Facebook
28. jaanuar 2013
Maarja Küla otsib oma kogukonda: Tegevusjuhendajat Sobival kandidaadil on: o võimalik elada Maarja Külas kohapeal viiel päeval nädalas; o keskharidus, tal on läbitud tegevusjuhendajate täiendkoolitus või valmisolek koolitusteks selles vallas; o …
Maarja Küla otsib oma kogukonda:
Tegevusjuhendajat
Sobival kandidaadil on:
o võimalik elada Maarja Külas kohapeal viiel päeval nädalas;
o keskharidus, tal on läbitud tegevusjuhendajate täiendkoolitus või valmisolek koolitusteks selles vallas;
o oskus majandada suure perega väheste võimaluste piires;
o huvi ja tahtmine elada ühises kogukonnas koos intellektipuudega inimestega;
o valmisolek kaasata intellektipuudega inimesi oma huvi- ja hobitegevustesse;
o inglise, saksa või vene keele oskus;
o hea süda ja mõistev meel.
Maarja Küla pakub:
o stabiilset palka ja soodustusi;
o tervislike eluviisidega elamise ja töötamise kohta imeilusa looduse keskel;
o erialast koolitust ja enesetäiendamise võimalusi
o elamist koos Maarja Küla elanikega, kes annavad sulle siin töötamise mõtte ja tegutsemise tahte!
Maarja Küla ei ole lihtsalt töökoht, see on elustiil.
Sooviavaldust tööle asumiseks koos ühe soovituskirja, motivatsioonikirja ja CV-ga ootame 07.veebruariks e-maili aadressile ly@maarjakyla.ee
-- lauris SA Maarja Küla eesti maja majavanem lauris@maarjakyla.ee Tel: +372 53 08 79 53
22. jaanuar 2013
Pii elu – viienda dimensiooni ülestõusnud Meister Kati Saara Vatmann Ang Lee müstiline „Pii elu“ on lohutuseks kõigile neile, kes lootsid talvisel pööripäeval pääseda turismireisile imedemaale – samast päevast Eesti ekraanidel, otsekui kahetunnine tuhandekihiline vastus …
Pii elu – viienda dimensiooni ülestõusnud Meister
Kati Saara Vatmann
Ang Lee müstiline „Pii elu“ on lohutuseks kõigile neile, kes lootsid talvisel pööripäeval pääseda turismireisile imedemaale – samast päevast Eesti ekraanidel, otsekui kahetunnine tuhandekihiline vastus küsimusele, millised need ülestõusnud Meistrid õigupoolest on. Teadjad räägivad, et nad on viiendas, aga ka seitsmendaski dimensioonis – meile abiks neljandasse tihenemisel.
Pii – nimi nagu kiirendusühikut 3,24… tähistav rooma täht – koges lapsena oma täisnime Pisin ning erilisuse pärast lapsepõlves mõnitust ja võõrastust, nagu paljud valgustöötajaist täheseemned. Ta õppis enesetõestuseks Pii täispikkuses pähe – nii umbes viis tahvlitäit numbreid – õppis isalt ja onult, emalt ja vennalt parima võimaliku, enne kui nad kaotas. Vend saatis ta naljaviluks kirikusse püha vett jooma – misjärel alles päris laps Piil oli põhjust tänada Višnut, et ta tõi tema ellu Kristuse ning seejärel Allahi. Sündmuste toimumise hetkel õpetab keskealine Pisin ülikoolis muu hulgas ka Kabalat.
Lugu, mida ta oma lapsepõlvest jutustab, on lihtne – Indiast Jaapani laeval pere ja loomaaiaga Kanadasse rändav Pii on ainus inimene, kes päästeparvel laevahuku üle elab. Koos temaga maanduvad troopilises äikesetormis päästepaadis ka bengali tiiger, orangutang, sebra ja hüään. 3D seikluste alguses moodustub pääsenutest toitumisahel, mis on põhjus, miks filmi alla 12aastasele ei soovitata. Ometi viis mind seda filmi vaatama just 6aastane tütar, kes oli seda koos Indigo Tomiga korra juba näinud. Ja indigo-laps seletas mulle: ära asjata kurvasta – sebral oli jalg nagunii murtud, orangutangil oli laevale jäänud poja pärast süda murtud ja hüään oli selle lihtsalt ära teeninud, et tiiger ta nahka paneb.
Kogu film ongi eetiline mõtisklus, mille käigus on piisavalt aega oma paralleelides mediteerida – ja vaatamata dramaatikale ka naerda, sest tiiger sai nimeks Richard Parker sellepärast, et ametnikul läks dokumentides rida sassi – ja tema asemel hakkas loomakaupmees edaspidi kandma nime Janune. Meil on aega ja põhjust analüüsida ja võrrelda inimese ja looma loogikat ja motivatsiooni. Ning kõrvutada kodustatud ja metsloomi. Toit. Ellujäämine. Vaikus… Looduses ei kisa teise dimensiooni korall viienda dimensiooni delfiini peale, samal ajal kui napilt teise korruseni küündiv lüpsja röögib alateadliku alaväärsustunde tõttu lehma kui maismaadelfiini peale. Kinos just endale hädavajalikku filmi vaatav noormees kuulab samal ajal kõrvaklappidest dapsteppi – kuni tema sõbral saab siiber ja ta lajatab vaikuserüvetajale rusikaga pähe… Oo häviva vana tsivilisatsiooni agooniat!
Kui mu sõbrad küsivad, miks luban oma noortel sauna üles seatud helistuudios tümakat paugutada, selgitan – me kõik õpime. Nemad läbi tümaka seda, kui hea on tegelikult vaikus – ja kui oluline on oma kõrvade vahele midagi sees- mitte välispidist installida, et vaikust kannatada. Ja ma ise tümaka väljalülitamist ja selle tekitatud viha transformeerimist valguseks. Nii eelkirjeldatu kui Piiga juhtunu on õppetükkide jada – nende ekstreemsus on erinev. Nagu ka võimalus neid tõlgendada ja edastada.
Näeme, et ka Pisin peab Jaapani laevakespertidele välja mõtlema teise versiooni ilma tiigrita, inimsööja-saareta, vaalata ja põrgutormideta. Nagu meil endil pisitasa, nii Piil mastaapselt segunevad uni ja ärkvelolek, dimensioonid ja paralleelmaailmad. Kõigil meil on mõni „tiiger“, kes meid teadvel, siin ja praegu hoiab ja end armastusega, mitte hirmuga toitma õpetab.
Nutame filmi lõppedes sellepärast, et tiiger ei ütle oma päästjale džunglisse lahkudes ei aitäh ega head aega ega jää ammugi mitte kodukassiks. Pii kogetud armastust, kasvu ja avanemist tiiger ju metsa kaasa ei vii. Nutame, sest kolmanda dimensiooni tunnus ongi tingimuslik armastus ja soigumine „pärast kõike seda, mida ma olen sinu heaks teinud, ei hülga sa oma kiskjaloomust ja ei jää minu kamina ette nurruma…“ Kellegi lahkudes leiname ikka veel iseennast – vaene mina – selle asemel, et tänulikult ja armastusega hüvasti jätta. Tunnete ja teadmiste, iseenda ja teiste raiskamine – vihjab see 20 Century Foxi superfilm.
Ülestõusnud Meister – nagu näeme kaasa tundes ja hinge pidades, nuttes ja naeratades – on tulvil tänu ja arendavat kahtlemist, ta kulgeb pidevas sujuvas arutluses, teda iseloomustab südamejuurne leebe naeratus ning käratu sõnumi edastamine. Saime kätte – endale praegu arusaadaval tasandil. Aitäh!
13. jaanuar 2013
Nii paljude elusid mõjutanud õpetaja Johan Ekenberg tuleb taas Eestisse kursust andma! Oled oodatud tema ja iseendaga kohtuma “Seks – kiirtee jumala juurde” kursusel 1.-3. märtsil Tallinnas! Teemast: Praegusel ajal, kui pea iga nädal toimub …
Nii paljude elusid mõjutanud õpetaja Johan Ekenberg tuleb taas Eestisse kursust andma!
Oled oodatud tema ja iseendaga kohtuma “Seks – kiirtee jumala juurde” kursusel 1.-3. märtsil Tallinnas!
Teemast:
Praegusel ajal, kui pea iga nädal toimub taas mõni kodu- või välismaine seksi-, tantra-, naiselikkuse-, mehelikkuse- jms kursus, on Johani nägemus “asjast” endiselt värske ja maalähedane. Ei mingit keerutamist, valehäbi, müstikat, arusaamatut terminoloogiat ega vigurdamist – TEMA jagab oma kogemust vabalt, loomulikult ja sundimatult ja mõjutab sellega ka kõiki osalejad OMA kogemust saama. Niisama sundimatult. Märkamatult. See kõik on mõeldud “tavalisele inimesele”, sulle ja mulle. Ja kõik on võimalik.
Aga ikkagi –
– mis jumal?! Mida on jumalal seksiga pistmist? Religiooni seisukohast vaadates on need kaks nähtust teineteisest valgusaastate kaugusel! See on enamasti esimene reaktsioon seda veidrat kursuse nime lugedes. Ei, Johan ei ole religioosne ega oota seda ka sinult. Samas on temas sügav USK, et seks pole lihtsalt seks, mehaaniline eesmärgipärane tegevus, vaid elu ilusaim kingitus, mida inimesed võivad kogeda ja teineteisega jagada. Sellest kogemisest tärkab midagi hoopis suuremat, midagi, mida tavateadvuse seisukohalt on raske seletada. Seletada neile, kellel endal taoline kogemus puudub. Selles peitubki jumalus.
Huvitav on see, et kuigi meie, eestlased, ei pea end suuremas enamuses nö usklikeks, on meis ometi aastasadade jooksul sügavalt juurdunud arusaam patusest kehast. Alateadlikult tunneme häbi tema vajaduste, ihade ja reaktsioonide pärast. Treenime end lapsepõlvest peale vähem tundma ja rohkem kontrollima, kuni üleüldise halvava tuimuseni.
Johan esitab meile väljakutse vaadata maailma ilma selle väljamõeldud patukompleksita. Kogeda, kui imeline võib olla elu vahetu, ausa, spontaanse, uudishimuliku, avatud ja ekperimenteerivana. Sul on võimalus, mitte kohustus. Hiljem võib oma kesta jälle ümber tõmmata, kui see on sinu valik. Keegi ei saa sellest teada.
See kursus on mõeldud paaridele ja üksikosalejatele, kes soovivad avada oma südant ja rikastada oma elu läbi hinge avamise partnerile.
Harjutused, mida teeme põhinevad liikumisel, hingamisel ja häälel – need on kolm ust, mis on vaja avada selleks, et armastust sügavamalt kogeda. Johan pakub võrdse intensiivsusega nii teooriat kui praktilisi harjutusi, tööd nii paaris kui väiksemates gruppides, vestlust, tagasisidet ja jagamist. Võimalik, et kasutame ka vabastava hingamise meetodit. Kõik see on mõjus, hoogne, ühendav ja enamuse ajast ka väga lõbus!
Loe täpsemalt kursuse kohta korraldaja kodulehelt www.inspirekeskus.ee
Samast leiad ka teiste osalejate arvamused, artiklid jpm!
Õpetajast:
Johan on karismaatiline ja inspireeriv õpetaja, kellel on suurepärane grupitöö kogemus ning võime esitada oma teadmisi kaasahaaravalt, lihtsalt ja arusaadavalt. Imetlusväärne on Johani oskus luua vaba ja sundimatu õhkkond, mis julgustab käsitlema ka kõige isiklikumaid teemasid. Tabude puudumine ja taktitunne samaaegselt, hoogne tempo, huumor ja sügavus – see on iseloomulik Johani õpetamisviisile. Ilmselt seepärast leidubki nii palju osalejaid, kes ikka ja jälle taas kursusele tulevad, aastast aastasse. Ta on kirjutanud mitu raamatut ning lisaks käesolevale seminarile töötab ka firmadega motivatsioonikoolitusi ja efektiivse suhtlemise seminare tehes. Eestis annab seminare alates 2005 aastast.
vt internetist ka salvestust Kanal2 saates „Avameelselt“ (oli eetris 2012a 11. aprillil), kus Johan räägib koos oma kursuslastega http://kanal2.ee/vaatasaateid/Avameelselt-?videoid=5221
Kursusel osalemiseks on vajalik eelregistreerumine, ettemaksu (20€) tasumisel hiljemalt 20. veebruariks on osalemisel soodushind. Kursuse hind alates 140€ , elukaaslastele hinnasoodustus -10%. Täpsem info üksikasjade kohta korraldaja kodulehel.
Info ja registreerumine koolitusele:
Liina Lehtla (end. Lugus)
tel 5076046
info@inspirekeskus.ee
www.inspirekeskus.ee
see kiri jõuab Sinuni usus, et siin sisalduv info võib olla teretulnud Sinu või Sinu tuttavate jaoks. Kui see nii ei ole, siis vabandame ning palume saata tagasi email kirjaga “ei soovi rohkem infot”.
12. jaanuar 2013
Teadlased väidavad, et lähiaastail – või koguni tänavu – tabavad Maad eriti tugevad magnettormid, mis võivad elu pahupidi pöörata. Kindlasti on paljud meist mõelnud, miks on mõnel päeval ootamatult telefoniside häiritud, telepilt kehv, enesetunne pole …
Teadlased väidavad, et lähiaastail – või koguni tänavu – tabavad Maad eriti tugevad magnettormid, mis võivad elu pahupidi pöörata.
Kindlasti on paljud meist mõelnud, miks on mõnel päeval ootamatult telefoniside häiritud, telepilt kehv, enesetunne pole kiita ning imetlenud öötaevas siravaid virmalisi.
Tegemist on magnettormidega, mille saabumisest aeg-ajalt isegi ajakirjanduse vahendusel hoiatatakse. Eesti asub Maa magnetpoolusele küllaltki lähedal, järelikult on siin nende mõju tugevam, ja tegelikult võivad taolised tormid aset leida isegi kaks-kolm korda kuus.
Lähitulevikus on tõenäoline aga erakordselt kõva torm, mille sarnane tabas Maad pisut enam kui 150 aastat tagasi. Paraku ei sõltunud inimkond toona tehnikast, mis magnettormidest eriti haavatav, sellisel määral nagu praegu. Päikese aktiivsuseaastatel on ikka täheldatud epideemiate ja sotsiaalsete pingete kasvu, sademete ja sõdade rohkust.
Peamine oht – suur elektrikatkestus
Tartu observatooriumi astrofüüsika osakonna vanemteadur Indrek Kolka selgitab, et magnettormid on seotud Päikese aktiivsusega. Selle muutumise tsükkel on 11 aastat, ja aasta 2012 ongi aktiivsuse tõusu aeg. «Maksimumi on oodata 2013. või 2014. aastal,» tähendab Kolka.
Kipper selgitab, et ülikuumast gaasist koosneva Päikese pinnale ilmuvad magnettormi ajal tumedamad laigud, nn päikeseplekid, ja mida aktiivsem on päike, seda rohkem on ka plekke. Tegelikult on need elektriliselt laetud plasma plahvatused, mis omakorda seotud Päikese magnetvälja iseärasustega – laias laastus on see küll samasugune nagu Maal, aga plekkides on magnetväli sootuks teistsugune.
«Plekkide kohal on magnetvälja silmused – jõujooned väljuvad suhteliselt väikesel alal ning keerduvad kohe tagasi. Kui päikese pinna liikumiste tõttu satuvad jõujooned üksteise lähedale, võivad nad nö sassi minna. Sassiminekuga kaasneb magnetvälja energia plahvatuslik vabanemine ning elektriliselt laetud osakesed kiirendatakse Päikese pinnalt eemale,» räägib teadlane. Kui plahvatus sünnib piirkonnas, mis juhtub olema «näoga» Maa poole, võivad laetud osakesed paari päevaga meie lähikonda jõuda.
Mõnedel andmetel oli üks viimase aja võimsamaid plahvatusi 2003. novembris – see oli nii tugev, et vabanenud energiaga võinuks Moskva suurust linna 200 miljonit aastat elektriga varustada. «Kui see on usaldusväärne allikas, siis võib seda uskuda küll,» kostab Kolka.
1989. aastal lõi suur plahvatus Päikesel rivist välja Quebeci hüdroelektrijaama, mille tulemusel jäi kuus miljonit inimest üheksaks tunniks elektrita.
«Kui laetud osakeste voog – prootonid ja elektronid – jõuab Maa pihta, hakkab rolli mängima Maa enda magnetväli, mis toimib püünisena, ning osakesed hakkavad mööda Maa magnetvälja jõujooni magnetpooluste poole liikuma. Liikumisel tekitavad nad omakorda magnetvälja, ja kui see on Maa magnetväljaga vastastikuses mõjus, üks häirib teist, siis just muutuv Maa magnetväli, kui see lõikub elektrienergia ülekandeliinidega, võib tekitada lisavooluimpulsi ning ülekandeliinid, transformaatorjaamad ja mis iganes kaitsmed lüüakse välja. Vaat see on põhioht,» põhjendab Kolka.
Peab valvel olema
Oht varitseb ka elektroonikasedameid, mis Maa magnetvälja muutuste suhtes tundlikud. Kui NASA teadlased on hoiatanud, et inimkond võiks valmis olla lennuõnnetuste ennetamiseks, siis Kolka sõnab, et enne peaks teadma, kui hästi praegu lennukites kasutatav aparatuur varjestatud on.
«Sama asja räägitakse satelliitide kohta. Tundlikud elektroonikaseadmed võivad tõesti hakata umbluud näitama,» rõhutab vanemteadur ja lisab, et häired on kindlasti Maa magnetpooluste lähedal tugevamad. «Eks Quebecki sellepärast rohkem kannatada sai, ja ega meiegi asu sellest kaugel,» nendib ta. «Ekstremaalolukorras võib see ka meie laiuskraadidele ulatuda.»
Indrek Kolka usub siiski, et 1989. aasta juhtum oli juba piisavalt erakordne ning ennustuste suhtes, mis kõik juhtuda võib, eelistab ta jääda tagasihoidlikuks: «Praegu pole mõtet ennustada, et tuleks midagi hullemat kui 11 või 22 aastat tagasi. Aga kunagi ei tea ju ette, ja valvel peaks ilmselt olema.» Ta arvab, et tuumajaamade reaktoritele super-magnettormid vaevalt mõjuvad – need on piisavalt varjestatud. Mõned teadlased hoiatavad aga ka taifuunide ja tormituulte eest, kuid siin lähevad nende arvamused lahku.
«Mina kuulun skeptikute hulka, kes arvavad, et see pole piisavat tõestust leidnud. Ei usu, et Päikese aktiivsuse puhangud suudaksid maakera ilmastikku kohe ja otseselt mõjutada. Jah, kogu meie ilmastik on Päikese kui energiat kiirgava taevakeha tekitatud, aga paar-kolm päeva kestvate nähtustega maakera ilma ei keeda,» sõnab ta.
Tallinna Tehnikaülikooli töökeskkonna ja -ohutuse õppetooli õppejõud Tarmo Koppel on viimastel aastatel magnettormide vastu aktiivset huvi tundnud. Ta teab, et mõne aja eest pandi USAs kokku kriisikomisjon, mille ülesandeks on teha ettevalmistusi läheneva super-magnettormi saabumiseks. Sellised eriti tugevad tormid korduvad umbes 150 aasta tagant ning viimane neist tabas Maad 1859. aastal, mil see viis rivist välja telegraafi ning inimesed, kes sellega töötasid, said põletushaavu.
«Seda võrreldakse tuumapommi plahvatusega, sest ka sel puhul toimib elektromagnetiline impulss, mis võib sidetehnika ja elektroonika rivist välja lüüa, sest see indutseerib metallpindades elektrivoolu, mis elektroonika läbi «kärsatab»,» märgib Koppel. «Nüüd räägitaksegi, et kui see tuleb, lüüakse meid kiviaega tagasi, sest kõik meie elutegevusega seotud protsessid on ju elektroonikaga seotud – veepuhastusjaamad, lennukid, arvutid jne, elektrivõrgust rääkimata. Toit ei jõuaks poodi, kütus tanklatesse, ning arvatakse, et taastumine võtab vähemalt kolm aastat aega.»
Väsimus, ärevus ja halb tuju
Väidetakse, et magnettormide mõju inimese tervisele pole piisavalt uuritud, ent samas väidetakse ka, et need mõjutavad kuni 75 protsenti inimestest. Neist omakorda pooled olevat võimelised tormimõjudega kohanema, aga seda juhul, kui tormide intervall kestab üle nädala.
Ometi on just magnettormide mõju tervisele Koppeli huviks juba poole aasta vältel. «Kuna minu teadustöö käsitleb elektromagnetvälju töökohtadel, kuidas need inimese töövõimet mõjutavad, siis pean lisaks tehislikele väljadele vaatluse alla võtma ka looduslikud väljad,» selgitab Koppel.
Mõjutatud võivad olla inimese tähelepanuvõime, reaktsioonikiirus, lühiajaline mälu jm. «Läänes on sellega vähe tegeldud, pigem on seda uuritud idas, Nõukogude Liidu ajal,» märgib ta.
Viimase poole aasta jooksul on Koppel jälginud Uppsala, Nurmijärvi ja Tartu observatooriumidest saabuvaid magnettormide mõõtmisi, kuid on ka ise Tallinnas magnetomeetriga mikrovibratsioone jälginud. Kui tavaline ööpäevane magnetvälja kõikumine reguleerib mõnede uurimuste järgi inimese tavapärast bioloogilist ööpäeva rütmi, siis magnettorm häirib seda. Koppel ja tema töörühm on välja töötanud küsimustiku (see saadetakse aadressil www.keskkonnatervise.info registreerunutele – toim), millele viimati vastas ligi 500 inimest.
«Mõne nädala eest toimunud magnettormi mõjude vastustest selgus, et enim levinud sümptomiteks on ärritus, ärevus, seletamatu väsimus, uimasus, unisus päevasel ajal ja keskendumisraskused. Enam kui veerandit vaevas ka peavalu, samuti esines märkimisväärselt kehva meeleolu ja öist unetust, rahutuid unenägusid ja liigset emotsionaalsust,» loetleb Koppel ja rõhutab, et inimesi, kel tugev tervis, magnettormid ei mõjutagi, küll aga vanemaid ja krooniliste tervisehädade käes kannatajaid.
Kirjanduses mainitakse ka infarkti, insulti, muutlikku vererõhku ja liigesevalu teket, enesetappude ja autoõnnetuste kasvu, kuid neid teemasid pole Koppel veel oma uuringutes veel käsitleda jõudnud. «Mul oleks soov teha koostööd psühhiaatriakliinikutega, et saada teada, mil määral magnettormi ajal vastuvõtt suureneb,» avaldab ta.
Antagu tormidest teada
Magnettorme, räägib Koppel, on erinevaid. Üks tuleb, paneb «paugu» ära ja läheb, teine kestab mitu päeva järjest ning just need võivad inimesed rohkem ära kurnata. Magnettormidega kaasnevad juba mainitud mikrovibratsioonid – väiksemad võnked, mis aga mahuvad isegi sekundisse mitu-mitu korda. «See on nagu veneaegsete päevavalguslampide valguse värelus,» toob Koppel piltliku võrdluse.Võnked on need, mis mõjutavad enim just südameprobleemidega inimesi. Sügisel tabas Eestit magnettorm, mis kestis terve nädala, ning Koppeli sõnul võis toona täheldada, et inimesed, kes algul ei tundnud midagi, olid nädala lõpuks nagu läbi viheldud.
Magnettormi toimet inimesele on võrreldud ka mõjuga, mis tekib metroorongi liikumahakkamisel või äkilisel pidurdamisel, samuti mõjutavat torm tugevamini neid, kes sel ajal 9-11 kilomeetri kõrgusel lennukis istuvad.
Kuna aga magnettormidest pääsu pole, soovitab Tarmo Koppel sel ajal vanematel inimestel koormavatest tegevustest või sportimisest hoiduda. Samuti soovitatakse – kuna kolesterooli hulk veres kasvab – hoiduda rasvastest või magusatest toitudest. Samuti pole alkoholi pruukimine neil päevil aja surnukslöömiseks parim plaan.
Tartu observatooriumi vanemteadur Indrek Kolka aga ei usu, et tavainimene saaks tormi saabumisel kuidagi ekstra ettevaatlik olla: «Minu kõhutunne ütleb seda küll. Arvutid otseselt magnetväljast häiritud ei saa – iseasi on elektrikatkestus või voolutõuge -, aga selline olukord võib ka äikesega juhtuda. Kui tuleb prognoos, et tuleb äike, siis oleme selleks valmistunud, ja kui tuleb prognoos, et mõne päeva pärast on oodata virmalisi ja magnettorme, võiksime vähemalt arvestada, et niisugune asi võib juhtuda.»
Nii Tarmo Koppel kui Indrek Kolka on aga veendunud: inimestele tuleks meedia vahendusel magnettormi tulekust kindlasti teada anda.
Pane tähele!
Magnettormi mõju tervisele
– tervete inimeste enesetunne ei pruugi muutuda
– riskigrupi moodustavad keskkonnatundlikud, vanemad, haiged inimesed ja väikelapsed
– südamevaevused
– tuim peavalu või äkitselt tuntav peavalu
– unetus, häiritud uni
– muutlik vererõhk
– liigesevalu
– krooniliste haiguste ägenemine
– depressioon jt psüühilised häired
– kõrgendatud valgustundlikkus
– rahutu või raskendatud hingamine
– üleväsimus, kurnatus
Uuri kosmilist ilmateadet siit: www.keskkonnatervise.info või http://www.swpc.noaa.gov/SWN/index.html
Magnettormi mõju leevendamine
– toituge tervislikult
– hoiduge ülepingutusest, alkoholist, kangetest ravimitest, rasvastest ja magusatest toitudest
– jooge piisavalt vett
– väidetavalt saab abi aaloe mahlast, eukalüptiõli tilkadest (15 tilka pärast sööki), maasikalehe teest
Allikad: Tarmo Koppeli ajaveeb, välisajakirjandus
11. jaanuar 2013
Palkadest ja motivatsioonist by Ken-Marti Vaher Eile kinnitas valitsus palgamäärused, millega tõstetakse sel aastal rohkem kui 3 400 politseiniku ja ligi 1 800 päästja palka. Igal päästjal tõuseb 2013. aastal palk vähemalt 5%, keskmine palgatõus Päästeametis …
|
|
Unsubscribe or change your email settings at Manage Subscriptions.
Trouble clicking? Copy and paste this URL into your browser:
http://kmvaher.wordpress.com/2013/01/11/palkadest-ja-motivatsioonist-2/ |
08. jaanuar 2013
Rosma Haridusselts kutsub taas huvilisi lapsevanemaid Laupäeval, 12. jaanuaril toimub Põlva külje all Rosmal lapsevanemate ja õpetajate ühiskoolituste sarja järjekordne koolituspäev, kus seekord teemaks lapse kõne ja kiri. Oodatud on kõik huvilised – nii need, …
Koolituspäev toimub kell 10.00-17.00 Johannese Koolis ja Lasteaias Rosmal, päeva ülesehitus:
• Rütm mängus ja liikumises / Marika Nurmsalu
• Kõne ja keele areng. Sõrmesalmid. Lugema ja kirjutamine ilma treeningu ja töövihikuta / Heli Kudu
• Kõne areng koolis; suuline ja kirjalik tekst / Tiina Juhanson
• Kujutav geomeetria / Maaja Kalle
Osalustasu 10 eurot, sisaldab kohvipausi ja lõunasööki. Rosma Haridusseltsi liikmetele tasuta. Võta kaasa liikumiseks mugavad vahetusjalatsid. Info ja registreerimine johannes@net.ee.
Vaata ka www.rosma.edu.ee
Loe ka siit:
http://www.kylauudis.ee/2013/01/07/rosma-vanemakoolituse-jargmiseks-teemaks-kone-ja-kiri/
MTÜ Rosma Haridusselts
08. jaanuar 2013
Grundtvigi stipendiume saab taotleda väga mitmetele erinevatele GENi (euroopa ökokogukondade ühenduse) ja Euroopa ökokülade korraldatud ettevõtmistele. Sh saab Grundtvigiga sõita ka GENi suvisele konverentsile. Kaege rohkem infot www.gen-europe.org ja taotlege! Tasub proovida. Paljud eestlased on …
Saatja: Hannelore Juhtsalu <Hannelore.Juhtsalu@archimedes.ee>
Kuupäev: 7. jaanuar 2013 15:30
Teema: [Grundtvig] Grundtvigi 2013.aasta lähenevad taotlustähtajad!
Saaja: “grundtvig@irc.ee” <grundtvig@irc.ee>
Tere head Grundtvigi listi liikmed!
Head uut ja veelgi paremat 2013. aastat!
Hariduskoostöö keskuse täiskasvanuhariduse büroo kodulehel on nüüdsest üleval kogu taotlemisinfo 2013.a. programmi Grundtvig alltegevuste kohta.
Täiskasvanuhariduse valdkonna töötajate täienduskoolitus
16.jaanuari tähtajaks (postitempli kuupäev) ootame taotlusi, et osaleda koolituskursustel või õppevisiitidel.
Koolituskursuste leidmiseks soovitame ikka uurida programmide Comenius/Grundtvig kursuste kataloogi.
Eriti ootame huvilisi taotlema toetust aga õppevisiitidele (s.h. töövari või kuni 3-kuuline praktika), mis annavad võimalusi tutvuda täiskasvanuhariduse korralduse, koolituste organiseerimise ja väliskolleegide tööga teistes riikides; saate ise kokku panna endale ja vastuvõtjale sobiva programmi ja tutvuda kõige sellega, mis just endale koolituse vallas huvi pakub.
Grundtvigi õpikoostööprojektid
Kõik, kes soovivad sellel aastal osaleda täiskasvanuhariduse alases rahvusvahelises koostöös, saavad õpikoostöö taotlemisinfo kohta lugeda lähemalt meie kodulehelt. Taotluste esitamise tähtaeg sellel aastal on taas 21.veebruar!
Kui Teil ei ole veel õiget projektiideed või koostööpartnereid, siis tutvuge palun teistest Euroopa riikidest saabunud partnerotsingutega! Või pakkuge ise oma idee välja!
NB! Kui Teil on kindel plaan asuda ise koostööprojekti koordineerima (s.t. Eesti organisatsioonist saab nn juhtpartner) või soovite rohkem infot/õpetust taotluse ettevalmistamiseks, ootame Teid 21.jaanuaril toimuvale seminarile (eelregistreerimisega 17.jaanuarini).
Grundtvigi täiskasvanute kirjaoskuse õpiringide korraldamise projektid
NB! Senine õpiringide tegevus on nüüdsest muutunud ja 2013.aastal saab esitada ja korraldada vaid selliseid õpiringe, mille eesmärgiks on täiskasvanute kirjaoskuse arendamine ja parendamine. Need õpiringid on mõeldud vaid täiskasvanute kirjaoskuse teemadega tegelevatele koolitajatele! Kirjaoskuse all mõeldakse siin nii põhikirjalist, funktsionaalset kui mitmekülgset kirjaoskust (sh igapäevaseks toimetulekuks vajaliku lugemise-, kirjutamise-, arvutamiseoskus kui ka digitaalsetes keskkondades toimetulekuoskus). Seega on see tegevus mõeldud vaid neile organisatsioonidele, kes selle valdkonnaga kõige otsesemalt tegelevad.
Taotluste esitamise tähtaeg on 21.veebruar! Lähem info kirjaoskuse õpiringide kohta on meie kodulehel ja taotlemisinfo on siin.
Kuid endiselt saavad kõik täiskasvanud osaleda Grundtvigi täiskasvanute vabahariduslikes õpiringides. Kodulehel on üleval Grundtvigi õpiringide kataloog, kust saab jätkuvalt valida ja registreeruda erinevatesse õpiringidesse, mis Euroopas kuni augustikuu lõpuni 2013 veel toimuvad.
Eakate 50+ vabatahtliku teenistuse projektid
Kodanikuaktiivsuse ja eakate õppimisega seotud kahepoolsete koostööprojektide taotlustähtaeg on sellel aastal 28.märts. Huvilised saavad taotlemisinfo kohta lugeda lähemalt siit.
18.veebruariks olete oodatud ettevalmistavale seminarile, kui soovite rohkem infot ja taotluse koostamise abi selle alltegevuse suhtes. Eelregistreerimine kestab kuni 14.veebruarini.
Täiskasvanukoolitaja praktika
Kui Teil on huvi osaleda pikemal praktikal (alates 3 kuust) mõnes teises Euroopa riigis, siis uurige taotlemisinfo kohta lähemalt siit. Taotlustähtaeg on 28.märts.
Informatsioon võimalike praktikakohtade kohta on üleval meie kodulehel, samuti leiate sealt vormid täitmiseks, kui soovite ise praktikakohta Euroopas leida või praktikanti oma asutuses vastu võtta.
Programm Nordplus Adult
Taotlustähtaeg kõikidele tegevustele on 1.märts. Kõigile, kes soovivad taotlust esitada, korraldab hariduskoostöö keskus Tallinnas 23.jaanuaril infoseminari. Täpsem informatsioon ja registreerumine meie kodulehel.
Täpsemat infot eelpool mainitud tegevuste kohta saate küsida täiskasvanuhariduse büroost:
– Grundtvigi täienduskoolitus (kursused, visiidid), praktika ja ettevalmistavad lähetused, Nordplus Adult – Raja Lõssenko, raja.lossenko@archimedes.ee, tel: 626 8998
– Grundtvigi õpikoostöö, õpiringid, 50+ projektid, Nordplus Adult – Hannelore Juhtsalu, hannelore.juhtsalu@archimedes.ee, tel: 697 9233
Kõike head,
Hannelore Juhtsalu
Täiskasvanuhariduse büroo juhataja
Programm Grundtvig (õpikoostöö, õpiringid, 50+ vabatahtlik teenistus)
Täiskasvanuhariduse büroo
Hariduskoostöö keskus, SA Archimedes
Tel: 697 9233
E-post: hannelore.juhtsalu@archimedes.ee
http://archimedes.ee/grundtvig
01. jaanuar 2013
Lõuna-Eesti otsib avastamist väärt paiku Alates järgmise aasta suvest on Lõuna-Eestis võimalik vaadata siinset piirkonda läbi ajakirja National Geographic kollaste akende. Maastikele paigaldatavad säravkollased raamid jutustavad lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning …
Lõuna-Eesti otsib avastamist väärt paiku
Alates järgmise aasta suvest on Lõuna-Eestis võimalik vaadata siinset piirkonda läbi ajakirja National Geographic kollaste akende. Maastikele paigaldatavad säravkollased raamid jutustavad lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Projekti korraldajad kutsuvad üles Lõuna-Eesti kogukondi üles siinsete avastamist väärt paikade leidmiseks ja ideevooru esitamiseks.
Koostööprojekti, mida veavad eest viis Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppi ja mille partneriteks on siinsed turismiarendajad ja ajakiri National Geographic, eesmärkideks on siinsele piirkonnale tuntuse ja külastajate toomine ning piirkonna identiteedi tugevdamine. Kuusteist siia paigaldatavat kollast akent loovad täiendava põhjuse avastada ja külastada Lõuna-Eestit. Koos akna lähikonnas paiknevate turismiteenuste pakkujatega luuakse teemamarsruutid, mis tutvustavad siinset loodust, kultuuri, aktiivse puhkuse võimalusi ja ka väikeettevõtlust ning säästvaid lahendusi.
Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul sai idee alguse Hollandis asuvast Groningeni piirkonnast, kuhu paigaldatud kaksteist akent koos teemamarsruudiga tõid piirkonda pooleteise aasta jooksul kaks korda rohkem külastajaid. Tartu-, Võru-, Valga- ja Põlvamaa kollaste akende kampaania „Elu kahe maailma piiril“ ootab siinset piirkonda avastama nii sise- kui väliskülastajaid.
Ideevoor Lõuna-Eesti avastamist väärt paikade leidmiseks on avatud ja kestab kuni 10.jaanuarini 2013. Saabunud ettepanekutest teeb žürii valiku jaanuarikuu lõpuks. Ideevooru kutse ja lisainfo on saadaval aadressil http://goo.gl/aUOe5. Lisainfot jagavad Leader Lõuna-Eesti tegevusgrupid: Piiriveere Liider, Põlvamaa Partnerluskogu, Tartumaa Arendusselts, Valgamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu.
Lisainfo:
Kristiina Liimand
Tartumaa Arendusselts tegevjuht
Tel 53409873
kristiina.liimand@tas.ee
01. jaanuar 2013
Ole nendega, kes toetavad su Olemist. — Rumi Esimesena tuleb 2012 meelde Piusa koopad. Tegelikult on Koobas millegi muu tagajärg. Tunnen, et mu ümber on kogunenud suur hulk inimesi, kes soovivad endaga tegelda ja on …
Ole nendega, kes toetavad su Olemist.
— Rumi
Esimesena tuleb 2012 meelde Piusa koopad. Tegelikult on Koobas millegi muu tagajärg. Tunnen, et mu ümber on kogunenud suur hulk inimesi, kes soovivad endaga tegelda ja on mulle mõnusaks toeks vaimsetel teemadel edasi liikumisel. Need on inimesed, keda saab usaldada ja kellele võib loota.
Juba 2011 lõpus tundsin, et minu tegusemine kiirabina hakkab vähemaks jääma. Üha rohkem näen süsteemset tegutsemist ja oskust iseennast tasakaalus hoida. Osatakse tulla siis, kui asjad on korras, selleks et veelgi enam särada. Jätkatakse tegutsemist ka peale tulekahju kustutamist.
Ma tunnen kuis mu ümber kogunenud inimesed mind toetavad ja igas mõttes rohkem avanema ärgitavad.
Rõõm on lugeda kirju kus tehakse aasta kokkuvõtteid, näiteks:
Minul on olnud teadliku naeratuse aasta ja see algas märtsis, kui Ralf Saaremaal käis ja ma seda naeratavat meest esimest korda nägin. Mulle hakkas kohe see mõte väga meeldima, et teadlikult naeratama hakata, lisaks sellele, et ma muidu ka ikka vahel naeratan.
Nüüd ma olen juba nii harjunud, et enam polegi vaja teadlikult naeratada,
teen seda lihtsalt.
Muidugi on veel palju toredat olnud, aga see lihtne asi tundus kõige kõigem!
Rõõm on lugeda ka äratundmistest ja mõistmistest:
Aasta peamine „üllataja“ minu jaoks oli mõistmine, et kõik negatiivne/positiivne, mida kogen, on minu sees, mitte ei tule väljast. Üks asi on sellest lugeda/kuulda ja sellega nõus olla, seda siiski sügavuti kogemata, teine asi on, kui elu korraldab sulle näitliku õppetunni, paneb sind olukordadesse ja paiskab ja tuuseldab sind läbi emotsioonide kadalipu, seinast seina, üles alla. Et lõpuks sügavalt mõista, et kõik, mida me tunneme, tunneme tänu sellele, et see on meis olemas. Seda tunnet, emotsiooni, meeleolu ei saa tekitada keegi teine ega mingi olukord väljaspoolt. See võidakse ainult käivitada väljaspoolt. See mõistmine pani mind taas endaga tööle, sest kui puhastada ennast halvast ja häirivast ja hirmutavast, siis ei ole lõpuks enam midagi käivitada ja ma olen vaba
Ma olen hästi tänulik kõigile, kes erinevatel üritustel on mind otseselt või kaudselt toedanud. Muutused Pesa talus on paljude inimeste ühise pingutuse vili. Talu juurde viivad teeääred on üha paremini hooldatud, sildid väljas. Tee ise vajab korrastamist.
Aastaga on koduleht saanud täitsa uue näo.
Olen tänu teile see aasta palju ringi liikunud loengute, tasakaalustamiste, matkade, protseduuridega. Umbes kolmandiku seanssidest olen teinud Skypi teel.
21.12. 2012. On ära oodatud, loodetud, kardetud. Hea põhjus oli valget laeva oodata, mis meilt pangalaenud, viha, kurbuse , valud ja tuhat muud asja ära võtaks, lahendaks, taastaks. Nüüd on jälle aeg iseendaga edasi tegutseda. Täie pühendumisega.
Suur tänu kõigile, kellega olen see aasta ühist õhku hinganud, valgust ja armastust jaganud.
Suur tänu minuga koos olemast.
Aitäh.
Üritused aasta alguses
3.01 kl 13.00 Sulle-Mulle päev . Kohendame aita ja korrastame teeääri teele vajunud puudest. Mediteerime.
4-5.01 Matk Pesa talus
04.01 Algus 19.00. Meditatsioon ja ca 19.30 metsa minek. Ca 21. 30 tegeleme oma tunnetega. Vabastame blokeeringud armastuselt iseenda suhtes. Läbi selle anname võimaluse armastusel oma ellu tulla.
05.01 võimlemine , matk ja veidi individuaalset vestlust. Lõpetamine ca 12 ajal.
Ööbimine soovijaile aidas. See on nüüd talvekindlaks tehtud ja ahjuga varustatud. Magama mineku ja ärkamise aja lepime koha peal kokku.
Magamiseks piisab magamisalusest ja tavalisest magamiskotist. Igaks petteks võid midagi sooja peale viskamiseks võtta. Kui on suvine magamiskott, siis on soovitav magada dressides. Kasuta termopesu.
Minu kogemus on ,et magades hakkab tihti külm, vaatamata sellele, et aidas on temperatuur normaalane. Tänu enesega tegelemisele ja kõrgele vibratsioonile vabaneb meist vanu energiaid. See on justkui haiuguse ajal. Ka siis tajume külmavärinaid ja jahedust. Võta pigem soojem varustus kaasa, et end mugavalt tunda.
Raba kaasa vahetusriided, pesu ja taskulamp.
Toiduks võta kaasa 1-1,5 l vett ja soovi korral midagi endale söömist, näksimist.
Osalemistasu 6 eurot. Palun teavita oma tulekust e-kirjaga ralf@hagal.ee
Pesa tallu sõitmise õpetust vaata siit. Kui vajad transporti, anna teada.
Info matka kohta kodulehel: http://www.hagal.ee/matk-pesa-talus-4-5-01-2013/
Uusaastatervitus
Vaata uusaasta videot kodulehelt (esilehel kõige ees): www.hagal.ee
Ralf
ralf@hagal.ee
Tel: +372 55 48 949
Skype: Ralf Neemlaid
25. detsember 2012
Hagal Õpetuse jõulutervituse videot saab vaadata kodulehelt www.hagal.ee Reedel ilmus Naiselehes artikkel minu Piusa koobastes käimisest. Loe intervjuud siit: http://www.hagal.ee/artikkel-naistelehes-vaemees-ralf-puhastus-piusa-koobastes/ Ettevõtmised jaanuaris: 10. jaanuaril viie keha loeng ja energiate tasakaalustamine Pärnus. Täpsem info kodulehel: http://www.hagal.ee/viie-keha-loeng-parnu-raamatukogus-10-01-201/ 14.-15. …
Hagal Õpetuse jõulutervituse videot saab vaadata kodulehelt www.hagal.ee
Reedel ilmus Naiselehes artikkel minu Piusa koobastes käimisest. Loe intervjuud siit: http://www.hagal.ee/artikkel-naistelehes-vaemees-ralf-puhastus-piusa-koobastes/
Ettevõtmised jaanuaris:
- 10. jaanuaril viie keha loeng ja energiate tasakaalustamine Pärnus. Täpsem info kodulehel: http://www.hagal.ee/viie-keha-loeng-parnu-raamatukogus-10-01-201/
- 14.-15. jaanuaril individuaal raviprotseduurid Saaremaal ja grupi energiate tasakaalustamine Ajamajas. Tasakaalustumistele registreerumine e-mailiga ralf@hagal.ee või Ajamajas asuvas kosmeetika salongis AJAPEATUS.
Mõnusat jõuluaega!
Ralf
www.hagal.ee
Tel: +372 55 48 949
Skype: Ralf Neemlaid
*****
Kui Sa ei soovi uudiseid enam e-kirjaga saada, kliki siia http://www.hagal.ee/?lang=et&emunsub=NTc4fDkxMjNlOGVmOThhMWIwYmQwZTg0YmJmZA%3D%3D ja vajuta “Eemalda mind”.
Kui soovid muuta uudiskirja saamise e-posti aadressi, eemalda praegune aadress saajate nimekirjast ning liitu teise e-posti aadressiga siin http://www.hagal.ee/uudiskirjad
23. detsember 2012
Tere, Saadan edasi ühe info, mis mõeldud eelkõige Lõuna-Eesti inimestele ja kogukondadele. Selgitav tekst allpool, lisainfo TAS lehelt: http://www.tas.ee/arendustegevus/tasi-projektid/rahvusvaheline-koostooprojekt-elu-kahe-maailma-piiril/ Tutvustav videklipp avaneb siit: https://www.youtube.com/watch?v=8T6DqULAMVM Rahulikku pühadeaega! Erkki ____________________ Lõuna-Eesti otsib avastamist väärt paiku Alates järgmise …
Saadan edasi ühe info, mis mõeldud eelkõige Lõuna-Eesti inimestele ja kogukondadele. Selgitav tekst allpool, lisainfo TAS lehelt:
http://www.tas.ee/arendustegevus/tasi-projektid/rahvusvaheline-koostooprojekt-elu-kahe-maailma-piiril/
Tutvustav videklipp avaneb siit:
https://www.youtube.com/watch?v=8T6DqULAMVM
Rahulikku pühadeaega!
Erkki
____________________
Lõuna-Eesti otsib avastamist väärt paiku
Alates järgmise aasta suvest on Lõuna-Eestis võimalik vaadata siinset piirkonda läbi ajakirja National Geographic kollaste akende. Maastikele paigaldatavad säravkollased raamid jutustavad lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Projekti korraldajad kutsuvad üles Lõuna-Eesti kogukondi siinsete avastamist väärt paikade leidmiseks ja ideevooru esitamiseks.
Koostööprojekti, mida veavad eest viis Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppi ja mille partneriteks on siinsed turismiarendajad ning ajakiri National Geographic Eesti, eesmärkideks on siinsele piirkonnale tuntuse ja külastajate toomine ning piirkonna identiteedi tugevdamine. Kuusteist siia paigaldatavat kollast akent loovad täiendava põhjuse avastada ja külastada Lõuna-Eestit. Koos akna lähikonnas paiknevate turismiteenuste pakkujatega luuakse teemamarsruutid, mis tutvustavad siinset loodust, kultuuri, aktiivse puhkuse võimalusi ja ka väikeettevõtlust ning säästvaid lahendusi.
Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul sai idee alguse Hollandis asuvast Groningeni piirkonnast, kuhu paigaldatud kaksteist akent koos teemamarsruudiga tõid piirkonda pooleteise aasta jooksul kaks korda rohkem külastajaid. Tartu-, Võru-, Valga- ja Põlvamaa kollaste akende kampaania „Elu kahe maailma piiril“ ootab siinset piirkonda avastama nii sise- kui väliskülastajaid.
Ideevoor Lõuna-Eesti avastamist väärt paikade leidmiseks on avatud ja kestab kuni 10. jaanuarini 2013. Saabunud ettepanekutest teeb žürii valiku jaanuarikuu lõpuks. Ideevooru kutse ja lisainfo on saadaval aadressil http://goo.gl/A0Kft. Lisainfot jagavad Leader Lõuna-Eesti tegevusgrupid: Piiriveere Liider, Põlvamaa Partnerluskogu, Tartumaa Arendusselts, Valgamaa Partnerluskogu ja Võrumaa Partnerluskogu.
Lisainfo:
Kristiina Liimand
Tartumaa Arendusselts, tegevjuht
Tel 53409873
kristiina.liimand@tas.ee
Rohkem infot: http://goo.gl/A0Kft
18. detsember 2012
Intensiivkoolitus Äriplaan ja tähtsamad rahastusallikad 31. jaanuar 2013 Koolituse peamiseks eemärgiks on tutvustada hetkel Eestis kõige aktuaalsemaid toetusvõimalusi, tuginedes koolitajate ja Projektieksperdi kogemustele ning koostööle. Sihtgrupp: Ettevõtlushuvilised Värsked ettevõtjad Tegusad inimesed ärisektorist Ülevaade rahastusvõimalustest: Koolituse …
Ettevõtlushuvilised
Värsked ettevõtjad
Tegusad inimesed ärisektorist
Koolituse käigus tutvustatakse rahastusvõimalusi ja nende nõudeid konkreetsete näidete põhjal, õpetades lisaks väikseid nippe, mida rahastajad oma programmi määrustes/tutvustuses/nõuetes ei esita, kuid millest võib sõltuda taotluste õnnestumine. Jaotusmaterjalid sisaldavad ligi 20 ettevõtetele suunatud konkursi lühikirjeldust.
Koolituse teine pool keskendub äriplaani koostamisele, õpetades osalejatele, mida täpselt üks äriplaan peab sisaldama.
Arendamise Sihtasutus (sh stardi- ja kasvutoetus), Töötukassa, SA Innove, KIK, jt.
www.ariplaan.ee/fondid
– vabaühendused on võimekamad ning professionaalsemad piirkonna sotsiaalprobleemide ennetamise ja lahendamisega tegelejad ning kaasarääkijad lahenduste otsimisele;
– piirkonna elanikud on senisest enam kaasatud kohalike probleemidega tegelevatesse vabaühendustesse ja süvenenud on nende sisuline jätkusuutlik regulaarne koostöö kohaliku võimuga.
stabiilsuse tõstmine läbi tootjaorganisatsioonide arendamise.
Taotlusi võetakse vastu ajavahemikul 17.12- 19.12.2012.
http://blog.projektid.ee/pria-kalatootjatele/
Toetust saad taotleda järgmisteks kulutusteks:
toote- või teenuse arenduse alased konsultatsioonid;
töökorralduse, tootmis- või tehnoloogiaalane nõustamine;
IT-, tehnoloogiliste- ja tehnoloogilise tootmiskorralduse lahenduste väljatöötamine ning juurutamine;
insener- ja disainilahenduste väljatöötamine ja juurutamine;
teostatavus- või tasuvusuuringute läbiviimine;
metroloogia, standardiseerimise ja sertifitseerimise alased konsultatsioonid;
vastavus- või tootearenduskatsetuste läbiviimine;
patendi-, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse alase õiguskaitse nõustamine;
patendi-, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse alase uuringu ja infootsingu teostamine;
patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse registreerimine.
Taotleja saab toetust 4000 eurot projekti kohta või kuni 16 000 eurot ühistaotluse korral (aga mitte rohkem kui 4000 eurot iga kaastaotleja kohta). Omafinantseering pole nõutud.
Aeg: 7 koolituspäeva (56 akad. tundi) vahemikus 10. jaanuar – 08. veebruar 2013.
Sihtgrupp: koolitus sobib Teile, kui plaanite alustada ettevõtlusega või olete firma äsja loonud.
Koolituse teravik on suunatud äriplaani edukale kavandamisele ja koostamisele. STARDIEDU sarjas saate põhiteadmised ka ettevõtlusest (turundus, finantsplaneerimine, raamatupidamine, maksundus, tööõigus, töötervishoid jms) sellises mahus, mida vajab alustav ettevõtja.
Teid koolitavad praktikud Anu Lomp, Meeli Vaikjärv, Ülle Mugu, Kai Krashevski, Peeter Pärtel, Enno Aermates, Tiit Kruusalu, Markus Kõiv.
Boonusena testime Teie projektiideid ning teeme põhjaliku analüüsi äriplaanile.
Kui koostate kursuse raames äriplaani, sobib see esitamiseks:
– toetuste (nt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Töötukassa)
– ja laenude (Kredex, pangad) taotlemisel
– planeerimistööriistaks ettevõttele endale.
Uue meetodina kasutame fookusgruppe. Lisaks põhipaketile on võimalus põhjalikult analüüsida oma äriideed fookusgrupis (min 3 osalejat), kus iga gruppi juhib kogenud ärinõustaja. Väikeses grupis saate täpsustada just enda äriidee nüansse, tasuvust, kulutuste sobivust fondidele jm üliolulist.
Lisavalikud: eksporti ja sellele suunatud toetusi, tugimeetmeid ja praktilisi kogemusi sisaldav ekspordimoodul ning internetiturunduse moodul. Kui soovite teada, kuidas kasutada tasuta võimalusi reklaamiks, teha paari hiireklikiga tasuta koduleht, luua veebis arveid jne.
Projektiekspert omab HTMi koolitusluba ning on Töötukassa koostööpartner.
Registreerige siit:
http://koolitusele.ee/ettevotlus
10.-11. jaan. Kuidas analüüsida oma äriidee vettpidavust, kuidas koostada äriplaani edukalt?
22. jaan. mis on finantsplaneerimine ja kuidas selle abil teada saada, kas ja millal minu äriidee ära tasub? Finantstabelid ei tundugi enam nii hirmsad, sest saate koha peal arvutis kaasa teha.
Põhikoolitaja Anu Lomp´i igapäevane töö on juhtimisteenuste osutamine ning äriplaanide ja projektide kirjutamine. Anu abiga on 10 tööotsijat saanud Töötukassast alustava ettevõtja toetuse äriplaanidele raha. Lisaks on ta toonud mitmetele ettevõtetele EAS Starditoetuse ja kirjutanud muid edukaid projekte (EAS, PRIA), peamiselt koolitus ja turism.
Anu Lomp on omandanud kõrghariduse Tallinna Tehnikaülikoolis halduskorralduse erialal ning magistrikraadi haldusjuhtimise erialal, lisaks täiendanud end Tallinna Ülikoolis täiskasvanute koolituse valdkonnas. Tal on pikaajaline teenindusettevõtete ja nende üksuste juhtimise kogemus, k.a. kogemus rahvusvahelist transporditeenust pakkunud ettevõttest.
Anu omab ise kogemust töötuna ettevõtlusega alustamisest ja on hiljem koostöös Töötukassaga tegelenud töötute nõustamisega äriplaani kirjutamise ja ettevõtlusega alustamise teemal.
Projektiekspert omab HTMi koolitusluba ning on Töötukassa koostööpartner.
Registreerige siit ja tulge praktiseerige äriplaani koostamist ja isegi finantstabelitest läbimurdmist 🙂
http://koolitusele.ee/praktiline_ariplaan
Toetatakse projekte, mille eesmärgiks on arendada ja tugevdada kolmanda ja avaliku sektori vahelist koostööd avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmises, aidates sellega kaasa sotsiaalse sidususe suurendamisele ja kohalikele elanikele tervist soosiva elukeskkonna kujundamisele.
Toetatavate avalike teenuste valdkonnad on:
– sotsiaalteenused (nii ennetustööle kui ka tagajärgedega tegelemisele keskenduvad teenused);
– ennetavad ja sotsiaalteenuste vajadust vähendavad teenused (sport, noorsootöö, huvi- ja vabaharidus, kogukonnateenused).
Taotlusvoorud on jagatud kahte etappi:
I etapp – väikeprojektid — avalike teenuste arendamise eeltöö / teenuse äriplaani koostamise projektide voor.
NB! Toetatavate kulude alla käivad ka äriplaani koostamisega seotud kulud.
Projekti esitamise tähtaeg 15. jaanuar 2013.
Vt täpsemalt
http://blog.projektid.ee/kysk-avalik-teenus
* EAS avas gümnaasiumivõrgustiku korrastamist toetava meetme
Meetme eesmärgiks on tagada maakondades gümnaasiumiõpilastele võrdselt kõrge õppe kvaliteet ja valikuvõimalused ning üle riigi koolivõrgu efektiivne korraldus õppehoonete kaasajastamise ja senisest optimaalsema kasutuselevõtu teel.
Toetust võivad taotleda kohaliku omavalitsuse üksused alljärgnevalt:
1. Tallinna linn, Tartu linn, Pärnu linn, Kohtla-Järve linn ja Narva linn, arvestuslikult vähemalt 540 õpilasega eraldiseisva gümnaasiumi moodustamiseks;
2. Jõhvi vald, Kuressaare linn, Kärdla linn, Paide linn, Põlva linn, Rakvere linn, Rapla vald, Valga linn ja Võru linn eraldiseisva gümnaasiumi moodustamiseks;
3. rahvastikuregistri andmete kohaselt üle 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksus, kus eraldiseisev gümnaasium on 01.09.2012.a seisuga tegevust alustanud.
Lisaks eelnimetatud kohaliku omavalitsuse üksustele võib taotleja kaasata projekti partnerina teisi sama või naabermaakonna kohaliku omavalitsuse üksuseid.
Meetme raames toetatakse alljärgnevaid investeeringuid:
1. kaasaegse õpikeskkonna loomiseks õppehoonete ehitustöödeks ja sisustamiseks, milles tegutseb edaspidi eraldiseisev gümnaasium;
2. kaasaegse õpikeskkonna loomiseks nende põhikoolide õppehoonete, kus punktis 1 nimetatud eraldiseisva gümnaasiumi asutamisega seonduvalt lõpetatakse gümnaasiumihariduse andmine või liidetakse põhikoolid kokku, ehitustöödeks ja
sisustamiseks õppekeskkonnale vastavaks kohandamiseks või uutes funktsioonides (lastehoiuasutused, vaba aja, spordi- ja sotsiaalvaldkonna objektid) kasutuselevõtuks või kasutuseta jäävate hoonete või nende osade lammutamiseks.
Maksimaalne toetusmäär on 85% ja toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 250 000 eurot ning toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 6 000 000 eurot.
Taotlusi võetakse vastu kuni 21. jaanuarini 2013.
http://blog.projektid.ee/eas-gumnaasiumivorgustik/
* EASil on avatud toetus suurinvestoritele tööstusettevõtjale materiaalse vara soetamiseks
Toetust oodatakse taotlema suurinvestoreid. Toetuse eesmärk on suurinvestorite aktiivne kaasamine Eesti majandusse läbi tehnoloogiainvesteeringute, mis aitavad kaasa ettevõtja tootlikkuse ja ekspordipotentsiaali kasvule, toodete
lisandväärtuse suurenemisele, uute turuvõimaluste avanemisele ja kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtade loomisele.
Toetuse kasutamise oodatavad tulemused:
tootlikkuse kasv
ekspordipotentsiaali kasv
toodete lisandväärtuse suurenemine
uute turuvõimaluste avanemine
kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtade loomine
Toetust saab taotleda:
uue materiaalse vara soetamiseks
projekti raames soetatava materiaalse vara seadistamiseks ja häälestamiseks tarnija poolt
projekti raames soetatud materiaalse vara kasutuselevõtuks vajaliku immateriaalse vara soetamiseks kuni 50% ulatusest projekti abikõlblikest kuludest.
Toetuse maksimaalne summa on 1 000 000 eurot. Rahastamise piirmäär on 25% abikõlblikest kuludest.
http://blog.projektid.ee/eas-suurinvestor-toostusettevote/
* EASil on avatud toetusmeede insener-, tehnilisi-, IT-, projekteerimis- jt tugiteenuseid osutavatele ettevõtetele.
Toetust oodatakse taotlema Eestis registreeritud ettevõtjat, kelle tegevus on suunatud tugiteenuse pakkumisele ning, mis ekspordib vähemalt 80% oma pakutavatest tugiteenustest ja mille summaarne palgafondi kasv abikõlblikkuse perioodi
jookusul on vähemalt võrdne 30-kordse Eesti keskmise palgaga.
Tugiteenuseks peetakse antud toetuse mõistes raamatupidamise-, finants-, personali-, tarneahela-, hankimise-, insener-tehnilise projekteerimise-, klienditoeteenuse-, tehniliste teenuste (hooldus ja remont) osutamist ning
informatsioonitehnoloogiaga seotud teenuseid ja administratiivsete tugifunktsioonide täitmist.
Tugiteenuskeskuste toetuse eesmärk on luua ja edendada Eestis alustavate ja tegutsevate tugiteenuskeskuste kaudu teenuste eksporti, mis aitab kaasa teenuste lisandväärtuse kasvule ning muuta ärikeskkond äriteenuste valdkonnas
rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks ja atraktiivsemaks.
Meetme raames toetatakse järgmisi kulusid:
tugiteenuskeskuse sisseseadmiseks vajaliku põhivara soetamise kulu;
tugiteenuskeskuse sisseseadmiseks vajalik renoveerimise kulu;
tugiteenuskeskuse töötajate tööalase üldkoolituse läbiviija tasu;
tugiteenuskeskuse töötajate tööalase üldkoolituse läbiviija majutuskulu ning sõidukulu koolituse toimumiskohta ja tagasi alalisse teenistuskohta Eestis toimuva koolituse korral;
koolitatavate, kes töötavad tugiteenuskeskuses, tööjõukulud. Koolitatavate tööjõukulude puhul võib arvesse võtta ainult tunde, mille jooksul koolitatavad tegelikult koolitusel osalevad;
töötajate värbamise teenuste eest tasutud kulu.
Rahastamise piirmäär on kuni 50%. Tugiteenuste projekti maksumus peab olema vähemalt 40 000 eurot. Tugiteenuskeskuse loomiseks ja edendamiseks vajalike töötajate üldkoolituse kohta antav maksimaalne toetuse summa projekti kohta on 1 000 000 eurot.
http://blog.projektid.ee/eas_tugiteenuskeskuste_investeering/
* KIK avas Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava veemajanduse infrastruktuuri neljanda taotlusvooru taotluste esitamise tähtajaga 25. jaanuar 2013.
Toetust taotlema on oodatud kohalikud omavalitsused ja vee-ettevõtted, mis kuuluvad 100% ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele.
Avanenud voorus antakse toetust reoveekogumisaladel ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, väljaspool reoveekogumisala asuva üle 50 elaniku teenindava joogiveevarustussüsteemi rekonstrueerimiseks ja anaeroobse reoveesette töötluse tehnoloogia kasutuselevõtuks reoveepuhastis, mille reostuskoormus on üle 100 000 inimekvivalendi. Toetuse taotlemise puhul on samuti oluline, et abikõlblike kulude suurus oleks vähemalt 958 674 eurot.
Toetuse maksimaalne määr on 85% projekti finantseerimisvajakust.
Teie projektiideed analüüsib (tasuta) meie projektispetsialist Toomas Kool, kes on ka kõikide nimetatud edukate projektide koostaja olnud. Võtke julgelt Toomasega ühendust tel 58 070 425, toomas.kool@projektid.ee või täitke väike vorm www.projektid.ee/idee.
Lähem info:
http://blog.projektid.ee/kik-veemajanduse-infrastruktuur-kov
* KÜSKil on avatud vabaühenduste juhtimissuutlikkuse tõstmisele ning arengu kavandamise oskuste arendamisele suunatud taotlusvoor. Toetatakse projekte, mille eesmärkideks on:
– vabaühenduse juhtimisvõimekuse kasv ühenduse igapäevaseks missiooni täitmiseks, eesmärkideni jõudmiseks ja ühiskondliku mõju saavutamiseks;
– vabaühenduse kasvanud kompetents tegevuse planeerimisel ja elluviimisel ning oma ühiskondliku mõju hindamisel;
– vabaühenduse eesmärkide, konkreetsete tulevikusihtide, saavutatud tulemuste ja ühiskondliku mõju avalik nähtavus.
Toetussumma piirmäär ühe taotluse kohta on maksimaalselt 8000 eurot (kuni 90% projekti eelarve abikõlblikest kuludest).
Taotluste esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2013.a
http://blog.projektid.ee/kysk-vabauhenduste-juhtimissuutlikkus/
* KÜSKil on avatud taotlusvoor piirkondlikult tegutsevate vabaühenduste kommunikatsioonialaste oskuste tugevdamiseks.
Toetatakse piirkondlikult (sh linnaasumid) tegutsevate vabaühenduste suhtekorraldus- ja kommunikatsioonialaste oskuste tugevdamisele ja rakendamisele suunatud projekte, mille eesmärkideks on:
– vabaühendus on omandanud suhtekorraldusalased oskused ja suudab oma sõnumit selgelt ning mõjusalt edasi anda nii liikmetele, sihtgrupile kui ka koostööpartneritele;
– vabaühenduse sisekommunikatsioon on läbimõeldud ja toimiv;
– vabaühenduses on läbi räägitud ja kokku lepitud suhtlemiskultuur, millest igapäevaselt lähtutakse;
– vabaühenduse tegevus on läbipaistev, ta on meedias nähtav, positiivse ja usaldusväärse kuvandiga.
Taotlusvooru toetuste piirmäär on 200 000 eurot. Toetussumma on maksimaalselt 6500 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 90% projekti eelarve abikõlblikest kuludest. Taotluste esitamise tähtaeg on 12. veebruar 2013.
http://blog.projektid.ee/kysk-piirkondlik-vabauhendus-kommunikatsioonioskused/
* LIITUGE MEESKONNAGA! Projektiekspert pakub koostööd kogenud projektikirjutajatele. Andke palun endast märku: http://www.projektid.ee/meeskond/projektikirjutaja/.
* EELISTEAVITUS koolitusele. Kui Teie kolleegide seas on vene keele kõnelejaid, siis teavitage neid peatselt saabuvast võimalusest venekeelsel ettevõtluskoolitusel osaleda. Et info registreerimise avamisest neist mööda ei läheks, tuleb oma meiliaadress siia panna www.koolitusele.ee/vene.
Kui soovite toetust taotleda, pöörduge julgelt meie projektispetsialist-kliendihaldur Kai Krashevski poole, kes aitab Teil välja selgitada toetusmeetmesse sobivuse. Seejärel saame aidata ka projektidokumentatsiooni koostamisega. Ideid
testime jätkuvalt tasuta www.projektid.ee/idee. Võite võtta kasvõi kohe ühendust 626 3236, 56 212 919 või kliendihaldur@projektid.ee.
Projektiekspert omab HTMi koolitusluba ning on Töötukassa koostööpartner.
Parimat
Markus A. Kõiv
juhataja
Projektiekspert OÜ
| info@projektid.ee | www.projektid.ee | 626 3236 |
|http://koolitus.projektid.ee – projektikirjutamise koolituse materjal |
10. detsember 2012
Tänases infokirjas leiad infot fondide kohta, teen ülevaate järgmise aasta tegevustest ning edastan liikmete infot. Ülevaade järgmisest aastast: Mentorklubi – 2013. aasta II pooles alustab mittetulundusühenduste mentorklubi. Mentorlus on mõlemaid osapooli arendav partnerlussuhe, kus …
Tänases infokirjas leiad infot fondide kohta, teen ülevaate järgmise aasta tegevustest ning edastan liikmete infot.
Ülevaade järgmisest aastast:
Mentorklubi – 2013. aasta II pooles alustab mittetulundusühenduste mentorklubi. Mentorlus on
mõlemaid osapooli arendav partnerlussuhe, kus kogenum (mentor) täidab nõuandja ja usaldusaluse rolli ning
vähemkogenud osapool (mentii) saab vajalikku toetust isiklikul ja professionaalsel arenguteel. Mentorsuhte
aktiivsem osapool on mentii, kes seab eesmärgi ja juhib eesmärgi poole liikumise protsessi.
Mentor suunab, käivitab, konsulteerib, kuulab, esitab küsimusi ning julgustab mentiid uusi teadmisi ja
oskusi omandama. Programmis osalenud mittetulundusühenduste esindajad on mentorsuhtest saanud juurde
enesekindlust ja julgust uskuda iseendasse, algatatud on arengukavasid, täpsustatud organisatsiooni fookust,
sise- ja väliskommunikatsiooni põhimõtteid jms. Mentorklubi toimub koostöös hiidlastega, seega pooled kokkusaamised toimuvad Hiiumaal. Täpsem info ja kandideerimine uue aasta alguses.
Koolitused – järgmise aasta esimesed pooles toimub efektiivse juhtimise koolitus. Täpsem aeg selgub. Kui teil on ideid või konkreetseid koolitusvajadusi, siis võtke julgelt ühendust.
Kodanikuühiskonna nädal – järgmisel aastal toimub terve nädala raames üritusi, mille kulminatsioon on Läänemaa Kodanikuühenduste konverents. Ootame, et novembri viimasel nädalal avavad ühendused oma uksed – ehk mõtled sinagi selle peale?!? Täpsem info siis, kui see aeg hakkab kätte jõudma J
Rahastus, fondid:
Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) avas kaks taotlusvooru:
o Vabaühenduste juhtimissuutlikkuse tõstmisele ning arengu kavandamise oskuste arendamisele suunatud
taotlusvoor (taotluste esitamise tähtaeg 10. jaanuar 2013 kell 15.00). Lisainfo leiad SIIT!
o Piirkondlikult (sh linnaasumid) tegutsevate vabaühenduste suhtekorraldus- ja kommunikatsioonialaste oskuste
tugevdamisele ja rakendamisele suunatud taotlusvoor (taotluste esitamise tähtaeg 12. veebruar 2013 kell 15.00). Lisainfo leiad SIIT!
Hasartmängumaksu Nõukogu:
Väikeprojektid (taotletav summa kuni 6 391 EUR). Taotlusi vaadatakse läbi igakuiselt. Selleks, et taotlus vaadataks läbi soovitud kuul, peab see jõudma ministeeriumisse hiljemalt kuu viimasel tööpäeval, kuid vähemalt kaks kuud enne projekti algust.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed:
Projektikonkurss „Parimad praktikad. Euroopa kolmandate riikide kodanike lõimumist toetavate tegevuste kavandamiseks arendusseminaride ja õppereisi korraldamine“ taotluste esitamise tähtaeg on 17.detsember kell 16. Täpsem info siit!
Muud tähtajad (jooksvalt) MAKISES.
Kontrollküsimused:
1) Kas sinu ühenduse kontaktandmed on Äriregistris aktuaalsed ning kehtivad?
2) Kas olete pikendanud ühenduse juhatuse volitusi või valinud ühendusele uue juhatuse viimase 3 või 5 aasta jooksul (vastavalt põhikirjale)
Läänemaa ühenduste info:
- · Risti Rahvaselts kutsub kõiki Jõululaadale. Laat toimub laupäeval, 15.detsembril kell 11.00-15.00 Risti Käsitöömajas (Risti, Koidu 1). Müügil Läänemaa meistrite käsitöö ja muud põnevat. Loe üritusest lähemalt rahvaselts.risti.ee. Veel on ka mõned vabad müügikohad. Müüjate registreerimine tel. 56490064.
- · SEE Teater mängib detsembris ja jaanuaris etendusi Haapsalu Tarbijate Ühistu Kaubamajas. Täpsem info See Teatri kodulehelt.
Liikmete infot edastame üksnes infokirjas!
Heade soovidega,
Kadi Paaliste
SA Läänemaa Arenduskeskus
MTÜ konsultant
Tel 56248565
10. detsember 2012
saajale sydame-asi, teated Tantsime talve soojust ja armastust täis! Kuula, kuis Taevas ja Maa sulle vastavad! Ühismeditatsioon on hea tahte algatus. Selle eesmärk on tuua esile väärtused, mis teevad elu õnnelikuks ja rahulolu pakkuvaks – …
|
|||
sulle vastavad!
Ühismeditatsioon on hea tahte algatus. Selle eesmärk on tuua esile
väärtused, mis teevad elu õnnelikuks ja rahulolu pakkuvaks – armastus,
harmoonia, heatahtlikkus, südamlikkus, soojus, siirus, rõõm, ilu,
tänulikkus, hoolivus.
Karuneshi südamemeditatsioon on aktiivne meditatsioon kerge liikumise
ja teadvustatud hingamisega kauni muusika saatel. See erineb
tavapärasest istumismeditatsioonist selle poolest, et toimib eelkõige
kehaliselt – lä
bi liigutuste ja hingamise.
See on südame energiat avav ja tugevdav meditatsioon, mille laiem
taotlus on kogemuse andmine, et südame tasandil oleme me kõik omavahel
seotud ja ühenduses. Meditatsiooniga toome tähelepanu mõtlemise
juurest tunnetamisele, luues eeldused elamiseks rahus ja harmoonias
ning suhestumiseks teiste inimeste ja kogu maailmaga läbi
heatahtlikkuse ja armastuse.
Kaasa võtta hea tuju, avatud süda, matid lamamiseks ja 1 Euro saali
kulude kattmiseks.
Asukoht: Tartu, Jaama 143b (Tartu Sotsiaalse Kapitali Arengukeskus,
www.tska.eu), II korruse saalis (sissepääs kohviku juurest)
Millal:
11 detsember 2012 kell 18.30 – 20.00 Karuneshi I südamemeditatsioon
Läbiviiad: Svetlana Nikolajeva, Riina Kruberg
Töökeeled: eesti keel, vene keel
Kontakt: Svetlana 55566221 Riina 56201066
07. detsember 2012
Tere armsad hinged, Kutsume teid osalema „12-12-12 – Südamest loomise õhtule“. Olles jätkamas teekonda, koguneme 12.12.12 Valgusepesas, et aktiveerida oma multidimensionaalne olemus ning võtta vastu sellest tulenev partnerlus ja koostöö. Läbi meditatsioonide ja kristallkausside helide …
Kutsume teid osalema „12-12-12 – Südamest loomise õhtule“.
Olles jätkamas teekonda, koguneme 12.12.12 Valgusepesas, et aktiveerida oma multidimensionaalne olemus ning võtta vastu sellest tulenev partnerlus ja koostöö. Läbi meditatsioonide ja kristallkausside helide on võimalik osaleda teadlikult Uue Elu loomises.
Igaüks võib kaasa võtta oma kristalle, mida meditatsioonides kasutada.
Õhtut viivad läbi Eve ja Raigo Kaljus
Toimumisaeg: 12.12.12 kell 18-21.30
Kohtumiseni Valgusepesas……
www.hiinameditsiin.ee mailing list