Hea kaasamõtleja!

Heategevusühing Hea Tegu MTÜ on korraldamas kõikidele Eesti lastele üritust “Lastekaitsepäev 2013”, mis sel aastal toimub 01. juunil 2013 Pärnus, Kaubaamajaka (Papimiidu 8/10) parklas.

Kell 12 algav ja 5 tundi kestev üritus on kõigile tasuta. “Lastekaitsepäev 2013” üritust korraldades on mõeldud ennekõike lasterikastele peredele. Ka kõige väiksema sissepääsuga üritustele minek tähendab suurele perele meeletut väljaminekut. Teie abiga me muudame seda “müüti”!
Lastekaitsepäeval ühendame meeldiva tervislikuga ning pakume kõikidele huvilistele võimalust tähistada lastekaitsepäeva sel aastal sportlikus õhkkonnas. Kuna iga lapse heaolu jaoks on kõige olulisem perekond, siis võime tänavust üritust julgelt nimetada kogupereürituseks, kus igav ei ole kindlasti 2-3 aastastel ega ka täiskasvanutel. Igal ürituse külastajal on võimalus võistelda pea kümnel erineval võistlusalal, kusjuures paljud võistlusalad nõuavad nii lapse kui lapsevanema osavõttu. Perekond ongi võistkond.
Mõistagi ei puudu lastekaitsepäeva peolt ka kingitused! Auhindu jagatakse ohtralt kõikide tegevusalade parematele, lisaks mitme tegevusala juures ka lihtsalt osalemise eest. Näiteks kuni 5 aastased lapsed, kes lähevad pealeistutava autoga ralllit sõitma, saavad kõik ka väikese preemia.

Selline, kõikidele huvilistele TASUTA pea 20 erineva tegevus-võistlusalaga üritus, on kindlasti ainulaadne kogu Eestis. Lisaks eelpool mainitule tulevad üritusele ka operatiivüksused oma igapäevast tööd tutvustama, esinetakse laval ja… Lastekaitsepäeva ürituse laval, kuuleb nii lastelaulu kui näeb ka kõhutantsu. Ürituse lõpetab lastelemmik Getter Jaani.

Pöördume Teie poole palvega võimalusel toetada antud üritust. Koostöös Pärnu Postimehega saame pakkuda tänutäheks Teie logo avaldamist Pärnu Postimehes ja loomulikult ka meie kodulehel, lastekaitsepäeva ürituse lehel. Täpsem info http://teehead.ee/Lastekaitsepaev2013.html.

Praeguse seisuga on projekti õnnestumiseks eelarvest puudu veel 800 EUR. Teie kaasabil tuleb sellest kindlasti rõõmu ja üllatuste rohke päev kõikidele lastele!

Ette tänades!

Hea Tegu meeskond
Heategevusühing Hea Tegu MTÜ
771000853159 (LHV Pank)
http://teehead.ee/

Tervist!

Sellel laupäeval 11.mail toimub “Leivateo õpituba” Tallinna
vanalinnas Vana-Posti 7.

Suurte kogemustega leivameister, näitleja Janek Joost
näitab, kuidas teha lihtsate vahenditega kodus väga head
juuretisest valmistatud leiba.

Kohapeal läbitakse kõik leivateo etapid ja küpsetatakse erinevate
maitsete ja koostisega eelkergitatud leivad ka valmis.

NB! Koju saab kaasa ka juuretise millest hakata ise leiba
küpsetama !

Soovitame soojalt! See leib pole kedagi külmaks jätnud”

Vaata lähemalt:
http://www.vp7.ee/leivateo-kursus

registreeru osalema siit:
http://www.vp7.ee

Kui soovid edaspidi kursis olla kõige huvitavaga mida VP7
Loomestuudio pakub  – registreeru meie meililisti siit:
https://app.getresponse.com/site/vp7/webform.html?wid=423791

VP7 – Tunne ennast hästi !

Hea talguline!

Suur aitäh talgupäeval osalemast!

Aitäh, et aitasid sündida sel vägeval talgupäeval! Üle pooleteise tuhande talgujuhi oli valmis olema korraldajaks ja eestvedajaks ning üle 36 000 eestimaalase tulid nende kutse peale ja panid käed külge. Eestimaa näitas, et meil ei ole ükskõik meid ümbritsevast elukeskkonnast. Me oskame üha enam märgata enda ümber toimuvat ning oleme valmis minema appi neile, kes abi vajavad, olgu selleks võõras tänavalt, naaber ülevalt, eakas külamemm, lähedal asuv lastekodu või koduta loomad. Meile on tähtis, et Eestimaa terviserajad, spordiplatsid ja laste mänguväljakud oleksid heas korras ja ohutud. Me väärtustame oma kultuuripärandit ja mälestiste säilimist. Me hoolime oma küla- ja linnatänavast.

Sel moel on meil päris mõnus olla üheskoos siin Eestimaal, mis talgupäeva järel on taas kröömike kaunim nii meie ümber kui meie sees!

Fotod, videod ja tänupakkumised veebilehel

Mõned talgupäeva partnerid on soovinud talgupäevalisi premeerida, Hiiu Folk pakub soodsamat festivalipassi, Äripäev tasuta lehetellimust. Leiad need pakkumised huvi korral siit: www.teemeara.ee/aituma

Oma fotod talgutest saad laadida üles Teeme Ära Facebooki lehele või saata link oma piltidele info@teemeara.ee.

Videod palume üles laadida Youtube’i (www.youtube.com), pannes neile kindlasti märksõnaks ”Teeme Ära 2013”, nii on need kõigile leitavad!

Vaata otsenoppeid talgupäevalt ja jaga ka oma lugu

Talgupäeva meeskond ja Eesti Rahva Muuseum kutsuvad Sind üles kirja panema ja jagama oma talgulugu. Loo saad kirja panna: www.teemeara.ee/talgulood.

Talgupäeval kuuldud muljeid talgutelt jagasime jooksvalt talgupäeva lehe kaudu kogu Eestiga, neid on mõnus ka tagantjärele sirvida www.teemeara.ee/otse. Järgemööda jõuavad meie kodulehele jagatud talgulood ja talgujuhtide tagasiside.

Palun edasta see kiri ja tänusõnad ka kõigile kaastalgulistele, kes end ehk kirja ei pannud või e‑posti ei kasuta!

Soovime mõnusat kevade jätku ning kohtumiseni järgmisel talgupäeval 3. mail 2014!

Teeme ära!
Teeme Ära talgupäeva meeskond

Meie kontaktid leiad siit: www.teemeara.ee/kontakt

Aitäh, ei soovi rohkem teateid

Дорогой участник Дня полезных дел «Сделаем!»

Большое спасибо за Ваш вклад!

Выражаем свою благодарность за то, что благодаря Вам День полезных дел удался на славу! Более полутора тысячи человек выразили готовность организовать полезные мероприятия и более 36 000 жителей нашей страны ответили на их приглашение, приняв участие в различных полезных делах. Эстония показала, что мы не равнодушны к окружающим нас пространству и людям. Мы все больше и больше замечаем, что происходит вокруг нас и готовы прийти на помощь тем, кто в ней нуждается, будь это незнакомый нам человек с улицы, сосед сверху, пожилая жительница сельской местности, находящийся неподалеку детский дом или бездомные животные. Для нас важно, чтобы спортивные и детские площадки, а также тропы здоровья в Эстонии были бы в хорошем состоянии и безопасны. Мы ценим наше культурное наследие и сохранение памятников. Мы заботимся о дорогах в деревнях и городах.

С такими ценностями вместе нам достаточно хорошо находиться здесь, в Эстонии, которая после Дня полезных дел стала еще краше не только вокруг, но и внутри нас!

Фотографии, видео и предложения с благодарностями находятся на сайте

Некоторые партнеры Дня полезных дел выразили желание отблагодарить участников мероприятия: Hiiu Folk предлагает билет по льготной цене, «Деловые ведомости» – бесплатную подписку. Подробнее здесь: http://teemeara.ee/blaghodarim

Свои фотографии со Дня полезных дел Вы можете загрузить на страничке «Сделаем!» в Facebook и прислать ссылку на них по адресу info@teemeara.ee. Вы также можете послать на этот адрес и сами фотографии.

Просим Вас загружать видеоролики на Youtube (www.youtube.com), обязательно сделав пометку ”Teeme Ära 2013” / День полезных дел «Сделаем!» 2013, чтобы их было легко найти.

Посмотрите, как прошел День полезных дел у ваших единомышленников и добавьте свою историю!

Команда «Сделаем!» и Музей народа Эстонии приглашают Вас поделиться своими впечатлениями от мероприятия. Историю Вы можете оставить здесь: http://teemeara.ee/istorii-uchastnikov

В течение всего Дня полезных дел по адресу www.teemeara.ee/otse мы делились поступающими к нам в штаб впечатлениями участников со всей Эстонии. Заходите и почитайте, как провели этот день Ваши единомышленников! После мероприятия к нам продолжает поступать обратная связь от участников.

Просим передать это письмо и наши слова благодарности всем известным Вам участникам дня полезных дел «Сделаем!», которые не зарегистрировались на участие на сайте или не используют электронную почту!

Желаем Вам замечательного продолжения весны. До встречи через год, 3 мая 2014 года!

Сделаем!

Команда Дня полезных дел «Сделаем!»
Наши контактные данные находятся здесь: http://teemeara.ee/komanda

Спасибо, я не желаю больше получать сообщения!

Hea klient!

Valminud on PRIA maikuu infokiri!

Infokirjast leiate järgnevad teemad:

Mis oli ja mis tuleb

• Käimasolevad ja algavad taotlusvoorud
• PRIAs algas 2. mail pindalatoetuste taotluste vastuvõtt
• Vesiviljelejad soovivad investeeringuteks üle 5,5 mln euro toetust
• EKF 3.2  taotlemisest

Määratud toetused

• Mikropõllumajandusettevõtjad saavad investeeringuteks 19,87 miljonit eurot

Pane tähele!

• Mesilasperede ja sigade arvu teatamise tähtaeg on 15. mai
• PRIA Harju büroo asub nüüd Sakus

Teadmiseks

• Kuidas hinnatakse projektitoetuste taotlusi?
• Kas ja kuidas tohib kavandatud investeeringu osas muudatusi teha?

e-PRIA uudised

• e-PRIAs avatud uus teenus „Veiste, lammaste, kitsede Eesti-sisene massliikumine“
• Valminud on uued videojuhendid

Infokiri asub aadressil

http://www.pria.ee/uudiskiri/vaade/pria_infokiri___mai_2013

Head lugemist!
PRIA

Eurorahade kasutamisest mikroenergeetikas:

–          Eile toimus Riigikogus säästva energia toetusrühma koosolek, kus Majandus ja Keskkonnaministeeriumi ametnikud selgitasid, miks eurorahadega taastuvenergia väikelahendusi toetama ei peaks. Minuga koos osales koosolekul ka Energiapartner OÜ esindaja Mikk Saar. Riigikogu liikmeid oli kohal 7, esindatud olid Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide saadikud. Majandusministeeriumi põhjenduste kohaselt on väikelahendused aga ka energiaühistud ühiskonnale koormaks – inimesed tahavad pääseda võrgutasude maksmisest, samas kõigile teistele võrgutasud kasvavad ja jaotusvõrgu kulud samuti; need lahendused on kallid ja ebapraktilised; nende toetamist piiratud ulatused tuleks teha ainult sellepärast, et eurodirektiivid nõuavad liginullenergiahoonete ehitamist juba käesoleva kümnendi lõpuks. Argumenteerisime koos mitmete Riigikogu liikmetega sellisele käsitlusele vastu ja andsime teada, et jätkame allkirjade kogumisega petitsioonile http://petitsioon.ee/toeta-kohaliku-energia-arengut ning kirjade saatmisega. Riigikogu liikmed otsustasid, et tuleks veelkord Valitsusele märgukiri saata, et lisavahendeid leida.

–          Taastuvenergia100 FB lehel https://www.facebook.com/taastuvenergia100 käib mikroenergeetika teemal tuline arutelu. Paluksin teil võimalusel selles arutelus kaasa lüüa.

–          Kui te veel petitsioonile http://petitsioon.ee/toeta-kohaliku-energia-arengut oma allkirja andnud pole, siis palun tehke seda ja kutsuge ka sõbrad allkirjastama.

Ida Muusika Festival ORIENT
PÜHAMU BAZAARIL
29 mai — 2 juuni 2013
Oriendi telk, Rotermanni väljak
Tallinn
Baltimaade esimene ja seni ainus festival, mis on pühendunud üksnes Aasia muusikale.
**************************
29 mai kell 19 Oriendi telk, Rotermanni väljak
Ensemble GOUSSAN (Armeenia)
Traditsioonilise muusika ja tantsu ansambel JAN CHI MA DANG (Korea)
Ensemble GOUSSAN Haig Sarikojumdžjan (duduk, beloul), Gaguik Muradjan (kamantša), Bruno Caillat (zarb, dap)
Armeenia keskaegsete trubaduuride ja bardide (goussan) muusika.
oussan trio tutvustab festivalil armeenia keskaegsete õukonnatrubaduuride ja rändmuusikute — bardide (goussan) loomingut, mis inspireeris ka XVIII saj Kaukaasia kuulsaimat poeeti ja muusikut Sayat Novat (1712–1795). Ajastu traditsiooniliste pillide (4-keelne kamantša, puupuhkpill duduk ja karikakujuline trumm — zarb ehk tonbak) tekitatud iidne helimaailm manab kuulaja silmade ette pilte Armeenia kordumatust loodusest — uhkest Kaukasuse mäeahelikust ja selle üle kõrguvast lumisest Araratist.
Goussan’ide, hilisemal ajal ašuugideks nimetatud müstiliste trubaduuride loomingul on kokkupuutepunkte paljude Lähis-Ida ja Aasia läänepoolsete rahvaste traditsioonidega.
Ašuugid rändasid Türgis, Pärsias, Armeenias, Gruusias, Aserbaidžaanis, Türkmenistanis ning Iraanis ja neil on suuri teeneid nende rahvaste suuliste kultuuritraditsioonide talletamisel.
Nende looming käsitleb nii esialgu paganlike uskumustega seotud teemasid Jumalaemast ehk kõigi armeenlaste emast Mourané’st ja tema poja Guissiané ülestõusmisest (siit ka nimetus goussan) kui ka igavesi teemasid filosoofiast ja kõikehõlmavast armastusest. Siin on nii lüürikat kui eepikat, mis on jõudnud tänapäeva tänu paljudele meistritele, kes on oma oskused omandanud põlvest põlve individuaalse õppimise ja suulsite pärimuste kaudu.
Korea traditsioonilise muusika ja tantsu ansambel JAN CHI MA DANG
Kunstiline juht Seo Gwang-il
KavaI “Kurjade vaimude väljaajamine”, II “Haarav meelelahutus”
Jan Chi Ma Dang asutati 1992 aastal Korea suurlinnas Incheonis ja paistab silma oma võimekate instrumentalistide, loomingulisuse ning meisterlikkusega. Korea traditsiooniliste rituaalide kõrval on ansambli repertuaaris mitmeid värvikaid löökpilli- ja crossover etendusi. Jan Chi Ma Dang korraldab ka meistriklasse, õpetades korea traditsioonilist etenduskunsti ja klassikalist muusikat gukak’i. Ansambli tegevus põhineb selle juhi Seo Gwang-il’i ja tema liikmete poolt järjepidevalt läbiviidud uurimistööle ja sügavatele teadmistele kultuuripärandist. Ansambel on seadnud oma eesmärgiks tutvustada Korea traditsioonilist näitekunsti ja muusikat kogu maailmas. Jan Chi Ma Dang on mitmete rahvuslike konkursside võitja. Teda on kutsutud esinema arvukatele festivalidele ja ida muusikale ja kultuurile pühendatud üritustele paljudes maades, sh Prantsusmaa, Taani, Singapur, Hiina, Jaapan, Taiwan, Soome Leedu, Austraalia ja Ameerika.
Ansambli juht Seo Gwang-il on õppinud korea traditsioonilist muusikat Chungangi Ülikoolis ja täiendanud end sellel ala ka Seouli Rahvuslikus Ülikoolis. Ta on Korea vaimse kultuuripärandi–traditsioonilise rändteatri Namasadang asjatundja ja üks osatäitjatest. Seo Gwang-il on Seouli Trummifestivali löökpillimängijate konkursil võitja. Ta on Korea Traditsioonilise Etenduskunsti Assotsiatsiooni Incheoni haru direktor ja Korea traditsioonilise muusika festivali Bupyeong Pungmul kunstiline juht. Seo Gwang-il töötab instruktorinaKorea Kultuuri- ja Turismiministeeriumi juures tegutsevas traditsiooniliste etenduskunstide haridus- ja arenduskeskuses.
Jan Chi Ma Dang’i etteaste esimene osa “Kurjade vaimude väljaajamine” tutvustab tseremoniaalseid laule ja tantse, mida esitatakse matuserituaali käigus lahkunu vaimu rahustamiseks ning elavate lohutamiseks ja rõõmustamiseks. Iidsed tavad seovad elu ja surma, inimeste ja jumalate maailma ühtseks tervikuks. Kava teises osas “Haarav meelelahutus” esitab ansambel Samulnori — neljale korea traditsioonilisele löökpillile (Kkwaenggwari — väike gong, jing — suur gong, janggu — liivakellakujuline trumm, buk — tõrrekujuline trumm) loodud muusikat, lehvikutega rahvatantsu Chook won mu ja sajanditevanust armastusele pühendatud rahvalaulu Ah-ri-rang (pealkiri tähendab nii ‘kaunist armastatut’ kui ka ‘igatsust sügavalt armastatud inimese järele’).
**************************
30 mai kell 19 Viljandi Pärimusmuusika Ait
Korea traditsioonilise muusika ja tantsu ansambel JAN CHI MA DANG
Kava vt ülalpool
**************************
30 mai kell 19 Oriendi telk, Rotermanni väljak
Pandit Vishwa Mohan Bhatt (Mohan vina, India)
Pandit Sulhen Chatterjee (tabla, India)
Peeter Vähi (tanpura)
Pandit Vishwa Mohan Bhatt (sünd 1950), pikaaegne Ravi Shankari õpilane, on silmapaistev keelpillivirtuoos. Ta mängib Põhja-Indiai klassikalist muusikat omakonstrueeritud slide-kitarri tüüpi pillil, Mohan vīn.āl. Maailmas on ta enamtuntud Grammy auhinna saanud albumi “A Meeting by the River” järgi, millel ta esineb koos kuulsa ameerika kitarristi, laulja ja helilooja Ry Cooderiga. Ta on teinus koostööd ka mitmete teiste Lääne muusikutega, sh Taj Mahali, Béla Flecki ja Jerry Douglas’iga. Osavõtt Eric Claptoni korraldatud Crossroads kitarrifestivalist Kariibi mere saarel Antiqua 2004 tutvustas teda laiemale auditooriumile. Pt Vishwa Mohan Bhattile on omistatud mitmeid India kõrgeid autasusid ja aunimetusi, sh Sangeet Natak Akademi 1998 ja Padma Shri 2002. Ajakiri “Acoustic Guitar” nimetas teda maailma suurimaks ja väljendusrikkamaks slide-mängijaks. Vishwa Mohan Bhatt elab Jaipuris, India Rājasthāni osariigis. Tema vanem poeg Salil Bhatt on samuti tuntud Mohan vīn.ā ja ka Satvik vīn.ā mängijana, noorem poeg Saurabh Bhatt on helilooja, pojapoeg Satvik Bhatt alutas pillimänguga kolme ja poole aastaselt ning tundis juba lapseeas 45 erinevat rāgat. Ka Vishwa Mohan Bhatti vanemad late Manmohan Bhatt ja late Chandrakala Bhatt olid muusikud ja muusikaõpetajad ning pühendasid teda juba varakult india klassikalise muusika ja selle interpreteerimise kunsti. Vend Hemant Bhatt reisib üle terve maailma india klassikalist muusikat tutvustades, vennapoeg Krishna Bhatt mängib aga sitāri ja tablāt.
Mohan vīn.ā on üks slide-kitarri modifikatsioone, mis sai oma nime pilli konstrueerija Vishwa Mohan Bhatti järgi. Pillil on 20 keelt — 3 meloodia- ja 17 resonantskeelt. Heli tekitamine sellel pillil on segu havai kitarri, sitāri, sarodi ja vīn.ā mängututehnikatest.
**************************
31 mai kell 19 Oriendi telk, Rotermanni väljak
JABBAR GARIAGDI MUGAM TRIO (Aserbaidžaan)
SAUNIAW, CAMAKE & TAIWU LAULJAD (Taiwan)
JABBAR GARIAGDI MUGAM TRIO Melekkhanim Eijubova (mugaamilaulja), Fakhraddin Dadašov (kemantša), Mohlet Muslumov (tar)
Aserbaidžaani mugaamid
Jabbar Gariagdi-oglõ (1861–1944), Aserbaidžaani iidsete mugaamitraditsioonide esimese taaselustaja nime kandev ansambel ühendab kolme selle ala hinnatumat asjatundjat tänapäeva Aserbaidžaanis. Kõik kolm on Aserbaidžaani rahvakunstnikud, kes on tutvustanud aserbaidžaani mugaame peale oma kodumaa paljudes erinevates Euroopa riikides, Aasias ja Ameerikas, esinedes nii ansamblis kui ka solistidena. Interpreeditöö kõrval tegelevad kõik kolm ka mugaami traditsioonide õpetamisega Aserbaidžaani kõrgkoolides.
Melekkhanim Eijubova, üks Aserbaidžaani silmapaistvamaid mugaamilauljaid sündis Šamahhi linnas. Muusikaõpinguid alustas ta akordionimänguga ja oli nooruses ka koorisolist. 1979–1984 õppis Melekkhanim Eijubova Aserbaidžaani Riikliku Kunstide Ülikooli muusikalise komöödiateatri näitleja erialal. Ta on tegutsenud rahvamuusikaansamblis Irs ja on aastast 1985 Aserbaidžaani Raadio ja TV S Rustamovi nim rahvapilliorkestri solist ning laulab ka Jabbar Gariagdi Mugam Trios. Ta on laulnud peategelast Leilit Uzeir Hadžibekovi (Üzeir Hadžõbäjov) oopris “Leili ja Medžun” Aserbaidžaani Riikliku Ooperi- ja Balletitetri laval. Mugaamilauljana on ta tutvustanud aserbaidžaani traditsioonilist muusikat pea kõikjal maailmas. Tema mugaamialbumeid on välja antud Saksamaal, Prantsusmaal ja Türgis. Melekkhanim Eijubova on Aserbaidžaani Riikliku Kultuuri- ja Kunstide Kõrgkooli dotesnt.
Fakhraddin Dadašov lõpetas 1972 aastal Bülbül Muusikakooli ja U Hadžibekovi nim Aserbaidžaani Riikliku Konservatooriumi kemancha erialal. Aastast 1966 on ta Aserbaidžaani Raadio ja TV juurde kuuluva A Bakihhanovi nim rahvapiliorkestri kontsertmeister. Ta on mitme rahvusvahelise festivali laureaat. Tema CDsid on välja antud Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias ja Kanadas. Kontserditegevuse kõrval õpetab ta kemantšat ka Aserbaidžaani Riiklikus Konservatooriumis.
Mohlet Muslumov, tunnustatud tarivirtuoos on samuti Aserbaidžaani Riiklku Konservatooriumi kasvandik. Aastast 1975 oli ta S Rustamovi nim rahvapilliorkestri solist, aastast 1988 mängib Jabbar Gariagdi Mugam Trios. Praegu on ta ühtlasi ka A. Bakihhanovi nim rahvapilliorkestri kunstiline juht ja Aserbaidžaani Riikliku Konservatooriumi mugaami õppetooli juhataja. Ta on mugaamikunstiga tegelenud väga kaua, millest annavad tunnistust ka tema rohkem kui 20 CD-salvestust. Tema pillimängu võib kuulda nii Aserbaidžaani kui ka mitmete teiste maade raadiotes.
ARMASTUSEGA PAIWANIST, Muusikaline teekond Paiwani põlisrahva juurde
Sauniaw Tjuveljevelj, Camake Valaule (pakulalu, lalingedan, parmupillid, kunkunsi) ja Taiwu lauljad
Paiwani rituaalne muusika, iidsed palved ja pulmatraditsioon
Taiwanil elab teadaolevalt 14 kultuuriliselt eristuvat põlisrahvast. Arvuliselt kolmandal kohal on paiwanlased, kes asustavad Taiwani Keskmäestiku lõunaosa ning on eeskätt tuntud oma peenete helmekaunistuste, kaunite kangaste ning iidse muusikatraditsiooni poolest.
Katkematult kulgev, umbes 50-minutiline etendus puudutab erinevaid teemasid, mida ühtse liinina läbib kahe paiwani kõrgklassi kuuluva noore armastuslugu. Etenduses kõlavad nii paiwani iidsed laulud kui ka autentsetel instrumentidel mängitud meloodiad. See on miniatuurne teekond, mis algab kahe noore kohtumisega ja jätkub nii rõõmu kui nukrust sisaldava armastusloona ning lõpeb vana pulmatraditsiooniga. Publik kuuleb kaunikõlalist laulu ning paiwani ajaloolisi pille ja saab sel moel osa ühe põlisrahva ehedast kultuurist.
Paiwani rahvakild on elujõuline ning pöörab suurt tähelepanu unikaalse pärimuse hoidmisele. Traditsiooni oluliseks osaks on ka iidvanad pillid nagu lalingedan (kahehäälne ninaflööt), pakulalu ehk palinged (ühehäälne suuflööt), bambusest või kollasest vasest parmupill, kunkunsi (vibupill) jne.
Sauniaw Tjuveljevelj on Paiwani Maliba hõimu liige Ta uurib paiwani rahvamuusikat, peamiselt just paiwani flööte pakulalu’t ja lalingedan’i. Vanasti võisid nimetatud pille mängida vaid paiwani kõrgklassi kuuluvad mehed. Sauniaw Tjuveljevelj on esimene paiwani naine, kellel õnnestus õppida paiwani suure meistri Sujalu käe all, kes otsustas eirata vanu reegleid ja õpetas Sauniawile erinevaid mängutehnikaid. Sellest ajast peale on Sauniaw end pühendanud paiwani muusikatraditsiooni uurimisele ja laiemale tutvustamisele.
Sauniaw esimene album Nasi (2007) äratas suurt täheleanu ja see esitati 2008 aastal XIX Taiwani Kuldse Muusikaauhinnaa nominendiks nii parima pärimuslaulja kui ka parima pärimusalbumi kategoorias. Tema viimane plaat “Kuulake! Põlisrahva naiste laul” anti välja detsembris 2011 ning see pälvis 23. Kuldse Muusikaauhinna nii parima pärismusalbumi kui ka parima pärimuslaulja kategoorias.
Olles mitte üksnes laulja, vaid ka paiwani pillide uurija ja pärimuse dokumenteerija, kannab Sauniaw alates 2011 aastast talle Taiwani Pingtungi maakonna poolt ametlikult omistatud Paiwani pakulalu ja lalingedani traditsiooni hoidja tiitlit.
Camake Valalue ja Taiwu lauljad
Põhja-Dawu mägedes asuva Taiwu algkooli juures tegutsev rahvamuusikaansambel loodi 2006 aastal. Seda juhatab kooliõpetaja Camake Valaule, kes jätkuvalt innustab oma lähikondlasi hoidma vanu muusikatraditsioone. Ansambli tegevus ei katkenud isegi 2009 aastal, mil Vaikse ookeani taifuun Morakot kooli täielikult hävitas. Aastate vältel on Camakel õnnestunud vanadelt hõimuliikmetelt kokku koguda umbes 50 erineva teematikaga pärimuslaulu. 2006 aastal salvestati ansambli esimene album “Lauldes kaunist viit”, mis pälvis 18. Kuldse Muusikaauhinna. 2009 aastal andis ansambel kontserte mitmel pool Euroopas — Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Luxemburgis. 2011 aastal hääletati nad Jaapani ringhäälingu muusikaprogrammi poolt viie maailma parima esineja hulka. 2011 aastal ilmus ka ansambli crossoverkaksikalbum “Seal, kus laulud saavad alguse”.
**************************
1 juuni kell 19 Oriendi telk, Rotermanni väljak
PÖÖRLEVAD DERVISHID DAMASKUSE SUUREST MOŠEEST (Süüria)
Süüria sufi traditsioonid, pöörlemistants
Sufi pöörlemine, mis kujutab endast meditatsiooni keereldes, pärineb vanadelt India müstikutelt ja Türgi sufidelt ning seda viivad tänini läbi dervišid (sufi askeetliku religioosse t.arīqah või vennaskonna liikmed, kes on tuntud oma äärmise vaesuse ja ranguse poolest). Sema väljendab inimese hingelise tõusu müstilist teekonda vaimu ja armastuse kaudu täiuslikkuse poole. Pöördudes tõe teele, kasvavad jüngrid läbi armastuse, hülgavad oma ego, leiavad tõe ning jõuavad “täiuslikkusse”. Seejärel pöördutakse teekonnalt tagasi inimestena, kes on saavutanud küpsuse ning kõrgema täiuslikkuse armastamaks ja teenimaks kõike loodut. Pärast mitmetunnist soovitavat paastu alustavad sufid tiirlemist hoides ristatud käsi õlgadel. Eelnimetatud positsiooni võivad nad naasta igal hetkel, kui tunnevad peapööritust. Keereldakse vasakul jalal kasutades paremat jalga lühikesteks tõugeteks. Vasak jalg on põrandale kinnitatud ankru funktsioonis kui pöörleja kaotab tasakaalu, suunab ta kogu tähelepanu vasakule jalale selle taastamiseks. Tiireldakse ühe koha peal kellaosuti liikumisele vastassuunas parem käsi kõrgel, peopesa ülespoole ja vasak käsi madalal, peopesa allapoole. Keerleja keha peab olema lõdvestunud, silmad avatud, kuid fokuseerimata, nähtav pilt hägus. Esialgsele aeglasele tiirlemisele võib järgneda kuni pool tundi järkjärgulist kiirenemist. Siis algab pöörlemine. Kui pöörleja kiirus muutub liiga suureks, peab ta väga aeglaselt kiirust vähendama. Kui pöörlemine on kestnud piisavalt kaua, siis võtab aeglustamine mitmeid minuteid. Mõningates traditsioonides on varasematel aegadel toimunud pöörleja tahtlik mahalangemine, nii et tema paljas naba oleks maaga otseses kontaktis. Sellise praktika teostaja tunneb, et tema keha lahustub maasse nagu väiksel lapsel ema rinna vastas. Silmad jäävad suletuks ning pöörleja jääb mõneks ajaks vaikseks ja liikumatuks.
**************************
1 juuni kell 22 Hobuveski (koostöös XXXII Tallinna Vanalinna Päevadega)
ARMASTUSEGA PAIWANIST
Kava vt ülalpool
**************************
2 juuni kell 12.30 Tallinna Raekoja plats
SHEIKH HAMED SULEIMAN DAWOOD GROUP (Süüria)
Süüria sufi traditsioonid
Selle, Damaskusest tuleva sufi ansambliga tutvus eesti publik juba eelmisel Oriendifestivalil. Ansambli muljetavaldav esinemine viis mõttele kutsuda ta tagasi. Seekord esineb ansambel uue kavaga ning suurema (10-liikmelise) koosseisuga.
Sufismi ehk araabiakeeli tasawwufi all mõistavad õpetlased ja sufid islami sisemist, müstilist, esoteerilist või psühho-spirituaalset mõõdet. Vaatamata oma paljudele erinäolistele avaldumisvormidele on sufi praktikad põhiolemuselt lihtsad sufi andub jumalale armastuses ikka ja jälle, mis tähendab, et teadvuse olemus (taju, mõtted, tunded ning oma enesetunnetus) kui jumala kingitus või täpsemalt jumala avaldumisvorm ümbritsetakse armastusega. T.arīqah’d (sufi ordud) võivad olla seotud shi’a, sunni või muude islami voolude või mitmete kombineeritud traditsioonidega. Sufi filosoofiline koolkond tekkis Lähis-Idas VIII saj, ent tänapäeval eksisteerivad selle harud igal pool islamimaailmas. Sufismist on lähtunud suurel hulgal türgi-, pärsia- ja urdukeelset poeesiat, millest väärib erilist esiletõstmist Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī, luuletaja, juristi ja sufi õpetlase teosed, ning samuti tulenevad siit mitmed pühendumistantsu traditsioonid, nende hulgas sufi pöörlemine.
**************************
2 juuni kell 19 Oriendi telk, Rotermanni väljak
FAIK CHELEBI (tar, Aserbaidžaan)
Ansambel MAREWREW & OKI (Jaapan  Ainu)
Faik Chelebi
Kava mugaamid Rast, Bayati-Chiraz, Mahur, Chargyakh ja Shushtar
Faik Chelebi sündis Šeki linnas, Aserbaidžaanis. Tarimängu õppis ta iidsete mugaami (mug(am) traditsioonide suurimate meistrite — tarivirtuooside Mirza Mansur Mansurovi (1887–1967) ja Bahram Mansurovi (1911–1985) juures. Ta on paljude aastate jooksul olnud seotud ka mitmete teiste suurimate Bakuu taristide nagu Ahmed Bakihanov (1893–1973) ja Hadži Mamedov (1902–1982), samuti karabahi tarimängija Kurban Primov (1880–1965) ning Šeki tarimängijad Ibad Salmanov (1904–1989) ja Maheram Izmilov (1910–1985). Peale Bakuu konservatooriumi lõpetamist asus Faik Chelebi tööle Aserbaidžaani Riiklikus Filharmoonias, kus ta esines nii solistina kui ka ansamblistina Azerbaidžaani Rahvusliku Laulu- ja Tantsuansambli koosseisus, kellega koos ta on esinenud üle kogu maailma. Viimastel aastatel on Faik Chelebi pidevalt üles astunud solistina Venemaal, Euroopas ja ka USAs, osaledes nii Euroopa kui ka Iraani, India ja Aserbaidžaani sellealastes projektides. Faik Chelebi on muusikateaduste doktor aserbaidžaani mugaami uurimise alal.
MAREWREW & OKI
Rekpo, Hisae, Mayunkiki, Rim Rim (vokaal), Kano^ Oki (tonkori)
Kava Traditsiooniline ainu muusika
Ainud on Jaapani suuruselt teise saare Hokkaidō põliselanikud, keda praeguseks on alles umbes 25 000. Arvatakse, et ainude päritolu on seotud pigem Siberi kui teiste Jaapani saarte asukatega. Sõna “ainu” tähendab inimest. Ainude meelest tuleneb kõik inimeluks vajalik või üleloomulik jumalatest (kamui). Ainu on seega vastand jumalale. Ainud uskusid, et rahulik ja harmooniline igapäevaelu on võimalik vaid jumalate hoole ja kaitse all, seepärast oli läbisaamine jumalatega väga oluline. Neile pühendati tantse ja laule (upopo ja rimse), et kindlustada peredele ja küladele (kotan) rahulik ja õnnelik elu. Iidsed tantsud etendasid olulist rolli ka inimese enda jaoks kui võimalus jagada jumalatega oma igapäevaelu rõõme ja muresid. Sõdade ja pikaaajalise etnilise tõrjutuse tõttu olid ainud alles üsna hiljuti suures ohus. Etnoloog Arlette Leroi-Gourhan kirjutas veel 1988. aastal, et koos ainudega oleme me kaotanud metsikud laaned, jõgede kamuid ja talveõhtute pikad lugulaulu. Tundes muret kultuuri hävimise pärast otsustasid 4 ainu naist luua kvarteti “Marewrew”, mis ainu keeles tähendab ‘liblikas’, ja teatasid, et neist saavad ainude laulutraditsiooni upopo hoidjad. Lauljate eesmärgiks ei ole mitte üksnes vanade traditsioonide ja kommete säilitamine, vaid ka ainu keele ja kunsti populariseerimine. Kvarteti esimene minialbum anti välja 2010. aastal, täismahus CD ilmus augustis 2012. 2011. aastal seadis ansambel oma tegevuse eesmärgiks panna ainu laule laulma miljon inimest. “Marewrew” on esinenud WOMADil Suurbritaanias, samuti mitmel pool Euroopas. Sageli annab ansambel kontserte koos tonkori-mängija Kanō Oki’ga.
OKI ema on jaapanlane ja isa ainu. Pärast tarbekunstiõpinguid Tōkyō Kunstide ja Muusika Ülikoolis kolis Oki 1987. aastal New Yorki ja tegutses seal filmi eriefektide alal. 1992. aastal kolis ta tagasi Jaapanisse ja sai kingituseks oma esimese tonkori. See Sahhalinilt pärit instrument inspireeris teda elama asuma Hokkaidōle ning õppima nii tonkori mängu kui ka instrumendi valmistamist. Tänapäeval on Oki kahtlemata tuntuim tonkori-mängija maailmas. 2004. aastal oli Oki kontserturneel USA-s, ta esines oma ansambliga OKI & the Far East Band ka Austraalias toimunud WOMAD-il. 2005. aastal pälvis OKI Dub Ainu Band suurt tähelepanu Suurbritannia WOMAD-il ja nad kutsuti otseeetris esinema Charlie Gilletti juhitud mainekasse BBC Londoni raadioprogrammi. 2006. aastal mängis OKi Dub Ainu Band Londoni linnaestivali lõppkontserdil ning tegi kontserturnee Norras ja Hispaanias. Oki on plaadistanud koos Iiri ansambliga Kila (Oki and Kila), millest kirjutati ka mainekates muusikaajakirjades “Roots” ja “Songlines”. Oki Dub Ainu CD-lt pärit palad on valitud ka Charlie Gilletti 2006 aasta maailmamuusika kogumikku (Charlie Gillett’s Sound of the World compilation 2006, Rhino  Warner Bros) ning maailmamuusika paremikku (Very Best of World Music, Nascente). Oki on välja andnud 8 albumit.
**************************
Tonkori
Instrument on pärit Karafuto (Sahhalini) saarelt ja see on ainus ainude traditsiooniline keelpill. Seda piklikku lamedat instrumenti iseloomustab võime tekitada müstilisi ülemhelisid. Tonkoril ei ole krihve ning seda 3- kuni 5-keelelist pilli mängitakse traditsiooniliselt vaid lahtistel keeltel. Tonkori ei sobi kokku tempereeritud häälestusega pillidega. Kõlaliselt eristub pill nii Lääne kui ka Jaapani traditsioonilisest muusikast.
MEISTRIKLASS TIIBETI IIDNE TARKUS TÄNAPÄEVA MAAILMAS
1 juuni Oriendi telk, Rotermanni väljak
10.30-11.00 Kogunemine
11.00 Muusika ja heli kui vabanemise tee tiibeti budismis (Oliver Leick)
13.30 Jantrajooga kui keha, energia ja meele täiuslik tasakaal (Maaja Zelmin)
15.00 Vadžratants (Alar Kukk)
15.30–16.00 Rahvusvahelise Shang Shung Institudi tutvustus (Oliver Leick)
Iidse Tiibeti kultuuri tutvustamine tänapäeva maailmas (Oliver Leick)
Muusika ja heli kui vabanemise tee tiibeti budismis
Heli ja muusika on olnud läbi aegade suurepäraseks teeks kogemuste maailma ning neid on kasutatud paljudes kultuurides juba tuhandeid ja tuhandeid aastaid. Mõnedes Tiibeti kultuuri iidset tarkust sisaldavates tekstides on selgitatud, et heli on üks meie algpotensiaalidest. Helimaailma kaudu lõimumine on tee avastamaks endas vahetu selgus ehk teisisõnu iseenessest toimuv vabanemine.
Dzogchen tähendab kõikehõlmavat täiuslikkust, mis viitab iga inimese kui indiviidi algsele potentsiaalile. Dzogtšen õpetuseks nimetatakse omakorda meetodit, mille kaudu me siseneme Dzogcheni kogemuslikku tarkusesse ning mis võimaldab meil avastada meie tegeliku algse oleku. Dzogcheni kogemuslik tarkus pärineb väga vanast ajast, kuid meie ajastul vahendas seda iidset tarkust inimkonnale esimesena Garab Dorje. Ta elas mõned sajandid peale Buddha Shakyamunit ehk umbes 300 aastat enne meie aja arvamist. Üks tänapäeva suurimaid elavaid Dzogcheni õpetuse meistreid on Chögyal Namkhai Norbu Ta on rahvusvahelise Dzogcheni Ühingu rajaja. Üle 35 aasta on ta vahendanud seda iidset tarkust tänapäeva maailma ning tema õpetuse keskuseid leidub kõikidel kontinentidel.
Jantrajooga ehk jooga läbi liikumise on iidne tiibeti joogasüsteem, mis baseerub VIII sajandil Tiibetis elanud oma aja suure tõlgi ja õpetuse meistri Vairocana poolt kirja pandud tekstil “Päikese ja Kuu liit”. See on teadaolevalt vanim joogasüsteem, mis on algupärasena säilinud nii kirjaliku ürikuna kui ka elava katkematu õpetuse liinina. Esimesena vahendas seda iidset õpetust Lääne maailma 1970ndate alguses Chögyal Namkhai Norbu.
Dzogcheni õpetuses tähendab vadžra meie tegelikku loomust, kõikide nähtumuste tõelist olemust. Vadžratants on oluline heli ja liikumist kasutav meetod meie eksistentsi kolme tasandi — keha, energia ja meele — integreerimiseks sellesse teadmisesse. Nn Kuue vabanemise tantsu tantsivad koos 12 inimest, kuus naist ja kuus meest, suurel viievärvilisel mandalal. Mandala väljendab meie sisemise maailma ja välise maailma vahelist vastavust. Tantsijaid saadavad muusika ja kuue vabanemise helide meloodiline laul. Dzogcheni meister Chögyal Namkhai Norbu tutvustas vadžratantsu oma õpilastele esimest korda 1990 aastal. Sellest ajast saadik on seda praktiseeritud Dzogcheni Ühinguga seotud kohtades ja keskustes üle kogu maailma. Alates 2011 aastast tunnustatakse vadžratantsu UNESCO poolt inimkonna maailmapärandina.
Idamaine turg Rotermanni väljakul
**************************
Festivali meeskond
Peeter Vähi — kunstiline juht
Tiina Jokinen — korraldusdirektor
Inna Kivi — produtsent-toimetaja
Taimi Paves — manager
Mart Kivisild — kujundus
Reno Hekkonens — turundus
Olavi Sööt — logistika
Kadri Kiis — finantsjuht

Algatasime petitsioon.ee keskkonnas allkirjade kogumise taastuvenergia väikelahenduste toetuseks!

Olge head, toetage aktsiooni ning andke allkiri. Allkirja kinnitamine toimub emaili kaudu.

Meie esialgne eesmärk on koguda 500 allkirja, hetkeseisuga on 43 allkirja juba olemas!

Jagage infot ka oma tutvusringkonnas.

Petitsioonile saab ligi sellel lingil:

http://petitsioon.ee/signers/toeta-kohaliku-energia-arengut/

Aktiivset osavõttu oodates,

Raul Potisepp, projektijuht

Taastuvenergia Koda

raul.potisepp@taastuvenergeetika.ee

+37256492622

Mees võib vallutada maid, avastada kosmost, ehitada ja lammutada linnu, luua impeeriume, kuid on üks müsteerium, mida enamik mehi kardab, see müsteerium on vaba naine.

Vaba naine on naine kes on eneses leidnud võime (sinnamaani kasvatakse, selle eelduseks on võime jõuda ja ka säilitada südame puhta ruumi armastuse energiat) tingimusteta armastada ja keda samuti armastatakse ilma tingimusi seadmata.

Armastuses, millel pole tingimusi, pole puhvreid, tagauksi või salakäike, mille kaudu, kui liiga kuumaks läheb, välja lipsata, on puhtus ja julgus ning koos viimasega ka lihtsus. See tähendab julgust olla täiesti haavatav, olla täiesti alasti ning leida selles olekus turvalisus. Et selleni jõuda peame tundma oma süvatasandites, et maailm tõesti on turvaline paik.

Meie sisetasandid peavad põlema nii puhtaks, et me suudame eristada armastuse tunde, allika enda sees segavatest mõtetest ning emotsioonidest. Kui me seda ei suuda või pole selleni veel kasvanud, vajame me erinevaid turvapuhvreid (see on täiesti loomulik ning aktsepteeritav).

Tänasel päeval on hästi palju nö välja mängitud vabadusel põhinevaid suhteid, mis oma sügavamas olemuses tegelikult ükskõiksusele tuginevad. Sellest pole iseenesest midagi halba, sest varem või hiljem, kui inimene on sinnamaani kasvanud, soovib ta teha viimase sammu sisemise (ja tõelise) vabaduseni, lahustada viimased blokeeringud endast.

Mehe soov naist raamida on sügavalt alateadlik ning alateadvuse allhoovused ei puhastu reeglina ühe päevaga, aastatuhandete jooksul kogunenu vabanemine nii individuaalsel kui kollektiivsel tasandil võtab aega (keegi peab minema ees ja seda tegema hakkama- selline tegutsemine tõmbab teised ka kaasa) On Isa, Poeg ja Püha Vaim ja ei juttugi naisest. See väljendub maskuliinse energia äärmuslikku varianti, negatiivset (vägivaldset) avaldumisvormi. Samas on iga suhe alati kahepoolne- kui keegi meid raamib, siis järelikult elab see raamija ka meis enestes, oma osa selles tuleb vastu võtta!

Mida intelligentsem, võimsam, ilusam ja arenenum on naine, seda suurem on tema enesemääramise tahe ja igatsus isikliku vabaduse järele. Sellise naise kõrval saab olla vaid SUUR mees. Sinu partneris peegeldud sina ise.

Nõrk mees aga hakkab väega taas kontakti saavat naist alla tagasi tirima, kasutades selleks verbaalset, halvemal juhul füüsilist vägivalda, seda võidakse teha ka läbi ükskõiksuse, suhtumuslikult ilma otsese väljenduseta. Täpselt sama kehtib siis kui rollid on vahetunud.

Igasugune kontroll või kontrollsüsteem, nii suhtetasandil kui ka ühiskonnas tervikuna ei saa jääda püsima, sest kontrollija kontrollides ei saa ise areneda (selleks ei jätku energiat kuna fookus on iseendalt suunatud väljapoole). Seega takistab naist alla suruda püüdev mees ennekõike iseenda arengut. Mehe hirmust tulenevast käitumisest aitab üle saada naise armastus ja ausus.

©Kristo Kiviorg, kaksikleek.ee

Meile teadaolevalt ei kavatse Eesti riik suunata  Euroopa Liidu 2014-2020 eurorahadest sentigi taastuvenergia mikro- ja pisitootmisseadmete toetamiseks. Seda hoolimata tõigast, et üheks Eesti prioriteediks vahendite planeerimisel on „Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutus“. Ometigi tekib rõhuv enamus Eesti kahjulikust keskkonnamõjust põlevkivienergeetikast. Kui me tahame puhtamat keskkonda, siis tuleb põlevkivi osakaalu aga energiamajanduses vähendada.

EL tasandil on Euroopa Komisjon seadnud Eestile prioriteediks  50% ulatuses fikseerida kulutused energiatõhususe meetmetesse, taastuvate energiaallikate investeeringutesse, VKE-desse, innovatsiooni ja teadusesse. Paraku pole see aga Eesti riigi prioriteet.

Valitsuserakondade kava on teravas vastuolus ka igapäevaselt viljeletava kodukulude alandamise retoorikaga. Just taastuvenergia mikro- ja pisitootmisseadmete kasutuselevõtmine on lisaks energiasäästumeetmetele paljudele majapidamistele parimaks viisiks käesoleval aastal hüppeliselt kasvanud kodukulud kontrolli alla saada. Samuti oleks eurorahade kasutamine heaks viisiks, kuidas vähendada tarbija elektriarvet. Teadupärast maksab iga elektritarbija taastuvenergia tasu, eurorahade ja näiteks CO2 rahade kasutamine aga vähendaks tarbijakoormust.

Liikumisel hajutatud energiatootmise suunas on aga veel mitmeid eeliseid. Näiteks kohalike energiaallikate kasutamine, suurem kohalik energiavarustuse kindlus, lühemad energia transpordivahemaad ning vähenenud energia ülekandekaod. Samuti tugevdab selline hajutamine koha peal sissetulekuallikate ja töökohtade loomise abil ühiskonna arengut ja ühtekuuluvust.

Aastatel 2007-2013 a. on Eesti kõige vähem EL eurorahasid taastuvenergiasse suunanud EL liikmesriiki. Kui Valitsus oma kavadega muutmata kujul edasi läheb, jääb Eesti ka uuel perioodil punase laterna rolli.

Arvestades ülaltoodut teen järgmised ettepanekud:

• ·         Algatada kirjade saatmise aktsioon Valitsuse liikmetele (peaminister, rahandusminister, keskkonnaminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, põllumajandusminister) ning Riigikogu liikmetele (vastavad komisjonid või meie elukohajärgsete valimisringkondade saadikud)
• ·         Kiri võiks olla standardne ja selle sisus võiksime ühiselt kokku leppida. Paluksime taastuvenergiat eurorahadest toetada ja avaldaksime soovi kohtuda. Mustandi valmistan ette.
• ·         Vastava kirja alusel paluksin teil kontakteeruda tuttavate ajakirjanikega ning paluda neil seda teemat kajastada
• ·         Kui on teisi ettepanekuid kuidas teemale tähelepanu tõmmata, siis palun nendest teada anda
• ·         Teen ettepaneku teema „Taastuvenergia toetajate klubi“ asutamiskoosolekul 17. aprillil kell 12.00 Tallinna Ülikooli Mare hoones ruumis M-649, arutlusele võtta.

Kiiret vastukaja oodates,

Tervitades,

Rene

Rene Tammist, juhataja

Eesti Taastuvenergia Koda

e-mail   rene.tammist@taastuvenergeetika.ee

mob      +37256490670