Samavõrd kui me kõik peame sööma, ei pruugi igaüks olla meisterkokk. Samas on kinod, ühismeedia ja televiisor tulvil toitu, roogi ja söötasid lemmikutele ning ühtlasi on köögikunst inspireerinud nii maalikunstnikke kui ka kinematografiste. Viimasel puhul on tegemist kujundite, ülekantud tähenduste ja üldinimlike dünaamikatega mõistagi.
„Elu on sigimine, õgimine ja selle ümber sagimine,” selgitavad otseütlejad, miks antiik, renessanss ja barokk on nii ohtrasti toitu ja sellega seotud rituaale jäädvustanud.
Toidueelistused, lauakombed ja oskus Jumala ande nautida iseloomustab isiksust samavõrd kui köögitöö pakub teenistust miljonitele osavatele kartulikoorijatest gurmee serveerijateni. „Köögikunst – 150 pintsliga tõmmatud toidulugu” (Apollo), „Kulinaaria kunst. Kokakunst kui toidu valmistamise, esitlemise ja nautimise kõrgeim vorm” ja „Eesti toidukultuur” on teosed, millele eelnes püha õhtusöömaaeg. Nagu kõik teised, on ka inimloom söömise ajal kõige haavatavam ja inetum ning lisaks võib vabalt pärast kõiki tooste ja lauakõnesid mõne järgmise Jeshua risti lüüa.
Tuntuimad kirjandusteosed kui kokakukeaabitsad on rohkete alltekstide ja metafooridega „Babette’i pidusöök” – Isak Dineseni ja Karen Blixeni teose ainetel valmis 1987. aastal ka Oscari-film – „Saja sammu teekond” (filmiversiooni peaosas Helen Mirren) ning „Šokolaad” (Joanne Harris) ja „Dodin Bouffanti kirglik elu” (Marcel Rouff).
Mõistes ajapuuduse ja lugemisharjumatuse tõttu raamatutest kaugenenud inimesi leidkem lahendus ka neile. Animad ja mängufilmid aitavad järjepeal püsida – seda enam, et Bradley Cooperiga film „Tagasi tippu” on sama vägev kui „Limitless”, sõnum ka üsna seesama: inimene on kõikvõimas ning pälvib parima võimaliku ennast ja oma inetust ületades.
Küllap olete näinud, kuidas gurmeegeeniusest rott liigutas kokamütsi sees peitudes nööridega – või suisa kiibi abil – ohmuvõitu noormeest, kes õppis sel kombel päriselt ka meistriks. „Ratatouille” on õige algoritmi abil loodud šedöövr: naljakas, sentimentaalne, vähemustesõbralik ja optimistlik – kuniks elu, seni on kõik parandatav.
Jaapani kultusfilmi „Tampopo” nimetatakse ramen-vesterniks ja armastuskirjaks jaapani toidukultuurile, mis on eeskujuks sarjadele „Chef’s Table”, „Jiro Dreams of Sushi” jpt.
Iga maarjamaine kokk unistab saada Jamie Oliveri ja Gordon Ramsey vääriliseks kokkajaks – vähemasti Joel Ostrati saatesse nõudepesijakski tahaks… Mitte miski ei ole võimatu, kui oled samavõrd töökas kui andekas.
Üks tõde kehtib kõigile: armastus käib kõhu kaudu.
Võimalik, et siinse teksti autor sellepärast vanatüdruk ongi, et tema suhted köögitarkustega rikuvad kõiki võimalikke reegleid. Kui siinkirjutaja paneb toidu pliidile, läheb ta vahepeal pesu viima-tooma, hobustele midagi olulist ütlema… Mitte miski ei ole olulisem kui keskendumine.
„Kui vett lähed tooma, siis too vett!” soovitab rahvatarkus.
Ei ole nii, et Nublu suitsu- ja vinguandur annab teada nii perele kui ka G4S ekipaažile, et toit on Murutari kombel valmis, paluks koos vahtkustutiga lahkesti lauda.

Linux või mitte Linux

Meile õpetatakse juba lasteaias, et varastada ei ole ilus, sellest hoolimata oleme harjunud kasutama piraattarkvara. Koos nanovaktsiinide, kliimamanipulatsioonide, seemneteta viinamarjade ja kogu planeedi veevarud ammendavate datakeskustega on Bill Gates osavalt ka meie loomingu arvutites endale õngitsenud: sul ei õnnestu enam Microsoftist kõrvale hiilida.
Suurema osa Ameerikast kokku ostnud Gates on lisaks sinu tervisele saanud enda kätte ka sinu failid – ilma litsentsi ostmata sa word-dokumenti naljalt ei ehita ning litsentsi kaudu oled Billil pihus: kui ei maksa, jääd failidest ilma. Oletame, et formaadid ümber juba olemasolevad failid Libre kausta, et sinu dokumendid elaksid sinu arvutis. Siis on sul kaks riski: ümber salvestades tekib uue ja vana Libre versiooni konflikt ning kui arvutiga midagi juhtub, oled kodustatud aardekastist ilma.
Pilv võiks olla lahendus – pean silmas Cloudi, mitte meeleseisundi muutunud olekut ainete tulemusel – aga vanakooli inimene on skeptiline selle suhtes, mida ei näe ja katsuda ei saa. Dubleerivat välist kõvaketast saab katsuda, kogu oma vääriskraami sinna duubeldada – aga ka need failid on ikkagi ju paariselundeidpidi Värava Villu käes.
Äkki peaks kuulama RAKO IT-kursantide nõuannet ja installeerima Linuxi – noor itifakiir Mykita on juba mitu kuud mind USB-pulgaga rünnanud: „Paneme sinu rüperaali ometi kord selle Linuxi ära!”
Nüüd küsin kolleegidelt nõu ja hau: esiteks – mis saab olemasolevate tuhandete failide formaadist, teiseks – kas pilve salvestatud Microsoft jääb ikka Villu kätte, kolmandaks – kuivõrd tõenäoline on Libre erinevate variantide järjekordne konflikt, neljandaks – kuskohas asuvad tekstid ja fotod siis, kui nad on seal Linuxis, viiendaks… kuuendaks…
Kursant Maksim soovitab turvalisuse huvides valida operatsioonisüsteemi, mis on käsitsi paigaldatud ja krüpteeritud ARCH (Ubuntu keskkond ei pruugi igaühele mugav olla). Microsofti käes olevaid faile ei saa kustutada ka siis, kui laed nad mujale – olukord sarnaneb tõsiasjaga, et oled peagi kiibi kaudu superserveri kontrolli all küborg, biorobot. Meid hirmutatakse praegu sellega, et AI tapab inimkonna, mis on meie ekspertide hinnangul sihilik manipulatsioon meie täielikuks allutamiseks eliidile – anna kõik oma andmed meile või muidu me sind ei päästa.
Me ei saa ennast tervikust eraldada ka off-grid elulaadis kogukondi moodustades ja illusoorselt tsivilisatsioonist irdudes, sest ka kodukontorist müüme oma kõrvadevahelise kõvaketta loomingut nii eliidi kui ka tehisintellekti teenistusse. Võid olla tubli maalikunstnik-mesinik, aga iga sinu internetti saadetud lause ühineb ikkagi uue taseme CERN-iga ja oledki iga raku kaudu kontrolli all.
Olenemata sellest, kas oled osutunud skämmi ohvriks või maksad mõnele korporatsioonile kalõmmi oma failide majutamise eest, igal juhul on kõige olulisem su enese häälestus. Kui pidevalt mõtleksid sellele, et finantseerid 10 eurot kuus keemilisi keskkonna manipulatsioone, mürgitaksid sinu enese mõtted sind hullemini kui putukamürgid-olmekeemia-vaktsiinid-säilitusained-gemotoit kõik kokku.
Oleme Soomest saanud Nokia ja praegu võime varjuda sõjaks valmistuvate vellede selja taha – peaasi, et me ise ellu jääme – soomlase leiutatud Linuxi kasutamisest asjad enam hullemaks ikka ei lähe. Tõsi, optimistid ütlevad, et hullemaks minna saab alati 🙂

Streik

Eesti Vabariigi õpetajate hoiatusstreik ilmselt ei suuda karjuda üle absoluutse infotulva ega pälvi ilmselgelt seda kaht miljonit, mis on palgatõusust puudu. Üleüldises miljonipesumasinas konkureerivad kaitsekulutused ja EL prokuratuur, keskkonnaministeerium ja ministrite taandumine tagasi riigikogusse koos kõigi kompensatsioonidega, Rail Baltica ja tuulepargid ning pidev sõjaga hirmutamine.
Ajal, mil kadunud on mitusada miljonit vasakule ja mitu miljardit paremale, hoitakse meid sihilikus mürgises muremeres selleks, et meil ei oleks vaba energiat tähele panna, kuimitu sammu ette meie e-valimiste tulemusel võimule pääsenud seltskond on ette mõelnud, ehkki neid nimetatakse totudeks.
Oletame, et 10. klass oleks praegu kooli aulas, sest Murutar streigib – see tähendaks, et inimesed on tulnud oma töölt ja pere juurest asjatult siia ning mahastreigitud akadeemiline tund tuleks nagunii kunagi ära õpetada, nt koolivaheajal või mõnel sulnil sügisõhtul. Õpetajagi ei soovi saada karistatud teenimata jääva palga võrra, seda enam, et minister Kristina Kallas on kinnitanud, et raha ei ole ja streigi abiga palgatõusu ei tule.
„Streik on töötajate või töötajate ühingu korraldatud ajutine töökatkestus, mille eesmärk on survestada tööandjat või valitsust täitma töötajate tööalaseid või majanduslikke nõudmisi. Põhijooned:
• Tööseisak: töötajad peatavad teadlikult oma töökohustuste täitmise.
• Eesmärk: parandada töötingimusi, tõsta palka või lahendada kollektiivset töötüli.
• Viimane abinõu: streiki kasutatakse tavaliselt siis, kui rahulikud läbirääkimised ei ole tulemust andnud.
• Vabatahtlikkus: streigis osalemine on töötajale alati vabatahtlik.” (Google AI, Wikipedia, Eesti Haridustöötajate Liidu kodulehekülg)
Mitte keegi ei mäleta enam, mis nende india mürskudega õieti oli ja millest kaitsejõudude raamatupidamise kaos tuli – meiega rakendati võimalikult massiivset jutumulli, mis hajutas tähelepanu. Järgmiseks manipuleeriti meid uue majandusministri eraelule keskendumisega: oi, ilus tüdruk on Rahakrati eks ja elab koos Bedwetersi kitarristiga – ai, tal on olnud verivärske ühisfirma legendaarse Lehtmega…
Keskkonnaametnikud said eile minister Michali korralduse panna üherööpmeline kiirraudtee Häädemeeste võpsikusse pausile, sest lätlased ei tule meile puhkpilliorkestri ega omapoolse raudteega vastu. Oleme sadade mõttetult kulutatud miljonite eest saanud tohutu koguse lageraiet, mitme Munamäe jagu ümbertassitud pinnast, karjääride tõttu tühjad Raplamaa kaevud ja solgitud jõed-veesooned, eluohtliku kalluriralli – kusjuures nii, nagu pumba juures olijad taipasid kokku osta trassi alla jäävad tühermaad ja need ehituskruntideks mõõta, kuuluvad ka krusad neile ning ilmselt müüakse ukrainlastele. Slaava ikka, miks ei slaava!
Kõige küünilisemal kombel ähvardab kreml just praegu eriti agressiivselt britte ja sakslasi tuumarelvaga ning ükski riigijuht ei julge enam maanduda algselt kavandatud lennuväljal: meeles on 2. maailmasõja avalause – nii nad tapsid Ferdinandi. Ühtlasi on tapetud meie usk ja usaldus, teame vaid seda, et me ei tea mitte midagi – ka mitte seda, kes teab kedagi, kes teaks midagi.
Tõenäoliselt ei jõua opositsioon vaatamata professionaalsele faktipõhisele tegutsemisele paraku võimuvahetuseni, jõulurahu-valitsus a la Andres Tarandi kunagine jääb olemata – palvetagem, et veel rohkem metsi ei hävitata, põhjavett ei rüvetata, hirmu all hoitud kodusid ei paralüseerita ja fosforiiti kiirkorras üles ei kühveldata.

Sinu sammud näitavad iga päev, kuhu sammud ning enesetunne pärast sammusid peegeldab, kas sammusid õiges suunas. Inimese pühendumine peaks olema teiste elusolendite teenindamine, samas kipub see väsitama umbes 7. aastaks – järelikult on mõistlik kooliharidust juurde koguda, et karjäärivõimalused oleksid kõrgema lennukaarega.
,,See jalg on ikka õigel teel, mis adra järel käib,” väidab A.H.Tammsaare. ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus!”
Miks sellest tuntud lausest on nii palju erinevaid kõverpeegleid väänatud? Umbes nii, et „muidu tuleb armastus”? Ilmselt seetõttu, et stressis inimene ei taju kuigi sageli tingimusteta armastust ega mõista klassiku sügavamat mõtet.
Sul enesel on kergem eduredelitpidi üks pulk korraga üles turnida, kui naudid teenete osutamist ligimesele ning ei taju seda alandusena, vaid õiguse ja võimalusena. Vanarahvas soovitas: „Kui astud, siis anna – kui kõnnid, siis kanna!”
Olles nt ettekandja pubis, kus armastatud artist oma hitte ette kannab, on mõistlik ennast identifitseerida selle koha kuningannana, et mitte ennast haletseda. Kui oled väärikas, mitte orjameelne, muudad kogu ruumi helgeks ja sinu mõjuväljas on mõnus olla – rahvas naudib ja naaseb ning see on parim müügitöö.
Olenemata sellest, mis ametit sa pead või millist kutsumust järgid – iga sinu hingetõmme ja samm on su hinnaline ja kordumatu elu. Olgem sõbrad ka ebameeldivate kohustuste, mõne eluperioodi ülesannete ja paratamatusega: ka saksa filosoof Karl Marx kinnitas ju, et vabadus on tunnetatud paratamatus.

Ülemõtlemine tapab

Liigse mõtlemise tulemus on tagajärg: mürgitame oma elu sellega, mis toimub ainult kõrvadevahelise pärdiku kujutlustes, ei pruugi tõele vastata ega mitte kunagi juhtuda. Selle asemel, et nautida siin-ja-praegu hetke, kühveldame minevikus – mida enam ei ole – heljume tulevikus ning päev jääb püüdmata. Tegelikult on igaühes meist universaalne arukus fookusse tagasi tulemiseks ja täiel rinnal elamiseks, ei ole vaja selleks gurusid nuumata, et päris iseenesena õnnelik ja paigas olla.
Kes piinas Raskolnikovi nii kaua, et vaene agulimõrtsukas ei pidanud vastu ja andis ennast vanaeide tapjana üsna ise üles? Tema südametunnistus ajas ta üle mõtlema – analoogselt Virginia Woolfiga, naisõigusluse lipulaevaga, kes ei suutnud oma sundmõtetega enam elada, vaid suutis ennast täitsa ise jõkke ära uputada. Meie igapäevane kuritöö iseenda ees on juba piisavalt suur karistus: elukvaliteet on miinustes.
„Olla või mitte olla – selles on küsimus!” ohkab Shakespeare’i jäädvustatud Taani prints Hamlet, käes omaenese venna tapetud isa kolp. „Miski on mäda Taani riigis.”
Muidu ju absoluutselt kena noormees tappis ülemteenri nuhkimise eest, võttis tema tütre süütuse ja jättis neiu murtud südame tõttu hulluma ja hukkuma ning lõpuks pälvis klassikaline ülemõtleja loomulikult surma.
Näidetena kujutavas kunstis rokkinud kunstnikest on Dali ühendanud erinevate põlvkondade eesti muusikuid: Aleksander Müller kirjutas tema maalidest inspireerituna bluusid „Kuhtumine iseendaga” ja „Somnambuul” – Lea Liitmaa võttis endale siinpoolsuse viimasel perioodil lausa nimeks Lea Dali Lion. Seevastu skulptor August Rodin viis tapva ülemõtlemiseni pigem kõik, kes teda armastasid. Tema obsessioon oli loovus, kirg – savi ja pühendumine – eneseteostus. Üliandekas modelleerija Camille Claudel mõtles ennast üle Parnassi asemel hullarisse.
Kui lähedal oleme meie ise nii mõnigi kord enesehävituslikule ülemõtlemisele ilma, et seda ise tähelegi paneksime? Närvitsedes oma elektriarve ja diislihinna pärast kuuleme raadiost uudist kahest järjekordsest riigikogulasest, kes saavad mõlemad ametist lahkudes poole aasta hüvitise e umbes 40 tuhat… Ülemõtlemise maailmameistritena arutleme: kaks rahapesuministrit läksid tagasi parlamenti pärast sadade miljonite „kadumist” – senised kolleegid pidid neile ruumi tegema, niisiis ka need summad maksame meie.
Seesugune arvutamine on ühest küljest loomulik talupojamõistuse ilming, teisalt rikub see ära sinu enese päeva ning imeb endasse elujõu, mida on vaja üha suuremate maksude maksmiseks nii, et ka oma perele vorst leivale jääks. Kõigil on siiski omad meetodid, mismoodi keskmes püsida ja toksilist ülemõtlemist vältida.
Enamus meist harrastab mehaanilist füüsilist tööd, mille puhul on võimalik liigutusi loendada – olgu see lehmalüps või pesulappamine – energeetilise lüpsi ja mõtete lappamise vastu ülihea.
Võibolla sa ise ei ole piisav motiiv elus püsimiseks, siiski peatu hetkel, mil ülemõtlemine tapab ning vaata enda ümber: kuidas elaks ilma sinuta sinu potilill ja seinakell. Jah, ka sinu kella ei oska keegi nii õigesti üles keerata kui sina – sinu koer ja kass tiksuvad sinuga ühes hingatud aega – sul ei ole õigust öelda liigvara „head aega”.
Palun tahtkem koos teada, kuidas lugu lõpeb!

Mina olen NOEP, kuidas sa mind ei tunne!?

Isiksuse suuruse ja intelligentsi näitaja on tema võime naerda iseenese üle ning müüa oma näoga toodet, mis ei lähe reklaami tõttu naeruväärseks. Pankurid on vaatamata liigkasuvõtmise patule ikkagi inimesed – vähemasti on nende PR-osakonnad taibanud reklaamnägudeks palgata sämmi (Swedbank) ja NOEPi (SEB). Kusjuures Andres Kõpper on juba küps härrasmees – sündinud 22.märtsil 1990 – seega ei ole maailm ainult jõmpsikate pärusmaa.
2022. aastal pälvis NOEP kõik võimalikud auhinnad: Eesti muusikaauhind ja parim meesartist, tänavu oli ta Eesti Laulul esikolmikus analoogselt Robert Linnaga pisut liiga soliidne selle tsirkuse jaoks. Artisti promotöö võti ongi „parim enne möödas”. Ei ole vaja olla selgeltnägija, et aimata, kui nadi tunne on üleküpsenud kuulsusel, keda mitte kusagil ära ei tunta. Isegi kui tuntakse, läbi turvatulemüüride VIP-staatus ei aita.
Loetlegem rolle, keda hr Kõpper kehastas: esimeses episoodis oli ta nii arst kui ka kipsis patsient, teistpuhku ei õnnestunud tüübil pääseda lennujaamas kiirele rajale ning neli tegelast tema enese esituses klubi ukse taga mängisid etüüdi, kus šveitser oli küll nõus sisse lubama Andrese enda – ehkki ei tundnud teda ära – teised kaks tonti jäid välja.
„Kuidas sa mind ära ei tunne – kas sa tõesti ei tea, kes ma olen!?” see on eestisuguses konnatiigis kroolimise võlu ja valu.
Ühest küljest on päris kole igas kaupluses ja bensiinijaamas autogramme anda, teisest küljest tekib mahakantuse tunne, kui oled kuulsusega juba harjunud ja ühel kurval hetkel ei teagi mitte keegi, kes sa oled. Inimkarjas annab kuuluvus ja tuntus isemoodi turvatunde.
Miks peavad meie artistid olema sellistes reklaamklippides? Samal põhjusel, miks Brad Pitt promob kohvimasinat: raha ei ole kunagi liiga palju – „perfetto” on pigem ülearu, et jätkuks mustadeks päevadeks ka. Nöpsikul oli just pikk väga edukas turnee teisel poolkeral – siiski kulub lisateenistus marjaks ära.
Kas see on minu asi, kui palju ta selle etenduse eest sai ja kuhu tolle summa pani? Ei kollase ega kvaliteetmeedia andmetel meie küpses eas superstaar abielus ei ole ning isatiitlit ei kanna. Oleme näinud telesaates „Öökülaline” Normetit külastamas laulja maakodu, kus peremees muusika komponeerimisega sarnaselt oma kätega ehitab, meisterdab mööblit, parandab katust ja kokkab. Kes on vähegi tänases Eestis ehitanud, see teab, et selle harrastuse puhul mitte midagi järele ei jää.
Ühtlasi on mehel mõistlik välja mõelda, mis saab pärast lavakarjääri: igaühel ei ole õnne olla kauamängiv nagu Ivo Linna või Voldemar Kuslap – enamus meist unistab ikkagi rahulikust pensionipõlvest roheluses ja külluses.
Olgu panga reklaamstaaril arukust sel humoorikal kombel teenitu investeerida nii, et kapital koguneb omasoodu – küllap ta on selleks piisavalt nutikas sell.

Mida teha lusitaania võõrliigiga

Eestlase jaoks on igasugused võõrliigid tuttav teema: meie maast ja rahvast on sajandite jooksul üle käinud sakslased, venelased, taanlased, rootslased ning tõenäoliselt tulemas hiinlased ja moslemid. Seoses elujärje paranemisega ja piiride avanemisega on meie rahvas ringi reisides toonud jalanõude ja riietega kaasa ka loomi ja taimi, kes kipuvad kodumaised liigid välja sööma. Samas on teod ju ka ise söödavad – nagu ka konnakoivad, mida prantslased jumaldavad.
Kui järeldada Youtube’i videote põhjal, siis esimest korda tassisid gurmaanid lusitaania teeteo Eestisse 2008. aastal. Viraalseks läks see hiiglaslik nälkjas kuus aastat tagasi nagu saame järeldada sellest, et teadlased, linnaametnikud ja leidurid alustasid siis ühisrindena tigudevastast sõda.
„Erinevatesse piirkondadesse paigaldati tigude kogumise konteinerid,” kirjeldavad ametnikud meie pettumuseks tõsiasja, et nälkjad tuleb endal kokku korjata ja siis konteinerisse tassida. „Kuna „loomakesed” lähevad krematooriumisse, palume tungivalt muud prügi sinna mitte tuua, sest me ei soovi prügi põletada.”
Söödavad on viinamäe teod, merikarbid ja austrid, aga nende eest hoiatatakse samuti: kui tigu on söönud mürgiseid taimi või putukamürke, siis saab eksootilise teo armastaja tõsise mürgituse. Interneti avarustes on rohkesti õpetusi, kuidas tigu enne ärasöömist puhtaks loputada – iga eluala on uskumatult peen kunst.
Oletame, et viime kooli juurest tahtmatult koju kaasa teo-eosed. Tigu on kahesooline olend e hermafrodiit – ta ei vaja paljunemiseks paarilist. Ammugi mitte kosjasid, kihlumist ega pulmi nagu meie kõigi üllatuseks äsja sooritas rahva lemmik Kris Kärner. Tigu laotab kõikjale kuni 400 eost korraga, sina viid need teadmatult koju ja sinu ema maasikapeenar jagatakse ümber. Veel enam – juba on võõrliik vallutanud ka suured põllud.
Suurte põldude oht on ka võõras taimestik, mis tõrjub omamaised taimed analoogselt võõrtuhkruga välja – ameerika mink ees, tiibeti lemmmalts järel, kanada kuldvits ja õõvastav konnatatar kõigest üle – ja meie angervaks kaob ajalukku. Seal ootavad teda juba ees mäletatavasti mammutid, mõõkhambulised tiigrid ja liivlased.
Eestlasel tasub võõrliikidega kohaneda ja harjuda, vastasel juhul kaob koos omamaiste taimede ja loomadega tema ka.
Sinul kui linnainimesel ei tarvitse olla isiklikku kogemust ega arusaamist, milline katastroof on parasiit-elukas, kes sööb ära sinu tomatid. Kujuta siis ette, et nii, nagu kormoranid on pannud nahka puude lehed, söövad nälkjad ära ka taimed – kes siis sulle hapnikku toodab?
Hannes Võrno on tähele pannud, et linnud hakkavad hommikul laulma sellepärast, et kui päike tõuseb, siis algab fotosüntees ning hapnik äratab väikesed laulikud – mida sa vaakumis ikka vaagud?
Oleme ennast küll krooninud looduse kuningateks, aga sel hetkel, kui mõni meiega sama maastikku jagav liik osutub vitaalsemaks, selgub kibe tõde: välja sureme meie, mitte tema.

Uute ministrite ametivanne

Kas mind huvitab poliitika? Tänan küsimast, ei. Isegi kui varem huvitas, siis nüüd on malemängu moodi nuppude tõstmine muutunud nii läbinähtavaks vangerdamiseks, et see ei tee au ei poliitikale ega Eesti riigile. Kõik on kuningad, mitte kedagi ei julge enam uskuda, nüüd selgub, et sõjaärimehed on mõelnud päris mitu käiku ette.
Meid on pikalt harjutatud rahapesumasinaga, mille nimi on rahvasuus feil baltika. Mitte keegi ei mäleta enam, kuimitu miljonit see pidi maksma või kui palju miljardeid tema hinnaks nüüd on kujunenud – nagunii ei usu keegi enam, et see üherööpmeline Häädemeeste susla ealeski tuleb.
Keskkonnaminister Sutt astus tagasi pärast sõjaminister Pevkurit ilmselt samuti selleks, et ennetada riburada selguvaid „kadunud” miljoneid. Ei olnud piinlik väita, et langeti analoogselt kultuurirahva raamatupidajaga skämmi ohvriks. Tänaseks kinnitavad Data hindud, et toodavad siiski need mürsud ning meie militaarärimehed käivad riigi ringhäälingus maksumaksja raha eest üksteist süüdistamas.
„Kord Kirjak puskis Punikut ja Punik s…ahunnikut,” kirjeldas vanarahvas sellist olukorda, kus ammu enam ei saa aru, mis paber kuhu miks kadus ning mis rollis oli selles näitemängus Hanno, Kusti, Kalev…
Vastu peaminister Michali ootusi astus Pevkur tagasi samal päeval, kui õiguskantsler Ülle Madise asetati presidendi positsioonile. Leidlik! Tagasiastunud ministrid lähevad Riigikogusse, kus neil on saadiku puutumatus. Selle saaks ära võtta kantsler, kes on nüüd kahe positsiooni vahel ja tal on pehmelt öeldes tegemist.
Kes selles näidendis millist rolli alates tänasest etendab? President kinnitas ametisse uued-vanad-tuntud-tundmatud funktsionärid. Kaitseministriks hakkab sõjaärimees, meie kandi poiss Herem. Keskkonnaminister hr Sutt loovutab oma kostüümi ja butafooria Erkki Keldole. Eriti põnev on kollasele meediale meie uus majandus- ja tööstusminister.
Kaunis pr Liina Vahtras oli abielus investor Harold Saarega, kelle varjunimi on Rahakratt. Praegu on vastne minister koos ansambli Bedwetters kitarrist Mihkel Mõttusega. Ta kinnitab, et soovib teha imesid: noored peavad tahtma Eestisse jääda ja investorid tuleb saada siia investeerima.
See meenutab pr Madise lubadust olla kõigi president.
Meil on ammu järg kadunud, kes kui kauaks üheski ametis püsib – kolledži noored ei ole meelde jätnud, kes on peaminister – nagunii valitakse märtsi alguses uus. Küll aga hoiatavad meist paremini taustu teadvad ohvitserid õhus oleva sõjaväelise riigipöörde eest. Mis võiks olla parem otste vette uputamise moodus kui eriolukord.
Ma tahaksin mõelda Puškini romantiliselt värvilisele sügisele ja hoidistada selle aasta viimaseid põlluande – paraku tõmmatakse mind kodust-kirikust-koolist pidevalt muremerre: kas meie riik uut kevadet üldse näeb. Soomlased valmistuvad sõjaks.
Ehk on meie pääsemise võti endisaegses arukuses: kui ei tea, mida teha, siis ära tee mitte midagi.

Kuidas müüa buldogile jõhvikapulbrit?

Kui sa näed ühismeedias tehistaibu tehtud müügivideot – kui kiiresti sa aru saad, et see on sind manipuleeriv äri? Pane tähele: kõigepealt puudutatakse sinu südant, seejärel tekitatakse sinus süütunne ning selle emotsionaalse paketi otsa tulebki müügitöö.
Kolmekümne aasta jooksul prantsuse buldoge kasvatanud karismaatiline hurmur jutustab meile esmalt, kuidas koer avaldab iga päev tingimatut armastust. Ta jagab sinuga oma kõige armsamaid esemeid, hoiab nii unes kui ilmsi vastu sind, jälgib sinu turvalisust tualetis ja saadab sind tubahaaval vähemasti pilguga.
Sinu manipuleerimiseks ja ostma innustamiseks kirjeldab spetsialist, kuiväga süüdi sa oled selles, et sind piiritult armastav olend jääb haigeks: „See, et frenchie sügab kõrvu ja varbaid, tuleneb bakterite põhjustatud põletikust. Tema eluiga lüheneb sinu hoolimatuse pärast – kui soolestik on juba kahjustatud, saavad viga ka süda, neerud, maks ja liigesed. Sümptomite avaldudes on kahju juba sündinud.”
Pruugib külastada Sipa loomaarst Reet Reimannit, Viljandi Kliinika dr Vilu või millist iganes kogenud veterinaari ja nad kinnitavad õnneks ühest suust: nii buldogid, mopsid kui ka bernhardiinid on geneetiliselt allergilised ja ülearetuse tõttu vastuvõtlikud reumaatilistele ja astmaatilistele protsessidele.
Härra koerakesega nagu Tšehhovi koerakesega daamile ideaalne paariline ulatab sulle psühholoogiliselt hästi läbi mängitud päästerõnga. Pruugib vaid kas tema kodulehelt või Amazonist osta spirulina-jõhvika pulbrit ja kõik maailma koerad on päästetud. Võluravim on Google AI teatel toitainerikas sinirohevetikas (tsüanobakter), mida kasutatakse väärtusliku toidulisandina. Sinu peni 112-vetikas on spiraalne, kasvab leeliselistes soojades veekogudes ning sisaldab supertoiduna tohutult valke, vitamiine, mineraale ja antioksüdante.
Jätame kõrvale skeptilise küsimuse, miks sinivetika vohamine Eestimaa supelrandades on ohtlik, aga sissesöödav spirulina kasulik. Kuna me tahame oma armastatud koerale parimat, püüame ka mitte märgata pisasja, et päris hästi tehtud multifilmis ei ole gentlemani suu ja hääl sünkroonis ja ostame.
Kui palju maksab sinu kui kohusetundliku peremehe panus koera tervisesse – mis tõenäoliselt on siiski geneetiliselt allergiline – mis on armastuse hind? Eesti hinnad kõiguvad 15 ja 55 euro vahel ning seda toodet müüb umbes kümme ettevõtet. Ülemaailmne kogemus on ammu kinnitanud, et veganitele, ökomöko-teadlikele loomaomanikele ja lapsevanematele on kõige lihtsam kalleid kaupu ostukorvi manipuleerida.
Ma ei tunne siiski ennast petetuna. Selle härrasmehe kuulamine on nunnu ja sõnum põhimõtteliselt õige ning tõenäoliselt lubangi palgapäeval oma buldogile pakikese imepulbrit, mida ka maarjamaised spetsialistid soovitavad. Kelle unustab tubli eestlane alati ära? Iseenda! Mina ka! Selleks, et minu koer saaks kaua õnnelikult elada peab tal olema ka terve ja rõõmus perenaine – ka mina peaksin seda spirulinat pruukima. Ma juba oskan lemmikutega kraami jagada – nt mis on hea hobusele, see on kasulik mullegi.

Mina olen absoluutselt normaalne tüdruk, ma ei ole ei düsgraaf ega ATH, mul ei ole diagnoositud ärevust ja depressiooni ei ole mul ka. Millegipärast on keeruline vahet teha KPT-l ja GBD-l.
Ma arvan, et see on tingitud sellest, et oleme praegu väga palju telefonis – järelikult on see globaalne probleem. Minu tädid loevad küll veel raamatuid, aga nad teevad seda digitaalselt ja inglise keeles. Vanaema e mummi on emakeele, kirjanduse, filosoofia ja usuteaduse ning massikommunikatsiooni pedagoog, aga ortograafia ei jää ju nooremale generatsioonile geenidega külge. Järelikult õpime õigesti kirjutama praktika käigus ja see õnnestub kõige efektiivsemalt, kui räägime asjadest, mis mind päriselt huvitavad.
Minu, Hanna-Liisa suurim huvi on jooksmine, mida ma teen täiesti selges eesti keeles, sest ma ju mõtlen, unistan, näen und ja jooksen emakeeles. Minu jaoks on palju kütkestavam kirjutada kasvõi küülikutest, mitte teha piinavaid töövihikuülesandeid. Liiatigi on küülikuurg maagiline koht, kuhu kukkus Alice Imedemaal ning selles legendaarses urus elasid Irvikkiisu, Jänes, Padaemand ja veel hulk karaktereid, kelle tõttu on tegemist klassikaga.
Kohustuslikus kirjanduses on mul vaja lugeda Eduard Vilde „Tasuja“. Seda on oluliselt lihtsam teha Mahtra maastikul, sündmuskohas, mitte keset kiusatusi nagu külmutuskapp, telekas, jalgratas ja sõbratarid. Hakkan nii Villut, Mahtra sõda kui Tammsaaret ja Gailitit mõistma siis, kui see on mulle eakohane: mulgi on üleelamisi ja muresid, nendele lisaks võõraste ajastute tundmatute tegelaste draamasid ega tragöödiaid juurde vaja ei ole – tänan pakkumast!

Kari
Katkend Emerson-Murutar ühisteosest „Mopsi memuaarid – The Big Botsu”

Olles tosin aastat inimeste kõrval elanud ja nende karja omavahelist siplemist nii oma kui Issi silmade läbi jälginud, olen ühtteist järeldanud.
Seadused on inimloomadel kehtestatud täpselt vastupidiselt teiste loomrahvaste tavadele. Meie seas on kõige olulisem karja heaolu ja ellujäämine ning juht tõuseb karja kaitseks esile vastavalt sellele, et tänu temale jääb kari ellu ja kasvab. Inimesekesed lasevad end ajupesta omakasupüüdlikel kavalatel nõrgukestel. Justkui lõvid, keda hakkab kamp hüääne käsutama nii, et lõvidest saavad lambad.
Saate aru – kogu kari toidab hüääne – need paljunevad ja rasvuvad ning tahavad üha rohkem ja rohkem. Kari kahaneb, igale lõvile jääb järjest suurem surve, kuni on jäänud kolm viimset lõvi – kõik naised needki. Otsas.
Ringvõlgnevus on kõige kägistavam nähtus, mille põhjustab tagurpidi toimimisse hääbuv libakarja ebatoimimine. Hädavarestest parasiidid suretavad kogu karja välja ning viimsed visad räägivad nukralt viikingitest ja kuningatest – oli kord… – tõenäoliselt surevad nood kolm naist tasakesi televiisori ees mõnd kollivuudi multat vaadates, kõrvus ammu enne meid välja surnud mõõkhambulise tiigri hääl: „Karjas ju niimoodi tehakse.”
Reeglite rikkumine põhjustab reeglite rikkumise.
Ebaõiglus tingib trotsi ja vaistlik vastumeelsus vastuhaku.
Tiivad mudas, ise põlvili omaenese tiibadel – orjameeles hoolikalt ja sihilikult hirmu kastmes marineeritud – jumalanäolised ei mäleta, kes nad on. Nende rügavaks räsitud elulaad ei tea ega pea pühakirjast kinni. Moonutatud on see nagunii. Järele jääbki vaid vaikne vastuhakk, rusikas taskus.
Maksud libisevad ühest rusikast teise, et hüäänid koort ei riisuks. Küladevahelised kruusateed on täis grammidega sõitjaid, kes annavad alla talumatusele seda õõvastavat hõimu hõrendamist klaarina taluda ning lahkuvad narkoosi. Mõned püütakse kogu madala mendipalga eest kinni – enamus rokib omatahtsi. Tahteavaldus seegi…
Asendustegevused elavad telefonis ja televiisoris ning inimestele samavõrd sünniomased telepaatlikud teadmised ja taipamised asenduvad eelarvamustega. Äh, ma ei kibelegi endale üle jõu käivatele reisidele – hispaaniad põlevad ja igavad kanaarid-värgid on ammuteada turistikad – igav!
Hüppav nõel torgib auklikuks ka inimeste kõige intiimsema eraelu. Tegeliku temakese vaatlemise-tantsitamise-nuusutamise asemel tehakse tinderi tünder, kuhu vabatahtlikult sisse kukutakse ja täitsa ise endale kaas peale tõmmatakse.
Olen kõrvalt näinud nii lühideiti peterburitariga kui küünetehnikuga, kes otsis armastuse asemel sponsorit – seejärel reikimeistritari, kes vajanuks ise hiilerit – ning kirsiks tordil ripsmepanija kahe pojaga. Need ei olnud kutsikad, vaid teismelised tegijad, kelle kogu olemus hüüdis isa järele.
Minu Issi jäi siiski minule. Meie toetame teineteist loodusseaduste järgi, sest Emersonil on säilinud anne õppida parimatelt – minult, mopsilt.

1) Toimeta tekst 2) Kirjuta oma seisukoht, kas ja kui ja miks eesrindlik Eesti on
Vahest just nii eesrindlik tola olles, oleme niiöelda lambukestena vanakuradi seljataga olnud ja suuremast kurjast säästetud. Eesrindlik enesehävitaja aga olla ei tasu. Juba vanarahvas teadis, et pead ahju ei pea teise ütlemise peale panema. Ning tasuks talpoja mõistust kasutada,
kui saks kärkides sult veel 9ndat õuna ka 10st maksuks nõuab, et siis su raha – trummipõrin – tuulde loopida… või veel midagi jäledamat sellega teha. Või palgata ametnik või bot, kes sulle ütleks, mida tegema ja kuidas elama pead.
Tasuks ehk küpseda ja mõelda oma ninaesisest ja persealusest kaugemale, olla peremees, pürgida esmalt ise suverään ja vastustustundlik, küps ja hoolas olla. Oma kodu ja pere ning oma valikud. Siis peegelduvad need ka ühiskonnas.
Kui terve talupojamõistus hõikab, et kuningas on alasti, siis näeb ja mõistab seda kogu küla.
Kui omal püksid ripakil või süda must, siis ei kõla see jutt pildiga kokku ega eriti usaldusväärne.
Aga siiski – isegi kui kõik on patused ja eksinud, ei õigusta see meil saagimast oksa, millel istume.
Ning vahest võibki selles hullunud ühiskonnas tõe välja ütelda viimane narr. Ja tõel on hea omadus, olla nagu lõvi – lase ta puurist välja, ja ta seisab ise enda eest. Kuid siiski, kui kuuled mõnda narri tõde kuulutamas, terita kõrvu! Pame midagi kõrva taha. Aga ega sa ei pea ju narr olema. Sa võid täiega vabalt tõsine inimene olla. Kuid õpi talt elamist ja mängu, naeru ja nalja, kergust, usaldust ja vabadust. Oscar Wilde vist oli see, kes ütles, et kui tahad inimestele tõde öelda – aja nad naerma. Muidu tapavad su ära. Aga ka see ei pea meie reaalsus olema – kuid iva on siin selles, et tankist ja märter ei pea sa ka olema, sest erinevalt
Vihastest ja rahututest inimestest, kes pole oma vaimuga kontaktis, oled sa keskmes ja rahus ning jumalaga.
Kui oled täitsa tões oledki juba jumalaga. Selleks on sul vaja leida lapselikkus ja süütus enesest, siis on alati kõike külluses ja elu on üks Suur õnnistus ja kingitus. Kuniks sa ei ole – on see hea siht. Hakka ausaks! Sammuke korraga, tulevik va hea, tuleb ikka üks hetk ja päev korraga – Rõõmusta! Kui palju võimalusi ja entusiasmi, kui oledki vaba ja loominguline
Mõtle, kui alalhoidlik see rahvas siin on olnud. 10000 aasta vanused eel-euroopa geenid, siinne põlisrahvas, kes kannab endas iidsete esivanemate ning siin maal elanud rahvaste mälu, pärimust ja hinge. Seda on küll rapitud ja rebitud, ent me oleme ikka siin.
Soovin meie rahvale rohkem jätku sellele alalhoidlikkusele, talupojatarkust, armastust ja ühtehoidmist. Äratagem magavad jõud endas ja suunake need selle loomisele, mida te siis tahate.
Lammutada oskab 3 aastane ka,
Vahest ehitaks siis uut maailma? Juba täna.
Iga päev ma vean ühe kivi uue maailma ehitamiseks.
Üsna segases maailmas elame me küll,
Ent Mulle tundub, et see hõimurahvas siin on üsna eesrindlik oma vaimu sügavuses.
Las see mineviku raskus ja taak, see kannatus ja hirm – las see koorem ka kergeneb läbi meie enda armulikkuse ja andestuse.
Vihast, lõhestunud ja segaduses rahvast on kergem ekspluateerida ja lollitada, vahest lõksugi meelitada,
Kui et lasta rahval õitseda ja vabaduses tantsida,
Ent just seda me tegema peaksime!
Elle elle – Leelo-leelo.
Psühhopaadid irvitavad ja ei saa aru, ja saavad ka andeks..
Kuid laulurahvas ja loodusrahvas teab, et sõnal ja helil on vägi.
Nii on ka neil saatana veskitel, nagu neid hirmuäratavalt kutsutakse. – oma heli. Kui oled 5km kaugusel, siis kuuled kõrvaga, kui oled tundlik 30% ühiskonnast – siis võid 20km kauguselt ka tunda seda oma unevõla või tinnitusena.
Sestap saatkem tagasi need planeeringud, mis kavandavad ohtu me tervisele, loodusele, põhjaveele või rahule.
Kui saks matsi ikka liialt rõhub… – no ei saa enam hakkama endaga, kui niipalju ametnikke oma palgaga üleval peab pidama ja raha tuulde ka veel loopima…
no siis saab see poliitiline resilientsus ka ükskord täis, ning rahvas hakkab vastu. Ja siis on võimalis, et ta ei tee mitte ainult seda ja teist korda, vaid teeb kogu süsteemi ümber.
What a Great Reset!
Tuleb see niikuinii, ent sinust sõltub, kas ostad seda WEFi juttu ja lugu, kasvõi hirmus ja vastuseisys – ent pidevalt annad jõudu elamaks kaasa selles varju teatris, platoni koopas kammatamisele…
Või võtad selle punase tableti, jäneseuru, ja kõnnid sealt koopast välja. Lood ehk ise uue loo,
Why not?
Hea sõdalane pole kunagi vihane ega vägivaldne. Parimad on tõelised rahu saadikud ning piisab nende kohalolust, et hoida ruumi ja rahu. Sestap soovitan meil kõigil praktiseerida rahumeelse sõdalase ja vankumatu sisemise kangelase teed, alistades esmalt oma ego.
Ego on loodud aseaineks küllusele. Sest armastus on tõeline küllus ja see ei otsi midagi saada, ta tahab JAGADA.
Ja vahest ongi vaja see sõda enda sees lõpetada ning mõistus võiks CEO troonilt maha tulla, süda, mis Hinge trooniks, see päris Ise, just suverääniks su elus võiksid troonida.
Siis on rüütlil Graal käes, ja kui kasutsb oma sõna mõõka, Tõevalgust armastuse teenistuses.
Siis oleme juba päris heas alguses.
Selleks peame õppima, mis on tõeline kaastunne ja hool ning nägema, et nii nagu ennast kohtleme, nii ka teisi.
Ei tasu näpuga näidata ja vihast teist rünnata.
See näitab, et oleme ise katki ja ebakindlad. Kui aga oleme rahus ja armastuses, kaastundes – siis näeme hukkamõistu prillide asemel mõistmise prillide läbi. Ja tahame anda, aidata, Jagada!
Jagagem kõigiga,
Tähistagem juba ette!
Ela nii nagu heaks arvad.
Ole praegu siin.
Ise endana
Rahus
Ja armastuses.
See nakkab
Ja pimedus ning vale vaob, tõde ja valgus tõuseb.
Why not, Eesti rahvas?
Let’s call ourself peaceful warriors, who don’t shoot bullets, but we sing and keep together.
Be independent and humble, friendly nation, who preserves itself with sanity, never to take part of any oldskool war, but to rather take itself as endangered native indegeneous walking jewels.
If our leaders do not represent the will and benefit of us – they are not OUR leaders. If it is your house, your home, you’ll send the intruder away. But why fantasize about it and build your life around it. Didnt you have sonething better to do, or give so much of your energy?
What if you are the master of your attention?
Raise up, or grow up^
Maybe just up a level on Maslows pyramid,
Or be a wild one, jump out of the Victim-Triangle, or Out of the Matrix.
Out of this dream and illusion,
Wake up!
#RedPillEstonia
At least down the rBbit hole,
Start questioning,
Be reasonable,
Be humble!
Give just out of pure joy!
Hoidkem enda südames ja silme ees pilti sellisest elust ja maailmast, mis on teie meelest parim võimalik.
See väärib rohkem tähelepanu. Sest südamest tulev palve viib meid lähemale iseendale kui sajatus ja süüdistus.
Ma usun, et mu rahvas on valmis üles küll ärkama.
Lootust on mul lõpmatult
Heaks ühiskondlikuks sihiks on ka meil esiteks kõik tuugeniprojektid ja nende kirjutajad seenele saata ning vaadata, et mitte ühtegi neist me loodusesse, tagaaeda, ega rahakotipeale ei panda.
TuugeniTõrjel ei saa peatuda, sest lisaks sellele, ohustavad meie põhjavett ka teised õelad plaanid. Tark rahvas ärkab üles, võtab vastutuse ja hoiab kokku. Hoiab oma inimesi, mitte ei saada neid võõraste meeste võõrastesse sõdadesse, ega kutsu neid ka siia. Sest need, kes kutsuvad, ei ole omad.
Sestap on järgmine oluline, hea ja tehtav ülesanne me rahval, see tähendab ka sul – see sõda rahuga asendada.
Esmalt tee seda enda sees ning oma ringis. Kutsu välja need, kes sõjale, rõhumisele või vargusele õhutavad – nad ei saa ju ometi sind esindada, ja kui sina juba näed, ehk näeb keegi teinegi, ja küll peagi näevad kõik… ja meil on varem nägijateks ja tegijateks saada, kui et oma ignorantsuse ja pimeduse tahajärgi lappida.
Ja kolmandaks täitsa käeulatuses olevaks abinõuks, tasuks meil kiiremas korras e-valimised lõpetada ja see kahjulik valitsus parema vastu välja vahetada.
Ja siis paluks jumalat tarkuse ja vaimuga õnnistada me rahvast, et need targad ja vaimukad saaksid ülejäänuid inspireerida.
Mõtle mis siis saaks, kui sa ka õnnistaks?
Oma sõnade ja tegudega?
Ja mis siis veel saaks, kui me kõik seda teeks?
Eriti praegusel ajastul – Tasub olla optimist ja vana rahu ise, ole see tormi silm, kui vaja.
Ent silmad ja süda lahti, armastus tegudes

Mis on saatusevahetus ?
Ruth Pukman
1) Toimeta 2) Kirjelda oma kogemusi keharöövi, hingetute, vampiiride ja puukidega 😊
Saatusevahetus ei ole mingi tabu teema, vaid kahjuks väga tihti esinev probleem, millest paljud ei ole isegi teadlikud.

Saatusevahetuseks nimetatakse vaimset mõjutamist, mille eesmärk on suunata ühe inimese eluõnn, võimalused, edu, suhted, küllus, tervis, raha või elujõud teisele inimesele ning anda talle vastu mõjutaja (ehk tegija enda) raskused, seisakud või ebaõnn. Jah, 7 aastat tagasi ma arvasin, et see on muinasjutt või meil siin Eestis liiga haruldane, kuid täna pean ma tõdema, et see pole tõsi ja kahjuks ka esineb seda probleemi rohkem, kui sooviks.

Vanasti ei kasutatud sõna „saatusevahetus”, vaid räägiti õnne, tervise, väe, viljakuse või jõukuse varastamisest ning haiguse ja ebaõnne teisele inimesele ülekandmisest. Justkui kaetamisest või ära sõnumisest.

Sellise mõjutamise keskmes on vahetus, kus üks inimene hakkab kandma seda, mis talle ei kuulu, samal ajal kui keegi teine püüab saada kasu tema andidest, võimalustest või eluteest. Mõjutus võib puudutada kogu inimese elu, kuid mõnikord seostatakse seda ainult ühe elu valdkonnaga. Näiteks armastuse, raha, loomingu, karjääri, tervise või ühiskondliku positsiooniga.

Saatusevahetuse loomiseks püütakse tekitada kahe inimese vahele kunstlik ühendus või energeetiline side. Selleks võidakse kasutada inimese nime, fotot, sünniandmeid, juukseid, küüsi, riideeset, kingitusi või muud temaga seotud eset. Kontakti- ehk nakkusmaagia põhimõtte järgi käsitletakse inimesega ühenduses olnud eset tema vaimse asemikuna. Tänapäeval kasutatakse ka heliprogramme ning pilte, läbi mille luuakse teadlike visioone.
Vahetust võidakse sümboliseerida ka nimede, rõivaste, ehete, küünalde või anumate vahetamisega. Mõnes traditsioonis kasutatakse korduvaid sõnu, tõotusi, needusi või inimese teadmata tema nimel tehtud kokkuleppeid vaimses maailmas. Aga kasutatakse ka mõjutamist läbi une, unenägude ja nõrgestatud teadvusseisundiga.

Saatusevahetuse eesmärgiks peetakse inimese loomuliku elutee kõrvalejuhtimist. Mõjutaja ei loo endale uut saatust, vaid püüab kinnituda teise inimese eluvoo külge ja saada sellest osa. Ehk otseses mõtte hakkab varastama sinu eluenergiat, küllust ja edu. Haakub energeetiliselt sinu külge nagu parasiit.

Kuidas saatusevahetust ära tunda?

Saatusevahetust vaadeldakse tervikliku mustrina, mitte ühe halva päeva või üksiku ebaõnnestumise põhjal. Kõige sagedamini tekib tunnet, nagu inimese elu oleks ootamatult oma loomulikult rajalt kõrvale pöördunud.

Võimalike tunnustena nimetatakse:
• tugevat tunnet, et inimene ei ela enam oma elu;
• oma identiteedi, kutsumuse või sisemise suuna hägustumist;
• varem avanenud võimaluste korduvat ja seletamatut sulgumist;
• edu, loomingu või rahavoolu järsku seiskumist;
• olukorda, kus inimese töö või ideede viljad hakkavad ilmuma kellegi teise elus (just selle inimese elus, kes sinu saatuse varastas);
• ootamatut jõuetust, tahtejõu kadumist ja sisemist tühjust;
• korduvaid unenägusid õudukatest, konkreetsest isikust, vahetamisest, varastamisest, riiete või nimede muutmisest, söömist;
• tunnet, et unes sunnitakse sind midagi vastu võtma, loovutama või allkirjastama;
• võõrana tunduvaid mõtteid, nägemusi, koormaid või elumustreid;
• pidevat sidet inimesega, kellest soovitakse eemalduda;
• olukorda, kus mõjutajaks peetava inimese käekäik paraneb samal ajal, kui teise elu hakkab lagunema;
• tugevat sisemist vastureaktsiooni palvetamise, oma nime väljaütlemise või vaimsete sidemete katkestamise ajal. Justkui miski takistaks sind seda tegemast või juhiks sinu tähelepanu eemale.

Oluliseks peetakse ka korduvat vahetuse sümboolikat. Unenägudes võivad ilmuda vahetatud riided, jalanõud, ehted, kotid, dokumendid, lapsed, kodud või teed. Need kujutavad inimese identiteeti, positsiooni ja elusuunda.

Olen isiklikult kokku puutunud sellise saatusevahetajaga, kes seob end korraga mitme erineva inimese ja nende identiteediga, mitte vaid ühe ohvriga, proovides ammutada endale läbi ahnuse aina enam. Samal ajal tema ohvrid loobuvad oma senistest plaanidest, unistustest, eluteest ning plaanidest.

Aga mis juhtub, kui saatusevahetus palvetega peatatakse?

Palvega katkestamise eesmärk on tühistada kunstlik ja illusioone ühendus, eemaldada võõras koorem ning taastada inimese õigus oma nimele, elule, kutsumusele ja Jumalalt saadud annetele.
Katkestamise järel tuleb ohvrile tagasi sisemine selgus ja motivatsioon asuda taas oma eluteele ning teekonnale. Inimene võib tajuda, kuidas pikalt kestnud surve hakkab vähenema, mõtted muutuvad rahulikumaks ja enda elusuund tuleb uuesti nähtavale. Tagasi võib tulla tahe tegutseda, luua ja võtta vastu võimalusi, mida varem justkui ei olnud võimalik saavutada.

Peale palvete, mis neid köidikuid hakkavad läbi põletama, hakkavad:
• võõrad sidemed nõrgenema;
• korduvad rasked unenäod lõppema;
• mõjutaja kaotab juurdepääsu inimese unenägudele ja energiaväljale;
• segadus asendub selgusega;
• inimese jõud ja otsustusvõime taastuvad;
• seisma jäänud eluvaldkonnad hakkavad uuesti liikuma;
• varjatud tegevus või pettus tuleb nähtavale – nii maiselt, kui ka vaimselt;
• mõjutaja katsed kontakti hoida tugevneb ning võib paista esialgu isegi meeleheitena ja seejärel vaibuvad.
Taastumine ei pea toimuma kohe kõigis eluvaldkondades korraga. Esmalt võib muutuda inimese sisemine seisund ning alles seejärel hakkavad muutuma välised olukorrad, suhted ja võimalused. Järk järgult.

Mida kogeb samal ajal mõjutaja ehk nõiduse looja ise?
Mõjutaja tajub kõigepealt ühenduse katkemist. Ta ei saa enam inimest samal viisil tunnetada, kontrollida ega mõjutada. Kui ta on harjunud saama sellest ühendusest jõudu, tähelepanu või edu, võib ta kogeda tühjust, väsimust ja kontrolli kaotamist. Teda võib hallata paanika, sest paljud olukorrad ja energiad võivad pöörduda tema enese vastu ning hakata tema enda eluvaldkondi lagundama ning emotsionaalselt mõjutama.
Mõjutajal võib tekkida:
• rahutus, ärrituvus või unetus;
• tunne, et midagi on tema käest kadunud;
• vajadus ohvriga ootamatult ühendust võtta – JAA SEE ON AAMEN KIRIKUS! Isegi, kui sa ei ole oma saatusevargaga suhlenud 8 aastat, siis olenemata sellest võtab ta sinuga samal või järgmiste päevade jooksul kohe ühendust, kui maagia sidemed on hävitatud;
• soov tekitada oma ohvris konflikt või tugev emotsionaalne reaktsioon – et energiat kätte saada;
• katsed saada uut infot, fotot või isiklikku eset;
• tekib meeleheitlik hirm oma tegevuse paljastumise ees;
• varem saadud kasu või võimaluste kadumine;
• kohtumine nende probleemidega, mida ta püüdis teisele inimesele üle anda.
Katkestatud mõjutus võib pöörduda tagasi sinna, kust see teele saadeti. Jumala sõna järgi tuleb aga see inimene, kes sinu saatuse varastas, jätta Jumala hooleks. Ei tohiks hakata karma ja Jumala seadusi rikkuma ning kättemaksu hauma, siis saab olema energeetiline puhastus ja tagasi paigutus kõige tõhusam. Psalm 7:15–16 kirjeldab, kuidas teisele kaevatud auku langeb lõpuks selle kaevaja ning tema põhjustatud häda tuleb tagasi tema enese peale. Saatana loomingu vastu saab astuda vaid Jumala sõnaga.

Tagasipööramise eesmärk ei pea seetõttu olema mõjutaja ründamine. Kõige tugevam katkestamine on selline, milles kuulutatakse mõjutus tühiseks, võetakse tagasi endale kuuluv ning jäetakse teo tagajärjed Jumala õigluse alla.

Kuidas saatusevahetus tagasi pöörata?

Saatuse taastamine algab oma vaimse õiguse kinnitamisest. Inimene ütleb lahti kõigest, mis on tema nimel, tema vastu või tema teadmata loodud. Sa ei pea teadma mõjutuse täpset rituaali ega kõiki selle osalisi. Palves saab tühistada ka selle, mille päritolu pole inimesele teada. Oluline on vaid usk, mis loob ühenduse sinu ja Looja vahel, ning annab sulle väe ja jõu enda saatuse üle.

1. Kinnita oma identiteet – Ütle selgelt välja oma täielik nimi ning kinnita, et sina oled oma elu, keha, hinge, annete ja kutsumuse seaduslik kandja. Keegi teine ei saa sinu nimel nõustuda vahetuse, lepingu ega loovutamisega.
2. Ütle lahti võõrastest lepingutest – Tühista kõik teadlikud ja teadmata kokkulepped, tõotused, sidemed ja vahetused, mille kaudu sinu eluteed on püütud muuta. Kui oled kunagi hirmust, teadmatusest või mõjutamise tõttu millelegi nõusoleku andnud, võta see nõusolek tagasi.

3. Keeldu võõra saatuse kandmisest – Kuuluta, et sa ei võta vastu ühegi teise inimese haigust, võlga, karistust, ebaõnne, häbi ega elukoormat. Kõik, mis ei kuulu sulle, peab sinu elust lahkuma ja minema Jumala õiglase lahenduse alla.

4. Võta tagasi endale kuuluv – Nimeta palves valdkonnad, mille taastamist vajad: elujõud, tervis, rahaõnn, looming, armastus, perekond, kutsumus, võimalused, julgus, maine või sisemine rahu. Palu, et kõik sinule kuuluv puhastataks võõrast mõjust ning taastuks õigel ja tervel kujul.

5. Sulge juurdepääs – Keela oma nime, pildi, hääle, isiklike esemete ja sünniandmete kasutamine sinu vastu. Palu kaitset oma unele, unenägudele, kodule ja perekonnale. Katkesta suhtlus ja esemelised ühendused inimestega, kelle kaudu mõjutamine jätkub. Kui oled saanud kingitusi oma mõjutajalt, vii need kodust minema ja mata need maha.

6. Loo püsiv palvekaitse – Loe regulaarselt Psalmi 91 ning Efeslastele 6:10–18 kirjeldatud Jumala sõjavarustuse palvet. Jesaja 54:17 kinnitab, et ükski sinu vastu valmistatud relv ei saavuta oma eesmärki. Joel 2:25 räägib kaotatud aastate taastamisest ning Koloslastele 2:14–15 vaenulike nõuete tühistamisest.

Palvet tuleks lugeda mitu päeva järjest, kuni tunned sisemist rahu ja lõpetatust. Oluline on mitte pöörduda pidevalt tagasi mõjutaja jälgimise juurde. Kui side on katkestatud, tuleb oma tähelepanu suunata tagasi enda elule, kutsumusele ja tulevikule. Ära otsi kättemaksu ning ära jälgi tema tegevusi. Tema eksistentsi unustamine on parim, mida enese heaks teha saad.

Pärast katkestamist

Pärast palvet tuleb hoida oma elu teadlikult suletuna vanadele ühendustele. Ei ole vaja mõjutajat proovile panna ega temaga kontakti otsida, et näha, kas palve toimis. Oma saatuse tagasivõtmine tähendab, et tähelepanu, jõud ja otsustusõigus tuuakse täielikult tagasi enda ellu.

Tee otsuseid, mida oled edasi lükanud. Taasta oma looming, töö, suhted ja igapäevane kord. Ära anna oma nime ega väge enam hirmule. Saatuse taastamine ei seisne ainult millegi katkestamises, vaid see tähendab ka oma tõelisele eluteele tagasi astumist ning selle teadlikku elamist.
Oma väe tagasi võtmise perioodil hoidu igasugustest teadvust muutvatest ainetest!

Ülled
Üllas nimi naisenimena tähendab kolmandas vältes hääldatuna ka peale e selga tõmbamist ning Ülle presidentlikke tiibu ülle võttes märgakem ka märki: rahvakalendri madisepäev on 24. veebruaril, Eesti Vabariigi sünnipäeval.
Madise teenetest teeb USA IT-korporatsiooni Google AI ca 3 sekundiga järgneva kokkuvõtte:
„Ülle Madise on Eesti üks silmapaistvamaid õigusteadlasi ja riigiametnikke, kes valiti 2. septembril 2026 Riigikogus suure toetusega (71 häälega) Eesti Vabariigi presidendiks. Ta astub riigipea ametisse sama aasta 12. oktoobril. [1, 2]
Madise senised suurimad teened ja saavutused Eesti riigi ees saab jagada järgmistesse peamistesse valdkondadesse:
⚖️ Tegevus õiguskantslerina (2015–2026)
• Inimõiguste ja põhiseaduse kaitsja: Ta teenis Eesti läbi aegade esimese naissoost õiguskantslerina kaks järjestikust ametiaega. Selles rollis paistis ta silma kodanike põhiõiguste vankumatu kaitsjana, analüüsides seaduste vastavust põhiseadusele sirgjoonega ja sõltumatult. [1]
• Bürokraatia ja nuhkimise kriitik: Madise on julgelt astunud välja liigse riigibürokraatia vastu. Ta on kaitsnud inimeste privaatsust, kritiseerides näiteks ametkondade soove eraisikute pangaandmetes nuhkida ning politsei liigset jälgimissüsteemide kasutamist. [1]
• Tasakaalustaja kriisides: Koroonapandeemia ajal oli ta valitsuskabinetis oluliseks tasakaalustavaks jõuks, seistes selle eest, et kriisipiirangud ei riivaks põhjendamatult inimeste põhiõigusi ja vabadusi. [1]
💻 Panus e-riigi ja õigusloome arengusse
• E-valimiste kaaslooja: 2000. aastate alguses oli Madise Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhatajana üks peamisi eksperte, kes aitas juriidiliselt ette valmistada ja juurutada Eesti teerajajalikku e-valimiste süsteemi. [1]
• Euroopa Liidu õiguse lõimija: Riigikogu põhiseaduskomisjoni sekretariaadi juhatajana juhtis ta Eesti seadusandluse kohandamist ja Euroopa Liidu õigusaktide sujuvat ülevõtmist. [1]
🏛️ Roll presidendi nõustajana ja kriisireguleerijana
• Presidendi “parem käsi”: Aastatel 2009–2015 töötas ta president Toomas Hendrik Ilvese õigusnõunikuna. Ta oli võtmeisikuks riigile oluliste kriiside lahendamisel – näiteks 2012. aasta poliitilise kriisi ajal toimunud Jääkeldri protsessi ajal oli ta riigipea peamine põhiseaduslik nõuandja. [1]
🎓 Akadeemiline tegevus
• Riigiõiguse edendaja: Lisaks praktilisele riigitööle on Madise Tartu Ülikooli riigiõiguse professor. Ta on koolitanud uut põlvkonda Eesti juriste ning andnud suure panuse Eesti õigusteaduse arengusse ja põhiseaduse kommenteeritud väljaannete koostamisse. [1, 2]
Eesti riik on Ülle Madise pühendumust tunnustanud Riigivapi III klassi teenetemärgiga. Oma selge diktsiooni, erapooletuse ja argumenteerimisoskusega on ta võitnud laia ühiskondliku usalduse, mis viis ka tema valimiseni riigipeaks. [1, 2, 3]“
Postimees otse – Ülle Madise: „Ma arvan, et Jumal on olemas.“

Ülle Ulla on olnud ülimalt eriline balletiartist, kabareetäht ja ka draamanäitleja, kelle eriline – justkui aktsendiga – kõnemaneer ilmutab end ka tema gospel-ballaadis „Misty town“:

Ülle Toming tõusis varieteetantsulavalt Jüri Krjukovi kõrvale lauljatarina ning otsekui ei soovinud ilma paariliseta liiga kaua elada – nagu see vägagi sageli tasakesi sünnib…

Lady Lichtfeldt on ustavalt Rakvere teatrit teenides olnud palju aastaid ka teleseriaali „Õnne 13“ ilmasammas, laulnud romansse ja võitnud vaatemängu „Tantsud tähtedega“: https://www.youtube.com/watch?v=iMWv97BfkNI&pp=ygUjw7xsbGUgbGljaHRmZWxkdCB0YW50c3VkIHTDpGh0ZWRlZ2E%3D
Ellen Niidu luuletused Lichtfeldti ettekandes: https://www.youtube.com/watch?v=koYzT08XnSg&pp=ygUQw7xsbGUgbGljaHRmZWxkdA%3D%3D
Kaljuste perekonnanime sai „Keskea rõõmude“ patune kaunitar mõistagi maestro Tõnult ning on teisenenud läbi ajastute erilise hääletämbriga igihaljaks kauamängivate plejaadi täheks.

Kauksi Ülle sümboliseerib Obinitsa piirkonna Setomaa elujõudu ning on saanud elavaks legendiks Lõuna-Eesti keelte alalhoidjana nii aabitsate kui etendustena.

Tehistaip ütleb nii: „Kauksi Ülle looming ja tegevus on laste ning emadusega tihedalt põimunud, avaldudes nii tema isiklikus elufilosoofias, lastekirjanduses kui ka järjepidevas töös lõunaeesti keele ja kultuuri edasiandmisel nooremale põlvkonnale. Kuue lapse emana ja vanaemana on lapsed tema jaoks olnud nii inspiratsiooniallikaks kui ka põhjuseks, miks seista häälekalt kohaliku keelepärandi säilimise eest. [1, 2]
1. Looming lastele: keele ja traditsiooni hoidmine
Ehkki Kauksi Ülle on tuntud eelkõige täiskasvanutele suunatud võro- ja setokeelse luule, proosa ning näidendite autorina, on tema panus lastekirjandusse ja -kultuuri unikaalne: [1, 2]
• “Iti ja kuningriik” (2020): See on Kauksi Ülle juturaamat, mis põhineb tema enda lapselapse terastel ja vaimukatel ütlemistel. Raamat avab lapse vaatepunkti ja sideme ümbritseva maailmaga. [1]
• Aabitsad ja õppematerjalid: Kauksi Ülle on andnud hindamatu panuse põliskeele säilimisse, olles osalenud nii võrukeelse aabitsa koostamisel kui ka setokeelse aabitsa loomises. Need teosed on loodud spetsiaalselt selleks, et lapsed õpiksid juba maast madalast väärtustama oma kodukandi keelt. [1]
• Lastenäidendid: Tema sulest on ilmunud ka dramaturgiat nooremale vaatajale, näiteks lastenäidend “Hoovi elu” (2008). [1]
2. Emadus ja elufilosoofia
Kauksi Ülle elutee Setomaal Obinitsas on olnud tihedalt seotud suurpere argipäevaga. Ta on avalikult ja julgelt rääkinud emaduse rollist, laste kasvatamise väljakutsetest ning riigi kohustusest peresid toetada. [1]
• Ema heaolu on lapse heaolu: Kirjanik on jaganud veendumust, et “väsinud ema on lapsele kahjulik”. Ta on kriitiliselt sõna võtnud teemadel, kuidas ühiskond ja majandusmudelid tihtipeale koormavad emasid, sundides neid laste kõrvalt mitmel kohal töötama. [1]
• Kodu kui kultuurihäll: Tema laste kasvukeskkond on olnud ümbritsetud kunstist, pärimusest ja käsitööst (koos elukaaslase, kunstnik Evar Riitsaarega juhitakse Obinitsas MTÜ Seto Ateljee Galeriid). Lapsed on kasvanud keskkonnas, kus pärimuskultuur ei ole muuseumieksponaat, vaid elav igapäevaelu osa. [1, 2]
3. “Imäkeelepuu” ja põlvkondade side
Kauksi Ülle jaoks on emadus ja emakeel (ning laiemalt lõunaeesti keeled) lahutamatud. Ta näeb keele edasikandmist emalt lapsele orgaanilise protsessina, mis hoiab rahvust ja selle juuri elus. Tema loomingus on laste kohalolu märk lootusest – sellest, et seto ja võro kultuur ei hääbu, vaid elab laste kaudu edasi tulevikku.“
*
Pärnu Aleksandri pubi on palju aastaid pidanud enim tätoveeritud daam, seoses motoharrastusega korduvalt piiril ära käinud Ülle Vunk.
Samanimeline Suurhans-Pohjanheimo on olnud moekunstnikuna Kuldnõela nominent: https://www.youtube.com/watch?v=Bod5TpwKOkI
Ülla Millistfer on klaverikunstnik ja mitmete maailmalavade muusikute ema.
Nomen est omen – seda sõna lausudes tajud iga keharakuga, kui väekas ja vägine ta on.

1992. aastal ronis üks üliõpilane oma ülemisele narile, võttis välja paberitüki ja kirjutas üles kümme asja, mida ta oma elult tahtis. Üks neist oli: võita parima meesnäitleja Oscar.
See oli julge, metsik ja peaaegu ebatõenäoline.
Kakskümmend aastat hiljem seisis sama poiss Dolby teatri laval kuldne kuju käes.
Tema nimi on Matthew McConaughey.
Kui Matthew Mindvalley taskuhäälingusse tuli, küsisin temalt selle nimekirja kohta. Seal polnud visioonitahvlit. Polnud treenerit. Polnud SMART-eesmärkide raamistikku, tähtaega, mitte midagi sellel lehel, mis oleks tulemuslikkuse hindamisel püsima jäänud. Ta kirjutas üles, mida ta hing ihkas, ja siis läks ja elas oma elu. Iga eesmärk nimekirjas sai lõpuks teoks.
Siis ütles ta viis sõna, millest ma pole kunagi suutnud lahti saada.
“Sihtmärk tõmbab noolt ligi.”
Su nägemus ei ole passiivne. See tõmbab su elu noolt enda poole, see nügib sind õigete ruumide, õigete inimeste, õigete ideede poole, ammu enne, kui sa näed, kuidas miski sellest omavahel seostub.
Mis tõstatab keerulisema küsimuse. Kui sihtmärgi nimetamine on nii võimas, siis miks nii paljud meist nimetavad selle ja vaatavad siis aastaid pealt, et midagi ei juhtu?
Reegel, mis sulle hoopis ulatati
Enamikule meist anti eesmärkide saavutamiseks täpselt üks juhis. Taha seda rohkem. Tööta kauem. Tõuse varem, pinguta kõvemini ja kui see ikka ei liigu, siis ilmselgelt ei tahtnud sa seda piisavalt väga.
Keegi pani selle reegli sinusse enne, kui sa olid piisavalt vana, et seda kontrollida. Seepärast kontrollidki sa oma edusamme igal nädalal nagu mees, kes värskendab jälgimislehte, ja see kontrollimine teeb asja pigem hullemaks kui paremaks.
Pingutus polnud kunagi ainus muutuja.
José Silva sai aru, millised on tegelikud muutujad. Silva lõi Silva meetodi ja suri 1999. aastal, kuid raamistik, mille ta maha jättis, on see, mille kaudu ma siiani ellu viin kõiki oma elu olulisi eesmärke. Ta koolitas umbes 6 miljonit inimest muutunud meeleseisunditele ligi pääsema ja kui sa õpetad 6 miljonile inimesele midagi, siis sinu meetod lakkab olemast teooria ja hakkab muutuma täpseks. Minust sai sertifitseeritud Silva instruktor 2002. aastal.
Tema väide oli järgmine. Iga inimesel esinev avaldumisblokk jaguneb kolme kategooriasse.
Soov. Usk. Ootus.
Mitte viisteist. Kolm. Ja kui kasvõi üks neist puudub, lekib kogu süsteem.
Võti 1: Soov – aga mitte selline, nagu sa arvad
Enamik inimesi seab eesmärke peast. Nad valivad midagi mõistlikku. Midagi saavutatavat. Midagi, mida nad saaksid koosolekul kaitsta ilma, et keegi kulmu kergitaks.
See pole soov. See on läbirääkimiste küsimus.
Tõeline iha tuleb kuskilt madalamalt. See on asi, mida sa nii väga tahad, et selle valjusti välja ütlemine tundub pisut piinlik, sest see kõlab liiga suurelt, liiga julgelt, liiga kaugelt elust, milles sa praegu seisad.
See piinlikkustunne ongi foor. Mitte punane tuli. Roheline.
Siin on minu ligikaudne test. Kui eesmärk ei tekita sulle teisele inimesele öeldes väikestki peapööritust, siis pole see ilmselt päris eesmärk. See on toimetatud versioon. Turvaline versioon, mille sa eelnevalt kokku lühendasid, et keegi ei küsiks, kes sa ennast pead.
Autor Joe Vitale sõnastas selle paremini kui mina kunagi varem. Hea eesmärk peaks sind natuke hirmutama ja palju erutama.
Loe seda suhet hoolikalt, sest see on oluline. Üheksakümmend protsenti elevust, kümme protsenti hirmu. Kui hirmu pole üldse, ei nõua eesmärk sinult kellegi uueks saamist ja tõelise eesmärgi mõte on selles, et see tõmbab ellu sinust suurema versiooni, et see läheks ja seda hoiaks.
Seega, enne kui edasi lähed, esita endale üks aus küsimus selle kohta, mida sa taga ajad.
Kas see on minu tõeline soov või kellegi teise soov Guccit kanda?
Hingeline soov tundub väljahingamisena. Hoia seda oma meeles ja midagi su rinnus langeb. Egoline soov tundub pingena, nagu harjutaksid oma versiooni publikule, keda ruumis pole. Istu kümme sekundit oma eesmärgiga ja pane tähele, millist neist su keha täidab.
Sa saad kohe teada. Sul tekib ka kiusatus sellele vastu vaielda.
Võti 2: Uskumus – kolmekihiline
Siin muutub enamik manifesteerivaid õpetusi laisaks. Need käsivad sul lihtsalt uskuda, justkui oleks usk lüliti, mida saad ruumist lahkudes sisse lülitada.
See ei ole nii. Uskumusel on kihid ja sa pead läbima kõik kolm.
1. kiht: Kas see on kõigile võimalik?
Kas mõni inimene siin planeedil on kunagi teinud seda, mida sina teha tahad? Kui vastus on jah, siis on kõik korras. See võimalus on väljal olemas. Sa ei aja taga fantaasiat, vaid midagi, millel on pretsedent.
2. kiht: Kas see on minusuguse inimese jaoks sellises ajaraamis võimalik?
Pane tähele neid kolme viimast sõna, sest just selles kihis annavad enamik inimesi vaikselt alla. Mitte valjusti. Nad lihtsalt lõpetavad eesmärgi tõsiselt võtmise, panevad selle ühel päeval kirja ja lasevad sisemisel kriitikul numbreid joosta, kuni see annab vastuseks otsuse: mitte minusuguse inimese jaoks.
Selle kihi lahendavad kaks asja. Esiteks ajaraam. Seadke oma suured eesmärgid kolm aastat ette, mitte üks – üks aasta loob survet ja surve loob meeleheite, mis mürgitab kõik järgneva. Kolm aastat loob ruumi. Kolme aastaga saab tavaline inimene õigete uskumustega luua ettevõtte, muuta oma keha, kirjutada raamatu ja leida armastuse.
Teine on raskem ja ma õppisin selle läbi ebaõnnestumise.
Hakkasin Silva meetodiga tegelema teismeeas ja minu esimene eesmärk oli ravida oma lühinägelikkust, sest ma vihkasin prillide kandmist. Ebaõnnestusin täielikult. Olin selle pärast peaaegu kogu meetodist loobunud. Siis, kui ma hiljem raamatut uuesti lugesin, maandus mulle lõpuks pähe rida, millest olin tosin korda mööda libisenud. Silva ütles: ära kiirusta. Ta pidas silmas seda, et ära püüa vähki ravida enne, kui oled suutnud ravida kõõma.
Seega valisin midagi väiksemat. Mul oli tõsine akne, viis aastat kestnud, koolis mind viis aastat vistrikuliseks kutsuti. Kandsin oma nahale Silva ravimeetodit ja viis nädalat hiljem oli mul puhas nahk ning see püsis.
See tegi minuga midagi, millel polnud mu näoga mingit pistmist. See tõestas mu närvisüsteemile, et reaalsus paindub. Ja see üks väike tõend pani mind järgmisel aastal midagi absurdset sihtima: 1993. aastal kvalifitseerusin oma riiki esindades USA lahtistele taekwondo meistrivõistlustele. Olin seda tulemust juba aasta ette ette kujutanud.
Ma ei usu, et oleksin suutnud teist asja uskuda ilma esimest läbi elamata.
3. kiht: Kas ma saan selle omada ilma, et see maksaks mulle midagi, mille kaotamist ma endale lubada ei saa?
Peaaegu keegi ei räägi sellest ja su alateadvus rakendab seda iga eesmärgi puhul, mille sa sead. See esitab kaitsva küsimuse. Kui ma selle tegelikult saan, kas ma kaotan armastuse? Turvalisuse? Inimese, kes ma alati olen olnud?
Kui mingi osa sinust usub, et vastus on jaatav, siis see osa saboteerib sind vaikselt ja see ei tundu sabotaaž. See tundub halva ajastuse ja kiirete nädalatena. Mitte nõrkusena. Kaitsena.
Nüüd, sel hetkel võite mõelda: oota. Esimene võti käskis mul eesmärki venitada, teine võti käsib mul seda vähendada. Mida ma täpselt peaksin tegema?
Mõtle sellele nagu maratoniks treenimisele.
Eesmärk on ületada piir 26 miili peal. Aga sa ei pane esimesel päeval paela kinni ja jookse 26 miili. Sa jooksed ühe kilomeetri. Siis kolm. Siis viis. Su keha kohaneb, su vastupidavus kasvab ja ühel päeval on see distants, mis enne oli võimatu, lihtsalt see distants, mille sa pühapäeval jooksed.
Sinu uskumussüsteem treenib identselt.
Hoia kinni suurest soovist. Ära kahanda seda. Jaota tee selle poole väiksemateks eesmärkideks, mis annavad sinu uskumussüsteemile tõendeid selle kohta, et seda tegelikult tunda saab. Minu akne oli minu ühe kilomeetri jooks. Taekwondo oli kaheksa miili.
Alusta sealt, kus su uskumus hingata saab. Seejärel laiene.
3. võti: Ootusaeg – see, milleni peaaegu keegi ei küündi
See on kolmest sügavaim ja kõige valesti mõistetum, sest see saabub kahe vähemtähtsa asja kostüümis.
Lootus ütleb: Ma tõesti tahan, et see juhtuks. Lootus on ilus ja habras ning selle all peitub kahtlus, sa loodad just seetõttu, et sa pole kindel.
Usk ütleb: Ma usun, et see võib juhtuda. Tugevamalt. Ikka veel elades ehk riigis.
Ootusärevus ütleb hoopis midagi muud. See on juba teel ja ma lihtsalt ootan selle saabumist.
Lubage mul see konkreetseks teha, sest just see erinevus otsustab kõik.
Kujuta ette, et laenasid sõbrale tuhat dollarit, mis on päris suur osa sinu kuupalgast, ja ta lubas selle nädala pärast tagasi maksta. Möödub nädal. Siis kolm. Siis ta lõpetab su kõnedele vastamise ja kolmanda kuu pärast oled sa maruvihane. Siis tuleb lõpuks sõnum. Ta vabandab, ta kaotas end mõneks ajaks ära, tšekk on kirjutatud, see on postis ja siin on jälgimisnumber.
Nüüd kontrolli oma keha. Raha pole su kontol. Midagi olulist pole muutunud. Ja sa oled täielikult lõpetanud selle pärast muretsemise.
See on ootus. See pole elevus ega optimism. See on oma kindluses peaaegu igav ja see ei saa eksisteerida koos äreva kontrollimisega, sest ärev kontrollimine edastab… Mul seda pole ja ma kardan, et mul seda kunagi ei tulegi, ning universum on peegel.
Kõige äärmuslikumal kujul näeb ootus välja nagu täielik pühendumus ilma igasuguse kaitseta. David Ghiyam, kes õpetab meie Manifesteerimise Meisterlikkuse programmis kabalat, näitas mulle, kuidas see välja näeb.
Umbes neliteist aastat tagasi, kui David ja MaryRuth olid mõlemad kahekümne kuue aastased ja ikka veel lihtsalt sõbrad, diagnoositi MaryRuthil rinnakasvaja. Ta oli juba sügavalt tervise ja heaoluga tegelenud ning tuli Davidi juurde ja küsis, mida ta saaks teha vaimselt, mitte ainult füüsiliselt. Ta pühendus neljakümnele päevale rohelise mahla joomisele ja rangele füüsilisele režiimile. David andis talle lisaks sellele ka harjutusi. Ja siis võttis ta ise endale kohustuse, mis liigutab mind siiani, kui sellele mõtlen.
Nelikümmend ööd järjest ärkas ta igal ööl keskööl ja oli ärkvel koidikuni. Ta õppis. Ta palvetas. Ta süütas tema hingele küünla ja hoidis kogu oma olemusega ruumi tema tervenemiseks.
Nelikümmend ööd. Neljakümnendal päeval oli tema ultraheli tulemus selge.
Ma ei räägi seda ravimina ega väida, et see praktika ta terveks ravis. Ma räägin seda selle põhjal, mida see tema kehahoiakust näitab. David ei järginud seda protokolli, eeldades privaatselt, et see ei toimi. Ta pühendus nii täielikult, et tema valdkonnas polnud kusagil kahtlusteks ruumi.
See on ootus. Kindlus liikumises.
Siin on praktiline versioon meile kõigile ja see on ainus diagnostikavahend, mida vajate.
Kui see juba teel oleks, siis mida ma sel nädalal teisiti teeksin ja kas ma seda teen?
Kui aus vastus on mitte midagi, siis oled lootuses. Ootusärevus ilmneb käitumises ammu enne, kui see tulemustes avaldub. Keegi, kes teab, et külaline tuleb, ei istu akna ääres ja looda. Ta läheb ja teeb külalistetoa korda.
Kolm võtit koos
Soov on teadmine, mida su hing tegelikult tahab, mitte see, mis on mõistlik, mitte see, mida sa saad kaitsta, vaid see, mis on peaaegu liiga suur, et seda valjusti välja öelda.
Usk on kõigil kolmel kihil käimine. Võimalik kõigile. Võimalik minu jaoks, selles ajaraamis. Minu jaoks turvaline vastu võtta.
Ootusärevus liigub läbi sinu nädala nii, nagu oleks asi juba teel, sest sinu käitumine ongi see eetrisseminek.
Kui üks asi vahele jätta, hakkab süsteem lekkima ja see lekib kindlal moel. Põletav iha ilma usuta muutub kibestumiseks. Usk ilma ootuseta muutub närviliseks lootuseks. Ootus ilma tõelise soovita on kolmest halvim, sest sa saavutad edu asjades, mis sulle olulised ei ole.
Aga kui kõik kolm korraga jooksevad, siis midagi muutub. Matthew kirjutas oma eesmärgi 1992. aastal ühiselamutoas paberilehele ilma igasuguse plaani ja ettekujutuseta, kuidas seda saavutada. Ta pani sellele nime, ta uskus sellesse ja ta elas nii, nagu oleks see juba teel.
See on DBE. Soov, usk, ootus ja Silval kulus 6 miljonil õpilasel aru saada, et neid on alati ainult kolm.
Seega võta kõige olulisem asi, mida sa praegu taga ajad, ja ole enda vastu aus. Millises neist kolmest sa tegelikult ebaõnnestud? Jäta uudiskirja sellesse blogiversiooni kommentaar . Tahaksin väga sinu mõtteid teada.
Armastusega,
Vishen
PS Kui soovid neid kolme pigem treenida kui lihtsalt mõista, siis just seda Mindvalley Meditations pakubki. Sellel on üle 1000 raja, mis aitavad sul muutunud seisunditesse jõuda, visualiseerida ja liikuda selle poole, mille poole püüdled, ning luua seisundi, mida soovid selle tegemise ajal hoida – olgu selleks meelerahu, õndsus või lihtsalt enesekindlus. Kaasasin üle 100 õpetaja, sealhulgas Paul McKenna ja Marisa Peeri, ning selliste instituutide nagu Monroe Instituut esindajaid.