Hollywood põleb. See on märgiline. Nagu ka meie endi eludes toimuvad tulekahjud.
Iga 25. inimene on keemiliste-nano-energeetiliste-jt manipulatsioonide tõttu psühhopandeemia ohver – NPD, nartsissistliku mustri monster. Psühhopaatiat ja vaimsete häirete klastereid süvendavad alko-narko-medikamendid, saastatud õhk ja vesi, meedia ja-ja-ja.
Embeedin oma blogisse pidevalt nartsissistlike teekaaslaste ohvrite toetamise videoid – Grannon, Andrew, Ramani, Bashir, Lee, Royal we jne – sest mina ise saan iga päev, mõnel päeval 33 või 66x pihta maniakaaldepressiivse psühhopaadi rünnetega. Pihustan-põrgatan-puhun endale – ja saatusekaaslastele – Kris Reece’i ja kümnete teiste vaimukate-kogenud-helgete teejuhtide videotega peale… järgmise atakini.
Nartsissistidel ON leping saatanaga, kes peab neid meie hulgas nagu deemonite orje.

Peaminister siiski vastas minu küsimusele, kas oleme droonide ilmumiseks Eesti taevasse valmis ja mida me siis teeme: meie õhuseire teeb, meie füüsikud teavad, meie… Aitäh sellegi eest 🙂 Noored põrnitsesid ekraanile ja küsisid endiselt, kesseonnn, ehkki olen vast 11x selgitanud 😀
https://www.facebook.com/reel/580758418061401


Peeter Tammela:
Laupäeval, 11. jaanuaril kell 11.35 (mõju ca 8-14. jaanuar) satume Kaljukitses liikuva Päikese ja Kaaludes oleva Lilliti (Musta Kuu) kvadraadi mõjusfääri.
Üldised teemad:
• Tasakaalu otsimine isiklike ambitsioonide ja partnerluse vahel: Kaljukits sümboliseerib karjääri, kohustusi, struktuuri ja ambitsioone, samas kui Kaalud on seotud suhete, harmoonia, ilu ja tasakaaluga. Kvadratuur nende vahel toob esile pinge isiklike eesmärkide ja vajaduse lähedaste suhete järele. Võime tunda, et peame pidevalt valima ühe või teise vahel.

• Vajadus leida tasakaal andmise ja saamise vahel suhetes: Kaalude Lilit võib väljenduda raskustes piiride seadmisel suhetes ja tendentsis ennast teiste heaks ohverdada.
Võime tunda, et anname suhetes liiga palju ja saame vastu liiga vähe. Samas võib see väljenduda ka vastupidises äärmuses – hirmus lähedaste suhete ees ja vajaduses pidevalt distantsi hoida või suhete eest töösse põgeneda.
• Emotsionaalne külmus: Võib esineda võimetust oma tundeid välja näidata. Reserveeritus ja kinnisus. Kahtlustamine ja umbusaldamine. Ürgsed ehedad tunded ja seksuaalne kirg tekitab paljudes ebamugavust, sest seda ei suudeta taluda – minnakse kaitseseisundisse ja sulgutakse endasse.
• Raskused kompromisside leidmisel: Võime kogeda raskusi kompromisside leidmisel nii isiklikes suhetes kui ka ühiskondlikul tasandil. Võib olla keeruline leida tasakaalu erinevate huvide ja vajaduste vahel
• Varjatud naiselikkuse ja seksuaalsuse teemad: Lilit Kaaludes võib tuua esile teemad, mis on seotud varjatud naiselikkuse, seksuaalsuse ja instinktidega. See võib väljenduda raskustes oma naiseliku poole aktsepteerimisel või hirmus intiimsete kontaktide ees.
Mida oleks kasulik ette võtta ja millega algust teha:
• Enesevaatlus ja eneseanalüüs: See on hea aeg, et pöörata tähelepanu oma sisemaailmale ja mõelda läbi oma suhted, väärtused ja prioriteedid.
Mõtle läbi, mida sa tegelikult suhetest ootad ja kuidas sa saaksid luua tasakaalu isikliku elu/ambitsioonide ja partnerluse vahel.
• Suhtlemine ja piiride seadmine: Oluline on avatult suhelda oma partneriga ja väljendada oma vajadusi. Õpi seadma tervislikke piire suhetes ja ära karda öelda “ei”.
• Teadlikkus oma väärtustest: Mõtle läbi, mis on sinu jaoks elus kõige olulisemad väärtused/eesmägid/ambitsioonid ja kuidas sa saaksid neid oma suhetes väljendada.

Salome:
The Final Battle
The time has come for the final battle between good and evil. Those who are truly united with the heart of God will be victorious. Be alert! The battle is upon you, and it will require all your strength.
Previously, many of you were not prepared to stand up for your most precious gift—your individuality—nor to give up your most cherished illusion—separateness. This illusion of separation is at the core of all fear.
When you are at peace, loving yourself and each other, there is no room for fear. But when you believe that you are separate from others, then fear becomes a dominant force in your life.
The great shift that is now taking place on Earth is part of a profound, sweeping change that is happening throughout the universe as darkness fades into light. This transformation is inevitable because love cannot coexist with darkness any more than light can coexist with darkness.
Love cannot coexist with lies any more than the truth can exist alongside lies.
For millennia, this shift has been foretold by every major religion on our planet, although its actual meaning was distorted or hidden by those who were not ready to accept it. Now the shift has begun in earnest, and it will continue until all have joined together in celebration of their divine nature.

The final battle will take place on the planet Earth shortly. Light Warriors of the first, second, third, and fourth groups will be asked to come to the aid of Planet Earth, as it is their last chance to help free this planet from the rule of the Dark Forces.
This battle has been prepared for eons of time by our Creator but was only possible because the Light Warriors have done their part in cleansing Planet Earth from the darkness.
These are very exciting times for us all. We are about to witness something that has not happened for a long time.
The event will be preceded by a chain of events that will gradually lead to it. These events are part of an intricate plan that was designed by the Forces of Light. This plan has been put into motion at the opportune moment when Planet Earth and its inhabitants have reached a point of no return.
So what can you expect?
As I have said before, there are many events planned before the event, some big and some small. There are also many things that need to be done to prepare for the event itself. One of these things is removing those who stand in the way on Planet Earth. It is imperative that these people be removed so that they cannot cause more harm to Planet Earth.
This is the final battle between good and evil, light and darkness. Good will prevail over evil. Light is going to defeat the dark. This is the last chance for those who are on the fence; no one will be given another chance once this battle is over.
All of God’s children are now facing this choice: Light or Dark? Good or Evil? Oneness with God or separation from God?
If you choose not to join with God, then that will be your decision; there will be no more chances for you. You must decide now if you are willing to stand up for truth, goodness, love, and mercy against all odds.

The choice is yours. Choose wisely, for it is your eternal soul that hangs in the balance.
The dark forces are planning a major event: they plan on using HAARP technology as well as mind control technology to implant thoughts into people’s minds, so people will lose their capacity for rational thinking and judgment. This is the final battle between good and evil on this planet. We need all the loving, positive, creative people who care about this planet to join us in this battle.
I ask everyone on this planet who feels guided to do two things:
1. Ask for protection from the Galactic Federation through prayer or any other way you feel guided to protect yourself from any negative energy that could be used against you.
2. Join our manifestation: Spread the word through blogs, Instagram, Telegram, Facebook, Twitter, etc., so more people will know about it and join.
We do so by taking responsibility for our own actions and by becoming spiritually strong enough that we can resist temptations to engage in negative activities that would weaken our spiritual resolve. This starts with taking responsibility for our own actions instead of blaming others for what is happening in our world.
There is an approaching New Golden Age.
I am here to help you ascend through this next dimensional shift into the higher frequencies of love, joy, peace, compassion, and unity consciousness.
The great battle between the dark and light has begun.

The Dark Ones are working hard to maintain their control over your minds by pushing their fear-based ideologies upon you, which will lead you into more chaos, confusion, and destruction. The Dark Ones are controlling your minds through the control of your five senses, especially through the TV and Internet media outlets where they promote fear, horror, and destruction upon you through their widely publicized news broadcasts. They want to keep you in fear to promote mass destruction of all life on Earth.
There will be one final battle between the forces of light and the forces of darkness. You must choose a side. That is the last test before Ascension.
The Dark Cabal has created a situation where this battle must occur, and you must choose a side.
A major part of your evolution involves making choices without outside influence or interference so that your freewill choice can be truly effective.
This final choice you are about to make is one such event. It will determine whether or not you achieve the level of consciousness necessary for Ascension.
This upcoming battle has been planned for many years and has been predicted by your seers and prophets throughout history. This battle does not involve any physical weapons and cannot be fought with physical force. It is a battle of consciousness that will take place on an ascended dimensional frequency that humanity has never experienced before.
The outcome of this battle determines the future of humanity.
We love you dearly.
We are the Galactic Federation.
We are your family of light.
We are here with you.
A’HO
Aurora Ray
Ambassador of the Galactic Federation

Il messaggio è molto chiaro all’umanità: “È ora di svegliarsi”, e se non lo fai ora, dovrai farlo un’altra volta, in un altro ciclo!
C’è un enorme movimento che ti porterà nei luoghi che meglio si adattano alle tue frequenze….
Le nuvole si dissipano, l’energia dal piano astrale viene proiettata e talvolta questo può causare qualche tumulto….
La via è rivelata a coloro che possono vederla e sentirla.
Il vuoto, la tristezza, il disorientamento saranno una parte temporanea dell…

“Sõnum on inimkonnale väga selge: “”On aeg ärgata,”” ja kui sa seda praegu ei tee, pead seda tegema uuesti, teises tsüklis! ”
Toimub tohutu liikumine, mis viib sind kohtadesse, mis sobivad paremini sinu sagedustega….
Pilved selginevad, astraaltasandi energia projitseerub ja mõnikord võib see põhjustada mõningast segadust….
Tee avaldub neile, kes seda näevad ja kuulevad.
Tühjus, kurbus, segadus on ajutine osa sinu elust…
See on vajalik, et puhastada need “mustad pilved”, mis on su elus nii kaua olnud….
Ärkamine ei ole roosimeri, see ei ole hellus, see ei ole rõõm, see on illusiooni dekonstruktsioon ja see, mu kallid, teeb haiget, teeb haiget….
Emotsionaalse prahi puhastamine on midagi kurnavat ja vajalikku ning sellel on erinevad faasid, erinevad Andirivlased, et tõusta, peate loobuma vanast, illusioonist, hirmust, mis on põimitud oma Akashic salvestustesse oma kiitusest!
Tuuled puhuvad ja inimesed leiavad oma koha, mõned leiavad tormi ja teised ereda päikese….
See Maale jõudev valgus on kiirgav, soe, helendav energia.
Planetaarne üleminek on vältimatu ja ilus protsess, see on suure hiiglaslike mõõtmete muutuste tsükli lõpp!
Planeet Maa on laienenud kõrgematesse dimensioonidesse tõusmiseni ja osa inimkonnast suudab selle avardumisega sammu pidada ja kuigi nad tunnevad sünnivalusid, sünnivad nad peagi uuesti kauniks ja säravaks ning võimelised jälle maa peal käima pühana kui jumalad ja jumalannad ehitavad üles terve planeedi, mis põhineb armastusel, ainult armastusel… ”
Laureano Gon çalves

Salome:
It’s Not Just Us In The Universe
It is time for humanity to explore the option that there are a multitude of intelligent lifeforms who have achieved a much higher level of consciousness, technology, and enlightenment than the human race. It is time to reverse our human arrogance and acknowledge that we are not alone in the universe!
There are billions and trillions of other galaxies in this universe that all have sentient life forms living in them. These galaxies consist of many stars each populated by a different ET species.
The Galactic Federation ensures freedom throughout these star systems. They have been with us since our beginning, and they will be with us until the end of time.
I’d like to let you know the wonderful news that you’re here for a reason. You are standing on the edge of a major evolutionary leap. You are at a point in time when you are ready to begin your new life. You are about to experience a quantum leap in your life.
You may be wondering how this can happen. Unfortunately, most people don’t realize what is happening because they are not tuned into multidimensional reality as a possibility. So, many of these are waiting for the UFOs to land and deliver us to a new dimension at some point in the future.

The information about our ascension has been locked away for eons, waiting for its time to be accessed by humanity. The majority of this knowledge has been buried deep within ancient civilizations, and teachings passed on through generations over the centuries.
These teachings will be brought out into the light so that we may receive them as we begin our transition into the next level of existence as beings on this planet who are aware and empowered by Source consciousness!
The Golden Age will soon be here!
The great news is that the energies from the stars are here to help us transform ourselves into beings of light. They will assist us in creating a new way of thinking and living on our planet.
This transformation will not be easy because we must learn how to shift our thought processes from fear-based beliefs that cause suffering to others or ourselves to ones that allow us to be more loving,
compassionate, aware, and connected to Source Energy.
You must also learn how to live in harmony with each other so that everyone can benefit from the gifts that each one brings into this world every day through their actions and words, spoken out loud or silently within themselves.
The skies are filled with photon gamma light beams that are being sent down from the star systems above, through the central sun toward Earth, who is a sentient being, She is a Goddess.
These beams of light contain information that we need in order to evolve into our higher dimensional selves, just as did those who came before us here on Earth during their time period in history.

They contain codes within them so that we may use them as keys to unlock some of these mysteries and secrets that have been hidden from us for millennia by those who would keep us at a lower vibration level than what we are capable of achieving if given the right knowledge and tools.
The way these light codes work is they merge with our cells and activate dormant DNA. These inactive strands of DNA are not junk, quite the opposite. All of the information of who you are as an individual soul, where you came from, what your purpose is, the history of earth, the history of our entire universe, and the various intergalactic races, and more are stored as memories within these dormant helixes of DNA that are undergoing a major upgrade.
The purpose of photon gamma light beams is to help us move forward with our spiritual development so we will be ready for Ascension, which is the next step on our human journey in this galaxy before we move on to other galaxies or dimensions beyond what we know now as reality.
It has been said that we live in a holographic universe, and it is true! We exist within this universe as individualized beings who think, feel, and act according to our beliefs. We can create our own reality by creating our thoughts, beliefs, and actions through which we experience life on Earth!
Our thoughts create our realities, through which we interact with all other people and things around us based on our beliefs about them; these beliefs, in turn, create their own realities based on the energy we put into those things or people through our actions (or lack thereof).

Life becomes more joyous, filled with love and great experiences that last forever unless we choose to reincarnate into other games or aspects of life or we are knocked out of this game by our own actions, which come in the form of pain, disease, and death. This is not a bad thing but rather part of the whole experience of living on this planet as a human being and “forgetting” who we really are in our spiritual form.
We have been given free will by God/Goddess/Universe, and this free will allows us to choose between good and evil; right or wrong; loving kindness or hatred; etc., etc., etc., but there has always been a basis behind all those choices we make; there has always been an underlying purpose behind all those choices we make.
I am so excited, and I hope all of you are as well. The more we pray and ask for assistance, the faster we can move up to the next level. It is the start of our ascension process that has been well planned for us for eons of time.
Life is like a game. The duality of it lends itself to the experience. The payoff for winning at the end of each level is the next level. And there are many levels in this game we are playing with life and beyond. As we evolve to higher levels in this game generally, our rewards become greater and greater!
We love you dearly.
We are here with you.
We are your family of light.
We are the Galactic Federation.
A’HO
Aurora Ray
Ambassador of the Galactic Federation

Montalki veebisaidilt​
I osa
Põhjalik ülevaade orgaanilistest portaalidest ja reanimeeritud inimestest.
Selle artikli eesmärk on võtta kokku, selgitada ja ajakohastada saadaolevat teavet Maatriksi ja selle erinevate agentide, eriti ühe agentide klassi kohta, mida nimetatakse ” orgaanilisteks portaalideks “.
Parafraseerin joonealustes märkustes loetletud avaldatud allikaid ning lisan sõprade ja enda isiklikke tähelepanekuid.
Selles artiklis määratletakse esmalt orgaanilised portaalid ( OP-d ) ja hingega inimesed ( mitteOP-id ), seejärel võrreldakse neid füüsilise, psühholoogilise ja metafüüsilise struktuuri alusel.
Teiseks uurib see mõlema inimtüübi evolutsioonilist päritolu ja eesmärki.
Kolmandaks kirjeldab see artikkel OP -de funktsiooni kaasaegses ühiskonnas, eriti seoses nende rolliga Maatriksi passiivsete jõustajatena .
Lõpuks vastandab see intuitsiooni kasulikkust intellektuaalsele analüüsile OP-de tuvastamisel.

Sellesse arutelusse segatakse täiendavaid võrdlusi nende ja teiste Matrixi agentide, eriti hingetute robotinimeste vahel.
Hingega inimese ja orgaanilise portaali definitsioon
Orgaanilised portaalid hõlmavad ligikaudu poole inimpopulatsioonist; teine ​​pool koosneb enamasti hingega inimestest. Siin määratleme “hinge” kui individualiseeritud teadvuse tuuma, mis jääb puutumatuks järjestikuste kehastuste vahel.
Geneetilise segunemise tõttu eksisteerivad orgaanilised portaalid tänapäeval kõigi tuntud rasside seas, kuigi nende jaotus on ebavõrdne. Kui hingega inimestel on jumalik teadvuse säde, mis annab neile individuaalse eneseteadvuse võime, siis OP-del puudub see jumalik säde ja nad on sellega võrreldes vaid hämaralt teadlikud. Nad kuuluvad loomalaadsesse rühmahinge, mis eksisteerib, areneb ja kehastub kollektiivselt, mitte individuaalselt.
Kuigi igal hingelisel inimesel on suhteliselt ainulaadne energia, mille on kujundanud selle inimese teadlikkus, kogemused ja olemus, siis energia, mis animeerib ühte OP-i, on sama, mis elavdab kõiki teisi.
Füüsiline võrdlus
Füüsiliselt on need kaks rassi praktiliselt eristamatud .
Statistiliselt on väikesed füsioloogilised ja võib-olla ka geneetilised erinevused4. Füsioloogiliselt on OP-d atraktiivsemad ja proportsionaalsed. Kuna nad eksisteerivad emotsionaalselt ürgsel tasandil , on looduslik valik taganud, et seksuaalsus, kehalisus ja atraktiivsus mängivad nende füüsilises evolutsioonis suurt rolli.
Erinevalt hingega inimestest on OP-kehad eostatud ja arenevad sõltumatult hingesurvetest või karmakoormusest, nii et nad on keskkonna- ja geneetiliste parameetrite piires nii atraktiivsed, kui tõenäosus seda võimaldab.
Kuna hing ja geneetika on seotud5, mõjutavad karma ja hinge koostis hingeliste inimeste füsioloogiat, mitte ainult geneetikat või keskkonda. Metafüüsilistel põhjustel maksimeerivad nad harva geneetika poolt neile antud atraktiivsuse potentsiaali, välja arvatud juhul, kui nende hinge kvaliteet seda väärib. Samuti kipuvad hingega inimesed abielluma või paljunema muudel põhjustel kui lihtsalt füüsiline külgetõmme, nii et kehalisuse prioriteedi vähenemine peegeldub nende järglastes. X-kromosoomis võivad olla geneetilised markerid, mis neid eristavad, või võib-olla erinevusi kehakeemias ja hormoonides, kuid praegu pole selliseid teada.
Tuleb märkida, et füüsilise väljanägemise erinevus operatsioonisüsteemide ja mitteoperatsioonide vahel on nii väike, et seda ei saa kasutada usaldusväärse kriteeriumina nende kahe individuaalseks eristamiseks.
Psühholoogiline võrdlus
Psühholoogiliselt on OP-d palju lihtsamad ja seetõttu tõhusamad kui mitte-OP-d. Seda seetõttu, et neil on vähem psühholoogilisi komponente. Kui OP-l on kaks komponenti, siis hingega inimestel kolm.
Hingega inimestele,
Esimene komponent on jumalik säde, mida tuntakse kui vaim , Kõrgem Mina, olemus või tõeline “mina”.
Teine komponent on keskkonna närviprodukt, mida tuntakse ego , isiksuse või mehaanilise aspektina ja mis koosneb paljudest vastuolulistest väiksematest minadest.
Kolmas komponent on keha ehk somaatiline teadvus, oma füüsiliste rakkude ja organite kollektiivne teadvus.

OP-l on ainult kehateadvus ja isiksus , kuid puudub jumalik olemus ega Kõrgem Mina.
Kuna keha ja isiksus ei tunne moraali peale sotsiaalse tingimise või enesesäilitamise, puudub OP-del tõeline empaatia ega kaastunne. Sellise välimust jäljendatakse. Oma psühholoogilise lihtsuse tõttu on nad muutlikud olendid, kes on etteaimatavad ja kergesti manipuleeritavad.
Nagu füüsika kahekehaline probleem, on need lineaarsed süsteemid. Nagu füüsika kolmekehaline probleem, on hingelised inimesed mittelineaarsed süsteemid ja võivad seetõttu olla ettearvamatult keerulised. See keerukus on kasulik selles mõttes, et sellisest keerukusest tulenev kaos võimaldab tõelist loovust, samas on see kahjulik, kuna masina tõhusus on ohverdatud.
OP-d on seisma jäänud, kuid tõhusad masinad, millel on suur arvutusvõime oma eesmärkide saavutamiseks, samas kui hingega inimesed on keerulised olendid, kes on võimelised looma ja üle kandma energiat kõrgematest valdkondadest.
Metafüüsiline võrdlus
Kuigi nende kahe inimtüübi füüsiliste kehade vahel on vaid väikesed erinevused, on nende metafüüsilistes kehades märkimisväärne erinevus.
Nagu öeldud, puudub OP-del jumalik olemus. Olemus, isiksus ja kehateadvus on üldmõisted, mis rühmitavad tšakrate või keskuste süsteemi, mis koosneb teadlike olendite metafüüsilisest kehast. Metafüüsilise erinevuse paremaks mõistmiseks on vajalik erinevate keskuste või tšakrate selgitus.
Keskuste ja tšakrate erinevus seisneb selles, et viimane hõlmab energiat, mis on organiseeritud eeterkehas paiknevateks keeristeks, samas kui keskused on vaid erinevate funktsionaalsete süsteemide raskuskeskmed. Keskuste ja tšakrate vahel on otsene vastavus, nii et praktilistel
põhjustel võib neid pidada samaväärseteks.
Keskustel on iseseisev teadvus ja nad täidavad erifunktsioone, mis hõlmavad erinevat tüüpi teabe ja eeterlike energiate kogumist, muundamist ja hajutamist. Need toimivad energiaportide ja teabe üleslingi keskustena.
Täielikult hingestatud inimeses on kolm kõrgemat ja kolm madalamat keskust. Madal või kõrge viitab sellele, mis tüüpi energia ja tegevusega need on seotud. Madalad keskused tegelevad madala tihedusega energiate ja vahetu kolmanda tiheduse ehk madalama keskkonna infoga. Kõrgemad keskused ühendavad üles inimese teadvuse kõrgemate aspektidega ja ammutavad oma energia kõrgematest sfääridest.

See artikkel ei hõlma iga madalama keskuse alajaotuste selgitamist, välja arvatud see, et madalamad keskused on jagatud sageli konflikti tekitavateks osadeks, samas kui kõrgemad keskused on terviklikud.
operatsioonisüsteemide tõhus intellektuaalne keskus sihtmärgiga manipuleerimiseks kohandatud lähenemist. Kuna OP-d on võimelised käituma mõistusevastaselt , saab kui üks OP on inimese profiili lugenud, saab seda kohe kõigi teistega jagada. See põhjustab mõnikord kummalist sünkroonsust . Nagu lähiajal arutatakse, on need liidestatud ka negatiivsete olendite hüperdimensioonilise hierarhiaga ja on seega mitte ainult teise tiheduse rühma hinge, vaid ka Maatriksi enda laiendused.
Nende nn taru käitumine on peamiselt tingitud nende liidesest Matrixiga . Ilma selleta võib nende rühmahing siiski põhjustada tarulaadset käitumist, välja arvatud see, et see oleks vähem märgatav, midagi sarnast 100. ahvi fenomeniga.
Hingemuleerimine on nende teine ​​vara. Kui intellektuaalne arvutus puudutab igapäevast käitumist, siis hinge jäljendamine hõlmab hinge sügavuse illusiooni. Hingega inimese kõrgematest keskustest pärinevat energiat proovides saab OP oma intellektuaalseid arvutusi peenhäälestada lisaks selle energia sihtmärgile tagasi projitseerimisele, pannes sihtmärgi tajuma oma hingepildi peegeldust. Naiivne sihtmärk omistab OP-le hingeomadusi, mis on tegelikult tema enda omad.
Peegeldusvõime on OP suurim vara. See on ka nende suurim nõrkus, sest see paljastab nad. Need, kes on tähelepanelikud ja mõistavad orgaanilise portaali fenomeni, tunnistavad, et nende peegeldamine on liiga kummaline, liiga sünkroonne, liiga kummaline ja liiga hea, et tõsi olla. Hingega inimesel võib olla palju ühist teise hingega inimesega, kuid tuleb küsida, kas nende ühisosa on üldse võimalik eeldusel, et mõlemal on vaba tahe. Kõrget peegeldamise taset nähakse siiski ainult aktiveeritud operatsioonisüsteemide korral.
Passiivsed taustamärgi OP-d kuvavad peegeldamistunnust harvemini, kuid sama sünkroonselt.
Edasi saab lugeda siin
https://www.bibliotecapleyades.net/…/ciencia…

About 11 different roles in light work…!
ꨄ Lightworkers are people on earth who have woken up to the truth and who work for the light and love..! It is often star souls and ancient wise souls from other planets, galaxies, dimensions and angelic spheres who have undertaken the mission of helping the earth and humanity to heal by working for and living in the light and love…! Below I will cover 11 different types of lightworkers. You generally work in several areas and there are many more areas than these:
ꨄ Network and portal worker Gridworker/Gatekeeper The Earth is surrounded by several energy networks that work in different ways for the planet. One of these networks is “the crystalline grid”, which is a multidimensional high-frequency crystal network that acts in favor of the earth’s ascension process. The Crystal Grid receives light, new codes and frequencies from the center of the galaxy and then releases them to humanity as it evolves. Another network is “the human heart grid” which is a heart network that connects the hearts of all awake people and through the network they share their own unique energies as help to each other and the planet in the ascension process. Network workers/portal workers work with these networks in various ways, including keeping them clean of lower frequencies.
ꨄ Portal worker, Gatekeeper Works slightly more advanced than the network workers in that they have the ability to open interdimensional portals themselves with high frequency light, where there were none before or portals that have been closed due to stagnant energy. They work in teams and consist of lightworkers who have ascended in past lives, on this planet or others. This as it is a complex interdimensional energy work.

ꨄ Frequency holder, Lightkeeper Anchoring the new frequencies of the ascension process and the light in their bodies and maintaining a constant and stable high frequency. They keep awareness and light high wherever they go and it is impossible not to be affected when you have a frequency holder in your vicinity. They work to create stillness, awareness and space for awareness in all situations. They also work to transform lower frequencies and do so naturally with their bright light wherever they go. Frequency holders have a high sensitivity and are usually at a higher level of consciousness than almost everyone they meet, which means that they need a lot of personal time to recover.
ꨄ Transformer A lightworker who works as a transformer absorbs lower frequencies into his own body and transforms them in various ways and then releases them as light. They may be tasked with working with the collective consciousness and all of humanity by transforming past karma. They also work on transforming lower frequencies on the earth’s various networks. Working as a transformer is tough work as these light workers are in a constant state of vacuuming lower frequencies and physically taking them into their bodies. Transformers are often tired, exhausted and have a great need for personal time to cope with the work. They are also extremely sensitive to energy.
ꨄ Healers Works with healing in different ways and through different forms and methods. They can work with the healing of the planet, animals or people. Many healers heal just by their presence as their energy has a natural healing effect on the environment and on everyone they meet. For healers, it is important to remember your own healing and work with yourself as it raises your own frequency and healing ability, among other things.
ꨄ Those who see, Clairvoyant The Lightworkers who have an open third eye and see behind the illusions. It is also the clairvoyant, claircognizant and clairaudient. These lightworkers operate through the mediumistic senses and help by giving inspirational guidance and advice to other people through their ability. They can also work on healing and transformation using the information and guidance they receive through their unique vision.

ꨄ Blueprints, the creators and those who manifest These light workers are actively working to weave in new light in order to manifest positive changes on earth. They influence by manifesting new positive timelines, events and engagements on Earth. The blueprint creators manifest not only for their own good but collectively for the good of all humanity. It is manifestation at the highest level and these lightworkers are incredibly powerful in their positive manifestation ability.
ꨄ The dream/night shifters Works in different ways in a sleeping state to transform energies and gain new information and knowledge. A job that sounds simpler than it is as it takes a huge amount of energy, especially for the night shifts with larger light tasks such as protecting, anchoring lights, networking and transformation.
ꨄ The dream/night shifters Works in different ways in a sleeping state to transform energies and gain new information and knowledge. A job that sounds simpler than it is as it takes a huge amount of energy, especially for the night shifts with larger light tasks such as protecting, anchoring lights, networking and transformation.
ꨄ The messengers Are lightworkers who receive information and guidance from angels, ascended masters, their higher self and other high frequency guides and share these messages through various mediums to assist in the ascension process.
ꨄ The signposts Lightworkers who show the way by living the way themselves. They inspire and spread light wherever they go by being their highest best selves and spreading unconditional love to everyone they meet.
ꨄ The guides in the ascension process Lightworkers who are aware of the ascension process and are themselves continually ascending to a higher consciousness. They spread information and show others the path to ascension by awakening people/lightworkers to their path. Finally, I want to say that a lightworker is ALWAYS ultimately a conscious person who chooses love over fear! ꨄꨄꨄ
The end Carina

Universumi sõnumid:
TARKUSE uksest pääseb sisse vaid vaikuses!
Sisemine rahu!
TARKUSE SISEMISE UKSE LÄBIMINE SISEMIST RAHU EI ASENDA
Nad programmeerivad meid märksõnadega… demokraatia… on üks neist… nad panevad sind uskuma, et valite… kui valite sama mündi ühe külje… iga tee viib samasse lõksu. ..
vasak-parem…
Hea – halb
Taevas – põrgu
Hea-halb jne…jne…(haletsusväärne duaalsus)…igavene võitlus, mis ei lõpe kunagi…
Ainult teadvuse ärkamine viib meid tõeni, me peame valima ukse, mis on meie eest varjatud.
Kas mäletate Maatriks põhineb kolmainsusel, triaalsusel, siin töötab kõik triaadidel. Nad esitasid meile alati väljakutse valida kahest võimalusest üks ja varjasid kolmandat: väljapääs on sissepoole.

Kuidas edukalt rahvast petta
Sotsiaalmeedias ja kommentaariumides asjatavate valitsuse hääletorude leksikoni on ilmunud kriitika vaigistamiseks uus võte – kõiki, kes praeguse maksutõusuvalitsuse tegemisi kahtluse alla seavad, süüdistatakse virisemises, mis pidavat olema eestlaste rahvussport ning kremlile kasulik idiootsus. See reformilembide nupukas võte meenutab kunagiste tublide pravdistide varamusse kuulnud kavalat nippi, kui iga partei joones kahtlejat hurjutati kui imperialistide käsilast ja helgesse tulevikku viivale teele takistuste loopijat. Ka reformivalguse insenerid lubavad meile helget tulevikku, nuputades tõemeeli, kuidas tagada kogu maa elektrifitseerimine odavama hinnaga. See on otsekui ajalooõpikust maha kirjutatud lõik kunagiste enamlaste ülimast tarkusest. Ent Eesti elu kisub vaatamata valitsuse geniaalsusele üha enam kiiva ja õigustatud usaldamatus riigi vastu üksnes süveneb. Kuidas saakski usaldada riiklikke institutsioone, mille pilgu all toimuvad taolised kahtlased ärid nagu RMK puiduafäär ning Rail Baltica rahaveski üha kiirem pööritamine olukorras, kus pole selge, kas Läti jätkab kahtlase projektiga või muutub meie megaraudtee üliedukaks ühenduseks Tallinna ja Ikla vahel.
RMK kui semudest ettevõtjate parim sõber.
Tänaseks on selgunud, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) müüs kümmekonna aastaga üheksale ettevõttele paberi- ja küttepuitu alla turuhinna, mis aitas valitutel teenida ca 40 miljonit eurot lisatulu. Ujusid välja salalepingud, millega müüdi Graanul Investile ja Estonian Cellile puitu märksa soodsamalt kui eelisboonust mitte nautinud ettevõtetele. Lahedast diilist saadi lisatulu üle 23 miljoni euro. Järelvalveorganid vaatasid toimuvale läbi sõrmede, sest küllap said kõigil huvilistel näpud meeldivalt rasvaseks.
Mõnusa korruptiivse kokkumängu muljet süvendab ka viis, kuidas avalikkust püütakse veenda, et tegelikult on RMK-s kõik joonel ja mingeid olulisi sahkerdamisi polegi toimunud. Kui RMK jamad liialt avalikuks tulid ja isegi valdavalt kummitemplina esinev riigikogu hakkas nende suhtes huvi ilmutama, jättis kliimaminister Yoko Alender rahvasaadikutele ja üldsusele mulje, justkui teeks sõltumatu audit selgeks, kas RMK on keelatud tegevusena ja võimalik et muudest huvidest lähtudes, müünud puitu alla turuhinna. Sama jama ajasid riigikogu korruptsioonivastasele ning riigieelarve kontrolli erikomisjonile kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming ja RMK juht Mikk Marran. Hiljem tuli välja, et audit käsitleb üksnes aastatel 2001–2014 sõlmitud kolme erikokkulepet, mis on aga kriminaalses mõttes aegunud. Ei vastutajaid miljonite kõrvaldamise eest, et korralikku uurimist õiguskaitseorganite poolt. Jokk ja hurraa! Kas midagi sellist oma riigis soosivat valitsust saab usaldada?
Rail Baltica kui räpane muinasjutt.
Ajal, mil riigil ei jätku raha paljudeks esmavajadusteks, kerkib Rail Baltica unelmate trassil mitte kusagile viivaid viaduktide muldkehi, ökotunneleid ja muud mitte kellelegi vajalikke rajatisi, sest pole selge, kas lätlased, kes on raudtee ehitusel esinenud kuritarvituste uurimiseks algatanud kriminaalmenetluse ja tunnistavad häälekalt, et neile seda mõttetut projekti vaja polegi, ikka jätkavad ideoloogilise sajandiehitusega või loobuvad ning suunavad raha märksa vajalikematesse valdkondadesse. Läti peaprokuratuur kahtlustab, et Rail Balticu projektiga tegelevad ametnikud tekitasid seoses infrastruktuuri rajamisega riigile suurt kahju. Olgu siinkohal märgitud, et kuna Läti pole viimasel ajal teinud Rail Balticasse makseid, tulevad sealse ettevõtte töötajate palgad Leedu ja Eesti rahast.
Rail Balticaga seostuvat kuritegelikkust uurib ka Läti parlament, mille komisjoni lõpparuandes tuuakse välja 18 tippametniku nimed, kelle töös ilmneb kriminaalset hooletust.
Riigikontrolör Janar Holm on hoiatanud: “Teadlike valelootuste andmine valmimistähtaegade kohta, ilupildid kosmosejaamadega sarnanevatest terminalidest ja videoanimatsioonid, kus rongid mitusada kilomeetrit tunnis tuhisevad, ning muud sarnast oleme Rail Balticu (RB) puhul juba piisavalt näinud. Raudteed veel mitte!” Eesti aga püüab hambad ristis jätkata, sest kellelegi on see kasulik. Asja ilustamiseks ning kasutu ettevõtmise õigustamiseks on lastud käiku väide, et vajame raudteed selleks, et vajadusel tuua siia NATO väed. Teadupärast ei kuulu sellised jutud kriitika alla.
Praegu puudub selge nägemus, kust võtta raha üha suuremate kulude katteks, mis, nagu kinnitab riigikontrolör Janar Holm, on kasvanud esialgsest kaks korda kallimaks, selge pole enam ka trassivalik, ent õkoduktide ja viaduktide rajamine jätkub ja Rail Baltic Estonia (RBE) kuulutas välja 932 miljoni eurose hanke raudtee ehitamiseks. Raha on meil ju nagu raba, sest lastega peredelt, pensionäridelt ja palgatöötajatelt annab seda va pappi veel piisavalt välja pigistada. Kõige selle peale tahaks küsida, kas sellist segaduses visklevat valitsust peaks kiitma?
Aga mida siin viriseda! Tuleb end sokutada väärikale parteilisele ametikohale ja pappi hakkab sadama, sest keera käkk milline tahes, Eesti demokraatia laseb oma ametnikel karistamatult sullerdada.
Vsevolod Jürgenson

Meie Loo 12 inglit, sündimata lapsed, kes jõulise lahtihüppe ajal ja järel oma ema
saadavad, olgu ka sinule teejuhtideks ja julgustajateks, hea lugeja-kogeja.
Et mitte kellelegi – ka endale mitte – asjatult haiget teha, rändame läbi Piia elu
ilukirjandusliku Loona.
Jah, kõik kokkusattumused ja tuttavatena tunduvad isikud on juhuslikud –
sinu elus on ehmatavalt samasugused sündmused ja jahmatavalt sarnased inimesed.
Oleme karmide saatuste konveieri mutrid.
Kas sinul on abielu vara ja töölepingud korras või usaldad pimesi? Mis siis
saab, kui jääd töövõimetuks või lahkud sellest kooselust? No vot.
Vabatahtlikult panustasid, armastusest miljonid teisele teenisid – jumalaga!
Sinagi oled õmmeldud ja kokku lapitud pärast perevägivalda – sinulgi on
psühhoterrori tõttu paanikahood ja ärevushäired – ja enam mitte ainsatki sõpra?
Tere tulemast klubisse – meie konveier ongi selline.
Kuni üksi ja üheskoos, ise ja üksteist abistades sealt maha astume.
Selles raamatus peitub abikäsi vägivalda ja petmist, enesesalgamist ja aborte,
vägistamisi ja materiaalset ärakasutamist, depressiooni ja alkoholismi nii seestpoolt
kui kõrvalt kaasa kogenutele. See on jutustajate lugu.
See on minu lugu.
See on sinu lugu.
Tänu sellele on varjamine ja häbenemine lõppenud. Meie otsustasime nii.
Kõik on kõigi ja kõigega ühenduses. Süda teab seda – ja sirutub sinu poole, ilus
hing.
See raamat ei saa iial valmis. Ei lõpe need lood mitte ealeski. Kui toimetaja Tiiu oli
meie kolmeaastase saaga puhtaks silitanud ja parandused-kärped-märked arvesse
võetud… Tulin ma siia tagasi. Kohta, kus kolm aastat tagasi kirjutasin, kuidas
süda toda kõigi ja kõige ühenduse asja teades ilusa hinge poole sirutub.
Tulin algusse, sest puukide ligitõmme ja kiusatus neid päästa pole ikka veel
päriselt kadunud. Tänu sellele Loole, mille pean aususe huvides ära rääkima,
28
olen õppinud endast välja astuma ja võimatuid olukordi eemalt jälgima – varasem
mina olnuks afektis ja küsinuks üha: kuidas-see-võimalik-on-nii-ei-tehtamisssasssja…
Mida muud kui näidata ja selgitada sel juhul heal Loojal üle jääb.
Inimene küsib, Jumal vastab.
Selleks, et teha Piiaga osalusvaatlus kaasa, ehitasin ka endale paari tutvumisportaali
profi ilid – miski date-amoremi-… kolmas oli veel, tinntinntinder mitte.
Mulle lähenenutest kolmandik tundis mind ära ja kõnetas tuntud isikut. Kolmandik
– nii läbipõlenud taadud kui kodutud kutid – õngitsesid emmejat-laadijat.
Kolmandik olid täiega ägedad talu-metsa-rekkamehed, ainult et kusagil kaugetes
ilusa isamaa servades üksinda rassimas ning oma tallu ja ellu emandat otsimas.
Mingu neil hästi.
Tutvumisportaalide õngitsejate osakond kosis nii Piiat kui mind. Olin oma
profi ilid juba sulgenud, kui mulle lähenes Meta-messengeris mees, kellele mõtlesin
hüüdnimeks panna Tünn, aga Pootshaak kõlab kõnetavamalt. Olgu ta siis
kahe nimega.
Ta kirjutas mulle samal päeval, mil koostasin oma õpilastele õppematerjali
„Inetust pardipojast Kunksmooriks“. Kuna teksti lõpus on liigutav lugu eluõhtuks
enesekindlaks saavale Kunksmoorile saabuvast-maabuvast kapten Trummist,
oletasin-eeldasin-lootsin-uskusin, et tema ta ongi.
Kuu aega kirjavahetust enne kohtumist tulenes mu töökoormusest mitme
kooli ja eraõpilaste vahel – polnud füüsilist pealinna sattumise aega. Kirjavahetus
oli soe ja sulnis, kirjavigadeta ja sisukas ning nädala möödudes hakkas Tünn
Pootshaak hommikuste ja õhtuste verbaalsete kallistamiste lõppu kirjutama
„Sinu mees“ ja „Su Trumm“.
Leidnuks Kunksmoor – kes ma päriselt olengi – töökuhja alt varem kohtumise
hetke, adunuks tema suur nina õhust, et alati pole tore, kui trumm on tühi…
Nüüd tänan õnne, et ühitasin kohtumised üritustega, kuhu ma nagunii oleksin
läinud ning meie kulud piletitele-sõitudele-värkidele said fi ft y-sixty võrdsed. No
hard feelings.
Mõne õnneliku nädala – tunnike messe hommikul, tunnike õhtul – järel
Tünn Pootshaak helistas. Oli mõnusalt vintis ning selgus, et tal polnud kogemusi
videokõnede võimalusega – ehkki on insener-robootik-programmeerija-jne…
Tajusin vestluse põhjal, et see mees ei suhtle tegeliku minuga. Tänaseks oskan
sõnastada: me mõlemad mõtlesime enda jaoks unistuste paarilise välja ja kõnetasime
teda – erinevalt olla-laskvast-ärakuulavast minust asus meespool aegsasti
tegelikku mind ümber kujundama, et ma oleksin see unistuste mudel.
Õhus minumuutmise manipulatsioone adudes saatsin kosilasele oma CV. Ta
asus aeglasel õhinal mu elulugu ümber kirjutama. Märgiline väljend – asuski päriselt
ka! Selleks, et keskeakriisis mitmekihilises ummikus mitte oma prestiižikas
piirkonnas villat müüa, otsustas ta minu sinna moondada. Mis siis, et linnapreilist
tänaseks minuks õppimine on tähendanud inimvõimete piiril tööd – ihulist-hin29
gelist-vaimset – mul on Südamesalu ning hobud-kassid. Ei tähenda, et selles villas
on Tünn Pootshaak juba neli kooselu sellessesamasse kohta keeranud, kuhu näib
kõike piiramatult mahtuvat.
Mees valis järgmiseks ümberkirjutatavaks täpselt samasuguse isendi nagu
eelmine – või isegi eelmised – brünett-temperamentne-loomainimene-amatsoon.
Rääkisin paarile sõbrale, et Lõuna-Eesti sügavustest pärit kena meesinimene ei
salli loomi – run, Forest, run! – ütlesid sõbrad pikema jututa – ta ei tea järelikult
hingest ega Elust midagi.
Temperamentsete brünettide galeriist mitmega lapsi saanud mehega kohtusime
tehnikaülikoolis Robotexil – mul oli huvitav nii robotite asjus kui tema erilise
lapsega suhestudes iseennast kõrvalt jälgida. Ehkki lasterikkal isal oli enamusega
täiskasvanud pesakonnast null-suhe – teda huvitasid nende tiitlid ja ordenid – lubasin
tema teismelistele suvel eesti keelt õpetada.
Üsna elegantse välimuse ning jaheda olemuse põhjal usutavasti mõne paruni
sohilaps, kelle vanaisa muide pidas kümnete kaupa valgeid hobuseid, kohtus
minu pesamunaga kiirtoidurestoranis, kus tütar tol ajal töötas. Kaks ilusat inimest
silmitsesid teineteist ükskõikselt. Mu vilunud haldjapiiga adus – sellest ei
tule konkurenti. Tünn Pootshaak aga seletas terve tee rantšosse mu sõbratari sünnipäevale,
et teismelised lapsed tuleb välja tõsta.
Olin nii ametis näitamisega, kes minu sõbrad tegelikult on – tõestamisega, et
looduse-loovuse-loomadega koos elamine on hea ja ainuõige – et jätsin tühitrummipõrinale
vastamata: kui sulle tundub nii äge, et su eelmine naine oma teismelised
välja tõstis – miks sa siis nii kurb ja katki oled, et ta ka sinu välja tõstis?!
Ilus isane näitas tol rantšo stiilipeol mulle tegelikult KÕIK ette. Riideid vahetades
varustuse, millest viisakalt mööda vaatasin. Seltskonnas tõsiasja, et kõik
vabad keskealised daamid jooksid tema kui uue ja efektse isendi peale tormi – järelikult
võivadki korduvkasutusega mehed vabalt võtta ja naisi muuta püüda – kui
ei allu, võtavad järgmise…
Käsk Kunksmoorile oli: seltskonnas meie mingite koertega ei suhtle! Keset sügavat
ööd tema kui võistlustantsijaga džaivides sain valesammude eest korduvalt
putsi saadetud. Keset vestlust harvakohatavate sõbrataridega ei allunud ma korduvale
käsule: „Voodisse, naine!“
Püüdes – ise tegelikult aru saades, et asi on lootusetult mäda – ikka tõestada-
näidata, kutsusin kõmiseva õõnes-anuma päevasele külaskäigule – vaata! Näe,
siin on vaja tormimurd ja lääpas võsa korrastada, ühe toa tahan juurde ehitada,
turbapõhisest ökopeldikust on kõrini…
Tema ohkas, et seda tööd on nii kohutavalt palju, et minu Südamesalu tuleb
maha müüa. Põrnitses, kuidas ringkäigu ajal kadumajäänud kassi otsides muretsesin
ning urises mu kaheaastaste kiisukaksikute ja nende viieaastase kuninganna
kohta, et neid kassiraipeid ongi jõle palju, hea, kui mõni auto alla jääb. Vanused
kirjutasin siia sihilikult – nii palju aastaid on mu lemuurlased olnud minu pere30
kond. Raiped?
Saate aru, ma olin selleks ajaks kolm – 3!!!!!!! – aastat seda raamatut kirjutanud,
kümneid-sadu-tuhandeid lugusid kuulanud-kirjutanud-kaasakogenud. Olin
enda arvates lahutus(t)est tervenenud ja IKKA VEEL uskusin, et Tünn Pootshaak
kindlasti terveneb ja koorub vahvaks tegelikuks elumerede metskapteniks.
Pesamuna nägi tühjusest oma kollase kaksikpilguga läbi ega pidanud tüüpi
enam üldse millekski-kellekski. Tema pehmitamiseks väitsin, et see mees viib
meid sõja siia rulludes üle mere – pakkisin soojad riidedki valmis, et ennast, tütart
ja kasse veenda.
Tegelikkus oli selline, et va õõnes rehkendas: tööloomast eit müüb lisaks tema
villa ülalpidamisele oma muinasmaa ära, ostab Atlandi serva pesa, kuhu tore
poiss toob oma laeva, millest pool kuulub muide tema eksile. Suusad-motikad on
in – hobused-raisad, krdi bulad täiesti aut. Kulud ja ebamugavused – müüd maha!
Mida Kunksmoor sellest järeldas, et eba-Trumm ta elujõust-väeloomadest-hingeperest
ilma jätta tahab? Sittagi. Võtsin ta kaasa selgroole sumeri märke tätoveerima
– kunstnik Anee ees oli abstraktselt piinlik, sest õhtuti endiselt kirglikke kirju
kirjutav Tünn oli keskpäeval täiesti vintis. Nimetas mu imelisi tätoveeringuid
käkkideks ja hiina restorani menüüks ning ma viisin ta oma autoga tagasi „tööle“
– erinevaid sõidukeid müüv üliedumees korvas mõne nädala pärast tema prohmaka
klienditeeninduse ajal lennujaamas magamajäämisest tingituna… Mis sellest
enam.
Minul oli oma tagalaplaani nimel ikka veel vaja oma „eluõhtuõnn“ kirikukontserdile
viia, et mu sõbrad saaksid leebelt tõdeda: joodik ju – võtad järgmise
lemmiklooma?
Varieteesse viisin ikka ka, et näha, kui oluline talle ise-tehtud-hästi-tehtud
tühjuses on kuulsustega tuttav olla. Ehkki ta-imeline kurtis üha, kui kole on, kui
naised on liiga aktiivsed, eeldas ta-väinu ometi, et talle pärast tema ja ainult tema
eelistatud lõbustusi otsa istutakse.
Atraktiivsena püsimiseks hoidis ta pootshaaki – õieti mitut – töödrügavakillustunud
Kunksmoori kannis. Tahad rikkuri miljarditest metseenlust? Ootoot,
ma kirjutan tema jaoks sinu eluloo ümber, sa mõttetu metslane. Sul on vaja meie
ühise tuttavaga asju ajada, imelik hipi? Ma võibolla… aa, ise said. Su asjad pole
olulised – ühegi sinu lapse nime ma nagunii meelde ei jäta, iga kord küsin uuesti.
Su lähiringis on probleemid veesõidukiga? Siis lõpeta oma elu ja endale oluline
bula-raiped-mõttetused ja hakka minu elu elama – aru ei saa või, see on käsk,
naine!
Viisin Tünn Pootshaagi oma sõprade fi lmi esilinastusele – nad nägid ja sõnasid
sama, mida ma ise sajandeid juba teadsin. Ja mis ma tegin? Lubasin ta pesamuna
äraolekul endale õhtusele visiidile. Minu zoomi tunni ajal näitas ta koha kätte
nii õpetamisele, õpilastele kui õpetajale – toksis arvuti taga minu inimeste peade
kohal seent. Saate aru küll, mida silmas pean. See oli päriselt!
31
Kui algas õpetajapreili koolivaheaeg ning tormimurdu ja lääpas võsa haldama
saabunud masinate kõrval oli vaja sae ja sülega assisteerida, andis Kunksmoor
tollele imelisele veel ühe võimaluse – näitas pilte, mis teoksil. Mees ju või miskit…
Kuna või-miskit korraldas nädalaid hilinenult messi, et oma tiksumist suurettevõtja
tagatoas õigustada, ning lootis ikka veel mind oma elu elama käsutada,
käratas ta metsatöö-kevadmaratoni piltide peale, et ma lõpetaksin oma jama pritsimise
– marss talle appi tema värki mürama. Raske on vä? Ei. Igas mõttes. Ei ole
raske. Ja tema värki ei müra ka.
24.veebruari kohtumine Harju tänavas pani kõrvuti meie äärmuslikult
vastandlikud elamused – sõjaväe paraadile rivistunud masinate diislivines
kohtusime muide juhuslikult. Tünn Pootshaak suskas Kunksmoori näpuga
õlga, kui Jaan Krossi skulptuuriga paduvihmas vaikset dialoogi pidasin.
Kuna tema otsis sinises vines märtsipommitamise tallermaal tuttavaid, lipsasin
Jaani kiriku juurde ja sain OMA, üleni oma elamuse. Tegime viimse
ühise käigu Tammsaare uuskäsitlust vaatama. Enne seanssi silmitsesin
teda raamatukaupluses mu pojaga videokõnet pidamas – misjärel ta vaatas
raamatukülluses põlglikult ringi: näh, sinu-vaesekese omi ei olegi.
Mina-vaeseke kallistasin eskalaatori kõrval inimesi jälgiva kuldse retriiveriga,
mispeale kuulsin, et olen nagu joodik, keda pudeli juurest minema ei
saa… Tänan! Mul oli täpselt seda vaja kuulda. Lippasin õnnest hingetuna
läbi vanalinna rongile – koos läbiligunenud kasukast nõrguva lauspaduveega
jooksid minult maha kõik viimaste kuude bulad-raiped-kasutud elajad,
soovitused kogu see jama maha müüa, laps välja visata ja… Huuuuuh!
Olin hõiskamiseni tänulik sellele tavalisele eesti maamehele, kes linnas
miljonäriks ära käis ning seejärel ummikusse jõudis, oma päritolu ja ennast
häbenes ning minust sobivat teenijannat püüdis vägistada.
Järgmisel päeval tõin pärast päevapikkust metsatööd, saag ja kirves igas
käes, endale Pärnu tagant Eassalust buldogikutsika. Pusletükkide paikalibisemise
joovastava sahina sekka sain kirja – mis elukaga sa piltidel poseerid?
– enne kui hea kaasteelise blokeerisin. Igas mõttes. Ning selsamal blokiviivul
saabus teade, et mu viimne seaduslik on (Eestist) lahkunud. Olge
õnnistatud, toredad poisid!

https://aabramihobulausujad.ee/wp-content/uploads/2024/12/467749595_8941977712552266_8583578855697453116_n-540×720.jpg” alt=”” width=”540″ height=”720″ class=”alignnone size-medium wp-image-20491″ />

Eesti filmid

Kliimafilm

See kadunud tee

Võlausaldajad

Jüri Rumm

Inimesed sõdurisinelis

Mõrvad Muugal

Muinasjutt tsaar Saltaanist

Kuidas elad, Ann?

Detsembrikuumus

Ma olen väsinud vihkamast

Astrid

Legend

Tagasi rööbastele

Kõrboja peremees

Imekaunike

Rummu Jüri

Stiilipidu

Voitka metsavennad

Röövlitütar

Tagahoovis

Nipernaadi

Õppematerjalid videosalvestustena

See on minu lugu!

Kati Murutar saatis enda ja Piia Padari kolme aasta töö käsikirja mulle tutvumiseks päeval, mil „love-of-my-life“ siit Hispaaniast ära viidi ning mu sõbrad hakkasid minu tagasi ellu äratamiseks mu kodus kapitaalremonti tegema.
Jahmusin suguõdede loodud mahukat teost lugedes: see on minu lugu!
Seejärel sain aru, kui sarnased me kõik oleme – raamatus on kokku punutud kümnete ja kümnete temakeste stoorid, mis jutustavad vaimse ja füüsilise vägivalla kogejate sisemisest ilust ja valust ning meie kõigi „süvariik“ on ühesugune: kõigepealt ei usu me ise ka, et see on päriselt – kui sinine silm on saanud tavaliseks meigi stiiliks, varjame viimase võimaluseni teiste eest, sest peame ennast süüdlaseks, ärateeninuks – abi järele pöördume, kui elu on reaalselt ohus. Kui siiski.
Saatsin raamatu autoritele fotod oma ülestaotud näost, millele lisaks pälvisin ka lukutahapaneku ning samal ajal mu telefoni ja arvuti kaudu minu identiteedi varguse. Pidin politsei korduva sekkumise järel lähenemiskeelu saavutanult endale uued numbrid ja profiilid soetama.
Minu eks(itus) ütles korduvalt: „Sa oled sama hull kui Murutar.“
Lisaks – ilmselt oma hinna kruvimiseks – kirjeldas, kuidas erinevas eas naised on püüdnud teda võrgutada või suisa vägistada. Nüüd – tagasi Eestis – kirjeldab ta kindlasti ka mind kui võrgutajat ja vägistajat. Tegelikult ei söanda ma ilmselt veel kaua uuele suhtele mõeldagi: väidetavalt kulub maniakaalse-obsessiivse partneri põhjustatud traumast toibumiseks 4-7 aastat…
Võimalik, et mina ei osanud nartsissistist maniakaaldepressiivse psühhoterroristi ja vägivaldse vandenõuteooriate veeretaja fassaadi taha näha sellepärast, et olin seni olnud eluhellik. Samas – olles nüüd teemat põhjalikult uurinud tean, et egotistid-eneseimetlejad-sotsiopaadid pühendavad kogu oma vähese väe klantspildi loomisele. Energiat vampiiridel endal teatavasti ei ole, seega imevad nad partnerit salvates, sildistades, mustates ja pidevat segiajavat ajuudu tekitades su nii tühjaks, et hakkadki uskuma, kes ja mis kõik oled… Kuni ellujäämisinstinkt sunnib tegutsema.
Tulin aastate eest Hispaaniasse tööka ja hoidva mehega, kes oli nii normaalne ja harmooniline kaaslane, et hellitas mind ilmselt tõepoolest ära – kuni jättis mind leseks.
Eestist saabus justkui saatana enese sätitud ajastusega mind lohutama eriline, hurmav, tuntud…
Jah, ma teadsin, et too hr Imeilus oli aastaid sopajoodik, et kunstnik sai temast vanglas, et ja et…
Nagu Kati ja Piia raamatusse kogutud sajad stoorid, algas ka meie asi sajandi armastusloona. Mis siis, et ta keeras mu kodu seapesaks – loovisiksus ju! No tassis igasugust träni kokku – ta sai sealt inspiratsiooni ju! Tõstis mu sõpru elegantselt endale võttes minu tagaplaanile ja riputas tasapisi silte täis – jah, aga ma olengi mannetu ju…
Mesinädalate – õieti mõne by-the-book-klassikalise aasta – järel koorus minu kuulus kallim koletiseks. Tuju aina halvem, loovust üha vähem – mida enam tema enda asjad jamaks kiskusid, seda julmemaks ta esmalt sõnades, siis ka füüsiliselt muutus. Lisandusid sõgedad kõned Putinile ja Lavrovile – täitsa persses ühesõnaga.
Tema tütar kui professionaalne psühholoog on selgitanud, et varem või hiljem hakkavad geenid rokkima, ühtlasi on inimkonna seas praegu juba lokkamas vaimsete korratuste epideemia ning loomulikult aitab sajaga kaasa viin, mis on deemonitele ukseavaja – nagu ka narkootikumid.
Raevuhoogude vahel on tondid, keda ilmselgelt saatan ise elus hoiab, nii nunnud, et kõik andestavad neile kõik. Samas on nende pikalt ja piinarikkalt – ka kõigile ligikondsetele! – lahkujate ühine joon süvenev olmeline saamatus. Saanud lähenemiskeelu kolis minu õnnetus sõna otseses mõttes prügikasti. Jätkas sealt sotsiaalmeedias minu mustamist, sest selliste klaster-koletiste põhikävitaja on hirm oma fassaadi pärast.
Uuesti jooma hakates kodutuna suutis armukade saja kinnisidee ori ikka elegantseid fb-postitusi teha ning ka tagasi alkariks kukkudes kasutas jumalasõna kui relva mu vastu: „Sina oled Eeva, sina viisid mu põrgusse – nüüd pead kuuletuma, naine!“
Pantvangina, röövitud identiteediga, surnuks üüdistu-sildistatuna nägin vaid raevarite puhul tüüpilisi koletise silmi – reptiil ärkas, KEEGI TULI SISSE – ja jäigi. Temas elab terve leegion deemoneid – ja fassaadil on ta preester, filosoof ja tervendaja. Niiviisi vingerdab koletis kõigest välja – kohus, ment… Mitte kellegi hammas ei hakka selliste peale, keda ka siin raamatus leidub kümneid – mitmed mõistagi siiski ka naised.
Lapsed viisid issikese tagasi isamaale – kuna tal oli auga välja teenitud infarkt ja vist ka mingi kasvaja, pääses ta esmalt haiglasse ning seejärel kodutute varjupaika. Tööl ta mõistagi ei käi, aga KEEGI HOIAB ELUS – alati on mõni, kes peab sellistele annetamist kauniks, sest ei tea, et „vabal ajal“ peksab vaesekene varjupaiga segamini.
Märgilisena kirjutas üks selle raamatu prototüüpe oma ohvri auto peale minu monsteri nime…
Meil on veel sarnaseid mustreid – nööbime aegajalt, kui ärevus meie selja taga peetava koletise balli pärast eriti hulluks läheb, oma piinaja blokist lahti ja vaatame järele, mida ta seal teeb… ja siis vaatame hulga teraapilisi videoid peale. Ütlesin ju – see raamat on minust. Ja veel kujuteldamatult paljudest meist, kes VEEL oma tragöödiat salgavad ja varjavad. Lugege ennast!

24 needusest koos OMADEGA välja, läbi ja üle
Kati Murutar
Kirgastavat korjandust kogenud kirjanik-õpetaja

Olen olnud üleolevalt kanapime. Jälgides igal hingede- ja advendiajal toimuvaid abistamise kampaaniaid, ingliteajal nõrgemate kõbimisi, kord-aastas-supikööke ja muid kala andmisi ainuõigeks peetud õnge asemel – olen upsakalt mõelnud: mine tööle, misssa kerjad!
Taevas võttis seda „misssa kerjad“ asja küsimusena ja vastas: „Ole lahke, proovi järele!“
Kõik me oleme saanud korduvalt kogeda, kuidas meie retoorilisele küsimusele vastatakse elulise näidisega – kuidas küll…? Aga palun, niimoodi!

Kodutunne omal nahal
Kirjutades koos vikerkaaretaguse Signe Lahteinaga „Kodutunde“ raamatut külastasin paljukümneid kodusid, mille aitas legendaarne tegude-saatesari üles ehitada sellepärast, et kuidas ka tublid-töökad inimesed rügasid – saatuse sabalöögid kasvatasid suisa sadistliku lustiga kulusid tuludest ikka ja jälle kordades suuremaks.
Lõppeval aastal kogesin omal nahal, kuidas juhtub nii, et kasvõi 18 tundi töötades ja tunde andes, kirjutades ja toimetades, tõlkides ja koolitades küünid ikkagi Draakoni kokkukeeratud ettearvamatutele kuludele napilt pahkluu kõrgusele.
Hobuse kui mu loodetava pensionisamba trauma, lasteisa sepsis-kooma-halvatus kõrvuti noorima tütre täisealiseks saamise kuludega, oodatust väga erinevad talgud ja ehitamised, ravimised ja ahastamised… Olin mitmetonniste arvete kuhja all kännis ja kõhklev – kogesin, kuidas on hingata maksmata teenuste musta varju all ning lubasin endale ja lähedastele: iial enam ei kergita põlglikult kulmu vaesekeste toetamise hingede-ingliteaegse hoogtööna.
Kõik tuleb tagasi – täpselt nii, nagu kord õpetajanna Tarandiga oma muinasmaadel kihnu maalambaid kasvatades kuulsin ühel päeval hämminguga, et kolleegi kogenud utt magas vastsündinud talle ära. Misssasssja! Teisel päeval lamas mu enese laudas vilunud lambaemme kolmikutest ühe lapikuks. Näe, siin on vastus su küsimusele – nii lihtsalt see käibki!
Kirtsutasin nina südamesoovide-ingliteaegade mimsude ühekordsete püüdluste peale ning mõtisklesin oma väljavaadetele. Ilusad noored trofeenaised – 99aastase miljoka silmis mina ka – elvad kuldses puuris ainsagi mureta… Telliks õige universumilt vastuse küsimusele: mis on linnukesel muret? Kümmekond tragi kosilast tiirleb ümber messengeri jt postkastide vist küll igal vabal naisel – jah, unistame kaksikleegist, unistustest suuremast mätšist, aga… Rumal jutt, tagasi!

Michelle Price: „OLGE TEADLIKUD, MIDA TE KODUS RÄÄGITE… Seintel on mälu. On sõnu, mis võivad tuua needusi, süvendada ja esile kutsuda ebaõnne ning tõmmata ligi õnnetust – samas, kui teised sõnad kannavad valgust, tuues õnnistusi, meelitades ligi heaolu, õnne, harmooniat ja rahu.
Teadmine, kuidas üht ja teist eristada ja kasutada, ongi tarkuse algus! Keskkond, kus sa elad – eriti sinu kodu – kipub absorbeerima, säilitama ja kajastama sinu mõtteliste harjumuste sõnu ning muutma need olenditeks, kes asuvad kas tumedal või ingellikul spektril, sõltuvalt sinu enda emotsionaalsest õhkkonnast.
Sageli väljendame ju selliseid fraase: mul pole raha, olen täiesti abitus olukorras Miks need asjad alati minuga juhtuvad? küll elu on raske! ma ei suuda… Ja nii edasi.
Pea meeles, et sõnad võtavad suuna, mille neile annavad kavatsused ja emotsioonid. On aeg ennast jälgida ja kokku võtta, et valgus saaks vabalt voolata. Ole oma keelekasutuse eest vastutav, et sa ei muutuks oma sõnade orjaks.
Õnnistage, ärge needke! Vältige hinnanguid ja sõnu, mida te ei taha oma maailma materialiseerida. Negatiivsed või piiravad sõnad toovad kaasa puudust, haigusi, raskusi ja kannatusi. Armastuse, tänulikkuse, rõõmu, ilu sõnad ja väljendamised toovad kaasa heaolu, küllust, tervist ja kasu kõigile.
MAAILMA LUUAKSE PIDEVALT LÄBI SÕNA, HELI, VIBRATSIOONI ja SAGEDUSE. Kõik on energia… Sina otsustad, kuidas seda kasutada. Maagia peitub sinus eneses!“

Tiivad mudas
Kirjutasin muide selle teksti pealkirjaks algselt „kerjandus“ ning olen aastaid kirjeldanud, kuidas jumalannade tiibu mudasse tallatakse. Kuhjuvate loomaarsti jmt arvete painest pääsemiseks kerja… ei!!!… korjakirja koostades ja seda oma kooli kursantide peal testides võtsin kogu arukuse-teadlikkuse-hingejõu kokku, et selles ei kätkeks kaeblikku puudusenergiat-väetiväetust. Jõudsin teadvele: kitsikusest saab sellepärast väärikalt püstipäi rääkida, et salamisi kogeb järjest arvukamalt töökaid lasterikkaid haritlasi sama ummikut.
Mõistsin talli rookides – mis on mu parim meelisklemise moodus – kui rumalasti, aga selle eest pidevalt me ennast nö sajatame ja kalleid kaetame. Kõik, millele tähelepanu pöörame, tuleb meile kallale, kui me Lohet taltsutada ei mõista. Viimaste aegade triibutaeva ja mürgivirmaliste ümber mökitades – hape! kantserogeensed mürgid! tapvalt kumuleeruvad raskemetallid! – sain enda hooleks olevale teise pere hobusele kasvaja. Loomrahvad ei tea, et inimloomal on kõige küljes sildid ja omanikud – nägi, et olen tšemtreili põrnitsedes iseendale tõbe külge kaagutamas ja võttis selle endale. Fookuspookus, raisk… Mina ei TEINUD, ma TÕMBASIN ligi oma pideva abitu plaginaga – et ma seda endale ei saaks, võttis tubli eesti tõugu hingekene selle enda kanda…
Koolitaja Tiina Saar-Veelmaa kirjeldas ametikooli õpetajate aastakogunemisel oma äsjast kogemust: oma sertifikaadi heaks loodud töö kaitsmisel lammutasid oponendid tema loomingut sõnahaaval ning keerasid ka professionaalse psühholoogi eneseteadvuse-hinnangu-väärikuse mitmeks päevaks nii kummuli, et abi ei olnud ka temajuhendatud magistritööde ega kõutšimenu meenutamisest.
Nii ongi. Nagu on ülioluline ka Tiina-sõnastatud pidamise ja tahtmise vahekordade korrashoidmine: et vastu pidada, õpi teha tahtma, siis ei saa sind orjastada. Oleme kogenud magusat distsipliini – taltsutame sunduse naudinguks. Kusjuures siinkohal on eriti ohtlik just meie rõõmsalt kirglik rassimine, mis põletab meid salakavalalt läbi, sest meie raatsi hinge tõmmata – arved ka maksta ju…

Draakoni 24
Näen ümberringi nii läbipõlemise veerel kui tuhastunud ilusaid hingi – laenud, liisingud, kasvavad arved ja maksud laotavad meie palga laiali – järjest vähem üha väärtusetumaid kupüüre jääb elamiseks ning kui miskit juhtub, ikka need va ettearvamatud kulud, ongi katastroof.
Minu aadress Draakoniaastal on olnud p… nr 24. On toiminud just selle kuupäeva needus. Veebruaris suhtekatse kollaps. Juunis suure halli kalli hobuse jalatrauma – muljumine-venitus-väänamine puutüvede vahel, mis alles nüüd on tervenemas. Juulis laste isa koomasselangemine. Septembris noorima tütre tänini vinduv põlvetrauma. Oktoobris poja beebide tulemaasutamine liiga vara – kõik läks taeva abiga hästi. Novembris teise hobuse kasvaja…
Ohmavaeseke mentaliteet on kerge tulema. Kusjuures puuduse-ohvrimeele ilmekaim sümbol on nt pesumasina käivitamine – me justkui saame endale kodumasinate kasutamist lubada kindlatel kellaaegadel, topime mõsuri liiga täis ning pesumasina käivitamisest sulle sobival ajal on saanud otsekui protestiaktsioon: las hinnad tõusevad, mina, naine vot…
Poodides kuupäeva ületanud kaupade riiulites tuhnimine võib samas olla pigem lõbus leiunurga külastus – poole hinnaga pakkumisel sulnid leiud a la parimennemöödas rikastavad valikut kraamiga, mida normriiulitest kunagi ei leiaks.
Koos õpilastega loodud ja testitud palvekiri suure halli kalli raviarvete tasumiseks käivitas aga imede sünni, mille järel mitte miski ei ole enam endine – sest mina ise sündisin koos selle hingedeaja imega ümber. Täpselt nädalaga saime arved tasutud ja südame korraks kergeks.
Pesakond on seni tegelnud vastsündinud kaksikute ja kuudepikkuselt haiglaravilt koju naasnud issi purjede mastis hoidmisega.

Uuestisünd pangakontol
Kui end kokku võtsin ja kõik valed vaibid alla surusin, reageerisid palvekirjale Omad, kelle olemasolust ma seni ei teadnudki. Suurem osa naised, väga palju täiesti tundmatud või siis eelmiste elude helded kaasteelised, kellele olin – enamasti endateadmata – head teinud.
5-50-haaval laekusid minu eelarvamused maatasa. Olin pidanud oma rahvast vaesemaks nii sõna otseses kui ülekantud tähenduses. Klišeed kõnelesid varem pigem ihnsusest ja ahnusest. Mu arusaamine ja arvamus oma rahvast sündis pangakontol toimuvaga ümber.
Ümbersündinud suhe kujunes ka telefoniga – tilksukaupa lakkasin teda kartmast. Iga märguandesurin ei tähendanud enam, et olen süüdi-võlgu-ebapiisav. Kogesin külluseelamust, mille kinkisid uue minu uued eestlased.
Ajutine obsessioon käis ka külas – annetustega kaasnes pedantne kelmusest hoidumine – kas see või teine poeskäik on ikka minu palgajäägist, et ma nüüd jummala pärast võõra füüri eest šokolaadi ei ostaks… Kas šokolaad kui kingitus õpilastelt korrumpeerib?
Tänu Diana juhtumile sain teada, kui suures hädas on salakesi teised meie kaasteelised – on vaja luua Omade Fond, kuhu parematel päevadel panustada, et kordamööda neile, kel peenike pihus, sõbrakäsi ulatada.
Tilkshaaval täitunud konto pani mõtisklema võimaluste üle 21. sajandi kombel passiivtulu hakata tekitama – ei ole minu rida siiski, mahe miljonäritunne kasvõi viivuks kogetuna on küll vägagi mulle. Selle foonilt ei ole nii kohutavad ka uued loomaarsti arved ega pidevad autoteeninduse arved seoses vana Passati kokkuehitamisega.
Loomulikult tahaksin osta poest garantiide-juttudega tutika auta – ent mul õnnestus läbiroostetanud raamiga eelmine auto vahetada üliheas korras kere ja salongi ning suurema osa mootoriga musta kompu vastu. Nii elekter kui salongikraam, muist mootorist ja veermikust on restaureeritud tänu mu õpetajaametile meistri juurde kokku toodud doonor-juppidega. Pärast inglite aega pangakontol on ka kulukas trall järgmiste ja järgmiste arvete ümber väga teistsugune. Tunne on teine.
Ilusatele hingedele vastutasuks anda on mul ikka mina ise. Korraldame kevadel tänu-piknikud erinevais paigus, et heategijail oleks lähedal tulla – Südamesalu, Nuiamäe, Kirna, Kilgi, Maria, Timmo, Ida-Viru raskeveohobuste kasvandus. Kuna meil läks seoses kirjastaja Alo Murutari ellujäämisega Piia Padariga kolm aastat koostatud raamat „12 inglit – konveierilt kogemusnõustajaks“ trükikotta, on sõbrahinnaga autorieksemplarid piknikele kaasa võtta.
Mis peamine – kirgastav korjandus kinnitas, kui palju me koos suudame – kordamööda üksteist püsti aidates oleme tugevad, rikkad ja ilusad ka veel. Aitäh olemas olemast – vastan alati samaga!

21. detsembri kui igaaastase toomapäeva puhuks koos õpilastega meie Toomastest teemateksti punuma asudes tundus esimesel hetkel: vanamoodne nimi, õieti polegi teisi. No andke andeks, tegelikult on nii- ja naapidi Toomaid-Tomme-Thomaseid-Tommysid pehmelt öeldes päris mitu.
Kirjanduse õpitoas meenus esimesena comme-il-faut August Gailiti „Toomas Nipernaadi“, kelle tõttu nimetatakse sooneutraalselt nipernaadideks kõiki, kes kevadel linnast lahkuvad ja sügisel enamvähem vabatahtlikult sunniviisil tagasi tsivilisatsiooni naasevad. Sangaste krahv von Bergi ristipoeg Gailit oli ilmselgelt iseenese prototüüp ning samas nukralt õpetlik hoiatus: ainuüksi vabatahtlik nipernaadindus on õnnestav – olude sunnil võõrsile emigreerumine teeb õnnetuks ning see väljendub kirjaniku puhul depressiivseks muutumises a la Koidula.
Toomas Hendrik Ilves kui ulgueestlaste poeg on läinud rahvuskehandi elulukku väliseestlusest justkui isamaale meie teenistusse tulnuna, ent tema legendaarne kikilips ei ole suutnud varjata pahatihti suus ringlevat nätsu ning vastupidiselt Eesti Vabariigi tänasele Presidendile Alar Karisele oli ta enamasti arrogantselt seljaga nii rahva kui poliitikute ja usujuhtide poole. Usk(u)matu Toomas…
„Samavõrd kui hr Karis on alati kohal, tavatses Ilves pirtsutada,“ nentis EELK Peapiiskop Urmas Viilma andes Kehtna KHK inimestele tänavusel advendiajal aulatunni, mille käigus tutvustas iseennast sooja ja siira suurmehena.
Toomas Uibo on kunagisest lapsfenomenist ammuilma suureks meheks kasvanud ning tutvustas end telesaates „Maskis laulja“ ka praeguse tämbri veetleva valdajana. Toomas ja Tarmo Urb, kes ühinesid aastate eest põlisameeriklastega, käivad Maarjamaal korraldamas indiaanilaagreid ja nende kontsertide kogejaid Algallikaga ühendamas – kes siis „Imelist aasa“, mis sõnade autor Jaan Krossil oli küll „laas“, ei teaks või rahvalauluks ei peaks.
Toomas Lunge aastakümneid lauldud ja meid suureks saatnud lugusid maa täitmisest lastega, kurbade naerule vastu hakkamisest ning sellest, mis meie sees on kaunist veel, teame une pealt peast.
Ennast ennatlikult Eurovision 2025 võitjaks krooninud Tommy Cash troonib oma kohvilaulukest lauldes aastavahetusel veel elutus-ilutus videolaadses tootes piimaga. Mingu tal sama hästi kui kordumatul Peeter Toomal, kelle talletatud „Viimse reliikvia“ filmilaulude valimik ja „Väiksed kastid linnaservas“ on väärisvaramu.
Toomas Lepp suubus ERR juhina rahvaluulesse kirgliku hispaaniaverd isiksusena, kes võis vastuhakkajatele rüperaaliga äsada. Kirjanik Toomas Vint omakorda on esimese elu- ja loomeperioodi alkoküllase saturnaali järel tõestanud, et pärast valikut ellu ärgata ja päriselt tunnetama ning vahendama asuda saab kaine alkohoolikuna paljudele saatusekaaslastele teene teha. Tema järgijatena on nii mõnigi kultuuritegelane asunud jälgima kaine kuu ja purjus päikese sisemist ilu ja valu.
Heljo Mänd oma teosega „Toomas linnupoeg“ on kujunenud ristiemaks kõigile õrnapoolsetele poisudele, keda aastakümneid linnupoegadeks tituleeritakse.
Kui Toomas Alatalu oli alles „linnupoeg“, õppis ta – nagu ka mainekaks moekunstnikuks tõusnud Toomas Volkmann – Pärnu 4. Keskkoolis, millest sai hiljem Pärnu Ülejõe Gümnaasium ning tollest jäi tänaseks järele ülejõe põhikool.
Toomas Lõhmuste andis linnupojana etenduse „Olen kolmeteistkümneaastane“ koos Andrus Vaariku ja Guido Kanguriga – neist kedagi ei ole vaja väga pikalt tutvustada, näitlejad ju.
Küll aga tasub teada ja meenutada, kes on Toomas Tool ja Toomas Annus: Eesti riigi rikaste edetabelis pikalt ja pidevalt esikohal troonivad suurettevõtjad – teadkem, keda kadestada, et õiged eestlased olla.
Toomas Vilosius ja Toomas Savi on mõlemad olnud arvestatavad arstid, kes on lisanud oma põhiportfellile ettevõtluse – Vilosius koos Suklesega, Savi Siim Kallase ja Neinar Seliga (raskejõustiklasest spordiideoloog ja eestimaise ettevõtluse raskekahurväelane).
Toomas ja Tõnu Tõniste on purjesportlastest kaksiklegendid ning Vilja (Laanaru, Savisaar) ja Taimo Toomast on samuti õnneliku paarina toomapäevanimelised, kes teavad, et veel ühe talvise pööripäeva kogemine ei ole iseenesestmõistetav.
Kui toomapäeva olulisim tava on olnud õlenuku meisterdamine ja salakesi naabri ukse taha viimine nii, et naaber jääb kogu aastaks Tuhka-Toomase aunimetust kandma, siis seoses Vana Toomasega – see on teatavasti tuulelipp Tallinna Raekoja torni tipus – on vastupidi. Teda pole keegi kellelegi ukse taha toomas – filmis „Varastati Vana Toomas“ pandi tema hoopis tuuri. Hiljem selgus, et ise ronis tornist alla armunuid kaitsma.
Ehkki baltisakslane Thomas von Wahl-Sievers on salaluurajana juba mõnda aega erus ning eestimaise Bondi kuulihaavad on ammu paranenud ja ta on ka siinse poliitika köögipoolega liigagi tuttavana valinud koos krüptokuningannast kaasaga Monacos resideerida – ikkagi ei taha tants ja tagaajamine tema ümber vaibuda.
Vooglaidude perenimega sama – mõni selle dünastia tegija on ikka seniidis – kes siis Varrot ei tea… Pedagoog ja purjetaja Toomas Vooglaid on SA Perekonna ja Traditsiooni eest juhina akadeemik Ülo 43 järglasest vanimaid ning on pühendunud peagi 90aastase maestro kaasa Kersti rajatud Vanalinna Hariduskolleegiumile.
Trubaduurid vagabondid nipernaadid Tom Valsberg ja Tommy Cash on mõlemad eksimatult oma stiiliga. Valsbergi bändid Indigolastest Manki Maindini ja Tane Mahutast Hanuman projectini on sama isikupärased kui tema raamatud „Kuidas rännata ilma hirmuta“, „Eluterve pohhuist“ ja „Intiimsuse atlas“.
Ennast juba Eurovisioni võitjaks kuulutanud Tommy Cashist me alles kuulda saame. Mine tea, ehk isegi nii kõrge lennukaarega kui Thomas Elliotti kirjutatud poeemi põhjal loodud muusikali „Kassid“ autor Andrew Lloyd Webberil: „Up, up, up past the Russell Hotel… to the Heaviside Layers…“
Ajastul, mil kaasaelamise ja äratundmise pisar pillati raamatuid lugedes – sealt edasi teatri- ja kinosaalis ning nüüd nuhvlis… – tundsime kaasa afrokaunishinge kurvale saatusele romaanis „Onu Tommi onnike“ (Harriet Beecher Stowe). Rõõmustasime selle üle, et Astrid Lindgren lasi Tommil ja Annikal sõbruneda Pipi Pikksukaga, sest tema Segasumma Suvilas oli alates pärdik Härra Nilssonist täpilise hobuseni see miski elav ja vaba, millest unistame nagu Kurrunurruvuti saarest, kus punaste patsidega tüdruku isa on afrotraibi kuningas – või kuidas seda korrektselt öeldagi.
Elu läheb alati edasi – pärast Aquino Thomase kehastamist Vanemuise möödunud sajandi lavastuses „Mõrv katedraalis“ jätkab hr Dvinjaninov koos Lunge Tommiga veel kümnendeid Kaunimate Aastate Vennaskonnaga publiku saba rõngas hoidmist.

Pildil on inimese ja hobuse peaaju – võrdluseks – kui suur ja kaunis organ peab inimese meelelahutusega toime tulema…
*
Koletulestikud

Austatud Eesti Vabariigi President, Peapiiskop, meie parlament, ministrid, valla- ja külavanemad ning kultuurijuhid!
Palume 2022. aasta jõulurahu pikendada õigeusu kalendri jõuludeni ning koletulestikud ära jätta. Ideaalis võiksime Maarjamaal igasuguste paugutajate müügi ja kasutamise lausa keelata, et lõpetada igaaastane tava tekitada jõuluõnnetusi, -tulekahjusid, – õmblemisi ja -matuseid.
Talupojamõistus arvutab taevast lõhestavad värvilised laengud arutult kulukaks.
Psühholoogiliselt ja emotsionaalselt tähendab saluut sõja ajal lisasõja kuulutamist lastele, vanuritele, sõjapõgenikele ning kodu- ja metsloomadele.
Pingul närvidega rahvad kogevad nagunii globaalsete sündmuste kajastusi meedias, ajujahti ja lageraiet.
Kannatlikud kodanikud sõidavad taevase tulistamise ajal autossepakitud koertega mööda seni veel puutumata ürgmaastikke. Pärismaalased palvetavad, et riivid-lukud ja ketid peaksid paanikas loomi ning otsivad uue aasta esimesel nädalal lihaveiseid ja vabapidamisel hobuseid, keda on heal juhul vaja lappida, sageli ka „utiliseerida“.
Inimesed, tule ase on koldes ja küünlas.
Küllalt surnud lindudega kaetud linnaväljakutest, millega „arenenud maailm tervitab“ algavat aastat.
Kõige haavatavamate veel ja veel hirmutamise asemel jagagem palun alles jääv raha paljulapselistele, väärikatele ja pagulastele jõululaua katmiseks ja praktilisteks kingitusteks kõige nõrgematele.
Kollektiivne laamendamine helladel aegadel on inerts: alati on nii tehtud. Ei ole, loodus on novembrist märtsini talveunes. Igal võimalikul moel karusid kodudest ilma jättes ja talveunest üles ajades ärgem pahandagem, et nad tulevad meie endi voodikesse ja pidulauda. Mesitaru või lammas – kõik sobib näärimaiuseks.
Allaandmise anatoomia otsib lohutusi ja kompromisse.
Elasid meie sõdanäinud vanavanemad sõja üle, elavad koletulestiku ka – jäid sõjapõgenikud Eestisse pääsemiseni ellu, jäävad uusaastaöisel pommitamisel ka.
Looduslik valik jätab terveks ja ellu need hobud-põdrad-kassid-ilvesed-koerad-hundid, kes kohanevad paukudega… Isegi Maša teab, et karu üles ajada ei ole hea.
Nur(s)ipalu raadatud metsade asemele kasvavad PÄRAST uued. Hävitatud talude kohale kerkivad uue hea ilma kodud.
Härrased, me pole kompromissides kümblevad allaandjad, oleme arukas rahvas!

Kui mina oleksin seaduste looja Rene Rande Kehtna KHK 12A

On üks vana ja kulunud fraas: „Rasked ajad loovad tugevad mehed, tugevad mehed loovad kerged ajad, kerged ajad loovad nõrgad mehed, nõrgad mehed loovad rasked ajad.“ Tsiviliseeritud massi mõtteviis tarvitseks siiski olla soov sõdasid ja hädasid minimaliseerida, eeldades, et nood ei ole agressorid… nähtavalt on seda palju paluda.
Idanaabrite vägivaldsus on mõistatuslik ja ebavõrdne õigusriigiga, õnneks ei ole konflikt jõudnud Baltimaadesse, ent nagu hallitus puuviljal, on see oma käe ulatanud veebiruumi suunas – propaganda, ajupesu, tehisintellekti spontaanne areng ei aita sugugi kaasa.
Enam ei saa arugi, kas räägid päris – funktsionaalse – inimesega või nullide ja ühtede jadaga.
Nagu iga häda ajal, on kerkimas veepinnale aina radikaalsemad vaated – printsiibid, mis ei pruugi olla sugugi purustavad, kuid käivad käsikäes propagandaliku jauramisega. Aga internet ju sellepärast loodigi: tšätiruumid, blogid, otsingumootorid – kõik peopesal.
Kõigi armastatud TikTok – pilk veebi prügimäele, kaeva piisavalt ja võibolla leiad isegi midagi huvitavat, ent algoritm, tammi luugid pärani, piserdab sirvija üle populistliku teabetulvaga. Putinistid sõja propagandaga – aga seda antakse mõlemalt poolt – meditsiini tõttu poole kehaga hauas õõtsuvad vasakpoolsed, rassistid, pääsu neist ei olekski. Kui tegu oleks ajakirjanduse või kooliga, krabataks isik, kahtlustatuna riigireetmises, tõenäoliselt ülekuulamisele. Ei, mitte internetis, kõik peab olema anonüümne.
Hiina ja mu enese valitsus näppavad mu andmeid – sõnavabadus eksisteerib vaid olukordades, kus midagi ülbet säutsud.
Fundamentaalselt ei ole sellel mingisugust vahet muu sotsiaalmeediaga, sarnast pettust harrastatakse ka mujal: Youtube, Twitter, aga tunda on, et siledate roiskunud ajudega kasutajaskond just sinna kontsentreeritud on. Ka mind on seesamuses sogases vees räsitud – ekstreemsete ideaalidega. Rämps võiks minu kui seaduse looja poolest haihtuda.
Kuid siis kannataksid ka ülejäänud – normaalsed kasutajad. Seetõttu jääb üle vaid piirangute kehtestamine, mis muudaks kogu tehnoloogia tasandi unarusse jäetuks.
Lisaks ei ole normaalne, et igaüks on võimeline avaldama oma arvamust teemadel, mida too isegi ei valda – noh, ega ei pea olema bioloog, et teada, mida toiduahel tähendab – hoopis hüpatakse esimesele populist-rongile, mis mitme targa välja oksendatud mantratest kokku lapitakse – seesuguseid Frankensteini koletisi sibab ringi palju, sigivad nagu jänesed.
Infot on aga küllaga, kraba või mõlema käega, mugav on seejärel väita, et ülejäänu on satiir ja vale.
Alaealised sobituvad pusle sisse eriti mugavalt – emme ja issi annavad iPadi kätte ilma jälgimata, mida nooruk seal omandab, korda saadab. Kasutajatingimustes on küll minimaalne vanus määratud, kuid kes seda ikka lugeda viitsib.
Sidumine identiteet-aliasega oleks tõhus meede, puuduks siis humoorikas pilt, mille taha peituda kui plaan vastu taevast lendab, see eemaldaks osaliselt ka ebainimesed-botid. Mängi täiskasvanute mänge, silmitse täiskasvanute tagajärgi.
Mis märgata metameedias, seab kahtluse alla seaduvuse, kas need ATHst tilkuvad isikud üldse hääleõiguslikud on. Vanusepiirang on sätestatud kooskõlas printsiibiga, et kodaniku kaasamiseks peaks tal olema piisav kognitiivne võimekus – võimekus, mis näib tänapäeval puuduvat.
Arusaadavalt on hea, kui kõik hääletaksid selle mu seaduse poolt, kuid kui see on efektiivselt degradeerunud hasartmänguks, kus hääletatakse uisapäisa, teadmata globaal- ja kohalikpoliitikast mõhkugi. Panna püsti kiire teadmiste kontroll – ei oleks sugugi keeruline ning näeks, keda tegelikult riigi ja rahva heaolu huvitab. Orwell, hoides näpus raamatut „1984“, kergitaks kindlasti kulmu, et on maagiliselt andnud täitsa demokraatlikule riigile totalitaarse-autoritaarse alatooni. Ei usu, et taoline oleks mingil moel võrreldav tsensuuriga, lõppude lõpuks ei võtnud ma ühiskonnalt ära ühtegi vabadust, mis oleks oluline.
„Aga minu õigused, minu privaatsust on rikutud!“
Kui isik käitub kooskõlas ühiskonna jalgealust õõnestavate väärtustega, mis juba praegu tundub võnkuvat, ei tohiks tal neid minu poolest üldse olla. Privileeg eksisteerib neil, kes mängivad kohaselt reeglitele.

Tervist, Eesti Vabariigi President Alar Karis!
1. Kuskohas väike Alar 1958. aasta 26. märtsil sündis?
2. Miks Te loomaarstiks saada soovisite?
3. Kuidas sündis otsus spetsialiseeruda molekulaargeneetikuks-arengubioloogiks?
4. Millisel kaalutlusel valisite töökohaks Loomakasvatuse-veterinaaria instituudi?
5. Mida õpetas Eesti Teaduste Akadeemia biokeskuse juhatamine?
6. Kuidas pääsetakse Hamburgi, Londoni ja Rotterdami kõrgkoolidesse?
7. Tartu Ülikooli teadurina loodud ettevõte Visgenyx meenutab mõnevõrra prof Metspalu ja Ustavi tähelendu – kui oluline on sellel teekonnal äriline aspekt?
8. Millest oli tingitud kannapööre diplomaatiasse ja Tšiili Vabariigi aukonsuliks saamine – kus ja mida selleks ja sel ajal juurde õppisite?
9. Riigikontrolöri ametisse tõusmine näitas, et olete sündinud juht ja isakuju?
10. Kuidas täienes Teie isiklik kompetents Eesti Rahva Muuseumi direktorina?
11. Mida teeb Eesti Maaülikooli nõukogu esimees tegelikult?
12. Kui oluline on Teile kuulumine Eesti Üliõpilaste Seltsi – mille taastajad eesotsas Mart Laariga moodustasid meie taasiseseisvumisaegse esimese valitsuse? Erinevalt Teist on põllumajandus vendadele võõras…
13. Kas aimasite, kui karm ametikoht riigipea kui vabariigi visiitkaart olema saab?
14. Meie meespere küsib Teilt legendaarse Urmas Oti vaimus: kui palju maksumaksjale Presidendi institutsioon maksma läheb?
15. Naispere küsimus puudutab Teie üleinimliku-lähedast vastupidavust – kas selle taga on üksnes proua Sirje Karis või keegi veel, nt psühholoogid?
16. Kes kirjutab Teie kõned ja postituste tekstid?
Kuidas tulete toime pisut pädematult nõudliku rahva pidevate soovidega, et päästaksite lastekodust lapsi, peataksite kliima soojenemise jne?
17. Kuna Teid esindusfiguurina teatakse, saate kriitikat ka peaminister Kristen Michali meeskonna tehtu ja tegematajätmiste eest, sest paradoksaalsel kombel neid ei teata – rahvas oli harjunud Kaja Kallast patsist sikutama, nii jäänudki…
Michali tundmatus kasvab ja reiting langeb – kuidas sujub Teie koostöö temaga? Eelistaksite peaministriks nt Urmas Reinsalu või EKREt?
18. Me kõik teame, et Ukraina on Eesti kaitsekilp ning oleme enamvähem turvatud, kuni Ukraina peab vastu – kas me sekkudes seejuures siiski liialt sõjakalt Venemaaga ei ärple ja ise kurja karja ei kutsu?
19. On ikka väikeriigile jõukohane ja mõistlik keskendada oma majandus sõjatööstusele – ehk oleksime pigem loojad-rajajad?
20. Kas Rail Balticat pidi hakkate sõitma Teie ja meie – või relvad ja fosforiit?
Kuidas suhtute fosforiidi kaevandamisse?
21. Millise Eesti(maailma) jätame riigi tänasel kursil oma lastele ja lapselastele?

Igaühel meist on lisaks mitmete kultuuride ühisele kadripäevale oma Kadri või keegi oluline, kelle nimi on tuletis Püha Katharina nimest. Meie kultuuriruumis on arvukalt vägagi tegijaid kadrilaadseid – Katrin-Kati-Kadi-Karin-Katriin-Catherine-jne – neid nimesid kohtame igas eluvaldkonnas rahvusooperi Karismast Brüsseli pr Simsonini.
Tublide lastena oleme lugenud Silvia Rannamaa tõsielulist melodramaatilist kaheosalist lastekoduromaani „Kadri. Kasuema“. Selle liigutavalt tegeliku teose ainetel on sündinud režissöör Leida Laiuse film „Naerata ometi!“ ning see linateos andis artistitiivad nii Siiri Sisaskile kui Hendrik Toompere juniorile, aga ka tõstis aegsasti avalikkuse ette eduka psühholoogi-koolitaja Tauri Tallermaa.
Rahvusvaheliselt tuntuim on orkestrijuht Kadri Tali, kes on meie rahvusorkestri ERSO peadirigent ning kellel on kaksikõde Anuga kahasse Põhjamaade Sümfooniaorkester. Teine rahvusvaheline muusika-Kadri on mõistagi prl Voorand.
Kuigi fenomenaalne muusik on ennast tõestanud paljude riikide jazz-lavadel, on ta meie rahvuskehandi teadvusesse kinnistunud loomulikult telesaadetes: „Laula mu laulu“ ja „Su nägu kõlab tuttavalt“, kus Oskar Seeman tegi Kadrile teene tema tutvustamisega rahvakihtidele, kes teisiti ei teaks midagi ansamblist Estonian Voices.
Varasemate generatsioonide Kadri oli „Entel-tentel-trika-trei“ aegade pisike Hunt. Temast kujunes helilooja ja koorijuht, kelle teosed „Ema, mu armas ja hea“ ning „Üksteist peab hoidma“ on olnud korduvalt meie laulupidude repertuaaris. Ühtlasi on tegemist sügavalt religioosse ja eetilise ühiskonnategelasega, kes peab vajalikuks talumatult valusatel teemadel kaasa rääkida.
Perekond Vilbaste ja Sarv on kadripäevaga seoses mitmekihiliselt meenutamisväärsed, kuna botaanik Gustavi järglaste hulgas on nii allikahaldjas Mikk Sarve lesk Kristel kui noor sädepiiga Kadri. Just ansamblid Hellero ja Hortus Musicus on põlistanud meie jaoks erinevate ajastute pärimuse ja juurtetunnetuse.
Kirjanduse ja mõtteloo klassitoas on keskseim kangelanna Kadri Kõusaar. Tema romaanid „Ego“, „Alfa“ ja „Vaba tõus“ said tänu sellele õnnelikult helge lendstardi, et Kadri töötas samal ajal ajalehe Eesti Ekspress kultuuritoimetuses. Talle olid romantiliselt valla reklaampinnad nii ajalehes kui tänavatel ning Pärnust Vaeste patuste alevist pärit kaunitar kasutas seda enese üles töötamise võimalust väärikalt, ei jäänud trofeenaisena pehmetele loorberitele lebama.
Kadri Kõusaar on läbi tule, vee ja vasktorude, Alaska ja kõigi teiste mandrite tõusnud hinnatud filmimeistritariks, kelle sensatsioonilism film on seni olnud „Magnus“. Tõsieluainelise loo peategelane sooritas enesetapu, ehkki prototüübi isa Vatsla Vanapagan Heino M. Laisk (üldsusele tuttav „Selgeltnägijate tuleproovist“) oli ise filmi loomise juures, keelas tsensuur selle suitsiiditragöödia avaliku näitamise. Mida teravamad teemad ja valulikumad ajad, seda lihtsamini kipuvad ülereageerimised tulema.
„Kadri toob karjaõnne,“ ütleb vanarahvas läbi meie geneetilise mälu.
Me läheme kadrilaupäeval, valged rõivad üll naabritele külla, et Põhjala inimestele omane depressiivne suitsidaalsus lauldes ja tantsides seljatada. Meie rahvakalendris on just pimedamail ja süngeimail perioodil ridamisi mardi-kadri-toomapäevi, mis annavad põhjuse urust välja ronida, et kevadeni ellu jääda.
Kas mina olen valmis oma töökoormuse, tõsiduse, kroonilise väsimuse, hinnatõusude, sõjahirmu, epideemiate kartuse kiuste leidma üles oma sisemise lapse, meenutama mõnd helgemat Kadri-laulu ja minema küla peale karjaõnne nõiduma – isegi kui see „küla“ on 21-korruselise maja viimasel korrusel vaatega kargele „kui-on-meri-hülgehallile“… Jah, olen küll ning seepärast püsin kodus.

Ja me avame töövihiku leheküljelt 1 234 567… Teeme kontrolltöö ära – ja edasi?
Möödas on ajad, mil paljud õpetajad olid pigem kooli häälepaelad kui südamed.
Ja me jääme palvesse, et keegigi klassist midagigi ka hiljem mäletaks.
Mäletab siis, kui koolis pakutav on tegeliku eluga otseselt seotud. Meie elu ongi töövihik. Toimub pidev valikute ja lahenduste leidmise pillerkaar, mille käimas olekust me sageli arugi ei saa, sest see juhtub iseeneslikult, nagu hingamine.
Tänane õppur, õpilane, õppija – Jaan Krossi aegadel öeldi muide härrased ning Juri Lotmanni koolkond nimetas oma juhendatavaid kollegideks – on selles mõttes siiras, et kui asi teda üldse ei puuduta, libiseb tema nägusid tegemata ja pugemata sul käest ära. Nuhvlisse ja unemaale.

Olin enne õpetajaks küpsemist mitukümmend aastat eraettevõtjast süstik-nägija-ajakirjanik. Erinevalt linnakontorite kolleegidest, kes tegid intervjuud telefoni- ja kirjateel, sõitsin igale poole kohale ning uurisin sõna otseses mõttes elu. Valisin vabakutselise ebakindla töökorralduse, et ühendada rahateenimine ja eneseteostus, lastesaamine ja talupidamine, mida tuli pehmelt öeldes nullist õppida.
Balletistuudio-kunstikooli-olümpiaadide taustalt pidi talusid taastades nii ehituskunst kui kui koduloomade pidamine liikhaaval ikka väga katse-eksituse meetodil omandama. Samas on linnapreili künnivaol ja sõnnikuveol oluliselt uudishimulikum ja üllatunum võrreldes selle elu teenimise kui enesestmõistetava tüütuse keskel sündinu ja kasvanuga.
Töölaual ootavad üsna kaugele valmis kirjutatud nõuanderaamatud „Naine õmbleb maja“, „Loomad lausujad“ ja veel mõned toorikud – kuna õpilased on mu parimas mõttes üleni ja südameüdini endale saanud, ei suru nende raamatute valmimist tagant ka. Täna näen kogu maailma uudistest sotsiaalmeediani läbi koolipreili silmade – oi, kui äge tekst nii emakeele kui mõtlemise õpetamiseks on Võrnol, näe – Raudvere vastne kirjutis nagu kuldmuna, oi, kui laheda laulusõnadest koosneva kutsungi rabamatkale on loonud spordijuht Aleksejev! Nii käibki – iga asi on täna sedapidi südameluubi all.

Kolmandat aastat koolis inimesi teenides olen õppinud tundma kergendust, et ei pea raamatutest ära elama, sest sotsiaalmeedia kostitab meid iga päev Bookdaddy.AI ja Amazoni reklaamidega – telli robotilt raamat ja saa see ühe päevaga kirjastatuna kätte ka veel. Tule taevas appi, kellele neid raamatuid vaja on? Inimeseta aiaiai.
Tuleb tunnistada, et isegi kohustluslikku kirjandust ei suudeta ei lugeda ega lugema sundida. Lahendus on anarhia. Kooliprogrammist peame küll kinni, aga inimeste peksmisest tolmunud köidetega on oluliselt lihtsam ja leebem, inimlikum ja huvitavam koostada õppematerjalid, mis mõtestavad seda sindrima kohustuslikku ja ühendavad selle tänapäeva ning siin ja praegu elavate ja hingavate ilusate hingedega.

Seda, kui loominguline protsess on õpetamine ning kui põnev pidev põlemine on oma metoodika väljatöötamine, enne õpetajakstulekut ei tea. Tuleme nii otse kõrgkoolist kui elu ja loo slepiga kooli teades, et õpetajate palk on… Palk ON. Notarid ja näitlejad üllatuvad alles nüüd, et palk koos hindadega ei tõuse.
Koolis liigutatakse sind sellega, et šokolaadišoki puhul toovad noorhärrad sulle šoksi – päriselt ka! Ongi põhjus kogukonna projektide kirjutamise tunnis arutleda, kuidas aktsiisi-käibe-kaitse-automaksu ralli rahvuskehandit raputab. Lugege mu huulilt…

Pisut kahestunud on need, kes koolis elavad ja säravad – ühendatud on igavene lapsemeel ja elukogemus. Aina õpid ja üllatud ning oled samas haavatud tervendaja: suudad noore silmist lugeda ärkava ärevushäire ja deprekadraakoni tiivalöögid, sest oled ise neist läbi tulnud ning ulatad mõistva teed juhatava käe ja südame.
„Naiss ja bänger fäšionista,“ ütlevad nad. Jajah, ainult kodustatud toorlaenudest koosneb see lause, aga me pole ei tsaaririigi ega nõuka okupatsiooni all venestunud ning ei amerikaniseeru pärapõhjani ka praegu.
Oluline on, et hakkad enda üle muiates välja kandma kaltsukate ja Temu rõivakollektsioone ning oled naikimere keskel iga päev isemoodi ja eriline saareke.

„Minu suur õde. Pigem sõber. Awsam mega energiaga,“ kirjutavad nad, kui aduvad matsu, et jäädki neid päriselt austuse ja armastusega kohtlema ning see pole kustuv poos. „Sa ei saagi kohe aru, kui palju ta sulle tegelt õpetab. Autfit-julgusega õpetab ka. Ägedalt huvitav. Super-isiksus. Moodne ja nakkavalt elus karakter.“
Narr on õukonna kõige targem mees, teate küll. Ja need repliigid on meie õpilastelt pärinev meeliülendav moos.
Aegadel, mil põlvkonnad enamasti enam koos ei ole, peamegi haridustemplites näitama, et Vanad Targad on „cool ja teadlikult naljakas – sõber noh – aina üllatav, põnev ja kõnetav“ kaader – kenasti klassitubadesse infiltreerunud.
Meie haritlastel on aastakümneid oma suvilaid, eramuid ja talusid nädalavahetuste ja puhkuste ajal kõhu kõrvalt astutud taidlus-ehitajana ämber igasse jalga. Tänu sellele teame, mida ja kuidas uue aja elukutselistele ehitajatele ametikoolis räägime.
Automehaanikuid elementaarse kirjakeele juurde juhatades on meie koolipreilid kõike muud kui võhikud eluhellikud – näh, mu truu suur sinine ei saanud roosteaukude tõttu kolmandal aastal esimesel ringil ülevaatusest läbi – ja juttu jätkub tulevaste professionaalidega kauemaks.

Meil, elu enese küpsetatud kokkadel, kes me tulevasi köögifakiire õpetame, võib enesel küll olla suitsuandur kogu külale teataja, kui toit on valmis – ent seda selgem on, et kutsekoolid on Maarjamaa ainumõeldav lahendus. Mida varem ja teadlikumalt noored teavad, kelleks tahavad saada – oh õnne! – seda keskendunumalt fookuses nad on. Aeglaselt rulluv haridusreformi reform õnneks ei lase spetsialiseerumisega liiga kitsaks, teise äärmusse minna.
Ametikoolide inimesed on kontrast puhtakadeemilise eliidi ummikutes istumisele. Igas mõttes. Kohe mitte ei ole me teise sordi inimesed, kes linnaummikutesse ei mahtunud. Eriti ei ole meie inimesed, kes töö ja pere, elu ja loo kõrvalt tagasi kooli tulevad, mingisugune sekondhänd. Pigem händ püsti ja ülikoolidesse siit edasi!
Meie, maasool saame IT-spetsialistidega ühest küljest küll kogemusi jagada – oi, häkiti, ai, arvutil on viirus – aga meid ennast tõstab viirustest lobedamalt välja tagasi sadulasse värske õhk ja lumelükkamine.

Mitte ainult Särevere kooli loomakohtlejatele – ka meie maajuursetele inimestele on nii lapsikus kui eksistentsiaalselt küpses võtmes lihtne selgitada, mida mõtles Rebane sellega, kui ütles Väikesele Printsile: „Sa vastutad selle eest, kelle oled taltsutanud. Ainult kogu pühendatud aja ja väega saad endale sõpruse – mitte mingi rahasumma eest.“
„Minu kõige vägevam sõber. Tšill ja norm oma komadega,“ ütlevad õpilased just hetkel, mil kipud meeleheidet kui rahvussporti harrastama ja kartma, et sinu komatamisest ja kokkulahkutamisest hakatakse tüdinema.
Imetlen õpetajaid, kes on ülikoolist kohe kooli tulnud ja selle ülikarmi vastutusega ameti oma enese laste saamise ja sirgutamisega ühitanud. Mõne meist siin on õpetatavatele pühendumine sedavõrd neelanud, et liialdamata öeldes mõtlen uutele õppematerjalidele ja oma inimestele 24/7 nii kasse kallistades kui külaskäikudest loobudes – kõrvadevahe on non-stop oma inimestel külas.
„Ulme, kui rahulik! Ultra äge ja eepiline,“ ütlevad nemakesed.
Haadihaahaa, kui nad teaksid, et oma lastega oli mõni meist, nimesid nimetamata, kõike muud kui rahulik. Selle imetleva kannatlikkuse õpetasid noortestuudio lapsed, kelle diagnoose ja keerulisi kodusid trotsides kirjutasime viis aastat kõik näidendid koos ning kandsime need koos mööda Eestit tuuritades ka ette – publikul ei olnud aimugi, mis kombo ATHsid ja düsgraafe meie hulgas rokkis.
„Tal on peas kogu maailma raamaturiiulid,“ on noored nentinud.
Oluline on teada, et karupoeg Puhhi raamatus on just see siltide ja võõrsõnaliste hinnangute kataloog, millega me süvenevalt autistlikus maailmas peame tuttavaks saama ja sammhaaval sildid eemaldama. Harry Potteri emme J.K. Rowling ja Elon Musk on oma spektritest kõneldes selle uue normi vastuvõtmise lihtsamaks teinud.

Don’t rush in, where the angels do toed.
Vastutus ja aukartus elu ees ei olene sellest, kas teame Albert Schweitzeri nime, vaid sellest, et julgeme lubada.
Las eriline inimene – ja me kõik olemegi erilised – mõnel päeval joonistab oma paberile, küll ta järgmisel kohtumisel pihib end kirjalikult avali.
„Tavaliselt mind miski ei huvita, tema ON iga kord huvitav,“ arutleb noor, kes iseeneselegi üllatuseks igasuguse sunduseta nuhvli käest paneb. Jah, selles lubamises on mõningane vastuhakk käskudele ja keeldudele – oma õpilastega koos, mitte vastu.
„Ülilaia silmaringiga ständ-ap komedista“ ise armastab tsitaati Charlie Chaplinilt – naljatada saab see, kes on õppinud oma valuga mängima.
Just siin kutsehariduse ausse tõstjate kogunemisel söandan arvata, et õpetajal peaks olema mõne teise ala kogemus – nagu ka Riigikogu liikmetel. Kui oled metsa istutanud ja lambaid kasvatanud, tead, mis on puude taga. Näed seda, mida kabinettides ei näe, sest sinul on jalg väärikalt mudas ja pilk pilvedes.

Vist tean. Nipp on selles, et IGALE HINGELE tuleb anda võimalus. Suure valimikuga eliitkoolides on kiusatus – lihtne ju ka – panustada andekaimatele.
Meil sinuga on õigus ja võimalus puhuda südamesooja KÕIGI tiibade alla – tärkavaid eneseavaldusi võimalikult vähe parandades ja punastades. Vastutasuks saad leevenduse, et oma elu jamad lülituvad koolis välja – ah, mis abielukriisid, ülekoormus ja vaimsed korratused igas põlvkonnas…
Tulemus on müstiliselt ulmeline „täiesti tavaliste“ noorte tähelend, mille kõrval püüdkem seista mitte piitsa, vaid inglipuudutusena.
Kui kirjutasime fenomenaalse Tartu da Vinci, leidur Hando Kruuviga raamatut, kinnitas maestro korduvalt: „Kõige tähtsam eestikeelne sõna on MIKS.“
On jah. Õpetajal peab olema huvitav – ja see sünnib energiaringluses, noori ahmides.
Tänaste sõdade tõlgendamisel tuleb õpetajale kasuks, et temakirjutatud muusikal „Marlene Dietrich“ oli mitmeid aastaid Vanemuise laval – muide, kas see teater on veel lahti või läheb teiste teatrite ja koolide järel sõjatööstuse täitmatusse kurku?
Mitte koltunud raamatud, vaid elu ise selgitab, miks Hemingway ja Remarque sõjast mitte kunagi ei toibunudki. Kaunishinged lootsid võita inimkonna viimse sõja, aga… Nõnda siis laskis üks ennast maha, teine uppus calvadosesse ning Gerald Durrell, kelle rajatud loomaaiad jäid sõjamasina alla, ei olnud eluõhtul kibestununa kaugeltki minu-pere-ja-muud-loomad poisike Gerry.
Seda teades ongi järjest enamates koolides ja kontorites tõsist tööd tegemas teraapia-keskendumis-lugemiskoerad. Klassitoa 204 abiõpetaja, koolis üles kasvanud buldog Delfiini ees on looduslikku soojust vajades pool kooli põlvili ja südameli.

Miksidele vastust otsides olen täna siin märgilisena Puuluubi soojendustüdruk – nende eurolaul oli tõeline teadasaamiste kogupauk. Esteedid lõpliku tõe teadjad nimetasid härraste antroposoofide-kunstnike sooritust palaganiks. Meie Kehtnas küsisime, MIKS ja mida tähendab ükski rida ses loos „Neist narkootikumidest ei tea meie küll midagi“.
Läksime oma õppevideoga viraalseks. Tänu sellele kasutavad nüüd rõõmustavalt paljud kaasteelised sadade õppematerjalide videotunde nii õppimiseks, õpetamiseks kui lasevad lihtsalt Murutari väidetavalt teraapilisel põrinal taustamuusikana meie keele eriliselt keerulisi liiklusmärke kinnistada.

HOIA ENESELE JÄRGNEJATE EES UST LAHTI!
Jumal ise lükkab ette parimaid võimalikke tekste, mille abil oma inimesi õpetada.
Kooliprogramm annab ette teosed ja autorid, mida tänapäevaga põimida ja lõimida. Igapäevane tekstide loomine hoiab ärkvel ja märkvel. Ühtlasi tuleb koolis luua pesa, kuhu ise ka tahad läbi pimeda, pori ja libeda tulla. Sinu klass, kuhu tullakse ja jäädakse võiks ideaalis olla VALGE VARJUPAIK.
Uue ajastu inimesed elavad Donald Trumpi ja Elon Muski üle – kui nad konveieri hammasrataste vahelt saabuvad, tuleb nad taastada ja nende tiivad porist tõsta.
Õpetajal enesel peab omasid kõrgkoolidesse innustades ka huvitav olema. Düs-kes-iganes pole senini oma mõtteid avaldada julgenud, sest tähed juhtuvad valesse järjekorda – aga see ju ei tähenda, et mõtted ei kõlba. Kui ta usaldama soojeneb, selgub, et tal on nii palju öelda.
Kõik on kõigi ja kõigega ühenduses – see selgub igal hetkel eriti klaarilt klassis, õppeköögis ja remonditöökojas – igaüks neist on meie elutöö.
Kutsun appi sõjalendur Exupéry, kes kirjutas paar päeva enne viimset lennukiga merre kukkumist oma PALVE.
Paneme puuduvad kirjavahemärgid ja ühendame liitsõnad.
Armas Jumal ma ei palu sinult imesid ega nägemusi vaid tugevust igasse oma päeva. Õpeta mulle väikeste sammude astumise kunsti.
Tee mind tähele panelikuks ja leidlikuks nii et saaksin iga päeva elu sagimistes nende avastuste ja kogemuste juurde mis mind omal ajal erutasid. Õpeta mind aega õigesti juhtima. Anna mulle peent tunnetust et teha vahet esma tähtsal ja teise järgulisel. Palun jõudu hoiduda ja ära öelda asjadest mis panevad mind elus laperdama ja elust läbi libisema ja palun abi nõusid mis aitaksid mul oma päeva targalt kavandada nii et näen selle tipp hetki ja leiaksin vähemalt aeg ajalt mahti nautida kunste. Aita mul mõista et unistamine siin ei aita ei mineviku ega tuleviku unistused. Aita mul olla siin ja praegu ja pidada kõige olulisemaks praegust hetke.
Päästa mind naiivsest veendumusest et elus peab alati kõik laabuma ja sujuma. Anna mulle selge teadmine et raskused lüüa saamised langused ja eba õnnestumised on vaid loomulik osa elust tänu millele me kasvame ja küpseme.
Tuleta mulle meelde et süda vaidleb sageli mõistusega. Saada mulle õigel ajal keegi kellel on julgust öelda mulle välja tõde aga teha seda armastavalt! Ma tean et paljud probleemid leiavad lahenduse ilma et peaksin midagi tegema nii et anna mulle kannatlikkust!
Tead ju küll kui palju vajame sõprust. Luba mul olla selle saatuse kõige ilusama ja õrnema kingituse vääriline. Anna mulle rikkalikult kujutlus võimet et saaksin õigel ajal õiges kohas kas vaikselt või välja öeldes anda kellelegi vaja minevat soojust. Tee minust inimene kes teab kuidas jõuda nendeni kes on omadega täiesti „põhjas“. Päästa mind ära hirmust et mul jääb elus midagi vajaka. Ära anna mulle seda mida endale soovin vaid seda mida tegelikult vajan. Õpeta mulle väikeste sammude astumise kunsti.
Ja nüüd kirjuta üles oma palve.
Väike spikker – kui näiteks mina ei tea, mida teha, helistan õpetajate Õpetaja Ülo Vooglaiule või mõtlen Asser Murutarile. Nad ütlevad, et kõik vastused on su õpilaste silmades – vaata ja sa näed, et sa tead ning oskad aidata õppidatahtja õppima. Nii on.
Koolist koju jõudmisel küsivad hobused: „Mida sa täna tegid?“
Andsin südame ja sain sadu südameid vastu – iga päev. Milline au! Mitmemilline.
Truudus. Fookus. Distsipliin. Rahu.
Ja veel kord: ÕPETA MULLE VÄIKESTE SAMMUDE ASTUMISE KUNSTI.

1. Leia tekstis vähemalt 10 autori teesi.
2. Leia släng ja toorlaenud ja selgita, mida need väljendid tähendavad.
3. Leia tekstis nimetatud ja tsiteeritud korüfeed – mida nad öelnud on?
4. Korrasta Exupéry palve kirjavahemärgid ja kokkulahkutamised.
5. Kirjuta oma palve.
6. Kirjuta oma ideed kooli tõeliseks kaasajastamiseks.