Teekond   õnnelikuma iseendani!

SOOVITAME

kus sisutiheda päevaga soovitakse muuta senist käsitlust töökeskkonna heaolust, inimeste töösse suhtumisest ja nende tegutsemise ajenditest.
Konverents toob kokku inimeste juhtimise spetsialistid, et aidata töökeskkond ümber mõtestada ja saada praktilisi tarkusi muudatuste elluviimiseks.

http://www.consciousinitiative.com/events/workplace-wellbeing-performance-tallinn/conferences/lang/et

Piia Pilates –

T kell 10.00 ja 17.25 ja 18.35 ja 19.45

N kell 10.00 ja 17.25 ja 18.35 ja 19.45

27.04, kell 18. – Kristalliseanss -Pingetest priiks, armastuse eri, Ester, Merilin

30.04, kell 11.00 – 18.00 – Malade punumise õpituba, Klaarsus

01.05, kell 9.00 – Väljasõit Tamme talu ürdiaia avatud uste päevale

04.05m kell 18.00 – Minu tervenemise lugu, Tatjana Sambas

07.05, kell 11.00 – Teeme ära! Rapla Elujõu Keskuses, ürdiaia rajamine

11.05, kell 10 – Kristallvoodi eraseansid, Erme Martin

13.05, kell 18.00 – Birxi ilutoa jumestuse koolitus, Birgit Lodeikin

14.05, kell 11.00 – 17.00 Reiki praktikapäev, Veronika Padar

18.05, kell 19.00 – Gongi- ja kristallkausside meditatsioon, Kaia Karjatse

22.05, kell 11.00 – Vestlusring Kalev Veskimäega

25.05, kell 18.00 – Raha energia ligitõmbamine, Kaidi Karilaid

01.06, kell 18.00 – Energiavälja tugevdamisest, Ülle Toomeoja

Üritustele palun registreerida piia.koverik@mail.ee või tel. 53481347

2016.a. INDIAANILAAGER toimub Lõuna-Eestis Läti piiri veeres Kasesaare talus Karula külas Karula vallas Valga maakonnas 30. juunist 3. juulini.

Kogunemine laagripaika on neljapäeval, 30.juunil kell 12:00 ja avaring kell 15:00.
Meile tulevad külla MONA POLACCA (Hopi-Havasupai-Tewa, Arizona USA), CARL HUBBARD (Navaho, Arizona USA), EPIFANIO GARCIA (Vab Zapotec, Mehhiko),GLEN J JUSTE (Tohono O`dham,Pima). Oma osavõtuga rõõmustavad meid ka indiaanilaagri algatajad TARMO JA TOOMAS URB.

Pikemalt võid laagrist lugeda www.indiaanilaager.ee, kirja teel saab suhelda aadressil info@indiaanilaager.ee

PRAKTILIST:

Laagritasu on 180 euri/osaleja kohta. Lapsed ,kuni 18 a ,on laagrisse väga oodatud ja nagu minevalgi aastal – tasuta!
Laagris osalejate arv on piiratud.
Registreerumisvormi leiad siit: http://goo.gl/forms/1upM87e8qR

Koha laagrisse kindlustad, kui teed ülekande LHV panga kontole nr EE987700771001480657. Konto omanik on Erki Rätsep. Selgituseks 2016.a. Indiaanilaagri kulud. Nimi. Juhul kui olete ülekande teinud, aga laagrisse tulla ei saa, saate meile eelnevalt teatades anda oma koha kellelegi teisele. Kui teatate vähemalt 2 päeva enne laagri algust, saame teile vajadusel raha tagasi kanda.

Palume kaasa võtta ööbimiseks telgid ja magamisvarustuse, soojad riided, samuti oma toidunõud. Ööbida saab ka tipis. Toidu valmistame kohalikust toorainest kohapeal.

NB! Igasuguse alkoholi ja muude narkootiliste ainete tarbimine ja/või selle mõju all olemine on laagri toimumise ajal ja territooriumil keelatud!

Päikesevarjutus Kalades: paljastatud Paabel

9. märtsil toimus astroloogia kõige võimsam sündmus! Täielik päikesevarjutus Kalades annab märku kauaoodatud jumalikust sekkumisest. Maailma lahtised haavad ja salajased mured saavad peagi Kõikvõimsa otsest ja võimast tähelepanu. Ta tegutseb läbi Päikese, Kuu ja Jupiteri kolmekordse üheksa joondumise. Aegruumi pöörisest, mida need iidsed taevakehad peagi avavad, valatakse imelisi võite. 2016. aasta esimene koidik on käes!

Ma ennustan järgmisi teemasid ja sündmusi ilmnemas peale seda peatükke sulgevat müstilist lööklainet:

Müstilise Paabeli suur paljastamine;
Suurte haavade ja salajaste murede tervenemine;
Vaimse karma elumuutev tagasipöördumine;
Kõikmõeldavad imede vormid;
Unistusi võimalikuks muutev ümberpaiknemine;
Ootamatud karjääri edenemised ja kvanthüpped;
Võidud haiguste, hirmude ja füüsilise nõrkuse üle;
Silmapaistev topeltagentide, reeturite ja psühhopaatide paljastamine;
Meie kehade jumalikud täiustamised;
Alandlike, diskrimineeritute ja kaua kannatanute jumalikud hüvitised;
Uute kangelaste ja kangelannade esilekerkimine üle kogu maailma;
Tööstuste ja tööjõuturu üleloomulik stimuleerimine;
Vaimselt korraldatud, elu võimaldavad minevikumeenutused;
Pikkade kurjuseaegade suurepärased lõpud;
Võlts-heategevuse, -filantroopide ja -abiorganisatsioonide paljastamine ja häving;
Vaimselt inspireeritud illusioonide, enesepettuse ja enesehävingu lõpud;
Imelised üleminekud elu ja elamise ideaalsetesse viisidesse;
Hindamatud kogemused tervendajate, õpetajate, treenerite, nõuandjate ja teejuhtidega;
Saatanlike eliitide laiaulatuslik needmine;
Enneolematud teaduslikud läbimurded haiguste vastu;
Külgetõmme vaimselt joondatud teenimise ja elukutse radadele;
Ja imelised esmakordsed ühendused sisemise Jumala Kuningriigiga.

Paabeli paljastamine

Selle varjutuse ultra-võimsad hoovused paljastavad Müstilise Paabeli nii nagu ei kunagi varem. Müstiline Paabel on iidne termin, mida kasutati kirjeldamaks Saatana kuningriiki selles maailmas. See deemonlik kuningriik on tegutsenud loori, illusioonide ja salajasuse varjus sajandeid näidates ennast samal ajal vastupidisena sellele, mis ta tegelikult on. Müstilise Paabeli usaldusväärsed agendid, juhid ja struktuurid on selle varjutuse, mis peagi kiirgab välja Jumala jõudu, autoriteeti ja kättemaksu, esimesed sihtmärgid. Kui see kauaoodatud „999“ tsükkel avaneb, paljastatakse hämmastavatel viisidel nende kahepalgelisus, reeturlikkus ja õelus. Maailm imestab nähes kuidas paljastuvad keelatud tõed, mis läbistavad iidsed ja kaasaegsed illusioonid. Sama kindlalt, kui joonduvad tähed, purustatakse nende lummus.

Sisemaailma seiklused

Tõde on ja seda on õpetatud iidsetest aegadest alates, et Jumala võib leida seestpoolt. Üks selle varjutuse kõige õnnistatumaid mõjusid on sisemise Jumala kohalolu üha kasvav tajumine meie elus. Kuna me oleme sisenenud uude ajastusse ja kuna planeedid on niimoodi joondunud, tunneme me kasvavalt Jumala „praktilist“ kohalolu oma elus ja asjades; eriti seal, kus me kõige rohkem abi vajame. Sisemaailma seiklused puhkevad peagi ellu, kui meid hakatakse juhatama, tervendama, rikastama ja jõustama veidrate sündmuste jadade poolt, mis kinnitavad, et jumalik ettenägelikkus töötab meie kasuks. See varjutus aktiveerib uued suurepärased meeled ja vaimsed tajud, mis on mõeldud meid eksimatute kompassidena teenima. Nautige kõrgeimat aastat uskudes ja usaldades sisemisi tunge ja kinnitusi, mida te tunnete. Ja kui teie süda armastusest üle voolab, siis on see Jumal, kes teid tervitab…

Kõik uued asjad

Kuigi see varjutus toimub Kalades, tunneme me kõik eksimatult Jäära elujõudu, mis viib meid avastamata aladele ja kauaoodatud isiklikele võitudele. Vaimse karma seadused määravad, mida igaüks selle varjutuse tsükli, mis lõpeb 16. septembri täiskuuga Kalades, jooksul saab. See on tsükkel, mil mineviku headus, teenimine ja ohverdused unistusi täideviivatel viisidel tagasi makstakse, et rahuldada meie südamete kõige pühamaid ambitsioone. Kui te olete andnud kõik, siis saate te kõik ja vastupidi. Kuna tagasimaksed tulevad erinevates ulatustes ja vormides, siis rakendage julgust, usku ja hoolikust uutel radadel, mis teile avanevad. Et sel aastal tõusta ja õitseda peame me tervitama ja kasutama suurepäraseid „uusi“ vorme, mis end meile esitlevad. Enesekindlus, initsiatiiv ja juhtimine aitab teil Jupiteriga võidule sõita.

999

Numbrid panevad maailma liikuma ja müstilised numbrid on sügavad õpetajad. Selle varjutuse number on „999“ sest Päike asub 18° Kalades (1+8=9), Kuu asub 18° Kalades (1+8=9) ja Jupiter asub 18° Neitsis (1+8=9). Tarkadele on see märk sellest, et sel aastal toimuvad suured lõpud, mis tulevad kasuks kogu inimkonnale. See tähendab, et meie elude valusad ja näiliselt lootusetud peatükid lõpevad imelistel viisidel, sest Kalad on imede maja. See varjutuse tsükkel ulatub veel teisegi „999“ kosmilisse sündmusesse, milleks on Jupiteri sisenemine Kaaludesse 9. septembril 2016. See on astroloogiline „kohtumõistmise päev“ ja see tuleb meie 9 aasta (2+0+1+6=9), üheksanda kuu üheksandal päeval. Sellest järeldub, et Jupiter siseneb Kaaludesse „999“ päeval, et juhatada meie tõsiselt tasakaalust väljas maailmas sisse suur õiguse, kohtumõistmise ja jumaliku tasakaalustamise aeg. Ja kui te arvate, et seda tüüpi numbrid ei ole olulised, siis vaadake seda:

Kindlasti märkige oma kalendrisse Jupiteri „999“ sisenemine Kaaludesse!

Puhtuse tempel

Üks suurimaid põhjusi, miks inimesed ei tõuse kõrgematesse dimensioonidesse ja elukvaliteeti, on see, et nende kehad on saastunud. Väga sageli on see saastumine iseenda põhjustatud läbi ennasthävitavate kahjulike toiduainete, jookide ja valede ravimite. Tuleb aru saada, et ülestõusmine toimub proportsionaalselt füüsilise puhtuse ja energeetilise säraga. Kasutage selle varjutuse hoogu, et võtta otsustavaid meetmeid oma füüsiliste kehade puhastamiseks, tervendamiseks ja tugevdamiseks, eriti läbi looduslike vahendite, mida pole enne proovitud, sest see avab teid tsükli kõrgeimatele müstilistele potentsiaalidele.

Esseenide evangeeliumid

Amari ja mina kutsume kõiki, kes otsivad valgustumist, ülestõusmist, elujõudu, pikaealisust, ilu ja müstilist jõustamist, veganismile, sest see elustiil, võtab kõik need rõõmuga teie eludesse vastu. Kristlastele teie hulgas, teadke täpselt, mida õpetas Kristus liha söömise kohta: „sest ma ütlen teile tõesti, see, kes tapab, tapab iseennast ja see, kes sööb tapetud loomade liha, see sööb surma keha.“ Palun võtke hetk, et panna järjehoidja Esseenide rahuevangeeliumile; see on teos, mis leidis minu juurde tee läbi Neitsi Päikese. See on muutnud mu elu ja terviseväljavaateid imelistel viisidel. Ma lõpetan selle lõigu kuldse küsimusega: Kas te hakkaksite veganiks, et saavutada müstilisi aardeid?

Loomade karma

Selle varjutuse tsükli ajal makstakse kätte loomade eest, keda on kunagi piinatud, jahitud või tapetud. Kuude möödudes kasvab kriis tööstustes ja tarneahelates, mis saavad kasumit loomade surmadest; eriti, mis on seotud inimtoiduga. Need, kes on nende tööstuste ja teenistustega aktiivselt seotud, kogevad „erilisi õnnetusi“, mida käivitab nende äärmiselt negatiivne karma. Elu õpetab meile julgelt ja veenvalt, mida Jumal loomade tapmisest kaasaegses maailmas arvab. Kõik, mida me tegema peame, on pöörama tähelepanu sellele, mis saab osaks neile, kes on seotud selle võika tööstusega, mis edendab haigusi, kõdunemist ja surma. Mitmete kuude jooksul, mil Jupiter on veel Neitsis, on tark üle minna lihajärgsele, geneetiliselt mittemuundatud (non-GMO) toidu majandusele. Ma kinnitan teile, seal on rikkused…

Saturni raju

Geopoliitiline maailm sukeldub peagi hõõguvkuuma alkeemilisse tuletormi. See Saturni transiidi faas algab 25. märtsil, mil see iidne titaan Amburis retrograadseks pöördub. Kõige olulisem tõde sõelutakse välja laimu, teotuse ja rahvusvaheliste propagandakampaaniate tuhast. Siin on Saturni retrograadi saladus: need, kes on süüdi laimus, teotuses, patoloogilises valetamises ja poliitilises vandenõus, kannatavad kõige rohkem Saturni möödapääsmatu maksunõude käes. Poliitiline maailm on muutunud suureks lahinguväljaks tuleviku kontrollimise üle. Me oleme sisenemas ajaloolis-poliitilisse aega, mis viib maailmavõimu jumaliku tasakaalustamiseni. See, kes Saturni üle elab, on väärt valitsema. Saturni retrograadne liikumine lõpeb 13. augustil. Joonduge kosmilise seadusega ja kõrgema tõega ja teid soositakse.

Ootamatud liidud

Mõned selle varjutuse tsükli suurimatest õnnelikest juhustest tulevad läbi ootamatute mängumuutvate liitude, sõpruste, lepingute ja kokkulepete, mis põhinevad teenimisel, oskustel, elukutsel, sooritusel, uutel projektidel, uutel meetoditel, uutel avastustel, uuel teadusel, uuel kaubandusel, uutel algatustel, uutel seadustel, uuel juhtimisel ja uutel koostöö võimalustel. Kui need tulevad, siis kaasavad nad eliiti, „Jupiteri suurusega“ tegelasi, kelle kaasabil on võimalik saavutada suurt edu läbi partnerluse, pühendumise ja vastastikuse väärtuste vahetamise. See on minu tõlgendus Jupiteri aspektile Uraanile; see on energia, mis mõjutab ka Jupiteri aega Kaaludes. Maagilised sõnad on siin usaldus, tasakaal ja hoolikus, sest kui need kaotsi lähevad, siis lähevad kaotsi ka kõrgeimad potentsiaalid. Olge julged, ettevõtlikud, arvestavad ja töötage koos teistega, et saavutada võimatut. Tähed on selleks küpsed!

Jumalik jalgealune

Mis puudutab meditsiinilist astroloogiat, siis jalad kuuluvad Kaladele. See varjutus toob kaasa müstilisi ja imelisi juhtumusi, mis on seotud jalgadega, meie seisukohaga, meie teerajaga ja meie võimega reisida. Tõde on see, et mõned meist on aastate jooksul jalgealuse kaotanud. Mõned meist on kaotanud oma veojõu. Ja mõned meist on takerdunud sinna, kus me seisame. Selle varjutuse jumalik energia tuleb ümber muutma neid jalgealuse muresid, mis on põhjustanud kurbust, lootusetust ja valu. Vennad ja õed, kes te teenite Valgust, olge valmis saavutama jumalikku jalgealust! Jumalal on meie kõigi jaoks uued plaanid ja rajad. Et neil korralikult kõndida, peavad meie jalad kõigepealt tugevad olema. Pidage neid sõnu nädalate möödudes meeles ja maitske jumalikku jalgealust, mida teie hea töö on teile välja teeninud.

Kosmilises teenistuses,

Astroloog Salvador Russo
Tõlkis Tiina Mills

Me kõik teame, mida teeb Eestimaa aastaring inimesega. Kliima ja kaamos, majanduslikud kataklüsmid ja inimestevahelised käärimised on uude heasse ilma kooruvas maailmas ilmselt paratamatud, ent helgesse tulevikku kestmisest unistav tegudeinimene vajab aegajalt restarte.

Ettevõtjast kinnisvaraarendaja, sotsiaalküla rajaja Kersti Männik on enda jaoks parimaks puhastamise-tuunimise-laadimise paigaks ja mooduseks leidnud Maharishi Ayurveda keskuse Saksamaal Bad Emsis. Nagu on Ernest Hemingway juba ammu väitnud: igas sadamas leidub vähemalt üks eestlane. Nii leidub ka igas heas ja õiges ettevõtmises mõni eestlane.

Kersti kirjeldab oma ellujätvate-noorendavate-väestavate restartideni jõudmist: „Tänu dr. Jaan Suurküla artiklile Päevalehes aastal 2006, kui ta veel ise töötas Bad Emsis Maharishi Ayurveda kliinikus Saksamaal, algas minu tee Aurveda meditsiini ja iga-aastase Panchakarma juurde.

See on organismi suurpuhatsus – kes soovib täpsemat sõnastust, võib selle leida www.ayurveda-badems.com ning enda jaoks emakeelseks luua.

Kersti sõnul on Panchakarma organismi suurpuhastus, mis toob kaasa meelerahu ja taastab immuunsuse. Puhastamist tuleb üha korrata, kuivõrd tervenemine ja arenemine ongi pidev protsess. Ning iidne India rahvameditsiin on sellele teekonnale suurepärasteks kaaslasteks tempinud massaažiõlid, ravijoogid-toidud. Nii pulssdiagnostikast ja raviplaanist algav triitment kui dieet on igal patsiendil erinev ning kuivõrd kõik sünnib kliinikus pideva jälgimise saatel, saab pansionaat korraga vastu võtta vaid 20 naist ja 20 meest.

Alates 2004. aastast otsisin ma ise nii Kuremäe kloostrist, kus minu tädi on abtiss Ema Alipia – ravidieetidest kui tavameditsiinist abi imelikule lööbele jalgadel, mida tavameditsiin ei olnud suuteline diagnoosima. Närvilistel aegadel ja kurnavail aastaperioodidel see lööve tuli – millelegi ei allunud ning kuna meil siin on närviline ja kurnav õhkkond alailma, siis oligingi kogu aeg täpiline.

Mööda erinevaid tava- ja alternatiivmeditsiini kabinette joostes – nii Eestis kui Itaalias, nii et meeldiv oli võimalik kasulikuga ühendada, ent tegeliku kasuta. Kaks aastat ei suutnud ma sellest lööbest vabaneda. Arvasin, et seelikute ning kleitide kandmine on minu elus sellega ka lõppemas. Mis siis ikka – Eesti naised rügavad ja arendavad elu mitme mehe eest, ju siis ongi püksid igas mõttes naiste jalas…

Dr. Suurküla kirjutis andis uue lootuse, et võin siiski Naisena unistuste poole kulgeda.

Sõitsin Saksamaale. Kohe.

Kui olin läbi teinud esimese kahenädalase Panchakarma kuuri aprillis-mais 2006 Maharishi Ayurveda Bad-Ems kliinikus, olin nagu uuesti sündinud. Kaks nädalat pärast seda hingelist-ihulist süvapuhastust hakkas vaikselt kaduma ka lööve. Täielikule tervenemisele aitas kaasa minu siinse massööri Antonina Kersna abistav käsi.

Mind aitas organsismi puhastamine mürkidest, millest me ei pääse kuitahes tervislikult toitudes ja elades – oleme oma planeedi lõplikult ära saastanud. Puhastamine – mida tuleb üha korrata, nagu igasugust tervenemise-arenemise protsessi – on oma olemuselt kombinatsioon iidse India rahvameditsiini põhjal väljatöödatud taimsetest ravimitest, massaažidest – kus iga liigutus hõlmab endas teatud kindlat ravitehnikat ja milliseid iga inimtüübi puhul rakendatakse erineva õli/taimede koostise ja tugevusega.

Kogu ravi algab pulssdiagnostikaga, mille põhjal arst määrab ära inimtüübi ja teda segavad haigused. Ei mingit vereanalüüsi ja vererõhu mõõtmist!

Tulemuste põhjal paneb arst paika raviplaani. Vastavalt patsiendi võimalustele nii ajalises kui rahalises mõttes. Esimesel 4-5 päeval hõlmab dieet ja hooldus peamiselt võiõli – 82% võist tasasel tulel välja keedetud õli – Ghee – ning ravimtaimedest valmistatud jooke. Lisaks peavad massaažid mürke väljutama.

Kuna see protsess on organismile väga kurnav – iga sünd, ka uuestisünd on ränk! – magab patsient enamuse ajast. Lisaks on toitumine ette nähtud Kliiniku enda restoranis ja seda ka vastavalt

Selles kliinikus toimub nii õnnestav ja imeline närvisüsteemi ja immuunsuse tugevdamine ja tasakaalustamine, et mina olen Karin ja Lothar Pirci, Maharishi Ayurveda kliiniku omanike loodud paradiisis igal aastal vähemalt nädala. Kuitahes võimatu see ränkadel aegadel ka ei tunduks – ikkagi on võimalik.

Mis kasulik, see kallis – ent samas omanikke ja tohtreid miljonäriks ei tee. Ometi oleme kõik sellele keskusele ja terviklikule tervendusele truud. Üks minu lemmikuid on vene keelt kõnelev, Ukrainast pärit doktor Igor Golovtšin – ta on seal pea 20 aastat töötanud ning temaga hoian ühendust ka kodus olles, Skype’i teel. Siis on kenam ja tugevam järgmise restardini vastu pidada. Igor on projektijuht, kellega nõu pidada, asju analüüsida – ja ta on ka tõlk.

Saatsime tema juurde ühe Eesti vene pere, kelle laps oli üleni lööbes. Neil seal Bad Emsis on lahendus igale tõvele. Ja millised inimesed! Kui palju põnevaid patsiente igast ilma servast… Minul on aina meeles üks meie – jah, meie! – kliiniku seinal olev tõde: meil on antud vaid üks keha – olgem tema vastu kenad! Asjadest hoolitakse praegu veel pahatihti enam kui endast…“

*

Lothar ja Karin Pirc on Maharishi Ayurveda Healthcentre Bad Emsi erakliiniku juhtfiguurid, kes on kunagist keiser Wilhelm I suveresidentsi 1992.aastast tervenduspansionaadina pidanud ja vedanud.

Abikaasad ühendavad akadeemilist meditsiini orientaalse tervendustarkuse põliste teadmistega ning on üles ehitanud Euroopa väärikaima sellelaadse keskuse. Lothar on mitmete Euroopa Ayurveda organisatsioonide juhtfiguur ning Karin on üks 90st kliinikus töötavast naturopaadist, kes käib koos kolleegidega regulaarselt Indiast uusi teadmisi ja materjale toomas ning toob ühtlasi sealt maailma parimaid oma ala meistreid Bad Elmsi.

Lothar selgitab: „Erinevate Maa piirkondade inimesed võivad küll meditatsiooni, rännaku ja puhastuse tehnikaid nimetada oma regioonidele tuttavamate sõnadega, ent kuna inimkonna kultuurihällid on klimaatilistel ja ajaloolistel põhjustel Indias-Hiinas-Tiibetis, kasutame neid teadmisi ja terminoloogiat. Nii, nagu jooga ja meditatsiooni, dieedi ja puhastuse-tervenduse kompleks kannab tänini auga nimetust Maharishi Ayurveda, nimetatakse ju kõikjal ka harmooniaenergiat jaapanlaste eeskujul Reikiks.“

Pircid arutlevad, et kui olnud aegade põhjala inimene võitles looduses elu eest ning oli nii vaimselt kui füüsiliselt vastavalt siinsele kliimale pingestatud, siis tänane eurooplane elab pigem oriendi või lõunamaa meelisklejaga – ta on palju paigal, nii siseruumides kui autos. Tema maailm käib puldiga ning toitumistavad ei tohi seetõttu olla pooltki seda, mida mammutit küttinud loodusinimese omad.

Paigalistumine ja siseruumidesse tõmbumine ladestab mürgid kehasse, mistõttu inimene vajab nii vaimselt ja emotsionaalselt kui füüsiliselt joogat ja meditatsiooni, süvapuhastust ja tervendust nii dieedi kui raviprotseduuridega.

„Eelistatavalt võiksid kõik inimesed süüa oma kodumaal kasvanud tera-köögi-puuvilju – toidu ja inimeste ringi lennutamine pole just päris ideaalne lahendus. Samuti võiksid uued inimesed olla juba väikelapseeast saadik harmooniliselt arendatud – mis kindlasti ongi inimkonna tulevik. Kuni oleme ideaali poole teel, toome ürte-vürtse Indiast ja Tiibetist ning inimesi toome kõikjalt maailmast omakorda enda juurde,“ arutleb Lothar. „Kuna nii meie arstide haridus kui vahendid on seetõttu kallid, on ka meie juures Pantchakarma-kuuril viibimine hinnaline. Kes on terve ja terviklik, see suudab aga ka oma elatustaset tõsta. Ja see suudab õpetada ja kasvatada oma lapsed harmoonilisteks uue ajastu inimesteks.

Seni tuleb meil loota õpetajatele-kasvatajatele-treeneritele – ning täiskasvanueas oma teadlikkust tõstes lastele isiklikku eeskuju anda. Loodan, et dr. Jaan Suurküla ja tema assistendi Valve Värgi unistused täituvad ja pikaajaline pühendumine viib sihile ning ka Eestisse luuakse kord meie keskuse laadne kodumaine kliinik. Seni olete teretulnud Bad Emsi – kus kohtute üsna kindlasti ka mõne oma rahvusest arstiga!“

*

Igor Golovtšin selgitab, miks tema kõigist arengu-tervenduse suundadest just Maharishi Ayurveda valis: „Olen sündinud 1956.aastal Lääne Ukrainas, kus jooga tollal mõistagi just eriti kuulus polnud. Kuna tegelesin intensiivselt erinevate spordialadega sain 34aastasena põlveliigese artriidi, mille tõttu soovitati mul vaid 100 meetri kaupa kõndida ja siis puhata – 200 meetri järel saabus valu.

Lugesin ajalehest transtsendentaalse meditatsiooni kohta, õppisin seda Dr. Kingsley Brooksilt – ning ühe kuu möödudes pärast meditatsiooniga alustamist oli valu kadunud. Kahe aasta möödudes oli kadunud ka krooniline bronhiit.

Saksamaale kolides ühinesin Bad Emsi Mahrishi Ayurveda kliinikuga, sest mu isiklik tervisekogemus kiitis selle heaks.

Õppisin Lvivi riiklikus Ülikoolis raadiofüüsikuks-inseneriks. Nüüd olen Ayurveda tehnik ning vastutan külastajate eest.

Lisaks sellele, et meil töötas Dr. Jaan Suurküla ning patsientide hulgas on lisaks Kerstile teisigi eestlasi, on ka minu naine Lilli Pärn Eestist! Ta on samuti Ayurveda tehnik ja loodusravija.

Meie koduleht on 12 erinevas keeles, ka otsekontakt on kõigi huvilistega pidev.

Ka siis, kui ühendus Ayurvedaga on vaid ühetunnise ambulatoorse konsultatsiooni vormis, saab külastaja tasakaalustada koduski oma kroonilisi haigusi õige dieedi ja taimepreparaatidega.

Kui klient tuleb 10-14-21 päevaks Panchakarma puhastuskuurile, muutub siin palju – ja stabiliseerumine jätkub kodus.

Usun, et kogu Maal saabub harmoonia ja üksteise toetamine – nii, nagu meie kõigi kehade erinevate süsteemide vahel on harmoonia. Kõik planeedi asukad hingavad sama õhku, joovad sama vett ning oleme siin võrdsed peremehed. Seega on ilmne, et tulevikus ühendatakse iidsed teadmised – India, Hiina – ja moodsad meditsiini ja psühholoogia teadmised ja võtted ühtseks võimalikult täiuslikuks tervikuks.“

*

Valve Värk

Eesti transtsendentaalse meditatsiooni keskuse juht selgitab, mis see kõik tema poolt vaadates on:

„Minu õpetaja on olnud norralane Hans Hoff. Tal oli Ayurveda kliinik Uurali mägedes ning praegu on ta rajamas uut kliinikut Norrasse. Eesti kliinik on Dr. Suurkülal samuti plaanis…

Puhta teadvuseni jõudmist tuleb alustada juba lasteaias. Juhendada tuleb nii lapsi kui kasvatajaid. Nii kasvatatakse tasakaalukas uus põlvkond. Sama on kooliga – stabiliseerimist vajavad nii õpilased kui õpetajad. Meist mõnevõrra ette jõudnud riikide uurimused näitavad, et TMiga tegelevates koolides on teistest võrreldamatult parem õppeedukus ja vähem koolivägivalda. Sama on asutustega – kui ülemused on saanud TM koolituse, on alluvad õnnelikumad ja firma uskumatult palju edukam kui ilma selleta.

Dr. Jaan Suurküla Maharishi juhatusel valgustumise veerel

„Paradoks on, et kuigi Eesti inimeste – eriti naiste – vaimne andekus on lausa erakordne, olemuslik, taevalik kingitus, ei taha Maharishi, et asutaksin oma haigla Eestisse. Ta ütleb – jah, loomulikult me suhtleme temaga ühendväljas! – kuhu iganes, ainult mitte Eestisse.

Ayurveda-kliinikutes ravitakse nii vähki kui viljatust, ainevahetushäireid kui südame-veresoonkonna haigusi. Nagu tasakaalus inimene ise, on ka selline maailma esimene ravila sünkroniseeritud, ühendvälja ja Maa rütmidega alalises korrelatsioonis ja teadvustatud-valgustatud.

Ei midagi müstilist, ei mingit mõõdetamatut-määramatut šamaadi – kõik on teaduslikult kontrollitav, tulemused on püsivad ning sünergeetiline mõju tervikule, kus kõik on kõigega seotud ja kõik on üks, tohutu. Paigutan sellesse haiglasse kõik elu jooksul teenitu – nii, nagu olen panustanud ka Eestis ja mujal asuvatesse transtsendentaalse meditatsiooni keksustesse. Kui valgustatus tõuseb puhta ja isetu armastuseni, on jagamise soov lausa vastupandamatu, võin oma kogemustest kinnitada.

Mina õppisin läbi kõigi 1960ndate aastate Rootsis Gothenburgi Ülikoolis meditsiini ning sai lisaks meditsiinidoktori kraadile ka farmakoloogi hariduse. 1970ndatel töötasin sisehaiguste ja geriaatria arsti ja teadlasena – minu teadustöö „Vananemise ökoloogiline teooria“ tõestas, et vananemine ei tähenda tingimata piinlemist ega haige olemist. Kuna Euroopa meditsiini jäigad raamid mind pehmelt öeldes ei vaimustanud, läksin ülikoolist ära – Tallmogardeni Rootsi tervisekeskusesse ning asusin 1980.aastal Maharishi jälgedes Ayurveeda ja transtsendentaalse süvameditatsiooni teele.

Tuhandete aastate veedade põhjal oma ülemaailmse koolkonna rajanud Maharishi Yogi elas aastatel 1918-2008 sõna otseses mõttes kõikjal üle Maa ning kuulutati juba 40aastasena pühakuks. Globaalset, lihtsa ent mõjusa meditatsiooniõpetuse guru lähendatakse inimestele, nimetades teda ansambli The Beatles ja teiste kuulsuste teejuhiks – tegelikult õpetas mees, kes oskas leviteerida ning püüdles ülemaailmse rahu poole läbi iga üksikisiku, välja 40 000 transtsendentaalse meditatsiooni õpetajat, mõjutas oma pika elu jooksul enam kui 5 miljonit inimest, rajas tuhandeid treeningkeskust, viis tasakaalustatud – Maa rütmide ja ühendväljaga kooskõlas meditatsiooni koolidesse ja ülikoolidesse Indias, Kanadas, USAs, Inglismaal ja Šveitsis. Nii elu ajal kui temast jäänud heategevusfondide kaudu praegu on pühamees suunanud inimkonna helge tuleviku käsutusse miljardeid dollareid.

Maharishi mõjutustest innustunud sai minust Rootsi juhtiv töötervishoiu ekspert – see amet meeldis mulle, kuna rõhk oli ennetusel. Täiendasin ennast ortopeedia ja kiropraktika alal ning 1980ndate lõpus omandasin põhjalikult Maharishi Ayurveeda kõrgeima kooli, Pancha Karma kaasa arvatud. Karjääri mõttes olin sel ajal Rootsis riiklikul tasemel nõunik ja meditsiiniekspert, kes püüdis valgekraede klassi elus hoida vaatamata nende loomuvastasele elulaadile.

Meie aastatuhandet alustasin Stockholmis TCM erapraksisega, sealt edasi aastaid Saksamaal Bad Elmis, nüüdseks mitmetes Ladina-Ameerika riikides ja loomulikult Eestis. 2005.aastal sooritasin Maharishi Mahesh Yogile enesele eksami integreeritud meditsiini haigla juhtimiseks ning arstide õpetamiseks.

USA südameeksperdid soovitavad TM-i vererõhu alandamiseks. Teadlased leiavad, et see meditatsioonitehnika on ainus efektiivne alternatiivtehnika selleks otstarbeks, mis annab püsivaid tulemusi. Mina ja mu koolkond – kõik maailma Maharishi järgijad õigupoolest – oleme teadnud, et see lihtne ja iidne tehnika ei tekita mitte ajutist, vaid püsivat efekti. Nüüd tegid dr. Jonathan Shear ja dr. Fred Breivis põhjalikud aju-uuringud, mis näitasid selgelt, et meditatiivse trantstsendeerimise mõjud on jäävad. Kuna ma olen pühendanud maailmas levinud kümnete ja sadade vaimsete tehnikate seast kogu oma elu just TM-ile, olen südamest ja isiklikult rõõmus.

Õigupoolest on see tunnustus järjekordne pärl viimase aja palvehelmekees – Briti haridusministeerium tunnustas TMi kui laste tasakaalustamise moodust, Brasiilia valitsus viis selle vaimse praktika koolidesse ning Pentagon rahastab selle iidse teadmise tänapäevaseid uuringuid.Vt. www.tmkeskus.ee .

Milles on asja olemus?

Tegemist on unikaalse tehnikaga teadvuse avardamiseks, mis töötab aju kõigi osade töö kooskõla ja korrastatuse arendamise läbi ning toob kaasa loovuse ja mõtteselguse arengu, sisemise tasakaalu ja heaolutunde, suurema vastupanu stressile, parema kehalise ja vaimse tervise, eneseteostuse arengu.

Seda tehnikat on lihtne õppida, ta ei nõua keskendust ega pingitust ega eelda eluviisi või tõekspidamiste muutust ning seda praktiseeritakse kaks korda päevas 20 minutit, mugavalt istudes või ka seistes, lamades, liikudes…

Nii, nagu inimene, nii ka ühiskond peaks ideaalis toimima kõrgel vibratsioonil, kõik osised sünkroonis. Paraku juhtus inimkonnaga juba mitu tuhat aastat tagasi vaimne viga ja nihe, mida võib nimetada isegi mentaalseks tragöödiaks – selle asemel, et Maharishi ajurveedaga kooskõlas sünkroniseerida, algas hirmus pingutamine, kramplik ärkvelpüsimine ja saavutusmaania ka vaimsel tasandil.

TM, mis pole mingi äri – küll aga on väärt lõputuid investeeringuid – viib täieliku rahu ja valgustumiseni läbi transtsendeerimise. Kui pingutad ja püüdled, ei jõua sa kunagi täieliku rahu seisundini. Nagu inimesed, nii ka ühiskond tervikuna on täieliku rahu asemel, mis suudab enesest teadlikkust säilitades üldist voolu ja kulgemist kõrvalt vaadata, pikka aega püüelnud hoopis vaatlemisele, ärkvel olekus kinni püsimisele, et saavutada-saavutada-saavutada…

Muidugi on erinevad meditatsioonitehnikad sarnased – ka šamanism ja-või nirvaana-püüdlus keskendub puhtale teadvusele. Ent juba mõtete mahasurumine kui tehnika hoiab ju teadvust ärkvel ja langetab vibratsiooni. Mida kõrgem võnge, seda kergem on valgustatust saavutada.

Ei mina ega Maharishi pole fanaatikud – pigem entusiastid, kes tahavad sisemise sunni ajel jagada kõike, mida on ise omandanud. Pidev areng valgustatuse suunas on viinud meid universaalse armastuseni. See omakorda innustab jagama. Kõike – nii teadmisi kui finantsi.

Meie, välis-Eesti poisid koos Hain Rebbase ja Jan Manitskiga, olime ühe „ešeloni“ misjonärid, kes tulid esimesel võimalusel igaüks oma eriala vilju jagama – militaaria, kunstiäri ning meditsiin ja meditatsioon. Manitskil läks selles mõttes hästi, et ta leidis kuldses eas endale eestlannast kaasa – minu lapsed on sündinud abielust rootslannaga, Montessori-õpetajanna Ingelaga. Kõik nad on minu töö jätkajad ja mõttekaaslased.

Tunnistan, et minagi olen olnud katki. Väga katki. Liiga katki selleks, et võtta samasugust naist – nagu eestlannad paratamatult on. Samavõrd kui meie rahvusest naised on vaimselt andekad, on nad mitte ainult ajalooliselt, vaid kuidagi lausa… geneetiliselt ängistatud, neuroosis ja turvatundeta. Tean seda iseenda pealt, millest see tuleneb. Olin 3aastane, kui Eestist – kus mu isa oli silmakliiniku peaarst – põgenesime, aga ma mäletan väga eredalt Tartu pommitamist. Ja andsin kasvades-arenedes endale selgelt aru, kui katki oli sõda mu lapsepõlve ja mu enese teinud.

Minu elu esimene elu trauma toimus 2 nädalat enne sündi, kui mu ema oli õues ja kahuri granaat plahvatas paarkümmend meetrit eemal – oli suur ime, et mitte üks kild teda ei tabanud. See tohutu plahvatus ja mu ema paaniline hirm oli mu elu kõige suurem trauma – uuringud on näidanud, et laps kogeb emakas otseselt ja intensiivset ema emotsioone. Võib kujuneda kroonilise stressi sündroom – ja kujuneski.

Enne TM-i arvasin, et mu olukord on ravimatu, kuna tavameditsiini kogemus oli, et sellist rasket posttraumaatilist sündroomi kroonilise raske ängitusega, rahutusega, ärrituvusega ja pidevate unehäiretega ning suure infektsioonitundlikkusega, millega kaasnes krooniline kõrvalkoopapõletik ja bronhiit, jämesoole põletik jne – ei ole ravitav.

Aga imeliselt vähenesid kõik sümptomid kiiresti ja suur enamus kadus vähem kui poole aasta jooksul pärast mediteerima õppimist, aasta pärast olin täitsa terve. Suur osa minu tuttavatest õppisid TM-i, nähes suurt muudatust minu juures, ilma et ma oleksin teinud muud propagandat. See on tavaline kogemus – inimesed õpivad TM-i sellepärast, et näevad head muudatust.

Ei ole üllatav, et aju-uuring on kinnitanud, et sõdurid on posttraumaatilisest seisundist tänu T;ile paranenud, tavalised inimesed on saanud valgustatud, ilma elamata eremiidina mõnes himaalaja koopas terve elu nagu tavaliselt peeti hädavajalikuks Indias enne TM-i.

Meditatsiooniga tulin ennast kui tervikut häälestades ja meelestades, sünkroniseerides ja avardades haigus- ja vigahaaval tagasi selleks, kelleks ma tegelikult sündisin. Psühhosomaatilised haigused ees, viirushaigused järel – kõik on ammu kadunud.

Paradoksaalsel kombel on minu kutsumus olnud täpsuslaskmine. Ehkki sain beebina kogu elu portsu paugutamist justkui kätte, oli vaja sellele spordialale veel kõrvakuulmine ohverdada. Kui vestluse ajal on mürafoon, siis ma kõnelejat ei kuule. Mis on kahtlemata lausa sümbolistlik nähtus…

TMist ei saa mingil moel teha kontrollimatut äri. Ei ole nii, nagu erinevate reiki-voolude puhul kujunema on hakanud – igaüks, kes arvab heaks vägede valitsemisest oma äri ja sissetuleku kujundada, kuulutab end pühitsetuks ning hakkab aga pühitsusi müüma. Et pühitsuse ostjad siis selle diili pealt omakorda kontrollimatult energia-nikerdamisi müüma saaksid hakata. Absurd…

Minu juures on õppimas käinud ka reikimeistrid, alfa-võngete korrastajad, gigongi tegijad, vabastavad hingajad – kõik on leidnud TMis selle Millegi, mis varem puudus. Eks hõivatud ja saavutusmaania käes vaevlevaid inimesi võlub seegi, et Maharishi müsteeriumi puhul pole vaja omandada mingit teooriat ega filosoofiat – see kõik on meie enese sees. Ainult praktika – mida saab õppida ikkagi meistri juhendamisel.

Jah, paljudel – õigupoolest üha enamatel – juhtub transtsendentsesse aju erinevate osade võngete ühtlustumise seisundisse sattumine spontaanselt. Inimesed jäävad enesest teadlikuks, ent satuvad kõrvaltvaatlemise olekusse, voo jälgimisse – suvalisel hetkel, tegevuses, seltskonnas. Suurepärane! Ent selline rahuseisund, mis meditatsiooniga kaasneb, tuleb ära õppida. Alfa-lained on paljudel iseenesestki veel või juba paigas – eesaju võnked. Beeta – analüütiline mõtlemine – samuti, ka deeta-lainetega ehk aju kesksete funktsioonide korrastatusega pole hullu. Gamma-lained vajavad samas enamusel korrastamist – ning ajuosade ja erinevate lainepikkuste ühtlustamine ja Maa rütmidega sünkrooni viimine eeldab samuti õpetajat.

Mind õpetasid esmalt veedad, siis isiklikud kogemused, edasi Maharishi vaim – kui mõistate, mida silmas pean. Teadlikult ja õigesti mediteerida on vaja vähemalt kaks korda päevas. Aju õpib transtsendeerimise ära, kordamine kinnistab ning iga korraga on üha lihtsam seda omandatud voolavat seisundit saavutada – lõpmatu korrelatsioon korrapärastub ideaalis hetkega.

Mingit tähtsust pole selle erilise teadjamehe sõnul ei ajastul ega rahvusel, kultuuritaustal ega religioossetel tõekspidamistel – inimene on osa kõiksusest ja väljast kui universaalsest teadvusest igal juhul.

Kokkupuuted vaimse andekusega on minu kui õpetaja jaoks väga kirkad. Eriti siin Eestis, kus valitseb mingi eriline taevalik tasand – millest inimesed ise sageli üldse ei teagi. Vähemasti mehed mitte. Naised on teatavasti kõikjal maailmas uuemal ajal vaimsemad. Jumala puudutusest kuidagi väljavalitult – tõepoolest, nii see on! – tõstetud inimesed tulevad minu juurde. Rõhutan aina – mediteerima õppimine on väga hea algus, mitte tulemuste tipp ega tasakaalu lagi, sõbrad. Jumala antud anne on ülesanne – meie eneste heaks, et kõigil oleks siin universumi ühisväljas egovabalt oma piiritute potentsiaalide rakendamise suunas kulgeda võimalikult hea. Ja veel parem.“

Kreeda raamatute ja väekaartide leebe lummus

„Minu jaoks on iga aeg hea ja õige. Ma ei pea plaane – õigel ajal antakse raamatud nii nende kirjutajale kui lugejatele,“ teab Kreet Rosin. „Minu raamatud on immutatud sellest energiast, millega nad tulid – seega tervendavad ka lugedes, kui harjutusi kohe kaasa ei teegi. Küllap jõutakse ka harjutusteni – iga aeg on hea ja õige.“

Tervendaja ja teejuht Kreet võttis „Piirangutest priiks“ tekstid vastu paadisillal vete peal istudes ning pakkus neid enne trükki saatmist lugeda mitmetele inimestele, kelle tõlgendus ja tutvustussõnad on nüüd sirerohelisse teosesse hõlmatud. Saatesõnajate sõnum on lühikokkuvõttes lihtne: see on õpik.

Tõestuseks kosmilise sünkrooni igikehtivast kõikvõimsusest juhtus sedasi, et kui sisenesin piirangutest vabastava tööraamatu sellesse eksemplari, mille Kreet oli kinkinud mu keskmisele tütrele, lugedes pühendust noorima tütre silmist – julge kasutada oma Väge! – langes mu pilk koduseintel olevatele loodusfotodele. Nende autor on taimetark ja õietilgameistritar Mall Värva ning nad on minuga talust talusse kaasas käinud. Ning miski ei juhtu, vaid on meie abiliste ja juhatajate poolt kenasti ette ja kätte juhatatud ja paika loksutatud. Hingeaabitsa kandvaim saatesõna pärinebki Mall Värvalt ning hetkel, mil selle avastasin – teine silm tema väefotodel – helistas ta meile! Mitme aasta järel. Sest tunne oli selline. Nii need asjad siin võrratus ühisväljas käivadki.

Lisaks piiramatule ajale on Kreet oma raamatu loomiseks võtnud ka lahedasti ruumi. Ta selgitab põhjalikult, mis tekst see on. Kordab. Ja selgitab ka teist ringi. Et samas energias kambakesi rabas olevad inimesed saaksid kindlalt aru: see mahukas töövihik aitab märterlusest välja, vabastab vibra-ahelaist, millega kambakesi rabas rapsijad üksteist kinni hoiavad ning üksteist süüdistavad, et edasi ohvrirollis käärida.

Hea Rosin selgitab, et piirangud koosnevad meie enda kokkukorjatud karmast, vanemate kompleksidest, geneetilisest kandamist ja uskumustest. Oluline osa blokeeringute tühistamises on vaesusevandest lahti ütlemine.

Piirangutest vabanemise raamat on õigupoolest ka õpiku kirjutamise õpik. Samal ajal, kui paarikümneaastased hingekesed paiskavad turule endameelest epohhiloovaid autobiograafiaid, näitab Kreet, kui oluline on, et enne teistele tegelikult tarviliste tekstide loomist peavad olema kogemused. Peavad olema tegemised ja teened, mis on loonud usaldusefooni. Ja teretulnud on ka näited elust enesest – mis nii Kreeda kui tema patsientide pika teekonna jäädvustusena on samuti võtnud aastaid. Aega on alati – ja iga aeg on hea!

Kuivõrd tegemist on muu hulgas õpikukirjutamise õpikuga, näitab Kreet, kuidas käib lugeja kaasashoidmine – teksti sees on testid ja ankeedid, harjutused ja näited, mis hoiavad ärkvel.

Selles teoses pühendab autor kõigist tšakratest enim tähelepanu kesksele, kolmandale päikesepõimiku-tšakrale. Kirjeldab, miks meie pusserdamised keskset patareid tühjendavad, kuidas ainuüksi kehaasendiga ennast ümber laadida, et kõhutunne saaks sõna otseses ja ülekantud tähenduses kõnelema hakata. Kreet pakub meile visualiseerimise ja kujuteldava skaala kasutamise mängulisi, ent samas tõelisi trikke.

Ta kirjeldab, kuidas sümptomitest järelduse tegemine ja vibratsiooni tõstmine toob nii kiired ja tegelikud muutused, et ka meie kooskond hakkab hoogsalt teisenema. Jonnakas vana vibratsioon püüab koos oma mõtetepaketiga üha naasta – nii visalt naasvate raba-asukate majja-kippumisega kui kasvõi sel moel, et meile pakutakse poolikuid lahendusi kui proovikive. Oleme eelmises energias mõnd töökohta soovinud – nüüd seda meile pakutakse – ja meie asi on kõhutunde abil ära tunda, et tegemist on proovikiviga. Neid eksameid on Kreeda sõnul reeglina kolm, iga järgmine eelmisest jõulisem.

Oma edenemise jälgimiseks ja jäädvustamiseks soovitab Kreet isiklike kogemuste põhjal pidada logiraamatut. See aitab märgata, et mugavusstsoon on viletsustsoon. Ning meie kehast paremat märguandjat-reageerijat meile maisele matkale kaasa antud pole. Vastavalt kinesioloogia seaduspäradele on meil kehas igale mõttele-tundele hetkega vastused-suhtumised olemas.

Et aktiveeruda, soovitab neiu Rosin igal elujuhtumil klaasikese sooja vett juua – enne väekaartidega suhestumist, enne paberilehtedele seisma asutamist oma tegelike soovide-suhtumiste tuvastamiseks, enne TFT-d – mis on Kreeda lemmik. Mõttevälja tervendus koputamisega aitab piirangud tuvastada, kordusi armastav autor juhendab oma tekstis korduvalt ja põhjalikult, kuidas koputada – ning tema õpetaja tuleb muide märtsikuus Eestisse ka.

Oma julgete väidete pärliks soovitab teejuht mitte üle mõelda, vaid kõhutunnet uskuda, end ahistavad piirangud iseenda ristküsitlemisega sisse piirata ja paljastada ning avaldada teadlikkust Deepak Chopra vaimus. Chopra on õpetanud, et reptiiliaju tirib meid üha tagasi orjameelsesse klammerdumisse, mürgitab meid vastumeelsusega, eksitab hetkest uitama – kipume taas ja taas mõnd oma hingeosa kaotama, oma väge ära andma, Ühendust mitte tajuma ning teadmatusse uppuma ning seetõttu end laiali puistama.

Ka näiliselt meist-olenematus olukorras saame Gunnar Aarma õpetusest lähtudes endaga töötades halva tähtedeseisu mõju alt vabaneda, ohvrirolli asemel vastutuse võtta ning ikka ja jälle küsida, millise teadmatusega ma selle või teise olukorra põhjustasin. Andestamine võtab blokeeringu maha, vibratsioon tõuseb ning siis saame juba täies veendumuses väita, et ebaõnnestumine on edasilükkunud õnnestumine.

Kui vabastame hirmud, lahustub viha ja paranevad haavad. Pole oluline, kas nimetame tööd endaga reikiks või shindoks – mida paljud meist instinktiivselt teevad, teadmata, et teevad – oluline on, et julged-teadlikud naised nagu Kadri Allikmäe, Inara Luigas ja Merle Peipsi jagavad oma õnnelikke kogemusi. Kõik me oleme suutelised mediteerima ja visualiseerima, vaatenurka ja hingamismustrit muutma. Sõna väestab mõtte, mõte loob tunde, tunne tõstab vibratsiooni.

Teejuht pakub teadlikke Loojaga üks olemise harjutusi – teadlikkus viib otsustuseni, vastutuse võtmiseni ning loomuliku kulgemiseni. Kramplik ootus on mürk, mille vastu aitavad mängulised testid, mis ei lase end petta ning aitavad eluetapp-haaval vibratsiooniliselt tõusta. Abiline seejuures on ka nii see kui teised Kreeda ja Mai-Agate raamatud – nad on kõrgest tervendavast vibratsioonist immutatud ning tuunivad ka siis, kui esimesel nuusutamisringil teste ja harjutusi kaasa ei tee.

Üksiti panevad nad tänulikult sünkrooni märkama – nii, nagu Kreeda raamatusse pugedes sain kõne Mall Värvalt, sattusime lastega täiesti planeerimatult raamatupoodi ning soetasime sisetunde järgi piirangute-priistamise raamatu juurde kuuluvad väekaardid just siis, kui jõudsime raamatus kohani, kus neid kaarte reaalselt tarvis tuli.

Kreet Rosina ja Mai-Agate Väljataga raamatud-loengud-plaadid on meie kätte voogamisega juba ise tõestanud, kui paigas ja sünkroonis on universumis kõik – usalda, püsi voolamises – ja kõik tuleb õigel ajal ja õiges kohas. Kreet kinkis Brigitale oma piirangutest-priiks-raamatu – mõni päev enne seda, kui Saara seda lugedes väekaartide kasutamise ja tõlgendamise peatükkideni jõudis, sündis imeline sünkroon. Läksime lastega Tallinnasse justkui väikese printsi filmi vaatama – ent sattusime hoopis sõgedate õdede filmile, mis oli sel hetkel informatiivseim ja laadivam võimalus. Lisaks jäi meile enne võimalus noppida harmooniliste energiasidemete tuules raamatupoest Kreeda väekaardid ning tema ja emme-Agate ühise delfiinidega meditatsioonide cd. Juhendatud meditatsioonide plaate on kolm – ja neid saab kuulata ka www.teadlikareng.ee koduleheküljelt.

Õhtul vaigistasime koerad ja meeled ning panime rännakuteplaadi otsekui juhuslikult kingituseks saadud plaadimängijasse…

Me kõik – Brigita, Indi ja Saara – saime taas kord teada, miks me kõik siia kogunenud oleme.

Toppamise meditatsiooniga libises Indira hiljutisse Lätti, kus nad olid Brigitaga joodik-abikaasad – ainus mure nende vedelas elus oli joogi lõppemine. Indi oli paks kole mehelooskam ja Brigita tema kärts jotamoor – viskas jõmm-Indi välja, tänu millele mehemürram elas kenasti Indiks sündimiseni. Tädi lõppes varem, et Brigitaks tulla. Mis on nende kõrgemate minade hämmastav valik pärast meie ühist Tiibeti-mungapoisteks olemise kogemust, mida jagasime ka Kareka Sherley ja väikese suvelaagrisse saabunud Karoliinaga.

Meie jõulu teise püha Täiskuu tseremoonial Evald Piirisilla meisterdatud higitelgis nägi reikimeistritar Gerli Reiljan, et nad olid Brigitaga kunagi õed – lihtsates hamedes väikesed tüdrukud, üks 3- ja teine 5aastane. Nüüd läks Brigita sellesse ellu – Lõuna-Prantsusmaa plataanide-puuvillaistanduste vahele. Kahest blondist kaunist tüdrukust vanem, Gerli varastati kardinalilossi, kus tema pesuköögi-elu tähetunnid olid siis, kui ehale saabus perepoeg – kelle jaoks ta varastatigi. Papa, kes pojale kauni kaisuneiu näppas, on mu laste tänane isa – kes muu hulgas osalt kardinalilossis koos musketäridega ju elabki.

Brigita töö Lõuna-Prantsusmaal oli põldude valvamine ja põlengute ennetamine – kaunis ja hele piiga oli tohutult õnnetu nii sellepärast, et õde rööviti kui sellepärast, et teda ära põlati – ent oli üldiselt õnnelik ja kirgas – kuni lahkus tööõnnetuse tõttu puu otsas. Tänane Brigita sai talle vastu minna ja jutustada, mis hingerännakust edasi saab.

Minul vajusid jalad köögipõrandal sirgu, et kõht sülle ära mahuks – noor peni-Jordan ilmus jahtunult mu punu uurima – võeh, kui kole! Kole jah. Olin 13.sajandi Venemaa pikaninaline külatüdruk, kellel õnnestus punapõsine noormees korraks voodisse vedada – ja kes sattus seejärel obsessiooni küüsi. Kujutlesin 67.eluaastani, et olen kaunist noorukist rase, kõndisin majast majja, kerjasin ja kurtsin ja halasin, et poiss jättis mu rasedana maha. Selle kerjamise ja kaeblemise käigus muutusin kortsuliseks-soolatüükaliseks nõiamooriks, hiiglaslik vats ees ja tume ürp seljas. Selle ürbi hõlmade alla peitsin andameid, mida jagasin koledas putkas, kus kogu elu konutasin, oma ainsa elukaaslase ja armastatu – halli kitsega.

Mai-Agate juhatas plaadi-meditatsiooniga tänase minu selle õõvastava punnkõhulise hiidnina ja kortsuvolangidega olendi juurde. Eit ei ehmatanud. Ta oli suremas, püüdis nüri noaga oma kallist kitse ära lõpetada, aga ei jaksanud. Silitasin tema nägu – ta hakkas oma helehallide vesiste silmadega nutma – sellest saadik, kui ta toreda poisiga magas, polnud mitte keegi kunagi teda puudutanud. Teda puudutades sain teada, et poisu, kes läbi elu kerjavat vanamoori külatänavas taluma pidi, oli mu tänase kehastuse isa. Pärast seda paralleelselt kehastumist oli ta Veneetsias mu petetud gondoljeero, vene aristokraat, nüüd tütrepoeg.

Minu maag, müstik, võlur papa tõi sealsest siberivene elust kaasa mälestuse toonase minu kortsumustrilisest mollist ning voolis seda korduvalt oma nukunäidetitesse – nii nõia- kui laanemoorideks, nukkudeks kui dekoratsioonideks. Isa Teadis!

Ja ta vormis selle mälestuse tasakaalustamiseks printsesse ja haldjaid, kellest üheks sündisin mina. Ning ta vormis selle elu isana mulle eluteele saatjateks-abilisteks härjapõlvikud. Päkapikurahva tükkis tallitontide ja muinasjutulise loomrahvaga lumivalgekese ümber – midagi paremat tal tütrele anda polnud. Ning ma võtsin tema mustri ja soovi, kingituse ja palve üleni vastu. Aitäh, isa!

Saime ülesande viia tänase endana toonasele lahkujale tröösti. Mina viisin sureva õõvabaaba ette meie juures hobutervenduses käivad kristall-kaksikud – ja lubasin tema kitse eest hoolt kanda. Kitse hing võttis minuga seepeale ühendust, andis teada, et sünnib nüüd dextervissi Maasi Murutari vasikana ning saab koos kaksikutega ainulaadse poni-veise-peni-lasteetenduse peategelaseks.

Kuna plaadimängija nupud olid üleval köögiriiulil, tüdrukud leso peal ja mina pliidi ees põrandal, polnud kedagi, kes meditatsioonide vahel knopkat painaks – sedasi läbisime neli rännakut jutti.

Rekalibreerimise meditatsioonis viis emme Agate meid vee alla rakutasandil vibratsiooni üles laadima. Mina muutusin vees jõehobuks. Kui minu juurde delfiinid saadeti, sulasin tagumise delfiiniga üheks – mis sündis muide ka Arne Lauri meditatsiooni ajal – seejärel avasin tohutud heledad hiilgavasulised tiivad. Kui delfiinidele oli tarvis tänuks lill viia, ilmusin ilmamere sügavusest olendina, keda oli peetud koletiseks – tumedast varjust puhkesin kosmiliste pulseerivate mustritega meremaoks, tõusin veepinnale, rullusin kaksikheeliksiks ning minust kasvas välja kiirgav-pulseeriv õrnroosa õis, mis pihustuslahustus delfiinidesse.

Kuna üks rännak voolas teiseks, võtsin piduliku vastuvõtu meditatsiooni kaasa papa kaasavoolitud härjapõlvikud. Võtsime koos põlvikutega istet tohutu kännu ääres, kuhu emahirv serveeris hirvepiima-koorevahu metsmesilaste mee ja õietolmunestega. Toostiks palusin härjapõlvikutel koos kohahaldjas Klaudiaga meie kaheaastane Nibiru-sälukene oma hooleks võtta – maandada ja kuundada, et tema nooreks märaks koorumine oleks sujuv ja turvaline. Aitäh!

Koos minu, mu üheksa kikk-kõrvalise haldjapoisi ja jänksidega tulid vahukoort nautima kolibrid. Iga sõrme külge istus üks väike tänulik nokklinnuke. Mu juustes olid putukad ja liblikad, jalad sisalike ja pisikeste loomadega ümbritsetud…

Ühenduses iseenda viienda tiheduse aspektiga kohtusin lavendel-pärlmutter kuldhelesinise kiirgava heleheleda naisega, kelle juuksed pulseerisid tähtedeni. Olin selle hiilgava vaimolendiga ühenduses ka meie esimesel kohtumisel Lille Lindmäega tema kodus – ning vaimolendi kristalltuba külastasin Ulvi Michelle südamemeditatsioonil. Tere taas! Viienda dimensiooni mina viis mu tagasi ühte päevasesse hetke – kui hobuste lakkasid kohendasin, selgadelt kätega tolmu maha hõõrusin, jalgu üle vaatasin ja silmi silitasin, olin seesama Mina. Helendavsoe vaimolend viis mu päeval juba olnud ühisvälja hobustega ja kinnistas selle koosloome. Ühenduses hobustega olen tõeline Mina.

Viienda kõrguse mina ise viis mu paistes esijalaga poni-Manni kõrvale põlvili. Sain sujuvalt, üleni armastuses helendades tegelikuks iseendaks. Mann tõstis paistes papu mulle sülle ja lõõgastus täiuslikult. Toetas koonu vastu maad ja puusa vastu mu õlga. Hoidsin väänatud rannet pihkude vahel ja… lihtsalt Armastasin.

Ära arvasite. Õhtuks alanes paistetus ja täna ta enam ei lonka!

Autasuks hobustega koos tegeliku enesega ühenduses olemise eest kinnitas kuuvanune tütrepoeg pilgu mu laubale – mitte silmadesse – mõtiskles, vormis suud ja sõnumit – ja naeratas laialt. Tere… Neelasin esmalt ise tütrepoja naeratust – selles oli kirjas, et kõik on õige, kõik ongi nii – me olemegi sellepärast taas koos, et… Ja siis viisin poisipunksi koos laia rõõmsa titenaeratusega tema tädide ette. Nüüd naeratasime koos – mu tütardele vaatab väike Jaak silma – mulle kuhugi kroontšakrasse – ja rõõmustab.

Jäänud oli Leping Maaemaga – juhendatud meditatsioon plaadilt. Koerad teadsid juba eelmisest õhtust, mis toimub. Bella ronis diivanile ja Jordan heitis tütarde ette lesovalvesse – heitis pilgu mu kõhule – ega ma jälle mingit koletut vatsa ja nõna ei kasvata – ja läks koos meiega lendama.

Meil Brigitaga mõlemal oli Maaema kehastus… pirakas emakaru. Halli lopsaka kraega ja sügavsinise pilguga. Pärast lepingu allkirjastamist – olen alati õigel ajal õiges kohas tegemas õigeid asju kõigi osapoolte hüvanguks – tulin mina oma rännakul läbi hobusekopli, kaksikute papa Martin ees, meie kolmeaastase hobu-Namastega tema kannul ning lisaks oma kinnastele ladusin ka Martini ja Eda, kaksikute ja oma tütarde kindad Namaste laudjale ritta. Ent enne seda, Maaema palge ette minnes võtsin käe otsa oma ema!

Olen neil rännakuil oodanud ja palunud kohtumist oma tänase emaga. Nüüd oli ta mul umbes viieaastase pliktirtsuna näpu otsas, kui me lepingut allkirjastama läksime. Tüdrukul olid peenikesed suurte põlvedega koivad ja suur pea – nagu mu vanimal pojal väiksena! – kaleheledad kohkunud-etteheitvad silmad ning ka õlad-käed nagu mu vanimal tütrel – ninajoon-naeratus-miimika ja liikumine nagu mu nooremal pojal ning ta köhis kohutavalt.

Maaema ees tahtsin viienda sageduse endana oma ema südame sülle võtta – ent Maaema ei lubanud: laps ei ole oma emale ema! Ta võttis mu ema oma rüppe. Lepingu sõlmimise järel järgnesin Namastega kaksikute isale – lovest väljudes ütlesin aga valjusti: krdikrt, ma jätsin ju oma ema karu kätte! Mispeale Brigita ütles, et temal oli samuti Maaema karuks kehastunud – ja ma mõistsin kergendusega, et jätsin ema Maaema hoolde – ja siis oli juba kergendav naerda: Maša ja Karu!

Kreeda tekstid panevad tahtmatultki sõna maagia üle mõtlema. Ta juhib tähelepanu „ükskõik“-tähendusele – Väljas on kõik üks. Meile tütardega aga sai „meelelahutus“ meditatsiooni järel südamest naerdes teise tähenduse. Kui enamasti käsitletakse seda sõna lõbustuse ja pinnapealse lusti tähenduses, siis sõlme läinud ja kokku jooksnud meelte lahutamise tähenduses on Kreeda pakett – raamatud-kaardid-plaadid kõige hõrgum ja toimivam meelelahutus, mida endale ja kallitele soovida.

II KIRNA RAKENDIPÄEV

JUHEND.

Pühapäev, 6.MÄRTS, ALGUS KELL 11
Kogunemine alates 10.30 Poaka külas, Türi vallas, Maie Kukk hobusekasvanduse juures

I. HOBUSE RAKENDAMINE LOOGAGA . Hobune keda rakendad võetakse loosiga,Kindlasti peab olema abiline, kes vajadusel abistab ja hoiab hobust,Siis tuleb läbida väike rada hobune tuleb keerata sama suunda kus alustati ja rakendada lahti… Varustus peab jääma korralikult ja ohjad kokku pletitud(keritud)

II.Kombineeritud loogarakendi sõit (samm,traav ca 1km.) Alaealine peab kasutama abilist täiskasvanud inimest,kes vajadusel aitab…Galopp pole lubatud. Eraldi arvestus :
Eesti tõugu hobustele
Tori tõugu hobustele
Raskeveo hobustele
Ristandid
Ponid
Autasustatakse iga tõu kolme parimat roseti ja medaliga.
Registreerimisel jälgiga, et täpselt kirja saab (tõug,hobune ,omanik ) ja kontrollida õigsust.

Võistluste Peakohtunik Maie Kukk.
Sekretär:Merilin Meri
Kohtunikud Mirja-Mai Urve, Peeter Särg.

Registreerida :Merilin Meri. merilin.meri@mail.ee
Peale võistlust teejoomine Kirna Seltsimajas. Tule ja võta osa ,veeda ilus päev rakendihobuste seltsis.
Võistluste korraldajad: Kirna tall EHS Tori haruseltsi juhatus :Türi vald : Türi SKL

Rohkem infot: Maie Kukk tel. 55642117

INGVAR VILLIDO KOOLITUSED

KURSUSED

L ​ 5. ​märts ​kell 10:00
TMK – Teadliku Muutuse Kunst III: Elu häirivate kontseptsioonide vabastamine

KURSUS: Teadliku Muutuse Kunst – kriya hatha jooga

http://lilleoru.ee/et/kursus-teadliku-muutuse-kunst-kriya-hatha-jooga-9-marts-27-aprill-2016-tallinnas

TSEREMOONIAD

​

-T 7-8

​. ​

​​ ​kell 21:00 – 6:00
Tseremooniad MahaŠivaratri
http://lilleoru.ee/et/Maha_Shivaratri

​K ​

​. ​

kell 6​:​3​0
Tuletseremoonia e havan Holi
http://lilleoru.ee/et/holi

Havanitest saab rohkem lugeda:
http://lilleoru.ee/et/havan-tuletseremoonia

Täisring! Etenduse Täisring – indiaanlane mõisavalitsejaks – etendustele saavad priiplatsi need, kes toovad kohale autotäie publikut.

Esitleme samanimelist ja -sisulist raamatut. Kohtumiseni, sõbrad!

Täisring!!!

Kõik tuleb ringiga tagasi – ja läheb edasi.

Indiaanlane stopib Ameerikast ükskõik kuhu, sest teda ei vajata seal.

See saatuslik Ükskõik-kus juhtub olema tänane Eesti, kus koolid sulguvad, inimeste usk-lootus-armastus ja elutöö kipub rapsipõldude vahel kokku kukkuma ning probleem pole mitte pagulaste sisseränne, vaid oma rahva lahkumine.

Mõisahärra – muuseumidirektor – palkab Indiaanlase mõisavalitsejaks.

Nendest jookseb üle ja läbi seitse erinevat naist – ametnikud ja giidid, koristajad ja kinnisvaraostjad.

Kui tuleb Indiaanlase tütar, on Indiaanlasest saanud makseraskustes mõisa nimel meeleheitlikke tegusid tehes üsna purjus jõuluvana ning Mõisahärra on avastanud, et ta pole üldse elama hakanudki. Koos leitakse uus algus. Täisring!

Mängivad Lauri-Kare Laos, Meelis Sarv ja Diana Klas

Autorid Kati Saara Vatmann ja Maria Indira Murutar, lavastustugi Rein Laos

Etendused algavad kell 19 õhtul:

18.veebruar Pärnu Victoria hotelli restoran – avatud tund enne etendust koos hurmavate toitude ja hea seltskonnaga

25.veebruar Tartu Karlova teater

10.märts Rakvere teater, väike maja

17.märts Viljandi pärimusmuusika ait

31.märts Laitse Graniitvilla – villa on külastajatele avatud tund aega enne ja tund aega pärast etendust, Tauno Kangro skulptuure ja kunstikogu vaadeldes saab ettetellitud laudade taga nautida suurepärast õhtusööki, magustoiduks etendusejärgne vestlus näidendi ja raamatu „Täisring“ autori Kati Saara Vatmanni ja näitlejatega.

Ettetellimisel suupistelauad ja õhtusöögid: gerli@graniitvilla.ee 5281148

Majutuse broneerimine: info@graniitvilla.ee

7.aprill Rapla kultuurikeskus

14.aprill Valga kultuurikeskus

21.aprill Kuressaare linnateater

28.aprill Salme kultuurikeskus

5.mai Rannu rahvamaja

6.mai Värska Setomaa kultuurikeskus – kell 17!

13.mai Kirna mõis

Wakan Tanka laotab tiivad meie üle – Mitakuye Oyasin – A’How!

Kohtumine „teater | valik”

12. jaanuaril kutsuvad Eesti Teatri Agentuur ja Eesti Etendusasutuste Liit kõiki jagatud mõtete sarja kohtumisele „teater | valik” Tallinna Linnateatri väikeses saalis. Kaks korda aastas toimuv sari „teater | …” viib kokku hetkel aktuaalsed teatrit puudutavad küsimused ja kõnelejad, keda üldjuhul neil teemadel sõna võtmas ei kuule. Meie soov on avardada seeläbi teatrist kõnelejate ringi ning pakkuda kuulajaile uusi inspireerivaid vaatepunkte. Samas sarjas oleme arutlenud teemadel „teater | ruum”, „teater | keel”, „teater | tabu”, „teater | väärtus” jm.

2016. aasta alguses toimuva seminariga tähistame EETEAL-i 25. sünnipäeva ning seetõttu kõneleme teatrimaastikul tegutsejate valikupõhimõtetest. Kas valikuid mõjutab eelkõige sisemine või väline sundus? Kas valikud on kunstilised või rahalised? Kas eelistada vabakutselisust või tööd repertuaariteatris? Kas valik teha teatrit Eestis toob kaasa reaalse võimaluse sotsiaalselt olulisteks tegudeks? Mis on ühe või teise teatrimudeli plussid ja miinused ning mille alusel neid valikuid vaagitakse?

Teemapäeval kõnelevad õiguskantsler Ülle Madise, moedisainer-kostüümikunstnik ja Tallinna Linnateatri peakunstnik Reet Aus, etenduskunstnik Kaja Kann, muusikaline kujundaja ja näitleja Ardo Ran Varres, näitleja ja lavastaja Hendrik Toompere, ERRi kultuuriuudiste toimetaja Reet Weidebaum, EETEALi tegevjuht Monika Larini.

EV kultuuriministri Indrek Saare juhtimisel osalevad teatrijuhtide vestlusringis , Kristiina Alliksaar (Ugala), Aivar Mäe (Rahvusooper Estonia), Raivo Põldmaa (Linnateater), Ivar Põllu (Tartu Uus Teater), Kristiina Reidolv (Vaba Lava), Aare Toikka (VAT teater).

Seminaripäeva suunab EETEALi juhatuse esimees, Kanuti Gildi SAALi kunstiline juht Priit Raud.

Ajakava

14.00 Priit Raua tervitus ja avasõnad

14.10 Ülle Madise „Looming, töö ja tasu 21. sajandil”

14.40 Reet Aus „Valik teha teatrit”

15.10 Valik põhikohaga teater vs vabakutselisus (juhib Priit Raud)

Kaja Kann, Hendrik Toompere, Ardo Ran Varres

PAUS 16.00 – 16.30

16.30 Reet Weidebaum „Eesti teatri toiduahel“

17.00 Monika Larini „Kuidas valida teatrijuhti?“

17.30 Vestlusring erinevatest teatrimudelitest (juhib Indrek Saar)

Osalevad Kristiina Alliksaar, Aivar Mäe, Raivo Põldmaa, Ivar Põllu, Kristiina Reidolv, Aare Toikka.

Seminaripäev lõpeb orienteeruvalt 18.45.

Sündmuse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.

 Eesti Hobusekasvatajate Seltsi
    TALVESEMINAR 2016
`` Hobumajandus kuni 2020"

Päevakava:
1. Sissejuhatus talveseminarile ja ohustatud hobusetõud
   EHS eesti raskeveohobuse kasvatajate haruseltsi  juhataja Enn Rand

2. Maaelu Edendamise Sihtasutus- nõuandeteenistus ja krediidivõimalused
   käesoleval MAK perioodil
   MES juhatuse liige Andres Vinni

3. Tori hobusekasvanduse tulevik
   EHS tori hobuse kasvatajate haruseltsi juhataja Kalmer Visnapuu

4. Eesti Hobumajanduse Liit hobumajanduse huvide eest
   EHL juhatuse liige Marti Hääl

  Talveseminari kestab kaks tundi.
  Osavõtu registreerimine: ehs@ehs.ee

 NB! EHS aastavahetusepidu algab kell 19.00.

EHS juhatus

Kirna mõisapiigad väestavad legendaarset Täheväravat

Kirna mõisaproua Tuuli Org ütleb, et mõis on kodu. Kodu peegeldab endasse ühendatud inimesi. Inimesed ja kodud läbivad samasugused ajaloo-sinusoidid nagu riik. Kui nad on teatud eesmärgil loodud ja okupatsioonide keerises näiliselt ka rajalt maas, toovad õiged inimesed õigel ajal need suured legendaarsed kodud taassünnile. Selle mõisa rajasid mungad sajandite eest meie mõistes uue hea ilma põhimõtete järgi – millest nõukogude aeg jättis varemed. Helle Anniko majahaldja-aastatel kujunes varemetesse pühakoda, kus on teenimas ja laadimas käinud nii Igor Mang kui Leo Tikerpuu, Ingvar Luhaäär kui Viljo Viljasoo. Oma enese läbipõlemise eest Täheväravast kaitset otsinud Henn Hunt tõi lisaks loendamatutele palveränduritele kaasa roheliste sõrmedega Angelika, kelle loodud imedeaed pakub tausta nii Teresa Mängeli kui Ivar Virkuse, Heli Salfi kui Carlos Samayu tseremooniatele. Aasta aega on Tähevärava uus ja lootusrikas omanik olnud Tuuli Org koos kaasa Reimo ja tütre Miaga. Varemetes pühakoja täieline ülesehitamine võtab aega 10 aastat – ent mõis juba hingab taas täiel rinnal koos sõprade ja külarahva, külastajate ja kursantidega.

Kui Kirna mõisa teisel korrusel anti rahvale üle aegade esimene teatrietendus, tuli mõisasse üle 300 inimese, 27 luike lendas üle renoveerimisootel häärberi ning nostalgia ja unistused ühinesid. Taassündivasse mõisa tulid inimesed, kes ses mõisahoones koolis käinud, pulmi pidanud, korterites pesitsenud ja kontorites töötanud. Pärast nähtava ja nähtamatu ilma õnnelikku ühinemist peeti tänupalvus, mille käigus otsustati, et tuleval suvel saab etenduse „Mustrimuutjad – viimne eestlane“ kodukoht olema ses erakordses Eestimaa keskpunktis. Ja viimne eestlane on… Naine.

Ka vaikivatel aegadel tervendava Täheväravana tuntud Kirna mõis uueneb naiste väel. Tuuli, Mia ja Angelika on saanud meestelt vabad käed vägesid valitseda, sest elu on mehed tules targaks karastanud. Igasuguses tules. Metsikutest meestest on saanud tervendajad-muinasjutuvestjad, kelle väge tegusad temakesed üksnes täiendavad, mitte ei pisenda.

21.sajandi mõisaproua Tuuli Org on ligi aasta vedanud maailmas tuntumatki kui Eestis tervendusmõisa uuele tasandile nii lennukalt, et nägijate teada seal sajandeid kehatuina tegutsevad pühamehed naeratavad. On neid kehatuid seal nüüd 12 või 21 – väidetavalt on nad selleks Kirnas endiselt kohal, et olla naisenergia tiivul teisenevatel aegadel uuele mõisahärrale Reimole, mõisavalitseja Henn Hundile ning kõuts Vutile toeks.

Henn oli enne

Juba enne seda, kui spirituaaliast sai peavool, käisid inimesed kõikjalt maailmast Kirna tervendavas aias, mille eest hoolitses teadjanaine Helle Anniko. Kaheksa aastat tagasi, veel teadjanaise elu ajal, tuli ja jäi siia Henn Hunt. Oma elu kui muinasjutu peategelasest sai Kirna Hunt tema lennuka elukäigu selles faasis, et valikuid eriti ei olnud. Kas – või…

Sõber Ingvar Luhaäär kirjeldab Kirna Hundi teekonda vähini sedasi, et parteitu kolhoosiesimehe poeg läks Siberisse seiklema – tegi eriskummalise karjääri bussijuhist puskariajajaks. Koges nii lapsepõlves kui Ussuurimaal elu kõrvuti nii suure rahaga, et rohkem ei taha. Nüüd huvitab Hunti pigem see, mida tunnevad Türi ja Paide vahel pulseerivasse väepaika saabuvad palverändurid, kuidas end haigeks stressanud avanejad tervendava aia abiga mõtted peatavad ja iseendaga kohtuvad, ning mismoodi sensitiivsemad isiksused tajuvad planeedi selles punktis kodulävel-olemise kergendust.

„Mind liigutas hingepõhjani üks teisest Eesti otsast pärit paar, kelle beebi sündis sügavalt enneaegsena ning kes tundis päevast päeva siin palverännakul käia – nii väga uskus – ja lapsekene kasvas tubliks inimeseks. Mulle teevad rõõmsat nalja tiibeti mungad, kes siia saabudes käpuli mööda emakest Maad käivad ja kõige vägisemaid sentimeetreid otsivad. Olen tänulik korjanduskarpi laekuva eest – Tuuli ja Reimo saabumiseni me annetustega mõisa majandasimegi. Igapäevased ekskursioonid ja loengud, Intuitiivteaduste kool ja nüüd ka teised spirituaalsed seltskonnad on toonud Kirna tänasesse, et uus mõisapaar saaks teda arendama hakata,“ on karismaatiline mees tänulik. „Mulle on südamelähedane ka see, et Tuuli ja Mia on ühenduses külavanem Liiaga mõisa näoga rahva poole pööranud. Vahepealsetel aegadel kardeti neid varemeid siin. Kui tühjaltseisva tondilossi ümber liiguvad kummitus-munkade legendid, hoiab rahvas veel enam eemale kui muidu hoiaks.

Selline paradoks ongi Maarjamaa väepaikadega, et võõrsilt tullakse palverännakule, külarahvas pelgab ja hiilib pigem Peruusse. Üksteisest välditakse teatavasti ka. Mul paluti ühele siinse ridaküla majaperemehele teatada, et tal on klassikokkutulek tulemas. Kellelt iganes küsisin – keegi ei teadnud, kus ta elab. Ei teata üldse, kes ja kus. Sest ühistegevust pole. Muiste ühendasid inimesi talgud ja suuremad põllu- või ehitustööd. Täna on linliku elujälje tulemuseks külas tagajärg – eraldatus. See teeb inimesed haavatavaks, ilma et nad ise seda teaksid.“

Hennu kõrvale tuli üks haavatud hingekene aga Elvast.

Muinasjutt üksildasest õmblejannast Angelikast algas sellest, et tasane naine põdes kõikvõimalikke allergiaid ja astmat ning sõbratarid ütlesid: Kirna on just tema jaoks. Naine hakkas üha sagemini käima taevakaardi järgi paika pandud väepinkidel istumas – iga tervendava aia pink aitab erinevat elundit erinevate probleemide puhul. Iga põimunudtüveline puu ja eriline põõsas kui isiksus toetab tervenemist ja puhastumist – kui inimene ise ei tunne ära, millise taimse ilmasamba abi paluda, siis Henn juhendab.

Nüüd hoolitseb kõigist tõbedest vabanenud tasane emand ise selle aia, mõisa, Hennu, kõuts Vuti ja ka naabri-koeravuntsi eest, kes igal võimalusel mõisa ukse taha ettevaatlikult sõbrustama lipsab. Tervendus- ja teatrimõisa vägi on nii ilmne, et pärast teatrietendusele järgnenud ühisloitsu keeldus maag Igor Mangi koer Sulfa mõisast lahkumast – oraakel kündis temaga autosse loovides neli tõredat vagu maasse.

Uued tuuled

Muinasjutt tänasest mõisaprouast ja -preilist on kõike muud kui eksklusiiv ja glamuur. See on tõeline Elu. Tohutult tööd ja tassimist, tolmu ja kombineerimist, unistamist ja manifesteerimist.

„Meie ööbime oma tulevikumaal esialgu alles magamiskottides,“ muigab aastakese Uut Kirnat rajanud Tuuli. „Selge, et kodutunne algab oma kohast. Praegu on meie koht siinkandis… Kuke Maie tallis. Teatrietenduse eel tuli äsja Eesti parimaks tõulooma kasvatajaks pärjatud Maie viie hobusega siia – neli kostümeeritud mõisapreilidega ratsa, üks kalessi ees. Oleme klassikalistes sulle-mulle šeflussuhetes – meie sõpruskonna teadjamehed käivad Maie hobuseid ravimas. Meie Miaga ratsutamas. Üks alalisi kundesid on eakas araabia täkk Nelson oma hingamisprobleemidega – ja kui mõnel varsal on seedehäda, on meie mehed tegelikult lausa imesid teinud. Ühe sellise ime nimi on must täkkvarss Hermes. Täiesti selge, et kui Mia käib siin üle maantee trennis ja minagi värskendan oma teismeliseeast pärit ratsutamiskogemust – eks siis liiguvad mõtted oma tuleviku sidumise suunas Hermese ja mõne teisegi hobusega…“

Muinasjututegelastest meeste kõrval asisemat rida ajav Tuuli on kangahaldjas. Ta toob Lõuna-Euroopa parimatest vabrikutest maale suurema osa kangaid, millesse riietub kõik see eliit, keda meie väikeses valimikus leida.

Tänase Kirna mõisapaari varasemas elus on terve jada muinasjutte, mis tunduvad pärinevat suisa teisest raamatust. Neid tegelasigi justkui pole enam. Eelmises elus oli keegi väga kõrge lennukaarega autoärimees. Ja oli kaks noort purjetajat. Ehkki noored püüdsid endale mõnelt teiselt elualalt kaaslase leida, saatuse käest siiski ei pääse. Loomulikult on nende tütar kõigist võimalikest treeningutest enim purjetamisele keskendunud. Ning Mia on juba tänase muinasjutu väga tegelik ja tõeline tegelane.

Põlevate meeste paralleelmaailmades, millest täna justkui jälgegi pole – üksnes õppetunnid mäluvoogudes – raha sõna otseses mõttes voolas. Mõnel ööl läks kuus mersut põlema. Mehed ise põletasid ennast neil tuhaks taandunud aegadel igast otsast. Selles mõttes ongi tänases Kirnas justkui enesepõletajatest meeste varjupaik. Meie taga on põlenud autode-laevade-puskari ja iseenese keha rada…

Äri lõpetamisele järgnenud seitset aastat diivanil on mõnevõrra keeruline muinasjutuks pidada, aga lugusid on teatavasti mitmesugusid. Ning mõne aasta eest Vahemerel juhtunu on omakorda jällegi tõsine muinasjutt, millest käivitus terve riiulitäis järgmisi legendiraamatuid.

Jahtlaev sai välgutabamuse. Alus läks mahakandmisele. Kõik pardalolnud jäid terveks. Ent keegi neist polnud pärast seda tabamust enam endine. Peategelane sündis totaalselt ümber. Temast sai väemees ja tervendaja.

Ka esimeselt hariduselt pedagoog Tuuli õpib täna Holistilise teraapia instituudis. Ja arutleb: „Eelmiste muinasjuttude aegadel ei saanud ma ise ka aru, miks neid põlemisi välja kannatan või mida ootan. Selgub, et ootasin Oma Meest. See koorus ja avanes mu senisest mehest!“

Meie Kirna

Tuuli on ütlemata õnnelik ja tänulik, et arvukas vägedevalitsejatest sõpruskond nimetab mõisa Meie Kirnaks. Tema pere omandusse saabus Tähevärav samasuguse välgutabamuse-laadse juhusena, nagu avanemine ja uuestisünd.

„Ühel otsustavate muutuste leheküljel vaatasin kinnisvarakuulutusi ühe kindla eesmärgiga: huvitav, ega Kirna müügis ole… Oligi!

Kuna tegemist on üsna hullus seisus ja samas nõudliku muinsusobjektiga, tulen igal nädalal korra või mitu siia – muinsuskaitse ja ehituskunsti parimate esindajatega. Minu visioonis on Kirna uueks loomine umbes kümneaastane protsess. Seni on meie projektikirjutamise püüdlustele vastatud, et tahame mõisa teenima panna. Täiesti õige – just Teenima me teda kavandame jah. Ja kui me kõik koos pühendunult manifesteerime, küllap siis universum meie taotlustele vastab ka.“

Senine Kirna mõisa lugu algas muistse maarahva hiiega. Saksa ordu ajal rajati Kirnasse munkade asundus. Askeetlikud pühamehed kasvatasid naereid ja ube, püüdsid kala ja pidasid kitsesid.

Kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis siinsed viis küla rüütelkonna pealikule Hans von Fersenile, ehitati siia kivihäärber. Pärijanna Helene Dorothea abiellus von Osten-Sackeniga. Tema teine mees, Mihhail Gortšakov jättis ta samuti leseks. Lesknaine pantis mõisa „hullule“ krahv von Manteuffelile.

19.sajandi alguses tuli Peterburist tagasi hiilgava karjääri teinud poeg Carl Magnus. Ta oli ennast tsaariperekonna poegade kasvatajana nii üles töötanud, et ehitas kodumõisa uuel tasemel üles. Sambad ja rõdud, maalikogu ja raamatukogu – ning igasugune põllumajandus ja loomad viidi paleest eemale.

Kõrgesti teeneline prokurörihärra Heino Tõnismägi, kelle vanaema vend oli mõisas hobulausuja ja kutsar, mäletab, kuidas nelja mõisa härrad pokkerit mängisid. Käru-Kolu-Kirna-Väätsa mõisnike käes käis üks kaardimängu karjamaa käest kätte – kes võitis, selle oma oli.

Heino ise kasutab oma talu praegu puhkekoduna – päevast päeva elab seal hobuemand Maie Kukk, kes peab just mõisa ja Heino kodu vahel Kirna talli. Matsirahvaga mõisinikud toona aga ei suhelnud – oma viiekäigulise õhtusöögi sõid nemad ise – ja kohalikud ajasid mujal oma asju. Paraku aeti asjad mõisas jälle panti. Kuni 1919.aasta maareformini, mida võib nimetada ka represseerimiseks, oli mõis Pilchaude käes.

Võib öelda, et mõisaehitajad õpetasid eestlastele balti keti moodustamist – paekivist häärberi ehitamiseks toodi kolme valla rahvas ritta ja kivid anti käest kätte. Mõisahärrad koolitasid välja ka eestlaste esimesed tippsportlased – selleks, et mitte postihobuste vahetamise eest maksta ja loomi mitte kurnata, kasutasid nad virgatsit, kes jooksis ühe päevaga Tallinnasse ja teise päevaga tagasi.

Rahvaloendus ütles, et siin elas 900 hinge, kes kõik said tööd ja kultuurikogemuse – ja kui baltisakslased Eestist minema peletati, mis upsakas noor-riik siis sai? Molotov-Ribbendropi pakti, palju õnne! Tulekuma oli Kirnasse näha, kui 1944.aastal Tallinn põles.

Saksa ohvitseridel oli siin koolituskeskus – nõukogude okupandid tarbisid paleed alguses kooli ja raamatukoguna, siis tehti siia kolhoosi keskus, söökla ja hulk väikseid kortereid.

Helle ja Kirna Hunt hoidsid põlist parki ja varemeid seni alal ja rahva teenistuses, kui Tuuli, Reimo ja Mia tulid seda legendaarset väekeskust uueks looma.

See mõis on Uue Hea Ilma Tähevärav.

Naiselik vägi ruulib!

Tänase Kirna-muinasjutu rahvas kirjeldab, millega paljud tundlikud hinged praegu tegelevad. Naisenergia lepitamisega. Muinasjutuvestjateks küpsenud meestes on palju enam naiselikkust kui naistes. Mööda maailma mammutit jahtiv ja ehitusmehi mööda mõisa vedav Tuuli on sitkelt jõuline ja eluliselt tragi. Ka Mia on Arabella tüüpi vintske tüdruk. Purjetab ja mängib trummi. Päriselt ka. Seega tuleb nii selle muinasjutu perel kui paljudel teistel sama huvitava olukorraga tuttavatel inimestel leppida tõsiasjaga, et girl-power ruulib ja hoiab ohje.

Karm Henn sai terveks, kui muutus pehmeks ja alandlikuks – mis ei välista karmipoolse maski kandmist. Tänane mõisahärra loobus matcho-mängimisest ja tuli endaks. Samamoodi on muinasjutuvestjaks avanenud endised mereväeohvitserid ja oligarhid. Vaimsusse puhkenud isiksused on lõpetanud girl-poweri allasurumise. Usaldus ja alandlikkus on ühed vabas voolus edasi viivad imevigurid.

„Näen meie mõisa esimesel rõdul Miat kord tema pulmade ajal rahvast tervitamas,“ manifesteerib ja visioneerib poisikeselik mõisaproua. Tagumisel balkonil tervendava aia kohal on tseremoonia. Ja selleks ajaks, tosina aasta pärast – on inimesed taas soojalt ja südamlikult ümber mõisa kogunenud.“

Mia tahab nii selleks kui üldse kogu maailma ühe korraga ära parandamiseks ja sülle võtmiseks kõike teha – nii ehitada kui purjetada, nii ratsutada kui raviaia pinke kohendada. Angelika külvab, korrastab ja koristab. Tuuli on mõisa värskeks väestamiseks sirutanud külarahvale käe ja taaselustanud ühiste jaanikute-simmanite tava.

Teatrietendustega alustamine mõisas andis tõuke teise korruse puhastamiseks ja neitsiliku porgandilooriga vooderdamiseks, külavanem Liia Raidmaa tassis sinna seltsimaja mööbli ja avas mõisasse ühe-õhtu-kohviku – ja ka tseremooniatele-tervendustele-koolitustele ootab vastne mõisarahvas senisest rohkem kohalikke helgeid hingi.

„Me oleme siin kunagi elanud pühameestelt, kes peavad vajalikuks siin püsida, nõu küsinud. Nemad on soovitanud etenduste ja kontsertide jaoks teise korruse akende ette valged kardinad riputada. Ehkki eelarvamuslik rahvasuu on vahepeal heitunud umbusku õhutanud, pole meie siinsete võlvide all mitte ühtki hirmutavat elamust kogenud. Henn on mõisa ühte tiiba sisuliselt kiriku sisse seadnud – ja kuna siin on nii paljud inimesed abi saanud, moodustab tänutunne ise juba pidevalt pulseeriva sooja laine,“ usuvad Kirna tänase muinasjutu tegelased. „Mõisa uksed on alati avatud. Olenemata sellest, kas teatatakse ette või mitte – ning kas ja kui palju korjanduskarpi poetatakse – on Henn alati vormis ja valmis. Tunnetab tulijate tegelikke vajadusi, juhib nad just õigesse kohta ja räägib täpselt õigetest asjadest. Meie õpime ja ehitame.

Oleme Meie Kirnat rajades selgusele jõudnud vajaduses, milleni meie rahvajuhtidel on veel pikk tee edeneda. Eesti tulevik oleneb erinevate rahvakihtide ühendamisest. Ajad on sellised, et üksteise võõrastamine ja üle tarade põrnitsemine ei vii kuhugi. Me peame üksteisele oma lugusid jutustama. Isegi Angelika, kes oli varem vaikne ja peituv hingekene, kõneleb aina avalamalt oma enese tervenemisest, mis tulenes Meie Kirnasse kui koju jõudmisest. Eesti nimekaimad ärimehed ei häbene nüüd laagrites-kursustel gurudena oma elupõletamise aastatest jutustada – kellel kuu pimedas koopas, kellel Välk Vahemerel on õhu klaarinud. Oleme tänulikud, et Mia jätkab meie purjetamise tava – ja ühendab samas meid hobustega. Ja investeerime tänuliku rõõmuga Meie Kirnasse täpselt nii palju kui võimalik ja vajalik. Koos- ja kaasloome muudab igavesti nooreks.“

Kui astute roosa seltsimaja juurest mööda alleed üles purskkaevu taga pärani ustega avasüli ootava Tähevärava poole, ärge imestage Ingli Puudutuse üle – kattute tervendus- ja teatrimõisale lähenedes meeldiva äratandumis-kananahaga, tekib rahulik ja puhas mõteteta seisund ning kindel teadmine, et kõik hea ja ilus on ees.

“Meie olemegi Mustrimuutjad!” on Tuuli avastanud. “Oleme hakanud sisetunde järgi kõige õigemal moel elama ja mõtlema, tervenema ja inimesi tervendama, nii et mustrite muutumine levib parimas mõttes viirusena Täheväravast üle Eesti.”

Tulen pimeduses teiselt korruselt alla. Panen jope selga ja kingad jalga. Et inimesed mind pimedas näeksid, panen helkurjope selga. Rahvas ootab õue peal. Otsmikulambid vilguvad. Uutele tulijatele on üllatus kui palun enne metsa minekut tuled kustutada. Me laseme lambid puhkusele. Ka silmad. Kõnnime tunnetuse radadel, et leida oma varjatud meeled ja ühendusniidid loodusega.

Detsember on pime aeg. Ärkad pimedas, veidi valgust ja siis uuesti pime. Enamus töid ja toimetusi tehakse elektri valgel. Ka siis kui silm veel hästi seletab pannakse laes lamp särama. Silm tahab aga vahepeal laiselda. Tahab nautid hämarust. Nagu looduski. Miski uus sünnib vaid pimeduses. Keha tunnetus muutub siis erguks ja hakkad tajuma asju, mis jäävad valguse varju. Ka tähti näed vaid pimedas. Valgus varjab neid. Nad on liialt õrnad, et end valges näidata.

Vanasti polnud elektrit. Küünlad olid kallid ja neid ei raatsitud raisata. Iga õhtu peeti videvikku. See oli aeg kui tehti näputööd või lihtsalt lõõgastuti. Tean kuidas mu vanaisa tegi videviku pidamise ajal rehapulki. Kiireks heinaajaks sai neid hulga valmis tehtud. Suvel polnud selliseks nokitsemiseks mahti. Naised kudusid või ketrasid. Need olid tööd mida sai käsikaudu teha või siis napi valgusega. Just nimelt käsi kaudu. Napi lee augu või pliidi valguses kooriti kartuleid. Sõtkuti tainast. Silmad puhkasid. Nägemismeel uitas oma radadel.

Küsisin vanaemalt kuidas ta pimedas aru saab, millal taigen valmis on. Vastus oli – siis kui silmade ees heledaks läheb. Seda oli raske mõista. Heledaks läheb. Tähendab tainas on energeetiliselt armastusega läbi töötatud ja kiirgab seda sulle tagasi. Kiirgab kogu maailmale. Üks meel puhkas selleks, et tunne saaks oma tööd teha. Just tunne. Pimedas me tunnetame. Kui tunnetame, siis õpime ka tundeid juhtima. Valges tegutseme mõeldes ja kontrollides. Tunnetuse tee on kadunud. Me ei mõista oma tundeid, nad löövad üle pea. Lämmatavad meid.

Ka protseduure tehes näen kuidas inimene läheb heledaks. Patsientki tajub seda silme ette tekkivat helendust. Tunne läheb heaks minul ja temal. Hea on seetõttu, et põhimeel puhkab ja rahuneb. Kui keha rahuneb algab sisemine tasakaalustumine iseenesest. Päeva või elektri valguses on seda helendust raske märgata. See pannakse tavaliselt päikese arvele. Aga kui toimetad täitsa pimedas, nagu ma sügis- ja talveõhtutel küünis teen, on päikese arvele raske kirjutada sisemist valgust, mis silme ees kumama hakkab.

Talus oli kõigil asjadel oma kindel koht. Kust võtsid, täpselt sinna tuli ka tagasi panna. Lauta või talli, kus olid põrandal heinad või õled, ei saanud küünlaga minna. Petrooleumlamp jäeti ukse kõrvale konksu otsa. Selle koha ümbrus oli puhtaks tehtud kõigest süttivast. Arvestati, et mõni loom või lind võib lambi juhuslikult pikali joosta. Selleks puhuks oli ka looma nahk seinal rippumas. Vajadusel sai sellega tuld summutada.
Kiirustada ei saanud. Silm hakkaks seletama miski aja pärast, tuli oodata. Astusid pimedasse õue, lasid kehal loodusega üheks saada ja siis hakkasid läbi tunnetuse ja kassinägemise tegutsema. See töö ei väsitanud. Tegutses miski teine energia sinus. Loomad juhtisid su oma hirnatuste, ammumise ja kaagutamisega õigesse kohta. Jälgida tuli vaevu märgatavaid puude siluette, taeva kuma. Tuttav õunapuu õuel ja kask värava juures juhtis sind lauda ukseni. Hoones liikusid käsi kaudu. Mööda sirget palki ukseni, sealt käed ees jalgadega tunnetades ruumi teise otsa. Tajusid kuidas kruus või heinad jalge all krudisesid. Tunded said sellise tegutsemisega tasakaalustatud.

Kui soovid, et miski seni varjatu siin maailmas saab sulle omaseks, tee nii:
Pea videvikku. Kodus kustuta valgus ja tegutse pimedas. Naised leiavad alati miskit kudumist, heegeldamist. Ka kartuli koorimine saab tehtud. Taina sõtkumisest oli juttu. Mina tegin oma ruunid pimedas. Lõikasin kettad puu oksast, mille hämaras ledsin. Lihvisin neid liivapaberiga pimeduses. Näppudega tunnetasin siledust. Kuni hakkasid helendama.

Lehti saab riisuda ja lund rookida pimedas. Nõusid pesta. Mediteerida ja mõtiskleda.
Nägu ja hambaid saad pesta pimedas. Kreemitada samuti, tundega. Dušši all käimine muutub täiesti teiseks pimedas. Riietu, tunneta kes oled alasti ja riides.

Ma olen oma järgmise aasta plaane teinud pimedas. Kirjutan pähe tulnud mõtted suurele lehel. Tavaliselt vana kalendri taha küljele. Sealt kannan need siis hiljem arvutisse. Võid tegutseda ka kamina või küünlavalgel. Käi pimedas jalutamas. Vestle sõpradega pimedas. Usu saad hoopis intiimsema kontakti.

Vaata taevast. Lase pimedus endasse, et näha varjatud valgust endas ja maailmas. Vaata pikalt. Jälgi kuidas taevas on kogu aeg muutuses. Vaid põhjanael on paigal.  Pane pea ise tööle. Leiad palju võimalusi oma tundemaailma rakendada.

Mina lähen õue. Tõmme püstkoja järgi on tugev. Mõnus kui sul on õue peal koht, mis midagi vastu nõudmata paneb su särama. Kui sul endal sellist kohta pole, siis tule Pesa tallu seda imet kogema.

Ettevõtmised detsembris

18.-19.12 Noorkuu matk Pesa talus. Valmistumine pööripäevaks.
http://www.hagal.ee/18-19-12-noorkuu-matk-pesa-talus-valmistumine-pooripaevaks/

21.-22.12 Pööripäeva matk Pesa talus.
http://www.hagal.ee/21-12-pooripaeva-matk-pesa-talus/

Uut kodulehel

Brasiilia reisi pildid.
http://www.hagal.ee/pildid-alates-2014/

Head tunnetust.

Ralf
ralf@hagal.ee
Tel: +372 55 48 949
Skype: Ralf Neemlaid