesti ökokogukondlikust liikumisest.

Peaesinejad, Juliane Eckmann ja Janos Valder, tulevad seekord Tamera
ökoküla koolist Portugalist, kus on loomisel rahvusvaheline kool
nimega “Escola da Esperanca” ehk Lootuse kool. Lähemalt sellest
koolist siin: http://www.escola-da-esperanca.org/ Lähemalt Tamera
ökokülast siin: www.tamera.org

Täiendavalt saame kogeda vastlõppenud kogukondlike juhioskuste kursuse
“Ärkame koos” kogukonna loomise tehnikaid, kuulda GEN Europe
konverentsimuljeid Zegg ökokülast Saksamaal, õppida loomade ja
taimedega suhtlemist ning tutvuda vabavaraliste lahendustega
hariduses.

Õhtuti tants, laul ja muusika. Kaasa trummid, lauluhääled ja muud pillid! 🙂

Lähemalt saab programmiga saab tutvuda siin:
http://kokkutulek.kogukonnad.ee/programm

Osalemistasud ja ööbimine:
* Täiskasvanud: Kõik päevad ülekandega 40€/ kohapeal sularahas 50€
* Noored 12.-18.a poole hinnaga
* Lapsed 0.-12. a tasuta
* Ööbimine võimalik telkides ja saalis põrandal, eritingimused
väikeste lastega peredele

Palun tutvuge hindade infoga lähemalt siin, võimalik osaleda ka eraldi
päevadel: http://kokkutulek.kogukonnad.ee/praktiline-info

Kohapeal pakutakse lihtsat ja maistvat kohalikku taimetoitu!

Kui rahapuudus on ainus põhjus, mis Sind takistab kokkutulekule
tulemast, siis võta meiega ühendust info@kogukonnad.ee

Registreerumine:
http://kokkutulek.kogukonnad.ee/registreerumine
Palume kindlasti registreerida kõik endaga kaasatulevad täiskasvanud,
noored ja lapsed.

Praktiline info ja transport:
Palume, et tutvuksite sündmuse eel kindlasti ka praktilise infoga.
http://kokkutulek.kogukonnad.ee/praktiline-info

Panusta:
Kui Sul on huvi panustada kokkutuleku toimumisse vabatahtlikuna või
toetada sündmust rahaliselt, palun anna meile märku info@kogukonnad.ee

Osale sündmuse info levikul sotsiaalmeedias:
Vajuta “osale” ka Facebookis ning jaga meie sündmust oma facebooki
lehel ning kasuta kokkutuleku tasutapilti enda seinal.
https://www.facebook.com/events/720066848059830/

Lähemalt Sänna Kultuurimõisast siin: http://kultuurimois.kultuuritehas.ee

Kohtumiseni kokkutulekul Sännas!

MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus
http://kokkutulek.kogukonnad.ee
www.kogukonnad.ee

MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus on organisatsioon, mis toetab
kestliku elukorralduse teket

KONKURSID
* Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutas välja 2014. aasta teise taotlusvooru keskkonnaprogrammist toetuste taotlemiseks. Taotluste esitamise tähtaeg on 21. august.

KOOSTÖÖ

* Koolitaja – rendi oma koolituseks sülearvutid (kasvõi 78 tk),  Meil on aeg-ajalt üle 🙂
www.projektid.ee/arvutirent

* Rendi dataprojektor, ekraan jm koolituste ja ürituste jaoks vajalikku
www.projektid.ee/dataprojektori-ja-sulearvuti-rent/

* Kui vajad kohtumise, koosoleku, koolituse vms jaoks väikest ruumi, siis saad seda rentida tunni- või päevapõhiselt. Olemas arvuti, projektor, ekraan.
www.projektid.ee/seminariruumid/

Parimat

Markus A. Kõiv
juhataja
Projektiekspert OÜ

| info@projektid.ee | www.projektid.ee | 626 3236 | 50 10 425

Kui Sa ei soovi edaspidi meie infot aadressile hobulausujad@gmail.com, anna sellest teada http://www.projektid.ee/eemalda.

Kui see kiri tuli Sulle kellegi kaudu ja soovid kindlustada, et see jõuab otse Sinu postkasti, liitu siit http://www.projektid.ee/konkursid

Projektiekspert OÜ on üks tore ja abivalmis ettevõte, kelle infot võid alati edastada. Tee sellega heategu neile, kes meie infost võiksid kasu saada.