Raplamaa Rakenduslik Kolledž

Kati S. Murutari tööplaan 2025/2026 õa

Töökavad 2025/2026

Kursused
1. 7.-8.klassi tasandusõpe
2. 9.klassi eesti keel
3. 9.klassi kirjandus
4. 10.-12. klassi ja ametikooli I-III kursuse kirjandus
5. 10.klassi ja I kursuse eesti keel
6. 11.klassi ja II kursuse eesti keel
7. 12.klassi ja III kursuse eesti keel
Moodulid

8. Avalik esinemine – IT
9. Kogukonna projektid – IT
10. Eestikeelsed lepingud – IT
11. Eestikeelne dokumentatsioon – IT
12. Eestikeelne süsteemihaldus, majutuskeskkond – IT
13. Erialane eesti keel – IT
14. Kompleksülesanded – IT
15. Arvutivõrgud – IT
16. Programeerimise alused IT
17. Praktikapäevikute korrastamine
18. Lõputööde vormistamine
19. Praktiliste- ja loovtööde vormistamine ja kaitsmine
20. Massikommunikatsioon
21. KV25 tasandusõpe

*

8. klass – eesti keel – 70 tundi

Suuline ja kirjalik suhtlus
teeb kuuldu ja loetu kohta suulise ja kirjaliku kokkuvõtte, käsitsi või arvutil;
märkab tekstides ja suhtluses tehtavaid keelevalikuid;
annab kaaslase tekstile tagasisidet, põhjendab ning avaldab viisakalt ja asjakohaselt arvamust ja seisukohta nii suuliselt kui ka kirjalikult;
esitab kuuldu ja loetu kohta täpsustavaid ja kriitilisi küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi;
väitleb eakohastel teemadel ja teeb väitluse tulemusel järeldusi ja üldistusi;
analüüsib virtuaalsuhtluse olukordi.
Suuline ja kirjalik suhtlus
Kuuldust ja loetust kokkuvõtte tegemine. Märkmete tegemine kuulamise ajal, asjakohaste küsimuste esitamine. Suulise arutelu tulemuste kirjalik talletamine. Märkmete tegemine käsitsi ja arvutil. Konspekt. Märksõnade valik ja funktsioon. Üksteise konspektide lugemine ja täiendamine.
Üksteise tekstide tagasisidestamine viisakalt, nii suuliselt kui ka kirjalikult. Kaaslase julgustamine, kiitmine, parandusettepanekute pakkumine.
Väitlus, väitluse reeglid.  Vestluspartneri väite ümbersõnastamine, selle kohta küsimuste esitamine. Oma hinnangu andmine. Argumendi ja vastuargumendi esitamine. Järeldamine ja üldistamine. Väitlemine rühmas.
Virtuaalkeskkonna suhtlussituatsioonide analüüsimine.

Teksti vastuvõtt
tunneb olulisi teabe- ja meediatekstide liike, nende kasutamise võimalusi ja ülesehitust;
loeb ja kuulab sihipäraselt, valib sobiva lugemisstrateegia, analüüsib kriitiliselt mitmesuguseid teabe- ja meediatekste;
osundab teabetekstide keelelisele eripärale lugemise ajal;
kirjeldab meedia eesmärke ja olemust, võrdleb eri meediaväljaandeid ja kanaleid ning nende kasutusvõimalusi ja eesmärke;
kontrollib loetud tekstides fakte, esitab kriitilisi küsimusi, eristab libauudist uudisest;
märkab kujundlikku keelekasutust mõjutusvahendina;
Teksti vastuvõtt
Teabetekstide (õpikutekst, populaarteaduslik tekst, entsüklopeedia jne) eesmärk, tunnused ja ülesehitus. Populaarteadusliku keelealase artikli lugemine, teabe  vahendamine kaaslastele. Loovtöö aluskirjanduse leidmine, lugemise eesmärgistamine, loetava teksti ülesehituse tundmine.  Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja tõlgendamine. 
Meediaeetika kesksed põhimõtted. Sõnavabaduse põhimõte ning selle piirangud. Meedia võimalused ja eesmärgid tänapäeval. Meediakanalid: televisioon, raadio, veeb. Kvaliteetajakirjandus, kultuuriajakirjandus ja meelelahutuslik meedia. Eri väljaannete võrdlemine.
Meediatekstide põhiliikide meenutamine ja võrdlemine eri meedia kanalites ning väljaannetes.  Arvamust vahendavate tekstide võrdlemine ja analüüs: arvamuslugu, essee, arvustus. Peamised retoorilised võtted arvamustekstides, keelelised mõjutamisvõtted. Kriitiline lugemine. Autori seisukoha leidmine ja ümbersõnastamine ning enda hinnangu sõnastamine. Fakti ja arvamuse eristamine, faktide kontrollimine. Libauudise äratundmine.

Tekstiloome
leiab tekstiloomeks vajalikku teavet raamatukogust ja internetist; valib kriitiliselt alustekstid ning osundab neid sobivas vormis;
kirjutab enda tekste prtosessikeskselt: kavandab teksti, võtab arvesse tagasisidet, toimetab, viimistleb, avaldab teksti sobival viisi;
valdab erinevaid alusteksti kasutamise võtteid;
oskab eesmärgipäraselt kirjutada loovtööd, kirjandit, valitud meediateksti ja arvamuslugu.

Tekstiloome
Alustekstide (meedia- ja teabetekstid) põhjal kirjutamine. Alusteksti põhjal kirjutamise eeltöö: mõtete leidmine loetud tekstidest, enda mõtetega sidumine. Teema ja peamõtte sõnastamine. Kava koostamine, mustandi kirjutamine. Tagasiside mustandile. Teksti ülesehitus ja sidusus, teksti liigendamine. Alusteksti kasutamise võtted: tsitaat ja referaat. Parafraseerimine. Alustekstist saadud mõtete väljendamiseks vajalike keelereeglite ja väljendusvahendite kasutamine. Teabeallikatele ja alustekstidele viitamise võimalused. Intellektuaalomand.
Valitud žanris faktipõhise meediateksti kirjutamine: materjali kogumine, infoallikad. Teksti ülesehitus ja sobivate keelevahendite valik. Eeskujutekstide analüüs, eesmärgi, sihtrühma ja avaldamiskoha valimine. 
Arvamusloo kirjutamine: eeskujutekstide analüüs, eesmärgi, sihtrühma ja avaldamiskoha valimine. Põhiseisukohtade esitamine, teksti ülesehitus ja sidendus, sobivate keelevahendite valik. Kaaslase teksti tagasisidestamine, enda teksti ümberkirjutamine ja toimetamine kommentaaride põhjal. Teksti avaldamine.

Keeleteadlikkus
nimetab eesti keele murdeid, toob näiteid murdekeele eripäradest;
nimetab oskuskeeli, kasutab oskussõnastikke ja teab erialamärgendi tähendust sõnastikes;
kirjeldab algustsäheõigekirja reegleid, eristab ametlikku ja mitteametlikku konteksti algustähe valikul;
nimetab sõnaliike, leiab need lausest ja toob sõnaliikide näiteid;
teab eesti keele lauseehituse peajooni; tunneb keelendite stiiliväärtust;
leiab õigekirjajuhiseid keeleallikatest;
rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates;
kirjeldab lause suhtluseemärki, määrab lauseliikmed;
selgitab rind- ja põimlause erinevust, leiab rind- ja põimlause osad, sidendid ning kasutab neid korrektselt ja eesmärgipäraselt;
kirjavahemärgistab liht- ja liitlauseid, segaliitlauseid, otsekõnega lauseid, põhjendab sidendi ja märgi valikut;
valib konteksti otsekõne, tsitaadi või kaudkõne, märgib need kirjas korrektselt.
Keeleteadlikkus
Eesti keele erikujud. Murded. Oskuskeeled. Valdkonna oskussõnastike kasutamine. 
Algustäheõigekiri
Algustähe reeglite leidmine EKI teatmikust jm allikatest, saadud teabe kasutamine. Nimi, nimetus ja pealkiri. Isikud ja olendid; kohad ja ehitised; asutused, ettevõtted ja organisatsioonid; riigid ja osariigid; perioodikaväljaanded; teosed, dokumendid ja sarjad; ajaloosündmused; üritused; kaubad. Ametliku ja mitteametliku konteksti arvestamine algustähe valikul.
Sõnaliikide meenutamine: tegusõnad, käändsõnad (nimi-, omadus, arv- ja asesõnad) ning muutumatud sõnad (määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnad). Määr- ja kaassõnade eristamine. Liit-, ühend- ja väljendtegusõna.
Lauseõpetus ja õigekiri
Lause. Lause suhtluseesmärgid. Lause vahetud moodustajad e fraasid. Fraaside ja sõnaliikide seosed. Lauseliikmed: öeldis, alus, sihitis, määrus ja öeldistäide. Täiend. Lauseliikmete määramine. 
Rinnastusseos. Koondlause. Korduvate eri- ja samaliigiliste lauseliikmete ning täiendite kirjavahemärgistamine. Lisandi ja ütte kirjavahemärgistamine ning kasutamine lauses.
Liht- ja liitlause. Keerulisemad segaliitlaused. Lauseskeemid. Rindlause. Rindlause osalausete ühendamise võimalused, rinnastavad sidendid. Rindlause kirjavahemärgistamine. Põimlause. Pea- ja kõrvallause. Põimlause kirjavahemärgistamine. Segaliitlause ja selle ehitus. Lauselühend kui lause tihendaja. Lauselühendi funktsioon ja sobivus eri teksti liikidesse. Lauselühendi komastamine. Lauselühendi asendamine kõrvallausega. Sõnajärg lauses ja fraasis.
Otsekõne, kaudkõne ja tsitaat. Nende kasutus ja õigekiri. Otsekõne, kaudkõne ja tsitaadi valimine enda teksti. Otsekõne ja kaudkõne võrdlemine, otsekõne muutmine kaudkõneks ja vastupidi.
*

EESTI KEELE TÖÖKAVA 9. KLASSILE

Tundide arv: 2 nädalatundi, kokku 70 tundi õppeaastas

Kasutatav õppekirjandus: Ratassepp, P. Mõtetest tekstini. Eesti keele õpik 9. klassile. I ja II osa. Avita, 1913. Ratassepp, P. Mõtetest tekstini. Eesti keele töövihik 9. klassile. I ja II osa. Avita, 1913. Kasutatav lisamaterjal ÕS, http://www.eki.ee/dict/qs. Sünonüümisõnastik, http://dict.ibs.ee/syn. Eesti keele ortograafia, http://www.eki.ee/books/ekk09. Eesti Keele Instituudi keelenõuvakk, http://keeleabi.eki.ee/?leht=4.
Kasutatav põhimaterjal: õpetaja koostatud programmikesksed tekstid.

Põhikooli riikliku õppekava läbivad teemad on:
1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid; 2) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele; 3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele; 4) kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis; 5) teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi; 6) tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas; 7) tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele; 8) väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

Õpitulemused
Klassi lõpetamisel õpilane: 1) suuline ja kirjalik suhtlus  esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid;  suudab asjalikult sekkuda avalikku diskussiooni meediakanalites, üritustel ja mujal; kommenteerib veebis asjakohaselt; 2) teksti vastuvõtt  loeb ja kuulab avaliku eluga kursisoleku ja õppimise või töö eesmärkidel ning isiklikust huvist; rakendab lugemise ja kuulamise eri viise ja võimalusi;  loeb ja kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ja arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpi- ja elutarbelisi tekste;  valib teadlikult oma lugemisvara;  suudab teha järeldusi kasutatud keelevahenditest, märkab kujundlikkust; 3) tekstiloome  leiab tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või suusõnalist teavet raamatukogust ja internetist; valib kriitiliselt oma teabeallikaid ja osutab nendele sobivas vormis;  oskab eesmärgipäraselt kirjutada kirjandit; asjalikke kommentaare ja arvamusavaldusi;  oskab kirjutada elulugu, avaldusi, seletuskirju ja taotlusi;  seostab oma kirjutise ja esinemise sündmuse või toimingu eesmärgiga ja teiste tekstidega;  vahendab kuuldud ja loetud tekste eetiliselt, sobiva pikkuse ja täpsusega; 4) õigekeelsus ja keelehoole  väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja maailma keeltest; suhestab keeli teadlikult, tajub nende erinevusi;  edastab võõrkeeles kuuldud ja loetud infot korrektses eesti keeles ja arvestades eesti keele kasutuse väljakujunenud tavasid;  leiab oma sõnavara rikastamiseks keeleallikatest sõnade konteksti-tähendusi, kasutusviise ja mõistesuhteid;  tunneb keelendite stiiliväärtust; oskab keelendeid tekstis mõista ja kasutada;  tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasi õppides.

Hindamine:
Õppija on klassi läbinud ja lõpueksamiks valmis, kui on kohal viibinud vähemalt 50% tundides,
järele teinud vähemalt 75% materjalidest ning andnud nii tunnis kui töödes endast parima.

*

KIRJANDUSE TÖÖKAVA 9. KLASSILE

Tundide arv: 2 nädalatundi, kokku 70 tundi

Kasutatav õppekirjandus: Nahkur, A. Sokk, M. Sõna lugu. Kirjanduse õpik. 9. klass. Tallinn: Koolibri, 2003. Nahkur, A. Sokk, M. Sõna lugu. Kirjanduse töövihik. 9. klass. Tallinn: Koolibri, 2003. Kasutatav lisamaterjal Nahkur, A. Sõna lugu. Kirjanduse CDd kuulamisülesannetega. Tallinn: Koolibri, 2003. Telelavastus „Pisuhänd“ (E. Vilde näidendi järgi). Film „Karu süda“ (N. Baturini romaani ainetel). Film „Nimed marmortahvlil“ (A. Kivikase romaani ainetel) Luulekogud. http://www.folklore.ee/Berta/ Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute veebilehekülg: http://portaal.eki.ee/keelekogud.html. Lõiming õppekava läbivate teemade ja teiste õppeainetega
Tüvimaterjal on pidevalt täienev originaaltekstide valimik õpetajalt.

Põhikooli riikliku õppekava läbivad teemad on: 1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine, 2) keskkond ja jätkusuutlik areng, 3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, 4) kultuuriline identiteet, 5) teabekeskkond, 6) tehnoloogia ja innovatsioon, 7) tervis ja ohutus, 8) väärtused ja kõlblus. Lõimingut õppekava läbivate teemade ja teiste õppeainetega võimaldab õppekava kasvatuseesmärkide taotlemine, õpioskuste arendamine, õpitu seostamine eluga, õppekäigud, raamatukogu ja interneti kui teabekeskkonna kasutamine, ainetevahelised projektid, paikkonna tuntud kirjanikule või luuletajale pühendatud üritused; loetavate teabe- ja kirjandustekstide sisu ja õppemeetodite sobiv valik, samade kirjanike loomingu käsitlemine. Lõimimist kunstiainetega võimaldavad rolli- ja lavastusmängud teose põhjal, raamatu illustreerimine, luule viisistuste või taustmuusika kuulamine meeleolu loomiseks jm. Kirjanduse lõimimist teatri- ja filmikunstiga võimaldab telelavastuste ja filmide vaatamine ning lühiarvustuse kirjutamine. Kohustuslik kirjandus Riiklik õppekava näeb ette, et õpilane loeb õppeaasta vältel läbi vähemalt neli eakohast ja eri žanris tervikteost (raamatut). Kui õpilastel on huvi ja raamatud kättesaadavad, võib lugeda ka kolm või kaks teost veerandis. Oluline on, et õpetaja leiaks aega teose lugemist motiveerida, nt näidata klassis teose tiitellehte, illustratsioone, anda vihjeid tegevusele, lugeda motiveeriva katkendi jms. Kohustuslikult loetavad teosed on: 1 1) L. Koidula „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“, 2) A. H. Tammsaare „Kõrboja peremees“, 3) A. Kivikas „Nimed marmortahvlil“, 4) K. Reimus „Haldjatants“, 5) üks teos vabal valikul (soovitavalt noore eesti autori teos), 6) ühe tänapäeva eesti luuletaja luulekogu. Hindamine Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste ning kirjalike tööde alusel. Kirjalike ülesannete puhul parandatakse ka keelevead, kuid valdavalt arvestatakse töö sisu. Omaloominguliste tööde puhul hinnatakse lisahindega sisulist ja esteetilist aspekti. Õpitulemusena hinnatavad tööd ja tegevused:  arutlevad, kirjeldavad või jutustavad kirjandid vähemalt kord õppeveerandis;  lugemiskontroll (lugejakaardi täitmine) ja tunnitöö (töölehed) ühe kogu klassile ühise teose käsitlemisel kord õppeveerandis. Tervikteose lugemise käigus täidab õpilane lugejakaardi ühisaruteluks vajalike küsimustega ;  ühe vabalt valitud teose autori, sisu (tagakaane tekst), tegelaste, probleemi ja sõnumi tutvustamine/reklaam;  luule või proosateksti esitamine;  kontrolltest iga teemaploki lõpus;  rühmatööna Power Point esitlus ühe kirjaniku elu ja tegevuse kohta (esitluste teemad võiks rühmad valida/jagada juba õppeaasta alguses). Kommentaarid töökava juurde Töökava täpsustamisel arvestatakse kooli asukohast tulenevaid kultuurilisi võimalusi ja traditsioone. Kohustusliku kirjanduse valikul arvestatakse klassi üldist võimekust ja lugemisharjumusi. Klassis käsitlusele tulevad tekstikatkendid antakse õpilastele kodus läbi lugeda. Töö kavandamisel peetakse silmas, et õpilased on klassiti erinevad. Ühes klassis saab õpetada rohkem, teises tuleb materjali mahtu kärpida. Töökavasse planeeritakse nii lugemist, jutustamist, teksti tõlgendamist, esitamist kui ka omaloomingulisi oskusi arendavaid tegevusi. Komplekt „Sõna lugu“ on ilmunud enne põhikooli riikliku õppekava uuendamist, sellepärast vajab kasutatav õppematerjal täiendusi. Töökavasse on lisatud uuele õppekavale sobivaid õpetamise meetodeid ja õppeülesandeid. Uued tekstid on lisatud töökava lõppu lisadena. Töökavas on neile viidatud. Lisatekste saab arvutis lugeda, lisaülesandeid aga projektoriga tahvlile lasta. Töövihikus algab uus teema harilikult eelteadmiste testiga ja lõpeb kontrolltestiga. Eelteadmiste testi täitmine näitab õpilaste taustteadmiste taset ja võimaldab õpetajal mõningal määral õpetamist diferentseerida. Kontrolltest on vajalik kokkuvõtva kordamise jaoks teema lõpus. Õpikus on kirjanduslike mõistete „Meelespea“. Käesoleva töökava lisasse on veel lisaks paigutatud mõistete seletusi, mida on vajalik teada 9. klassi ainekava läbimisel.

2 Klassi lõpetamisel õpilane: 1) lugemine  on läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);  loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;  tutvustab loetud raamatu autorit, sisu, tegelasi, probleeme ja sõnumit ning võrdleb teost mõne teise teosega; 2) jutustamine  jutustab kokkuvõtvalt loetud teosest, järgides teksti sisu ja kompositsiooni; 3) teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused:  vastab teksti põhjal fakti-, järeldamis- ja analüüsiküsimustele;  kasutab esitatud väidete tõestamiseks tekstinäiteid ja tsitaate;  kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -kohta, määratleb teose olulisemad sündmused, arutleb põhjus-tagajärg-seoste üle;  kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib tegelaste omavahelisi suhteid, võrdleb ja hindab tegelasi, lähtudes humanistlikest ja demokraatlikest väärtustest;  arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;  leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema, probleemi ja peamõtte, kirjutab teksti põhjal kokkuvõtte;  otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse; Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine  tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete, metafoore, isikustamist, ja võrdlusi;  selgitab õpitud vanasõnade, kõnekäändude ja mõistatuste kujundlikkust ja tähendust;  mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele, kogemustele ja väärtustele tuginedes; Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine:  seletab oma sõnadega eepika, lüürika ja dramaatika, romaani, ja novelli, haiku ja vabavärsi ning tragöödia olemust; 4) esitamine:  esitab peast luule- või draamateksti, jälgides esituse ladusust, selgust ja tekstitäpsust;  koostab ja esitab kirjandusteost tutvustava ettekande; 5) omalooming:  kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega kirjeldava (tegelase iseloomustus või miljöö kirjeldus) või jutustava (muinasjutu või muistendi) teksti;  kirjutab kirjandusteose põhjal arutluselementidega kirjandi, väljendades oma seisukohti alusteksti näidete ja oma arvamuse abil ning jälgides teksti sisu arusaadavust, stiili sobivust, korrektset vormistust ja õigekirja.

Hindamine:
Õppija on klassi läbinud ja lõpueksamiks valmis, kui on kohal viibinud vähemalt 50% tundides,
järele teinud vähemalt 75% materjalidest ning andnud nii tunnis kui töödes endast parima.

*

Kooliastme õpitulemused klassiti lahti kirju1tatuna: 10. klassi ja ametikooli I kursuse õpitulemused „Kirjanduse analüüs ja tõlgendamine“
11. klassi õpitulemused „Kirjanduse põhiliigid ja žanrid“
12. klassi õpitulemused „Uuem kirjandus“
On tutvunud vähemalt kolme kirjaniku loomingulooga, mõistab nende loomingu tähtsust kultuuri- ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili.
Oskab eristada õppematerjalile toetudes kirjandusvoole ja –žanre ning analüüsib teoseid liigi- ja žanritunnuste põhjal.
Oskab nimetada tähtsamaid uuema eesti kirjanduse autoreid ja nende teoseid, tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi.
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud proosateose sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja –kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku , sündmustikku ja kompositsiooni.
Tunneb romaani alaliike, toob näiteid autorite ja teoste kohta.
Oskab analüüsida uuemat kirjandust, kirjeldab sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti sõnumiga, kujundab oma arvamust ja loob seoseid varem loetuga.
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: minetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi ja salmilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte.
Oskab nimetada käsitletud proosa- ja draamateoste teemasid, probleeme ning ideid, analüüsib tegelasi ja nende suhteid, loob seoseid nüüdisajaga ning tsiteerib oma väidete kinnitamiseks teksti
Oskab seostada loetut tänapäeva eluolu ja nähtustega, iseenda, ühiskondlike ning üldinimlike probleemide ja väärtustega.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm pikemat proosateost, lisaks novelle ning õhe autori luulekogu
Oskab nimetada luuleteksti žanri, teema ja põhimotiivid, sõnastab mõtte ning analüüsib keele ning kujundikasutust.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli tervikteost eesti või maailmakirjandusest.
10. klassi ja ametikooli I kursuseõpitulemused „ Kirjandus antiigist 19. sajandini“
Oskab tekstianalüüsis kasutada vajalikke mõisteid.
12. klassi õpitulemused „ Müüt ja kirjandus“ (valikkursus)
Oskab iseloomustada õppematerjalile toetudes eri ajastute kirjandust ja kirjandusvoole, nimetades nende ajapiirid ja tunnused, tähtsamad žanrid, teosed ning autorid.
On läbi lugenud ja analüüsinud neli eesti või maailmakirjanduse proosa- või draamateost.
Oskab kirjeldada mütoloogilisi elemente eestlaste maailmapildis
Oskab määrata eesti kirjanduse tekkeaja ning võrdleb selle kujunemisi muu Euroopa kirjanduse arenguperioodidega
11. klassi õpitulemused „ 20. Sajandi kirjandus“
Teab eesti rahvuseepose sünnilugu ja sisu ning kultuuriloolist ja rahvusloolist tähtsust.

Õppeaine: eesti keel 10. klass ja ametikooli I kursus
Kursus: 2 kursust: „Keel ja ühiskond”, „Praktiline eesti keel”
Rakendumine: 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi – 2 kursust
Koostamise alus: Gümnaasiumi riiklik õppekava

Gümnaasiumi eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda korrektselt kõnes ja kirjas; 2) on keeleteadlik, tajub keelt oma identiteedi osana, analüüsib ning hindab kriitiliselt keele muutumise tendentse ja nüüdisolukorda; 3) tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit ning suhtleb eesmärgipäraselt, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt; 4) tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada; 5) rakendab oma suhtlus- ja tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana; 6) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; 7) valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid. ÜLDPÄDEVUSED Kultuuri- ja väärtuspädevus – rõhutatakse vaimseid väärtusi: emakeele eripära, arenguloo ja kasutusvaldkondade tundmist, kujundatakse õpilase kõlbelisi väärtusi, sotsiaalseid hoiakuid ning tõekspidamisi, suhtumist oma ja teiste rahvaste kirjandusse ning kultuuripärandisse laiemalt. Sotsiaalne ja kodanikupädevus – kujundatakse koostööoskust, julgustatakse oma arvamust avaldama, kaaslaste ideid tunnustama ja teisi arvestama ning ühiseid seisukohti otsima. Eri laadi ülesannete kaudu kujundatakse oskust eetiliselt ja olusid arvestades suhelda nii suuliselt kui ka kirjalikult, nii vahenditult kui ka internetikeskkonnas; kujundatakse koostööoskust, julgustatakse oma arvamust avaldama, kaaslaste ideid tunnustama ja teisi arvestama ning ühiseid seisukohti otsima; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; Enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata adekvaatselt oma nõrku ja tugevaid külgi, arvestada oma võimeid ja võimalusi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda inimsuhetes sõltumatult; Tekstide üle arutledes toetatakse õpilase minapildi kujunemist, õpiolukordades luuakse võimalused suhestuda käsitletavate teemadega, loovülesannete kaudu tuuakse esile õpilase isikupära ja andelaad ning avardatakse maailmapilti. Õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; leida sobivad teabeallikad ja juhendajad ning kasutada õppimisel nende abi; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasiõppimise võimalusi; arendatakse kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, eri allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist. Suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekst; koostada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust, kasutada korrektset ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi; kujundatakse arutlemise, väitlemise ning nüüdisaegse kirjaliku suhtlemise aluseid. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale ja loodusteadustele omast keelt, sümboleid, meetodeid ja mudeleid; mõista erinevatele tekstidele toetudes loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; teabetekstide põhjal arendatakse oskust lugeda teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud infot, leida arvandmeid, õpitakse leitud infot analüüsima, sõnalise teabega seostama ning tõlgendama. Ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada lühi- ja pikaajalisi plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske; mõelda kriitiliselt ja loovalt, arendada ja hinnata oma ja teiste ideid; Digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus. LÄBIVAD TEEMAD „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” – kujundada õpilase valmidust ja oskusi teha oma elukäiku puudutavaid valikuid ning suurendada teadmisi töömaailmast. Eesmärgiks on aidata õpilasel mõista ja väärtustada elukestvat õpet kui elustiili ning mõtestada oma karjääri planeerimist kui jätkuvat otsuste tegemise protsessi. Tähelepanu pööratakse praktilistele tööotsimisoskustele ja sellekohaste õigusaktide tundmaõppimisele. Õpilastele vahendatakse teavet edasiõppimise ja töö leidmise võimaluste kohta (sealhulgas ettevõtlus). „Teabekeskkond” eri allikatest (sh internetist) teabe hankimist, selle kriitilist hindamist ning kasutamist nii õppeteemakohaste teadmiste laiendamiseks kui ka tekstiloomes. Õpilane teeb meediatarbijana iseseisvaid valikuid ning põhjendab neid, lähtudes oma erinevatest huvidest ja vajadustest. Õpilane on kursis avalikus ruumis tegutsemise reeglitega ning taunib nende rikkumist. Ta mõistab meediamajanduse rolli ühiskonnas, tutvub globaliseerumise mõjudega meedia sisule ja inimeste meediakasutusharjumustele. Läbiva teema ja aineõppe koosmõjul suudab õpilane oma sõnumi vormistada ja seda otstarbekalt edastada.
„Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” – tegevuste ning projektide kaudu süvendatakse õpilaste teadlikkust ühiskonna poliitilisest ja majanduslikust toimimisest, et õpilased saaksid oma kogemuse kaudu tunnetada aktiivseks ja informeeritud kodanikuks olemise eeliseid. „Keskkond ja jätkusuutlik areng” ning „Tervis ja ohutus” käsitlus taotleb õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, keskkonnateadlikuks, vastutustundlikuks ning tervist ja turvalisust väärtustavaks inimeseks. Praktilise keele kursustes toetatakse neid arengusuundumusi teemakohaste tekstide, sh meediatekstide valiku ja analüüsi ning neis tõstatatud probleemide üle arutlemisega suulises ja kirjalikus vormis. Õpilased harjutavad keskkonnaalastes küsimustes otsuste langetamist ja hinnangute andmist, arvestades nüüdisaja teaduse ja tehnoloogia arengu võimalusi (sealhulgas piiranguid), normatiivdokumente ning majanduslikke kaalutlusi. Kujundatakse valmisolekut tegeleda keskkonnakaitseküsimustega kriitiliselt mõtleva kodanikuna nii isiklikul, ühiskondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil ning rakendada loodussäästlikke ja jätkusuutlikke tegutsemis- ning majandamisviise. „Kultuuriline identiteet” – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis; õppeprotsess toetab omakultuuri väärtustamist, huvi ja eelarvamustevaba ning teadlikku suhtumist teistesse kultuuridesse. Õpilasi julgustatakse arutlema selle üle, mida toob endaga kaasa elamine teises kultuuriruumis. „Tehnoloogia ja innovatsioon” – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. „Väärtused ja kõlblus” – Keeleõpetus väärtustab funktsionaalset kirjaoskust, õigekeelsust ja sobivate keelevahendite valikut suulises ja kirjalikus suhtluses teiste inimestega, suhtlusoskust, samuti teadlikku kriitilist suhtumist teabeallikatesse, sh meediasse. Keeleõpetus rõhutab ka vaimseid väärtusi: emakeele eripära ja arenguloo tundmist, murdekeeli kui keele rikkust, keele eri kasutusvaldkondade tundmist. Keeleõpetus väärtustab ja suunab õpilast märkama keelekasutuse esteetilist külge, keeleõpetus erinevate stiilide eritlemisel.

I KURSUS „KEEL JA ÜHISKOND“ 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda korrektselt kõnes ja kirjas; 2) on keeleteadlik, tajub keelt oma identiteedi osana, analüüsib ning hindab kriitiliselt keele muutumise tendentse ja nüüdisolukorda; 3) tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit ning suhtleb eesmärgipäraselt, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt;
4) tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada; 5) rakendab oma suhtlus- ja tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana; 6) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; 7) valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid. 2. Õpitulemused Kursuse lõpetamisel õpilane: 1) mõistab keele rolli, funktsioone ja tähendust ühiskonnas; 2) tunneb eesti keele erijooni teiste keeltega võrreldes; 3) mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust; 4) tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti; 5) oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi. 3. Õppesisu Keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine. Keel kui märgisüsteem. Teised märgisüsteemid. Graafilised üldistused (joonised, tabelid, skeemid). Pildikeel. Märgisüsteemide ühendamine tekstis. Kunst ja keel. Eesti keel ja teised keeled. Eri tüüpi keeled. Eesti keele eripära teiste keelte kõrval. Häälikusüsteem, astmevaheldus, muutevormistik, lausetüübid ja sõnajärg, totaalsus ja partsiaalsus lauseehituses (täis- ja osaalus, täis- ja osasihitis, täis- ja osaöeldistäide), eesti sõnamoodustuse erijooni. Eesti keel võrdluses soome keele ja teiste soome-ugri keeltega; Euroopa ja maailma keeled (valikuliselt). Keelekontaktid. Saksa, vene, inglise ja soome keele mõju eesti keelele. Keele varieerumine ja muutumine. Tänapäevase kirjakeele kujunemine. Kirjakeel ja kõnekeel. Murdekeel ja kodumurre. Kirjakeele norm. Keeleline etikett. Keelekasutuse valdkonnad ja sotsiaalrühmade erikeeled. Släng. Aktsent. Eesti mitmekultuurilise ja mitmekeelse maana. Keeleline tolerantsus. Eesti keelepoliitika. Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia ja oskuskeel, ilukirjandus, tõlkekultuur. Eesti keele staatus ja tulevik.

II KURSUS „PRAKTILINE EESTI KEEL“ 1. Õpitulemused Kursuse lõpetamisel õpilane: 1)argumenteerib veenvalt ja selgelt ning kaitseb oma seisukohti suuliselt ja kirjaliku arutleva teksti vormis; 2) koostab levinumaid tarbetekste; 3) oskab ühe alusteksti põhjal koostada referaati ja kokkuvõtet, vältides plagiaati; 4) tunneb põhilisi elektroonilise infootsingu võimalusi ning kasutab neis leiduvat infot oma tekstides; 5) oskab kasutada elektroonilisi ja paberil sõnaraamatuid; 6) on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja kirjakeeleoskust. 2. Õppesisu Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad 1. Kursusega „Keel ja ühiskond” seostuvad teemad. 2. Kirjanduskursustega haakuvad teemad. 3. Õppekava läbivad teemad. Kõnelemine Suuline esinemine ja suhtlus eri tüüpi olukordades. Argumenteerimine, veenmine; emotsionaalsus, toon. Kirjutamine Tarbetekstid: elulugu, avaldus, seletuskiri, taotlus, kaebus, kiri ja e-kiri, plangid ning vormid. Arvamustekstid. Arvamustekstide ülesehituse põhimõtted. Arvamustekstide koostamine ühiskonna- ja õpilaselu teemadel. Referaadi ja kokkuvõtte kirjutamine. Õigekirja ja õigekeelsusküsimuste kordamine vajaduse põhjal. Lugemine Seotud ja sidumata tekstide (nimestike, graafikute, tabelite jm) mõistmine. Tekstide otsing veebist ja raamatukogust; info otsing elektroonilisest ja paberil tekstist. Süstemaatiline sõnavaraarendus (nt harvem sõnavara, mõistesuhted, sõnamoodustus, käsitletavate teemadega seotud erisõnavara; sõnavara omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine). Kuulamine Erinevate keelevariantide sotsiaalse tähenduse mõistmine, teksti suhtlustähenduse ja eesmärgi mõistmine eri toimingutes, suhtluspartneri mõistmine dialoogis.

LÕIMING TEISTE AINETEGA Eesti keel on ühtaegu kooli õppekeel ja keskne õppeaine. Hea keeleoskus loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks ning toimetulekuks isiklikus ja avalikus elus. Samas arendavad kõik õppeained keelekasutuse põhipädevusi: sõnavara mõistmist ja kasutusoskust, teksti mõistmist ja tekstiloomet, pädevust suuliselt ja kirjalikult suhelda. Seega kujuneb õpilaste funktsionaalne ja kriitiline kirjaoskus välja mitte üksnes eesti keele, vaid kõigi õppeainete õppetegevuse tulemusel. Samas toimub keeleoskuse järjekindel ja teadlik arendamine siiski valdavalt keele- ja kirjandustundides, kuid pidev koostöö teiste ainete õpetajatega on kindlasti tulemuslik. • Ühiskonnaõpetus ja ajalugu – ühiskonnas toimuva märkamine ja mõtestamine, ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumine. • Võõrkeeled – tähelepanu juhtimine sajandite jooksul toimunud keelekontaktidele eesti keele kujunemisel, saksa grammatikal põhinevate eestikeelsete tekstide lugemine. Keele rikastamine teiste keelte abil – tsitaat-, võõr- ja laensõnade kasutamine, tähendused ja ortograafia eesti keeles. • Loodusained – loodusalased tekstid eesti keele õppekirjanduses aitavad kaasa looduse tundmaõppimisele ja väärtustamisele, pöörata tähelepanu maailma floora ja fauna kaitsmise ja hoidmise vajalikkusele, analüüsima inimtegevuse võimalikke tagajärgi, kirjutades arvamuslugusid. • Arvutiõpetus – tööde korrektne vormistamine, erinevate programmide (Wix, Prezi, Movie Maker, Google Drive) kasutamine õppetöös.

ÕPPEMETOODIKA Kasutatakse erinevaid õppemeetodeid: loengut, frontaalset õpet, rühmatööd, projektõpet.

FÜÜSILINE ÕPIKESKKOND 1. Kool korraldab õppe klassis, kus saab mööblit sobivalt ümber paigutada liikumistegevusteks (nt dramatiseeringud, õppemängud), rühmatööks ning ümarlauavestlusteks. 2. Kool võimaldab klassiruumis kasutada õigekeelsussõnaraamatuid ja võõrsõnade leksikoni. Kool võimaldab klassis õppetöö läbiviimiseks kasutada arvutit ja dataprojektorit 3. Kool võimaldab tunde läbi viia arvutiklassis, kus kasutatakse tänapäeva info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid, sh netisõnaraamatuid. 4. Tunde peetakse vajaduse korral kooli raamatukogus ning väljaspool kooli.

HINDAMINE Gümnaasiumiastmes hinnatakse õpilase: 1) suulist ja kirjalikku suhtlust; 2) tekstide vastuvõttu; 3) tekstiloomet; 4) tekstide õigekeelsust. Hindamise aluseks on Värska Gümnaasiumi õppekavas sätestatud hindamisjuhend. Hindamise vormidena kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist. Kujundava hindamise käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Õppetunni vältel saab õpilane õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade), ent ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta. Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine poolaastahinneteks ning poolaastahinnete koondamine aastahinneteks.

AINEALASED PROJEKTID Tänavaküsitluse ettevalmistamine , läbiviimine, analüüsimine ja kokkuvõtva artikli kirjutamine Õppevideo „Eesti keel võhikule” Klassisisene YFU vahetusõpilase konkursi läbiviimine parimatele enesetutvustuse kirjutajatele
KASUTATAV ÕPPEKIRJANDUS JA ÕPPEVAHENDID Autorid: M. Ehala, K. Habicht, P. Kehayov, A. Zabrodskaja 2014. Keel ja ühiskond. Tallinn: Künnimees Ehala, Martin, Mare Kitsnik 2011. Praktiline eesti keel I-III vihik. Tallinn: Künnimees. DVD „Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia”: „Veelinnurahvas” (1970), „Linnutee tuuled”(1977) http://vikerraadio.err.ee. http://et.wikipedia.org. http://keeleabi.eki.ee. Eesti keele seletav sõnaraaamat http://www.eki.ee/dict/ekss/ Eesti keele käsiraamat http://www.eki.ee/books/ekk09/ ÕS 2013 http://www.eki.ee/dict/qs2013/ Sünonüümisõnastik http://www.eki.ee/dict/sys/ Fenno Ugria http://www.fennougria.ee/?id=10429 10. k
Keskne õppematerjal on koostatud vastavalt aktuaalsele programmitelgsele teabevoole.

*

11. klass ja II kursus eesti keel

1. Õppe-eesmärgid
11. klassis ja ametikooli II kursuse eesti keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: 1. omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses keskkonnas iseseisvalt toimida; 2. on võimeline kasutama eesti keelt töökeskkonnas ja ametkondlikus suhtluses; 3. mõistab ja väärtustab oma ning eesti kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning arvestab suhtluses eesti kultuurinorme ja tavasid; 4. analüüsib oma teadmisi ja oskusi ning tugevusi ja nõrkusi; 5. omandab suutlikkuse õppida teisi aineid eesti keeles
2. Õppesisu – 70 tundi 2.1. Inimene ja ühiskond 35 tundi Inimeste suhtlus: suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel (nt sõnavalik, žestid, miimika), meedia kui suhtluskanal ja -vahend. Ühiskond kui eluavalduste kogum: majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond, sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus, ebaterved eluviisid, kuritegevus. 2.2. Eesti ja maailm 35 tundi Eesti riik ja rahvas: Omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse, geograafiline asend ja kliima, rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid, mitmekultuuriline ühiskond. 2.3. Keskkond ja tehnoloogia 35 tundi Tehnoloogia: Teadus- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus, teabekeskkond: infootsing ja –vahetus, keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne; biotehnoloogia igapäevaelus: olmekeemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus jne.
3. Õpitulemused 11. klassi ja ametikooli II kursuse lõpetaja oskab: a. mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal tekstide ning mõttevahetuse tuuma; b. suhtleb eesti keelt emakeelena kõnelejaga spontaanselt ja ladusalt;määratleda mõtete sisu; c. loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti koostada suulist teksti õpitud sõnavara piires; d. selgitab oma vaatenurka ning hindab kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; suudab teha üldistusi ning kokkuvõtteid; e. tunneb huvi Eesti ühiskonna- ja kultuurielu vastu, loeb eestikeelset kirjandust ja trükimeediat; vaatab filme, telesaateid ja teatrietendusi ning kuulab raadiosaateid;; f. kasutab eestikeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatud, internet) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades g. seab õpieesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning vajaduse korral valib ja muudab oma õppimisstrateegiat h. seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste eluvaldkondade teadmistega
4. HINDAMINE 10.kl: 3 4 5 B1.1 B1.2 B2.1 11.kl: 3 4 5 B1.2 B2.1 B2.2 12.kl: 3 4 5 B2.1 B2.2 B2.2-C1 11.klass ja ametikooli II kursus: KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIKA KONTROLLTÖÖD KIRJALIKUD TÖÖD 5 (väga hea) B2.2 Suudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (nt vestlus, loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõttevahetusest (nt väitlus), milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti. Mõistmist võivad takistada tugev taustamüra, keelenaljad, idioomid ja keerukad tarindid Suudab lugeda pikki ja keerukaid, sh abstraktseid tekste, leiab neist asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta. Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust Väljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega. Suhtleb erinevatel teemadel, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline jälgima oma keelekasutust, vajaduse korral sõnastabenamasti loomulik öeldu ümber ja suudab parandada enamiku vigadest. Kirjutab seotud tekste konkreetsetel ja üldisematel teemadel (nt seletuskiri, uudis, kommentaar). Põhjendab oma seisukohti ja eesmärke. Oskab kirjutada kirju, mis on seotud õpingute või tööga. Eristab isikliku ja ametliku kirja stiili. Oskab korduste Valdab grammatikat küllaltki hästi. Ei tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu. Aeg-ajalt ettetulevaid vääratusi, juhuslikke vigu ning lauseehituse lapsusi suudab enamasti ise parandada. KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 90% esimesest korrast KIRJALIKUD ÜLESANDED on õigeaegselt täidetud ja esitatud, korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse aru ja see täidetakse täpselt ja laitmatult. Parandusi on vähe ja nad on tehtud korrektselt. Võib esineda 11.klass KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIKA KONTROLLTÖÖD KIRJALIKUD TÖÖD sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist. Raskusi võib olla idioomide ja kultuurisidusate vihjete mõistmisega Oskab valida sobiva keeleregistri. Kõnerütmis ja tempos on tunda emakeele mõju. vältimiseks väljendust varieerida (nt sünonüümid). Võib esineda ebatäpsusi lausestuses, eriti kui teema on võõras, kuid need ei sega kirjutatu mõistmist. üksikuid vigu. Käekiri on loetav ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 4 (hea) B2.1 Saab aru nii elavast suulisest kõnest kui ka helisalvestistest konkreetsetel ja abstraktsetel teemadel, kui kuuldu on üldkeelne ja suhtlejaid on rohkem kui kaks. Saab aru loomuliku tempoga kõnest. Loeb ja mõistab mitmeleheküljelisi tekste (nt artiklid, ülevaated, juhendid, teatme- ja ilukirjandus), mis sisaldavad faktiinfot, arvamusi ja hoiakuid. Loeb ladusalt, lugemissõnavara on ulatuslik, kuid raskusi võib olla idioomide Esitab selgeid üksikasjalikke kirjeldusi üldhuvitavatel teemadel. Oskab põhjendada ja kaitsta oma seisukohti. Oskab osaleda arutelus ja kõnevooru üle võtta. Kasutab mitmekesist sõnavara ja Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest). Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust. Oskab isiklikus kirjas vahendada Oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Kasutab tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt, ehkki on märgata emakeele mõju. Tuleb ette vigu, kuid need ei takista mõistmist. KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 70% esimesest korrast KIRJALIKUD ÜLESANDED on õigeaegselt täidetud ja esitatud, korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse aru ja see täidetakse asjakohaselt. mõistmisega. Oskab kasutada ükskeelset seletavat sõnaraamatut väljendeid. Kasutab keerukamaid lausestruktuure, kuid neis võib esineda vigu. Kõne tempo on ka pikemate kõnelõikude puhul üsna ühtlane; sõna- ja vormivalikuga seotud pause on vähe ning need ei sega suhtlust. Intonatsioon on enamasti loomulik kogemusi, tundeid ja sündmusi. Oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist. Parandusi on vähe ja nad on tehtud korrektselt. Esineb grammatika- ja õigekirja vigu. Käekiri on loetav ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 3 (rahuldav) B1.2 Saab kuuldust aru, taipab nii peamist sõnumit kui ka üksikasju, kui räägitakse üldlevinud teemadel (nt uudistes, spordireportaažides, intervjuudes, ettekannetes, loengutes) ning kõne on selge ja üldkeelne. Loeb ja mõistab mõneleheküljelisi selge arutluskäiguga tekste erinevatel teemadel (nt noortele mõeldud meediatekstid, mugandatud ilukirjandustekstid). Suudab leida vajalikku infot pikemast arutlevat laadi tekstist. Kogub teemakohast infot mitmest tekstist. Kasutab erinevaid lugemisstrateegiaid (nt üldlugemine, valiklugemine). Tekstides esitatud detailid ja nüansid võivad jääda selgusetuks Oskab edasi anda raamatu, filmi, etenduse jms sisu ning kirjeldada oma muljeid. Tuleb enamasti toime vähem tüüpilistes suhtlusolukordades. Kasutab põhisõnavara ja sagedamini esinevaid väljendeid õigesti; keerukamate lausestruktuuride kasutamisel tuleb ette vigu. Väljendab ennast üsna vabalt, vajaduse korral küsib abi. Hääldus on selge, intonatsiooni- ja rõhuvead ei häiri suhtlust Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest). Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust. Oskab isiklikus kirjas vahendada kogemusi, tundeid ja sündmusi. Oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist. Oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Kasutab tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt, ehkki on märgata emakeele mõju. Tuleb ette vigu, kuid need ei takista mõistmist. KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 45% . Juhul, kui esimesest korrast see ei õnnestu, on võimalus olukorda parandada. KIRJALIKUD ÜLESANDED Põhjuseta õigeaegselt esitamata töö. Töö ei ole korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse üldjoontes aru ja see täidetakse rahuldavalt. On palju parandusi, parandused on tehtud ebakorrektselt. On palju grammatika- ja õigekirja vigu. Käekiri nõuab märkimisväärset lugejapoolset pingutust Ümberkirjutatud puudulikud tööd ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 2 (puudulik) Kuuldust, saadakse aru osaliselt, kuuldu arusaamises on olulisi pudujääke. Ei mõista kuuldust sisu, isegi kui teema on tuttav. Sõnavara on piiratud selleks, et mõista isegi lihtsa sõnastusega tekste. Teksti põhiideed mõistab suurte raskustega. Leiab vajalikku infot suurte raskustega ning osaliselt . Sõnavara on liiga väike selleks, et edasi anda teksti sisu. Kõne on aeglane ja kõhklev. Arusaamist segab halb hääldus. Halb keelekasutus, lausetus on ebaloogiline. Öeldu mõte on arusaamatu. Ülesandest saadakse aru osaliselt, selle täitmises on olulisi pudujääke. Teksti kirjutamise jaoks sõnavara on piiratud. Halb keelekasutus, lausetus on ebaloogiline. Grammatika- ja õigekirjavead takistavad mõttest arusaamist. Grammatika tundmine puudulik. KONTROLLTÖÖ on täidetud 20%44% On võimalus puuduliku kontrolltöö ümber kirjutada. KIRJALIKUD ÜLESANDED Põhjuseta õigeaegselt esitamata töö. Töö vormistamine ja kirjutamine on ebakorrektne. Ülesandest ei saanud aru või see täidetakse mitterahuldavalt. On väga palju parandusi, parandused on tehtud ebakorrektselt. Grammatika- ja õigekirjavead takistavad mõttest arusaamist. Käekiri pole loetav. Puudulikud tööd on võimalik ümber kirjutada. ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele.

*

Eesti keel gümnaasiumi 12. klassile ja ametikooli III kursusele
1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis ja ametikooli III kursusel taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses keskkonnas iseseisvalt toimida; 2)on võimeline jätkama õpinguid eesti keeles ning kasutama eesti keelt töökeskkonnas ja ametkondlikus suhtluses; 3)mõistab ja väärtustab oma ning eesti kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning arvestab suhtluses eesti kultuurinorme ja tavasid; 4)analüüsib oma teadmisi ja oskusi ning tugevusi ja nõrkusi; omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ja vajalikud oskused.
2. Õppesisu – 70 tundi. 2.1.Eesti ja maailm – 25 tundi Eesti riik ja rahvas (10 tundi): 1) omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse; 2) geograafiline asend ja kliima; 3) rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid; 4) mitmekultuuriline ühiskond. Eesti keel ja eesti meel (10 tundi): 1) rahvuslik identiteet; 2) kultuuritraditsioonid; 3) kodukoha lugu. Eesti ja teised riigid (5 tundi): 1) Eesti kui Euroopa Liidu liikmesmaa: ELi liikmesriigid, ELi töökorraldus; 2) Eesti koht maailmas: rahvusvaheline koostöö. 2.2. Kultuur ja looming – 15 tundi Kultuur kui looming (7 tundi): 1) looming: kirjandus, kujutav kunst, helilooming, arhitektuur, tarbekunst ja käsitöö jne; 2) rahva ajalooline kultuurimälu; 3) loova mõtte arendamine kogemuse kaudu. Kultuuritraditsioonid ja tavad (8 tundi): 1) rahvapärimused, muistendid, muinasjutud, vanasõnad, kõnekäänud kui rahvatarkuse varamu; 2) erinevate rahvaste kultuuritraditsioonid, tavad ja uskumused. 2.3.Keskkond ja tehnoloogia – 25 tundi Geograafiline keskkond (5 tundi): 1) keskkonna ja inimese suhted, keskkonnateadlikkus: looduslik tasakaal, puutumatu loodus; tööstus- ja kultuurmaastikud, kaitsealad; saasteallikad; 2) loodusliku tasakaalu kadumisest tingitud ohud keskkonnale ja inimestele; kliima ja kliimamuutused; 3) keskkonna jätkusuutlik areng. Elukeskkond (10 tundi): 1) elutingimused erineva kliima ja rahvastusega aladel; 2) sotsiaalsete hüvede olemasolu ja nende kättesaadavus (nt arstiabi, pensionid, riiklikud toetused ja fondid, abirahad, soodustused puudega inimestele); 3) säästlik eluviis; 4) sotsiaalne miljöö: põhirahvusest koosnev või mitmekeelne ja -kultuuriline ühiskond; lähinaabrid. Tehnoloogia (10 tundi): 1) teadus- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus; 2) teabekeskkond: infootsing ja -vahetus; 3) keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne; 4) biotehnoloogia igapäevaelus: olmekeemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus jne. 2.4.Haridus ja töö – 15 tundi Pere ja kasvatus (5 tundi): 1) perekond; peresuhted, laste ja vanemate omavaheline mõistmine ning üksteisest hoolimine; 2) kasvatus: viisakusreeglid, käitumisnormid, väärtushinnangute kujundamine, salliv eluhoiak jne. Haridus (5 tundi): 1) riiklikud ja eraõppeasutused, koolitused; 2) kohustuslik kooliharidus, iseõppimine; 3) koolikeskkond ja -traditsioonid; noorteorganisatsioonid; 4) edasiõppimisvõimalusi Eestis ja välismaal; 5) elukestev õpe. Tööelu (5 tundi): 1) teadlik eneseteostus; elukutsevaliku võimalusi ja karjääri planeerimine; 2) tööotsimine: eluloo koostamine, tööleping, töövestlus; 3) töö kui toimetulekuallikas; raha teenimine (nt sissetulekud ja väljaminekud, hinnad); tööpuudus; 4) vastutustundlik suhtumine oma töösse; hoolivus enese ja teiste suhtes; 5) töötaja ja tööandja õigused ning vastutus, ametiühingud, katseaeg, osalise või täisajaga töö, puhkus; 6) suhted töökollektiivis; meeldiv ja sundimatu miljöö, motiveeritud töötaja; 7) vajalikud eeldused oma tööga toimetulekuks; 8) puudega inimeste töö. 2.5.Inimene ja ühiskond – 25 tundi Inimene kui looduse osa (5 tundi): 1) eluring: sünd, elu ja surm; 2) tasakaal inimese ja looduse vahel (nt loodushoidlik eluviis, aukartus looduse ees); 3) elulaad ehk olemise viis (nt loodushoidlik ja inimsõbralik, tervislik). Inimene kui indiviid (10 tundi): 1) inimese loomus ja käitumine, vastuoludesse sattumine; 2) iga inimese kordumatu eripära; 3) väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale; 4) inimsuhted: isiklikud, emotsionaalsed; sotsiaalsed; 5) erinevad inimesed ja rahvad (nt keele- ja kultuurierinevused, käitumistavad, kõlblusnormid). Inimeste suhtlus (5 tundi): 1) suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel (nt sõnavalik, žestid, miimika); 2) meedia kui suhtluskanal ja -vahend. Ühiskond kui eluavalduste kogum (5 tundi): 1) majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond; 2) sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus; 3) ebaterved eluviisid, kuritegevus.
3. Õpitulemused. B1 keeleoskustasemega keel. Gümnaasiumi ja ametikooli lõpetaja: 1) mõistab kõike olulist endale tuttaval või huvipakkuval teemal; 2) saab igapäevases suhtluses enamasti hakkama õpitavat keelt kõnelevate inimestega; 3) kirjeldab kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning selgitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti ja plaane; 4) koostab lihtsa teksti tuttaval teemal; 5) arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme; 6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti), et otsida vajalikku infot ka teistes valdkondades; 8) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 9) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega. B2 keeleoskustasemegakeel Gümnaasiumi lõpetaja: 1) mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma; 2) vestleb spontaanselt ja ladusalt sama keele emakeelse kõnelejaga; 3) selgitab oma vaatenurka ning kaalub kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; 4) loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti; 5) arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme; 6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletavat sõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades; 8) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 9) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.
4. Hindamine: 10.kl: 3 4 5 B1.1 B1.2 B2.1 11.kl: 3 4 5 B1.2 B2.1 B2.2 12.kl: 3 4 5 B2.1 B2.2 B2.2-C1 12.klas s KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIK A KONTROLLTÖÖ D KIRJALIKUD TÖÖD 5 (väga hea) B2.2C1 Suudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (nt vestlus, loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõttevahetuses t (nt väitlus), milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti. Mõistmist võivad takistada tugev taustamüra, keelenaljad, idioomid ja Suudab lugeda pikki ja keerukaid, sh abstraktseid tekste, leiab neist asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta. Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise Väljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega. Suhtleb erinevatel teemadel, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline jälgima oma keelekasutust, vajaduse korral sõnastabenamasti loomulik öeldu ümber ja suudab parandada enamiku vigadest. Oskab valida sobiva keeleregistri. Kirjutab seotud tekste konkreetsetel ja üldisematel teemadel (nt seletuskiri, uudis, kommentaar). Põhjendab oma seisukohti ja eesmärke. Oskab kirjutada kirju, mis on seotud õpingute või tööga. Eristab isikliku ja ametliku kirja stiili. Oskab korduste vältimiseks väljendust varieerida (nt sünonüümid). Võib Kasutab grammatiliselt õiget keelt, vigu tuleb ette harva ning neid on raske märgata. KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 90% esimesest korrast KIRJALIKUD ÜLESANDED on õigeaegselt täidetud ja esitatud, korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse aru ja see täidetakse täpselt ja laitmatult. Parandusi on vähe ja nad on tehtud korrektselt. Võib esineda 12.klass KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIK A KONTROLLTÖÖ D KIRJALIKUD TÖÖD keerukad tarindid Mõistab pingutuseta ka abstraktsetel ja tundmatutel teemadel kuuldut (nt film, pikem vestlus, vaidlus). Suudab kriitiliselt hinnata kuuldu sisu ning tõstatatud probleeme. Mõistmist võivad raskendada haruldased idioomid, võõras aktsent, släng või murdekeel eesmärgist. Raskusi võib olla idioomide ja kultuurisidusate vihjete mõistmisega Loeb pikki keerukaid erineva registri ja esituslaadiga tekste. Loeb kriitiliselt, oskab ära tunda autori hoiakud, suhtumise ja varjatult väljendatud mõtted. Stiilinüanssidest, idiomaatikast ning teksti keerukatest üksikasjadest arusaamine võib nõuda kõrvalist abi (nt sõnastik, Kõnerütmis ja tempos on tunda emakeele mõju Väljendab ennast ladusalt ja spontaanselt. Suudab raskusteta ja täpselt avaldada oma mõtteid ning arvamusi erinevatel teemadel. Keelekasutus on paindlik ja loominguline. Suudab saavutada suhtluseesmärke. Sõnavara on rikkalik, võib esineda üksikuid vigu sõnade semantilistes seostes, rektsioonistruktuuride s ja sõnajärjes.. esineda ebatäpsusi lausestuses, eriti kui teema on võõras, kuid need ei sega kirjutatu mõistmist. Oskab kirjutada põhjalikku ülevaadet mitmest kirjalikust allikast saadud teabe põhjal (nt retsensioon, arvustus). Suudab toimetada kirjalikke tekste. Oskab kirjutada loogiliselt üles ehitatud kirjeldavaid, jutustavaid ja arutlevaid tekste, mis tekitavad huvi ning mida on hea lugeda. üksikuid vigu. Käekiri on loetav 12.klass KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIKA KONTROLLTÖÖD KIRJALIKUD TÖÖD emakeelekõnelej a nõuanne). Võib esineda juhuslikke õigekirja- ja interpunktsioonivigu
. ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 4 (hea) B2.2 kirjutamine B2.1 Suudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (nt vestlus, loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõttevahetusest (nt väitlus), milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti. Mõistmist võivad takistada tugev taustamüra, keelenaljad, idioomid ja keerukad tarindid. Suudab lugeda pikki ja keerukaid, sh abstraktseid tekste, leiab neist asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta. Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist. Raskusi võib olla Väljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega. Suhtleb erinevatel teemadel, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline jälgima oma keelekasutust, vajaduse korral sõnastab öeldu ümber ja suudab parandada enamiku vigadest. Oskab valida sobiva keeleregistri. Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest). Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust. Oskab isiklikus kirjas vahendada kogemusi, tundeid ja sündmusi. Oskab kirjutada Oskab kirjutada esseed: arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja teemakohane. Oskab refereerida nii kirjalikust kui ka suulisest allikast saadud informatsiooni. Kasutab erinevaid keeleregistreid sõltuvalt adressaadist (nt eristades isikliku, poolametliku ja ametliku kirja stiili). Lausesiseseid KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 70% esimesest korrast KIRJALIKUD ÜLESANDED on õigeaegselt täidetud ja esitatud, korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse aru ja see täidetakse asjakohaselt. Parandusi on vähe ja nad on tehtud korrektselt. Esineb grammatika- ja õigekirja vigu. Käekiri on loetav idioomide ja kultuurisidusate vihjete mõistmisega. Kõnerütmis ja tempos on tunda emakeele mõju. õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist. kirjavahemärke kasutab enamasti reeglipäraselt ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 3 (rahuldav) B2.1 kirjutamine B1.2 Saab aru nii elavast suulisest kõnest kui ka helisalvestistest konkreetsetel ja abstraktsetel teemadel, kui kuuldu on üldkeelne ja suhtlejaid on rohkem kui kaks. Saab aru loomuliku tempoga kõnest.. Loeb ja mõistab mitmeleheküljelisi tekste (nt artiklid, ülevaated, juhendid, teatme- ja ilukirjandus), mis sisaldavad faktiinfot, arvamusi ja hoiakuid. Loeb ladusalt, lugemissõnavara on ulatuslik, kuid raskusi võib olla idioomide mõistmisega. Oskab kasutada Esitab selgeid üksikasjalikke kirjeldusi üldhuvitavatel teemadel. Oskab põhjendada ja kaitsta oma seisukohti. Oskab osaleda arutelus ja kõnevooru üle võtta. Kasutab mitmekesist sõnavara ja väljendeid. Kasutab keerukamaid lausestruktuure, Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest). Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust. Oskab isiklikus kirjas vahendada kogemusi, Oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Kasutab tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt, ehkki on märgata emakeele mõju. Tuleb ette vigu, kuid need ei takista mõistmist. KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 45% . Juhul, kui esimesest korrast see ei õnnestu, on võimalus olukorda parandada. KIRJALIKUD ÜLESANDED Põhjuseta õigeaegselt esitamata töö. Töö ei ole korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse üldjoontes aru ja see ükskeelset seletavat sõnaraamatut. kuid neis võib esineda vigu. Kõne tempo on ka pikemate kõnelõikude puhul üsna ühtlane; sõna- ja vormivalikuga seotud pause on vähe ning need ei sega suhtlust. Intonatsioon on enamasti loomulik. tundeid ja sündmusi. Oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista täidetakse rahuldavalt. On palju parandusi, parandused on tehtud ebakorrektselt. On palju grammatika- ja õigekirja vigu. Käekiri nõuab märkimisväärset lugejapoolset pingutust Ümberkirjutatud puudulikud tööd ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 2 (puudulik) Kuuldust, saadakse aru osaliselt, kuuldu arusaamises on olulisi pudujääke. Ei mõista kuuldust sisu, isegi kui teema on tuttav. Sõnavara on piiratud selleks, et mõista isegi lihtsa sõnastusega tekste. Teksti põhiideed mõistab suurte raskustega. Leiab vajalikku infot suurte raskustega ning osaliselt . Sõnavara on liiga väike selleks, et edasi anda teksti sisu. Kõne on aeglane ja kõhklev. Arusaamist segab halb hääldus. Halb keelekasutus, lausetus on ebaloogiline. Öeldu mõte on arusaamatu. Ülesandest saadakse aru osaliselt, selle täitmises on olulisi pudujääke. Teksti kirjutamise jaoks sõnavara on piiratud. Halb keelekasutus, lausetus on ebaloogiline. Grammatika- ja õigekirjavead Grammatika tundmine puudulik. KONTROLLTÖÖ on täidetud 20%44% On võimalus puuduliku kontrolltöö ümber kirjutada. KIRJALIKUD ÜLESANDED Põhjuseta õigeaegselt esitamata töö. Töö vormistamine ja kirjutamine on ebakorrektne. Ülesandest ei saanud takistavad mõttest arusaamist. aru või see täidetakse mitterahuldavalt. On väga palju parandusi, parandused on tehtud ebakorrektselt. Grammatika- ja õigekirjavead takistavad mõttest arusaamist. Käekiri pole loetav. Puudulikud tööd on võimalik ümber kirjutada. ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele.

*

Ainekava: kirjandus
Õppeaine: kirjandus, tundide arv 24 tundi kursuses (65 minutilised tunnid) – kontakttunnid 18 pluss 6 tundi iseseisvat tööd , klassid: X-XII
Kooliastme õpitulemused klassiti lahti kirjutatuna: 10. klassi õpitulemused „Kirjanduse analüüs ja tõlgendamine“
11. klassi õpitulemused „Kirjanduse põhiliigid ja žanrid“
12. klassi õpitulemused „Uuem kirjandus“
On tutvunud vähemalt kolme kirjaniku loomingulooga, mõistab nende loomingu tähtsust kultuuri- ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili.
Oskab eristada õppematerjalile toetudes kirjandusvoole ja –žanre ning analüüsib teoseid liigi- ja žanritunnuste põhjal.
Oskab nimetada tähtsamaid uuema eesti kirjanduse autoreid ja nende teoseid, tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi.
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud proosateose sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja –kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku , sündmustikku ja kompositsiooni.
Tunneb romaani alaliike, toob näiteid autorite ja teoste kohta.
Oskab analüüsida uuemat kirjandust, kirjeldab sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti sõnumiga, kujundab oma arvamust ja loob seoseid varem loetuga.
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: minetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi ja salmilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte.
Oskab nimetada käsitletud proosa- ja draamateoste teemasid, probleeme ning ideid, analüüsib tegelasi ja nende suhteid, loob seoseid nüüdisajaga ning tsiteerib oma väidete kinnitamiseks teksti
Oskab seostada loetut tänapäeva eluolu ja nähtustega, iseenda, ühiskondlike ning üldinimlike probleemide ja väärtustega.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm pikemat proosateost, lisaks novelle ning õhe autori luulekogu
Oskab nimetada luuleteksti žanri, teema ja põhimotiivid, sõnastab mõtte ning analüüsib keele ning kujundikasutust.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli tervikteost eesti või maailmakirjandusest.
10. klassi õpitulemused „ Kirjandus antiigist 19. sajandini“
Oskab tekstianalüüsis kasutada vajalikke mõisteid.
12. klassi õpitulemused „ Müüt ja kirjandus“ (valikkursus)
Oskab iseloomustada õppematerjalile toetudes eri ajastute kirjandust ja kirjandusvoole, nimetades nende ajapiirid ja tunnused, tähtsamad žanrid, teosed ning autorid.
On läbi lugenud ja analüüsinud neli eesti või maailmakirjanduse proosa- või draamateost.
Oskab kirjeldada mütoloogilisi elemente eestlaste maailmapildis
Oskab määrata eesti kirjanduse tekkeaja ning võrdleb selle kujunemisi muu Euroopa kirjanduse arenguperioodidega
11. klassi õpitulemused „ 20. Sajandi kirjandus“
Teab eesti rahvuseepose sünnilugu ja sisu ning kultuuriloolist ja rahvusloolist tähtsust

Mõistab ning hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi. Oskab määrata eesti kirjanduse tekkeaja ning võrdleb selle kujunemisi muu Euroopa kirjanduse arenguperioodidega
Oskab iseloomustada õppematerjalile toetudes 20.sajandi kirjanduse tähtsamaid voole ja žanre ning autoreid ja nende teoseid.
Mõistab müüdi kui arhetüüpse žanri ja tänapäeva müütide olemust, nimetab arhetüüpseid müüdimotiive ning leiab neid käsitletavast kirjandusteosest („Põrgupõhja uus Vanapagan“).
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- ja draamateost, tundes teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ning kirjandusloos.
Teab nimetada 20. sajandi eesti kirjanduse tähtsamaid perioode, kirjanduslikke rühmitusi, olulisemaid autoreid ja nende teoseid.
Oskab analüüsida tekstide teemat, süžeed ja tegelasi nii müüdimotiividest kui ka eetilistest ning esteetilistest väärtustest lähtuvalt.
Oskab seostada 20. sajandi eesti kirjandust Euroopa kirjanduse perioodide, voolude ja suundadega.
Tunneb ära ja analüüsib folkloorse pärandi kasutamist autoriloomingus ning selgitab kirjandusteose tähenduse muutumist ajas.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli 20. sajandi tervikteost, oskab nimetada nende autorite kohta kultuuri- ning kirjandusloos.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm õpikus antud lugemissoovitustes teost omal vabal valikul.

10. klassi lahti kirjutatud õpitulemused „Kirjanduse analüüs ja tõlgendamine“

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
On tutvunud vähemalt kolme kirjaniku loomelooga ja mõistab nende loomingu tähtsust kultuuri- ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili.
Kirjeldab B. Alveri, A. Gailiti, P. Vallaku loomelugu, analüüsib nende stiili. Võrdleb novellide keelekasutust, kujundlikkust.
Paaris- ja rühmatöö, kirjalik
Kultuuripädevus, õpipädevus, suhtluspädevus
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud proosateoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja –kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku ning kompositsiooni.
Teeb loetud raamatute kohta slaidiesitluse, mille kajastuvad kõik õpitulemustes nimetatu. (Neli esitlust kursuse jooksul)
Individuaalne, suuline esitlus
Digipädevus, kultuuripädevus
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid:
Teeb analüüsi loetud luuletuste kohta ja tõlgendab neid. Esitab
Individuaalne, kirjalik
Lõiming eesti keelega, õpipädevus

minetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi ja salmilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte.
oma tehtu klassile ja võrdleb oma tõlgendust teiste omaga.
Kasutab õpitud kujundeid omaloomingulises luuletuses.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm pikemat proosateost, lisaks novelle ning ühe autori luulekogu
Vabalt valitud teosed E. M. Remarque, J.D. Salingeri, O. Wilde. M. Heinsaare, T. Õnnepalu, A. H. Tammsaare loomingust
Loetud teoste esitlused
Kultuuripädevus, digipädevus

10. klassi lahti kirjutatud õpitulemused „Kirjandus antiigist 19. sajandini“

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
Oskab iseloomustada õppematerjalile toetudes eri ajastute kirjandust ja kirjandusvoole, nimetades nende ajapiirid ja tunnused, tähtsamad žanrid, teosed ning autorid.
Kasutab õppematerjali ja kirjeldab antiikkirjandust, keskaja kirjandust, renessanssi, valgustuskirjandust ja romantismi. Teeb konspekti.
Individuaalne, kirjalik
Kultuuripädevus, õpipädevus. Lõiming ajalooga, eesti keelega.
Oskab määrata eesti kirjanduse tekkeaja ning võrdleb selle kujunemisi muu Euroopa kirjanduse arenguperioodidega
Kasutab õppematerjali vanema eesti kirjanduse kohta, teeb konspekti. Võrdleb eesti kirjanduse arengulugu Euroopa kirjanduslooga
Kirjand, milles võrdleb eesti kirjanduse ja maailmakirjanduse arengulugu. Individuaalne, kirjalik
Kultuuripädevus, õpipädevus. Lõiming ajaloo ja eesti keelega
Mõistab ning hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi.
Analüüsib näidendeid: Sophoklese „Kuningas Oidipus“, Shakespeare „Hamlet“, Moliere „Taruffe“. Arutleb tegelaste eetiliste sihtide, psühholoogiliste probleemide, mõistuse ja tunnete tasakaalu, humaansete ideaalide ( vabadus, armastus )üle .
Rühma-ja paaristööd.
Individuaalsed arutlevad kirjandid. Teose läbilugemist näitavad testid- individuaalne, kirjalik
Suhtluspädevus. Lõiming eesti keelega

On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- ja draamateost, tundes teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ning kirjandusloos.
Lisaks eelpool nimetatutele M. Lermontovi „Meie aja kangelane“
Analüüsib romantilist tegelast.
Individuaalne kirjalik. Iseseisev lugemine
Lõiming eesti keelega

11. klassi lahti kirjutatud õpitulemused „Kirjanduse põhiliigid ja žanrid“

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
Oskab eristada õppematerjalile toetudes kirjandusvoole ja –žanre ning analüüsib teoseid liigi- ja žanritunnuste põhjal.
Kasutab õppematerjali ja teeb konspekti romantismi, realismi, naturalismi, modernismi kohta. Nimetab romaani, jutustuse, novelli, miniatuuri tunnusjooni.
Paaris- ja rühmatööd, kirjalikud konspektid.
Suhtluspädevus, kultuuripädevus, õpipädevus
Tunneb romaani alaliike, toob näiteid autorite ja teoste kohta.
Eristab romaani alaliike nende tunnuste põhjal ( kujunemis-, armastus-, psühholoogiline ja ajalooline romaan).
Oskab nimetada käsitletud proosa- ja draamateoste teemasid, probleeme ning ideid, analüüsib tegelasi ja nende suhteid, loob seoseid nüüdisajaga ning tsiteerib oma väidete kinnitamiseks teksti.
Käsitleb järgmisi teoseid: H. de Balzac „Isa Goriot“, A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ I, E. Vilde „Mäeküla piimamees“
Osaleb rühmatöös, kus analüüsitakse õpitulemustes kirjeldatud punkte. Vormistatakse rühmatöö kokkuvõte ja esitatakse klassile. Arutletakse ühiselt probleemide ja tegelaste üle.
Paaris- ja rühmatööd. Individuaalsed arutlevad kirjandid. Teoste läbilugemist näitavad küsimustele vastamised- individuaalne, kirjalik
Suhtluspädevus, kultuuripädevus
Oskab nimetada luuleteksti žanri, teema ja põhimotiivid, sõnastab mõtte
Kasutab õppematerjali ja konspekteerib, mis on ballaad,
Individuaalne, paaristöö.
Rühmatöö fotoromaan ühe luuletuse
Digipädevus, õpipädevus.

ning analüüsib keele ning kujundikasutust.
ood, haiku, ood, poeem, sonett, valm, vabavärss. Analüüsib loetud luuletekste kogumikust „Väike sõnarine 2“
kohta. Esitletakse klassile.
Oskab tekstianalüüsis kasutada vajalikke mõisteid.
Analüüsib ühe luuletaja loomingut.
Arutlev analüüsiv kirjand.
Lõiming eesti keelega
On läbi lugenud ja analüüsinud neli eesti või maailmakirjanduse proosa- või draamateost.
Lisaks eelpool mainitule loeb ühe vabalt valitud proosa- või draamakirjanduse teose ning teeb analüüsi sisaldava slaidiesitluse ning kannab selle klassile ette.
Individuaalne, suuline.
Digipädevus

11. klassi lahti kirjutatud õpitulemused „20. sajandi kirjandus“

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
Oskab iseloomustada õppematerjalile toetudes 20.sajandi kirjanduse tähtsamaid voole ja žanre ning autoreid ja nende teoseid.
Teeb konspekti, milles kajastuvad mõisted: eksistentsialism, ekspressionism, futurism, impressionism, toob näiteid autoritest.
Paaris- või individuaalne töö, kirjalik
Õpipädevus, kultuuripädevus
Teab nimetada 20. sajandi eesti kirjanduse tähtsamaid perioode, kirjanduslikke rühmitusi, olulisemaid autoreid ja nende teoseid.
Vormistab tabeli, kus nimetatud „Noor-Eestit“, „Siurut“, „Tarapitat“, „Kirjanduslikku Orbiiti“, „Arbujaid“ Võrdleb neid.
Kirjalik paaristöö
Kultuuripädevus, lõiming ajalooga
Oskab seostada 20. sajandi eesti kirjandust Euroopa kirjanduse perioodide, voolude ja suundadega.
Analüüsib eesti kirjanduse ja Euroopa kirjanduse arengut, milles toob välja põhjused eri voolude tekkeks meil ja mujal.
Individuaalne kirjalik arutlus.
Lõiming ajaloo ja eesti keelega. Kultuuripädevus
On läbi lugenud ja analüüsinud
Käsitleb järgmisi teoseid:
Rühmaarutelud teoste probleemide,
Suhtluspädevus, digipädevus. Lõiming

vähemalt neli 20. sajandi tervikteost, oskab nimetada nende autorite kohta kultuuri- ning kirjandusloos.
A. Camus „ Katk“, F. Kafka „Protsess“, D Salinger „Kuristik rukkis“
E. M. Remarque üks teos valikuliselt
tegelaste, nende suhete üle. Individuaalsed arutlevad kirjandid.
Individuaalne esitluse koostamine ja ettekandmine klassile- suuline. Iga teose kohta raamatu läbilugemist kontrolliv test- individuaalne, kirjalik
eesti keelega

12. klassi lahti kirjutatud õpitulemused

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
Oskab nimetada tähtsamaid uuema eesti kirjanduse autoreid ja nende teoseid, tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi.
Kirjeldab eesti kirjanduses toimunud muutusi pärast kaheksakümnendaid aastaid. Nimetab sajandivahetuse rühmitusi. Põhjendab rühmitustelaine teket 1990ndatel aastatel. Kirjeldab punkluule eripära, seletab, mis on etnosümbolism, etnofuturism, keele- ja kujundikasutuse omapära, võrdleb seda varasema aja luulekeelega. Nimetab pihtimuskirjanduse ja elulooraamatute, mälukirjanduse autoreid (T. Õnnepalu, M. Raud, E. Mihkelson, S. Oksanen). Kirjeldab muutusi keele-, autori-, sisu- ja maailmatasandites.
Kirjalik arvamus punkluulest- individuaalne.
Rühmatöö: arutlus „Eestimaast ja eestlastes tänapäevaste autorite pilgu läbi“ Erinevate töölehtede täitmine.
Kirjalik individuaalne arutlev kirjand.
Digipädevus, kultuuripädevus, õpipädevus, suhtluspädevus. Lõiming ajaloo ja eesti keelega.
Oskab analüüsida uuemat kirjandust, kirjeldab sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti sõnumiga, kujundab oma arvamust ja loob seoseid varem
. Kirjeldab punkluule eripära, seletab, keele- ja kujundikasutuse omapära, võrdleb seda varasema aja
Individuaalsed esitlused- suuline
Digipädevus, kultuuripädevus

loetuga.
luulekeelega. Teeb analüüsivaid esitlusi loetud teoste kohta, esitab need klassile.
Oskab seostada loetut tänapäeva eluolu ja nähtustega, iseenda, ühiskondlike ning üldinimlike probleemide ja väärtustega.
Analüüsib loetud lühitekste, arutleb probleemide üle, nimetab väärtusi, mida tekstid sisaldavad.
Suuline rühmatöö
Enesemääratluspädevus,
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli tervikteost eesti või maailmakirjandusest.
Teeb vabalt valitud teoste kohta esitluse õpikus nimetatud autorite loomingust ja esitab klassile.
Individuaalne, suuline esitlus
Digipädevus, kultuuripädevus

12. klassi lahti kirjutatud õpitulemused „Müüt ja kirjandus“

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
Oskab kirjeldada mütoloogilisi elemente eestlaste maailmapildis
Kasutab internetiotsingut saamaks teada, milline oli eestlaste maailmapilt ja müütilised tegelased, ning kirjeldab seda.
Rühmatöö. Suuline ettekanne
Suhtluspädevus, digipädevus, kultuuripädevus, õpipädevus
Teab eesti rahvuseepose sünnilugu ja sisu ning kultuuriloolist ja rahvusloolist tähtsust.
Võrdleb eepost „Kalevipoeg“ selle töötlustega ( Kivirähk, Kristfeldt, Vetemaa)
Omaloominguline lugu Kalevipoja ainetel. Individuaalne, kirjalik.
Mõistab müüdi kui arhetüüpse žanri ja tänapäeva müütide olemust, nimetab arhetüüpseid müüdimotiive ning leiab neid käsitletavast kirjandusteosest („Põrgupõhja uus Vanapagan“).
Analüüsib teost, toob välja arhetüüpsed müüdimotiivid ( Piibel ja rahvajutud Kaval- Antsust, leping kuradiga ).
Rühmatöö erinevate töölehtedega
Suhtluspädevus, kultuuripädevus
Oskab analüüsida tekstide teemat, süžeed ja tegelasi nii
Analüüsib romaani teemat, süžeed, tegelasi lähtuvalt
Kirjand individuaalne, kirjalik
Enesemääratluspädevus. Lõiming eesti keelega

müüdimotiividest kui ka eetilistest ning esteetilistest väärtustest lähtuvalt.
eetilistest ja esteetilistest väärtustest.
Tunneb ära ja analüüsib folkloorse pärandi kasutamist autoriloomingus ning selgitab kirjandusteose tähenduse muutumist ajas.
Kirjeldab kuldnaise motiivi kasutamist K. Ehini luuletuses. Saatusliku naise motiivi kasutamist antiikmütoloogias ja hilisemas eesti kirjanduses. Arutleb selle üle, milline on saatuslik naine tänapäeva maailmas, elus, poliitikas.
Kirjand- individuaalne, kirjalik
Lõiming eesti keelega
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm õpikus antud lugemissoovitustes teost omal vabal valikul.
Vormistab ja esitab klassile läbiloetud teoste kohta esitluse.
Individuaalne, suuline
Digipädevus

*
Õppekava: IT22
Mooduli nimetus: Süsteemiadministreerimine – Valikõpingud (IT22)
Teema nimetus: Avalik esinemine
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid , 6 iseseisev töö e-õpe

Mooduli eesmärk: Õppida ja harjutada õppija suuteliseks oma töid kaitsma ja ennast esitlema.

Mooduli õpiväljund: Erinevate esinejate vaatlemine ja võrdlemine, jäljendamine ja parodeerimine.

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav hindamine arvestab olulisel määral ka erivajadustega, mille vastu kursant midagi parata ei saa.

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: suhtlemisõpikud, näidis- ja õppevideod

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: valik Youtube’is ja Patreonis

*

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Süsteemiadministreerimine – Valikõpingud (IT22)
Teema nimetus: Avalik esinemine
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid , 6 iseseisev töö e-õpe

Mooduli eesmärk: Õppida ja harjutada õppija suuteliseks oma töid kaitsma ja ennast esitlema.

Mooduli õpiväljund: Erinevate esinejate vaatlemine ja võrdlemine, jäljendamine ja parodeerimine.

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav hindamine arvestab olulisel määral ka erivajadustega, mille vastu kursant midagi parata ei saa.

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: suhtlemisõpikud, näidis- ja õppevideod

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: valik Youtube’is ja Patreonis

*

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas
Teema nimetus: Kogukonna projektid
Teema maht: EKAP
Tunde kokku: 26 – kontakttunnid 20 iseseisev töö 6 e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Kursantidele praktilise kogemuse pakkumine projektipõhisse ettevõtlusse sisenemisel

Mooduli õpiväljund: Eesti ja Euroopa Liidu rahastusvõimalustega tutvumine, rahastusallikatest lähtuvalt abikõlbulikkuse analüüs, ettevõtte loomise kõik etapid, pilootprojekti kirjutamine, projekti kaitsmine komisjoni ja konkurentide ees, projekti käivitamine, aruandlus ja kokkuvõte.

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: kodulehed PRIA, KYSK, KOP, KIK, ministeeriumid, vallad, muinsuskaitse, Kredex

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: cvonline CV, motivatsioonikirja ja pitchi koostamine

*

Lõputöö seminar

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Lõputöö seminar
Teema nimetus: IT-õpetajatega koostöös saavutatud lõputööde töötlemine
Teema maht: EKAP
Tunde kokku: 39 – kontakttunnid 30 iseseisev töö 9 e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Lõputöö sisuline ja vormiline korrektne sooritus

Mooduli õpiväljund: Lõputöö

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav hindamine

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: Kogu stuudiumi vältel omandatu

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: Erialaõpetajate pakutu

*
Dokumentatsiooni kontroll

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Linux/BSD operatsioonisüsteemid – põhiõpingud
Teema nimetus: Eesti keel – dokumentatsiooni kontroll
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid 6 iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Lõimitud õppena IT-õpetajate edastatud materjalidega töötamine

Mooduli õpiväljund: Korrektses eesti keeles väljendumise võimekus kõrvuti ingliskeelsega

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-õpetajate edastatav

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetist

*

Eriala lepingud

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: IT korralduse alused – põhiõpingud
Teema nimetus: Eesti keel – eriala lepingud
Teema maht: 13 EKAP
Tunde kokku: 8 – kontakttunnid 3 iseseisev töö 2 e-õpe

Mooduli eesmärk: IT korralduse seostamine asutuste ja ühiskondlike struktuuridega

Mooduli õpiväljund: Lepingute olemusega tutvumine, lepingute koostamine, potentsiaalse praktika- ja töökoha valimine ja sellega seostumise lepingute loomine, ühiskondlikud lepingud suurel pildil

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: Lepingute põhjad ja struktuuride tutvustused internetis

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: Blanketid kodulehekülgedel ja cv-online keskkonnas

*

Eestikeelsed lepingud

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: IT-korralduse põhiõpingud
Teema nimetus: Eesti keel – eriala lepingud
Teema maht: 13 EKAP
Tunde kokku: 10 – kontakttunnid 3 iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: IT-valdkonna sisene kitsam lepinguliste suhete struktuuri omandamine

Mooduli õpiväljund: Koostöös IT-õpetajatega vajaduspõhine päevikute, aruannete, lepingute töötlus

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-valdkonna õpetajate pakutav

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetist

*

Erialane eesti keel

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas
Teema nimetus: Erialane eesti keel II
Teema maht: 13 EKAP
Tunde kokku: 10 – kontakttunnid 3 iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Interneti tõlkimine eesti keelde

Mooduli õpiväljund: Kogu terminoloogia eestindamine teema-masin-operatsioonhaaval

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT masinad, keskkond ja operatsioonid ise

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: Ühised leiud internetist

*

IT-süsteemid

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Rakendussüsteemid – põhiõpingud
Teema nimetus: KT süsteemi planeerimine ja teostus
Teema maht: 13 EKAP
Tunde kokku: 10 – kontakttunnid 3 iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Erialase keele korrektne omandamine emakeeles kõrvuti ingliskeelsega

Mooduli õpiväljund: IT-õpetajate edastatavad materjalid

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-õpetajate loodud ja saadetud materjalide vormimine

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetist

*

Operatsioonisüsteemid

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Windows operatsioonisüsteemid – põhiõpingud
Teema nimetus: Eesti keel – kompleksülesannete kontroll
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid 4 iseseisev töö 2 e-õpe

Mooduli eesmärk: IT-õpetajate tööle sekundeerimine

Mooduli õpiväljund: IT-õpetajate ja kursantide koostöös loodu vormistamine ja viimistlemine

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-pädejate saadetav

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: Ühised leiud internetist

*

Kompleksülesannete kontroll

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Majutuskeskkonna riistvara – põhiõpingud
Teema nimetus: Eriala eesti keel – kompleksülesannete kontroll
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid 6 iseseisev töö e-õpe – vajaduspõhine

Mooduli eesmärk: Korrektse eestikeelse IT-sõnavara ja väljendite omandamine ja kinnistamine

Mooduli õpiväljund: IT-õpetajate juhendamisel kirjutatud tekstide ühistöine analüüs ja parandus

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid:

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-õpetajate juhendamisel loodud tekstid

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetiavarustest

*

Arvutivõrgud

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Arvutivõrgud – põhiõpingud
Teema nimetus: Eriala eesti keel – arvutivõrgud
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid 6 – iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Harjutada IT-õpetajatega lõimituna kursante kasutama inglise kõrval eesti keelt

Mooduli õpiväljund: IT-õpetajate antud ja täidetud ülesanded jõuavad eesti keele klassi korrastusele

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-õpetajad saadavad kursantidega tehtud materjalid töösse

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetiavarustest

*

IT-valdkonna alusteadmised

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: IT-valdkonna alusteadmised – põhiõpingud
Teema nimetus: Erialane eesti keel – kompleksülesanne taristuteenustes dokumentide eesti keele kontroll
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid 6 iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: IT-valdkonna võimalikult rohke eestikeelse sõnavaraga harjumine

Mooduli õpiväljund: IT-õpetajate saadetud materjalid ja õpilastööd kui parim eluline materjal

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-õpetajate juhendamisel loodud tööd ja kursantide tekstid

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetiavarustest

*

Eneseväljendus ja avalik esinemine

Õppekava: K/KB/MT
Mooduli nimetus: Eneseväljendus – valikaine
Teema nimetus: Eneseväljendus
Teema maht: 52 EKAP
Tunde kokku: 18 – kontakttunnid 10 iseseisev töö 2 e-õpe

Mooduli eesmärk: Kursantidele kirjaliku ja suulise, kehakeelelise ja miimilise eneseväljendusoskuse õpetamine tulevasteks suhestumisteks komisjonide, tööandjate ja klientidega

Mooduli õpiväljund: Eeskujude analüüs, praktiline harjutamine, vigadest õppimine

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: Vanakooli etiketi- ja suhtlemispsühholoogia õpikud, eeskujud ja iidolid televisioonis, Youtube’is ja filmides

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetist – aga ka arhiivist 🙂

*

Massikommunikatsioon

Õppekava: Gümnaasium
Mooduli nimetus: Valikained
Teema nimetus:Massikommunikatsioon
Teema maht: 36 EKAP
Tunde kokku: 24 – kontakttunnid 12 iseseisev töö e-õpe

Õppeaine hindamiskriteeriumid: mitteeristav hindamine – A/MA.

Hindamismeetodid: Võrreldes gümnaasiumi üldise meediakursusega on valikaine väga praktiline ja tegelike meediatööde loomise keskne. Koostame pressiteateid, kirjutame reportaaže ja ajakirjalikke artikleid ning loome intervjuusid ja arvamuslugusid tasemel, mis sobib nii portaalidesse ja kodulehekülgedele kui peavoolumeediasse.

Õppeaine õppemeetodid: Tunnid algavad vastava kõrgharidusega õpetaja loenguga, edasine on praktika – praktilised meediatööde loomise ülesanded, rühmatöödena õppematerjalide, portaalide, ajalehtede-ajakirjade, raadiojaamade ja telekanalite jälgimine ja analüüs ning omalooming.

Iseseisva töö üldkirjeldus: Õppijad saavad ülesande leida teatud teemal materjale meediast, neid refereerida, süstematiseerida ja analoogseid tekste ja videoid luua.

Õppematerjalid: Põhiline õppematerjal on reaalne peavoolu- ja sotsiaalmeedia ise, täienduseks Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli õppematerjalid ning Balti Meediakooli paremad palad.

Kursused:
Kursuse nimetus
Kursusel käsitletavad teemad
klass
1.kursus – Koopajoonistest sotsiaalmeediani
Inimese põhivajaduste Maslow’ püramiidist lähtuv tarvidus oma teadmisi ja isiksust jäädvustada, teavet jagada, kuhugi kuuluda ja ennast teostada – mis pole ürgajast tänase X-TikTok-ajastuni suures plaanis muutunud.
10.-12.
2.kursus – Kirjutav meedia
Ajalehtede ja ajakirjade sünd maailmas – põhjused ja kujunemislugu tänaste väljaanneteni.
Ajalehtede-ajakirjade sünd kirikliku baltisaksa kirjanduse kõrvale – Eesti erinevate ajalooliste perioodide väljaanded – tänane kirjutav meedia paberil, netis ning videolahenditega lõimituna.

3. kursus – Raadioringhääling
4. kursus – Televisioon

5. kursus – Sotsiaalmeedia

6. kursus – Raamatud ja filmitööstus

Raadiojaamade teke maailmas ja Eestis.
Raadiokanalite tänane suur pilt ja tööjaotus.
Telekanalite kujunemine maailmas ja Eestis.
Telekanalite tänane suur pilt tööjaotuses.
Sotsiaalmeedia olemus ja erinevus peavoolust.
Sotsiaalmeedia funktsioon ja tsensuur.
Raamatute kirjastamine ajaloos ja täna.
Raamatust filmini – tööprotsess.
Multimeedia-raamatud – digi-, audio- ja video- ning nende asetumine filmide kõrvale

Kursuse hinde kujunemine
„A“ saamise tingimus – Õppija osaleb vähemalt pooltes tundides.
Õppija teeb ära kõik iseseisvad praktilised tööd.
Õppija näitab üles arusaamist, arengut ja potentsiaali iseseisva meediategevusega jätkamisel.

Riiklik inspireeriv materjal, millest süvendatult ja praktikale orienteeritult kiiremini-kõrgemale-kaugemale liigume:
„Meedia mõjutamine” ja praktilise eesti keele kursused. Õppeprotsesside kirjeldus
Ilona Tragel, Kati Käpp
Soovituslik on gümnaasiumiastme eesti keele n-ö sisukursuseid läbida sellises järjekorras: 1) “Meedia ja mõjutamine”; 2) “Keel ja ühiskond”. Praktiliste kursuste (“Praktiline eesti keel I”, “Praktiline eesti keel II”, “Praktiline eesti keel III”) ja kursuse “Teksti keel ja stiil” õpitulemused kattuvad suures osas, mistõttu ei ole põhjendatud neid eraldi kursustena käsitleda. Mõttekas on toetada nende kursuste tegevustega “Meedia ja mõjutamise” ja “Keele ja ühiskonna” teemade läbimist, et sisuliste teemadega tegelemiseks oleks rohkem aega ja kasutegur oleks suurem – õpilased saavad teadmiste omandamisega paralleelselt neidsamu teadmisi kohe rakendada.
 
Sisukursustest on soovitus alustada “Meedia ja mõjutamise” kursusega, sest mitmekülgsed meediatekstid ümbritsevad noori kõikjal. Nende tekstide kaudu on õpilasel lihtsam mõtestada, millised tekstid üldse on ja mis on tekstide tunnused. Eeldatavasti on meediateemad õpilaste jaoks ka huvitavad, sest side tekstidega on juba olemas. Sotsiaalmeedias, ajakirjanduses ja uudisteportaalides levivate tekstide kaudu jõutakse ka teiste argumentatsiooni sisaldavate tekstideni. Seega on meediakursusest alustamine viis läheneda tuttavate asjade kaudu keerulisematele ja kaugematele (s.o induktiivne lähenemine). Kuna tekstimaailm muutub kiiresti, on oluline, et õpilased omandaksid oskuse tekste analüüsida, misjärel ja mille eeskujul ka ise sarnaseid tekste kirjutama hakata. Siinse soovituse järgi jätkub kursusel “Keel ja ühiskond” sama lähenemine: õpilased märkavad keelt enda ümber, mõtestavad oma keelekogemust nende teadmiste abil, mida kursus(t)el omandavad. Selline lähenemine kujundab keeleteadlikku[1] tekstilugejat ja -loojat.
Mõisted
Keeleteadlikkus, meedium, meedia, inforuum, valeinfo, algoritm, fakt vs. arvamus, tajuviga, suhtlustõke, mõjutamisvõtted (nt demagoogia, propaganda, reklaam)
Tekst, teksti eesmärk, autor ja vastuvõtja, kontekst, intertekstuaalsus, kirjutamistõke, allikas, lugemispäevik, kaaskiri
Metoodilised soovitused
Meedia ja mõjutamise sisuliste teemade ja mõistete omandamiseks on soovituslik kursuse jooksul mõtestada uut infot oma keelekogemusest lähtuvalt.
 
Kursusel loevad ja analüüsivad õpilased sotsiaalmeedias, ajakirjanduses ja uudisteportaalides levivaid tekste (ka tekstiroboti koostatud tekste), mille kaudu jõutakse nõudlikumate argumenteerivate tekstide lugemiseni. Lisaks õpetajate soovitustele võiksid õpilased saada lugemiseks ise endale tähenduslikke tekste valida. Lugemisega paralleelselt täidetakse lugemispäevikut. Lugemispäevikusse kirjutab lugeja, mis allikaid (nt artiklid, raamatud, filmid, plakatid) ta on “lugenud” (st ka näinud, kuulnud, kogenud jne), missugust infot neist saanud ja mis mõtted on tekkinud. Loetu kogumine laiendab õpilase silmaringi ning sissekannete kirjutamine arendab kirjaliku eneseväljenduse oskust. Märkmete kogumiseks võib kasutada pabermärkmikku, tavalist tekstidokumenti, tabelifaili vms. Lugemispäevikusse märkmete tegemiseks on mitmeid strateegiaid, kõige olulisem on teha märkmeid pidevalt ja juba teksti lugemise ajal ning märkida korralikult üles kõik allikad (sh eristada selgelt allika mõtted oma mõtetest). Lähemalt saab kirjeldatud lugemisstrateegia kohta lugeda siit: https://www.teadustekst.ut.ee/allikate-lugemine/. Lugemispäeviku sissekandeid võivad õpilased ka tundides klassiga jagada ja nende üle koos arutleda. 
 
Võimalikke teemasid “Meedia ja mõjutamise” kursusel loetavate tekstide analüüsimiseks:
teksti kui suhtlusolukorra ning autori ja lugeja positsioonide analüüs – teksti eesmärgi tuvastamine, autori seisukoha, pädevuse ja omakasu hindamine;
konteksti ja intertekstuaalsuse analüüs – teksti paigutamine laiemasse konteksti, teksti seostamine teiste tekstidega;
argumentatsiooni osade (väide, selgitus, näide, järeldus) leidmine ja analüüsimine (sh puuduliku argumentatsiooni märkamine);
tekstide liigitamine nt suhtluseesmärgi, struktuuri, meediumi põhjal;
autori hoiakud tekstis – nt analüüsida tekstis isikukasutust (mina, meie, umbisik jne), pehmendavate (nt võibolla, ilmselt) ja võimendavate (nt kindlasti) keelendite kasutust; suhtumist näitavaid sõnu (nt autori suhtumist näitavad omadussõnad ja määrsõnad, nagu kahjuks, õnneks);
tekstide kõneviisi (nt kindla tingiva kõneviisi kasutus) ja tegumoe (nt aktiivi vs. passiivi kasutus) analüüsimine;
vajaliku metakeele omandamine teksti analüüsimiseks – sõnaliigid, lauseliikmed, grammatilised kategooriad.
 
Veel võimalikke tegevusi “Meedia ja mõjutamise” kursusel teemade paremaks mõtestamiseks:
vastanduvaid seisukohti esitavate arvamusartiklite võrdlemine ja analüüs;
oma või klassikaaslase sotsiaalmeedia voo analüüsimine (nt reklaamsisu osatähtsuse hindamine, meelelahutusliku ja teabesisu eristamine jne);
Sotsiaalmeedia platvormist enda kohta käiva info leidmine, analüüsimine; arutelud netiturvalisuse, privaatsuse ja digihügieeni üle;
rollimängud ja simulatsioonid (nt uudistetoimetus, eri väljaannete ja/või meediumite ajakirjanikud lugu kirjutamas; pressikonverents; ajakirjanduseetika koodeksi koostajad; uue väljaande asutajad; päev sisulooja kingades; klassileht (või muus vormis väljaanne); naftaettevõtte turundustiim);
tekstiroboti abil tekstide koostamine ja tekstiroboti loodud tekstide analüüsimine; arutelu valeinfo ära tundmise, faktide ja arvamuste eristamise osas meediatekstides.
 
Tekstide lugemise laiem eesmärk on see, et õpilane oskab lugedes ja analüüsides saadud teadmisi rakendada, et ise sarnaseid tekste kirjutada. Igasuguse teksti kirjutamise protsess koosneb erinevatest tegevustest, mis kõik on omavahel tihedalt seotud. Üldjoontes võib need tegevused kirjutamisprotsessis jagada põhietappideks, milleks on kavandamine, mustandid, viimistlemine ning esitamine (vt lisa 1). Kuna iga etapp pakub (eriti keeletunnis) võimaluse õppida, siis on mõistlik need erinevad etapid läbida üksteise järel, keskendudes igas etapis just sellele, mis parasjagu käsil. “Meedia ja mõjutamise” kursusel võib see välja näha nii, et kõigepealt loetakse ja tehakse lugemispäevikusse loetu kohta sissekandeid (vt ka https://www.teadustekst.ut.ee/allikatega-tootamine/) – infot kogutakse eesmärgiga sellest üks terviklik tekst kirjutada. Kui vajalik info on olemas, on aeg panna kirja kavand (https://www.teadustekst.ut.ee/kavandite-kirjutamine/) ja mustandid – st teema läbi kirjutada. Kirjutamise käigus õpib kirjutaja kirjutatava teema kohta, sest kirjutades peab õppija leidma/tekitama seoseid enda kogemuse ja allikatest loetu vahel. Kui erinevatele etappidele annavad kaasõppijad ka tagasisidet, suureneb õppimisvõimalus veelgi (vt peatükki “Tagasiside”). Kirjutamisprotsessi põhimõtet saab kasutada igat tüüpi kirjatööde puhul ning ka väljaspool kooli.
 
Tagasiside
Lisaks õpetaja tagasisidele on soovituslik kasutada kogu kirjutamisprotsessi jooksul kaasõppija tagasisidet. Kaasõppija tagasisidel on mitu kasutegurit: kaasõppija tagasiside on kohene, seda on arvult rohkem (võrreldes ühe õpetaja tagasisidega) ning see arendab õpilaste kriitilise mõtlemise ja analüüsioskust. Kaasõppijate töid lugedes mõtleb õpilane ka oma töö peale ja saab seeläbi ideid, kuidas enda teksti paremaks muuta. Õpetajal väheneb kaasõppija tagasiside rakendamisel töökoormus. Õpetaja ülesandeks on õpilastele kaasõppija tagasiside meetodi tutvustamine, tagasisideprotsessi jälgimine ja vajadusel suunamine (kuidas tagasisidet anda, milline tagasiside on tõhus, kuidas tagasisidega edasi tegeleda jne). Tagasisidestamisprotsessist saab lähemalt lugeda siit: https://www.teadustekst.ut.ee/tagasiside/.
 
Üks võimalus on kasutada kaasõppijate tagasisidet ka laiemas mõttes. Näiteks võiks õpetaja kutsuda töid tagasisidestama ka vanema klassi õpilasi, kes on kirjutanud väga häid tekste ja andnud kaasõppijatele kasulikku tagasisidet. Eri klasside õpilaste kaasamine ühisesse õppeprotsessi loob õpilastest ühtse kogukonna, mis annab kõigile osapooltele lisamotivatsiooni ülesannete õigeaegseks esitamiseks.
 
Hindamise põhimõtteid
Hindamine ei toimu ühe töö põhjal, vaid kogu kursuse vältel, ning väärtustab ennekõike õppija järjepidevust ning motiveeritust. Näiteks võiks osa punkte töö eest anda õigeaegselt esitatud ülesannete eest. Konkreetse ülesande hindamisjuhendid erinevateks kirjutamisprotsessi etappideks koostab õpetaja koos õppijatega. Sama hindamisjuhendi alusel tagasisidestavad üksteise töid kaasõppijad. Sõnalist tagasisidet ei anta ainult lõpus, vaid kogu protsessi jooksul, sest nii on õpilasel võimalus seda tagasisidet kohe rakendada ning seeläbi efektiivsemalt õppida.
 
Lõimingu võimalused
kirjandus: tekstid, autor, lugeja
ühiskonnaõpetus: tutvumine arvamuslugude jm diskussiooniga ühiskonnas parasjagu aktuaalsete teemade üle
ajalugu: ajalooliste kõnede ja kirjalike dokumentide analüüsimine, eri epohhide retoorika ja argumentatsiooni võrdlemine
filosoofia: tutvumine erinevate argumentatsioonimustrite ja loogika põhimõistetega
võõrkeeled: eri keeltes ja eri kultuuriruumide argumenteerivate tekstide lugemine
informaatika: teksti automaatanalüüs (nt sagedusloetelu, sõnapilved, kollokatsioonid)
muusika: laulusõnade analüüs (nt intertekstuaalsus, hoiakud, koodivahetus)

*

Tasandusõpe – 50 tundi

Kursuse eesmärk on toetada õpilase õigekirjaoskust.
Õpilane omandab gümnaasiumiõppeks eeldatava kirjaoskuse: kirjavahemärkide, algustähe, kokku- ja lahkukirjutamise kasutuse ning täheortograafia reeglid.
Hindamine: numbriline hindamine
Kursuse arvestus: Tundides osalemine ning arvestuslikud tööd 4 valdkonnas (kirjavahemärgid, algustäht, kokku- ja lahkukirjutamine, häälikuortograafia).

Töökava koostaja:
Kati Murutar
hobulausujad@gmail.com
kati.murutar@rako.edu.ee

Aitäh, AI

IT23 ja MT23

Samavõrd kui mullu samal ajal püüdis haridusametnike ülipüüdlik meeskond ära keelata ni tehisintellekti kasutamist kui mobiiltelefonide käes hoidmist klassitubades, on aastaks 2025 üldsus eesotsas President Alar Karisega jõudnud vastupidisele seisukohale: me peame saama AI-ga sõbraks, et kõiki tema võimalusi enda kasuks pöörata ning temaga kaasnevaid psühholoogilisi ja strateegilisi ohte ennetada.
Jah. Tekstiloomes on ChatGPT-st ja Deepseekist kasu inimestele, keda näiteks mõni teema ei kõneta, kellel tekib tühja paberilehe kramp, puudub kirjutamise kogemus ja seoses sellega vastavad lihased ja käekiri. Indiaanlaste põlistarkus ütleb: „Iga nähtus maailmas on õiges koguses ravim, temaga liialdamine teeb temast mürgi.“
Kui kasutad liiga palju abilist, mida me omade vahel nimetame Tšipitšipi, kaotad iseseisva mõtlemise võime ja muutud järjest abitumalt rumalamaks. Raplamaa noormehed Juurust Uuskülani küsivad tehisintellektilt nõu nii Volvo parandamiseks, lausete moodustamiseks kui üldse kõigeks, mis pähe võiks tulla, aga ilma 21. sajandi abiliseta ei tule.
Oletame, et sinu e-posti saabub skämm, siis oled tõenäolisemalt tema eest kaitstud juhul, kui ta satub rämpsposti hulka. Soliidsete pakkumist seas ei pruugi ära tunda, kas sind kõnetab tegelik Alexela, Telia, Swedbank ja If-kindlustus või on tegemist osava brängiga. Ka meie hulgas on loomulikult noori, kes on erineva stiili petukõnesid teha katsetanud – juhul, kui petukõne tuleb teise inimese häälega ja pressib ohvrilt suuri summasid välja, ei ole see enam süütu nali.
„Minu vanaisale lükkas Facebook vähemalt kaheastmelise kinnituse, verifikatsiooni peale,“ sõnab abiturient, kes samas soovitab mitte olla kuulus, sest tuntud inimeste kontodele häkitakse sagedamini ning kuulsustele tehakse tihti ka libakontosid.
Parim kaitse on rünnak. Õpime selleks häkkimist, et seda oma tulevastes töökohtades kaitsejõududest pankadeni, maksuametist riigi infokeskuseni aegsasti ära tunda. Nagu kutsus üles teadlane hr Karis, meie sisemine siil peab eos hakkama saama sortside ja krattidega ning selles õiglases võitluses on tänapäeval sageli pigem õpilane õpetajale õpetaja.

Igaühele oma august

August Augusti poeg August ronis augustikuus välja august,
ütles: „Tere, August! Tulen august, käes on lõikuskuu ehk august.“
Tänapäeval on nimi see üsna harvake – ega lapsele nimeks panda August.
Rukkikrahv von Berg, kes tori hobuse, rukki ja muudki sordid aretas, oli August
Gailiti ristiisa Sangastes ning lahkus Eestist, kui vastne riik tema maad omastas. August
siis alles alustas isade muinasmaa kirjasõnaga, sai „Toomas Nipernaadiga“ tuntuks August,
üle karge mere ja rahutu vee kes võõrsile pages, kui kodus võidutses punane surm. Kuni august
aastal 1991 kuulsa Gailiti sajandaks sünniaastapäevaks taasiseseisvus ja august
sai tänaste põlvkondade ajalooõpikus putši ja n liidu langemiskuuks. Elagu august
ja mässumeelsete muusikameeste Augustibluus, mis Haapsalu piiskopi – kes polnud August –
linnuse õuel on kolmkümmend pluss üks aastat heal inimesel halb olemist laulnud, oh august…
Gailiti eakaaslane Mälk, saarlane, sai samuti ulgueestlaseks. „Üks neistsinastest“ kirjutas August,
kui Saksamaa natsistus. Mulk Alle laveeris lehetöö, nalja ja luule vahel ning lahkus too August
vaid aasta enne Stalinit. Pääses Adolfi-Jossifi mõrvamanöövritest varem sündinud Kitse August.
Kitzbergi nime all loodud teosed „Maimu“, „Kauka jumal“, „Tuulte pöörises“, „Libahunt“ Augusti
maarjamaise draamakirjanduse rajajaks tõstsid ning lugude sõnum ja aeg on otsekui tänavu august.
Koidula nimekaim Lydia, Auster suvitas Altveski vesiveski talli lakas, kaaslaseks mitte August,
vaid Aram. Hatšaturjan kirjutas tantsu mõõkadele ja Auster Tiinale, üle aegade libahundile. August
Sang ja kaasa Kersti Merilaas luuletasid ja tõlkisid samal ajal ja said kolm tubli last, August
ei ükski neist – Joel, Liina ja Maarja. Teenijatüdruku poeg oma preili Julie surmatantsuga – August
Strindberg ilmub ikka ja jälle maailma lavadele ja filmitööstusse nagu Bergmangi. August(e)
Rodin seevastu meelitab jõuliselt õrna kunsti austajaid pigem Pariisi. „Alasti tulin ma“ – August(e)
David Weissi jäädvustatu ja Eha Vasara tõlgituna kinnitab reeglit: isekalt oma asjas sees iga August.
Igale asjale mihkel ükski geenius pole – iga hinna eest luues on geenius kohati kole. Mitte-August
Einstein ja viimne kui ajalugu teinud ning kultuuri- või teaduslukku läinud suurkuju alustas august.
End üles töötanud fenomenid on tundunud isekad, olgu nimeks Albert, Virginia, August…
Anni(st) pääses Tartu Ülikooli õppejõuna kirjutatud „Kalevipoeg eesti rahvaluules“ eest august,
7ks aastaks mitte Tiibetisse, vaid vangi minekust tagasi keeleteadlaseks, pärijaks Mirjam, ei August.
Vaeste-Patuste alevi Jakobsoni, kes endale 23aastasena nime tegi, võiks punapoliitika august
kasu lõikamise eest koos Smuuli, Barbaruse jpt-ga tühistada. Aitab sõnumitest mustast august.
Igaühele oma august.

Tühistamise tempel
Kati Murutar, koolikiusamisest väljakasvanu

Taasiseseisvumise päeva tähistades ja tarkusepäeval kooli minnes on ilmselt meil kõigil sama soov: meie riik ega koolid ei tohi olla tühistamise templid, kus arenejatele ja loojatele, rajajatele ja pühendujatele lüüakse tempel mällu igaveseks. Peaksime olema riik nagu rahvuspark, väike elujõuline mudel ja eeskuju. Meil võiks toimida loomulik ja loogiline iga tasandi korraldamine ja korrastamine. Selle asemel kiusavad poliitikud, kolleegid ja naabrid üksteist nagu koolijütsid.
Tundub, nagu väga paljudel oleks koolikiusamise lastehaigus välja kasvamata. Üksteist toetame ja kokku hoiame laulupeo ajal – argipäeviti pannakse üksteisele ära nii üleaedsete kui riigijuhtide tasandil. Aina kaebamine ja halvustamine, vigade otsimine ja lammutamine.
Minu peale kaevati, et tutvustan vandenõuteooriaid. Kus mujal kui koolis erinevaid teooriaid ja maailmavaateid õppida – kaunis eesti keeles? Kohustuslikus kirjanduses olev Gailit ja Dostojevski kirjeldasid omaaegseid ilma- ja silmavaateid, tänapäeval on vaja leida moodused Koidula geniaalsus ja Shakespeare’i fenomenaalsus meie ajaga siduda. Ladusam kui lihtsalt Tuglast ja Turgenevit lugema sundida on oma aja suurvaimude teemal kaasaegsed õppematerjalid kirjutada ja neist õigekeelsusülesanded teha. Alustades viiendat aastat kooliõpetajana tean, et see meetod töötab. Meie inimesed ärkavad ja märkavad seoseid: kui kõrvutada Viiding ja Veisson ning Tommy Cash ja Majakovski, tekib tervikpilt ja edasimõtlemine.

Mis tunne on?
Oleme oma inimestega püüdnud kujutleda, mida on tundnud Tõnis Mägi või Arnold Rüütel, kui parimate pürgimuste tõttu tühistatakse ja kõigis võimalikes surmapattudes süüdistatakse. Sain ka oma kogemuse kätte – see algas Viis Miinust ja Puuluubi eurolauluga, jätkus maatriksist ja keskkonnaga toimuvast kõnelemisega ning kulmineerus geoinseneeringust ja biorobotite loomisest rääkimise tõttu. Nende tekstide autorid on Kennedy, Icke, Lakhiani jpt.
Tundide videosalvestustele eelnes teemaga seotud materjalide uurimine siit nurgast ja sealt nurgast, keskpõrandale kokku. Järgnes meie inimeste oma seisukoha kirjutamine – igaühel erinev, nii suurmehest, minust kui pinginaabrist lahknev. Mis on olnud väga põnev ja ärgastav.
Kui narkootikumideteemalise eurolaulu fraas-haaval käsitlemise eest kaevati minu peale ministeeriumisse ja Issandale enesele, et ma propageerin narkootikume, tundsin ennast täpselt samamoodi kui kooli ajal päris rammusa koolikiusamise käes. Kaebaja ei teadnud, et me tõlkisime ja tõlgendasime õpilastega fraas-haaval iga lause tähendust ja paigutasime koos selle sõnumi olnud aegade analoogide taustale. Salvestamise ajal oli klassis ka mitu teist õpetajat – põnev oli!
Nüüd saadeti vihje Eesti Ekspressi noortele kolleegidele. Lõhkiküpsenud koolikius. Keegi, kellel ei ole oma eluga mitte midagi mõistlikku peale hakata, saavutas nii minu kui kolleegide mitmete tundide raiskamise seletamisele selle asemel, et uueks kooliaastaks valmistuda. Tulemus oli õigupoolest võrratu ja „heasoovija“ tühistamise kavatsusele vastupidine – tohutult toetust ja tunnustust tuli pärast Delfi-kontserni artiklit. Suur osa kiitust ja sama mõtlemist e-postis ja messengeris, mitte avalikult. Igaks juhuks. Ajad sellised.
Kõikuva riigi ja katkiste inimeste sümptom ongi krooniline hirm. Me kardame ennast väljendades kinga ja põske saada. Peljatakse kaotada oma koht päikese all – ja sedasi sünnivadki tühistajad, kes oletavad, et ligimest kahjustades ja maha kiskudes tekitavad iseenesele vaba platsi.
Igasugustest illusioonidest kõrgemale tõusmise, loova mõtlemise koht peakski olema kool. Ideaalis peaks inimene omandama holistilise mõtlemisvõime, mitte korraks mingit asja pähe õppima, ära vastama ja unustama. Õpetaja missioon on lapsi sildistamisest-papagoipuuri pistmisest säästa.

Esimesed heidetakse
Vanarahva tarkus ütleb: esimesed heidetakse, tagumised tapetakse, keskmised koju tulevad. Esimeste heitmine on nii heas kui halvas tähenduses – kriisiolukorras saavad esimesena kuuli, aga esimesed on ka need tee- ja rahvajuhid, kes jäävad kogu eluks meelde.
Olnud aegade värvikad õpetajad on Tammsaare Mauruse meeskonnas ja Krossi Wikmanni poiste teejuhid, kellel oli oma isikupära ja sära tõttu samuti kadedaid koputajaid nagu tänastel teravatel pliiatsitel. Täna klassi ees kõike elu jooksul omandatut jagades avastan, et sarnanen oma eesti keele ja kirjanduse õpetaja Aino Kaldma ja vene keele õpetaja Alina Guzelinaga. Ka meie inglise keele õpetaja Urmas Taul tõlkis ja tõlgendas koos meiega laulusõnu.
Raplamaa Rakendusliku Kolledži kahe kooli ühinemise seminaril arutlesime, mida meilt kui haridustemplilt uue esirinna kasvatajatena oodatakse. Peame hoidma au sees ametiharidust ja täiskasvanute elukestvat õpet – toetame ja arendame igas eas igasuguste erisustega isiksusi nii õpetajate kui õppijate peres. Meid motiveerib loov, ajaga kaasas käiv õpetamine, mis äratab inimeste mõtlemise ja eneseväljendamise võime tervikpildina – see on päris eluga käsikäes arenemine. Me kasvame välja vanast eelarvamusest, et kutsekas ja õhtukas on teise sordi kool: siit tulevad meie riigile nii oskajad-tegijad kui nende kõrgharitud juhid pärast kõrgkooli lõpetamist.

Tagumised tapetakse
Oleme kõige õrnem ja haavatavam rahvakiht – nii õpetajad kui ka õpilased on enamjaolt finantsiliselt need tagumised, kes tapetakse. Nii sõjas kui majanduskriisi ajal. Mitu aastat oleme elanud kõrvuti sõjapõgenikega ning iga päev saame teateid uutest maksudest ja hinnatõusudest, millega saavad kõige valusamalt pihta naised-lapsed-õrnad hinged ehk haritlased ja loovisiksused.
Kui arstliku perenõuandla parkla muudeti tasuliseks, nimetas dr Rammul selle rahanöörimise hädasolijate pealt surnuksmaksustamiseks. Teiste raviasutuste ümbruses parkimine juba on tasuline – oma kaksikuid oodates ja ilmale tuues maksis mu poja perekond üsna iga kord trahvi, sest oli auto küll parkima pannud, aga kuidagi ikka valesti. Tasuline parkimine on pahatihti kiuslik lõks.
Ehkki automaks on kõige julmem just maal elavate perede suhtes, kes ühiskondliku transpordiga mitte kuidagi majandatud ei saaks, jäime mõningase vastuhaku järel vagusi ja hakkasime maksma. Tundes ennast tühistatutena.
Kevadel hävitati miljonid kuuseistikud, mida ei olnud üldise lageraie kiuste kuhugi panna. Pisut õnnestus päästa, ehkki riigivara ei tohtinud rahvale jagada. Kuidas täpselt on lugu seakatku ja selle pealt teenijatega, ei tea päriselt keegi – tõe väljaselgitajad on tühistatud ja sead… seal, kus tühistamise templile kohaselt ka ridamisi maha võetud hiied.
Loomulikult soovivad kooli tulevad õpilased nii sigadest kui Alaska kohtumisest kõnelda – olen oma inimeste arutelusid kuulates nüüd ettevaatlik, et mitte vandenõuteooriaid jagada… Samas on just teravatel ja isiklikult puudutavatel teemadel arutlemine soravas eesti keeles parim mõtlemise ja oma arvamuse kirja panemise õppimise moodus…

Keskmised koju tulevad
Keskmist kui nähtust peetakse üldiselt leigeks-oigeks, ilmetult mitte mingisuguseks nähtuseks. Ehk on keskmises ja kestvas hoopis kestmise elujõud. Rahvuskehandi tuumik peab ju ometi ellu jääma, kui värvikaimad vaigistatakse ja hapraimad murduvad.
Meie kooli tulevad erinevas eas inimesed õppima IT, mehhaanika, toitlustuse ja ehitusspetsialistideks ning üldharidust põhikooli tasemest gümnaasiumini. Ametit õppima tullakse nii teadliku otsusena kui sellepärast, gümnaasiumisse ei mahutud. Täiskasvanuna gümnaasiumiharidust saama saabutakse pere ja töö kõrvalt, sageli värvilise eluloo jätkuna. Paljudel meist on varasematel eluperioodidel saadud tühistamise tempel küljes – õnneks on meie kool haridustempel, kus saame tasapisi sellest üle.
Minu äsjane töövõit toimetajana oli üldsusele seni veel tundmatu autori, Tartu ametikooli lõpetanud Lembit Silla kotkalend. Toimetasin ja elustasin tema esimese raamatu „Tsivilisatsioonide hukk“ – selle ühise töö kaudu tõusis noormees poliitikuks ega ole enam keskmine.
Meie ülesanne tühistamise vältimiseks on püsida keskmes, keskenduda kesksele ning olla oma enese maailma keskpunktis. Sina ise oled kõige püham tempel, mida ei tohi rikkuda ükski tempel.

Suur Peeter ja väike Peeter, tühjakssöödud kott peas mõlemal
Kati Murutar, õnneliku lõpuga muinasjuttudesse uskuja

Rikkis riik tegeleb päris-probleemide lahendamise asemel põrguliku pseudo tekitamise ja liba-lahendamisega. Katkised inimesed kukuvad kokkuhoidmise asemel kiusu-kaklemise-kadeduse lõksu. Kuni eestilise-eetilise kriisi põhi on käes.
Kasvõi salaja, aga kindlasti meeldivad ka sulle muinasjutud „Inetust pardipojast“ „Pahatarini“ ja „Gulliveri reisidest“ „Matrixini“. Nii muinasjutud kui „Avatari“-taseme fantastika räägivad asjadest nii, nagu need tegelikult on. Tammsaare moodi väljendudes: see on siin ilmas ikka nii seatud, et paha saab paraja palga, tõde tõuseb ja vale vaob.
Kogudes eestlaste pärimusi ja muistendeid, millest moodustus meie rahvuseepos „Kalevipoeg“, oli dr Kreutzwaldil ja dr Faehlmannil õnne: orjaaja eel oli inimeste, jumalate ja haldjate vahekord selge. Koos pärisorjusega, mis kestab variatsioonidega tänini, hakks rahvusliku alaväärsuse nartsissistlik üleväärsus trikitama. Nii, nagu traumeeritud inimene, nõnda ka rahvuskehand: mitte keegi ei ole nõus olema ori. Näilise võimu saavutamiseks minnakse poliitikasse ja brüsselitesse, orjatausta katmiseks muundutakse bürokraatideks või jäädakse lihtsalt kadedalt kiuslikeks kitujateks. Tegude asemel tegijate lammutamine on Siberisse küüditamise ajastki tuttav tehnika.

Suur ja väike – pärisorjad mõlemad
Muinasjutu „Suur Peeter ja väike Peeter“ on jäädvustanud Juhan Kunder – mitte segi ajada Jakob Kunderiga, kes punaväelasena Lätis raudteejaama vallutades džotile viskus. Pärnu 4. keskkooli – Ülejõe Gümnaasiumi – vilistlasena lasksin selle legendi paratamatult teadvusse istutada, kuna meie kooli pioneeriorganisatsioon oli temanimeline.
Pärisorjad-Peetrid tegid mõisnikule metsa, lõuna ajal söödi kõigepealt suure Pee jõupoliitika tahtel tühjaks väikese nimekaimu leivakott, seejärel sõi igaüks oma. Läbi müstika sündis ime ja õiglus võitis.
Kusjuures tähelepanuväärne on sõnade järjekorra tähtsus nimes: kui Suur Peeter oli mürakas tropp, siis 205-sentimeetriline tsaar Peeter Suur küll vallutas ja küüditas, lammutas ja omastas, aga üle aegade kajama jäi kasvõi sohu akna Euroopasse rajaja ning Kadrioru lossi ehitajana. Põhjasõja ajal pahatehtu sai türklastelt karma-saabliga ning tervikmälestus temast on võimas.
Kes ehitada ei oska ja Elada ei jaksa – see kadestab ja koputab. Kui seeläbi lausa hävitada ei õnnestu, siis vähemasti kahjustab nii palju kui võimalik. Suur ja väike Peeter kahtlustavad ja kiruvad koos illuminaate: planeeti omavad Rothchildid elavad kindlasti Antarktika keelatud maal – või planeedi sees katakombides… Meie suur-Petside punt käitub tilluminaatidena, imeb eliidiga sarnanemise nimel väike-Petja märsi tühjaks – tegelikult on mõlemad eliidile alluvad orjad.

Muinasmaa surnuks-maksustamine
Suured on endale röövinud karistamatuse ning ühisosa väikesega ainult pidurdamatu puukimine ongi. Rullub väikeste Peetrite ohverdamise aeg suurte Peetrite näiliseks õitsenguks ja illusiooni pikendamiseks.
Mõne aja eest sai selgeks e-valimiste võltsing ning sellest tulenevalt praeguse parlamendi ja valituse illegaalsus – mis sellest sai? Tähelepanu on vaja põhiprobleemilt kõrvale juhtida. Näe, Maarjamaal rassivad veel viimsed idealistlikud missionäärid – peavad veri ninast väljas nt oma rantšot, mida on aastakümneid loonud. Küündimatud üleaedsed küünistavad küüniliselt – kaebavad, kuhu vaja, et entusiasti mõni hoone või aed, kraanikauss või esmaabikapp on valesti. Mispeale lendavad laivi oma olemasolu õigustavad ametnikud, infiltreeruvad ennast tutvustamata ning filmivad koduloomaaia liigagi paksud kitsed droonidega kõhnaks. Lastele looduslaagrite korraldajad teevad ogaratele euronõuetele vastamiseks arutut lisatööd, kuni enam ei jaksa.
Nii riigikogulaste autode kompensatsioon kui rahvale näkku sülitamine maksutõusu päevil kui ka Taagepera lossi pidu katku ajal on võõrandumise käärid lausa spagaati viinud. Leidlikult. Kuidas valvas Kaval-Ants Vana-Pagana käsul aidaust? Võttis ukse eest, varastas aida tühjaks ning magas ust kui niisugust valvates selle peal. JOKK.
Juriidiliselt on kõik korras vana hea teenelise arstliku perenõuandla parkla tasuliseks muutmisel – surnuks maksustamine ongi dr Rammuli väljend. Pikalt hoogu võtnud hädasolijad lähevad visiidile ja saavad preemiaks vapruse eest mehise arve või trahvi.
Ümber Raplamaa kantakse jõgede kallastele munamägede kaupa pinnast feil-baltika laristuks, hiied langevad ja rabad on reostatud – samal ajal peavad ametnikud näitama, et töö käib. Ja lasevad lammutada nt euroalustest ehitatud mängumaja, et saastatud jõe meetrikõrguseid vahutorte taeva pärast mingite maali- ega voolilaagritega ei eksitataks.
Ennast x-võimuks ehk 21. sajandi mõisnikuks krooninud meedia tegutseb tummise genotsiidi järelmaiguga ühiskonnas nagu juhmakas tapariist. Kratt kujutleb ennast kõigeväeliseks – saamata oma ebaeetilises pool-harituses aru, et on vaid tühjaks söödud kott Peetrikese unenäost. See kott tõmmatakse pähe vastavalt vajadusele mõlemale pärisorjale: kõik müügiks.
Meil on helgelt lapsemeelne artistidepaar, kes lubab oma koju iga hulkuva kassi, ka metafoorses mõttes. Enne, kui nad oma armastavast kodust varju palunud kiisu ära jõudsid steriliseerida, õnnestus triibikul tited saada. Mispeale suure Peetri tühi kott meediast laskis muusikutele nagu väikestele Peetritele kaela loomakaitsjad, kes süüdistasid heategijaid nii, et õrnahingeline laulik kurvastas ennast haiglasse. Tagurpidi tühi kott näebki asju pöördes – heateost saab kujuteldav kuritegu varjupaikade vastu või moodi, kuidaspidi issand tõde just parasjagu paista laseb.
Ja kui kullaketraja püüab oma rahvast loovalt harida, tõsta, informeerida, teevad kollased kosilased temast mängeldes vaeslapse, käsikivi või -kiri kaelas. Kes lubas maatriksist ja viirustest rääkida – mis siis, et Kennedy, Lakhiani ja David Icke’i tekstid – raami, puuri, tiivad mutta tagasi!

Sigade revolutsioon tehnopargis
Vaatame juba mõnda aega, kuidas laristut rajades põlismetsad kaovad ning teame, et fosforiidi ladestu kulgeb Ida-Virust Sõrve säärde. Lootsime kujuneda üleriigiliseks rahvuspargiks, aga tehnopargiks kisub hoopis – sulguvate külakeskuste taktis linnadesse pakitud rahvas justkui-oma-maal toimuva ees abitu.
Tühi toob tüli majja – pered lagunevad ja naabrid kaklevad. Tegeliku psühhofüüsilise terrori ees on kõige kaitsetumad naised-lapsed – ja loomad – keda rapitakse nagu „loomulikku kadu“ nii sõdades kui äri jalus. Seni oleme ettevaatlikult televiisorist vaadanud, kui mõni vapper üksiküritaja Toompeale läheb ja häält tõstab, et kuningas on ammu alasti.
Oleme siin maksupiitsa ja sõjahirmu all kükitanud, nagu ahjualused – igatsev pilk kaugetel hispaania-šveitsi-liehtensteini kuningriikidel – saaks tütre kasvõi emiraatidessegi mehele pandud…
Uskudes muinasjuttude õnnelikesse lõppudesse tahan loota, et kümnete tuhandete sigade venna ihu ohverdamine nagu satanistlik korduv riitus enne äsjast sigade revolutsiooni on orjarahva ühendanud ning tegelikkuseks on saanud laulusõnad: „Uhti-uhti uhkesti viisk läks Tartust Viljandi… Põnnadi-põnnadi hüppas põis, naeris, mis ta naerda võis, tõmbas ennast õhku täis ja karplauhti lõhki käis.“
Ehk on meie kuldvõtmeke peidus kenas sünkroonsuses, et (sea)pekki keeratud riigis hakkasid vassimised ja prassimised riburada ilmsiks tulema just nüüd, kui algab paaniline pürgimine pumba juurde. Suured Peetrid ei oska ju mitte midagi peale väikese Peetri koti tühjaks söömise.
Ma nii tahan uskuda, et Taara tahtel on täitumas positiivne programm: esmakordselt pärast laulvat revolutsiooni ja fosforiidisõda on moodustunud väikeste Peetrite ühisrinne. Ehk on meil seekord oidu valida omad KOVi ja järgmisel korral ka parlamenti, mis kipub praegu olema üksteise peale kukkuv ja kukutav riigikägu.
Meil on aega veel taastada elujõuliste külade-talude võrgustik, mis toodab oma toidu, innustab lapsi saama ja neid päris-inimesteks kasvatama. Sellega lülitatakse oskuste ja funktsioonideta puugid-labuubud toitumisahelast välja.
Tammsaare „Põrgupõhja uus vanapagan“ kirjeldas Jürkat, kes kannatas üleinimlikult palju välja, sest tahtis õndsaks saada – eit mäletas, aga eit suri ära… Nüüd on vägagi vitaalsete Juulade ajastu. Naistest oleneb, et väikesed Peetrid saavad meheliku väe ja väärikuse tagasi. Tegijad ja oskajad ujuvad välja ning lõpuks on kõik hästi. Kuni ei ole, pole lõpp ka veel.

Kaubamaja kilekotis
Kati Murutar, oskuslik temuleja

Ärge vinguge? Mis te nüüd, seltsimees rahandusminister: meie töötame, maksutõusude pärast vingumiseks aega ei ole. Kuna me töötame läbi suve – kui võimalik, siis mitme kohaga – ei ole meil aega raha pidevalt kõikjal toimuvatele etendustele-kontsertidele kulutada. Ei ole aega ka neid kadestada, kes ringi sõidavad – töötame!
Ladvik omakorda on nii ametis sügisesteks valimisteks valmistumisega, et keegi ei märka linnades jageledes: meil on sel aastal ikaldus – heinad enamusel tegemata, vili ja köögivili upub ja mädaneb. Pärismaalased ei virise, vaid teavad, et KOHE on vaja rahvajuhte, kellel on plaan ja kava näljatalvele vastuminekuks. Näeme juba mõnda aega, mis ees seisab – pärast maksu- ja hinnatõusu teemalist undamist täituvad esikaaned ikaldusejuttudega. Sellega toimetulekuks ei ole peale mudamaadluse midagi tehtud. Mis nälg – me läheme poodi ja ostame! Politrukid kasvasid üles süsteemis, kus oma vilja ikaldudes toodi see venest. Nüüd? Hinnad alles tõusma hakkavad. Alasti meie leidlik vähenõudlik rahvas seejuures ei jää – postikana toob Hiinast kilekotiga uued kalossid.

Sööme ja sõidame oma sissetuleku ära
Juba enne äsjast – tegelikult alles väge koguvat – hinnatõusu tõdesime, et meil on šveitsi hinnad – 4-5x kõrgemad kui Rootsis. Soomes elaja 5 euro asemel elektri eest ühes kuus me siin nüüd alles tukivingu tundma hakkame. Palgad olid põhjanaabritest enam kui poole väiksemad ning sissetulekute-väljaminekute käärid nüüd alles spagaati sisse võtavad.
Autodest automaks meid ei võõrutanud – eriti maapiirkondades, kus aatelised ogarad veel elavad, sõidame teenimiseks. Kastiratta-pärtlid ei kujuta ette, kuidas tegelikult nt veebruaris küladest-taludest tööle ja kooli minnakse. Teenime ja töötame ka suvel 2-3-kordse koormusega, et arved-laenud-toit-kütus maksta, kuni… Teenimise rõõm kaob nõiaringis rassides tasapisi ära.
Meil siin sajusel-ikalduval „ääremaal“ toimib üleüldine jabur tsükkel nagu mu eelmises talus. Mitmenda põlve linnapreilina maale kolides võtsin kõigi koduloomaliikide pidamise omandamiseks sulase: lehmade käsitsi lüpsmine ja seaämbrite tassimine, jooksvad ja ettearvamatud tööd nõudsid paratamatult lisajõudu. Nii lehma- kui kitsepiim läks lastele ja sigadele – lamba- ja sealiha omakorda sulasele, kes omandas ka paratamatult vajalikud sigade ja jäärade veristamised. Uted ja suure osa noori jäärasid müüsin uuteks kihnu maalamba karjadeks ning nii nende kui varssade müügi raha eest ostsin talveheinad-viljad. Sigade pidamine kulmineerus ja termineerus kirjaniku talus rasvast tilkuva köögiga. Viimsete põrsaste suureks kasvatamise järel tegin kõike – verivorst, pasteet, sült… Palun taevast, et ei peaks enam „söödavaid“ loomi kasvatama-hellitama ja…
Kõigi loomaliikide pidamise omandamisest sündiv tragikoomiline nõuande-raamat ootab teiste tööde taga. Tellitud toimetamiste-tõlkimiste-koostamiste-keeleõpetamise kõrval ei ole seni olnud aega oma nõuanderaamatuid – teine on „Naine õmbleb maja“ – kirjutada. Üle 18 tunni ei suuda töötada ka siis, kui väga harmooniliselt füüsilist ja vaimset tööd vaheldada. Puhata ja mängida…

Ise!
Realist-visionäär Marek Strandberg küsis hiljuti sotsiaalmeedias nippe maksu-hinna-veetaseme tõusuga toime tulemiseks. Rahvas rääkis toidu kasvatamisest, käsitööst ja tööjaotusest kogukondades. Ehk siis – just minu mõte: toidu ja trussikute ringilennutamine on lõppemas, siinsamas kasvatab keegi lambad, mõni koob kampsunid ja keegi varustab loomad heina ja viljaga samal ajal, kui kodu lähedal või kodukontoris töötav kõrgharitlane küpsetab varahommikul leiba.
Eestimaa asustamine elujõulise toidu- ja teenistusvõrgustikuga on meie ainus nipp rahvusriigina kestmiseks. Seni on mu isiklik nipp kokkuhoid palgalise tööjõu pealt. Oma talus niidan ja kühveldan, haldan ja ehitan võimalikult ise. Esiteks kokkuhoid, teiseks värskes õhus liikumise mõttestatud põhjus, kolmandaks on tekkinud ka filter (ilmselt seoses tundlikkuse tõusuga) – suvaline palga-võõras määriks sita ja vägistaks trimmeri.
Meil noor-Murutaridega on kena komme kutseid ja reklaame saades pisteliselt arvutada, kui palju nädalas säästame, kuna ei lühe kümnesse kohta: kokkuhoid käimata etenduste-kontsertide-festivalide pealt hõlmab pääsmed, sõidukulud, toidu, parkimise… Nii võib suisa rikkaks minna ju!
Ühtlasi on tohutu kergendus, et praegu ise midagi ei produtseeri – kes ja kuidas küll kõik need suvelavastused mehitavad… ma ei tea.
Küll aga tean vastust Georg Otsa tütre küsimusele – kas raamatu kirjastamine on kasumlik. See on imepisikeseks tõmbunud tiraažide juures hinnaline teenus. Kui sa pole nimekas rahvakirjanik, kellelt käsikiri ostetakse – ja/või kultuurkapitalilt toetus saadakse – tuleb kirjastusele maksta kujundus-küljendus-trükkimine. Väga hea vedamise puhul saad investeeritu müügist tagasi – et eneseavaldamise-jäädvustamise tuhinas toit, elekter ja kütus maksmata ei jääks, peab poetessil olema jõukas armsam ja/või metseenid.
Ma olen oma viimaste aastate teoste lõppu kirjutanud nn sabažurnaali – rahaka rahva tekstid koos numbrite ja ämbritega, sest ei ole otsusele jõudnud, kas tellida endale kosmilisest kataloogist armsamaks rikkur, kauboi või ehitaja.

Veeringuveeretamise haavaplaaster
Mis puutub kataloogidesse, siis minu jaoks on Temu – tütrel Shein, kellelgi Amazon jpt – mitmes mõttes oluline nähtus. Sealt leiab päriselt kõike eluks vajalikku putukasirmidest voodimadratsite, köögiriistadest kogu garderoobini. Praegusel eluperioodil olen tennistest stiilimütsideni rõivile temutatud.
Iga asi vajab õppimist katse-eksituse meetodil. Praeguseks olen kogenud, et sedalaadi kataloogide kaudu ei lenda ümber planeedi sugugi ainult hiina naftatooted – kui kenasti küsid, saad (puu)villase ja linase hame ka. On tiba kallim kui keemiakraam, aga ehtne ja kasvõi meie rahvustikandiga made-in-china.
Üksildushetkedel tekitab temuland tunde, et keegi tunneb ja hoolib – pakub leiud ja soovitused, mis lähtuvalt tellitud undrukutest ja keepidest, traksipükstest ja töökinnastest vastavad tõepoolest täpselt su maitsele ja vajadustele. AI õpib meid kiiresti tundma – kusjuures ilmutab leidlikkust tõsta su tuju seniste valikutega külgnevate leidude ja vallatustega. Tekitab sõbratari-illusiooni ühesõnaga.
Soodsast soodsamaks nokitsemine eeldab mõningast kannatlikkust: pannes meeldivad auto istmekatted või kingariiulid ostukorvi ei ole mõistlik kohe maksma tormata. Umbes ööpäeva jooksul pärast toote korvipanekut pakub robot alet. Mõnekümne euro asemel saad maani mõnnaka viie euroga – tõstad kalli esialgse variandi korvist välja ning samas jälgid, et see veerand-hinna-variant enne ei aegu, kui 25 euro eest oma kobeda kotitäie kombineerid – ja tasuta lend alaku!
Varem riietasid mu suure pere küla kirbukad – kogumistalud, kuhu ladustatakse teiseringi kraam, sageli pakendis ja puutumata. Saime seal kaltsuhunnikutes majadades tuttavas suurpere haritlaste ja amishitega ning lõpetasime korjelennu kena ühispalvusega.
Veel enne toda võsa-stockmanni varustasid meid rootsi prügikonteinerid – tänaseks on ka meil korralike rõivaste-jalatsite ärapanemise kohad. Minu eest turnis seal klaveriõpetaja Jakob ning ta mitte ainult ei arvestanud meie maitsega, vaid peenetundeliselt ka kujundas seda: mis oleks, kui prooviksid seda elegantset kostüümi…
Siiski on uue rõiva neitsilikkusel võlu, mida kaltsukate lood ja laulud ei korva. Pealegi on e-poodides skrollimine nagu uue aja šopahooliku nii-ja-naa teraapia. Oled väsinud või haiget saanud – piilud õhtumeditatsiooni eel või asemel temusse – rahuned ja mõnuled. Selge, et see on lõks ja pseudo, ent abiks ikka. Kuni tollid ja maksud nii kõrgeks kruvitakse, et seegi trööst lakkab.

Inimsed ju vaatavad
Olles nii kogu pere rõivile õmmelnud ja kudunud kui konteinereid ja külakuhja konsumeerinud, võin kinnitada, et leidlik leedi saavutab igal moel eeskujuliku ja soliidse tualeti. Küll aga on ülim aeg sotsiaalmeedias reiside ja gurmee esitlemise asemel leida tee Maarjamaa omade kinga- ja kangameistrite tegudele innustamiseks, kuni kellelgi veel need oskused alles on.
Umbes ülehomme on kohaliku omavalitsuse valimised – olgu see teekonna algus loogilise heaperemeheliku elukorralduseni, kus palka ei maksta mitte ümbrikus, vaid tuuakse kohvriga.
Kuni toimub võidujooks, kas enne langeb sõge-donald või hüper-ebapopulaarne ref-esti-dvesti, lugege mu huultelt: oskame maksutõusude kiuste elada. Aga. Kuskohas tegelikud rahvajuhid on?

Ära kutsu kurja karja kaela – muidu tuleb karjatus!
Kati Murutar, vankumatu optimist
Alguses oli sõna – nii vägev teine, et kui küsime, KUI KAUA VEEL – KAUA VÕIB, saamegi vastuse: KAUA! Lapsi muretsedes loodame tagada endale pensionisambad, ent saame vastavalt väljendile ka kauamängivad MURED. Pidevast sõja-kriisi-tõbede teabevoost võime juhtme justkui välja tõmmata… ja ikkagi keegi HELLAB (ingliskeelsest sõnast hell – põrgu) ning vahendab ilmtingimata miskit tasakaalu kõigutavat, mis lööb ENDAST VÄLJA ning blokeerib valguse nii sise- kui väliskosmoses.
Suvi! Jah, aga mul ei ole… õige eestlane! See oleneb vaatamata magusale märtrimeelsusele siiski sinust, milliseks oma suve lood.
„Mitmemilliseks,“ nohiseme mornilt: sõda, peredraamad, haigused, looduskatastroofid, Päikese hüperaktiivsus, keemiarünnak, vaesumine…
Kuskohas kõik loetletu on? Sinu nutis – peanupus, mille täidad nii hommikul ärgates kui õhtul uinudes tänamise ja palumise asemel nutifoni sihilikult hirmutamisele timmitud teabevooga. Kõik telekanalid on ristirästi täidetud krimilöömaõudukatega. Tihtilugu mürgitab 21. sajandi inimloom oma nutti ka läbi kõrvaklappide painava madalsagedusliku muusikalaadse tootega isegi võilillenutte niites. Pedantne mesilaste toidu mahamurdmine aga on stressi tunnus: vähemasti millestki käib jõud üle. Ühtlasi tõestame naabritele: olen elus, ärge lootkegi!
Salamisi hiilib silma ja südamesse enesehaletsuse nutt – nuti ja nutu vahel lengerdamine on võrreldav kevadsuvise loomabeebide ootusega: aga mis siis, kui… isegi siis, kui! Valik on sinu, kuidas suhtud. Üksnes sinust oleneb, mismoodi toimuva sõnastad.

Vanarahva arukus
kasutas soovimatutest nähtustest hoidumiseks loovat ümberütlemist, sest teadis: mida nimeliselt kardad, selle saad ja soovimatu endale kaela palvetad, manad, sajatad. Hundi hellitusnimetamine susi-soe-sutt (mitmuse osastav susi nagu nt vajame puhtaid vesi, et pesta oma käsi), võsavillem, metsakutsu ja kriimsilm tagas selle, et suvel tehtud heinasaadu sööjad jäid alles. Kui targa tõrjemaagiaga toime saan, on mul talvel terve ja tubli hobune saani ees.
Sina oled pärast algavat suve teadliku valikuna ikka Eestis oma kodus-kirikus-kõrtsis meie erakorselt sügava emakeelega oma valutavat südant kõrva tagant sügamas. Ära soovitatakse minna, kui Poola koridor sulgub – võta kaasa kutsu, potilill ja seinakell ning põgene… Kuhu? Kuri karjatab inimkonda sõja- ja näljamängudega kõikjal planeedil. Lisaks muudab Päikese ATH ja sõge seismika paljud piirkonnad pehmelt öeldes mõnevõrra ekstreemseks. Pole vast mõistlik pageda „paradiislike“ maavärinate, vulkaanipursete, metsatulekahjude, üleujutuste ja/või kõrbestumise meelevalda kaela murdma siit Maarjamaalt, kus enamvähem tead, mida aastaaegade vaheldumine paepealsel maal teeb ja toob.
Muidu ei saa midagi, viriseme mäletamata, et küllus on sünniõigus – ikka tööga! Mis on seni, kuni robotid viimsedki ametid üle võtavad, nii mõnelgi tappev. Issi, mida sa täna tegid? Pihustasin mürki, langetasin sõjamängude nimel koos linnupesadega metsa, tassisin Munamäe mahus pinnast feilbaltika viaduktideks – kadugu põllud ja tulgu karjatus-viljatus-ikaldus, issi teeb tööd!

Liialdamine on mürgine
Kombeks on fuhhitada: mind poliitika ei huvita – nagunii ei olene selles valede ringmängus minust mitte miski. Moes on kiidelda: mina telekat ei vaata, raadiost uudiseid ei kuula, seega ei ole maatriksis. Üksinda siiski ruletist väljuda ei saa ning kui asotsiaal koalitsioonilepingust mitte midagi ei tea, tabavad maksutõusud ja koormiste juurdetekkimised, toetuste kadumine ja rahvalt ära võetu jagamine nomenklatuurile ja ametnikearmeele nagu välk selgest taevast.
Nii, nagu piima või viinaga, on ka teabega: elementaarsel tasemel on tarvis teada, pidevas muremeres kroolides tuleb hirmumürgitus. Psühhoterrorit kogenult on tervendav Youtube’ist mõnd terapeuti haavaplaastriks kogeda, ent pidev nartsissistide-psühhopaatide kahjustuste ravi kuulamine moodustab ka ise selle fooni. Atmosfääri ja kosmoseilma jälgimine mõõdutundeta kaotab maanduse.
Farmaatsiatööstusega rikastunud tsurad omakorda on ära ostnud meedia-raamatuärid-kinod ning saavutanud märgilise-mürgise tervikpildi. Häirekellana peaks üle vaesestatud ja orjaks maksustatud isamaa kajama fakt, et 6000+ töökohaga impeerium ise viib oma maksud ära Liechtensteini. Oleme harjunud oma laenude-liisingute intressidele vaikides järele lehvitama, kui pangad tulu offšoorivad.

Nõiaringi anatoomia
Nii täiesti infota kui ka mürgikarika hirmunestet ülemäära tarbiv inimene on ühtmoodi abitu ning oletab, et temast ei olene miski. Iseenese suhtumine ja hingeseisund ju oleneb. Esimesel Ukraina (pinnal toimuva) täiemahulise denatsifitseerimise vabadussõja alguse koolivaheajal kogesin, kuidas oma elu saab 1000 km kaugusel toimuva jälgimisega pekki keerata. Toitsin täiesti ise oma ole-valmis-paanikat, menüüs Taro-Saks-Kross ööpäevaringsete kajastustega. Nemad on nüüd riigikogus ja ministrid, mina võinuksin pigem… Oleks on paha poiss.
Kaasteeliste – nii inim- kui teiste loomrahvaste sagenevad haigused on õpetanud pilku taevasse pöörama – igas mõttes. Ühtlasi oleme õpilastega uurinud kõikvõimalike triipude-süstide-väljade koostist. Seda ehmatavam on täiesti tarkade teekaaslaste turtsumine vandenõuteooriate asjus pärast seda, kui California põlengute ja Hiina anomaaliate puhul avalikustati nt projekti Blue Beam üksikasjalik keemiline koostis. Skeptikud-küünikud-iroonikud saavad koos teadlikega „seletamatud“ nahanähud ja hingamishäired, kui trimmerdavad või karulauku-kuusevõrseid näksivad – vihm toob atmosfäärist kogu mendelejevi tabeli ka sõjaväljade kohalt siia jõudnult alla taimede peale, pinnasesse ja vette.
Meie pisikesel planeedil on faktid ja arvutused, analüüs ja süntees ometi kõigile kättesaadavad, ikkagi laseme end tüssata ja röövida. Peaministri ja tema klounide teemal seltskonnas smooltooki tõugates halvustame: üks on laisk ja teine loll, mina pean üksinda rügama. Samas meie raha eest ülal peetavat alasti kuningat vallandada ega sinna saata, kus kuningas jala käib, ei oska.

Pulmad ja matused
2025. a rusikareegel on niisiis manustada õige annus, et sind ei kosiks Liiva-Annus. Parajalt päkest, vaimse töö vahele samaväärne doos liikumist ning rohkem pulmi kui matuseid. Minnes kohusetundlikult igale matusele… kõik nädalavahetused sinna suubuksidki. Südamesalus teeme pigem nende sari-saatmiste ajal tuld ja leebeid-tasaseid külvi-istutus-rohimistöid – et mitte kurja karja kurvastada.
Igaüks tahab ajuti ära: teise tuppa, muule maale või mast-maas-momentidel ka päris ÄRA. Õnneks piisab kruiisist, et oma koju tagasi tahta – aitab haigeksjäämisest ja juba taipad tagasi jalule ihata. Kaasas haigena laest ja palavikust paistnud taipamised: tahan elada, luua ja rajada, oma soorituste eest vastutada ning tingimusteta armastada. Armastus on tegu: ärgem unustagem seda väljendamata. „Minu veetleva leedi“ eluterve londonlanna Eliza Doolittle hüüdis Audrey Hepburni näo ja Julie Andrewsi häälega: „Sõnad-sõnad-sõnad – näita mulle!“
Kui torm raputab maja ning koll on olla, mine õue – noh? Voh! Selleks, et meid ei saaks surmavalt haavata, tuleb mõistliku teabe tiivul oma plaanid B kuni Z ette valmistada. Kas sinul on päriselt koht, kuhu 7. korruse kipskarbist minna, kui kremloidid või Päikese paugatus praeguse urbani (ajutiselt) välja lülitab? Vesi, toit, peavari ja elektrita ellujäämine – ah?
Õpi sel suvel õige inimeseks. Linnapreili teekond kunstisaalist-balletikoolist tegelike oskuste ja loodusliku loovuseni on olnud aastatepikkune õppimine reipas rütmis truudus-fookus-distsipliin.
Armastust kui tegu kogukonna elukorralduses tasub enne oktoobrikuiseid KOV-valimisi samuti vaagida. Minagi justkui väljendan (aja)kirjaniku ja koolmeistrina rahva tahet ning täidan missiooni. Mäletame, mis masinavärki mutriteks sattunud idealist-visionääride Leinatamme-Järvi-Millinguga juhtus ja mida Võrno ennetas.
Siiski on sel suvel ilmselt aeg häälestada ennast vallavolikogudesse pürgimiseks. Teisiti enam ei saa – kui mitte mina, kes siis? Kui sina linnavolikokku ning sealt edasi ehk parlamentigi ei tule, siis on seal ju aegade lõpuni NEMAD. Tilluminaatide aeg saab inimene- ja teguhaaval läbi.
Andku algav suvi meile elujõudu ja ühisväge oma riigi taastamiseks ja ülesehitamiseks sellisena, nagu laulva revolutsiooni ja fosforiidisõja ajal unistasime: kuni elu, seni on kõik tehtav.

Üksteist kuusebeebit üksteist kartvalt puudepolügoonilt

Istutasin üksteist poolemeetrilist kuuseistikut – ja siinkohal võiks minu lugu lõppeda. Ei miskit Valdur Mikita „Lingvistilise metsa“ väärilist ega ammugi mitte Jaan Rannapi Agu Sihvka lugudega sarnanevat.
Et kõik ära rääkida nii, nagu oli – Sihvka siiski! – alustagem kolleeg Peeter Ernitsa avastusest eelmise nädala lõpus: seoses raiemahtude vähenemisega osutus miljon kuuseistikut RMK taimlates ülearu kasvatatuteks.
Esiteks on lagedaks laastatud Maarjamaal, kus polügoonidele ja feilbaltikale on lisaks halbperemehelikule raharaiele põrgulikult metsa ohverdatud, jutt ülearustest istikutest hülgemöla.
Teiseks põrkasid ametnikud ERR intervjuudes rahva peale: saite nüüd, tahtsite väiksemaid mahtusid, nüüd ei ole meil puubeebisid kuhugi panna – teie olete süüdi!
Kolmandaks selgus, et istikuid, mida riigivarana seadus justkui ei luba jagada rahvale kui maksumaksjale, kelle vara see samas ju ongi, oli kolm miljonit.
Neljandaks tõstis rahvas häält – koolipreili-taluperenaine teiste seas: Avalik kiri: Eesti Vabariigi President Alar Karis, saadik Brüsselis Marina Kaljurand, Peapiiskop Urmas Viilma, Teeme ära! talgute juht Henrik Raave, keskkonnaminister Andres Sutt, põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras – ning sotsiaal-sise-kaitse-jt ministrid! Ka need, kes kinnitavad, et ei tea millestki midagi.
Austatud Riigikogu – nii koalitsioon kui opositsioon!
Palume tungivalt sekkuda RMK „olude sunnil otsusesse“ hävitada miljon kuuseistikut.
Tõenäoliselt on selliseid massimõrvu sooritatud ennegi – seekordsele kuriteole sattus Peeter Ernits õnneks peale.
Olen kahel pandeemiakevadel olnud RMK Purila taimlas hooajatööline, kui kultuurikeskust pidada ega vaba ajakirjanikuna töötada enam ei saanud ning kooliõpetajaks asunud veel ei olnud. Seega tean süvitsi selle töö olemust. Nii puubeebisid taimlas kottidesse pakkides kui metsas neid istutades omandasin veerand miljoni uue puu kätest ja südamest läbi laskmisel teadmised ja oskused.
Nii reilbaltika kui polügoonide tõttu, nii era- kui riigimetsahalduse jäetud lõputute lageraielankide kõrval kõlab väide, et miljonit kuuske ei ole kuhugi istutada, ülima perversiteedina.
Igale puule on Eestimaal koht!
Argument, et riigivara ei tohi rahvale kätte jaotada, näitab meie riigi olematust.
Paindlikkus, loovus ja humaanne eetika – mis hõlmab kogu elu Eestimaal – on eluvõimelise riigi tunnus.
Oleme mõniteist aastat ühendanud vanal heal eht-eestilikul kombel väed talgutel Teeme ära! Kui läheneda kuusebeebide saatusele loogiliselt ning hetkeks maha astuda sõjaks valmistumise ja kõigi teiste eluvaldkondade kinnikeeramise inertsselt rongilt – millega meil Maarjamaal on praegu üldse nii ja naa – siis on võimalik:
keskkonnaministeeriumi andmebaasi järgi istikud sobivatesse kohtadesse jagada
põllumajandusministeeriumi poolt leida täiendavad põlluservad-teeääred
sotsiaalministeeriumi toel tuua eriolukorralistele istutustöödele ühiskonna nõrgim lüli – suurpered-lasterikkad-pagulased
peapiiskopi koordineerituna istutada puud pandeemia ajal sisseõnnistatud Jakobi palverännuraja veertesse otsekui Maarjamaad läbiv 21. sajandi balti kett – selle aktsiooniga ühinevad kindlasti lätlased ka…
President ja parlament, Brüsseli saadikud ja kohalik ametnikearmee on INIMESED, kes oskavad ja tahavad elu eest seista… vist?
Oskamatus-tahtmatus-suutmatus ühendada rahvajuhtide pädevus kogu rahva töökätega näitab, et… Ei taha seda katastroofilist seisu sõnastada, et sellele mitte väge juurde anda.
Olen valmis kodu pakkuma – ja kuusepojad oma jõududega metsaks istutama – 5000 kuuseistikule.
Tänan kiiresti ja konstruktiivselt sekkumast – iga tapmine hävitab meie rabeda riigi renomeed ja elujõudu veel ja veel.
Viiendaks selgusid valitsuse ja metsatöösturite sobingud, üksikasjad alles ilmnevad ja maskid langevad koos puudega ja maarahva töökohtade kadumisega. Jääge meiega! Nii uudiste jälgimise mõttes kui Eestisse elama jäämise ja naasmise mõttes, millele praegu Riigikogu eriti ebaõnnestunu ajastusega üles kutsub.
Kuuendaks lasti vaatamata seaduste puudumisele nood 3 miljonit kuuseistikut siiski rivitult – noh, tulge võtke siis ebastandardsed endale…
Seitsmendaks ei olnud mitte miski nii, nagu pärast kooli Purila taimlasse istikuid päästma minnes eeldasin-oletasin-arvasin. Kahel aastal, kui seal hooajatöölisena pandeemiakevadeid sisustasin, olid väravad valla, rohkesti usinat heatujulist rahvast nii puupoegi pakkimas kui metsa viimas. Kolmandaks sesooniks sokutasin sõbratari enda asemele, sest olin juba õpetajaemand ning käisin Südamesallu avakaski toomas.
20. mail 2025 oli kontorist avatav liugvärav kinni, inimesed liikvel, aga püüdlikult seljaga tanuma poole. Ingliste ja Saue talumehed, kes kuuski nõutama saabusid, vaidlesid end telefoniteel väravast sisse, sest nad olid kokku leppinud, et hommikul ei jõua, lõunaajal tulevad. Lipsasin koos mehepoegadega sisse ega rõõmustanud sellega taimlajuhatajannat mitte sugugi. Ta keelas pildistamise ja selfid, videod – ja töölistega vestlemise.
Ühtlasi keelati vagude lahti ajamise traktorist paremalt istikuid võtta. Vasakul olid tuhanded istikud ei-mäleta-millal e reedel Emakese Maa pinnale laiali tõmmatud. Perenaine ütles, et oleme oma istikupäästmisaktsiooniga ausatele tööinimestele kohutavalt tööd juurde teinud, istikute järel on 500 inimest käinud, otsas on, müüa ei tohi ja üldse…
Talunikud korjasid ämbrisse neid põldupidi laiali rapitud puid, mille tundus elulootust olevat.
Uuetalu peremees Inglistelt ütles: „See tüdruk räägib tõtt, kui valetamine valesti läheb.“
„Vigursaetud puitskulptuuride“ raamatust pärit „maffia“ noorem põlvkond omakorda võrdles RMK taimla õhkkonda tuumapolügooniga – keelatud, ei tea, ei tohi, seadused… Mina võtsin oma istikud siiski mitte ei-tea-mis-päeval, vaid hommikul lahti aetud vao otsast, kus neist istikukottide varjus veel eluloomakesi oli.
Kaheksandaks helistasid mulle teised puupäästjad, kes väravast sisse ei saanudki – loodetavasti on meeleolud ja suhtumised Iisakul väga teistmoodi.
Üheksandaks kinkisid talumehed mulle šokolaadi, mis oli mõeldud tundmatuseni teisenenud juhatajannale – maksumaksja palgal teine nagu mina isegi, nii et vahet pole, kumb neljakordistunud hinnaga dopingu sai ja kodus istutustöö ajal mõnnatades ära sõi.
Kümnendaks palun ärgem muutugem immuunseks iga päev kokku kukkuvate kaardimajakeste varjust välja tulevate vassimiste suhtes. Feilbaltika ja RMK, prokuratuur ja vallaametnikud, kes sabakarvadega toolist kinni hoiavad ja oma olemasolu õigustavad, pideva pseudoga vett sogavad hipilipulehvitajad, sundvaktsineerijad ja triibulise taeva õigustajad…
Üheteistkümnendaks viin oma raamatuid Ingliste automeistri Kristeni juurde – talumehed olid lugenud, edasi kinkinud ja tahtsid mu raamatuid – me veel loeme ja istutame, mehed!

Aadete saar
1) pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) kirjelda oma suhteid Looja ja religiooniga
Meie planeet on aadete saar, parafraseerides Stevensoni „Aarete saart“. Sünnime ühenduses kõige ja kõigiga: mudilane teadvustab ennast Temana ning kõnetab nimepidi nagu iga teistki. Järgneb egoaeg – mina-mina-mina! – mis nii mõnelgi kestab maise matka lõpuni. Kõrgema Mina tagasitoomise ja ühendusseviimise paleus on saavutatav vähestele: meid nimetatakse tšõuzenvannideks mitte eriõiguste, vaid mitmekordse missiooni tõttu. Meie minimantra „mina olen“ on kasin, aga paljuütlev: võtan vastutuse iga oma mõtte, sõna ja teo eest.
Mina olen Jumala näo järgi loodud – ka siis, kui maine keha on vaktsineeritud ja kemiseeritud nii nagu taevast, nõnda ka maapealt.
Maatriksisse õpetatud ja hirmusuunalisse infotulva uputatud olen – jälle! – sina pead kartma mõisnikku ja hästimakstud preestreid, katku ja ikaldust, naabreid ja nähtamatuid. Ikka veel – 700 aasta jooksul ei ole mitte miski muutunud.
Usundiõpetus ehk aadete saare erinevad võimalused ühenduse tajumiseks on pendeldanud keelatust kohustuslikuni. Ehkki mitte ainuski kirjandusteos, muusikapala ega kunstivorm ei sünni pühade osaduseta ning tehistaibu toodang on ilmselgelt äratuntav, kuna sünteesib ega loo – on usundiõpetuse naasmine koolidesse kusagil Toompea koridorides nurgas seismas, sest kõik muu tundub olevat olulisem. Eestimaa luterlaste paavst, peapiiskop Urmas Viilma ootab rahulikult ära, kuni rahu võidab sõja ning seni õpetame meie koolides pühade osadust ja Jumala kohalolu ikkagi.
Pühakiri tõlgiti maakeelde selleks, et rahvas kirikusse, aga ka kirjaoskuse ja hariduse juurde tuua.
Kirikuskäimine keelati nõukogude okupatsiooni ajal ära kui vaba loova mõtlemise allikas. „Sinul ei pea olema teisi jumalaid minu kõrval,“ ütles… kompartei, kgb ja leninismi-stalinismi püha troika.

Usk, ebausk ja usuiinlemine ehk usutsemine – usaldusega on neil vähe pistmist, sest religioon ahnuse kattekilbina on sageli, et mitte öelda ENAMASTI sõdade põhjus ja põhjendus. Vaieldes selle üle, kelle jumalad on jumalamad – ise seejuures ühehäälselt väites, et Jumal on üks – tuuakse oma jumalused ettekäändeks vallutussõdade ja terrorismi õigustamisel.
Nii paganatel kui ateistidel on paraku parasjagu põhjust olla skeptiline konfessioonide ja sektide suhtes, kes inimesi tänaval trollivad otsekui olnud aegade vallutussõdade maskeraadi jätkupidu.
Paljud generatsioonid õppisid koolis papagoidena pähe ebatõed nii Egiptuse püramiidide, Antarktika kui Eiffeli torni kohta, ei osanud kriitiliselt suhtuda hiina müüri ega teiste pompöössete rajatiste saamisloosse orjatöö udujutuna, sest raudse eesriide või kunstlikult tekitatud vaesuse vangist kohapeale neid imesid vaatama nagunii ei pääsenud. Vatikani all peituvat Tõde ammugi.

Tiksume taltsalt muteeritud kalendri rütmis, ehkki tegelikult on meil 13 täpselt ühepikkust kuud ning tõese kalendri järgi elab kogu gloobusel vaid Etioopia. Otsekui auhinnaks selle eest, et nemad seal keset Aafrikat „kuraditosinat“ ei karda, liiguvad nüüd platood sealkandis üksteisest eemale: moodustub uus kontinenti diagonaalis läbiv meri.
Galaktiline Föderatsioon on heatahtlikult jälginud, kuidas inimkond on varjutatud arvama, et oleme Universumi ainsad mõtlevad olendid. Igaks juhuks on pühakirjast „ära kaotatud“ 14 peatükki, kus teiste tsivilisatsioonide ja maaväliste naabrite lood kirjas ning allesjäänud peatükke on moonutatud, et me taeva pärast Püha Graali üles ei leiaks. HAVE NO FEAR või lihtsalt FEAR – vahet pole?

Toora, Koraan ja Vana Testament on üks ja seesama – ja ikkagi luhtuvad kolmandat millenniumi järjest püüdlused ühtset usku luua: kõigi usundite pühakoja loomise katsed Haifas ja tänases araablaste Egiptuses kopti kirikutena on viinud… mitte kuhugi.
Jumal kui Algallikas on igas teoses, teos ja tegemises – iga olendi viimses kui hingetõmbes. Taevariigi seaduste järgi elavad need, kes mäletavad Atlantise ja Lemuuria aegu. John Lennoniga läks paradiislike püüdluste kiuste samamoodi kui Jeshuaga – maha lasti e löödi risti 20. sajandi moodi. Hipide teater tõi 1970ndate alguses lavale Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice’i „Jeesus Kristus superstaari“, millest algas briti tandemi ülestõusmine.
5D ülestõusmisse uskudes, lootes ja armastades küsime päevast päeva uudiseid nähes-kuuldes – sellest ei pääse ka hoolikalt hoidudes: „Miks Jumal lubab?“
Iga päev tapetakse tuhandeid lapsi, kuna planeedi küllusest 90% on 10% valduses, surrakse 21. sajandil nälga… Ja püütakse rahulikuks jäädes võimalikult valutult oma elukaar läbida: ristimine – leer – laulatus – matused…
Igaühel on vaba valik lugeda kõikjalt välja kas hirmutamist või julgustust. Ka moonutatud ja varjutatud pühakirjas on – nagu Giza, Pariisi ja Vatikani all – peidus tegelik Tõde. Nii, nagu pühakiri on üks, on ka kristluse ühendus meie oma usuga orgaaniline – eriti vikerkaaretaguse preestri Eenok Haameri teenena on Jeesuse-keskne stooritelling ühinenud meie maausu ning loomuliku loodusliku aastaringiga.
Jeesuse energias käsikäes Buddha, Krishna, Muhamedi ja teiste Valgustega on helge kogeda peainglite kaitset, inglite-haldjate-härjapõlvlaste ligiolekut, hiidude kaitset ja üksolemist. Jumal on alati kodus – ja… peeglis. Tänan ja õnnistan!

3) Refereeri, mis on usundiõpetus – oled selle õppeaine koolidessetoomise poolt?
Usundiõpetus on üldhariduslik õppeaine, mis tutvustab erinevaid usundeid, hoiakuid ja maailmavaateid. Usundiõpetuse eesmärk on tutvustada noortele eri kultuure ja nende eripärasid ning aidata orienteeruda mitmekesises maailmas.
Usundiõpetuse näol ei ole tegemist ühe usundi õpetamisega, vaid ainega, mille sisuks on erinevad maailmausundid, kultuuri ja religiooni seos ning eetika.
Usundiõpetuse juures eristatakse kahte mudelit: konfessionaalset ja mittekonfessionaalset. Esimene neist keskendub ühe maailmausundi tõekspidamiste selgitamisele ja edasiandmisele, lähtudes konkreetsest kirikust või usulisest ühendusest. Teine seevastu ei eelista mõnda konkreetset usundit, vaid esitab kõiki võrdväärsetena. Riikide hulka, kus mittekonfessionaalne usundiõpetus 1920-ndatel aastatel välja töötati ja viljeleti, kuulus ka Eesti.
Usundiõpetusega seotud aruteludes vaieldakse selle üle, mis puudutab õppekava koostamist, ainekava kontseptuaalset sisu, pädevate õpetajate ettevalmistamist, õppeaine kohustuslikkust ning õppemeetodite valikut. Diskussioonis usundiõpetuse üle kerkib esile mitmeid küsimusi: kas riiklikes koolides peaks usundiõpetus olema kohustuslik; kuidas ja kes usundiõpetust peaks esitama; milliseid usundeid ja millises ulatuses tuleks tutvustada jmt.
https://eetika.ee/et/sisu/usundiopetus
4) vali maailma usunditest üks – kõnetavaim – kirjelda seda nii faktide kui filosoofia tasandil
Maailma usundid
1. Kristlus 2,1 miljardit
Katoliiklus 1,1 miljardit
Õigeusk 240 miljonit
Protestantism 350 miljonit
Muud kristluse voolud 350 miljonit
2. Islam 1,4 miljardit
Sunniidid 940 miljonit
Šiiidid 120 miljonit
3. Ilmalikud, ateistlikud või agnostilised hoiakud 1,1 miljardit
4. Hinduism 900 miljonit
5. Taoism, konfutsianism ja muud hiina usundid 394 miljonit
6. Budism 376 miljonit
Mahajaana 185 miljonit
Theravaada 124 miljonit
7. Traditsioonilised hõimu-usundid (sealhulgas šamanism jmt) 300 miljonit
8. Traditsioonilised ja diasporaadilised Aafrika usundid 100 miljonit
9. Sikhism 23 miljonit
10. Juche 19 miljonit
11. Spiritism 15 miljonit
12. Judaism 14 miljonit
13. Bahai 7 miljonit
14. Džainism 4,2 miljonit
15. Šintoism 4 miljonit
16. Cao Dai 4 miljonit
17. Zoroastrism 2,6 miljonit
18. Tenrikyo 2 miljonit
19. Uuspaganlus 1 miljonit
20. Unitaarne universalism 800 000
21. Rastafarianism 600 000
22. Saientoloogia 500 000

5) kuskohas sellel panoraampildil asud sina – sõnasta paganluse olemus!
Usuelu panoraam Eestis
Ajalooliselt protestantlik[1][2] Eesti on maailma üks vähem religioosseid riike, kus usku peab oluliseks alla 20% elanikest.[3] Usklike enamuse moodustavad õigeusklikud ja luterlased.[4] 2011. aasta andmete kohaselt uskus enam kui 50% eestlasi teatava vaimu või vaimse olendi olemasolusse.[5]
Eesti siseministeeriumi usuasjade osakonna nõuniku Ringo Ringvee sõnul pole Eestis religioon poliitilises või ideoloogilises mõttes kunagi väga tähtsat rolli mänginud ning tugevamate sidemete tekkimise tendentsi riigi ja luteri kiriku vahel 1930. aastate lõpus lõpetas Nõukogude okupatsioon 1940. aastal. Ta lisab, et Nõukogude perioodil katkestati side religiooniga enamikus perekondades.[6] Pärast nõukogude aega on institutsionaalsete religioonide nõrgem haare andnud Eestis enam ruumi individuaalse religioossuse ilmingutele, mis toetuvad suures osas New Age’i ehk uue vaimsuse ideestikule.[7]
Rahvaloenduste andmed
Usund/uskkond
2000. aasta loendus[8]
2011. aasta loendus
2021. aasta loendus[9]

Arv
%
Arv
%
Arv
%
Õigeusklikud
143 554
12,80
176 773
16,15
181 770
16,32
Luterlased
152 237
13,57
108 513
9,91
86 030
7,72
Roomakatoliiklased
5 745
0,51
4 501
0,41
8 690
0,78
Baptistid
6 009
0,54
4 507
0,41
5 190
0,47
Vabakoguduste liikmed
223
0,02
2 189
0,20
6 070
0,54
Muslimid
1 387
0,12
1 508
0,14
5 800
0,52
Maausulised
1 058
0,09
1 925
0,18
3 860
0,35
Taarausulised

1 047
0,10
1 770
0,16
Jehoova tunnistajad
3 823
0,34
3 938
0,36
3 720
0,33
Nelipühilased
2 648
0,24
1 855
0,17
2 310
0,21
Vanausulised
2 515
0,22
2 605
0,24
2 290
0,21
Budistid
622
0,06
1 145
0,10
1 880
0,17
Metodistid
1 455
0,13
1 098
0,10
1 390
0,12
Adventistid
1 561
0,14
1 194
0,11
950
0,09
Muud usundid
4 995
0,45
8 074
0,74
9 630
0,86
Ei tunnista ühtegi usku
450 458
40,16
592 588
54,14
650 900
58,43
Teadmata
343 292
30,61
181 104
16,55
141 780
12,72
Kokku1
1 121 582
100,00
1 094 564
100,00
1 114 030
100,00
https://et.wikipedia.org/wiki/Religioon_Eestis
6) korrasta religioossest fašistlikuks pöörava USA teemaline tekst – millest daam kõneleb?
Toomas Uibo: Mary E Miller (vabariiklane) on 7 lapse ema, congresswoman, farmer ja tal on bachelor degree ärivaldkonnas ning ta on kogu oma perega Oaklandi kristliku kiriku koguduse liige.
Malbe olekuga Mary tsiteeris 2021 a. Hitlerit: kelle käes on noorus, selle käes on tulevik.
Järgneval aastal tervitas ta abordikeelu jõustamist sõnadega: See on ajalooline võit valgele elule (white life)! Pärast selgus, et ta olevat tahtnud öelda “elu õigusele” (right for life). Maryl on neid viperusi ikka mitmeid, aga iga kord saab ta siis lahti seletada neid asju.
Aga täna avalikustas ta omapoolse ning väga detailse seisukoha kliimamuutuse osas. Nimelt ütles Mary, et jutt kliimamuutusest on täielik jamps ja tõi debatti uue vaatenurga: tegelikult juhib ju jumal kliimat ja ka päikest ja päike juhib omakorda peamiselt meie ilma. See on tähelepanuväärne ja murranguline muutus maailma supervõimu tõekspidamistes. On oodata, et see teadmine viiakse ka massidesse.
Kuna vabariiklased on lubanud taastada koolides ka piibliõppe, siis saab raamatute raamatust üles soojendada ka teiste valdkondade tarkusi. Nt tohib oma orja peksta üksnes nii palju, et too ära ei sureks. Kui selle vastu eksid, siis satud jumala vihkamise alla!

7) võta tavakeeles kokku, mida preester Liiva Uuest Testamendist tsiteerib
Georg Liiva
… Matteuse evangeelium 27: … 12 – Ent ülempreestrite ja vanemate (vale)kaebuste peale tema (Jeesuse) kohta ei vastanud Jeesus midagi
((sest Jeesus oli kolme aasta jooksul enne seda päeva kõigile silmakirjalikele Jumala Sõna teatavaks teinud – mis nüüdseks tähendab et: enne eesolevat ‘Ülestõusmispüha’ Jeesus kontrollib vaikides silmakirjalike meelsust kaaskodanike vastu)). …
… Hesekiel 20: … 38 – Ma (Issand) eraldan teie seast vastupanijad ja minu vastu ülesastujad: ma toon nad välja maalt, kus nad asuvad, aga Iisraeli maale (s.t. Issanda õnnistusse) nad ei tule; ja te saate tunda, et mina olen Issand. …
… Hesekiel 34: … Seepärast, karjased, kuulge Issanda sõna:
8 – Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, tõesti, kuna mu lambaid riisutakse
ja kuna mu lambad on roaks kõigile metsloomadele (mis on tähendamissõnas), sellepärast et ei ole (õiget) karjast,
ja kuna mu (Issanda) karjased ei hooli mu lammastest, vaid karjatavad iseendid, mitte minu lambaid,
9 – kuulge seepärast, karjased, Issanda sõna:
10 – Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma hakkan kimbutama karjaseid ja nõuan neilt oma lambaid ((s.t. kogenematuid inimesi, keda oldi petetud))
ning teen lõpu nende lammaste karjatamisele, et karjased ei saaks enam karjatada iseendid ((s.t.: nad nuumasid ennast ebaõigluse kaudu)). Ma päästan oma lambad nende suust ja need ei jää neile roaks.
11 – Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, mina ise otsin oma lambaid ja hoolitsen nende eest.
12 – Otsekui karjane tunneb muret oma karja pärast, siis kui ta on oma laialipillatud lammaste keskel, nõnda tunnen mina muret oma lammaste pärast ja päästan need kõigist paigust, kuhu nad on pillutatud pilvisel ja pimedal päeval.
13 – Ma viin nad välja (ebaõiglaste) rahvaste hulgast, kogun neid maadest ja toon nad nende oma (õnnistatud) maale;
ja ma karjatan neid Iisraeli mägedel (s.t. õnnistuses), veeojade ääres ja kõigis maa asustatud paigus.
14 – Heal karjamaal karjatan ma neid ja Iisraeli kõrgetel mägedel on nende söödamaa; seal lebavad nad heal söödamaal ja käivad karjas rammusal karjamaal, Iisraeli mägedel.
15 – Mina ise hoian oma lambaid ja mina viin nad hingama, ütleb Issand Jumal.
16 – Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra;
aga lihava ja tugeva (vastupanija) ma hävitan
((nii nagu on hävitatud kogu ajaloo vältel)).
Ma karjatan neid, nagu on õige. …

8) millest räägivad preestri teose kaks nopet?

Tiit Luht
Piibli 100 Teksti: Ühisosa usundite ja elu vahel
57. „Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus – millegi niisuguse vastu ei ole Seadus.” (Gl 5:22-23)
See tekst meenutab meile elus olulisi väärtusi – selliseid, mis loovad rahu nii meis endis kui ka meie ümber. Kui need omadused saavad osaks meie igapäevaelust, on elu kergem ja kaasinimestega suhted soojemad.
Ühisosa usunditega:
Budismis õpetatakse “kaheksat väärikat rada,” mis sisaldab ka õiget mõtlemist, kõnet ja tegusid – kõik need rõhutavad rahu, lahkust ja tasadust.
Hinduismis on ahimsa (vägivallatus) ja satya (tõde) põhiväärtused, mis sarnanevad headuse ja ustavusega.
Taoismis on olulised tasakaal ja lihtsus – tasadus ja enesevalitsus on kooskõlas Tao vooluga.
Eluline näide: Mõtle, kuidas liikluses rahulikult ja tasaduses tegutsedes jõuab sihtkohta palju mõnusamalt kui vihaselt signaalitades ja närviliselt kiirustades. Sama kehtib ka elus – rahulik meel ja lahkus toovad rohkem rõõmu ja rahu.
Huumoriga: „Kui Vaimu viljad oleksid toidud, oleksid need maailma kõige tervislikumad – null kalorit ja ainult kasulikku sisu!”
Tarkusetera: Need omadused on nagu sisemine aed – mida rohkem hoolitsed nende eest, seda kaunimalt need õitsevad.

Piibli 100 Teksti: Ühisosa usundite ja elu vahel
68.
“Siis ta päästis meid —
mitte õiguse tegude tõttu,
mida meie nagu oleksime teinud,
vaid oma halastust mööda.”
— Tt 3:5
Halastuse ja päästmise ime
Inimlik eksimine ja puudused on osa meie olemusest. Kuid see salm meenutab, et pääste ja arm on Jumala kingitus, mitte meie enda saavutuste tulemus. See tõstab esile halastuse suuruse ja armastuse sügavuse, mida inimene võib kogeda vaatamata oma puudustele.
Teistes usundites leiduv sarnane mõte:
Buddhismis rõhutatakse kaastunde tähtsust. Buddha õpetab, et tõeline kaastunne teiste vastu aitab meil ületada oma ego ja viib kõrgema mõistmiseni.
Hinduismis leitakse, et jumalik armastus ja halastus võivad puhastada hinge ning vabastada selle kannatustest, viies vabanemiseni.
Islamis peetakse Allahi halastust ja andestust suureks õnnistuseks, mis on kättesaadav kõigile, kes siiralt pöörduvad Tema poole.
Igapäevaelu peegeldus:
Kas oled kunagi kogenud hetki, mil keegi on sind toetanud, hoolimata sellest, et sa ise tundsid end ebatäiuslikuna? Sellised hetked tuletavad meelde, kui oluline on mitte ainult saada halastust, vaid seda ka jagada.
Kui tunneme, et oleme ebaõnnestunud, võime leida rahu, kui anname endale ja teistele armu. Halastuses peitub jõud, mis võib parandada katkise ja valgustada teekonda edasi.
Mõttetera: “Halastus ei mõõda väärtust; see kingib rahu.”
Leia tänases päevas võimalus olla halastuse kandja – kas siis kellegi teise jaoks või iseenda suhtes.

9) kirjelda oma suhtumist 10 käsusse ja nende järgimisse tänapäeval – sõnasta „sina pead kartma“, „sina ei pea mitte“ stiil jaatuseks, hirmuta usaldavaks alistumiseks

Kümme käsku
Kümme käsku (tuntud ka kui Moosese seadused või dekaloog, kr δεκάλογος) on kogum Vana Testamendi moraali- ja kultuspõhimõtteid, mida peavad oma alustalaks nii judaism kui enamik kristluse vorme, ehkki nende tõlgendamise ja järjestamise osas traditsioonid erinevad.
Heebreakeelses Piiblis on kümme käsku esitatud kahel korral, 2Ms 20:1–17 ja 5Ms 5:4–21. Teise Moosese raamatu järgi kirjutas Jumal need kahele kivitahvlile, mille ta andis Moosesele Siinai mäel. Tänapäeva teadlased on neis leidnud arvatavaid hetiidi ja Mesopotaamia seaduste ja lepingute mõjutusi, ent ei ole üksmeelel nende tekkeajas.
Kümme käsku
2Ms 20:1-17[1]
5Ms 5:4-21[2]
1 Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes:
4–5 Palgest palgesse rääkis Issand teiega mäel tule keskelt. … Ta ütles:
2 “Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast.
6 “Mina olen Issand, sinu Jumal, kes tõi sind välja Egiptusemaalt orjusekojast.
3 Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!
7 Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!
4 Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees!
8 Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees!
5 Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad,
9 Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad,
6 aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad!
10 aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad.
7 Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!
11 Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!
8 Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!
12 Pea meeles, et sa pead pühitsema hingamispäeva, nõnda nagu Issand, su Jumal, sind on käskinud!
9 Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi,
13 Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi,
10 aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja teenija, ega su veoloom ega võõras, kes su väravais on!
14 aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev! Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ei su sulane ega teenija, ei su härg ega eesel või mõni muu su loomadest, ka mitte võõras, kes on su väravais, et su sulane ja teenija saaksid hingata nagu sina.
11 Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Issand õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle.
15 Ja pea meeles, et sa olid ori Egiptusemaal ja et Issand, su Jumal, tõi sind sealt välja vägeva käega ja väljasirutatud käsivarrega; sellepärast on Issand, su Jumal, käskinud sind pidada hingamispäeva.
12 Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!
16 Sa pead austama oma isa ja ema, nõnda nagu Issand, su Jumal, sind on käskinud, et su päevi pikendataks ja et su käsi hästi käiks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!
13 Sa ei tohi tappa!
17 Sa ei tohi tappa!
14 Sa ei tohi abielu rikkuda!
18 Sa ei tohi abielu rikkuda!
15 Sa ei tohi varastada!
19 Sa ei tohi varastada!
16 Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!
20 Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!
17 Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!”
21 Sa ei tohi himustada oma ligimese naist! Sa ei tohi himustada oma ligimese koda, tema põldu, sulast ja teenijat, härga ja eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!”

Väike Katekismus: 10 käsku
[muuda | muuda lähteteksti]
KÜMME KÄSKU
nagu neid pereisa oma perele lihtsal viisil peab esitama.
Esimene käsk
Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat üle kõigi asjade kartma, armastama ja Tema peale lootma.
Teine käsk
Sina ei pea mitte Issanda, oma Jumala nime ilmaasjata suhu võtma, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes Tema nime asjata suhu võtab.
Mis see on? Vastus:
Meie peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me Tema nimel ei nea, ei vannu, ei nõiu, ei valeta ega peta, vaid et me Teda kõiges hädas appi hüüame, palume, kiidame ja täname.
Kolmas käsk
Sina pead pühapäeva pühitsema.
Mis see on? Vastus:
Meie peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me jutlust ja Jumala sõna ei põlga, vaid et me seda  pühaks peame ning heal meelel kuulame ja õpime.
Neljas käsk
Sina pead oma isa ja ema austama, et sinu käsi hästi käiks ja sina kaua elaksid maa peal.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat kartma ja armastama, nii et me oma vanemaid ja juhtkonda ei põlga ega vihasta, vaid et me neid austame, teenime, nende sõna kuulame ning neid armastame ja kalliks peame.
Viies käsk
Sina ei tohi tappa.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me oma ligimese ihule ega hingele ei tee ühtki kahju ega kurja, vaid et me teda aitame ja temale head teeme kõigis ihuhädades.
Kuues käsk
Sina ei tohi rikkuda abielu.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me vooruslikult ja puhtalt elame nii mõtetes, sõnades kui tegudes, ja et igaüks armastab ja austab oma abikaasat.
Seitsmes käsk
Sina ei tohi varastada.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me oma ligimese raha või vara ei võta ega võltsitud kauba või petmisega enda kätte ei kisu, vaid et me aitame kasvatada ja hoida tema vara ja peatoidust.
Kaheksas käsk
Sina ei tohi anda valetunnistust oma ligimese vastu.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me oma ligimese peale valet ei tunnista, teda ei reeda, keelt ei peksa ega tema kohta laimujutte ei levita, vaid et me tema eest kostame, temast head räägime ja kõik asjad hea poole pöörame.
Üheksas käsk
Sina ei tohi himustada oma ligimese koda.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me oma ligimeselt ei püüa saada tema pärandust või koda kavaluse või seaduse väänamisega, vaid et me teda aitame seda enesele pidada.
Kümnes käsk
Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis talle kuulub.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me oma ligimese abikaasat, peret ega kariloomi ära ei meelita, ahvatle ega vägisi ei võta, vaid et me neid manitseme paigale jääma ja usinalt oma kohust täitma.
Mida ütleb nüüd Jumal kõigi nende käskude kohta? Vastus:
Ta ütleb nii: Mina, Issand, sinu Jumal, olen vali Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad, aga neile, kes mind armastavad ja minu käske täidavad, osutan ma heldust tuhandest põlvest saadik.
Mis see on? Vastus:
Jumal ähvardab nuhelda kõiki neid, kes astuvad üle neist käskudest. Seepärast peame kartma Tema viha ega tohi teha nende käskude vastu, aga Tema tõotab armu ja kõike head kõigile, kes neid käske täidavad. Seetõttu peamegi Jumalat armastama, Tema peale lootma ja heal meelel Tema käskude järgi elama.

10) kus ja millal Jeesuse kingitud palvet loetakse – kas ja mispuhul sina palvetad, mismoodi?

Meie Isa Palve
Meie Isa, kes sa oled taevas!
Pühitsetud olgu sinu nimi!
Sinu riik tulgu,
sinu tahtmine sündigu
nagu taevas, nõnda ka maa peal!
Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev!
Ja anna meile andeks meie võlad,
nagu meiegi andeks anname oma võlglastele!
Ja ära saada meid kiusatusse,
vaid päästa meid ära kurjast!
Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.

Unt ja Une-Mati
Eesti Matide kohta kehtib ladinakeelne väljend „nomen est omen“ – reeglina sellenimelisi ei tühistata ega süüdistata selle eest, et nad andsid oma ajastul endast parima. Värskenduseks neile, kes on tüdinenud küsimast, kuhu Kati karu sai, kalambuuritsegem: võti on Mati all. Naljatades öeldakse kõige tõsisemaid asju – narrilegi selge – ning just täpselt võtmeisikud meie Matid ongi.
Tele-Talviku kohta sobib väljend „korüfee“ ja täna Eesti Teaduste Akadeemiat juhtiv Saarma on oma meeskonnaga vähemasti Põhjalas peaaju lagundavate haiguste – parkinson ja multipleks – tüvirakkudega tervendamise pioneer ja superstaar.
Eliste juhtis „Reklaamiklubi“ ajal, mil igasuguse defitsiidi krooniks KTV kõrval ainult üks ETV oligi – kõigest oli puudus, väärt kraam liikus leti all, tänavatel looklesid vorsti ja raamatute (!) järjekorrad ning põhiline ärimudel oli tutvuse kaudu, erilubadega või talongi alusel pruutkleidist Moskvitšini.
Kaal ja loomaaed on meie teadvusse kinnistunud sünonüümidena – Tallinna zoopargil on küll uus juht, ent kui midagi kaalukat on vaja öelda kas õnnelike õrrekanade või tiigrikutsude asjus, kutsutakse ikkagi Tema Ise tõde sõnastama.
Siinkirjutaja elus oli üks märgiline päev – kultuurkapitalile oli vaja Meistrite soovitusi ning Mati Unt kirjutas soovituse draamateatri fuajees, Harju tänava kirjanike maja ühes tiivas tegi noorele kirjanikule seda au Jaan Kross vaatega kohale, kus nüüd tema monument seisab ning Aleksander Suuman kirjutas oma adjustaadi sedasi: „Kati Murutar on Harri Vasara plaadistamata laul – kaigub vabalt ringi.“ Sel päeval nägin kõiki kolme viimast korda – hea, et ei teadnud – kas kulka toetuse sain ja millise raamatu jaoks, ei mäleta…
Küll aga hoolitses just äsja kultuurisaade „Kirjandusministeerium“, et Voorel sündinud ja Tartu 8. keskkooli – kirjanduskallakuga mõistagi lõpetanud Mati Unt oma nurruva heatahtliku salavaluliku huumorisoonega ei ununeks. President Alar Karise raamatuklubis arutasid ja harutasid Unti kui linnainimest ja kassiväelast kirjandusminister Juur, President ja Andrus Kivirähk, kelle vaimne isa „Argimütoloogia“ autor on. Wikipedias muide on näpukas – „agrimütoloogia“.
Nii hüvasti kui ka tere, kollane kass, oma pehme ujedusega on Imedemaa Alice’i irvikkiisust valgusaastate kaugusel ning kinnitavad külgetõmbeseaduse kehtimist: leebelt heatahtlikku härrasmeest ei nimetatud nt iialgi sariabiellujaks ega pandud pahaks tema ENSV teenelise tiitlit.
Abikaasa Ela Tomson pühendas oma elu koos järgmise paarilise režissöör Mati (!) Põldrega Pärnule, kus teenib orkestrit ja kaitsejõudusid ka Mati Põdra ning esimese alternatiivkirjastuse Perona rajas Mati Vaga.
Tartu vaim Matti Milius tegi samas ajalugu ülikooli raamatukogu ees purskkaevus kümmeldes ja luuletades, et keelatud kirjanduse ümbertrükkimiseks mehhaanilisel kirjutusmasinal jõudu koguda. Alati käppadele maandunud Undist jutustab wikitark: „Ta töötas aastatel 1966–1972 Vanemuise teatris ning 1975–1981 Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri kirjandusala juhatajana, 1981–1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatel 1992–2003 töötas Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. 2005. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ja sadakond teatrilavastust. 1980. aastal kirjutas ta alla 40 kirjale.“
Öös müttajaid tuvastanud ja tunnetanud Mati maandus pehmelt käppadele – selsamal Moskva-Tallinn olümpiaaastal venestamise vastu astunud ENSV teeneline kirjanik saatis Lydia Koidula ja Aino Kallase etenduses „Vaimude tund Jannseni tänaval“ omavahel asju arutama ning ise abiellus seni Mare Puusepa, Kersti Kreismanni ja Liiga.
Väärikat mehenime kandev Lii Unt läks lesena Indias ülikooli, elab ja särab Varanasis ning samal ajal, kui tema kommentaarid FB-sõprade postitustele on teravad-terased-teistmoodi, on tema enese profiil hindukeelne.
Teatmeteosed peavad tarvilikuks teatada, et poeg Indrek oli abielus Pille Mineviga, samas lavastatakse ja võetakse jutuks pigem tema kui kahekordse Friedebert Tuglase novellipreemia ning Juhan Smuuli preemia laureaadi tähtteoseid „Surma hinda küsi surnutelt“ ja „Sügisball“.
Kaks korda teatriliidu, kulka kahe aastapreemia, Priit Põldroosi ja Aleksander Kurtna nimelise preemia laureaat, Poola ordeni ja 2000. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaler ning Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga pärjatu ühendas teatrites nii ootuspärased kui ka üllatuslikud kolleegid.
Tartu Sadamateater ja Kivirähk, Vanalinnastuudio ja Golding, Rakvere ning Pinter ja Suuman,
Von Krahl ning Luts ja Shakespeare, Pärnu ning Strindberg ja Rubinsteini ooper „Deemon“,Soome Rahvusteater ning Saluri ja Mrožek, Eesti Draamateater ning Vaclav Havel, Ibsen, Beckett ja Rannet, Noorsooteater ning Tolstoi, Lermontov, Dostojevski, Garcia Lorca, Goethe, Märta Tikkanen, Tuglas ja Tammsaare, Vanemuises Schiller, Anouilh, Bulgakov ja Tšehhov.
Mati Unt ise kirjutas näidendid „Graal“, „Charley tädi“ ja „10 neegrit“. Tema filmid „Sügisball“, „100 aasta pärast mais“ ja „Võlg“ tükkis surnutelt surma hinna küsimisega on klassika kullafondis.
Romaanist „Räägivad“ tegi Eesti Üliõpilaste Seltsi sõpruskond Hagi Sheini juhendamisel kuuldemängu, ehkki tulevase taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimese valitsuskabineti mõni minister eelistanuks „Doonori meelespead“, teine öös olevaid asju, müttajaid või kollast kassi.
Kuna kassil on üheksa elu, jõudis vabade kunstide professor tõlkida vabahärra von Münchhauseni lood ning Carl Gustav Jungi (šveitsi psühhiaater, psühhoterapeut ja analüütilise koolkonna psühholoog) „Tänapäeva müüt. Asjadest, mida nähakse taevas.“
Unenägude tooja Une-Mati oli üsna üheaegselt peategelaseks Heiki Vilepi ja Dagmar Normeti töölaual, sest asjad on õhus selleks, et neid müstilises sünkroonis sealt alla noppida.
Mõningane müstika on ka ühel kalendriaastal sündivad kokkusattumused – ka siis, kui meie kalender, koolitarkus ja kogu maatriksi kompott on vale ning ainult etiooplased taipavadki õige ajaarvamise järgi elada. Meie varjutatud hämaepohhi aastal nr 1967 lõpetas Tartus Unt ülikooli, Gabriel Garcia Marquez kirjutas ladina maagilise realismi kroonijuveeli „Sada aastat üksildust“. Kolumbia meister kirjeldas tänapäeval ülisageli jutuks olevat hinge pimedat ööd, mis järgneb ärkamisele ning eelneb ülestõusmisele – seda teab kõige paremini mitmete sajandite magamisi ja teadvele tulemisi jälginud Une-Mati. Ning selsamal aastal sündis brežnevlikku paradiisi Kati Vasar, et koos Vigri ja Mišaga 1980ndaks hruštšovi-lubatud kommunistlikule õnnemaale sõuda. Sõidame!

Läbipõlemine

Läbipõlemine

Meie millenniumi võib nimetada sündroomide epohhiks, sest vaimsete häirete klaster koosneb tervest sündroomide sarjast. Oleme kõnelnud keele ja kirjandusega külgnevalt praegusest piinatud geeniuste nihete valikust – kirjanike diagnoosid, nartsissism, ATH, autism, bipolaarsus, POTS, depressioon, ärevus ja sajasoolisus… Suur osa neist siltidest kaasneb veel ühe kompleksse sündroomi, läbipõlemisega – nad nii põhjustavad kui võimendavad üksteist või ilmnevad tagajärgedena.
Külgetõmbeseadusele vastavalt ilmuvad mingist teemast huvituva inimese ette järjest sellega seonduvad kirjatööd ja pakkumised: täna tunduvad tänu fookusele olevat ümberringi kõik läbipõlenud – mispeale kogu eeter ägab: „Ainiidöbreik!“
Äripäeva e-pood pakub teost „Läbipõlemine“, dr Google soovitab lisaks Jennifer Mossi raamatut „Läbipõlemisepideemia“. Igas issanda keeles jagatakse nii lühikest kui ka traktaadipikkust teavet, et loomingulise läbipõlemise tingib iseenese pidev piitsutamine. Ma pean, sellest tulenv unevõlg, keemiseni väsinud aju, ärevus-deprekas-POTS ning igakülgne füüsiline reaktsioon – kõrge vererõhk, südame jukerdamine, kehakaalu tõus või langus, kasvajad…
www.reddit.com/productivity
Kliinikumi kodulehekülg ja interneti entsüklopeedia selgitavad: „Stress on edu hind ning läbipõlemine algab headest kavatsustest.
Läbipõlemissündroom on emotsionaalse ja vaimse kurnatuse seisund, mis toob kaasa alaneva hinnangu endale kui professionaalile ning võib süvenedes laieneda ka isiksuslikele omadustele.
Kurnatus tähendab ennekõike psühholoogilist ning emotsionaalset väsimust, mis viib võõrandumiseni, arvatakse, et ei sobita oma ametisse, kaob töörõõm.
Tekib emotsionaalse tühjuse tunne, kaob entusiasm, väheneb töövõime, halveneb tervis, rahulolematus enda ja oma tööga järjest suureneb ning lõpuks kannatabki ka töö kvaliteet.
Läbipõlemisele on omane vaimne kurnatus, energia ja tahte alanemine, inimesed tunnevad end “tühjaks väänatutena”. Inimene muutub ükskõikseks oma töö suhtes, tema kompetentsus väheneb.
Läbipõlemist iseloomustab depressiivne meeleolu. Inimese emotsionaalsed ressursid on kurnatud, kuna liiga palju energiat on kulutatud liiga pika aja jooksul.
Läbipõlemist ei tohiks samastada depressiooni või stressiga, kuigi see kätkeb mõlemale seisundile omaseid tunnuseid. Läbipõlemise põhjusi tuleks otsida eelkõige töökeskkonnast – see on enamasti pikaajalise tööstressi tulemus, mis kujuneb ebaõnnestunud katsetest tulla toime erinevate negatiivsete stressoritega. Läbipõlemine erineb depressioonist lokaalsuse poolest: kui depressioon on generaliseerunud seisund, siis läbipõlemine on töökeskne.“
https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4bip%C3%B5lemiss%C3%BCndroom
Solopreneurs – vahva nimetus üksinda oma koorma kandjate kohta puudutab nii kunstnikke ja kodukontoris töötavaid IT-inimesi kui koduperenaisi. Www.forbes.com ja www.mediabistro.com kirjeldavad üksmeelselt, kui hull on rassimine ilma tagasiside ja tunnustuseta. See on arvutis või võõrsil kangelastegusid sooritavatel sangaritel ja ööpäevaringselt rakkes pereemadel ühine jama: saavutusi ei nähta ega kiideta.
Lihtsam ei ole samas ka meeskondlik mentaalne peessekukkumine, mida kogevad ärimehed ja poliitikud – kes on sageli nii üht kui teist ning satuvad eetilisse kahvlisse. Eestis on sellise skisofreenilise topeltmoraali ja sellest tulenevate kahestunud vassimiste ilmsikstuleku kõrgaeg.
Maskid ja võltsfassaad varisevad „rahvajuhtide“ mineviku eest ning selgub, et meie tilluminaadid on kogu aeg olnud rahva vastu. Neid endid põletab läbi paratamatu valede meelespidamine, kambast kellegi murdumine ja tõe ärarääkimine – aga ka inimlik versus poliitiku eetika-vastutus.
Paradoksaalsel kombel kogevad politseinikud ja kurjategijad ühesugust läbipõlemise tuleriita. Dostojevski „Kuritöö ja karistus“ kirjeldab, mil moel mõrtskas iseennast omaenese kõrvade vahel läbi küpsetab ja perfektseimagi roima järel lõpuks ikkagi vahele jääb.
„Kättemaksukontor“ jt meiemaised seriaalid on uurijatele ja mentidele-võmmidele selles mõttes halastanud, et erinevalt tegelikkusest meie omad rajult jooma ei kuku ning nende abielud ei lagune – stsenarist Mihkel Ulmani armust on nemad vallalised puha.
Kirjanike läbipõlemissündroomi kirjeldavad allikad samuti tinaninade taimelavana, mida väetab enesest pideva produktsiooni väljapeksmine, kuni arvutiekraan või tühi paberileht muutub koletiseks, mis oma täitmatu nõudlikkusega aina tahab midagi. Soovitatakse joogat ja meditatsiooni ning blokki trotsides kikivarvul ja inglitiivul ettevaatlikult siiski kirjutada.
Õpetajate burnout on vastupidise sisepõlemismootoriga: helde jagaja üha annab ja sisendab, aga uue hea ilma teismelisi telefonist välja siia ja praegu jagatut omandama ei saa ega saagi saama. Loomulikult tabab madalapalgalist misjonäri enesehaletsus ja -süüdistus: „Läbipõlemissündroom on kaval varas, mis röövib hiilival viisil meist parimad ja helgeimad. Muudab positiivsed omadused nagu entusiasmi, kire ja lõppematuna tunduva energia tumedaks pilveks, millest kallab alla küünilisust, põhjatut väsimust ja lootusetust. Ja sellel ei paista tulevat lõppu. Ülesanded muudkui kuhjuvad ja alati on tehtud liiga vähe.“

Läbipõlemissündroom – mis see on ja kuidas seda ära tunda

Läbipõlemine, ärevushäire ja depressioon ei ole moenähtused, vaid korduvalt ka Piiblis kirjeldatud inimloomuse tagasilöögid. Nii Taavet kui Elia olid ikkagi inimesed, ka Aabram ja Mooses kippusid mõnel ebainimlikult rängal hetkel alla andma. Tänu sellele, et ei andnud, oleme meie täna siin.
Oma ärevuse ja migreenide käes kärsahaisu tundes ära loobu sinagi: mine õue, hinga ja vaiki ning jaksad jälle – korduvalt kontrollitud. Ühtlasi saad netiavarustest kümnete ja tuhandete kaupa kogenute ja kõrgesti haritute näpunäiteid fööniksina tuhast tõusmiseks.
https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120359642/ulesanded-muudkui-kuhjuvad-ja-alati-on-tehtud-liiga-vahe-labipolenud-toorabajate-kogemuslood

2) korrasta tekst 3) anna kirjanik-kooliõpetaja Jürgenile nõu, kuidas ellu jääda 🙂

Jürgen Rooste läbipõlemisest

Ma pole vist kunagi elus veel nii väsinud olnud. Ma vaatan töökuhilale, mis ees seisab. Ma vaatan asjadele, mis kodus on vaja ära teha. Ma vaatan armsatele inimestele, kellele pean suutma rohkem tähelepanu ja tuge anda. Ma vaatan pättustele-jamale, mis kassid kokku keeravad. Ja ma pole päris kindel, kuidas ma kõik selle ära teen või mis järjekorras. Ma siinkohal üldse veel ei maininud oma tervist või füüsilist/vaimset vormi, millega peab tõsiselt tööd tegema. Aga noh, kõik algab sellest, et kassidele uus vesi panna ja toit… Aga ikkagi, siis on nagu hingenööriv paanika, et kõik see muu, mida on nii palju ja mis on nii suur ja kättesaamatu, et kuidas ma üldse selleni jõuan ja tehtud saan? Sammhaaval, ma tean, aga need sammud tunduvad ka tinased-rasked, aeglased. Ja siht või eesmärk on kuskil niiii kaugel, et kas üldse sinna saabki välja jõuda? Samas mul pole ju otse häda võrreldes inimeste ja maailmaga üldiselt, ma saan nagu hakkama ju, teen kuradipalju tööd vahepääl ja katsun kuidagi iseendaga ka tegelda ja… joon palju-palju vähem kui kunagi varem … ma pole üldse kuskil põhjas justnagu, aga ikka on siuke tunne, et õhku tuleb napilt sisse, et nina saab napilt pinnale. Ja iga asi on viimase vindini keritud. Äkki see on loomulik tunne, äkki see ongi kõigil, võinoh, väga paljudel nii, äkki teistmoodi praegu ei saagi elada. Sõda on siinsamas, sammukaugusel, võib meieni jõuda üsnapea. Teritasin oma tando-mõõka ükspäe (tulirelvi mul pole), ja mõtlesin, kas ma päriselt tahaks seda teise inimese vastu kasutada — kui see teine inimene ründab mu lapsi või lähedasi, siis muidugi! Aga muidu… Ühesõnaga. Ma pole päris kindel, aga ma tean-tunnen veel inimesi, kes on samamoodi väsinud. Kas me ühiskond, me kogukond on ka äkki väsinud? Kuidas sellest välja tulla, kas peaksime üksteist rohkem hoidma? Arvestama sellega, mis teised vajavad, ka need, kelle maailmavaadet me ei jaga… Kas kuidagi saab siit edasi? Hästi edasi? Poolhästi? Olge hoitud. Ma katsun nüüd palju-palju tööd ära teha, et tunda end äkki natuke rohkema ja paremana… Ja et hommikuõudusest lahti saada. Pai.

3) Refereeri psühhiaatri teksti – reasta 10 olulist punkti, mis sind isiklikult kõnetavad

Läbipõlemissündroom: mis see on ja kuidas seda ennetada?
Kui oled läbi põlenud, siis tõenäoliselt sellepärast, et oled liiga hea, mitte seetõttu, et oled halb. Neil, kellel on suurim oht läbi põleda, on alati kõrged nõudmised endale ja teistele ning nad hoolivad inimestest väga. Läbipõlemise ennetamiseks on kõige olulisem seada endale realistlikud piirid ja mitte neid ületada, soovitab Eesti Psühholoogide Liidu Kliinilise psühholoogia erialasektsiooni juhataja, kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskusest Sensus.
Inimene on mõtlev ja emotsionaalne olend. Nii on ka negatiivsed emotsioonid, irratsionaalne mõtisklemine ja düsfunktsionaalne käitumine aspektid, millega igaüks aeg-ajalt kokku puutub. Enamasti suudame need mõtted vaidlustada, halb tunne ei püsi seetõttu kaua ning ei mõjuta suurel määral meie igapäevast toimetulekut. 
Kliinilises praktikas kohtame sagedasima sekundaarse häirena depressiooni, mille korral korduv üldistav negatiivne mõtisklemine viib püsiva meeleolulanguseni, motivatsiooni, tahteaktiivsuse ja naudingu vähenemiseni enamikes olulistes eluvaldkondades (sh töö ja töövälised tegevused), mida omakorda kinnitab käitumuslik vältimine. 
Läbipõlemissündroom – mis see on? 
Kliinilises praktikas vähekasutatud, kuid tavakõnepruugis laialt levinud „läbipõlemine“ asetseb eelmainitute vahepeal. Läbipõlemine on stressisündroom, mida kogetakse seoses oma tööga. Kirjanduses on seda nimetatud ka tööga seotud depressiooniks. Sisuliselt pole see siiski õige. Depressiooni korral avalduvad sümptomid olukordadeüleselt, läbipõlemise korral siiski vaid tööga seonduvalt. Läbipõlemissündroom pole haigus ja sellise nimega häiret psüühika- ning käitumishäirete klassifikatsioonist ei leia. 
Sagedasimad läbipõlemise sümptomid on igapäevane tahtmatus minna tööle, mõtted läbikukkumisest, viha ja käegalöömine, isoleerumine ja eemalehoidmine, tööpäevaringne väsimus ja kurnatus, ükskõiksus ja huvipuudus oma töö suhtes, positiivsete emotsioonide puudumine klientide suhtes, pidev kella vaatamine, kliendikontaktide vältimine, küüniline ja süüdistav hoiak klientide suhtes, kolleegidega aruteludest loobumine, sagedased külmetushaigused ja peavalud, töölt puudumine, kehv uni, ülemäärane ravimite või alkoholi tarvitamine jne. 
Läbipõlemise definitsioon on hägune, kuid üldiselt peetakse selle tunnusteks füüsilist, psüühilist ja emotsionaalset kurnatust seoses oma tööga. Läbipõlemisest on enim ohustatud spetsialistid just sellistel erialadel, mis tegelevad teiste inimeste abistamisega (arstid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, õpetajad jt). Sellistes valdkondades tegutsevatel inimestel on sageli kõrged ideaalid ja suur soov teisi aidata.  Ebarealistlikud standardid pannakse aga reaalses elus kiiresti proovile, kuna töötatakse pidevalt inimeste probleemide ja rahuldamata vajadustega. Avastatakse, et abi, mida saame pakkuda, on alati limiteeritud ja sageli ebapiisav. See viib esimese läbipõlemissündroomi staadiumini: emotsionaalse kurnatuseni. Seejärel toimub järk-järguline emotsionaalse seotuse vähenemine oma klientidega ja taipamine, et liigne emotsionaalne hõivatus tekitab hoopis endale probleeme, mistõttu panustatakse abistamisse vähem. Nii tuntakse end klientide poolt ärakasutatuna. See toob kaasa  klientide ebaisikulise kohtlemise (teine läbipõlemise staadium). Kui emotsionaalne kurnatus ja negatiivsed hoiakud klientide suhtes on kujunenud, siis kasvab rahulolematus iseendaga. Spetsialistid võivad mõelda, et ei mõista oma kliente ega saavuta piisavalt nendega töötades. Nii süvenevad veendumused, et ei olda oma töö väärilised, ja enesehinnang langeb. Töösse panustatakse seejärel järjest vähem (läbipõlemise kolmas staadium), mis kinnitab eespool toodud uskumusi ja säilitab negatiivseid emotsioone. 
Mainitud sümptomid tekivad järk-järgult ja võivad väljenduda erineval määral. Sekkumata võib läbipõlemissündroom saada eelseisundiks mitmetele psüühika- ja käitumishäiretele. 
Läbipõlemine võib tekkida nii isiksuslikel kui ka töökorraldusest tingitud põhjustel.
Näiteks võib koondamise tõttu ühele inimesele jääda ülemäära suur tööülesannete hulk, millega ei olegi reaalselt võimalik nõutud ajaga toime tulla. Sellisel juhul on läbipõlemissündroom normaalne reaktsioon ebanormaalsele olukorrale. 
Kes on ohustatud läbipõlemissündroomist? 
Kõrgeim risk läbi põleda on nn tööst sõltuvuses olevatel (ingl keeles workaholic) isikutel. Viimast esineb enam A-tüüpi ja obsessiivsete joontega isikutel.   
A-tüüpi isiksused tegutsevad ja räägivad kiiresti, žestikuleerivad rõhutatult, nad on kannatamatud ja kiirustavad pidevalt, soovivad ka teisi tagant kiirustada, lõpetavad teiste lauseid nende eest, teesklevad kuulamist, kuid ise mõtlevad muule, vahetavad sageli teemat selleks, et saaks endale huvitavast kõnelda, võtavad endale liiga palju ülesandeid liiga lühikeseks ajaks ja korraga, vihastavad, kui teised inimesed on neist aeglasemad või vähem motiveeritud. Sellised inimesed on väga võistluslikud, neil on raske lõdvestuda. Isegi kui nad seda teevad, siis tekib süütunne, mis ei lase meeldivaid tegevusi nautida.
Sellistel isikutel on raske tekitada ja säilitada tasakaalu oma töö- ja eraelu vahel. See omakorda toob kaasa rahulolematuse lähisuhetega või isegi lahkumineku. 
A-tüüpi isikud ei ole ise muutusest huvitatud, kuna usuvad, et käituvad õigesti ning just teised inimesed peaksid end muutma ehk siis tegema asju kiiremini ja enam. Põhjus taolise käitumise jätkamiseks on kindlasti ka selles, et meie ühiskond aktsepteerib seda ja tasustab kõrgelt. Selliselt käituvatel isikutel on kordi suurem tõenäosus paljude erinevate psüühika- ning käitumisprobleemide, sealhulgas läbipõlemise väljakujunemiseks. 
Ka inimesed, kes on perfektsionistlikud ning tähtsustavad liialt korda, reegleid ja plaane, on altimad kogema läbipõlemist. Obsessiivseid isikuid iseloomustab jäik ja paindumatu mõtlemine. Neil on kõrged standardid kõige suhtes, mida ette võetakse. Töö kontekstis on nad sageli väga rahulolematud, kui asjad ei ole nii, nagu nemad tahavad. Nad kulutavad palju aega selleks, et oma reegleid kehtestada. Nad proovivad kontrollida teiste käitumist, nõuavad endalt ja teistelt reeglite ning kindlate standardite järgimist. Nad ei salli vigu. Neil on raske ülesandeid teistele delegeerida, sest usuvad, et teised ei tee neid piisavalt hästi. Nad proovivad korda luua kõiges, ka neis asjus, mida ei peaks korrastama või järjestama. Kui asjad ei lähe nende soovide järgi, siis võib tekkida ärevus või viha. Sagedased on tülid kolleegidega, kes käituvad soovitust erinevalt. 
Kui ootused on ebarealistlikult kõrged (näiteks: asjad peavad kiiresti ja kohe juhtuma. Kõik peab olema maksimaalselt hästi tehtud. Kõik peab minema minu tahtmise järgi.), siis on läbikukkumine ka kerge tulema, sest kõik asjad ei lähe enamasti nii, nagu sooviti. See tekitab negatiivseid emotsioone (pettumus, viha, süü, häbi, ärevus jne) ja toob kaasa probleemse käitumise (ületöötamine, vältimine, tülid jms). Selline „mõtte-tunde-käitumise“ nõiaring kipub ilma spetsiifilisi oskusi õppimata ning rakendamata säilima ja süvenema. 
Mida teha, kui oled läbi põlenud? 
Esmalt tuleks hinnata objektiivset tööolukorda ja leida, kas tööülesanded ja tähtajad on realistlikus vastavuses. Kui leitakse ebakõla, siis tuleb sellega kindlasti kiiresti tegeleda.
Teiseks tuleks üle vaadata isiklik läbipõlemise tekkerisk. Loomulikult pole siinkohal eesmärgiks muuta inimese isiksust, küll aga käitumist ning mõtlemise sisu ja protsessi, samuti negatiivsete emotsioonidega tegelemise ebakohaseid viise, mis probleemi säilitavad või süvendavad. Kognitiiv-käitumisteraapia tehnikatest on siin enim abi. Uute oskuste õppimise ja kasutamise eesmärgiks on muuta düsfunktsionaalset mõtteviisi (sealhulgas kõrgeid standardeid ja ebarealistlikke ootusi endale ning teistele), samuti muuta käitumist nii, et lühiajalise positiivse kasu (saab asjad kiiresti tehtud, ehk ka ülemuselt kiita) asemel ei saadaks pikemaajalist kahju (läbipõlemissündroom). 
Kõrgeid standardeid tuleb õppida ära tundma ning nende kõrvale püstitama käitumuslikes terminites realistlikke ja saavutatavaid ülesandeid. Õigesti planeeritud tegevusi tehes vaidlustatakse kõrgeid standardeid ja õpitakse ära, et nende poole pürgimine viib paratamatult läbikukkumiseni. 
Läbipõlemissündroomi all kannatajatel on igapäevased tegevused ilmselgelt saavutusega seotud tegevuste poole kaldu. Tööga seotud tegevusi on liiga palju, meeldivaid liiga vähe. Elus peab aga olema saavutuste ja meeldivate tegevuste vahel tasakaal. Meeldivaid tööväliseid tegevusi võiks olla erinevaid: kodus ja kodust väljas, üksi ja teistega koos, vaimseid ja füüsilisi. Kui meeldivaid tegevusi on vähe, siis positiivne emotsionaalsus langeb ja läbipõlemissündroomil (aga ka depressioonil) on kerge tulla. 
Kui ise hakkama ei saada ning tööga seotud emotsionaalne kurnatus, negatiivne mõtteviis ja probleemne käitumine püsivad, võiks alati individuaalselt pöörduda kliinilise psühholoogi vastuvõtule probleemide hindamiseks ja vajalike uute oskuste õppimiseks. Palju abi võib saada ka kliinilise psühholoogi supervisioonist töökohal selleks, et tööst, isikutest ja keskkonnast tulenevaid riske hinnata ning vahetult  sekkuda. Vajadusel võiks abi saamiseks pöörduda ka töökeskkonnaspetsialisti poole.
Autor: Katri-Evelin Kalaus, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus Sensus, Eesti Psühholoogide Liidu Kliinilise psühholoogia erialasektsiooni juhataja – Täisversioon artiklist ilmus ajakirjas Apteeker (oktoober 2015)
5) võta lühidalt kokku, kes ja miks olid Piibli-tegelased-läbipõlenud

Betsy St Amant Haddox:
Everyone gets tired and burned out. Our current culture makes this even easier to accomplish by giving us tools that essentially mean we never unplug. We’re never unreachable. Multiple devices stay at our fingertips, ensuring that work and marketing and promotion, and information are only ever a few clicks away. Unfortunately, that also means that effort, striving, and sensory overload are only a few clicks away.
How often have you sat down to read a book, play a game with your kids, or eat dinner and found yourself scrolling through your email, social media, or text messages…and you don’t even remember picking your phone up? Yikes. We’re on autopilot, falling deeper and deeper down the well, and by the time we look up, we can barely see daylight. Add to that overload the very real burdens of financial stress, trying to keep our kids in a good school, or safe tires on the car, or plenty of food in the pantry, and well…
It’s easy to get burned out. 
But I believe Christians compound this problem for themselves. So often, when believers reach that stage of over-stimulated, over-informed, overworked burnout, they go a step further and add an extra weight to their already weary shoulders—guilt.
If you grew up in church, you likely heard it preached (often!) how important serving can be. How crucial it is to give back, to deny yourself, take up your cross, and get on the nursery rotation, already! Ladle soup for the homeless. Teach Sunday School. Give a substantial tithe. Donate. Volunteer. Pour. 
But you can’t pour from an empty cup. 
Serving and sacrificial love are Christ-like qualities that we should aim for. The trick, however, is recognizing we can’t permanently stay in that spot of pouring. Even Jesus retreated from the crowds and ministry to go pray. How much more so do we need that time of refueling and restoration? 
One of the best ways to combat guilt and condemnation is to recognize the beautiful concept of relatability. Having someone hear our woes and confessions, hear our struggle and guilt, and respond with “me too” brings a huge sense of relief and healing. It’s good not to feel alone. It’s motivating. It’s comforting. 
To show we’re in good company, here are four Bible characters who also experienced burnout. (And the what-to-do’s and what-not-to-do’s we can glean from their examples!):
1. David
The Psalms are filled with David’s praises but also with his laments. He wrote beautiful, breathtaking accounts of God’s glory and faithfulness, but he also wrote many pieces from the depths of despair. David is one of the best examples in the Bible of how it’s perfectly acceptable to have feelings and to process them—and how always to point those emotions back to God and realign them under what we know to be true about the Lord. 
David is known for his full spectrum of extremes. He was a “man after God’s own heart” but also infamous for a series of sins that ended with generations of consequences. When he committed adultery with Bathsheba, he didn’t stop there—he had her husband murdered to try to cover his sin. Then he lost the baby born from that union and had all manner of drama with his future sons. But despite himself, David’s story is one of redemption and the Lord working in him through all the ups and downs. We’d be silly to think David didn’t experience burnout in his journey. After all, he ran and hid from frequent attempts on his life, lived in caves, fought in wars, fought wild animals, and fought a giant…to name a few.
2 Samuel 21:15 (ESV) “There was war again between the Philistines and Israel, and David went down together with his servants, and they fought against the Philistines. And David grew weary.”
He grew weary. And understandably so. I don’t think Scripture would document this fact outright if it weren’t there for us to learn from. David had been around the track a few times, and they didn’t even have coffee then! We can learn from him how to turn to the Lord in our deepest pit of bad days, overwhelming emotions, and fear, and yet continue to stand firm on Christ the Rock. 
2. Elijah
Elijah is a rare yet perfect example of the power behind a nap and a snack. This man of God had just participated in a major miracle, seeing God answer his prayer during an “idol competition,” where wicked Ahab was wrongly convinced his idols would show up and provide for the sacrifice. But there was only silence. Then the One True God, Elijah’s God, came in a fiery flood of power and put everyone to shame. We’d assume that Elijah would be riding that high for a while! But evil queen Jezebel did not like how that story went, so she sent a messenger to threaten Elijah with his imminent death. Instead of trusting God to show back up for him as He’d literally just done, Elijah ran away. He fled into the desert and sat down under a tree, where he proceeded to ask the Lord to take his life. This might be the first officially recorded pity party in all of history. (See 1 Kings 19)
But before we slam Elijah too much, let’s take a step back and consider how often we do the same. How frequently do we experience closeness with God, an answered prayer, or some other form of “God moment,” and then immediately fall into a season of doubt or sin?
Thankfully, this story continues to provide the example that God sees and cares for us, even when we’re overreacting. The Lord sent an angel to Elijah, who brought him a freshly baked cake and a jar of water. After he ate, he took a second nap, woke up, ate a second snack, and then went on his way. If you keep reading into 1 Kings 19, you’ll see that Elijah continued to encounter God in amazing ways after his famous nap & snack combo. He wasn’t punished for his burnout; he was taken care of and continued in his purpose.
Shouldn’t we do the same?
3. Job
Ahh, Job…perhaps the singular book of the Bible that makes us the most uncomfortable because it forces us to ask ourselves the hard question, “what would we do in that situation?”. Job experienced persecution and testing to the extreme yet came out praising God. His whole journey wasn’t quite that simple, though. Job had moments of asking questions, doubting, and seeking bad advice. He lost family, fortune, livestock, and eventually, most of his health before his season of testing was complete. 
Job should teach us multiple lessons, including how important it is to choose wise counsel when experiencing trials. If you’re going through a marital struggle, it’s not wise to get help from love-scorned single friends or someone who recently left their spouse for unbiblical reasons. Misery loves company, and even our best friends are capable of misleading us out of pride, fear, or selfishness. 
Another lesson from Job is the importance of remembering the truth spoken in Job 1:21 (ESV): “The Lord gave, and the Lord has taken away; blessed be the name of the Lord.” Everything we have is from Him and never truly our own. When we have that perspective, we hold loosely.  
My favorite part of this book is that God didn’t leave Job in his misery—rather, He met him right in the midst of it all. He graciously answered Job, reminding his servant of what Job needed to know the most—Who God was. How omnipresent and omniscient and omnipotent God is! Job was humbled in his conversations with the Lord and repented. God then proceeded to bless and restore to Job all that he had lost, to the other extreme! 
What a testimony!
4. Naomi
Naomi’s story is found in the book of Ruth. The woman had been through a lot in those opening paragraphs—losing first her husband, then her two sons. Like Job, that’s a significant amount of loss in a small window of time. Not to mention, being a widow in historical times was an even greater hardship than today. Women weren’t protected without a husband and faced great poverty and peril. They didn’t have the same advantages women have today, so the loss was two-fold. Loss of love and loss of security. Losing her sons made it a triple whammy because now they weren’t there to care for her. 
Naomi shows her discouraged state in Ruth 1:12-13 (ESV): “Turn back, my daughters; go your way, for I am too old to have a husband. If I should say I have hope, even if I should have a husband this night and should bear sons, would you therefore wait till they were grown? Would you therefore refrain from marrying? No, my daughters, for it is exceedingly bitter to me for your sake that the hand of the Lord has gone out against me.”
She felt like the Lord had come against her. I’m sure we all relate to this on some level, at some point. Finances crash, marriage shatters, children go astray…life is hard. It’s easy to think we’re not blessed or favored by the Lord when tough seasons roll in. 
But the rest of this book is fascinating in how Naomi’s story plays out through Ruth and Boaz…including the fact that Jesus Christ came from that very lineage. Naomi’s pain, while valid and real, was temporary. And because of Ruth’s faithfulness and the Lord working in all their lives, Naomi became a part of a blessing bigger than she could have ever imagined. God was there all along, working behind the scenes for a greater good than they’d ever dared to dream. We’d be wise to take the same mindset of faith and hope, remembering that when relationships are strained, grief is loud, and futures feel uncertain, we have a loving Father hard at work, writing the end of the story.
https://www.ibelieve.com/health-beauty/4-bible-characters-who-experienced-burnout.html
6) refereeri kirjaniku läbipõlemise fenomeni ja võrdle seda oma kirjutamisbloki kogemustega

How to Overcome Writer’s Burnout
by Kellie McGann
Have you ever experienced writer’s burnout? Although I call myself a writer, the last few months I haven’t been writing. I’m not sure exactly what happened, but somewhere between ghostwriting projects and blog posts, I just stopped working on my own writing projects.
I couldn’t put words on a page, and when I did, the words barely made sense. I stopped writing for a total of three months, and no matter what I did, nothing seemed to help. None of my usual writer’s block tricks were working.
It took me a few weeks to realize that it wasn’t writer’s block I was dealing with. It was writer’s burnout.
Writer’s Block Versus Writer’s Burnout
Burnout is something that happens when someone is stressed and overworked for too long. Writer’s burnout lasts longer than your typical writer’s block and is a lot harder to overcome.
Writer’s block is looking at a page, unable or unsure how to put what is in your head on the page.
Writer’s burnout is looking at the page, hating the page, and questioning your entire identity as a writer, all for an extended period of time.
Why Writer’s Burnout Happens
Writer’s burnout can happen for hundreds of different reasons. For me, it happened in the middle of ghostwriting my third book for someone else. After a year of balancing writing for myself and writing books for other people, I had lost my voice and purpose. I’d lost my own creative energy.
Being a freelance writer (especially if that’s your full-time job) can be an exhausting as you consistently use your writing skills and problem solving to help clients. It’s extremely rewarding work when done well. 
Maybe you’re burnt out even when writing for your audience. I found myself locked in a loop of writing for my own website only to watch the engagement and traffic fluctuate. 
When traffic was down, I started thinking that my words didn’t matter and no one needed to hear what I had to say.
I know I’m not the only one who’s been here.
I’ve talked to writers even recently who are just sick of the entire process. For them, it was the writing and publishing industry that became a game they were sick of playing.
One contributing factor to creative burnout is perfectionism and driving yourself to unreasonable lengths (and even mental exhaustion) to pursue an unrealistic version of what you think your writing life should be. It’s a lot of pressure. 
Everyone has a different reason that might lead them to this place of frustration and resentment, but if you resonate with this feeling, you’ve probably been or are going through a period of creative burnout.
How To Overcome Writer’s Burnout
The last few weeks, I’ve finally gotten out of this writer’s burnout thing. It doesn’t last forever—there is hope for your temporary animosity towards writing!
Here’s the pathway to get out of the pit:
1. Recognize the Problem
This might sound like the most obvious and cliché first step, but it’s true. Name the problem and then you can solve it. You’ve heard that advice dozens of times, but that’s because it’s true; you can’t move on without first recognizing that something is wrong.
If these thoughts have persisted over time, you might want to consider that you’re burned out and not facing only writer’s block. 
2. Don’t Stop Writing
When you realize you’re burning out, you might think you should stop writing. But that’s actually the most devastating thing you could do for your writing. Writing is hard; you know that. And when it gets so hard that you’re not sure you can go on, the worst thing you can do is give in and stop completely.
It might be a good idea to put down the projects that are making you stressed and frustrated, and give yourself time to work on something with no pressure or expectations. This will let your creativity flow in new ways.
Give yourself a short break to do something creative outside of writing, go for a walk or other activity that benefits your physical health or mental well-being. 
Then revisit your writing schedule and plan shorter writing sessions or try writing in a different writing style or genre. Do one of our practice exercises to get the words coming in a different way. 
But most importantly, do not stop writing. You’ve worked so hard to become the writer that you are. Don’t let the temporary frustration stop you from doing what you were meant to do.
3. Find Yourself (again)
At the beginning of every writer’s professional career, they must find themselves. It can take weeks, months, or years for a writer to find themselves and their voice. Once you find yourself, it’s impossible to lose yourself. But it is possible to forget what you’ve found.
When you’re feeling lost in your writing, try taking a moment to remember who you are as a writer, and more importantly why you write. Remember your audience, your message, and most importantly, your voice.
It can be helpful to revisit writing pieces that felt most like you. Flip through old journals to remember that you’ve struggled before and came through that period of doubting your writing dreams. 
4. Don’t Try to Explain Yourself
For me, the hardest thing about overcoming burnout was publishing again. I hadn’t posted articles in months and had no idea what to say to my audience. I stressed over how to explain my silence for days—until I realized I didn’t have to.
It’s a complicated and messy thing to try to explain why you set aside your most important projects. At first, even you might not know exactly why you had to switch gears, and that’s okay.
You don’t need to explain why you haven’t been writing for a certain audience or where you’ve been. You just need to start again.
5. Write Consistently
The last thing you need to know about overcoming writer’s burnout is that while you’re in it and especially once you’ve moved past it, you need to write consistently.
While you’re deep in the pit of burnout, you’ll be tempted not to write. (If you’ve forgotten why you shouldn’t give into that temptation, go read point #2 again.)
The best way to fight that temptation is to have a plan.
Write every day, even if it’s just a couple hundred words. This habit will be vital to the future of your writing and will help you avoid falling back into a writing burnout.
You CAN Overcome Writer’s Burnout
Overcoming writer’s burnout is not as easy as a list of five simple steps makes it seem. But these steps are the beginning of the process. If you’re feeling frustrated and unsure if your words even matter, I want to assure you that they do and that there is hope for getting past it!
Have you ever felt stuck for months? Ever needed to take a break from writing? What did you do? Let us know in the comments below!
PRACTICE
Have you gone through writer’s burnout? What helped you overcome it? What’s your best advice for writers struggling with burnout?
Take fifteen minutes to share your story if you’ve gotten through a time like this. If you’ve never experienced burnout, share some of the things that keep you motivated to write. If it helps you to write it from a character’s perspective to get some distance from your own struggles, go for it. 
When you’re finished, share your work in the Pro Practice Workshop here (and if you’re not a member yet, you can join here). And let’s encourage one another wherever we are in our writing.
https://thewritepractice.com/writers-burnout/#:~:text=Writer’s%20block%20is%20looking%20at,an%20extended%20period%20of%20time.

8) loe raamatututvustust ja soovitusi – kas sina koged sõjaneuroosi ja poliitikaküllastust?

How to maintain hope in the face of despair
In the struggle for a better world, setbacks are inevitable. Defeat can feel overwhelming at times, but it has to be endured. How then do the people on the front line keep going? To answer that question, Hannah Proctor draws on historical resources to find out how revolutionaries and activists of the past kept a grip on hope.

Burnout considers despairing former Communards exiled to a penal colony in the South Pacific; exhausted Bolsheviks recuperating in sanatoria in the aftermath of the October Revolution; an ex-militant on the analyst’s couch relating dreams of ruined landscapes; Chinese peasants engaging in self-criticism sessions; a political organiser seeking advice from a spiritual healer; civil rights movement activists battling weariness; and a group of feminists padding a room with mattresses to scream about the patriarchy. Jettisoning self-help narratives and individualizing therapy talk, Proctor offers a different way forward – neither denial nor despair. Her cogent exploration of the ways militants have made sense of their own burnout demonstrates that it is possible to mourn and organise at once, and to do both without compromise.
Reviews
Hannah Proctor is one of the best writers on the left today, and this is an extraordinary and extremely timely book – a kaleidoscopic work of revolutionary history on what happens when our day doesn’t come and we have to cope with the consequences. Refusing both the easy temptations of left melancholia and forced ‘just another push, comrades!’ optimism, this is a book full of unromantic communist longing, deadpan humour and hard-won wisdom.
 Owen Hatherley, author of The Ministry of Nostalgia
Not since Freud first described war neurosis have we been treated to such an astonishing taxonomy of the human mind. In Burnout, Hannah Proctor takes that feeling we all have, and names it again and again, helping us to resee the past and present of revolutionary struggle. A must-read.
 Hannah Zeavin, Founding Editor, Parapraxis
Achieves commendable synthesis between its argument and sources … The more people are writing books like Burnout, the better we might overcome our pains, and remain in the struggle.
 Juliet Jacques,  ArtReview

Burnout

Andke mulle andeks, kui olen Ema Teresa suhtes ebaõiglane ning usun – kasvõi pooliti – vandenõuteooriaid, millest 21. sajandi aegruum pakatab. Niisama kiiresti kui superstaarid tõusevad ja kiirsära järel kustuvad ära, tühistatakse iga päev keegi. Kusjuures homseks ununeb seegi, sest uuemad superstaarid ja troonilttõugatud tulvavad uudistevoos peale. Emake oli hoopis mees, inimkaubitseja, sadist ja varas?
Mine võta kinni, millisel puhul on käsil tühistamise ja millal maskidelangemise ajastu – tõde on reeglina subjektiivne, nii et jääbki teadmata, kumb just ruulib.
2025. aastal oleme lausa ohtlikult harjunud psühhopatoloogiliste tagurpidipööramistega – pandeemiliselt nartsissistlik maailm on uueks normaalsuseks väänanud patoloogilise ajuudu, gaslightingu ja laimukampaaniad. Kuna nunn, kelle nime järgi kutsutakse sageli kõiki heategijaid, on juba mõne aja eest Jumala juurde lahkunud, ei saa ta ise enese eest seista.
20. sajandi superstaar oli üks millenniumi tuntumaid naisi, meie aja Florence Nightingale. Tema tehtud heateod ja imed on kahtluse alla seatud – või siis tänaseks teaduslikult tõestatud ning auditi läbinud. Eluajal oli legendaarne isiksus vaidlustamatu ja kontrollimatu: üldsus ei huvitunud, miks ema (või isa?) Teresa varjupaikades antakse surevatele lastele ainult aspiriini ja ebatavaliselt palju kasutatakse hüpodermilisi nõelu…
1910. aastal Makedonias Skopje linnas sündinud Anjeze Gonxhe Bojaxhiu sai
18aastaselt katoliku kloostri nunnaks ning järgnes Jumala kutsele 1950. aastal Indiasse. Jeesusega analoogselt tosina jüngriga asutati Kolkata (Calcutta) ordu, millel on 758 varjupaika 139 riigis.
1979. aastal sai nunn Nobeli rahupreemia, mida ihaldab praegu kirglikult ka D. Trump. Aastal 1997 sai heategija elavaks pühakuks. Soovides temavastaseid süüdistusi ja kahtlustusi tagasi lükata, ei ole seegi sugugi keeruline.
Ebaadekvaatne arstiabi ning patsientide julm isolatsioon, et mitte öelda vangistamine? No kuulge, tegemist on olnud HIV-kandjate ja leeprahaigetega ju!
Sadistlikus kannatuste kanoniseerimises süüdistate? Memmeke haris noori ikka Kristuse jälgedes…
Miljonite omastamine on eriti hõlpsasti põhjendatav – ta andis kindlasti kõik kirikule edasi… Slava Ukraini ja mitmete teiste rahakogumisäride hämar praktika las jääb.
Inimkaubandus? Mis te nüüd, ikka neiukeste kooli ja tööle saatmine võõrsile!
Londoni hindu dr Aroup Chatterjee on aastakümnetepikkuse vaatluse ja uurimise tulemusel loonud teose „Kannatuse kultus“.
„Ma isiklikult arvan, et ta tegi rohkem kahju kui kasu,“ ütleb Chatterjee, kes avaldas 2003. aastal raamatupikkuse kriitika ema Teresa kohta pealkirjaga „Ema Teresa: Lõplik otsus“. „Ta oli väga julm selles, kuidas ta oma varjupaigas inimesi surijatena kohtles. Ta jutlustas väga negatiivset, väga keskaegset, hämarat ideoloogiat.“

Ema Teresa tänaseks laialipudeneva ülemaailmse heategevusorganisatsiooni Missionaries of Charity esindaja on mõistagi keeldunud seda lugu kommenteerimast.
Ema Teresa tava rängalt haigeid usku pöörata ja surijaid ristida kuulub valdkonda, mida meie siin ei saa kommenteerida – ei ole näinud ega kogenud.
Mõistagi on intrigeeriv, et Christopher Hitchens, kes tegi 1990ndate lõpus uuest pühakust dokumentaalfilmi „Põrgu ingel“, nimetas teda kuulsaks „valetavaks ja varastavaks Albaania kääbuseks“. Veel uudishimuäratavam on Hitchensi jätkuv Ema Teresa kriitika raamatus „Misjonäripoos”.
Meie teiega unustame juba homme täna korraks šokeerinud väidete paketi, et mehena sündinud sell drilliti teadlikult humanitaarset humanistlikku libarolli täitma. Tuleb tuttav ette: ka Kiievi vürstiriigi tänast artist-presidenti kahtlustatakse ja imetletakse kauase karmi rolli äärmiselt professionaalse mängimise pärast. Jumal näeb kõike.

*

2) toimeta robottõlge 3) refereeri, võta seisukoht kõigi praeguste paljastamiste asjus

Cesary Krayewski
“Kilka rzeczy, które ludzie muszą zrozumieć na temat „Matki Teresy”, aby zrozumieć nasz świat:
Matka Teresa prowadziła jedną z największych grup handlu ludź…

“Mõned asjad, mida inimesed peavad mõistma “Ema Teresa” kohta, et mõista meie maailma:”
1. 1. Ema Teresa juhtis maailma ühte suurimat inimkaubanduse gruppi, teenides isiklikuks tarbeks miljoneid dollareid. Huemani kaubandus tähendab seksikaubandust ja jah, laste väga tulutoovat seksikaubandust, mille ta kubalistidele hankis.
2. Ema Teresa suri miljonite dollaritega offshore kontodel. Raha annetatud tema heategevuseks. Tema kuritegeliku tegevuse pealt teenitud raha. Raha ei anta näljastele haigetele vaestele selle jumalatu “õe” poolt.
3. Ema Teresa oli vaeste kohtlemisel halastamatu. Kõndides mööda surevat lapsi tänavatel, nõudes märtrisurma, vaesust,
4. Paljud, kes tema heategevuses vabatahtlikud on, pidasid tema isiksust vihaseks, vaenulikuks, külma, vihkavaks ja järeleandmatuks. Nad leidsid ta räpase, kontrolliva ja julma.
5. Anjezë Gonxhe Bojaxhiu sündis 1910. aastal bioloogilise meeslapsena. See laps valmistati ette naisena, kes valati ema Teresa rolli. Laev, mis röövis vaeseid, pürgis tumedalt rikastega sotsiaalsetesse ringidesse, suri suures rikkuses ja teeskles naist, et käitada nutikalt inimkaubitsejate kaela, toites cu’baalile lõputu koguse toitu inimestele.
6. Räägitakse, et isa Teresa oli dr Fauci bioloogiline isa, mehe, kes tahab maailma pahandada geneetilise kodeerimise, nanotehnoloogia ja sünteetilise inimelumuutmisega, isegi kui tegemist on kasumliku massigenotsiidiga. Tegelikkuses oleks veel parem.
7. Olen sellest parasiidist mitu korda kirjutanud. Kõik artiklid on ära rebitud. Huvitav, miks.
8. Ema Teresa, “Nobeli rahupreemia saaja” ja “pühak,” peegeldab, et selles maailmas tasutakse koledaid, jälkeid tegusid ning armastust, headust ja heategevust teenijaid koheldakse kui rumalusi, et neid ajada kaosesse ja karistusse.
Miks? Miks?
Kui see on tõesti Jumala maailm, siis miks peaks üks maailma viljakamaid inimkaubitsejaid (paljud, kes kaubitsevad lastega seksuaalsetel eesmärkidel, piinamise ja adrenokroomiohvritega) autasustama pühak?
Kuidas on lood olenditega nagu John Bo Bo Boy, kes pidi “päästma kümneid tuhandeid inimelusid”, ravides haigeid, vaeseid, ainult selleks, et teada saada, et ta vägistas, kasvatas naisi, müüs nende lapsi ja palju aastaid inimkaubandusega inimesi, kes mõrvasid naisi pärast 10 aastat orjust! Oma tõu poolt rikastatud miljonär, kes, teadmiseks, vabanes Brasiilia vanglast, nagu me räägime.
Kuidas me saame üldse kaaluda vaidlemist nende globaalsete mängijate nimel, kes varjavad fakti, et see maailm on inimeste ja loomade aretuse keskus. Mõned neist cu’baal olenditest lõbustavad meid filmide, televisiooni, muusika, spordi jne. , et pöörata oma meeled kõrvale naudingu halvavast meelest, et me ei taipa, kus me tegelikult oleme.
Teisi rakendatakse meid “valitsema” ja alluma nende mustade õiguste õigussüsteemile.
Teised on siin, et meid valeteadmistega “harida”, samal ajal kui teised on siin, et juhtida meid läbi valede religioonide, traditsioonide ja kultuste, keskendudes meid illusioonidele, selle asemel, et tunnustada inimkasvatuse kuritarvitavat maailma: võõrustamine
meie sissetulek, meie töö, meie emotsioonid, meie veri, meie keha, meie meeled, meie loovus, meie seksuaalsus, meie lapsed
Ema/isa Teresa, tema poeg Fauci ja kõik ülejäänud juhivad seda vanglaüksust, seda põllumajandustehast, nagu nad sobivaks peavad.
Me peame lõpetama väikeste asjade üle vaidlemise, sest vaidlused punase ja sinise, Taaveti risti ja tähe, nahavärvi, soo, seksuaalse sättumuse, lameda/ümara maa, piiride, piiblite, tähtede ja ajas rändamise vahel, need elajad pakuvad meile elu ja hingedega pidutsemiseks ja elamiseks, eriti geoinseneeria kaudu, covex pettus ja süsteem 5g / skylink.
Kas selle tüütu pettusega ei oleks aeg kiiresti õppida ja ehk üles tõusta?
Kas me ei teeks seda siis, kui koletised ja rotid tormaksid meid kanalitest ja taevast?
Kas me ei näeks oma lapsi kihutamas või mööda tänavaid maa-alustesse aukudesse õhtusööki sööma?
Ja ometi toimub see TÄPSELT, kuid nii salaja, nii peenelt, kuid samas nii sügavalt ja siin me istume oma diivanitel või laudade taga ja ei tee midagi märkimisväärset, et üles tõusta.
See hale asi, millesse me pühakutena armunud oleme, on pettus ja näide kõigest kohutavalt kurjast selles traagiliselt kurjas ja saatanlikus maailmas.
Raven, kes ei vaidle nende punktide vastu ega tee rohkem tööd linkide pakkumiseks, mida inimesed ei kasuta. Need päevad on minu jaoks läbi. Kui tahad rohkem teada, mine hangi ise infot. ” – Laenatud: Jacek Olenderilt
Ta tegeles ka relvakaubandusega. Malta ordu rüütel, meie endine terviseminister Lukasz Szumowski tundis teda hästi. See on kaduvatest hingamisaparaatidest ja nende relvade edasimüüjatelt.

"Saint Mother Teresa was documented mass murderer" and other bad history on Mother Teresa
byu/rodomontadefarrago inbadhistory

https://catholicismcoffee.org/refuting-3-accusations-against-st-theresa-of-calcutta-9b4df0391917

*
4) Kes on tegelikult pühakud
5) Milliseid pühakuid tead ja austad
6) Millistele pühakutele pühendatud pühasid tead ja pead
7) Kas sinust võiks saada pühak

Kui mul oleks miljon eurot…
Kati Murutar
Piirideta maailmast unistaja

Hea Looja ei joonistanud meie planeeti ruuduliseks. Kõik meie sõjad ja draamad on tingitud inimtekkelistest piiridest. Vargamäe Andrese ja Pearu vahelisest vaenamisest nõukogudeaegse raudse eesriideni, Kiievi vürstiriigi ja moskoviitide ning Kanada, Mehhiko ja USA indiaanlaste maade vaheliste impeeriumide kangutamiseni. Kõik olnud ja olevased vennatapud on tingitud piiridest. Ainus moodus seda võimurmaniakkide ämblikuvõrku meie jumaliku planeedi pinnalt maha pühkida on selle asemele ökokogukondade – kohmakas sõna, aga mõte ületamatult õige – võrgustiku loomine. Nagu ugri- ja indiaanihõimud tuna, nii peab täna oma valla ja riigi, kontinendi ja viimaks kogu planeedi uuesti asustama isetoimivate koostöiste vabade terviklike külade võrguga.

Kui mul oleks miljon
Eelmise sajandi tüdruku alateadvuses möriseb sellise „kui“ puhul mõistagi miljon krooni Meie Mehe Törlepi tämbri ja Riisalu näoga. Mäluvoogudest pinnale tõi selle taotluse Malta Ordu SA Eestis – laste-pagulaste-haavatavaimate kaitsele keskendunud ülemaailmne ühendus kuulutas välja selleteemalise esseekonkursi. Kusjuures noored ise esitavad tänapäeval uue inimesega tutvumisel just sellesama testküsimuse: „Kui sul oleks miljon – mida sellega teeksid?“
Minu õpilastelt läks Maakri uulitsa torni 29. korrusele ideid võlavangiveerel suurperede päästmisest laulu-tantsu-kunstistuudioteni ja huvihariduse võimaldamisi lastele, kelle vanemad seda ise maksta ei suuda. Visioneeriti loomade varjupaiku ja kogu raha eest uue metsa istutamisi.
Uus põlvkond oli oma esseedes üksmeelel, et praegusele sõjamasina nuumamisele läbi maksude me oma miljonist sentigi ei loovuta: meie teenime rahu! Samas nõustusid uue ajastu inimesed investeerimise ideega, mida tutvustas koodJõhvi kursant Marek Sarkisjan: „Vähemalt osa miljonist tuleb suunata ennast tagasi tootma. Ise ja üksi on see riskantsem kui tagatistega võrgus.“
Krüptosse usuvad 21. sajandi tegijad oluliselt enam kui eelmise aastatuhande tüdruk, kelle mitmed sõbrad on koinidega korduvalt hävinud ning kellele üks narva treider oma blufiaabitsa tõlkimise eest inglise ja eesti keelde 2/3 honorari võlgu jäi, sest venekeelne vale ilmselt ei müü – ning nüüd IDR-inkassole iseenese advokaati etendab. Hmkhm.
Kõik usuvad maa ja kulla ostmise mõttekusse – teistel planeetidel võivad ju teemantid sadada – alkeemikute kiuste kulda juurde ei teki ning liustike sulades jääb ka maismaa üha napimaks.
Innovaatikast kirjutavad noored palju – lootusega, et just meie seas on iidsete elektritootmise tarkuste uueks looja. Tesla teadis kogu planeedil kõrguvate või peituvate püramiidide saladust – kunagiste tsivilisatsioonide maamärgid ja jõujaamad olid nad – kellegi uusvana startup saab olema.
Raplamaa Rakendusliku Kolledži kursandid soovivad miljoni suunata eeskujuliku e-riigina konverentsiturismi peata-kana-pimeda ringilendamise peatamisse: osale koolitustel ja nõupidamistel seal, kus oled – ära lenda taevast veel triibulisemaks kündes ja naftat põletades kuhugi mujale tähtis olema. Meil on ju ometi satelliitide võrgustik: Elon Muski tekitatud starlink-konstellatsioonid kipuvad juba omakorda kliimat apokalüpsikusse mõjutama.
Samal ajal, kui – loodetavasti viimsete – diktaatorite katkine normaalsus on teiste riikide sorkimine oma riigis toimuva varjamiseks ja salgamiseks, on inimkonna arukal osal ülim aeg luua varjupaigad Baltikumi, Skandinaaviasse ja Aafrikasse. Kõikjale rajatavad kogukonnad toovad hirmunud pagulasmentaliteedi asemel off-grid-rahunemise ning nii kogumite-sisese kui -vahelise tööjaotuse ja -kohad. Oma kodus loovad ja ehitavad, töötavad ja toimivad pered pühenduvad globaalse missioonina keskkonna puhastamisele ja taastamisele, et oleks üldse mingist tulevikust unistada.

Visheni ja Vasara kuldvõtmeke
Just samal ajal, kui ma koos õpilastega oma miljoniga loodavat tegusat külakest kujustasin, kirjutas Vishen Lakhiani Silicon Valley’s traktaadi müürideta maailmakaardist, millest algab külluse õiglane jagunemine – nii kaotab ka eesti-siseste piiride tühistamine ebavõrdsed vallad ja innustab kogu maad elavaks-elusaks-elujõuliseks asustama ning loodetavasti isegi lapsi saama.
Silicon Valley’st tõi ju ka stuudio Tallifornia juht Rain Rannu oma ükssarviku ja vaba raha nii nähtuste kui filmidena. Visheni meeliskodu 2025. aastal on Dubais, tema lapsed on eestlased – ema järgi – ning ka koolituspanoraami Mindvalley üks keskus on Eestis. Seega ei ole gurude guru eluhellik, kes üksnes London-New-York pilvedes heljubki.
Tegin meeleoru liidri müüride-kaotamise tekstist õpilastele õppematerjali, mis on vaadatav https://www.youtube.com/@katimurutar2280 ning tahtsin näidata noortele võrdluseks oma isa Harri Vasara viimast salvestust Papa Carlona, kes jutustab „Laulus kuldvõtmekesest“ täpselt sama, mida terviklikust planeedist unistav tütar – ja see pala on sinutorust kadunud! Tuleb maksta, et kuldajastu noortel kuulda lasta „on kaugete merede taga lai kullana sätendav sein ja seinas on väikene värav, sealt avarat maad näha võid – ja maal sellel külluserikkal, kus ühine viljade voos, seal töötavad rahvad kõik vilkalt kui ühine perekond koos, kas lõunasse lähed või itta või põhja või läände sel maal, vaid sõpru häid kõikjal sa kohtad, neid usaldad-armastad sa“. ERR teenib oma miljonit ka tasuliseks omastatud Gailiti ja Smuuli pealt, aga filmid oli ainus võimalus neid autoreid tutvustada noorkaardiväele, kes lugeda ei suuda. Nii palju siis jagamisest vastavalt vajadusele: „Ja kullatud võtmeke väike see värava valla vaid teeb, kuidas võiks võtmekest leida, ei keegi mul jutusta veel…“

Trampimise õppetunnid
Vishenit, Vasarat ja Murutari nimetatakse kommentaariumides naivistideks või kommunistideks – mis on tegelikult idee elust nii nagu taevas, nõnda ka maa peal. Marxi pealt spikerdanud Lenin pani taevaliku ilmavaate tuuri ja uputas verre. Tänaste diktaatorite klounaad inimelude hinnaga etendub juba kataklüsmi veerel, kus jutuks on Gaia ellujäämine.
Piirideta planeet muudaks mõttetuks nii naabrite piiritülid kui ka ravib sõjapõgenike haavad, kaotab kardetud mugavuspagulased ning tekitab loomuliku töörände rütmis tulen-aga-jälle-lähen-aga-jälle.
Trampimine, mille pidevaid prääksatusi me õnneks enam ei karda – sõgedamaid neist ei mäleta burgerking homme ise ka – on siiski tõetruult näidanud, et laastatud ja kurnatud planeedil tuleb toit ning kõik muu ja mää igal kogukonnal ise toota ning reanimeerida tühermaad tegelikuks riigiks elujõuliste külade võrgustikuga. Lendavate fruktide aeg on möödas.
Küll aga kestab Maarjamaal iga taseme ametnike vastandumine rahvale – nad on orjaaja, nõukogude okupatsiooni ja truualamliku Brüsseli-kummardamise hübriidfruktid, kes maatriksist väljumise asemel harrastavad ka meie riigijuhtidele omast topeltmoraali. Samal ajal, kui Munamäe mahus pinnast tassitakse hiidmasinate lõputu safariga meie jõgede kallastele ja hinnalisele rabamastikule, lammutatakse kaldapõõsastest laste onne ja abivajajatele rehabilitatsiooniks loodud paviljone – ehkki neil ise-olemise-onnidel on null-jalajälg ja linnupesad katuse all…
Ka robotiks dresseeritud ametnikerdiste tagasi-inimesestamiseks tuleb kogu Eesti tõsta valgeks varjupaigaks – eeskujuks hipid-amišid – ja minu miljonist sündiv kogukond.

Võrgutav võrgustik
Olen süvenevalt veendunud, et kiirrongi, mille nimel praegu meie loodust laastatakse, ei tule. Funktsionäride makstud väited laristu õigustamiseks ei veena. Seega tuleb mõttetult rajatud viaduktid ära kasutada kogukonnakeskustena – praegu on see laamendamine nagu saatanlik tervikpildist lahutatud püha lehm – apokalüpsik mägede tassimise, jõgede täistegemise ja kodude ohustamisega. Mis rööpad ja rongid – kellele ja kuhu?
Kuna põhjustatud hiigelkahju tagasi keerata ei saa, kasutame siis neid kaar-kasvajaid elujõuliste communityte võrgustikuga Eestimaa taasasustamiseks. See on ühtlasi maatriksist väljuvate inimeste rehabilitatsioon – vajame iga päev paljastatud valede, vildaka hariduse ja imperaatorite pettuste põhjustatud šoki tasandust, sest kogu rahvuskehandist on elurõõm-jõud-tahe sihilikult välja imetud.
Meiega juhtunut võib võrrelda lageraiega – nagu metsa taastamine, nii ka rahvas tuleb nö tagasi istutada. Tiibade porist välja tõstmisest oleneb nii omakaitse kui energeetiline julgeolek. Noored pered tahavad ja saavad lapsi, kui maimukesi ootavad annete arendamise stuudiod ja laul, looming ja telefonist-väljas-eneseteostus, loominguline looduslik haridus – igale oma valikainete kombo.
Meie õpilased kogesid just Hollandis, kui rõõmsameelsed ja eluterved on eakaaslased vaatamata majanduskriisile. Eesti teadus, meditsiin ja filmindus on teatavasti maailma tipptasemel ning piirideta tulevikuni kestame, kui taassünnib meie põllumajandus ja tööstus, mis koos ökorakukeste võrgustikuga on ühtlasi kodukaitse maksutõusu ja inflatsiooni eest. Eestisse sündimine ei ole nõrkadele – seega pühendan oma miljoni vääritust olukorrast väljumisele: me ei ole teiste tegijate toodetu ostjad-müüjad-vahetajad.
Kuni oleme alles teel tervikliku kooskonna tervete inimeste turvalise kooskulgemise poole, on meie isamaa laastamisest-saastamisest kui isevärki strateegiast isegi abi: kremloididel ei ole siit enam midagi võtta. Seega antakse meile aega vahepealne abitu põlvkond jalule aidata, pöidlamuskli generatsioonile lihased kasvatada ja nende kasutamise oskused õpetada.
Nüüdseks on kõigiti selge, et terves kehas terve vaim – terviklik inimene – oskab lisaks IT-le taimi ja loomi kasvatada ning valdab ellujääjale olulisi käelisi oskusi. Teate ikka, et Bill Gates on maailma suurimaid pindalasid kultiveeriv plantaator?
Nii teeb ka minu miljoniküla planeedile roheliste sõrmedega pai. Olen naiivne jaa, aga täiesti kindlalt usun, et väga varsti inimesed ei viskle enam riikide ega linnade vahet, toit ei lenda, taudid ei levi ja vaktsiine-ravimeid tootvat monsterit nuumata pole vaja.
Selle lapsemeelse heausksuse pärast mul seni veel seda miljonit ei olegi – viis täiskasvanud last ja nende lapsed on – igaüks neist väärt palju miljoneid. Nad pärivad vaba elu müürideta maailmas.
Üks väike miljon peab end taas- ja juurde tootma – see kehtib nii raha kui rahva kohta.

Mida ma tean Hollandist Raplamaa Rakenduslik Kolledž 11A

Ükskõik, millise riigi ja rahva peale sa 21. sajandi maailmas mõtled, enamvähem alati selgub, et sa tead palju enam kui sa tead, et sa tead – ja see tunne on hea. Dr Google ütleb Hollandi kohta otsingumootori avalehel igaühele oma visiitkaardi väärtuses sõna: tulbid, tuuleveskid, puukingad, Punaste Laternate tänav, Maeterlinck, laevad ja kodud vee peal, van Gogh, Erasmus Rotterdamist, Rotterdam kui sadamalinn, millest laulsid Kukerpillide mehed ning linn, kus elas Erasmus – legendaarne kirjanik, kelle nime järgi on nimetatud rahvusvaheline õpilasreisibüroo Erasmus+ koos Archimedese projektimaastikuga.
Raplamaa Rakendusliku Kolledži gümnasistid käisid 2025. aasta aprillis õpireisil Hollandi koolide keti juures Aventus, mille staap asus Apeldoorni linnas, mis on umbes meie Tallinna mõõtu ning külastati kolme erinevat linna ja selle võrgustiku kooli. Meie õpilased osalesid IT-tundides, loovainete loengutes, tegid koos uute sõpradega podcasti ja oma enese tulevikuplaane. Nii mõnigi, kes oli seni rahul pisiasjaga, et naabrimehel on friisi hobune, avastas nüüd enda jaoks täiesti uhiuued väljakutsed. Meie rahvas on targasti öelnud: „Kaugelt paistab paremini.“
Kuidas on saanud juhtuda nii, et oleme vapustatuna nutnud „Anne Franki päevikut“ lugedes ega tea, et genotsiidi ohvrist kaunitari majamuuseum hoones, kus ta natside eest varjudes „blogi“ pidas ning tapeti? Eks sellepärast rahvusvaheline Haagi sõjakohus Hollandis asubki. Võimalik, et madalmaine hingamine ongi häälestanud kirjanik Maeterlincki seesugusele kujundlikule süvanägelikkusele, millest on sündinud „Sinilind“ ning allegoorilised mesilaste ja termiitide elu kirjeldused.
Meie noored said teada, et lendavad hollandlased õpivad erinevalt meist valikainete kombodena, mis võimaldab pärast universaalse põhihariduse omandamist komplekteerida just endale sobiv õppeainete varia ning ehitada oma moodulitest täpselt selline haridus, mille baasil minna kõrgkooli ilma, et aega oleks raisatud asjatult piinavatele sobimatutele tundidele võõras vaos. Sellepärast tahaks nii mõnigi meie gümnasist kohe homme Hollandisse õppima minna – stipendiumid selleks on Erasmuse ja Archimedese varakambrites olemas.
Ideaalis peaks inimene, kes nooruses omandas sõnad Rembrandt ja van Gogh tundma nende suurmeeste kohta ja teenet suurel tervikpildil, mitte üksnes aastaarve ja teoste nimetusi. Samamoodi seostab tervikliku haridusega isiksus Lendavat Hollandlast ja „Kariibi mere piraate“ – avamerepurjekas, millest on inspireeritud filmisari peaosas Johnny Deppiga seilas 18. sajandil Hollandi ja Jaava saarte vahet, kuni meeskond haigestus katku. Alust ei lastud ühtegi sadamasse, meeskond suri nälga ja janusse ning täiesti realistlikud meresõitjad on korduvalt näinud musta rebenenud purjedega kummituslaeva, mis on ilmselgelt hukatusse triivinud kolmemastiline viirastus. Erinevalt hirmuäratavat miraaži näinud printsidest ja maadeavastajatest võivad tänased noored karistust kartmata oma reisimuljeid jagada. Veel enam: kesk-eesti suurima õppeasutuse sädeinimesed toovad parimad ideed ka meie kooli ning sündimas on meie kooli podcast Yapp-Studio, mis kujuneb sillaks erinevate maade koolinoorte vahel ning saab suures osas ingliskeelse sisu.
Kui sina, kallis eestlane, oled Canberras, Kuubal või Deventeris, on meie kolledži noorte taskuraadio sulle hingesoojendaks, teejuhiks ja inspiratsiooniks. Kuulmiseni!

Püha Jüri ja ulmeguru
1) pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) kirjuta oma suhetest rahvakalendri tähtpäevadega

Jüripäev on siinkandis olnud suure lahtihüppe aeg: sel ajal kolitakse uude tallu, mis võib olla mõistagi ka korter – lahkutakse teise riiki – või minnakse talvekurnatuse tõttu üldse Ära. Eluväsimusse kustujad on ka eelmistel hulludel aegadel just kevadtalvel puhkama läinud, et tulla tagasi siis, kui on paremad ajad, ent Maarjamaa pole nõrkadele: siin on ajad alati hullud.
Endale külge korjatu lahti ühendamise ajal, kui kõik riisuvad ning jüriöö tuled tõusevad taevasse, on paslik meenutada ereda leegiga põlenud või endurodena vastu pidavaid Jürisid meie kultuuripildil.
1967. aastal sündinud Jüri Jaani vend Ehlvest osutus malbe ja ujeda isiksusena salamisi eriti kiire sisepõlemise turbovariandiks. 2006. aastal New Yorgis infarkti saanud geenius von Ehlvest peakirjastas oma teosed otsekui oraakel, kes teadis, et palverännakul elumaski kanda enne taevatrepile astumist kaua ei tule – päkapikk kirjutas hobusest ei kuskilt ning Krutsiaaniast niiviisi, et pälvis kaks korda Tuglase-nimelise ja ka kaks korda Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Valmis – oligi selleks korraks kõik tehtud.
Jüri Üdi kodanikunimega Juhan Viiding luulelausus ühtaegu nii Ehlvestile, Arrakule kui iseenesele:
„tulin ja puhas usk oli see
et jätta ma saan ja anda
liblikas läheb kukub külm
kõik kirmed ühendab jää
mäletan ööd mida valgustas hirm
ja kalliskividest randa
kallates andmist vaevade üle
väsis mu süda ja pää
punased kaljud kardavad
et pilved võivad neid märgata
meie ei näegi homset
öö on tume kui tuhk
neli tundi veel kolm ja kaks
siis jälle tahame ärgata
liblikad lahkuvad silmadest
mällu taganeb uss“
Vabameelselt vaimsetest Arbujatest – Alver-Masing-Sang-Talvik-Raud-Merilaas-Kangro-Viiding – viimseks arbujaks nimetatud Jüri Üdi – Juhan Pauli poeg Viiding jättis isamaale andeka humanitaarlanna, tütre Elo pseudonüümiga Vee.
„Ei ole vaja lohutust,
sest lohutus on vale.
Sa nutsid, inimese laps
ja jõudsid lähemale.
Ja jõudsid kaugemale.
Sa suudad vahel taibata,
et kõik on see, kuid teine.
Siin, põrandal, mis vaibata,
on leib. Su õhtueine.
Me teame palju nimesid,
ei tea me inimesi.
Kõik ema rinda imesid.
Ja laulsid tasakesi.
See tunne, et Sul hing on sees,
on inimesel ka.
On laule inimeste sees,
mis jäävad elama.“
Tarandite ning Jaagup Kreemi hõimlane Viiding valas oma viimse vere Raplamaasse. „Jüri Üdi klubi“, mis tema loobumise järel kõrge lennukaarega vestluste sarjana sündis, on tänaste oppide eelkäija. Seni väekaimad vestlused jäid salve näitleja-muusik-ajakirjanik Jüri Aarmalt guru Gunnari pojalt. Igas mõttes kaasa laulma kutsunud fenomen sõitis parimas küpsuses pakatades jalgrattaga rongi ette, peas kõrvaklapid ning kõlama jäi: „Ärge jätke mind üksi, kui oleme joonud šampanjat…“
Kultuurinähtus Jüri Vlassov – Kuldse Trio ainus algusest tänini liige – peab Pärnu lahe ääres Audru rannas talu ning võtab lisaks Endla teatri seniori positsioonile vastu väljakutsed telesaadetesse, mis justkui peaksid vanameistrile üle jõu käima – ent kummatigi!
„Ent kummatigi“ on ulmeguru Jüri Kallase kaubamärgiline väljend. Nahkadest ja neetidest tänaseks Saaremaale taluperemeheks kolinud filoloogia vägilane on olnud pehmelt öeldes palju aastaid rahvusliku ruja rajaja kirjastuses Elmatar ja vabakutselisena. Nagu raadiojaamades esitatavate muusikapalade puhul, ei tea me ka kirjanduse puhul, kes on tõlgete ja trükkimise tega.
Alo Murutari kirjastus andis välja ka Bornhöhe „Pirita kloostri viimsed päevad“ ning Andres Ehini „Rummu Jüri mälestused“ – millest hoolimata teatmeteosed nimetavad meiemaist Robin Hoodi endiselt vargaks ja röövliks. Taevariigi seaduste järgi maapealse külluse ümberjagamist alustas Kehtna toapoiss oma haigele isale lihatükki „eraldades“ ning vaatamata mõisa tallis peksa saamisele tegi järgmisena lagedaks vene kaupmehed. Selle äriidee romantiseeritud variant, film peaosas Hannes Kaljujärvega näitab karjuva ebaõigluse olemust ning stalinlike küüditamiste eelset tava ohtlikult elujõuline ja ettevõtlik rahvas Siberisse tassida. Raplamaa Mahtra sõja väljade mees Eduard Vilde vastab tasuja Villu võitluste külmal maal lõppemisega seoses samale küsimusele: kuhu küll kõik lilled jäid?
„Kuhu kuningad kadusid?“ on Murutari-Sisaski-Tätte ühistöö eestlaste nelja kuninga ja saarlaste Leigeri hukkumisest, millele maarahvas vastas viimse reliikvia põlistatud mantraga: mõisad põlevad, saksad surevad, mets ja maa saavad meitele!
Sama palve on unikaalse käekirjaga maestro Jüri Arraku maalitud Kalevipoja, Suure Tõllu ja altarimaalide Jeesuse kujutistes. Arraku 80. juubeli suurnäitus toimus – üllatus-üllatus! – Kehtna mõisas. Näe, toob kõik Jüridega seonduv Rappelisse ja Kechtelisse ning looritab need suurkujud märterliku oreooliga nagu märtri Püha Jüri, Gregoriuse või Georgiuse enesegi legend.
Jüri Lumiste – Vanemuise teatri raudvara, kino- ja muusikamees – on 1001 teo seas oma väe andnud Tartu vaim Mart Kivastiku teoste kinematografiseerimisele, neist ühe nimi Ehlvesti šedöövriga analoogselt „Taevatrepp“, teine Vanemuisesest ERR arhiivi salvestatu on muusikaline supersuurteos „Marlene“ ning kolmas vägitegu on aastakümneid õrnema soo südameid soojendanud Kaunimate Vennaskond. Lunge-Lumiste-Simmul-Kaljujärv ja vahelduvad külgnejad alustasid kauamängivat tähelendu Kulno Süvalepa lauludega ja jätkavad laiema igihalja repertuaariga.
Abruka kaksikud Jüri ja Ülo Tuulik püsisid targu saartel ega laiendanud ennast linna peale laiama: nendele ei loodud kirjanike maja külge ega mujale bareljeefe nagu nende tädipoeg Juhan Smuulile. Tänu vaoshoitud lennukaarele ei süüdistata kaksikuid ka seitsmes surmapatus – nt kallite kaasteeliste represseerimises – ning nende valikuid ei tule posthuumselt õigustada. Pärast surma ma saan oma laeva a la Smuul jääb hauas end sajatuste saatel ringi pöörama, sest pärast surma ta laeva ei vaja…
Muusik-filmilooja-ajakirjanik Jüri Lina pääseb repressioonidest tänu suhteliselt leebe tsensuuri ajastule – mis kõlab sama paradoksaalselt kui „natukene rase“ – kui lahkab vabamüürlasi ja illuminaate, militaaroperatsioonina toodetud ja levitatud kroonviirust ja kemokülvi.
Samasuguste lahtiste kaartidega kõneleb tegelikkusest eksiilvalitsuse sõjaminister, süsteemianalüütik Jüri Toomepuu. Ülitulemuslik kaitseminister, Eesti Vabariigi alaline esindaja NATO juures eelistab olla diplomaatilisem, sest kõva kolmandik elust on loodetavasti veel ees…
Kevad on ees ning jüripäev rahvakalendris oli kevadiste põllutööde alguse ja karjalaskmise päev, taluteenijate (suiliste) ja rentnike kohavahetamise päev. Vanasti palgati jüripäeval tallu abilisi, kes jäid sinna kuni mihklipäevani või isegi kauemaks.
Aga maripäev? Jüri Ratas, palume sookvootide raamistikus juhatust, kuidas saab säilenõtke aastaring aina meestepäevadest koosneda – ussi-, paastu- ja rukkimaarja ning maretapäev ei tasakaalusta ju annaalset alfaisaste paraadi.

3) võta aastaarve ja nimesid trotsides lihtsalt ja loogiliselt kokku, mis toimus jüriöö ülestõusu ajal, mida nüüd tõrvikutega joostes tähistatakse

„Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Ülestõus puhkes 23. aprillil Taani kuningale kuuluval Harjumaal, kus kuninga vasallide poolt rõhutud eestlastest talupoegade seisund oli muutunud raskeks ja mida mitmed välisvõimud – ennekõike Saksa ordu ja Rootsi – sel ajal endale soovisid. Mässajad tapsid sakslasi-aadlikke, põletasid mõisu ja asusid Tallinna linnust piirama. Ülestõusnud valisid endale juhid – neli kuningat – ja saatsid abikutse Rootsi esindajatele Soomes, kellele lubati Tallinn üle anda. Peagi toimusid sarnased sündmused Saare-Lääne piiskopile ja Saksa ordule kuuluval Läänemaal, kus piirati sisse Haapsalu piiskopilinnus.
Ordu initsiatiivil toimusid 4. mail Paides läbirääkimised ordu esindajate, Harju ülestõusnute juhtide ja Tallinna piiskop Olavi vahel. Samal ajal oli esimene ordu väeüksus juba Harjumaale tunginud. Läbirääkimised nurjusid ja lõppesid eestlaste juhtide tapmisega. Nüüd suundusid Harjumaale juba suuremad ordu sõjajõud, kes võitsid ülestõusnuid 11. mail Kämbla ja Kanavere lahingutes ning 14. mail Tallinna lähistel Sõjamäel. Taani esindajad andsid end ordu kaitse alla ja orduvägi suundus Läänemaale, kus samuti mässajate väed hajutati. Laevadega Tallinna alla jõudnud Rootsi sõjavägi leidis eest ordu kontrolli all oleva linna ja otsustas taanduda. Täielikult vastuhakku siiski maha veel ei surutud ja ordu pidi oma jõude saatma Pihkva vastu, kes – ilmselt harjulaste õhutusel – Tartu piiskopkonda rüüsteretke korraldas.
Hiljemalt juulis algas sõda Saaremaal, mis kuulus Saksa ordule ja Saare-Lääne piiskopkonnale. Pöide ordulinnus langes mässajate kätte ja selle meeskond tapeti. Harjulased kindlustasid end kahes linnuses (võib-olla Varbolas ja Lohul). Oktoobri lõpus Preisimaalt Liivimaale saabunud ordu abivägi vallutas linnused ja rüüstas maakonna. Pärast mere jäätumist, 1344. aasta veebruaris, liikus orduvägi Saaremaale, vallutas ohvriterohke lahinguga sealse ülestõusnute linnuse (ilmselt Purtsa maalinna) ja hukkas saarlaste juhi Vesse. Ilma soojenemise tõttu kiirustati peagi aga mandrile tagasi ja lõplikku võitu ei saavutatud. 1345. aasta alguses tungis ordu koos liitlastega uuesti Saaremaale. Karja lähikonna ulatusliku rüüstamise järel sõlmiti ülestõusnutega kokkulepe, mille kohaselt pidid nad ordule loovutama oma sõjarelvad, andma pantvange ja lõhkuma maha oma tugipunktiks olnud linnuse.
Ülestõusu käigus tugevnesid oluliselt Saksa ordu positsioonid, kes sai nüüd Taanile kuuluva Eestimaa hertsogkonna reaalseks valitsejaks ja sundis nii Saare-Lääne kui Tartu piiskoppi endale järeleandmisi tegema. 1346. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa 19 000 marga eest ordule.
Alates 1880. aastal välja antud menukast jüriööainelisest Eduard Bornhöhe jutustusest “Tasuja” sai ülestõus olulise koha eestlaste rahvuslikus ajalookäsitluses, seda hakati pidama laiema eestlaste vabadusvõitluse üheks keskseks sündmuseks ja ülestõusu aastapäevi tähistati 1920. ja 1930. aastatel Eesti Vabariigis suurelt. Teise maailmasõja ajal toodi Nõukogude Liidus jüriöö sakslastevastaseid sündmusi esile innustamaks võitlust Natsi-Saksamaa vastu. Ülestõusu mälestatakse ka tänapäeva Eestis, ennekõike arvatavasse Sõjamäe lahingukohta rajatud Jüriöö pargis. Jüriöö ülestõusu teemat on palju käsitletud ilukirjanduses ja muudes kunstivaldkondades.“
https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6_%C3%BClest%C3%B5us

3) Refereeri – millest ja miks jüripäeva nimi ja traditsioonid tulenevad – loetle tavad

Jüri nimi on tulnud kreeka Georgius’est, mis tähendab maaharijat, põllumeest. Jüripäeva enda nimetus pärineb kirikukalendrist, kus ta märgib pühakuks kuulutatud Püha Georgi surmapäeva.[1] Kuid nagu paljude teiste kiriklike pühakute nimedega seotud tähtpäevade puhul, on siingi ristiusueelne tagapõhi olemas. Püha Jüriga (eri rahvastel nimekujud Georg, Jegor, Juri, Yrjö jt.) on seostunud legend lohetapjast, kes ratsahobusel võitleb tütarlast ähvardava draakonitaolise koletisega, tapab selle ning päästab nii kogu linna hirmust.[2] Kiriku poolt tõlgitsetuna ja propageerituna levis legend kui näide kristliku kangelaslikkuse avaldusest ning ristiusu sümboolsest võidust kõige kurja üle kõigisse ristiusumaadesse.
Aegade jooksul on kujutelm Pühast Jürist endasse sulatanud kujutelmi muistsest põllu- ja karjahaldjast või -jumalusest. Lõuna- ja idaslaavlaste tavad on lähedased Balkani ja Kaukaasia rahvaste omadega, Püha Jüri on siin rohkem karjapatrooniks, kusjuures ratsu rõhutab tema kui hobuste jumaluse positsiooni. Põhjapoolsetel slaavlastel tulevad mõnevõrra rohkem ilmsiks Püha Jüri kui põllundusjumaluse jooned.[3] Jüripäev näib olevat liitnud endasse mingi vana looduse ärkamise püha. Ühtlasi on kõigile slaavi rahvastele omane inimese hea käekäigu taotlemine, aga ka mitmesugused ilmingud esivanemate kultusest.[4] Germaanlaste karjanduses ja põllunduses ei ole Püha Jüri osatähtsus nii valdav, üldse on neil jüripäeva traditsioonid suhteliselt heterogeensemad. Selle päevaga seostub kevade vastuvõtu tavasid nagu maikuu saabumise puhul, päevakorral on samuti inimsaatuse ennustamine ning ennete jälgimine, nõidusetõrje.[5] 
Eestisse on Püha Jüri kultus tulnud nii läänest kui idast. Jüripäeva eriline tähtsus majanduselus ning ühiskondlikes suhetes hakkas välja kujunema juba maa alistamisega ristirüütlite poolt alates 13. saj. Olles sobiv kevadiste põllutööde alustamise tähtajaks, määrati jüripäev ühtlasi teotöö alguse, rendimaksmise, elukohamuutuse, teenistuslepingute jõusseastumise päevaks.[6] Need asjaolud tingisid kolme söömavahega tööpäeva sisseviimise alates jüripäevast. Nii kujunes jüripäev uue majandusaasta alguseks, varjutades ning sulatades endasse teisi tähtpäevi. Selle tähtsust rõhutatakse kirjapanekus Mihklist: „Vaat kebade on ikka nimetud pööripäe. Pööripäeva [kui sellist] õieti kebade ei ond, aga jüripäevast peeti ja algas kõik töö ja tegevus. Vanadrahvas öelsid, et jüri siduda ja mihkel laska lahti; see oli nii, et jüripäevast akkas töö ja mihklepäevaks oli suurem töö tehtud kõik.“[7] Karjalaskepäev (1. IV) ning künnipäev (14. IV), väheseid hilisajani traditsioonis püsinud eelkristlikke tähtpäevi, minetasid oma tähtsuse ning taandusid: nii esimene karjalask kui ka põllutööde alustamine on kandunud jüripäevale. Tõenäoliselt sisaldab jüripäeva kombestik substraadina veel sugemeid mingist läänemeresoomlaste muistsest kevadisest tähtpäevast.[8] 
Hoolimata jüripäeva olulisusest majanduselus ei ole teda pühitsetud kui pidupäeva. Taluellu tõi suiliste saabumine ja vastuvõtmine siiski teatavat elevust. Neid abistati kolimisel ja sisseseadmisel, uutele suilistele tutvustati majapidamist, neil lasti teha väiksemaid töid. Selle juurde kuulus pulmakombestikku meenutav humoristlik virkuse- ja töökusekontroll, samuti ka töötegijate kastmine veega. Valmistati suupärasemat toitu ning käidi kõrtsis varem tehtud lepingut „kinnitamas“. Pühitsetud on ka Jüri-nimeliste nimepäeva, kuid jüripäev pole olnud ses suhtes nii oluline kui nt. paastumaarjapäev või jaanipäev.
Kolimine on mõnel määral olenenud nädalapäevast: „õnnetutel“ päevadel, nagu esmaspäeval või reedel, ei peetud sobivaks elukohta vahetada – see võinuks kaasa tuua ebaõnne. Ennete tõlgitsemisel valitseb enamasti analoogiaprintsiip: hernetoit esimesel päeval tähendaks peatset perest äraveeremist, pahandada saamine pahandust kogu suveks jne.
Kartus sattuda kontakti võõraga, halbade jõududega, välistas nii külastused kui ka tarbekäigud teistesse peredesse. Keeld teise peresse mingit eset või toiduainet laenata, isegi tuld anda, on olnud eriti range, sest iga külastajat oli põhjust karta kui potentsiaalset nõida, kes kontakteseme kaudu oleks võinud perele ja majapidamisele hiljem kahju teha. Põhiliselt Rap ja Vig tähendas asja väljalaenamine hundi karjatulekut. Kontakti halvaga arvati saavat ka kokkupuutest kevadise hingamata, mürgise maaga, seepärast kutsus paljajalu teise peresse minek välja kohese reageerimise tuha, soola või mingi muu tõrjemaagilise vahendi viskamisega võõra jälgedesse, järele sülitamise, sõimusõnade ütlemisega vms. Ühtlasi valitses uskumus, et sel päeval tarbeesemete või toiduainete väljaviimine tähendaks samasugust tendentsi edaspidises elus. Sellest olenevalt välditi nt. nädalamoona kaasaviimist oma pere liikme poolt ning see viidi kodu piiridest välja juba enne jüripäeva. Nagu teistel rahvakalendri tähtpäevadel, oli ka jüripäeval naisterahva külaskäik rohkem taunitav, hommikust meesterahva tulekut peeti puhuti hea õnne ning tüdrukute mehelesaamise endeks nagu aastavahetuskombestikuski.
Kooskäimisi väljaspool kodu uskumused ei keelanud. Setu alal kaasnesid jüripäeva pühitsemisega külapühad; eriti suured olid rahvakogunemised Värskas, kus asub Jüri kirik.[9] Ida-Eesti venemõjulises osas kujunes mitmesuguseid naiste- ja meestepeo traditsioone, milles võib ühelt poolt esile tõsta karjanduse edendamise taotlust, teiselt poolt aga on tegemist sigivusmaagilise naiste abieluseisusse astumise peoga. Jüripäevane naistepidu oli tuntud Kirde-Eestis (Vai, Jõh, Iis) lüpsikute turrutamise nime all.[10] Selle iseloomulikumaid jooni oli abielunaiste kogunemine kõrtsi, kusagile vabasse loodusse või ka tallu pidutsema. Toidupoolis toodi kaasa kodust, joodava hankimiseks koguti raha, pidutsemise käigus aga nõuti „väljategemist“ äsja abieluseisusesse astunud naistelt ning peoringi sattunud meestelt. Turrutatavat lüpsikut sümboliseeris kaasavõetud puunõu, selleks võis olla ka suurem tünn või pütt, milles puumõlade ja pulkadega kobistades ning võitegemist imiteerides vastavat laulu („Kokku, kokku, koorekene“) lauldi. Jüripäevase meestepeo pidamine oli tagasihoidlikum. Kodavere Nina külast on teateid karjasepeo funktsiooniga kõrtsiskäimisest; mõningane karjase eriseisus jüripäevastel naistepidudel tuleb ilmsiks vadjalaste kombestikus, kus peost ei tohtinud osa võtta teised meessoost isikud peale karjuse.[11] Naistepeo erijoonteta karjasepidu on tuntud soomlastel, isuritel ja vepslastel, kuigi osalt seostununa teiste tähtpäevadega.[12] 
Karjalaskepäeva ning jüripäeva kombestiku põhilisema osa ühetaolisus karja esmakordsel väljalaskmisel on tõendiks nende ühesest eesmärgist ning karjalaskepäeva ülekandumisest jüripäevale.[13] Viimane osutus ka fenoloogiliselt sobivamaks karjalaskmise ajaks. Erinevusena karjalaskepäevast tuleb jüripäeva kombestikus selgelt nähtavale ajasuhte rõhutamine: karjahoolduses eristatakse osa taigu ja uskumusi ajaga kas enne või siis pärast jüripäeva. Sellises vahetegemises kajastub ennekõike karjaõnne üleminek jüripäeval oma funktsioonidesse asuva haldja Püha Jüri valdusse.[14] Jüripäeva kujunemine tähtsaks teenistuslike ja õiguslike vahekordade alguspäevaks on olnud soodustavaks asjaoluks ka selle päevaga seotud kultuse sissesulamisel karjanduskombestikku. Et karja väljaskäimine tähendas selle paratamatut kontakti koduvälisega, peaasjalikult metsaga, seostub meil Püha Jüriga enam metshaldja jooni. Püha Jüri on peetud huntide kui kõige arvestatavamate karjakahjurite valitsejaks, kelle võimusse kuulub kiskjate vaoshoidmine alates jüripäevast. Seepärast ei tohitudki enne jüripäeva karja välja lasta, loomadele kella kael panna, neile nimesid anda, pasunat puhuda, huigata või muul viisil nendega kontakti võimaldada. Eriti Lõuna-Eestis oli enne jüripäeva karjas tuletegemine hundikartusel keelatud (ärataks kiskja tähelepanu), seevastu oli see jüripäeval huntide tõrjeks lausa nõutav.[15] Algselt võis jürituledel olla üldisemat tähendust pöördelistele tähtpäevadele omase kõigest halvast vabanemise seisukohalt või kuuluvuses ohverdamistseremoonia juurde. Hiljem on see komme konkretiseerunud peaasjalikult kitsa osavõtjate ringi tõrjemenetluseks huntide ja nõiduse vastu (viimasel juhul loomade suitsutamiseks).[16] 
Karja kosumist ja head produktsiooni eeloleval karjatamisperioodil püüti omalt poolt soodustada. Valdav osa menetlusi hea karjaõnne saavutamiseks kuulub karja laudast ning väravast väljalaskmise juurde. Tähtis koht on analoogiamaagial: veiste hõõrumine lumega Lõuna-Eestis väldib kiinijooksmist, Põhja-Eestis peetakse karja koospüsimist soodustavaks teguriks ümber karja kõndimist või karja piiramist jne. Karjanõiduse ning selle tõrje menetlused on funktsioonilt samased teiste kevadiste ning kevadsuviste tähtpäevade menetlustega (suure neljapäeva ja suure reedega, karjalaskepäevaga, ristipäevaga, jaanipäevaga). Olulisemad on hea, rasvarikka piima taotlus, kiskjate juhtimine karjast eemale, loomade kindlustamine kurja silma ning nõidumise vastu (viimast arvati ka paljude loomaõnnetuste põhjuseks).[17] Idapoolses Eestis vene-õigeusuliste alal (Se ning Vai, Iis, Kod Peipsi-äärsetes külades) on karjalask mõnel määral seotud kirikukombestikuga nagu slaavi rahvastel. (Kiriku juures toimus karja pühitsemine, ikooni ning pühitsetud vett on tarvitatud ka kodus, karja väljaajamisel on karjavitsana kasutatud lihavõtte ajal pühitsetud ja selleks otstarbeks alal hoitud pajuurbi, ümber karja on käidud lihavõttemunaga.)[18] Munal on riitusesemena tähtis koht kogu maa karjalaskekombestikus: lauda läve alla pandava või üle karja visatava muna katkimineku järgi ennustati eelolevaks suveks loomakahju. Keedetud mune anti karjasele karja väljalaskmisel või pärast karjasttulekut rituaalse kastmise puhul.[19] 
Ennete jälgimine ja karja edaspidise heaolu ennustamine saatis kogu esimest karjapäeva. Eriti reeglitekohane pidi olema karjase käitumine. Karjas olles ei tohtinud maha või kivile istuda (Vas, Se), sest maa oli alles hingamata, mürgine; karjane ei tohtinud elavast puust karjavitsa murda ega koorida, mis tähendas seda, et kariloomad võivad murda jala, kurtuda vms.; kaasavõetud karjavitsa ei tohtinud kaotada, et kari kaduma ei läheks, jne.[20] 
Kõige rohkem paralleele karjalasketavades leidub meil idaslaavlastega (venelastega, valgevenelastega, ukrainlastega), leedulaste ja lätlastega ning idapoolsete soomlaste ja karjalastega.[21] Kuigi Püha Jüri on karjakaitsjana tuntud ka Lääne-Euroopa rahvail, on tema kui huntide valitseja positsioon Ida-Euroopa rahvaste uskumustes märksa kindlam.[22] Püha Jüri hooleks on olnud samuti hobuste kaitsmine, siit pärineb ka analoogia – jüripäeval paneb ta huntidele päitsed pähe ning valjad suhu, et nad ei saaks hobuseid murda. Hobustehoolduses on jüripäeva tähtsus suurem Lääne- ja Lõuna-Eestis. Neilt aladelt on rohkem teateid hobustega sõitmise või töötamise keelust (vt. levikukaart: jüripäev (3)), kuke ohverdamisest hobuste õnneks ning hobuste ujutamisest nende vastupidavuse ja hea tervise tagamiseks (vt. levikukaart: jüripäev (1)). Kiidjärvel on 17. saj. visitatsiooniprotokollide andmeil austatud Püha Jüri kui hobuste ebajumalat.[23] Lõuna-Eesti tavades on üldse palju ühist lätlaste tavadega. Püha Jüri on üks hobuste patroone samuti lätlastel.[24] Jüripäeva kui hobustepüha jooned on meile jõudnud slaavlastelt ning sellesse valdkonda kuulub hobuste pühitsemise komme Kagu-Eestis (Vas, Se); germaanlastel pole Püha Jüri hobuste patroonina teiste seas kuigi olulisel kohal.[25] 
Kuigi jüripäev on kujunenud kõige tähtsamaks põllutööde alustamise päevaks, seostub põllunduses sellega suhteliselt vähe taigu ega alustata sellel päeval tegeliku tööga. Mitmedki tavad, nagu sõnnikukoorma viimine põllule, esimese vao kündmine, urbade pistmine rukkiorasesse (Se), orase vaatamine ja sügisese saagi hindamine, kuuluvad juba ka varasemate kevadiste ja isegi kevadtalviste tähtpäevade juurde. Külvinädalate arvestuse nihkumine künnipäevalt jüripäevale on toonud kaasa määratlusi külviaja üldise algamise kohta, konkreetsete külvide puhul on rohkem eelistatud lähtuda külvinädalatest ja fenoloogilistest näitajatest kui jüripäevast.[26] Küll aga on märgitud kapsamaa ning taimelavade ettevalmistamist, selle juurde võis kuuluda veel sügisese prahi ja õlgede põletamine. Mitmelt poolt on teateid põllutööde keelust. Ühe põhjusena tuleb nimetada Püha Jüri kultusega seostuvat hobuste püha, tõenäoliselt on jüripäevale nagu ristipäevalegi kandunud sugemeid muistsest maasse puutumise keelust. Nii langeb selle päeva tööde kandvam osa karjalaskmisele ning elukoha vahetusega seotud askeldustele.
Jüripäeval lähtub nii koduste kui ka väliste tööde tegemise soovitatavus või keeld sageli kaalutlusest, kas see on huntide tõrje seisukohalt soovitatav või mitte. Hundipesade otsimine ja ajujaht koos püssipaugutamisega (vt. levikukaart: jüripäev (2)) just jüripäeval pidi saarlaste ja hiidlaste arvates aitama hunte kodu lähedalt kaugemal hoida. Lõuna-Eestis on peetud soovitatavaks õmblemist (nõelatorked imiteerivad hundi pimedaks torkimist).
Mao (rästiku) samastamine lohe või draakoniga märgib traditsiooni lähtumist Püha Jüriga seostatavast lohetapmise legendist.[27] Rästikut on peetud eriti jüripäeval esmajärguliseks abivahendiks tõrjenõiduses ja inimese või loomade kaitsmisel kõige halva vastu. Enne jüripäeva tapetud madu on peetud abivahendiks mis tahes ajal, otsekui kannaks ta endas kevadise maa kihvti ja võimu. Enne jüripäeva tapetud mao pea arvati olevat eduka kohtuskäimise tagatiseks, kaitseks kurja silma ja saksa viha vastu. Musta mao põletamisel saadud tuhka, piirituses leotamisel tekkivat „ussiõli“ või kuivatatud pulbrit on kasutatud õige mitmete haiguste ravimisel, kosutusvahendina ning isegi põllusaagi tõstjana. Maagilist jõudu on omistatud maokestale või maotapmise kepile. Jüripäeva juurde kuulub ühtlasi rida tegevuskeelde ja menetlusi maotõrje põhjendusel, kusjuures ülekantud tähenduses on madude, nn. usside hulka arvatud ka mitmesuguseid usjaid putukate vastseid. Lõuna-Eestis on keelatud hagude, aiateivaste ja vitste toomine maja juurde – arvati, et maod tuleksid koju, Karksis ja naaberkihelkondades on nagu paastumaarjapäevalgi keelatud varrastel kudumine või nõelaga õmblemine – kardeti, et ussid rikuksid vilja, kapsaid ja puulehti.
Üsna valdav on Lõuna-Eestis kolistamise ja kärarikaste tööde keeld nagu lihavõttetsükliski, seda ennekõike piksekartusel (vt. levikukaart: jüripäev (4)). Kardeti ka seda, et hunt võiks suvel karja tulla või juhtuks muud halba.[28] Kõige üldisem on kangakudumise keeld, mõistagi peaks see töö jüripäevaks ka ammu lõpetatud olema. Keelatud oli pesupesemine (pesukurikaga kolkiminegi sünnitab müra), mõnel pool puude raiumine ja lõhkumine. Kolistamiskeelu otseseks põhjuseks on kartus eeloleva suveperioodi alguspäeval esile kutsuda analoogilist müra äikese näol või tõmmata endale metsakiskjate tähelepanu. Kaugema tagapõhjana võiksid arvesse tulla eeskujud slaavi rahvastelt seoses surnud esivanemate kultusega kevadel.[29] Jüripäev on oma populaarsusega endasse sulatanud mitmeid teiste kevadiste tähtpäevade traditsioone, nagu tulevalgel toas töötamise keeld, linnulaastude toomine või väljas magamise algusaja arvestus (ülekanne paastumaarjapäevalt), ühist on mitmete üldisemat laadi tööde ja talituste osas, nagu põrandapühkimise keeld, varblaste tõrje, vara tõusmise nõue.
Tähtsal kohal on inimese hea käekäigu taotlemine, seda taas rohkem slaavi kui germaani rahvastel.[30] Teisi lähedal asuvaid tähtpäevi, mille juurde kuulub eriline hool inimese tuleviku, tema tervise ja töövõime pärast, on paastumaarjapäev ning jaanipäev. Rohkesti pööratakse tähelepanu haiguste ennetamisele ning ravivahendite hankimisele. Varahommikusele näopesemisele (maarjapäeval ning jüripäeval) nagu ka suplemisele voolavas vees (jüripäeval) või kastes püherdamisele (jaaniööl) on omistatud ühtviisi tervistavat ja kosutavat toimet.[31] Aktuaalne on iluravi – nt. maarjapuna joomine annab tugevust ja tervist edaspidiseks, kuid lisab samuti palgepuna ning hoiab näonaha puhtana.[32] Mida rohkem kevade poole, seda suuremat tähelepanu on rahvapärasele kosmeetikale pööratud, kuni iluravivõtete kulmineerumiseni jüripäeval: tedretähne aitab kaotada ning vistrikke ja päikesepõletust vältida näo pesemine konnakuduga, lumega, linnumunaga, kasemahlaga või koguni sipelgahappega (vt. levikukaart: jüripäev (5)).
Kui varasematel kevadistel tähtpäevadel on püütud tugevust ja vastupidavust saavutada rauale (terasele) astumisega ning sealjuures nõiasõnade ütlemisega („jalad tugevaks kui raud“ vms.), siis jüripäeva kombestikus täidab sama eesmärki ka raudasja leidmine. Selle uskumuse populaarsus on sealjuures märksa suurem ning leitud hobuserauda on peetud abivahendiks hea õnne ja edu saavutamisel (hea hobuseõnn, kalaõnn, karja- või põlluõnn, rahaõnn, ka varstine abielu). Hobuseraua kui õnne sümboli suur tähtsus jüripäeval näib tulenevat Püha Jüri kui hobuste patrooni kujutelmast. Jüripäeva juurde kuulub samuti menetlusi armumaagia valdkonnast, nagu on omane pikema perioodi alguse tähtpäevadele.
Toitluses ei toonud jüripäev kaasa olulisi muutusi. Peale karjalasketavade juurde kuuluvate keedetud munade või rituaalse leiva eriliste üldlevinud tavanditoitude kohta teateid pole, andmed õlleteo kohta on põhiliselt kirjandusest. Vi, Pä, Vl, Ta on väheseid kirjapanekuid sealiha (seapea) söömisest, teisalt jälle keelust, põhjenduseks kartus, et hunt võiks suvel samuti karjast liha saama tulla.[33] Paremat toitu ja õlut on valmistatud mõnel pool nimepäeva tähistamisel. Viimast märgib ka Wiedemann.[34] Lüpsikute turrutamisele toodi kaasa mune, saia, pirukaid jms., mida napsitamisel söödi, hoones pidutsemise puhul oli toidulaud mitmekesisem.
Jüripäevale kui kevade alguspäevale viitab rohkesti fenoloogilisi tähelepanekuid ja uskumusi loodusest. Neid interpreteeritakse enamasti ennetena edaspidise ilma, põllusaakide ja nende valmimisaja ning inimsaatuse kohta. Loomariigi esindajate seast on peale uskumuste hundist ja rästikust mõnevõrra rohkem uskumusi konnast. Konnade kudemisaja ja konnakudu külmumise järgi on püütud ette arvata edaspidiseid külmi. Rahvameditsiinis ning armumaagias on abivahendiks kasutatud eriti kärnkonna. On iseloomulik, et mitmed tähtpäevaliselt määratlemata uskumused seostuvad jüripäevaga: linnu- või konnapaari esmakordselt näha tähendab abiellumist, konn vees tähendab head, kuival – halba aastat vms. Linnupette võtmise nõue kehtib kogu kevadise lindude saabumisaja, ent liitub rahvakalendri tähtpäevadest eriti jüripäevaga.[35] Linnuliikidest on populaarne kägu, aga ka pääsuke, kelle saabumisajad langevad enam-vähem ühte jüripäevaga;[36] jälgitud on veel linavästrikku, tikutajat, parti, tetre. Putukariigis on tähelepanu objektiks sipelgad, kelle aktiviseerumine on suunanud nende juba antiikmütoloogias tuntud maagilise tähenduse[37] seostumisele jüripäevaga. Sipelgaid kasutatakse mitmesugustes menetlustes nii kariloomade kui inimeste kosutamise ning tervistamise otstarbel, ka vaadeldakse nende käitumist ilma ja saagi prognoosimisel.
Võrreldes slaavi rahvastega tuleb meil jüripäev kevadehaljuse toojana vähem arvesse, pigem on jüripäeva käsitatud kui orientiiri fenoloogilistel vaatlustel baseeruvate uskumuste puhul: rohu tärkamise, metsa lehtimise, puude ja taimede õitsemise aja järgi kas enne või pärast jüripäeva on otsustatud saagi suuruse ning valmimise kiiruse üle.
Meie põhjanaabritel on vastavalt sealsetele kliimaoludele rohkem levinud edaspidiste ilmade ja saagi ennustamine jüripäevase külma järgi,[38] meil on rohkem tähelepanu pööratud kastele ja äikesele. Maa lõunapoolses osas on ühisjooni lätlastega. Levinud on uskumus, et vihm toob halva saagi (vt. levikukaart: jüripäev (6)), kaste esimese ilmumise järgi enne või pärast jüripäeva on arvestatud rukki valmimist vastavalt enne või peale jaagupipäeva (25. VII). Ülemaaliselt on tuntud uskumus äikesest kui külma kevade või suve kuulutajast, nende uskumuste populaarsust on aidanud suurendada trükiallikad. Lõuna-Eestis seostub jüripäevane äike ka suviste piksekahjustustega. Rohkesti on teiste kevadiste tähtpäevadega ühiseid ilmaendeid: külm kuulutab nagu maarjapäevalgi ette külma kevadet või suve, selge, päikesepaisteline hommik tähendab head viljasaaki (rukist, tatart). Karjandusega on uskumused ilmast vähe seotud. Venelaste ilmaended on sagedamini vahetus seoses põllundusega, germaanlastel edaspidiste ilmade ettearvamisega.[39] 
Hinnates lääne- ja idapoolsete mõjude osatähtsust eesti jüripäeva traditsioonides, võib märkida germaanlaste suurt osa Püha Jüri kultuse väliste avalduste edasikandmisel ning levitamisel. Slaavi rahvaid iseloomustab selle kultuse orgaaniline seos elatusaladega ning sissesulamine nendesse. Seepärast on slaavi mõjudel meie traditsioonis sisuliselt kandvam osa. Jüripäeva eriline kaal ühiskondlikes suhetes on olnud kõige olulisemaks teguriks traditsioonide püsimisel ja samuti rikastumisel teiste kevadiste tähtpäevade arvel, seda veel kalendritavandi üldise hääbumise perioodilgi. Lõuna-Eestis on nagu Lätiski klimaatilised erinevused omakorda soodustanud jüripäeva traditsioonide mõningast ülekandumist lihavõttetsüklile. Internatsionaalse kõrval leidub meie rikkalikus jüripäeva kombestikus ka küllalt palju lokaalseid arendusi.
4) korrasta luuletuse õigekiri vastavalt proosa reeglitele
Jüri Üdi laul Mati Undi näidendile „Kolm põrsakest ja hea hunt”
hunt va kriimsilm hallivatimees
ikka nii on öeldud valmis laulusalmis
hunt kes praegu siin on teie ees
nüüd ja igavesti mängudeks on valmis
hundiraudu kauem kanda ma ei taha
ega pähe saada hundinuiadega
mina hundirattaid visata võin maha
ja võin kukepoksi teha sigadega
kallid põrsakesed võtke mindki mängu
seda iialgi te siis ei kahetse
halvad hundid jah tõepoolest metsa mingu
mina jäägu sest et ma ei sigatse
oh ma solvasin nüüd täitsa kogemata
oma sõbrakesi aravõitu sigu
kuid ma ütlen kõige paremalgi hundil
vahel ette tuleb lohakusevigu

5) korrasta luuletuse õigekiri vastavalt proosa õigekirjareeglitele
Juhan Viiding Vana mehe laul muusikalist Burattino viisi autor Olav Ehala
Seda õnne kõik ei aima, mis on vanal mehel siis,
enne surma kui saab õnnistust ta veider eluviis;
Kuigi maalitud on kolle, annab sooja tuli, jaa –
tean mu elutööd nüüd jätkab poeg,
mu järeltulija.

Sina jõuad kaugemale, kuni kord ka Sina oled muld.
Üks on tõde ning mingi vale,
ei saa kustutada igavese tõsielu tuld.

Olen vana mees ja sellepärast lihtne on mu jutt,
varsti lõpetamas olen oma elurännakut.
Ära pahanda,
kui laul on liiga lihtne, õpetlik.
Kuula ära,
sest me elu selles ilmas pole pikk.

Sina jõuad kaugemale, kuni kord ka Sina oled muld.
Üks on tõde ning mingi vale,
ei saa kustutada igavese tõsielu tuld.

Meie eitus, meie jaatus liugleb tuules nagu leht,
see mis saadab, ongi saatus ikka õiglane ja eht.
Oma hinge ei või müüa, kuri ilm las udutab.
Ainult seda omaks hüüa, mis su hinge puudutab.

Sina jõuad kaugemale, kuni kord ka Sina oled muld.
Üks on tõde ning mingi vale,
ei saa kustutada igavese tõsielu tuld.

Üks on tõde ning mingi vale,
ei saa kustutada igavese tõsielu tuld.