Olete oodatud osalema seminaril

Hobune hoiab karjamaad, karjamaa hoiab hobust

mis toimub

neljapäeval, 13. juunil algusega kell 11

Harjumaal Kuusalu vallas Leesi rahvamajas.

Seminar on mõeldud eeskätt hobuste ja karjamaade omanikele ning  teemade ring käsitleb hobuse heaolu, karjamaade korrashoidu, looduslike rohumaade toiteväärtust, karjatamise turvalisust. Ettekandjad on Soome põllumajanduse ja toidutööstuse uurimuskeskuse (MTT) juhtivad teadlased.

Päevakava:

–          Karjatamine osana hobuse- ja maastikuhoiust – Markku Saastamoinen

–          Kas karjamaal jätkub piisavalt sööta – lisasöötmise vajadus – Susanna Särkijärvi

–          Hobuse tervis ja tema ohutuse tagamine karjamaal – Marianna  Myllymäki

–          Koosluste taastamine ja hooldamine Lahemaa rahvuspargis – Tõnu Laasi, maahoolduse spetsialist

Tõlge eesti keelde.

Ettekannetele järgneb tutvumine ümbruskonna looduslike karjamaadega.

InnoEquine-projekt ja EHKÜ juhatus

__________ Information from ESET Smart Security, version of virus signature database 8416 (20130605) __________

The message was checked by ESET Smart Security.

http://www.eset.com

Peagi jõuab kätte puhkuste periood – ideaalne aeg, et kodus midagi meisterdada, parandada, kaunistada…

Kasuta võimalust ning hangi kõik selleks vajaminev soodsalt, sest 7.-9. juunini on EhituseABCs KÕIK KAUBAD VÄHEMALT
-20%!

Meeldivaid ostuelamusi soovides,
Sinu EhituseABC

Tere,

Emandad Eluaegsed

Kati Saara Vatmann

Eestimaa – ja ilmselt paljud teisedki tsiviliseeritud riigid, kus teostub Piiblis tõotatud matriarhaat vaimsel ja intellektuaalsel tasandil – on kaetud igavesti õppivate naiste võrgustikuga. On tekkinud eriline seltskond 30+ vanuses koolitüdrukuid-taluperenaisi kui õppivaid ja õpetavaid, loovaid ja loomandavaid isiksusi, kes ühendavad üliinimlikul jõul erinevad eluvaldkonnad. Tekivad kooslused, mida pole enne olnud – tuli välja mõelda. Ent kõigepealt mõtles Jumal välja sellised naised.

Diana Tarand on ametlikult Kaelase käitumishäiretega kooli juhatajanna, kes peab Soometsas lambakasvatustalu ja sünnitas, ise juba mitmekordse vanaemana, hiljuti kaheksanda lapse. Maria Kaljuste peab Orissaare lähedal Kalda talu, kus õpetatakse talukultuuri ja pärimustrit, koolitatakse psühholoogia alal nii isikuid kui gruppe, tehakse massiivselt koduveini, kaevandatakse dolomiiti ja proovitakse kätt kalaäriga. Kristi Mikola on oma kunstniku ja ärihariduse pealt asunud arendama Piibelehe puhkekeskust Hageri ja Kiisa vahel, tehes seda taevas kokku pandud armastajapaarina mehega koos sõna otseses mõttes hobujõul. Heli Künnapas on teoloogi ja militaarharidusega sotsiaalpoliitik ja kirjanik, kelle kaubamärk on Kuuse talu küülikufarm.

Nad kõik ühendavad erinevad erialad oma missiooni täitmiseks – ja unistuste teostamise suunas kulgedes kasvab neist igaühe haridusepuule üha uusi oksi. Elu ise lükkab üha uusi õppimisväärsusi neile ette – ning privileeg pidada töökohta oma enese kodus tähendab seitsme inimese tööd ühes päevas, meeletut eneseületamist ja üleloomulikku elamise julgust.

Maria Kaljuste:

„Suurem osa aina edasi õppimist tuleneb juba teatud teadmisi omandanuna järjest aru saamisest, mida kõike ma veel ei tea või ei oska, avastan arenedes, mis on järgmises eluetapis huvitav – varem ma ju lihtsalt ei teadnud, et sellised valdkonnad olemaski on. Professionaalse arengu soov ja vaimustus teatud tasemele jõudnud inimestega koos töötamisest ja tegutsemisest annab tiivad.
Mina tahtsin lapsena juristiks saada, õppimise käigus sain aga aru, et olen sedavõrd emotsionaalne maailmaparandaja, et pahanduste vältimiseks tuleb eriala vahetada. Seda enam, et hea psühholoog suudab samavõrd maailma paremaks paigaks muuta kui hea jurist.
Õppiva ema lastel muidugi on maailmast kui paremast paigast oma arusaamine – nad tahaksid pigem osa minu loenguteskäimise aega endale. Samas on nad niipalju kui asjast aru saavad uhked oma targa ema üle. Ma loodan. Ja teen seda, mida naudin, milles olen tugev – empaatia, raamist välja mõtlemine, loovmõtlemine, laiendatud ja kõigitine huvi inimeste vastu…

Diplomid on vajalikud siis, kui mäng lõpeb ja algab bürokraatia – aga see-eest väga tähtsad! Isiksusele aga on oluline, et kui ei õpi, siis justkui kanalid lubjastuksid ja hasart raugeb, areng peatub, tiivad lähevad töntsiks, muutun mömmiks – minu mees armastab õppivat ja õpetavat mind! Haridus on kirss tordil! Maal on elu, selle mitmekülgset nauditavust aga aitab haritus veelgi ehedama tajuda, kasvõi teadmised pärimuskultuurist, loodusest… Õpetan omasid siis, kui nad seda vajavad, teisi siis, kui ilusasti palutakse või hästi makstakse.

Kristi Mikola:

„Eneseteostus ja ambitsioonid on need, mis aitavad elus edasi ja sunnivad vastu võtma aina uusi ja huvitavaid väljakutseid. Teadmised ja koolitus jällegi toetab sihtide saavutamisel. Kui ma olin pisike 4aastane linnaplika – sündinud ja kasvanud Tallinnas – küsisid tihti vanemad inimesed: „Noooh, kelleks sa tahad saada, kui suureks kasvad?“ Minu vastus tuli kiirelt: võtan hobused ja lähen maale elama! Hobuseid hakkasin joonistama enne, kui neid omasilmaga näinudki olin ja nii ma Pelgulinna Gümnaasiumisse kunstiklassi sattusingi. Kunst ja loovus ning vaba mõtlemine on alati minu jaoks olnud olulistel kohtadel. Võime mõelda ja arendada oma loovust on võimas ja värske jõud. Haridustee on eneseotsing ja oma võimete tunnetamine. Enne kui midagi suurt teha saad pead oma võimeid tunnetama ja nad leidma. Loovusest ja kunstist ära ei ela, aga kui sinna juurde lisada natuke reklaami ja turundust ning ärilisi teadmisi ülikooli tasemel, siis vast peaks hea teoreetiline põhi koos vaba mõttelennuga olemas olema.

Enese paigutamine erinevatesse raamidesse ja vaatenurkadesse on arendav ja vaimu virgutav. Õpetad endale turunduse ja majanduse stamptöövõtteid ja teisalt püüad avastada selle materiaalse maailma mõju oma vaimsele loovale minale. Kõik need aastad linnas turundades tooteid ja teenuseid Eestis ja maailmamastaabis viis mind ühel hetkel tagasi iseenda, oma pere, looduse ja hobuste juurde. See on parim ja mõnusaim hetk minu elus, kui saan tegeleda sellega, millest pisikese plikana unistasin. Tõeline tõe hetk.

Õppimisel on mitu tahku. Minu lapsed on loovad ja vabad – nad armastavad kogeda uusi asju, näha looduse ja loomade elu, mängida tigude ja käbidega. Samas koolitarkus on põnev, kui see on toodud laste ette ahvatlevalt huvitavana nii, nagu see tegelikult ka on. Minu poeg on tõeline täheteadlane – ta armastab lugeda ja uurida kõike, mis puudutab planeete, füüsika algtõdesid ja teaduse aluseid. Temas on tärkamas huvi, mis on silmnähtavalt suurem kui õpikutes talle hetkel nendel teemadel pakutakse. Tütar on mul vabamõtleja ja tõeliselt mõnusate tiibadega pegasus, kes armastab kunsti ja ilu ning esitab küsimusi, mis viivad kaugemale, kui silmaga näha.
Minu ema lubas mul vabalt oma sihte seada ja tiivustas mind tagant tegema oma otsuseid ise. Teismelisena on raske oma sihte ja soove kindlalt tajuda, seega otsustasin proovida mitut teed, enne kui leidsin iseenda. Neli aastat oma elus rändasin ringi ja elasin välismaal, ikka et leida ennast ja omandada kogemusi. Erinevad kultuurid, sotsiaalne arusaam, tavad, keel – see kõik on see, mida keskkoolis ei õpi. Kogu elu on ikka tiivustanud kunst ja tahe luua.

Iga uus diplom annab enesekindluse astuda sisse igast uksest. Teadmised ja kogemused aga tiivustavad tegutsema. Õppimine hoiab noorena. Mida rohkem suudad haarata ja õppida, seda kergemini tuleb välja ka igapäevatöö. Ja õppiv ema omakorda eeldab perekonna kui meeskonna koostööd. Perekonna toel saab õppida – kui mees ei toetaks, ei jõuaks õppida. Õppides tuleb samuti arvestada, millise ohvri toob mees, lubades naisel leida see aeg eneseharimiseks. Sellevõrra tuleb ju temal loobuda oma ajast ja võtta üle osad naise kohustused perekonna ees. Minu mees tihti õpib koos minuga ja on väga armastav ja abivalmis toetama minu õppimissoove. Samas peab ta võtma endale lisarolli perekonna ees, kui mina olen eemal. See on koostöö ja mõistmine, mida tuleks ka mehele hiljem vastu pakkuda, et kõik oleks tasakaalus.
Minu suureks eeskujuks oli ülikooliajal Merle Krigul, kes oma töö kõrvalt kasvatas üles kolm last. See mõte innustas mind alati, et saan hakkama – kui saab see naine kolme lapse ja pere kõrvalt olla peaministri nõunik, siis saan ka mina hakkama. Ja saangi! Ka õpetatud saan. Alates hobuste õpetamisest kuni kalli abikaasa õpetamiseni. Muidugi seda viimast peaks ikka mõõdukuse piires olema, muidu talutööd ju ei edeneks. Eks õpitud tarkus peaks andma oskuse oma suud ka vahest talitseda. Koos mõeldes jõuab kiiremini tegudeni kui aina sõnadega õpetades.“

Heli Künnapas:

„Õppima tiivustab üleüldine ebakindlus kõigil aladel – ehk et ma ei tea, kas oma praeguse erialaga (ega ma enam ei teagi, mida selleks üldse lugeda?) paari aasta pärast tööd saan. Minu õppimised on olnud nö profiili laiendavad ehk et teaks paljudest asjadest midagigi. Tunnistan ausalt, et pole ühelgi alal prof, kuid tänapäevases maailmas tunnengi ennast nii kindlamalt, kui mul on mitmeid valikuvõimalusi. Personalijuhina töötades olen konkurssidel küll jätnud kõrvale inimesi, kelle CV on liiga kirju, kuid mul endal kipub minema samuti – kirjutamisest küülikukasvatuseni, personalijuhtimisest teoloogiani.

Teine põhjus on kindlasti elukogemusest tulenev huvide muutumine. Inimene on produktiivseim alal, mis teda ennast ka huvitab. Seega on pidev enda täiendamine normaalne, kui ei taha iseendaga vastuollu minna (jääda ühe eriala juurde põhjendusel, et „kunagi sai see ju valitud!“). See ei tähenda uut kõrgharidust igal kümnendil, vaid erinevaid kursusi, enda harimist raamatutest ja internetist.

Lõpuks ei saa aga erinevaid teemasid teineteisest lahutada, sest elu Maal on üks suur tervik, milles iga osa täiendab teist, kõik on omavahel seotud. Oma spetsiifilise eriala mätta otsas võib üldine suur pilt kaduda.

Algkooli ajal tahtsin saada zootehnikuks, et saaks hästi palju loomadega tegeleda. Vanemaks ja targemaks (ühiskonna ootustest teadlikumaks) saades otsustasin juristiks õppida. Personalijuhiks õppides sain korraliku koolituse ka sellega kokkupuutuvate seaduste alal, seega osaliselt juristiks õppimise idee isegi teostus. Selle mõtte taga oli aga otseselt juristide väidetav kõrge töötasu. Klassijuhataja soovitas peale gümnaasiumi lõppu õppida klassiõpetajaks eelnimetatul põhjusel – oskan mingil määral paljusid alasid/teemasid (nagu ongi vajalik klassiõpetajale, kes ise kõiki aineid, k.a. sporti ja muusikat õpetab).

Nüüdseks olen halduskorralduse alase baka ja teoloogia magistrikraadiga välja jõudnud kirjutamise ja loomakasvatuseni, mis mõlemad on unistuse täitumised. Vahepealsetel aastatel tundusid need aga utoopilised… kuni tuli kätte õige aeg ja nö õiged kaardid ja õnnestus mõlemaga tegelema hakata.

Ümbritsevatel inimestel on suur mõju suundumuste muutmisel. Usun, et näiteks paljud kirjanikud, kes on sellest ametist terve elu unistanud, on (liiga palju kordi!) kuulnud, et kirjanik pole mingi amet. Samuti lauljad, muusikud… No ja mida  sa siis ikka unistad tööst, mis polegi töö ja regulaarselt sisse ka ei too.  Aga kui paljust oleks me kõik ilma jäänud, kui nende erialade inimesed oleks unistusest loobunud.

Et minu lapsed oma unistusi ei kardaks, püüame igapäevaselt neile ümbritsevat arusaadavalt tutvustada, tähelepanu pöörata looduses toimuvale, käia teatris, loeme enne õhtu- ja lõunaund erinevaid raamatuid – ja see huvitab neid.  Meie ei tegele eriliselt oma laste arendamisega, ei püüa neist imelapsi koolitada. Tahame aga alati olemas olla, kui lapsel on küsimus. Rääkimisel on meie majas oluline roll.

Paratamatult sõltub haridus ka materiaalsetest võimalustest – kas on võimalik unistustest lähtuda või tuleb esmalt mõelda rahalisele hakkamasaamisele. Loomulikult ka perekonna väärtustest – kas on oluline, et jätkatakse (pealesurutult) ametit, mida mitu eelnevat  põlve on peetud või lastakse noorel valida. Eeldustest on mõningatel erialadel lihtne lähtuda, kuid paljude erialade puhul tulevad eeldused või nende puudumine välja alles pärast erialale tööle asumist. Kahjuks ei suuda gümnaasiumi lõpuks noored ennast piisavalt analüüsida, et aru saada, millisele erialale nad paremini sobivad.

Mina olin gümnaasiumi lõpus hädas, sest vanemad ei tahtnud mind kohe sugugi suunata. Tol ajal ootasin mingitki arvamust,  mida võiks edasi õppida, kuid nüüd oskan hinnata, et nad jätsid valiku täiesti minu teha ja minu vastutada. Magistriõppesse läksin alles 4 aastat pärast baka lõpetamist, sest ma lihtsalt ei tundnud ühegi eriala puhul, et just seda tahaks õppida. Siis aga leidsin õige.

Kui soovid erialast tööd, siis mingil määral on ikka diplom oluline. Esiteks näitab see ikkagi mingil määral hakkamasaamise oskust, võimet alustatu (kõrgkoolis õppimine!) lõpule viia. Samas nö hobide puhul on olulisem see oskus, mida koolituselt saad, pidev iseõppimine. Iga diplom/tunnistus näitab, et vastad teatud nõuetele, oskad õigesti vastata teatud küsimustele.  Samas ei pruugi aga eksamil küsitu ja õppejõu poolt oluliseks peetu olla see, millega sul endal selle alaga tegelema hakates rinda pista tuleb.  Seega lõputu diplomite kogumine võib lõpuks kahjuks tulla. Tänapäeval on interneti abil kõik võimalused kodus enda täiendamiseks igal alal. Koolis suunab õpitavat teemat ikkagi õpetaja ja tema isiklikud eeldused (isegi riikliku õppekava puhul).

Pidev ajuliigutamine on oluline -nagu veerema lükatud esemele on lihtne hoogu juurde anda, nii ka ajuga – kui hoiad selle pidevas liikumises, on lihtsam uusi teadmisi juurde õppida või näiteks lihtsalt raamatutki lugeda. Kui tuleb pikem paus sisse, on hulga raskem tähelepanu koondada.

Mehe ja naise vahel võib õppimise küsimus keerulisi olukordi tekitada pigem siis, kui ollakse tegevad samas või vähemalt sarnases valdkonnas. Meil elukaaslasega on erialad ja tegevusvaldkonnad nii erinevad, et me ei oska teise oskusi või nende puudumist ei hinnata ega kadestada. Samuti saame teise saavutuste üle rõõmu tunda ilma kadestamiseta, kuna pole lootustki, et ise samaga hakkama saaks.
Eks me kõik tahame millegagi hakkama saada, oma olemasolu õigustada. Mõne jaoks ongi selleks saavutuseks järjekordne diplom.  Seega über-haritus on küll minu arust kompensatsioon peale õppimist päriselt elama hakkamisele.

Iga uus teadmine ja oskus peaks aitama meil siinses ilmas, teineteise kõrval paremini hakkama saada. Kui aga jääda kinni õppimisse ning sellest saab eesmärk omaette, kaob tegelikult side reaalse eluga. Igast raamatutarkusest saab tarkus siis, kui seda rakendatakse.

Sellise olukorra tekkimisele on kindlasti suuresti kaasa aidanud jätkuv linnastumine- laste- ja loomadevaba elu, kuna linnas on nad takistuseks. Lapsed ja loomad on head õpetajad- üleliigset lasti kaasa ei veeta, hakkamasaamiseks on vaja karja, teineteist. Linnas elades see sisekontroll kaob ja nii tulebki enda olemasolu teisiti õigustada- järjekordset diplomit taga ajades.

Õpetamise puhul ongi kõige targem teha seda isikliku eeskujuga. Niisama sõnadest jääb väheks. Näiteks kui kahene lööb teist last ja sa teda selle eest lööd, öeldes, et teisi ei tohi lüüa…  Meest õpetan lastekasvatuse küsimustes või pigem on need vestlused ühise tee leidmiseks, sest see on kindlasti ala, kus kaks lapsevanemat peavad sama liini ajama. Ise püüan õpetada vaid siis, kui küsitakse. Aga kui küsitakse, siis jagan ennast hea meelega. Mulle endale ei  sobi üldse, kui mind igapäevases elus pidevalt õpetatakse ja suunatakse, eriti kui õpetava inimese teod tema sõnu ei kinnita ning enda eluga hakkamasaamine on küsitav. Oma ala proffidelt õpin hea meelega.

Eks raamatute kirjutamise üks mõte on ka õpetamine- näidata lugejale olukordi ja nende lahendusvõimalusi, ilma et lugeja peaks neid oma elus läbi kogema. Seega… kipume jah õpetama.

Diana Tarand

„Minu puhul ajab õppima kindlasti uudishimu. Ahmin enesesse hämmastama pannud, ja juba kellegi poolt avastatud/leiutatud/loodud fakte, teadmisi, teooriaid… Reflektsioon on tulnud läbi õppimise – adud, et enam pole võimalik sellelt karusellilt maha hüpata. Õppimine hakkab mõjuma nagu narkootikum – tekib sõltuvus – ja mis on eriti vahva – oskad ka ise juba seoseid luua ja avastada.
Lasteaialapsena mõjutasid minu nagu enamuse laste elukutse valikut kõik vormirõivastuse kandjad – müüjad, miilitsad, ka lüpsjad oma kitlitega… Hiljem autoriteetsed eeskujud – õpetajad, baleriinid, lauljad. Eeskujudest innustust saades kujunes välja praegune dilemma: vanemad – talupidamine versus õpetaja – koolijuht.
Kuna õpiküpseid lapsi on mu pesakonnas seitse, siis saan massiliselt väita, et olen oma eeskujuga olnud väga tugev mõjutaja. Laste ambitsioonid on kõrged ja nad püüavad leida võimalusi, kuidas neid täita. Olen seisukohal, et siin mängib tänapäeval suuresti rolli hästi tasustatud ametikoht. Oman kogemust, kus gümnasistid on stressi viidud enne koolilõpueksameid sellega, et nad ei suuda valida eksameid, nad ei suuda otsustada, millist eksamit on vaja, et teha sisseastumiskatseid jumal-teab-millisele erialale, mis oleks perspektiivikas ka kümne aasta pärast. Mis unistustest siin saab juttu olla. Kurvastavalt vähe on idealismi järgijaid.
Minu õpitee on sõltunud ametikohal olles sellest tuuleveskitega võitlemisest, aga unistuste töö loon ju hoopis koju ja siin on a priori elukestev õpe – nauding! Õpin-reflekterin-õpin-reflekteerin. Ammu avastatud tõde, et vaimuhiiglased on ka hilisemas küpses eas ääretult erudeeritud.
Mõnevõrra olen ma isiklikult ennast täiendanud ja intellektuaalseid tiibu sirutanud selleks, et mind, paljulapselist loomakasvatajat, ei peetaks abivajavaks asotsiaaliks. Ent tegelikult peabki maal elav inimene kümnekordse pauperiga panema. Maal peavad vastu vaid tugevaimad ja julgeimad. Maa harimatud noored liiguvad linna otsima paremat tööd. Parem töö nõuab õppimist ja arengut, võimaldades ka suuremat sissetulekut. Hariduse omandamisega tekib ahaa-efekt – linnas oled suure massi sees eikeegi, su laste lapsepõlves puudub naturalistlik loomulikkus – ja nii pöörduvadki haritlased maale, tuues sinna oma teadmiste näol uusi väärtusi. Maal ei saa lollid hakkama! Lapsed on liikumasundivaks jõuks. Ja mehe-naisevahelise armastuse viljad- mina olen kinkinud oma kaasadele lapsed. (Kellest küll üks on pidanud kingitust väheväärtuslikuks….aga see pole suurem õnnetus – nüüd on nad minu. Olen alles suure egoga.)
Jah, olgem ausad, igale mehele pole jõukohane nende kingituste vastuvõtmine, mida teeme. Mu esimene mees, kellele sünnitasin kuus tütart, tundis minu õpingute ja täienemise, eneseteostuse ja arenemise puhul alaväärsust, mida lahendas kõrvalsuhetega. Neist ühte ta viimaks kaduski. Teine mees, mu seitsmenda tütre ja poja isa, on vastupidi üha armastavamaks ja austavamaks muutunud, mida enam mina end teostan ja tõestan. Seda, et me kipume ise õppides ka kõiki teisi – meest, lapsi ja ühiskonda – õpetama, on paratamatus! Kadestavad ja kiruvad, võtavad eeskuju ja õpivad – aga me ei tee seda teadlikult. Lihtsalt läbi hariduse/harituse on tulnud väge ja pauerit. See on nii võimas ja ajab tiibu aina jõudsamalt laiali.“

Ka selliste naiste geenid ajavad end jõudsalt laiali. On veel üks ühine omadus, mis neid nelja siinkõnelnud naist ühendab. Kõigil neil oli kõneldes titt tissi otsas.

Hea kaasamõtleja!

Heategevusühing Hea Tegu MTÜ on korraldamas kõikidele Eesti lastele üritust “Lastekaitsepäev 2013”, mis sel aastal toimub 01. juunil 2013 Pärnus, Kaubaamajaka (Papimiidu 8/10) parklas.

Kell 12 algav ja 5 tundi kestev üritus on kõigile tasuta. “Lastekaitsepäev 2013” üritust korraldades on mõeldud ennekõike lasterikastele peredele. Ka kõige väiksema sissepääsuga üritustele minek tähendab suurele perele meeletut väljaminekut. Teie abiga me muudame seda “müüti”!
Lastekaitsepäeval ühendame meeldiva tervislikuga ning pakume kõikidele huvilistele võimalust tähistada lastekaitsepäeva sel aastal sportlikus õhkkonnas. Kuna iga lapse heaolu jaoks on kõige olulisem perekond, siis võime tänavust üritust julgelt nimetada kogupereürituseks, kus igav ei ole kindlasti 2-3 aastastel ega ka täiskasvanutel. Igal ürituse külastajal on võimalus võistelda pea kümnel erineval võistlusalal, kusjuures paljud võistlusalad nõuavad nii lapse kui lapsevanema osavõttu. Perekond ongi võistkond.
Mõistagi ei puudu lastekaitsepäeva peolt ka kingitused! Auhindu jagatakse ohtralt kõikide tegevusalade parematele, lisaks mitme tegevusala juures ka lihtsalt osalemise eest. Näiteks kuni 5 aastased lapsed, kes lähevad pealeistutava autoga ralllit sõitma, saavad kõik ka väikese preemia.

Selline, kõikidele huvilistele TASUTA pea 20 erineva tegevus-võistlusalaga üritus, on kindlasti ainulaadne kogu Eestis. Lisaks eelpool mainitule tulevad üritusele ka operatiivüksused oma igapäevast tööd tutvustama, esinetakse laval ja… Lastekaitsepäeva ürituse laval, kuuleb nii lastelaulu kui näeb ka kõhutantsu. Ürituse lõpetab lastelemmik Getter Jaani.

Pöördume Teie poole palvega võimalusel toetada antud üritust. Koostöös Pärnu Postimehega saame pakkuda tänutäheks Teie logo avaldamist Pärnu Postimehes ja loomulikult ka meie kodulehel, lastekaitsepäeva ürituse lehel. Täpsem info http://teehead.ee/Lastekaitsepaev2013.html.

Praeguse seisuga on projekti õnnestumiseks eelarvest puudu veel 800 EUR. Teie kaasabil tuleb sellest kindlasti rõõmu ja üllatuste rohke päev kõikidele lastele!

Ette tänades!

Hea Tegu meeskond
Heategevusühing Hea Tegu MTÜ
771000853159 (LHV Pank)
http://teehead.ee/

Tervist!

Sellel laupäeval 11.mail toimub “Leivateo õpituba” Tallinna
vanalinnas Vana-Posti 7.

Suurte kogemustega leivameister, näitleja Janek Joost
näitab, kuidas teha lihtsate vahenditega kodus väga head
juuretisest valmistatud leiba.

Kohapeal läbitakse kõik leivateo etapid ja küpsetatakse erinevate
maitsete ja koostisega eelkergitatud leivad ka valmis.

NB! Koju saab kaasa ka juuretise millest hakata ise leiba
küpsetama !

Soovitame soojalt! See leib pole kedagi külmaks jätnud”

Vaata lähemalt:
http://www.vp7.ee/leivateo-kursus

registreeru osalema siit:
http://www.vp7.ee

Kui soovid edaspidi kursis olla kõige huvitavaga mida VP7
Loomestuudio pakub  – registreeru meie meililisti siit:
https://app.getresponse.com/site/vp7/webform.html?wid=423791

VP7 – Tunne ennast hästi !

Hea talguline!

Suur aitäh talgupäeval osalemast!

Aitäh, et aitasid sündida sel vägeval talgupäeval! Üle pooleteise tuhande talgujuhi oli valmis olema korraldajaks ja eestvedajaks ning üle 36 000 eestimaalase tulid nende kutse peale ja panid käed külge. Eestimaa näitas, et meil ei ole ükskõik meid ümbritsevast elukeskkonnast. Me oskame üha enam märgata enda ümber toimuvat ning oleme valmis minema appi neile, kes abi vajavad, olgu selleks võõras tänavalt, naaber ülevalt, eakas külamemm, lähedal asuv lastekodu või koduta loomad. Meile on tähtis, et Eestimaa terviserajad, spordiplatsid ja laste mänguväljakud oleksid heas korras ja ohutud. Me väärtustame oma kultuuripärandit ja mälestiste säilimist. Me hoolime oma küla- ja linnatänavast.

Sel moel on meil päris mõnus olla üheskoos siin Eestimaal, mis talgupäeva järel on taas kröömike kaunim nii meie ümber kui meie sees!

Fotod, videod ja tänupakkumised veebilehel

Mõned talgupäeva partnerid on soovinud talgupäevalisi premeerida, Hiiu Folk pakub soodsamat festivalipassi, Äripäev tasuta lehetellimust. Leiad need pakkumised huvi korral siit: www.teemeara.ee/aituma

Oma fotod talgutest saad laadida üles Teeme Ära Facebooki lehele või saata link oma piltidele info@teemeara.ee.

Videod palume üles laadida Youtube’i (www.youtube.com), pannes neile kindlasti märksõnaks ”Teeme Ära 2013”, nii on need kõigile leitavad!

Vaata otsenoppeid talgupäevalt ja jaga ka oma lugu

Talgupäeva meeskond ja Eesti Rahva Muuseum kutsuvad Sind üles kirja panema ja jagama oma talgulugu. Loo saad kirja panna: www.teemeara.ee/talgulood.

Talgupäeval kuuldud muljeid talgutelt jagasime jooksvalt talgupäeva lehe kaudu kogu Eestiga, neid on mõnus ka tagantjärele sirvida www.teemeara.ee/otse. Järgemööda jõuavad meie kodulehele jagatud talgulood ja talgujuhtide tagasiside.

Palun edasta see kiri ja tänusõnad ka kõigile kaastalgulistele, kes end ehk kirja ei pannud või e‑posti ei kasuta!

Soovime mõnusat kevade jätku ning kohtumiseni järgmisel talgupäeval 3. mail 2014!

Teeme ära!
Teeme Ära talgupäeva meeskond

Meie kontaktid leiad siit: www.teemeara.ee/kontakt

Aitäh, ei soovi rohkem teateid

Дорогой участник Дня полезных дел «Сделаем!»

Большое спасибо за Ваш вклад!

Выражаем свою благодарность за то, что благодаря Вам День полезных дел удался на славу! Более полутора тысячи человек выразили готовность организовать полезные мероприятия и более 36 000 жителей нашей страны ответили на их приглашение, приняв участие в различных полезных делах. Эстония показала, что мы не равнодушны к окружающим нас пространству и людям. Мы все больше и больше замечаем, что происходит вокруг нас и готовы прийти на помощь тем, кто в ней нуждается, будь это незнакомый нам человек с улицы, сосед сверху, пожилая жительница сельской местности, находящийся неподалеку детский дом или бездомные животные. Для нас важно, чтобы спортивные и детские площадки, а также тропы здоровья в Эстонии были бы в хорошем состоянии и безопасны. Мы ценим наше культурное наследие и сохранение памятников. Мы заботимся о дорогах в деревнях и городах.

С такими ценностями вместе нам достаточно хорошо находиться здесь, в Эстонии, которая после Дня полезных дел стала еще краше не только вокруг, но и внутри нас!

Фотографии, видео и предложения с благодарностями находятся на сайте

Некоторые партнеры Дня полезных дел выразили желание отблагодарить участников мероприятия: Hiiu Folk предлагает билет по льготной цене, «Деловые ведомости» – бесплатную подписку. Подробнее здесь: http://teemeara.ee/blaghodarim

Свои фотографии со Дня полезных дел Вы можете загрузить на страничке «Сделаем!» в Facebook и прислать ссылку на них по адресу info@teemeara.ee. Вы также можете послать на этот адрес и сами фотографии.

Просим Вас загружать видеоролики на Youtube (www.youtube.com), обязательно сделав пометку ”Teeme Ära 2013” / День полезных дел «Сделаем!» 2013, чтобы их было легко найти.

Посмотрите, как прошел День полезных дел у ваших единомышленников и добавьте свою историю!

Команда «Сделаем!» и Музей народа Эстонии приглашают Вас поделиться своими впечатлениями от мероприятия. Историю Вы можете оставить здесь: http://teemeara.ee/istorii-uchastnikov

В течение всего Дня полезных дел по адресу www.teemeara.ee/otse мы делились поступающими к нам в штаб впечатлениями участников со всей Эстонии. Заходите и почитайте, как провели этот день Ваши единомышленников! После мероприятия к нам продолжает поступать обратная связь от участников.

Просим передать это письмо и наши слова благодарности всем известным Вам участникам дня полезных дел «Сделаем!», которые не зарегистрировались на участие на сайте или не используют электронную почту!

Желаем Вам замечательного продолжения весны. До встречи через год, 3 мая 2014 года!

Сделаем!

Команда Дня полезных дел «Сделаем!»
Наши контактные данные находятся здесь: http://teemeara.ee/komanda

Спасибо, я не желаю больше получать сообщения!

Hea klient!

Valminud on PRIA maikuu infokiri!

Infokirjast leiate järgnevad teemad:

Mis oli ja mis tuleb

• Käimasolevad ja algavad taotlusvoorud
• PRIAs algas 2. mail pindalatoetuste taotluste vastuvõtt
• Vesiviljelejad soovivad investeeringuteks üle 5,5 mln euro toetust
• EKF 3.2  taotlemisest

Määratud toetused

• Mikropõllumajandusettevõtjad saavad investeeringuteks 19,87 miljonit eurot

Pane tähele!

• Mesilasperede ja sigade arvu teatamise tähtaeg on 15. mai
• PRIA Harju büroo asub nüüd Sakus

Teadmiseks

• Kuidas hinnatakse projektitoetuste taotlusi?
• Kas ja kuidas tohib kavandatud investeeringu osas muudatusi teha?

e-PRIA uudised

• e-PRIAs avatud uus teenus „Veiste, lammaste, kitsede Eesti-sisene massliikumine“
• Valminud on uued videojuhendid

Infokiri asub aadressil

http://www.pria.ee/uudiskiri/vaade/pria_infokiri___mai_2013

Head lugemist!
PRIA

Eurorahade kasutamisest mikroenergeetikas:

–          Eile toimus Riigikogus säästva energia toetusrühma koosolek, kus Majandus ja Keskkonnaministeeriumi ametnikud selgitasid, miks eurorahadega taastuvenergia väikelahendusi toetama ei peaks. Minuga koos osales koosolekul ka Energiapartner OÜ esindaja Mikk Saar. Riigikogu liikmeid oli kohal 7, esindatud olid Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide saadikud. Majandusministeeriumi põhjenduste kohaselt on väikelahendused aga ka energiaühistud ühiskonnale koormaks – inimesed tahavad pääseda võrgutasude maksmisest, samas kõigile teistele võrgutasud kasvavad ja jaotusvõrgu kulud samuti; need lahendused on kallid ja ebapraktilised; nende toetamist piiratud ulatused tuleks teha ainult sellepärast, et eurodirektiivid nõuavad liginullenergiahoonete ehitamist juba käesoleva kümnendi lõpuks. Argumenteerisime koos mitmete Riigikogu liikmetega sellisele käsitlusele vastu ja andsime teada, et jätkame allkirjade kogumisega petitsioonile http://petitsioon.ee/toeta-kohaliku-energia-arengut ning kirjade saatmisega. Riigikogu liikmed otsustasid, et tuleks veelkord Valitsusele märgukiri saata, et lisavahendeid leida.

–          Taastuvenergia100 FB lehel https://www.facebook.com/taastuvenergia100 käib mikroenergeetika teemal tuline arutelu. Paluksin teil võimalusel selles arutelus kaasa lüüa.

–          Kui te veel petitsioonile http://petitsioon.ee/toeta-kohaliku-energia-arengut oma allkirja andnud pole, siis palun tehke seda ja kutsuge ka sõbrad allkirjastama.

Ida Muusika Festival ORIENT
PÜHAMU BAZAARIL
29 mai — 2 juuni 2013
Oriendi telk, Rotermanni väljak
Tallinn
Baltimaade esimene ja seni ainus festival, mis on pühendunud üksnes Aasia muusikale.
**************************
29 mai kell 19 Oriendi telk, Rotermanni väljak
Ensemble GOUSSAN (Armeenia)
Traditsioonilise muusika ja tantsu ansambel JAN CHI MA DANG (Korea)
Ensemble GOUSSAN Haig Sarikojumdžjan (duduk, beloul), Gaguik Muradjan (kamantša), Bruno Caillat (zarb, dap)
Armeenia keskaegsete trubaduuride ja bardide (goussan) muusika.
oussan trio tutvustab festivalil armeenia keskaegsete õukonnatrubaduuride ja rändmuusikute — bardide (goussan) loomingut, mis inspireeris ka XVIII saj Kaukaasia kuulsaimat poeeti ja muusikut Sayat Novat (1712–1795). Ajastu traditsiooniliste pillide (4-keelne kamantša, puupuhkpill duduk ja karikakujuline trumm — zarb ehk tonbak) tekitatud iidne helimaailm manab kuulaja silmade ette pilte Armeenia kordumatust loodusest — uhkest Kaukasuse mäeahelikust ja selle üle kõrguvast lumisest Araratist.
Goussan’ide, hilisemal ajal ašuugideks nimetatud müstiliste trubaduuride loomingul on kokkupuutepunkte paljude Lähis-Ida ja Aasia läänepoolsete rahvaste traditsioonidega.
Ašuugid rändasid Türgis, Pärsias, Armeenias, Gruusias, Aserbaidžaanis, Türkmenistanis ning Iraanis ja neil on suuri teeneid nende rahvaste suuliste kultuuritraditsioonide talletamisel.
Nende looming käsitleb nii esialgu paganlike uskumustega seotud teemasid Jumalaemast ehk kõigi armeenlaste emast Mourané’st ja tema poja Guissiané ülestõusmisest (siit ka nimetus goussan) kui ka igavesi teemasid filosoofiast ja kõikehõlmavast armastusest. Siin on nii lüürikat kui eepikat, mis on jõudnud tänapäeva tänu paljudele meistritele, kes on oma oskused omandanud põlvest põlve individuaalse õppimise ja suulsite pärimuste kaudu.
Korea traditsioonilise muusika ja tantsu ansambel JAN CHI MA DANG
Kunstiline juht Seo Gwang-il
KavaI “Kurjade vaimude väljaajamine”, II “Haarav meelelahutus”
Jan Chi Ma Dang asutati 1992 aastal Korea suurlinnas Incheonis ja paistab silma oma võimekate instrumentalistide, loomingulisuse ning meisterlikkusega. Korea traditsiooniliste rituaalide kõrval on ansambli repertuaaris mitmeid värvikaid löökpilli- ja crossover etendusi. Jan Chi Ma Dang korraldab ka meistriklasse, õpetades korea traditsioonilist etenduskunsti ja klassikalist muusikat gukak’i. Ansambli tegevus põhineb selle juhi Seo Gwang-il’i ja tema liikmete poolt järjepidevalt läbiviidud uurimistööle ja sügavatele teadmistele kultuuripärandist. Ansambel on seadnud oma eesmärgiks tutvustada Korea traditsioonilist näitekunsti ja muusikat kogu maailmas. Jan Chi Ma Dang on mitmete rahvuslike konkursside võitja. Teda on kutsutud esinema arvukatele festivalidele ja ida muusikale ja kultuurile pühendatud üritustele paljudes maades, sh Prantsusmaa, Taani, Singapur, Hiina, Jaapan, Taiwan, Soome Leedu, Austraalia ja Ameerika.
Ansambli juht Seo Gwang-il on õppinud korea traditsioonilist muusikat Chungangi Ülikoolis ja täiendanud end sellel ala ka Seouli Rahvuslikus Ülikoolis. Ta on Korea vaimse kultuuripärandi–traditsioonilise rändteatri Namasadang asjatundja ja üks osatäitjatest. Seo Gwang-il on Seouli Trummifestivali löökpillimängijate konkursil võitja. Ta on Korea Traditsioonilise Etenduskunsti Assotsiatsiooni Incheoni haru direktor ja Korea traditsioonilise muusika festivali Bupyeong Pungmul kunstiline juht. Seo Gwang-il töötab instruktorinaKorea Kultuuri- ja Turismiministeeriumi juures tegutsevas traditsiooniliste etenduskunstide haridus- ja arenduskeskuses.
Jan Chi Ma Dang’i etteaste esimene osa “Kurjade vaimude väljaajamine” tutvustab tseremoniaalseid laule ja tantse, mida esitatakse matuserituaali käigus lahkunu vaimu rahustamiseks ning elavate lohutamiseks ja rõõmustamiseks. Iidsed tavad seovad elu ja surma, inimeste ja jumalate maailma ühtseks tervikuks. Kava teises osas “Haarav meelelahutus” esitab ansambel Samulnori — neljale korea traditsioonilisele löökpillile (Kkwaenggwari — väike gong, jing — suur gong, janggu — liivakellakujuline trumm, buk — tõrrekujuline trumm) loodud muusikat, lehvikutega rahvatantsu Chook won mu ja sajanditevanust armastusele pühendatud rahvalaulu Ah-ri-rang (pealkiri tähendab nii ‘kaunist armastatut’ kui ka ‘igatsust sügavalt armastatud inimese järele’).
**************************
30 mai kell 19 Viljandi Pärimusmuusika Ait
Korea traditsioonilise muusika ja tantsu ansambel JAN CHI MA DANG
Kava vt ülalpool
**************************
30 mai kell 19 Oriendi telk, Rotermanni väljak
Pandit Vishwa Mohan Bhatt (Mohan vina, India)
Pandit Sulhen Chatterjee (tabla, India)
Peeter Vähi (tanpura)
Pandit Vishwa Mohan Bhatt (sünd 1950), pikaaegne Ravi Shankari õpilane, on silmapaistev keelpillivirtuoos. Ta mängib Põhja-Indiai klassikalist muusikat omakonstrueeritud slide-kitarri tüüpi pillil, Mohan vīn.āl. Maailmas on ta enamtuntud Grammy auhinna saanud albumi “A Meeting by the River” järgi, millel ta esineb koos kuulsa ameerika kitarristi, laulja ja helilooja Ry Cooderiga. Ta on teinus koostööd ka mitmete teiste Lääne muusikutega, sh Taj Mahali, Béla Flecki ja Jerry Douglas’iga. Osavõtt Eric Claptoni korraldatud Crossroads kitarrifestivalist Kariibi mere saarel Antiqua 2004 tutvustas teda laiemale auditooriumile. Pt Vishwa Mohan Bhattile on omistatud mitmeid India kõrgeid autasusid ja aunimetusi, sh Sangeet Natak Akademi 1998 ja Padma Shri 2002. Ajakiri “Acoustic Guitar” nimetas teda maailma suurimaks ja väljendusrikkamaks slide-mängijaks. Vishwa Mohan Bhatt elab Jaipuris, India Rājasthāni osariigis. Tema vanem poeg Salil Bhatt on samuti tuntud Mohan vīn.ā ja ka Satvik vīn.ā mängijana, noorem poeg Saurabh Bhatt on helilooja, pojapoeg Satvik Bhatt alutas pillimänguga kolme ja poole aastaselt ning tundis juba lapseeas 45 erinevat rāgat. Ka Vishwa Mohan Bhatti vanemad late Manmohan Bhatt ja late Chandrakala Bhatt olid muusikud ja muusikaõpetajad ning pühendasid teda juba varakult india klassikalise muusika ja selle interpreteerimise kunsti. Vend Hemant Bhatt reisib üle terve maailma india klassikalist muusikat tutvustades, vennapoeg Krishna Bhatt mängib aga sitāri ja tablāt.
Mohan vīn.ā on üks slide-kitarri modifikatsioone, mis sai oma nime pilli konstrueerija Vishwa Mohan Bhatti järgi. Pillil on 20 keelt — 3 meloodia- ja 17 resonantskeelt. Heli tekitamine sellel pillil on segu havai kitarri, sitāri, sarodi ja vīn.ā mängututehnikatest.
**************************
31 mai kell 19 Oriendi telk, Rotermanni väljak
JABBAR GARIAGDI MUGAM TRIO (Aserbaidžaan)
SAUNIAW, CAMAKE & TAIWU LAULJAD (Taiwan)
JABBAR GARIAGDI MUGAM TRIO Melekkhanim Eijubova (mugaamilaulja), Fakhraddin Dadašov (kemantša), Mohlet Muslumov (tar)
Aserbaidžaani mugaamid
Jabbar Gariagdi-oglõ (1861–1944), Aserbaidžaani iidsete mugaamitraditsioonide esimese taaselustaja nime kandev ansambel ühendab kolme selle ala hinnatumat asjatundjat tänapäeva Aserbaidžaanis. Kõik kolm on Aserbaidžaani rahvakunstnikud, kes on tutvustanud aserbaidžaani mugaame peale oma kodumaa paljudes erinevates Euroopa riikides, Aasias ja Ameerikas, esinedes nii ansamblis kui ka solistidena. Interpreeditöö kõrval tegelevad kõik kolm ka mugaami traditsioonide õpetamisega Aserbaidžaani kõrgkoolides.
Melekkhanim Eijubova, üks Aserbaidžaani silmapaistvamaid mugaamilauljaid sündis Šamahhi linnas. Muusikaõpinguid alustas ta akordionimänguga ja oli nooruses ka koorisolist. 1979–1984 õppis Melekkhanim Eijubova Aserbaidžaani Riikliku Kunstide Ülikooli muusikalise komöödiateatri näitleja erialal. Ta on tegutsenud rahvamuusikaansamblis Irs ja on aastast 1985 Aserbaidžaani Raadio ja TV S Rustamovi nim rahvapilliorkestri solist ning laulab ka Jabbar Gariagdi Mugam Trios. Ta on laulnud peategelast Leilit Uzeir Hadžibekovi (Üzeir Hadžõbäjov) oopris “Leili ja Medžun” Aserbaidžaani Riikliku Ooperi- ja Balletitetri laval. Mugaamilauljana on ta tutvustanud aserbaidžaani traditsioonilist muusikat pea kõikjal maailmas. Tema mugaamialbumeid on välja antud Saksamaal, Prantsusmaal ja Türgis. Melekkhanim Eijubova on Aserbaidžaani Riikliku Kultuuri- ja Kunstide Kõrgkooli dotesnt.
Fakhraddin Dadašov lõpetas 1972 aastal Bülbül Muusikakooli ja U Hadžibekovi nim Aserbaidžaani Riikliku Konservatooriumi kemancha erialal. Aastast 1966 on ta Aserbaidžaani Raadio ja TV juurde kuuluva A Bakihhanovi nim rahvapiliorkestri kontsertmeister. Ta on mitme rahvusvahelise festivali laureaat. Tema CDsid on välja antud Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias ja Kanadas. Kontserditegevuse kõrval õpetab ta kemantšat ka Aserbaidžaani Riiklikus Konservatooriumis.
Mohlet Muslumov, tunnustatud tarivirtuoos on samuti Aserbaidžaani Riiklku Konservatooriumi kasvandik. Aastast 1975 oli ta S Rustamovi nim rahvapilliorkestri solist, aastast 1988 mängib Jabbar Gariagdi Mugam Trios. Praegu on ta ühtlasi ka A. Bakihhanovi nim rahvapilliorkestri kunstiline juht ja Aserbaidžaani Riikliku Konservatooriumi mugaami õppetooli juhataja. Ta on mugaamikunstiga tegelenud väga kaua, millest annavad tunnistust ka tema rohkem kui 20 CD-salvestust. Tema pillimängu võib kuulda nii Aserbaidžaani kui ka mitmete teiste maade raadiotes.
ARMASTUSEGA PAIWANIST, Muusikaline teekond Paiwani põlisrahva juurde
Sauniaw Tjuveljevelj, Camake Valaule (pakulalu, lalingedan, parmupillid, kunkunsi) ja Taiwu lauljad
Paiwani rituaalne muusika, iidsed palved ja pulmatraditsioon
Taiwanil elab teadaolevalt 14 kultuuriliselt eristuvat põlisrahvast. Arvuliselt kolmandal kohal on paiwanlased, kes asustavad Taiwani Keskmäestiku lõunaosa ning on eeskätt tuntud oma peenete helmekaunistuste, kaunite kangaste ning iidse muusikatraditsiooni poolest.
Katkematult kulgev, umbes 50-minutiline etendus puudutab erinevaid teemasid, mida ühtse liinina läbib kahe paiwani kõrgklassi kuuluva noore armastuslugu. Etenduses kõlavad nii paiwani iidsed laulud kui ka autentsetel instrumentidel mängitud meloodiad. See on miniatuurne teekond, mis algab kahe noore kohtumisega ja jätkub nii rõõmu kui nukrust sisaldava armastusloona ning lõpeb vana pulmatraditsiooniga. Publik kuuleb kaunikõlalist laulu ning paiwani ajaloolisi pille ja saab sel moel osa ühe põlisrahva ehedast kultuurist.
Paiwani rahvakild on elujõuline ning pöörab suurt tähelepanu unikaalse pärimuse hoidmisele. Traditsiooni oluliseks osaks on ka iidvanad pillid nagu lalingedan (kahehäälne ninaflööt), pakulalu ehk palinged (ühehäälne suuflööt), bambusest või kollasest vasest parmupill, kunkunsi (vibupill) jne.
Sauniaw Tjuveljevelj on Paiwani Maliba hõimu liige Ta uurib paiwani rahvamuusikat, peamiselt just paiwani flööte pakulalu’t ja lalingedan’i. Vanasti võisid nimetatud pille mängida vaid paiwani kõrgklassi kuuluvad mehed. Sauniaw Tjuveljevelj on esimene paiwani naine, kellel õnnestus õppida paiwani suure meistri Sujalu käe all, kes otsustas eirata vanu reegleid ja õpetas Sauniawile erinevaid mängutehnikaid. Sellest ajast peale on Sauniaw end pühendanud paiwani muusikatraditsiooni uurimisele ja laiemale tutvustamisele.
Sauniaw esimene album Nasi (2007) äratas suurt täheleanu ja see esitati 2008 aastal XIX Taiwani Kuldse Muusikaauhinnaa nominendiks nii parima pärimuslaulja kui ka parima pärimusalbumi kategoorias. Tema viimane plaat “Kuulake! Põlisrahva naiste laul” anti välja detsembris 2011 ning see pälvis 23. Kuldse Muusikaauhinna nii parima pärismusalbumi kui ka parima pärimuslaulja kategoorias.
Olles mitte üksnes laulja, vaid ka paiwani pillide uurija ja pärimuse dokumenteerija, kannab Sauniaw alates 2011 aastast talle Taiwani Pingtungi maakonna poolt ametlikult omistatud Paiwani pakulalu ja lalingedani traditsiooni hoidja tiitlit.
Camake Valalue ja Taiwu lauljad
Põhja-Dawu mägedes asuva Taiwu algkooli juures tegutsev rahvamuusikaansambel loodi 2006 aastal. Seda juhatab kooliõpetaja Camake Valaule, kes jätkuvalt innustab oma lähikondlasi hoidma vanu muusikatraditsioone. Ansambli tegevus ei katkenud isegi 2009 aastal, mil Vaikse ookeani taifuun Morakot kooli täielikult hävitas. Aastate vältel on Camakel õnnestunud vanadelt hõimuliikmetelt kokku koguda umbes 50 erineva teematikaga pärimuslaulu. 2006 aastal salvestati ansambli esimene album “Lauldes kaunist viit”, mis pälvis 18. Kuldse Muusikaauhinna. 2009 aastal andis ansambel kontserte mitmel pool Euroopas — Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Luxemburgis. 2011 aastal hääletati nad Jaapani ringhäälingu muusikaprogrammi poolt viie maailma parima esineja hulka. 2011 aastal ilmus ka ansambli crossoverkaksikalbum “Seal, kus laulud saavad alguse”.
**************************
1 juuni kell 19 Oriendi telk, Rotermanni väljak
PÖÖRLEVAD DERVISHID DAMASKUSE SUUREST MOŠEEST (Süüria)
Süüria sufi traditsioonid, pöörlemistants
Sufi pöörlemine, mis kujutab endast meditatsiooni keereldes, pärineb vanadelt India müstikutelt ja Türgi sufidelt ning seda viivad tänini läbi dervišid (sufi askeetliku religioosse t.arīqah või vennaskonna liikmed, kes on tuntud oma äärmise vaesuse ja ranguse poolest). Sema väljendab inimese hingelise tõusu müstilist teekonda vaimu ja armastuse kaudu täiuslikkuse poole. Pöördudes tõe teele, kasvavad jüngrid läbi armastuse, hülgavad oma ego, leiavad tõe ning jõuavad “täiuslikkusse”. Seejärel pöördutakse teekonnalt tagasi inimestena, kes on saavutanud küpsuse ning kõrgema täiuslikkuse armastamaks ja teenimaks kõike loodut. Pärast mitmetunnist soovitavat paastu alustavad sufid tiirlemist hoides ristatud käsi õlgadel. Eelnimetatud positsiooni võivad nad naasta igal hetkel, kui tunnevad peapööritust. Keereldakse vasakul jalal kasutades paremat jalga lühikesteks tõugeteks. Vasak jalg on põrandale kinnitatud ankru funktsioonis kui pöörleja kaotab tasakaalu, suunab ta kogu tähelepanu vasakule jalale selle taastamiseks. Tiireldakse ühe koha peal kellaosuti liikumisele vastassuunas parem käsi kõrgel, peopesa ülespoole ja vasak käsi madalal, peopesa allapoole. Keerleja keha peab olema lõdvestunud, silmad avatud, kuid fokuseerimata, nähtav pilt hägus. Esialgsele aeglasele tiirlemisele võib järgneda kuni pool tundi järkjärgulist kiirenemist. Siis algab pöörlemine. Kui pöörleja kiirus muutub liiga suureks, peab ta väga aeglaselt kiirust vähendama. Kui pöörlemine on kestnud piisavalt kaua, siis võtab aeglustamine mitmeid minuteid. Mõningates traditsioonides on varasematel aegadel toimunud pöörleja tahtlik mahalangemine, nii et tema paljas naba oleks maaga otseses kontaktis. Sellise praktika teostaja tunneb, et tema keha lahustub maasse nagu väiksel lapsel ema rinna vastas. Silmad jäävad suletuks ning pöörleja jääb mõneks ajaks vaikseks ja liikumatuks.
**************************
1 juuni kell 22 Hobuveski (koostöös XXXII Tallinna Vanalinna Päevadega)
ARMASTUSEGA PAIWANIST
Kava vt ülalpool
**************************
2 juuni kell 12.30 Tallinna Raekoja plats
SHEIKH HAMED SULEIMAN DAWOOD GROUP (Süüria)
Süüria sufi traditsioonid
Selle, Damaskusest tuleva sufi ansambliga tutvus eesti publik juba eelmisel Oriendifestivalil. Ansambli muljetavaldav esinemine viis mõttele kutsuda ta tagasi. Seekord esineb ansambel uue kavaga ning suurema (10-liikmelise) koosseisuga.
Sufismi ehk araabiakeeli tasawwufi all mõistavad õpetlased ja sufid islami sisemist, müstilist, esoteerilist või psühho-spirituaalset mõõdet. Vaatamata oma paljudele erinäolistele avaldumisvormidele on sufi praktikad põhiolemuselt lihtsad sufi andub jumalale armastuses ikka ja jälle, mis tähendab, et teadvuse olemus (taju, mõtted, tunded ning oma enesetunnetus) kui jumala kingitus või täpsemalt jumala avaldumisvorm ümbritsetakse armastusega. T.arīqah’d (sufi ordud) võivad olla seotud shi’a, sunni või muude islami voolude või mitmete kombineeritud traditsioonidega. Sufi filosoofiline koolkond tekkis Lähis-Idas VIII saj, ent tänapäeval eksisteerivad selle harud igal pool islamimaailmas. Sufismist on lähtunud suurel hulgal türgi-, pärsia- ja urdukeelset poeesiat, millest väärib erilist esiletõstmist Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī, luuletaja, juristi ja sufi õpetlase teosed, ning samuti tulenevad siit mitmed pühendumistantsu traditsioonid, nende hulgas sufi pöörlemine.
**************************
2 juuni kell 19 Oriendi telk, Rotermanni väljak
FAIK CHELEBI (tar, Aserbaidžaan)
Ansambel MAREWREW & OKI (Jaapan  Ainu)
Faik Chelebi
Kava mugaamid Rast, Bayati-Chiraz, Mahur, Chargyakh ja Shushtar
Faik Chelebi sündis Šeki linnas, Aserbaidžaanis. Tarimängu õppis ta iidsete mugaami (mug(am) traditsioonide suurimate meistrite — tarivirtuooside Mirza Mansur Mansurovi (1887–1967) ja Bahram Mansurovi (1911–1985) juures. Ta on paljude aastate jooksul olnud seotud ka mitmete teiste suurimate Bakuu taristide nagu Ahmed Bakihanov (1893–1973) ja Hadži Mamedov (1902–1982), samuti karabahi tarimängija Kurban Primov (1880–1965) ning Šeki tarimängijad Ibad Salmanov (1904–1989) ja Maheram Izmilov (1910–1985). Peale Bakuu konservatooriumi lõpetamist asus Faik Chelebi tööle Aserbaidžaani Riiklikus Filharmoonias, kus ta esines nii solistina kui ka ansamblistina Azerbaidžaani Rahvusliku Laulu- ja Tantsuansambli koosseisus, kellega koos ta on esinenud üle kogu maailma. Viimastel aastatel on Faik Chelebi pidevalt üles astunud solistina Venemaal, Euroopas ja ka USAs, osaledes nii Euroopa kui ka Iraani, India ja Aserbaidžaani sellealastes projektides. Faik Chelebi on muusikateaduste doktor aserbaidžaani mugaami uurimise alal.
MAREWREW & OKI
Rekpo, Hisae, Mayunkiki, Rim Rim (vokaal), Kano^ Oki (tonkori)
Kava Traditsiooniline ainu muusika
Ainud on Jaapani suuruselt teise saare Hokkaidō põliselanikud, keda praeguseks on alles umbes 25 000. Arvatakse, et ainude päritolu on seotud pigem Siberi kui teiste Jaapani saarte asukatega. Sõna “ainu” tähendab inimest. Ainude meelest tuleneb kõik inimeluks vajalik või üleloomulik jumalatest (kamui). Ainu on seega vastand jumalale. Ainud uskusid, et rahulik ja harmooniline igapäevaelu on võimalik vaid jumalate hoole ja kaitse all, seepärast oli läbisaamine jumalatega väga oluline. Neile pühendati tantse ja laule (upopo ja rimse), et kindlustada peredele ja küladele (kotan) rahulik ja õnnelik elu. Iidsed tantsud etendasid olulist rolli ka inimese enda jaoks kui võimalus jagada jumalatega oma igapäevaelu rõõme ja muresid. Sõdade ja pikaaajalise etnilise tõrjutuse tõttu olid ainud alles üsna hiljuti suures ohus. Etnoloog Arlette Leroi-Gourhan kirjutas veel 1988. aastal, et koos ainudega oleme me kaotanud metsikud laaned, jõgede kamuid ja talveõhtute pikad lugulaulu. Tundes muret kultuuri hävimise pärast otsustasid 4 ainu naist luua kvarteti “Marewrew”, mis ainu keeles tähendab ‘liblikas’, ja teatasid, et neist saavad ainude laulutraditsiooni upopo hoidjad. Lauljate eesmärgiks ei ole mitte üksnes vanade traditsioonide ja kommete säilitamine, vaid ka ainu keele ja kunsti populariseerimine. Kvarteti esimene minialbum anti välja 2010. aastal, täismahus CD ilmus augustis 2012. 2011. aastal seadis ansambel oma tegevuse eesmärgiks panna ainu laule laulma miljon inimest. “Marewrew” on esinenud WOMADil Suurbritaanias, samuti mitmel pool Euroopas. Sageli annab ansambel kontserte koos tonkori-mängija Kanō Oki’ga.
OKI ema on jaapanlane ja isa ainu. Pärast tarbekunstiõpinguid Tōkyō Kunstide ja Muusika Ülikoolis kolis Oki 1987. aastal New Yorki ja tegutses seal filmi eriefektide alal. 1992. aastal kolis ta tagasi Jaapanisse ja sai kingituseks oma esimese tonkori. See Sahhalinilt pärit instrument inspireeris teda elama asuma Hokkaidōle ning õppima nii tonkori mängu kui ka instrumendi valmistamist. Tänapäeval on Oki kahtlemata tuntuim tonkori-mängija maailmas. 2004. aastal oli Oki kontserturneel USA-s, ta esines oma ansambliga OKI & the Far East Band ka Austraalias toimunud WOMAD-il. 2005. aastal pälvis OKI Dub Ainu Band suurt tähelepanu Suurbritannia WOMAD-il ja nad kutsuti otseeetris esinema Charlie Gilletti juhitud mainekasse BBC Londoni raadioprogrammi. 2006. aastal mängis OKi Dub Ainu Band Londoni linnaestivali lõppkontserdil ning tegi kontserturnee Norras ja Hispaanias. Oki on plaadistanud koos Iiri ansambliga Kila (Oki and Kila), millest kirjutati ka mainekates muusikaajakirjades “Roots” ja “Songlines”. Oki Dub Ainu CD-lt pärit palad on valitud ka Charlie Gilletti 2006 aasta maailmamuusika kogumikku (Charlie Gillett’s Sound of the World compilation 2006, Rhino  Warner Bros) ning maailmamuusika paremikku (Very Best of World Music, Nascente). Oki on välja andnud 8 albumit.
**************************
Tonkori
Instrument on pärit Karafuto (Sahhalini) saarelt ja see on ainus ainude traditsiooniline keelpill. Seda piklikku lamedat instrumenti iseloomustab võime tekitada müstilisi ülemhelisid. Tonkoril ei ole krihve ning seda 3- kuni 5-keelelist pilli mängitakse traditsiooniliselt vaid lahtistel keeltel. Tonkori ei sobi kokku tempereeritud häälestusega pillidega. Kõlaliselt eristub pill nii Lääne kui ka Jaapani traditsioonilisest muusikast.
MEISTRIKLASS TIIBETI IIDNE TARKUS TÄNAPÄEVA MAAILMAS
1 juuni Oriendi telk, Rotermanni väljak
10.30-11.00 Kogunemine
11.00 Muusika ja heli kui vabanemise tee tiibeti budismis (Oliver Leick)
13.30 Jantrajooga kui keha, energia ja meele täiuslik tasakaal (Maaja Zelmin)
15.00 Vadžratants (Alar Kukk)
15.30–16.00 Rahvusvahelise Shang Shung Institudi tutvustus (Oliver Leick)
Iidse Tiibeti kultuuri tutvustamine tänapäeva maailmas (Oliver Leick)
Muusika ja heli kui vabanemise tee tiibeti budismis
Heli ja muusika on olnud läbi aegade suurepäraseks teeks kogemuste maailma ning neid on kasutatud paljudes kultuurides juba tuhandeid ja tuhandeid aastaid. Mõnedes Tiibeti kultuuri iidset tarkust sisaldavates tekstides on selgitatud, et heli on üks meie algpotensiaalidest. Helimaailma kaudu lõimumine on tee avastamaks endas vahetu selgus ehk teisisõnu iseenessest toimuv vabanemine.
Dzogchen tähendab kõikehõlmavat täiuslikkust, mis viitab iga inimese kui indiviidi algsele potentsiaalile. Dzogtšen õpetuseks nimetatakse omakorda meetodit, mille kaudu me siseneme Dzogcheni kogemuslikku tarkusesse ning mis võimaldab meil avastada meie tegeliku algse oleku. Dzogcheni kogemuslik tarkus pärineb väga vanast ajast, kuid meie ajastul vahendas seda iidset tarkust inimkonnale esimesena Garab Dorje. Ta elas mõned sajandid peale Buddha Shakyamunit ehk umbes 300 aastat enne meie aja arvamist. Üks tänapäeva suurimaid elavaid Dzogcheni õpetuse meistreid on Chögyal Namkhai Norbu Ta on rahvusvahelise Dzogcheni Ühingu rajaja. Üle 35 aasta on ta vahendanud seda iidset tarkust tänapäeva maailma ning tema õpetuse keskuseid leidub kõikidel kontinentidel.
Jantrajooga ehk jooga läbi liikumise on iidne tiibeti joogasüsteem, mis baseerub VIII sajandil Tiibetis elanud oma aja suure tõlgi ja õpetuse meistri Vairocana poolt kirja pandud tekstil “Päikese ja Kuu liit”. See on teadaolevalt vanim joogasüsteem, mis on algupärasena säilinud nii kirjaliku ürikuna kui ka elava katkematu õpetuse liinina. Esimesena vahendas seda iidset õpetust Lääne maailma 1970ndate alguses Chögyal Namkhai Norbu.
Dzogcheni õpetuses tähendab vadžra meie tegelikku loomust, kõikide nähtumuste tõelist olemust. Vadžratants on oluline heli ja liikumist kasutav meetod meie eksistentsi kolme tasandi — keha, energia ja meele — integreerimiseks sellesse teadmisesse. Nn Kuue vabanemise tantsu tantsivad koos 12 inimest, kuus naist ja kuus meest, suurel viievärvilisel mandalal. Mandala väljendab meie sisemise maailma ja välise maailma vahelist vastavust. Tantsijaid saadavad muusika ja kuue vabanemise helide meloodiline laul. Dzogcheni meister Chögyal Namkhai Norbu tutvustas vadžratantsu oma õpilastele esimest korda 1990 aastal. Sellest ajast saadik on seda praktiseeritud Dzogcheni Ühinguga seotud kohtades ja keskustes üle kogu maailma. Alates 2011 aastast tunnustatakse vadžratantsu UNESCO poolt inimkonna maailmapärandina.
Idamaine turg Rotermanni väljakul
**************************
Festivali meeskond
Peeter Vähi — kunstiline juht
Tiina Jokinen — korraldusdirektor
Inna Kivi — produtsent-toimetaja
Taimi Paves — manager
Mart Kivisild — kujundus
Reno Hekkonens — turundus
Olavi Sööt — logistika
Kadri Kiis — finantsjuht