Elekter, tuli, vesi – need me sõbrad kolmekesi
1. Kati Murutari tekst on kasutatav etteütlusena 2. Kirjuta essee oma kogemusist.
Tänu päästeametiga koos töötamisele võib kool noortele ka midagi eluliselt olulist õpetada. Nii volbrituld tehes kui jaanituld kavandades tasub teada, kuidas teda kohelda. Ühtlasi on mõistlik meeles pidada elumajas, järves ja rabas toimuvat, et osata toimida.
Vee tekkimine muutis võimalikuks elu Maal – ent võib ka uputada. Tuli on meie soe sõber toasooja saamisel ja toiduvalmistamisel, kuni ta kontrolli all on. Elekter on imeline koduabiline juhul, kui kõik kaablid ja tarvikud, riistad ja seadmed on korras.
Lõket tehes jälgin tuulesuunda ning seda, et kuiv kulu poleks ümber tuleaseme: isegi veeämbri käepärast olemine ei aita peatada sõiduauto kiirusega käest ära lippavat kulupõlengut.
Toas olgu mul olemas vinguandur, mis erinevalt vinguviiulist hoiatab ohu eest, mida inimese nina ei tunne. Suitsuandureid kingitakse noorkotkastele, korras elektrijuhtmed ja seadmed peavad nii neil kui nende vanematel endal olema. Kui juhtmed, pistikupesad või kodumasinad lähevad lühisesse, võtan kogu majapidamise peakaitsme välja. Heal juhul saab voolu alla sattunud kodumasinat puutuv pereliige särakat, halvemal puhul jääb ka ise voolu alla. Teda päästma minnes satun minagi vooluahelasse, seepärast võtan enne kaitsme täiesti välja.
Ka siis, kui tikkude, tulemasina, sigarettide või pliidi valest kasutamisest vallandub kahjutuli, teen elektrikapis voolu kahjutuks: tule kustutamise vesi on head tehes samal ajal ikkagi elektrijuht.
Päiksekiiri koondav akvaarium või vaas laual ja klaasikild samblas võib põhjustada sama tõenäoliselt süttimise kui autoaknast rumalasti välja visatud suitsuots.
Olenemata sellest, kas tulekahju puhkeb kaminast pudenenud sütest, voodisse kukkunud konist või praeahju ununenud jõuluroogadest – katan võimalusel tule kustutustekiga, kuna ilma hapnikuta tuli omasoodu mürada ei saa. Igas kodus peaks olema vaht- või pulberkustuti. Tänu sellele ei pea põlevat fritüüri või tugitooli rõdult uisapäisa alla viskama.
Ka liiga õhukese jää peale või ujuma ei lähe me sõpradega uisapäisa. Koht olgu tuttav, kaldal võiks olla päästerõngas, kuna ujumisoskused on erinevad. Paadiga sõitma minnes peab seljas olema päästevest, mis hoiab ka päästjaid oodates väsiva vettekukkunu nina vee peal.
Uppuja võib meeleheitliku jõuaga ka päästja uputada, kui lauajuppi, köit või päästerõngast käepärast ei ole. Hirm tõmbab ka meie hingamisteed krampi nii, et me võime paanikasse sattudes osutuda kuiva uppumise ohvriks – lämbume ilma, et vesi kopsu satukski. Samas võib maalihete ja varingute puhul hoopis liiv kopsudesse sattuda.
Õnneks on soodes ja rabades matkaradadeks ehitatud laudteed, mis väldivad laukasse eksimise. Sood-rabad on moodustunud hiiglaslike sõnajalgade kõdunemisel tekkinud turbast ning vaid nendega samal ajal eksisteerinud dinosaurused teavad, miks tekib laukas vaakum, mis sinna sattunud inimese või mõne muu looma otsekui kummimusiga soosse ehk sohu, rabasse ehk rappa imeb.
Targem on turvalistest radadest ja supelrandadest mitte kõrvale astuda, et mitte oma elu seoses uppumisega ära rikkuda.

Hanimesimoon

Arrrmas taevas, misssasssja nad ometi abielluvad?!?

Kati Murutar

Tegelased: Mees, Naine ja Jokker
Koht: salong – diivanid-peeglid – klassika!

ESIMENE VAATUS

Proloog

Lava tagant kostab „Pardike ja mooniõis“
Mees ja Naine tulevad naerdes lavale, kohver veereb ratastel kõrinal järele

Naine: Kõik on endine… Ja nii teist moodi.

Mees: Selleks, et klišeedest välja kasvada, tuleb nende sisse minna.

Jokker (hääl lava tagant): Hollywoodi! Ümbermaailmareisile! Alaskale! Kuu peale!

Naine: Selles mõttes on kõik teist moodi, et nüüd pärast ümbermaailmareisi on planeet kuidagi veel väiksem…

Mees: Kogu maailm on üleüldine Kihnu saar.

Naine: Kas mäletad…

Mees: Pärast ümbermaailmareisi… mäletan kõike veel selgemalt – nagu luubi all.

Naine: Kaugelt paistab paremini. Ma lähen vaatan endale oma enda koduses peeglis silma.

Mees: Palun ära kellelegi ütle, et me oleme Ameerikast tagasi – mulle hakatakse kohe jälle igaks reedeks ja laupäevaks mängusid suruma.

Naine: Meile.

Mees: Ja ei võta vastu ühtegi intervjuu küsimist – nagunii ujutakse sulle külje alla: nooh, kuidas Chicagos oli, kui palju Las Vegases maha mängisite…

Naine: Meile.

Mees: Ah?
Naine: MEILE ujutakse külje alla – meile pakutakse mängusid.

Mees: Aijaa… kus mu sussid on? (pimeneb) Kus meie sussid on?

Kolin ja kirumine.

Jokker (hääl pimeduses): Mina ei uskunud. Ei uskunud mina, et need kaks haavatud lindu päriselt abielluvad. Ka seda ei uskunud, et nad ümbermaailmareisil vastu peavad ja kokku jäävad. Kas ma usun, et nüüd ei tule peale rutiin ja spliin? Kuhu enam? Mida veel?

1. Mees pidžaamas korrastab tuba, pühib tolmu, kastab lilli, rüüpab kohvi
„Tilluke aeg“

Mees (puhastab peeglit ja vaatab iseendale otsa): Ma olen õnnelik. Lõpuks ometi. Rahu.
Tasakaalukas tagala. Soojus. Eneseteostus. Rahu.
Ma olen juba nii suur poiss küll, et elada ilma
draamadeta. Ma olen õnnelik…

2. Naine siseneb ülikõrgetes kingades ja hommikumantlis – Mees võpatab idülli pihustumise tõttu, aga on naise tuleku üle siiski siiralt õnnelik.

Naine: Võtame Valgre või Coheni valsi?

Mees: Kuidas soovid. Mulle meeldib, kui sulle meeldib.

Naine: Valgre oli joodik.

Mees: Mina ka – ma võtan viina, sest olen täna kurb, ma võtan viina, sest pettis mind mu arm – on keegi teine, keda armastab ta, on keegi teine ning ma nõnda üksinda…

Naine: Jäta!

Mees: Nooh, meedias kirjutatavaga ei ole nüüd äkki tuttav või?

Naine: Olen-olen. Ja Cohen jättis tähelennu nimel elu armastuse maha – ega saanud sellest iial üle…

Mees: Ilma valuta täht ei lenda jaa.

Naine (otsib telefonist meloodiat): Võibolla vana hea Strauss…

Mees: Ma tahan meie pulmas valget ülikonda kandes tantsida sind kaunimaks kui eales. Tahan, et kõik 200 inimest näeksid meie õnne ja oleksid koos meiega õnnelikud.

Mees võtab Naise tantsuvõttesse – kingad teevad temakese väga pikaks.
Teevad ilma muusikata üks-kaks-kolm-kaks-kaks-kolm.

Mees: Meie pulmas sa ometi niisugusi kingi ei kanna ju?

Naine: Raske õppusel, kerge lahingus.

Mees keerab tagurpidi pikkusevahe naljaks – „Pardike ja mooniõis“

Naine skrollib telefonis, et sobiv muusika leida ja hakata pulmavalssi harjutama. Ümiseb Ukuaru valssi.

Naine: Meie pulmapeol tantsime paljajalu koduõuemurul… Appikene! (näitab Mehele, mille otsa telefonis skrollides sattus) Kollane meedia kirjutab, et meie pulmad on äriidee….

Jokker (hääl): Nii oli jaa. Selle jama pärast meie tuvikesed teisele poole maakera lendasidki. Ära taheti tappa, elurõõm keerati kinni, surnuks kommenteeriti.

Mees (loeb): Ligi 60aastasel naisel ja 45aastasel mehel on keskeakriis – ilmselgelt on neil tarvis
ennast müüa…
Naine (loeb): Lähedalseisvate isikute väitel mingisugust voodielu neil ei ole. Tegemist on ealiste
iseärasuste ja seksuaalvähemuse kaalutletud partnerlusega. Misssasssja… Said midagi
aru?

Mees (loeb): Eriskummalise tandemi lapsed varasematest suhetest ei taha sellest etendusest mitte
midagi teada. Naisel on kuus ja mehel kolm täiskasvanud last, kes kõik on ennast
vanemate äriplaanist distantseerinud, kuna tegemist on edukate inimestega…
Palju õnne… Nii. Nüüd teeme kindlalt – kollase meedia kiuste – suured pulmad.

Naine (võtab kingad ära): Ei taha. Ja laste arvuga panid nad ka pange. Mõlema puhul. Kaks ämbrit.

Mees: Peab! Me näitame neile. Me viime oma armastuse esikülgedele.

Jokker: Ise norisid muhku, näete jah?

Mees: Me…

Naine: Me-me-me – mina tahan tähistada meie abielu sõlmimist ainult omadega. Mitte kogu küla,
vaid tõeliste sõpradega.

Mees: Kes üldse meie tõelised sõbrad on? Võimalikult kõik tuleb kutsuda – terrrve vallld oli kokku
aetud, kihelkond kokku kutsutuuuuuud… Siis satub sekka mõni tegelik sõber ka.

Naine: Meil on tarvis kodule uus säästlik küte paigaldada – paneme selle raha pulmade peale
huugama – ja pärast maksame ennast talvel ka veel vigaseks ja segaseks.

Mees: Me teenime uue raha – pidu annab jõudu – tähistamine annab uue hingamise.
Raha on energia, võnge, vibratsioon…

Jokker: Selle raha eest, võiksite vaatama lennata, kuidas kõigi nende muinasjuttudega tegelikult on. Hollywood põles ullikeste meelte segamise eest üldse maha… (teda ei nähta-kuulda) Kuulete ka või?

Naine: Sinu kogemuste juures võiks juba teada – pärast on kodu sassis, raha otsas ja pea haige.

3. Jokker on tõusva tüli üle rõõmus – sätib ennast paari vahele – sisistab valjul sosinal.

Jokker: Võta üks naps! Hea konjaki jaoks ei ole mitte kunagi liiga vara. Võta tabletti,
ei ole vaja seda pinget kannatada – väike nunnu rahusti aitab alati, tead küll.
Napsu… Tabletti… Veel parem – mõlemat korraga! Äkki mõni suitsiidikatse lõpuks õnnestub ka. Saad millegagigigigi hakkama.

Kalman https://www.youtube.com/watch?v=sCmKCc8eJG8&list=RDsCmKCc8eJG8&start_radio=1&pp=ygUnamFoIGlsbWEgbmFpc3RldGEgb24ga3VyYiBtYWFpbG0gc8O1bmFkoAcB Jah, ilma naisteta on kurb maailm trio a capella

4. Mees võtab napsu – esimese vargsi, järgmise juba rind-kummis-avalikult

Mees: Mina võtan naise nii, et kogu maailm rõõmustab minuga kaasa.

Naine: Kallis, mina olen ka asjaosaline ja mina ei taha suurt tralli.

Mees: Mina olen avalik. Mina olen läbipaistev. Mina olen oma valiku üle uhke.

Naine: Aga mina olen avalikkusest tüdinenud. Kui TEMA hukkus, oldi nagu kaarnad
mul kallal. Keegi ei tundnud huvi, mida mu hing läbi elab. Sensatsiooni! Skandaali! Kõik müügiks, pede… pjedestaalile!

Mees: Sa ütlesid pede?

Naine: Pjedestaalile, ütlesin ma!

Mees: Aga mõtlesid pede. Sa oled nagu mu ema! Tema solvas minu identiteedi surnuks. Mina usaldasin ja pihtisin ja tema…

Naine: Oleks sul igavesti kapis istudes kergem olnud?

Mees: Siis ma oleksin kapipede olnud… (kisub vesiseks)

Naine: Kappi ma sulle järele roninud igatahes ei oleks – ma olen viimastel aastatel nii paksuks läinud.

Mees (võtab kolmanda): Ah, selles ei ole üldse asi. Sa oled kaunilt korpulentne. Sa ei roni sellepärast mulle kappi järele, et armastad ikka veel oma kadunud elu armastust, selles on asi. Temaga sa abielluda ei saanud. Minuga abiellumine on säästukas, jah? Mina olengi puuduv parem? Jälle nuga selga? Tuhande esimene nuga… Aitab!

Naine: Mis sa nüüd. Me oleme sinuga nii kaua koos olnud. Oleme nii sinu kui minu õnnetutest
armastustest rääkinud. Kõigest oleme koos läbi tulnud.

Mees: Selgub, et ei ole. (klõmm) Kõik, pulmi ei tule – maailm, siit tuleb vaba mees!
„Ära mine ära veel“, „1000 nuga selga“

5. Naine jääb üksi.

Naine (hüüab Mehele järele): Sa ei saa surnu peale armukade olla!
Või saad… Kadunukesega on ju võimatu konkureerida.

Võtab sahtlipõhjast kadunud kallima pildi.

Oh, kallis… Mu elu armastus… Sina mõistsid mind alati.
Sinule ma ei pidanud mitte kunagi mitte midagi selgitama… Sina…

Naine võtab Mehest pooleli jäänud pudelist napsi.
Samast pitsist – pühib enne demonstratiivselt klaasiserva puhtaks.

Kadugu mõistus! Justkui meil kellelgi seda kuigi palju oleks.
Sinul oli, mu arm. Sina olid kõige targem, kõige kaunim… Täiuslik.
Palun tule tagasi…

Jokker: Hirvekene, tule-tule, tule-tule, hirvekene… Süda tunneb tuuli, püüdmatu on hing, üle mäe ja läbi järve – jalgu riivab maapind, kisendades hääletult vabides kaon…

Naine: Sinu surm ja minu meheleminek on kõik olnud halb unenägu, eks?
Palun-palun-palun tule tagasi!
Mitte keegi ei asenda sind. Kõik on pärast sind olnud üks suur asendus.
Tule tagasi!

„Ärge jätke mind üksi“

6. Mehe dialoog jokkeriga – vaatavad Naist koos publikuga

Jokker: Naljakas vananev naine, eks?

Mees: Ta on ilus.

Jokker: Võta parem mõni noor – saa lapsi, ole normaalne!

Mees: Ta on oma.

Jokker: Noh, tegid eksami ära sel juhul.

Mees: Mis eksami? Ma lihtsalt armastan teda päriselt.

Jokker: Nii et temaga abiellumine ei tulene mugavusest.

Mees: Ei. See on armastus.

Jokker: Mitte fassaad?

Mees: Ma armastan teda! Tunnen teda nii lähedalt ja sügavalt, et… võimatu on teda mitte armastada.

Jokker: Hihii – vanainimeste mugavustsoon.

Mees: Korrektne ja väärikas – nii Jumala kui rahva palge ees.

Jokker: Oeh, kui pateetiline ja kõrgelennuline…

7. „https://www.youtube.com/watch?v=AhFmbvZuTJo&list=RDAhFmbvZuTJo&start_radio=1 „Udumere sees“ – misanstseen on just see, mis videos!!!

8. Naine lõpetab köögis asjatamise

Naine: Kellele ma need võileivad tegin?
Kellega ma hommikul kohvi ja õhtul teed joon? Sadu kordi olen mõelnud, kuidas minu kallima seaduslik naine ärkas hommikuti üksinda, kui mees oli mind armastamas… Ongi karmalaks nüüd käes. Teistmoodi…

Jokker (eemalt): Veini ja viina voolaku jõena!

Naine: Ma ei ole ju ometi minevikuga abielus. Siin ja praegu olen ma (pilk langeb peegelpildile)…
Ossakurask! Vanakuradi vanaema.
Ma pean ilus olema. (võtab võileibade pealt kurgiviilud ja paneb silmadele)
Ma tahan ilus olla… (paneb kingad jalga) Edaspidi magan rohkem. Suitsetan vähem.
Napsi ei võta. Olen sportlikum. Naeratan – niimoodi siiralt, silmade ja südamega…

Naine võtab mõningase kakerdamise järel koll-kõrged kontsakingad jalast ära.

Jalgu ära ei murra. Ma laulan, nagu keegi ei kuuleks ja tantsin, nagu keegi ei näeks.
Jummaljummal, ega ta nüüd ometi ennast ära tapnud? Me oleme nii kaua teineteise
jaoks kasvanud.
Hoolitsen rohkem enda eest – mehe potitamisega tuleb piiri pidada – see ei ole seksikas.

„Milord“

9. Mees tuleb tagasi – pea haige – Jokker saadab ukseni

Jokker: Võta väike klähv, sul on kergem tagasi minna, kui pea haige ei ole.

Mees: Me oleme elu näinud inimesed. Mu kallim teab, et ma ei käinud palverännakul.

Jokker: Meestes käisid? Naistes? Vaevalt ta ise ka nunn on olnud.

Mees: Ei ütle minu armsama kohta halvasti!

Jokker: Tahad kakelda?

Mees: Ära näe vaeva, ma ei võta peale. Mul on pulmad tulemas.

Jokker: Respekt!

„Ei tea“

10. Naine ja Mees astuvad sõnatult teineteise juurde – vaatavad teineteist nagu peeglit – kordavad teineteise liigutusi – joonistavad sõrmega teise kulme-vuntse-ninajoont.
Kätemäng matkib teineteist – õlgade-puusade liikumine on üks-ühele identne.

„Rien de rien“

11. Mees ja Naine vaikivad.
Vaatavad teineteise silma… ja hakkavad naerma. Pikk lapsik vabastav naer.

Naine: Sa tead ju, et moonid kõik on pikad-pikad-pikad…

Mees: …kuid pardike on väike… Hoia mind, kallis… Nii hea on olla julge.

Naine: Mäh?

Mees: Ainult julge saab olla mõnikord kaitsetu ja abitu.

Naine: Kumb siis tugev on?

Mees: Meie. Ise ju tuletad aina meelde – sina ja mina on kokku meie.

Naine: Kaitsetu ja abitu kokku on… kohe eriti MEIE.

Mees: Kollased juuksed, rohekas kleidike…

VAHEAEG Jokker ahvatleb inimesi – noobel naps, sulnis mull… – klatšib ja flirdib 🙂

TEINE VAATUS

1. Diivanil teki all sehkendatakse ja nahistatakse – tekk liigub ja publiku seas liikuv Jokker kommenteerib.

Jokker: Arvake ära, mida nad seal teki all teevad!
Selles eas inimesed lahutavad, mitte ei abiellu.
Küpses eas tuleb tegelda vaimsete asjadega. Valgustuda on vaja.

Teki alt kostab laul „Kollased juuksed“
Jokker tõmbab teki pealt ära – mees söödab naist salatiga.
Naisel on suu koorene – fläšid sähvivad ridamisi.

Jokker: Näete nüüd! Seksida ei taipa, süüa ei oska…

Mees ja Naine vallatlevad ja naeravad, kuni Mees võtab telefoni.

Mees: Vaatame, millal sadu järele jääb – ma tahan täna muru ära niita. (tõsineb)

Naine: Mida sa nägid?

Mees suudleb Naise huuled valgest raamist puhtaks. Naine võtab temalt telefoni.

Mees: Palun ära vaata! Tegelikult on täna päikeseplahvatus, magnettorm…

Naine: Ah!? See ei ole ometi mina… Kuidas nad ometi sellise kaadri said…
Vana kole paks naine – see ei ole mina!

Mees: Muidugi ei ole. Meist kõigist tehakse meedias tooted, kes ei ole tegelike
meiega isegi mitte õgijad. Tublist tööinimesest tehakse meesteõgija. Näed,
siin sinu pildi kõrval näidatakse neli aastat üksinda nunnaelu elanud naist,
keda kollased raisakullid nimetavad sariabiellujaks.

Naine: Jah, aga mind aitab see vähe, mida teistest tehakse.
Nad irvitavad, et ma lähen hädaga kasvõi piidrile mehele, nad arutavad siin,
miks sinul on mind vaja.

Mees: Miks sa lugesid?

Naine: Sõbranna saatis lingi.

Mees: Mis krdi sõbranna saadab lingi, mis haiget teeb?

Naine: Ta ütles, et kui ma tean, mida räägitakse, oskan ennast kaitsta…

Mees: See on eriti noobel trikk – kõige kirglikum kaitsja on tegelikult kõige õelam vampiir!

Naine: On tõesti… aga… Nad…

Mees: Nad-nad-nad! (ronib voodist välja) Teeme täna midagi toredat.

Naine: Mida toredat? Koletiste balli või? Meist on monsterid tehtud.

Mees: See on juba nii korduv, et sa ei peaks seda südamesse võtma… (endamisi)
Nagu ma ise ei võtaks… No ei oska ma selle saatana avalikkusega mängida… Ema, palun õpeta, kuidas sellises olukorras olla, mismoodi oma naist kaitsta?
Sina said võõrasisa käest pidevalt peksa – mina ka – miks me ära ei läinud?
Miks hoopis minu isa meie juurest ära läks?
Ema, miks sa olid kogu aeg purjus? Õpetasidki mind ka pudelisse peitu pugema – siis ei ole nii valus…

„Ema“

2.Naine loeb kommentaare edasi

Naine: …on alati teiste tagant mehi näpanud… pidevalt laksu all… nii inetu…

Naise viha pöördub mehe vastu – korjab sokke, kolistab nõudega

Naine: Miks mina pean sinu sokke korjama!

Mees: Sest sa armastad mind.

Naine: Võibolla ma ei armasta sinu varbaid!

Jokker sosistab Mehele kõrva.

Mees: Sa armastad meie kodu.

Naine: Jah, aga meid ei jäeta siin ka rahule. Su sokid on nagu šaakalite jäljerida
ja mustad nõud tuletavad kogu aeg meelde, et meie pesu pestakse avalikult…

Mees (Jokkeri etteütlemise järgi): Ära ämbrisse astu!

Naine: Mida? Sina pidid põranda pesema, pole siin mingit ämbrit praegu.

Mees: Kõige hullem ämbrisseastumine on halva paljundamine.
Kui sind miski solvab, kurvastab ja ärritab – ära palun korda seda.

Naine: Jah, aga…

Mees: Proovime hakkama saada ilma… (sosistab Jokkerile) Mis see oli?

Jokker: Negatiivne sisemonoloog.

Mees: Ilma negatiivse sisemonoloogita. Me läheme oma enese kõrvade vahel
iseenesega nii tülli, et ei mahu kogu pahaga enam tuppa. Jookseme ära.
Ja mis selgub?

Naine: Selgub, et kusagil on alati keegi, kes sind joodab ja sinu õnnetuse üle
rõõmustab. Pärast on kõik mitu korda hullem.

Mees: Just! Lepime kokku, et me ei jookse iseenese ega teineteise eest ära, eks? Ma olen terve elu õppinud vooluga kaasa minemist. Usaldamise töövihiku ülesannet täidan. Protsessi nautimise õpingutes olen lausa akadeemik – ja ikka omadega lasteaias.

Naine: Lapsik. Lapsemeelne. Sisemine laps… tahab sülle!

Jokker kõnnitab Mehe Naise juurde – leebe kallistus lahustab pinge.
„O, sole mio“

3.Mees ja Naine on valgusvihus toatuhvlites – naiivsed ja kaitsetud

Mees: Jah, me oleme avaliku elu tegelased – see juhtub siin väikeses konnatiigis
nii lihtsalt…

Naine: Meid on nii vähe, et me peaksime üksteist hoidma, mitte katki tegema.

Mees: Teeme nii, et armastus ja sõprus ei tähenda seda, et lased vaenlase enda tagalasse. See on umbes sama vahva värk, nagu keegi tooks sulle hulkuva kassi, kelle sa puhtaks kasid ja endaga samast kausist toidad – ja siis kutsub ta sulle kaela nii loomakaitse kui kollase meedia: näete – loomapiinaja!

Jokker astub paari ette – varjab nad seljaga – astub nende kaitseks välja.

Jokker: Mina olen nende pressiesindaja. Teie küsimustele vastan mina. Andke tulla!

Jokker kõnnib publiku seas ringi.

Jokker: On teil küsimusi? Misssassssja nad ometi abielllluvad näiteks? Täname
tähelepanu eest! Go fuck yourself! (säravalt naeratades)

„Tule tuul“ – Jokker paneb pruudile loori ja annab kimbu.

4. Pulmad – närvitsev paar alustab oma lapsiku pardikese ja mooniõie ning
võilillelapsega – see läheb üle pulmavalsiks

„This walz“ Gohen

Jokker: Palju õnne! Kibe! Saagu teid palju! (tõmbab publiku kaasa)
Noh, saite kah prominentide pulmas olla!

5.Eufooriajärgne vaikus – Mees ja Naine istuvad kõrvuti, vahivad klaasistunud pilgul publikusse – loor on Mehel peas, pruudikimp Jokkeril vöö vahel, lips naise dekoltees – liibalaaba ja tühjad nad kõik.

Mees: Noh – ja edasi?

Naine: Pohmell.

Mees: Läheb mööda.

Naine: Ma tahaksin sinuga lapsi saada…

Jokker: Tikk-takk-tikk-takk!

Naine: Tean-tean – parim enne möödas.

Mees: Kassipoegadest piisab meile täiesti. Armastuse märgiks ei pea tingimata sigima

Naine: Mida me siis nüüd edasi teeme? Selline tunne on, nagu pärast sünnitust.
Pinge. Pingutus. Pingelangus…

Jokker: Pingpong.

Mees: Pakime pulmakingitused lahti.

Naine: Õieti polegi teisi.

Mees: Ise sa ei tahtnud kombekohaseid suuri pulmi, kullakene.

Naine: Me oleksime kingitustega võrdväärse raha eest rahvast toitma pidanud, kallis.

Mees: Mitte keegi ei tulnud ju!

Naine: Need, kes tulid ongi tegelikud sõbrad – samasugused nagu meie. Rahata, aegu ja olusid trotsivad – ja ikka on rõõmsad.

Mees: Teemegi siis mõlemad kingitused lahti. (2 pakis on raamatud neist endast)

Naine: Kirjutame autogrammid sisse, eksju… (kirjutavad) Mu kolleege oli nii vähe…

Mees: Neil olid juba samal ajal oma etendused ja kontserdid. (vaatab Naisele
tähelepanelikult näkku) Sul on vuntsid ajamata!

Naine: Sul ka. Ikkagi peeti meie õnne etenduseks…

Jokker: Õnn ei müü. Vastupidi – kulukas on. Rahval on väike räpane saladus. Nii
sõpradel kui kõigil teistel. (sosistab) Raha on otsas. Igaüks varjab seda
hoolega nagu perevägivalda või narkomaaniat. Heheheh – mul on tegemist…

Mees: Inimestel ei ole raha jah – me sööme ja sõidame ära kõik, mis teenime.

Naine: Kõik istuvad vagusi oma pesas peidus. Et taeva pärast keegi teada ei saaks.
Kui kõik teeksid häält, oleks kergem isegi vaene olla… Kallis, kas meie oleme
vaesed?

Jokker: … küsib inimene, kellel on maja, auto, toitu täis külmkapp ja riided seljas…

Mees: Ole nüüd!

Naine: Olengi. Püüame olla teistele eeskujuks. Saime seniste kannatuste eest teineteise ja nüüd jääme kõige kiuste igavesti kokku.
Mis siis, et ma olen sama hirmunud nagu kõik ümberringi. Ja meie lapsed ei
tee meiega väga tegemist. Kas nad häbenevad meid?

Mees: Kindlasti mitte.

Naine: Miks nad siis ei helista, ei tule, ei ole meie jaoks olemas? Ei minu ega sinu
lapsed. Ma oskan küll loetleda, mis haridused neil kõigil on – ma tean, et
nii sinu kui minu omad on edukad, aga… Ma ei tunne neid. Mitte kedagi neist.
Kas nad häbenevad meid?

Mees: Katsugu nad! Niisugust ema nagu sina tuleb kätel kanda!

Jokker: Oma varju kannavad nad kätel. Poegade jaoks on ema ja tütardele isa nende
enese varju kehastus. Vanemad on täiskasvanud lapse jaoks suurendusklaas.
Näe, maimukene, siin on sul kompleks – seda ebatäiuslikkust häbened –
ja emme tekitab sinus süütunnet. Issi veel enam – kuidas võib olla nii
ebatäiuslik!? Carl Jung on kirjutanud riiulitäie raamatuid motherfuckerite sisekosmosest. Juutuup on ühtlasi täis tuubitud ühel ajal erinevates maailma paikades salvestatud tõeseid tõe tõdemusi: mitte veresugulased ega lihased omaksed, vaid hingeperekond on tõeline. Vähem verd ja liha, sõbrad!

Mees: Saavad oma lapsed – mõistavad ka meid.

Naine: Äkki nad ei too oma lapsi meile…

Jokker: Kannatlikkus on inimese suurim voorus. Ootame ära. Jumalal on ülevaade
suurest pildist. Need, keda praegu sinu tähetunnile kaasa elamas ei ole,
tulevad õigel ajal. Las nad olla. Las me kõik olla.

Mees: Mulle meeldib mõelda, et olen õigel ajal õiges kohas õigete kaaslastega
õiget asja ajamas.

Jokker (mõnele inimesele publikus): Sellel jutul on jumet, midagi enamat ju
tegelikult vaja ei olegi. See on täiuslik.

„My way“ Sinatra

6.Vaatavad teki all teineteise kaisus uudiseid – droonid, vulkaanid, raketid, üleujutused, maavärinad…

Jokker: Täna öösel lendab haiglate, koolide ja lasteaedade pihta rohkem droone ja
rakette kui eales varem. Indoneesia all pursanud vulkaanidele sekundeerivad
Kanaaride alused. Texas upub, Grand Canyon põleb…

Mees: Mida vittu…

Jokker: Droonid Poolale, kuul Charliele…

Naine: Issakene!

Mees: Kiievi vürstiriik on tuhande kilomeetri kaugusel. Tegelikult on ka Kariibi meri
siinsamas. Meie planeet on nii väike…

Naine: Palun ütle, et sõda ei tule meile…

Jokker: Mingit sõda ei olegi. See on suur teater. Hästimakstud näitlejatele on rollid
ja tekstiraamat kätte antud. Oma villa, isikliku saare ja laeva eest peavad nad
iga päev väga rämedalt näitlema. Aga mäng väärib nende artistide arvates
küünlaid. Mis siis, et naised ja lapsed, vanurid ja koduloomad, metsa- ja
loomaaia asukad saavad surma…
Sõda ei ole. On suur äri. Triibuliseks joonistatud taevas põhjustab ikalduse.
Nii on inimesed veel kindlamalt NENDE peos. Aga sõda ei ole…

Mees: Siin Maarjamaal on kõik sõjad üle elatud. Koos katku ja ikaldusega. Eestlased!

„Kuhu küll kõik lilled jäid“

7.Istuvad diivanil, padjad kaenlas, nagu kaks pisut segaduses kägu.

Mees: Nüüd algab argipäev. Nii põnev.

Naine: Argipäeva ei pea mitte keegi põnevaks.

Mees: On jah huvitav, kui loovalt me rutiinist oma elu loome.

Naine: Minu esivanemad oskasid argipäevast seikluse teha.

Mees: Juudid? Neil on ikka lõbus olnud – pangas või Siberis, gaasiahjus või USAs…

Naine: Ära hakka jälle! Cherokeed, mu emapoolsed esivanemad, elasid loodusega koos ja neil oli kindlalt aina põnev.

Mees: Kuni tuli Columbus. Ahow!, mai ääss.

Naine: Ükskõik, kas on orjanduslik kord või koloniseerimine ja okupeerimine – abikaasadel on igasuguste okupatsioonide ja sõdade ajal ikkagi olnud tööjaotus ja reeglid, tüdimus ja armukadedus…

Mees: Ja mingist hetkest alates lastakse teineteise juuresolekul kõõksu ja puuksu.

Jokker: Tülide asemel kõõks ja puuks. Kui ei ole tülisid, siis ei tule ka leppimisi.
Sammhaaval kõrgemale ja kõrgemale. Kuni nende peale vaadatakse
sajaaastastena heldinult: muldvanad – ja armastavad teineteist.
Armastavate sajaaastaste käest ei küsi keegi, misssassssja nad abielluvad…

„Vananenud armastus“ (pigem – olen hullund, olen segane!!!)

8.Jokker veeretab kohale kohvrid – Mees läheneb Naisele marsisammul

Mees: Raamist välja! Kastist vabaks! Maha maatriks!

Naine: Mis nüüd lahti? Lähed paraadile? Või jälle naistesse?

Jokker (naerab, publikule): Lugesite, jah? Naistemees! Meestemees!
Ei saa need kollased rotid ära otsustatud, kumb siis. Peaasi, et saaks tühistada ja maasse tallata – väljakasvamata koolikiusajad. Kusjuures loojate ja tegijate lammutajad panevad ka üksteisele puid alla. Ta on tõbras, ma olen ingel, usalda mind – räägi kõik mulle ära – ja siis sa alles paljastusi näha saad.
Vaata hoolega, kes miks kelle peale näpuga näitab – ta hoiatab sind iseenese eest.
Kui kellelegi näpuga näitad, osutavad ju kõik teised sõrmed su enese poole.
Ma ütlesin „kollased rotid“ – järelikult olen ise kah. Vähemasti teadvustan oma puuet. Kuhugi põgeneda ei ole.

Mees: Meie läheme pioneeridena uue ajastu inimesteks.

Naine: Mis spiritiri uugapuugat sina nüüd ajad – lugesid liiga palju esoteerikat?
Uhhuu? Kuku? Mida pioneeri!

Jokker: Jajaa, tšakrad on moes.

Mees: Meie näitame oma eeskujuga, et elu lõpuni saab elus olla.
Meil on kohustuslik rada läbitud – lasteaed, koolid, varakult mehele-naisele,
lapsed ruttu lasteaeda, kippadikappadi kommunaalkorterisse, pinsile ja kasti.
Ei lähe läbi! Meie näitame, et küpses eas alles elu algabki.

Jokker: Mis viga vanuigi maatriksist vabaneda – nähtud-tehtud – vaba muidugi!

Naine: Meil tulebki surmani elus olla, sest pensionit ei maksa meile enam keegi.
Me sinuga saime küll kahepeale kokku karja maksumaksjaid, aga see
lahustub lastetute eduinimeste vahel ära.

Mees: Lapsed on elu õied. Praegu on lihtsalt sõnniku ja okaste faas siin maal.

„La vie en rose“

9.Pakivad kolmekesi kohvrit – Naine paneb sinna potilille – Jokker võtab välja. Mees paneb sokid – Naine võtab välja. Jokker paneb piibli. Silmitsevad kolmekesi kohvrit, mille põhjas ainult pühakiri ongi.

Pardike ja mooniõis –
kollased juuksed, rohekas kleidike…

10.Naine ja Mees mõõdavad Jokkerit ülevalt alla, alles nüüd õieti näevad teda

Mees: Kes, kurat, sina oled? Oledki kurat? Sina ahvatledki jooma – viina kurat…

Jokker: Kiusaja elab su enese kõrvade vahel, kulla mees.
Narr on õukonna kõige targem mees. Ja praegu küsin mina: mille nimel me nii sõgedalt töötame ja raha teenime selle asemel, et raha teeniks meid ja oleksime õnnelikult. Kogume-kogume-kogume asju-asju-asju – noh, ja edasi? Keset asju õnnetuna tahadki ära. Igal võimalikul ja võimatul moel.

Naine: Kas sina põhjustadki selle ärevuse, äratahtmise ja rahulolematuse, mis
on meis kõigis ka siis, kui kõik on justkui hästi?

Jokker: See siblimine on su enese peas. Mina olen. Mina lihtsalt olen.

Mees: Peegel? Filter? Võimendi?

Jokker: Noh, kuhu me siis ärevuse eest kolime – Kihnu, Sitsiilia, Iisrael, Aafrika? Tuletan meelde, et ka ümbermaailmareisile pagemine on klišee!

Naine: Kas sa tuleksid meiega kaasa?

Jokker: Sina ise oled endaga kaasas, õekene. Me ise loome oma reaalsuse. Tõsi küll, ka see on klišee.

Mees: Sitsiilias pakutakse ühe euro eest villasid – aga järved-jõed kuivavad ja ära
sa sealt enam ei saa. Aafrika käriseb pooleks. Iisrael kipub kolmadat ilmasõda
põhjustama… (võtab piibli kohvrist välja ja paneb tagasi riiulisse)

Jokker: Maailmasõda tähendab, et sõda ongi kogu planeedil. Sinu valik, kas sina
võtad sellest osa või lood ja loodad. Maailm toimub – nüüd-nüüd-nüüd.

Naine: Ühe ja sama paja erinevates külgedes suppi, praadi ja magustoitu
valmistada ei saa… (Jokker jalutab minema)

Mees: Mu arm, koos sinuga elame üle ka tähesõjad. Meie jääme!

„Hümn armastusele“

Aplausile järgneb üllatus. Epiloog. Naine ja mees oma kohvriga on tagasi nagu proloogis.

Mees: Kus meie sussid on?

Naine: Miks meie sokid on juba majapidi laiali – me alles tulime reisilt tagasi!

Mees: Meie armastame meie varbaid.

Naine: Vaatame, mis vahepeal on toimunud…

Mees: Ei, see ei ole meie meedia!

Naine: Aga…

Mees: Meie ei vaju tagasi samasse vakku.

Naine: Õigus, tagane, saatan! Ma natuke ikka vaatan…

Mees: Ei! (publikule) Sina ka ei näpi juba telefoni – ise ei ole veel teatrist väljagi saanud, juba on vaja saatanat kõrva tagant kratsida – pane ära! Ei skrolli, kõnni!

Naine: Kõnni oma ainulaadsesse, erakordsesse, ilusasse ellu, hea inimene!

Minu inimesed – laulev lammasrahvas?
Kati Murutar, minu inimeste imetleja
Oleme harjunud kordama, et riigiaparaat ja rahvas on üksteisest eraldunud. Uut nomenklatuuri valides kordasime seda võõrandumist rohkem kui tavaliselt – valisime ega ole ilmselt tulemustega ühelgi juhul rahul. Ühtlasi laseme end laulvaks lammasrahvaks nimetada.
Kas me üksteist, inimene inimest tunneme? Ei. Aga peaksime, et üksteist mitte võõrastada, kahtlustada, igaks juhuks halvustada ja karta. Siin on ka vastus küsimusele, miks ma viiendat aastat maksudmaha poolteist kätte koolipreilina inimesi teenin. Tahan teada, kes on tänase Eesti Vabariigi erinevad rahvad ja kihid. Kellest kõneleb vastne film „Uus raha“ ning keda näitab Võrno-Paluveri „Mulle huumor meeldib“? Kooliõpetajaid, kelle peal tegelikult maailm seisab ning… minge vaatama! Päris tõsiselt soovitan vaadata sügavalt hinge ja silma neile, kes kasvatavad tulevased poliitikud, arstid ja maadeavastajad.
Nüüd on kandideerinud oma tulemused saanud ja tagasi argipäevas, kus on taas põhjust küsida, kes on minu inimesed. Olemegi laulev lammasrahvas või endiselt need, kellest jutustas Jarek Kasari ballaad „Minu inimesed“?
osa rahvast
uhkelt rohkem kui oskan lugeda
ühes olen kindel
nad on head inimesed
nad meeldiks sulle ka
ma ei usu et sa kõiki neid tunned
ja vaevalt nad üksteistki tunnevad
ja äkki tõesti ei klapi
samas äkki on tegu pelgalt
halva esmamuljega
nad mõistavad ja
peavad endast lugu ka siis
kui neil puudub kontakt sinuga
kui teid on okkad sidumas
jagades iga mure mõõtmata
selle tõsidust
ja vahel piisab pilgust ka
kui pole tundeid sõnadesse
tõlgitud
nad ei karda hoolida
ei hoia häid emotsioone alla
kunagi ei soovi nad halba
ja kui juhtub siis juhtus
kogemata
juba möödas unustatud
nad on kõigest süngest üle
argipäeva mured rõhuvalt
ümber
nende omavahelisi suhteid
tegelikult ei mõjuta üldse
või ma eksin siin? on minu ja
teiste elud segi läinud?
kui päriselt ongi teisiti
parem et siis kõik oleks mängult
kuigi on igal ühel enda asjad
ajada
on nad kõik selles osa
moodustades rahva
nad on minu inimesed
ja mina olen nende oma
ma lähen vooluga kaasa
mu inimesed minu rahvas mu
seltskond
mu inimesed siin seal kõikjal
igalpool
mu inimesed teavad ise et
nad on
mu inimesed minu inspiratsioon
mu inimesed
üks seis siht ja suund
mu inimesed minu elu
armastus
nad on mu oma inimesed
ja kõik mis teen on
neile pühendatud
kui süda on suur
siis on vahemaad väiksed
head sõbrad
võibolla mujal ongi parem
seikle aga ära jää võõraks
koos koos koos
koos vallandame tolguseid
koos palkame spetsialistid
kuid keegi ei tee meie eest
otsuseid
kui puruks kisti verstapostid
ei lõika keegi läbi meie juuri
tean kes ma olen
kui mäletan kes ma olin
elan mitte aint ei võta ruumi!
isegi kui tuul rannaliivalt
uhtus jäljed
inimene ükskõik kui suur kui
väike
järjelt kukkund järjel
on inimene ükskõik kuhu lähed
ja sa v6id ju liigitada neid
nagu muusikat tema nahavärvi
vaimu tema religiooni
rikkust tema hariduse
misiganes mille järgi
sa võid unustada maa
jättes selle nime ainult
uppund laevale
sa võid öelda et see sama maa
mis elab ja hingab tegelikult
kuulub pangale
aga kui kuskil raamatus on see
rida
või keegi ütleb laulab
ja ei hoia ainult endale
et mõtleb nii nagu ka sina
seda teeks
iga päev näen mis koht on maailm
tihti millised võivad olla teised
on ikka päris suur õnn
et nemad on minul
tahan et nad teaksid et ka mina
olen nendel
et nad on…
pühendatud minu vanematele
ja inimestele kes on ühendatud
see on pühendatud kõigile kes
tunnevad
et see on neile pühendatud
otse kontrollkeskusest
kasutamata ütleja hääle
privileege
pühendatud kõigega mis mus on
niipalju kui palju tähendab
kõige kõrval
üks inimene
räägin sest nii hakkab kergem
kuningatele külakeeles lihtsalt
tänan võimaluse eest näidata
mis meelel
südamel kirjas
toorelt ausalt kui vaja kirjutan
verega alla
see jääb rahvale
mitte ei lähe mehega hauda
teenin oma inimesi
ja ei tee erandit
ütlen veelkord minu inimesed
ja ma ei unustanud mitte kedagi
mitte kedagi
Minu lugupidamine, numbriga inimesed!
Seekordse KOV-valimise puhul kandideeris tohutu hulk uusi tulijaid, võrratuid tegijaid, oma ala parimaid, kellest kokku saaks ka suurepärase parlamendi. Eesti helgeimad eraldasid aja oma ideid tutvustada, pöörduda ja pühenduda ning tegid juba sellegagi üldsusele kingituse. Asjadest sai päriselt räägitud – vähemasti ei arva me enam, et arvame üksinda elust ja oludest elutervelt.
Samas teame, et pingeline elu viib paratamatult perest ja sõpruskonnast kaugenemiseni. Me ei tunne rügades ning tõusvaid hindu ja inflatsiooni teenindades enam ei iseennast ega lähedasi. Rääkimata kaugema ringi kaaskannatajatest, keda tutvustab Toomas Kalli kirjutatud mulle- huumor-meeldib-tükk, kus esteet-erudiit-kokaemand ja mahakäinud kirjandusõpetaja teineteist kordamööda silmusest välja võtavad. Olemegi oma heitlustega nii hõivatud, et ei märka ka enese läbipõlemise kärsakat, teismelise või väärikas eas kõrbeja meeleheitest kõnelemata.
Olgu numbriga inimeste teekond tagasi halastamatusse argipäeva võimalikult leebe – ka nn asendusperede abiga, kelleks sõpruskond, kool ja kollektiiv on kujunenud ajal, mil veresidemega omaksed on pehmelt öeldes hõivatud omaenese plindrisolemisega. Töö-töö-töö…
Pool sajandit Inglismaal elanud ajaloo mõttestaja Tiina Tamman on aastaid korraldanud koolinoorte kirjatööde konkurssi, sel aastal teemaks minu muutumine muutuvas ajas. Olen selle väljakutse eest ülitänulik, kuna sain oma inimeste kohta süvitsi-palju teada – eneseületamised, üksildus, hirmud, üleliigsuse tunne, väikesed võidud ja suured kaotused…
Minu inimesed uurivad
Dr Punab juhtis numbriga inimeste ajajärgul tähelepanu, milline oli rahvajuhtideks pürgivate kandidaatide vanuseline-sooline-hariduslik jaotus – küpses eas haritud naised ning nende kõrval poolharitlastest noorepoolsed härrad, kuivõrd vanad targad mehed on meil teatavasti väljasurnud liik. Nii, nagu peres, nõnda ka riigis.
Koostame meie 9.klassi õpilastega uurimust oma kooli inimestest – rakenduslikus kolledžis on arvukalt küpses eas hariduse lätetele naasnuid ning nii üld- kui ka kutsehariduse omandajate seas on neid, kes ei mahtunud riigigümnaasiumisse ega eliitkoolidesse ning avastavad õnneks õpingute käigus, et saavad lisaks täisväärtuslikule keskharidusele ka tööturul ruuliva ameti.
Kuna meie koolis on kujunenud aulatundide pidamise tava – eelmisel õppeaastal kõnelesid kogu kooliga President Alar Karis, Peapiiskop Urmas Viilma ja Marina Kaljurand euroavarustest – siis 12.klassi abituriendid uurivad praegu, keda meie suur asenduspere sooviks järgmisteks aulakülalisteks. Raplamaal ootuspäraselt enim oodatud Anne Veskile järgnevad dr Imre Rammul, zooloog Turovski, koolitajad Trofimov ja Aru, näitlejad Nuter ja Spriit. Nublu, Reket ja Säm niikuinii, aga sisukaimad kutsutavad oleksid Märt Avandi ja Ott Tänak. Nendelt saaks küsida kaotustest üle saamise nippide kohta.
50 miljonit nädalaga
Ma ise tahaksin oma inimeste ette kutsuda Rain Rannu, kelle film „Uus raha“ jutustab, kui lihtne on õnnestunud krüptotehinguga teenitud 50 miljonit umbes nädalaga kaotada – on realistlik ja naljakas ning mis peamine, pere ainus kindel ilmasammas on lapseootele jäänud õpetajanna.
Hannes Võrno – kunstnik, sõnameister, ohvitser, poliitik ja artist, kes kirjutab ja maalib iga päev, oleks samuti inimestele kuulamiseks maiuspala. Seda enam, et igal aastal korraldatav esseekonkurss (Minu riik) küsib sel aastal: „Kas minu häälel on mõju?“
Teismeline Oliver ütleb vastuseks sellele küsimusele: „Olulisim teema siin ja praegu on inimene. Mitte riik, raha, AI ega järgmine skandaal, vaid inimene – mõtlev, tundev ja omaenese elust mööda jooksev olevus. Oleme hakanud uskuma, et kõike saab lahendada kiiresti – tunnetele on äpp ja hingele apdeit. Vaikust kardetakse rohkem kui valesid ning me isegi ei küsi enam, kuidas me nii tühjaks oleme jäänud.
Aeg maha! Mitte korraks – päriselt, ilma telefoni, muusikat ega maski vajamata. Tõeline julgus ei ole teistest üle karjumine, vaid rahu saavutamine. Kasvõi kord nädalas, iseenese pärast, mitte poliitika muutmiseks…“
Minu slaavitarid
Juba päris palju aastaid slaavlastele – enamus neist naised – eesti keele õpetajana on mul mitmeid kordi oma daamide lugusid kuuldes kukla taga alaline hingekarje. Me kardame abstrakstseid venelasi, keskerakonna võimuletulekut ja muid kolle.
Tegelikult on meie hulgas elavad slaavitarid üleinimlikult töökad, motiveeritud ja kaunid isiksused. Nad töötavad mitmel kohal ja-või on töötukassas arvel samal ajal, kui kogukond vajaks nende teeneid. Nende kallal tänitada ei ole põhjust, kuna meil on Eestis ka siinsündinud inimestel oma pere ja sõpruskond, kus ei ole asja eesti keelt rääkida.
Need võrratud haritud intelligentsed inimesed ei tohi slaavlastena slaavi lastele isegi muusika ega kunstiõpetajad olla. Seisavad töötutena abipaki järjekorras ja õpivad seal väljendeid ja grammatikareegleid, et oma C1 tase kätte saada. Jah, see on keeleseadus. Jah, me peame oma väikest rahvust ja kultuuri säilitades ja kaitstes põhimõttelised olema. Aga. Aateliste kodanike äraviskamine on ajuvaba raiskamine. Kes siis idavirru eestimeelseid inimesi õpetama läheb? Sina ega mina ei lähe ju. Slaavitarid võiksid olla need meie inimesed, kes õpivad lasteaias ja koolis koos lastega. Loogiline! Palun olgem paindlikud, loovad ja toetavad, minu inimesed!

Kiri vallavanemale
Armas sõber, Rapla uus vallavanem – õnnitlen Sind mitmel puhul. Esiteks soovin õnne, et ma koos Sinuga valimiskarussellil ei keerelnud – oleksin kõvasti segadust külvanud, kuna püüan elada taevariigi seaduste järgi, mis on poliitikutele-ametnikele-direktiivide järgijatele ebamugavad või lausa tundmatud.
Sinatan, kuna me oleme siin Raplamaal ja kogu eesimaailmas kõik omavahel tuttavad. Kohalikku omavalitsusse kandideerima ega ka valima ei tule ma sellepärast, et mul ei ole sissekirjutust. Kuna mu kodutalu legaliseerimine on töös, tean liigagi hästi, kui kohmakas-pikaldane on bürokraatia.
Ma tahasin väga, et meie vald näitaks teistele ette, kui palju inimlikumaks ja lihtsamaks saab bürokraatia taltsutada. Eranditult igal mu sõbral ja mõttekaaslasel erinevates isamaa otstes on mingi veniv kulukas vaenuliku järelmaiguga protseduur kukil. Selle asemel, et masinavärki teenindada ja ametnikele elumõtet pakkuda, teeme palun nüüd asjaajamised mõistlikuks.
Sina ju mäletad, et vallavalitsus peab teenima inimest, mitte Brüsselit ega ministeeriume, kes peaksid samuti oleme oma palgamaksja – rahva teenistuses. Mina kolledži õpetajana olen ka ning tean: väike on ilus. Väikeses kohas võiks olla lihtsam inimestest lähtuda, me saaksime olla eeskuju teistele valdadele.
Et ametnikearmee ei kardaks oma kohta – sageli kunstlikult tekitatut ja dubleeritut – kaotada, loome tingimused uute ettevõtete ja töökohtade sünniks. Sellega kutsume ühtlasi inimesi siia elama ja jääma. Kaua võib võõrsilt tulnute küsimusele – KUS INIMESED ON? – vastata: Tallinnas ja Tenerifel.
Sõidan truult automaksu makstes iga päev Kuusikult Kehtnasse üle viaduktide, mille alla peaks tekkima üherööpmeline Rail Baltica – ümber Rapla on neid munamägedemahus viadukte üle kümne. Lisaks on meie metsadest ökoduktide rajamise ettekäändel järel vaid fassaad. Oleme lageraiete tühermaa. Rahvas teab, et Ida-Virumaalt Sõrve säärde ladestuv fosforiit on meie kandis tüse ja ahvatlev…
Jõgede peal lösutavad kaarkasvajad saadavad minu koju meetrikõrguseid saastavahutorte ning samal ajal õigustavad loendamatud ametnikud oma olemasolu just minu ja mu sõprade suguste muinasmaa haldajate ja missiooni täitjate kodudes traalides. Veel nõudmisi ja pabereid, veel lõhkumist ja surumist, veel…
Ma tahaksin turvatunnet, vallavanem ja Sinu vastne meeskond. Tahan kinnitust, et raudtee ega temast tulenevad räiged raadamised ei hävita mu kodu. Soovin selgust, et meie kandi töökohad ja koolid, ettevõtted ja arendamised hoiavad rahvast siin ning ma ei jää viimseks lahkujaks. Palun veendumust, et peame koos vastu kõik putinid ja pakased, maksumäratsemised ja hinnatõusu horrori.
Tead ju, et toidupoed näevad praegu välja nagu matusebürood – hirmunud kahvatud inimesed veeretavad ostukärusid vääramatule saatusele vastu ja panevad kassas silmad kinni, et mitte näha kontoga juhtuvat. Päriselt ka.
Tead kindlasti, kui habras on meie inimeste – eriti laste vaimne tervis, mille kaitsmine ja taastamine on samuti Sinu meeskonna ülesanne. Kui ütleme praegu, et meil ei ole raha psühholoogilise abi, hambaravi ja meelelahutuse jaoks, siis hirmutavalt varsti ei ole meil inimesi.
Valimislubadusi jagades rääkisid meie heaolust, töökohtadest, sissetulekust – kõnelesid ka meie kaitsmisest toompäiste ogaruste ja pimesi ELi normatiivide täitmise eest. Mäletad, keset viadukte püstitatud plakatitel tõotasid vabadust, uut hingamist ja iibetõstmiseks eelduste loomist – huviringid lastele, konkurentsivõimeline haridus noortele olenemata vanemate jõukusest, töökohtade juurdeloomine, talude turgutamine, omamaise toidu ja tarbekauba tootmine jne.
Tunnistan ausalt – ma ei pööranud tähelepanu, millises valimisliidus Sina olid või mis Sinu plakati peal kirjas seisis. On inimeste valimise aeg. Parteid ja erakonnad teevad oma viimsed skoorid – algab rahvajuhtide esiletõusmine ning vastutus täiega. Julged ja tahad valitseda, siis söanda lisaks oma aule ja nimele mängu panna ka oma vara – ära tule ütlema, et sööd pärast valimisi sõnu, sest partei käskis.
Tee endale teene – ära ahnitse koos riigikogulaste-ministrite-asjapulkadega palka juurde. Nagunii üüratu palgalõhe veel suuremaks ajamine võõrandab „aparaadi“ inimestest lõplikult. Ma ei taha kogu sõpruse juures Sulle rohkem maksta, kui mulle-õpetajale jätkub rahva rahast maksudmaha poolteist tonni kätte.
Meil on kõik meeles, sest me näeme iga päev sulguvaid ettevõtteid ja lõpetavaid talusid, meie seas ringleb tuleva aasta 27 maksutõusu nimekiri, me sööme kogu oma sissetuleku ära ning jälle ja jälle läheb mõni armastusega loodud kodu müüki, sest pererahvas lahkus hispaaniatesse-austraaliatesse. Õnn seegi, kui müüki, mitte haamri alla minnakse, eks?
Palun veena meid, et Sina ja Sinu meeskond ei tunginud pumba juurde sellepärast, et ei oska mitte midagi muud teha kui valitseda ja eelistad, et Sind nüüd valitsemisel ei tülitataks. Oled ju pärast valimisi sama aldis rahvaga kohtuma ning ausalt asjadele ja meile otsa vaatama palun?

See aasta on juba nii kaua kestnud, et selgeks on saanud: ilmselgelt on sel aastal tarvis kogu maailmas midagi põhjapanevat muuta. Loodame, et uus president söandab sekkuda rumalaid otsuseid tegeva valitsuse rapsimisse. Rahvas on juba ammu kaineks saanud, valitsus ikka veel Facebooki kaudu sogama jäänud.
Mina ei taha, et 2022. aastal süstitakse mulle immuunpuudulikkus. Mul on kaasasündinud immuunsus ja vaktsiiniga sain viirusevastase kaitse. Tõhustusdoos ründab loomulikku vastupanuvõimet. President peab olema rahvajuht, kes kuulab arste ja teadlasi ega luba oma rahvast invaliidistada.
Peapiiskop ütles: „Omikron, väike omegakene, ei saa olla tugevam kui kõik muu loodu.“
Kiiresti leviv, aga mitte väga raske kuluga omikron võiks meile antikehad anda, aga ei lasta.
Mina olen otsustanud käituda nii, et oluline poleks tähtsusetu ja tühine ei oleks tähtis.
Mina ise saan sel aastal muuta oma enese suhtumist ja harjumusi: ma ei osta raha eest, mida mul pole, asju, millega meeldida inimestele, kes mulle endale üldse ei meeldigi.
Leian endale sobiva töökoha ning kasutan teenistust säästlikult. Seepeale tänab ja naeratab ka Emake Maa.
Hirm pole hea kaaslane ega nõuandja.
Mis oleks kõige halvem, mis minuga saab juhtuda?
Pärast elektriarve tasumist on halvim, et ma ei saa osta üleliigseid asju. Parim on seejuures tõsiasi, et ma ei vajagi neid.
Kui sul on üksildustunne suurte hirmudega silmitsi olles, tule, räägime! Kahekesi selgub, kui sarnased oleme kui ausalt vestleme.
Ma pole end ise sünnitanud, seepärast pole mul õigust loobuda ega lahkuda.
Tiigriaastal saab enamus inimesi iseeneses peituva looma valla lasta. Täiel rinnal ja katmata näoga. Oled sa näinud maskiga tiigrit või mõelnud sellele, et paariaastased lapsed ei olegi näinud piiranguteta maailma?
Mida kauem kestab maskiball, seda suuremaks rullub lumepall, sest kogu inimkonna teadvus muutub. Mina õpin tähele panema ühte ja sama komade jama ning kokku ja lahku kirjutamise korrapära. Võibolla tüdinen sellest ära nii, nagu igasugune rutiin on tüütu, aga toimiv.
Treening on minu enese jaoks, kuna ühelgi teisel moel õigesti kirjutama ei harju ma ei sel ega järgmisel aastal.
Soovin, et praegu veel kujuteldavad oskused kujuneksid sujuvalt tegelikkuseks. Tegelikus iga päeva loomises osalemine saab sel aastal mu igapäevaseks osalusvaatluseks.

Roos on liilia on nartsiss on roos on kannike on nartsiss
1) pane puuduvad kirjavahemärgid 2) ühenda liitsõnad 3) vasta küsimustele
Praegu „juhtub“ nii et meile räägitakse igas kanalis nartsissistidest. Kõnelevad nii psühholoogid ja psühhiaatrid kui ohvrid ning nartsissistid ise nemad peavad end mõistagi tunnustamata geeniusteks ehk ohvriteks. Maailma teabe ruumi nõustamis väljas on virtuaalsed talgud. Toimub vampiire teadlikult ja teadmatult imetanud doonorite vabastamine selleks et nad saaksid teha seda milleks sündisid.
Vabastamisele kuuluvad ka lilled kelle nimetuste külge kinnistunud diagnoosid ja eel arvamused on semantiline semiootiline halb õnn.
Nartsissism on enesest mõistetav tänamatu tarbimine vägi valdne omastamine nii vaimsel kui füüsilisel tasandil. Seda asus määratlema Freud 1931 aastal Fromm jätkas tema tööd ning meie teame tänu neile mis laadi naba nööride lõikamine käib.
1955 aastal kirjutas Boris Kõrver muusika ja Ardi Liives sõnad Vanemuise teatri operetile Ainult unistus.
Viker kaare tagune Helend Peep laulis aasta kümnete jooksul mitmete põlv kondade ala teadvusse kohu(s)tava süüdistamise ja enese haletsuse ülem laulu. Andero Ermel kinnistas selle märterliku ballaadi lõplikult olles ise kõigist meie artistidest kõige orgaanilisemalt Elon Muski sarnane. Iga kokku sattumus on teatavasti märgiline!
Kõik roosid ma kingiksin sulle
ja õitega pärjaks su pea.
Ei ole sust kallimat mulle
ja paremat ilmas ei tea
kui sina, kes armastad elu,
kes tantsiskled lillede teel,
kui sa, kes ei tea, mis on valu,
ei tea, mis on murelik meel.
Nartsissistid on kaunid isendid kelle eelistatavateks ametiteks on politseinik inkasso kohtunik ja artist ning kelle seas on päris pirakas protsent LGBT-inimesi vaguralt virilatest homo seksuaalidest sõjakate dräägideni.
Nagu näitab pea valu meedias üha korratav kampaaniavideo www.kiusamine.ee Priit Võigemasti esituses tehakse ilusad hinged põlv kond haaval erinevatel meetoditel katki. Kiusajad ja psühho terroristid on ise kiusamist ja terrorit kogenud ohvrid kes ise lõhututena seda mustrit veelgi võimendades edasi kannavad.
Tänased nartsissistide p(r)uugitud on sõna otseses mõttes Stalini lehmad. Sofi Oksaneni romaani peal kirjast tuntud tiitel kehtib nii sotsiaal poliitilisel tasandil „vennasrahvast“ oma verega toitnud eestlaste kui nende rikutud psüühikaga järglaste kohta. Siberisse küüditatud ja/või isamaal dissidentidena kotitud inimesed kasvatasid katkistena katkiseid järglasi kes teevad kõik kes neid armastavad katki suutmata ise kedagi armastada ega millelegi pühenduda.
Purustatud psüühikaga emad sunnivad poegi oma unistust elama adumata sellest sundusest enamus lapsi terve hinge eluga välja ei poegi. Sulevad järgmisteks ego maniakkideks sirgunutena ema ja naise ning ka oma laste poegi. Nartsissistide taas tootmise ahelale ei saa paraku öelda Ära poegi!
Antiik mütoloogiline kaunis mees Narcissos imetles ise enese peegeldust vee pinnal. Psühhiaatrilise haigusena ilmnev enese imetlus peidab õie lehtede vahel piinlikku saladust nagu putukat nartsissist ei armasta iseennast. Ta vallandab üle väärsusena avalduva ala väärsuse ahel reaktsiooni kuna näeb tapvalt kadedana kõigis teistes seda mis kes ta ise iial olla ei suuda. Võõras õel ja kahju isal on lihtne elektri keder varre varingute mürkidega jupp haaval või pauguga tappa.
Nõnda rikub Ingmar Bergmanni „Fanny ja Alexandri“ piiskop pea tegelase lapse põlve. Nii kõrvaldab Victor Hugo kurb loos „Jumalaema kirik Pariisis“ preester Claude Frollo konkurendi aga ka ihaldatu. Ei saa mina ärgu saagu keegi teine ka koer heintel ise ei söö ja teisele ei anna.
Enamus haigeid lillekesi arvab et on gurud ja šamaanid. Ainsad kes neid maandada ja kuundada kahjutustada ja pareerida suudavad on sigma ehk super empaadid ning loomulikult peavad ego haiged ise ennast nendeks. Nii tappiski kade Salieri Mozarti…
Sigma ehk super empaadid tajuvad empaatidest kui teise inimese tajude ja tujude peegeldajatest selgemalt piiri minu ja mitte minu tunnete ja kogemuste vahel. Blokk!
Kui ego trippijate hämmastavalt arvuka armeega kokku sattuval indiviidil pole õnne olla sigma empaat oletab temakene ekslikult et suudab nartissisti päästa. See ei tähenda, et kahjur on juba hävitanud eelmiste päästjate energia raha armastuse keha ikka arvab naiivitar et tema armastus suudab kõike.
Maa ilm on täis tublisid tädisid harvem ka onusid kes elavad nartsissisti elu ja unistust. Ego ebard ise töötab kadedalt oma ohvrile vastu jagades ümber ja purustades tema töö riistad kodu ja kondid. Nartsissist ei loo iial midagi ei pea lubadusi ega töö kohti ning harval heal juhul on vähemasti naljakas nagu Jack Nicholson ja Robert de Niro oma groteskseid rolle sooritades.
Oscar Wilde „Dorian Gray portree“ nimi tegelane kardab et kõik näevad tema vananemist. „Shreki“ prints nagu enamus ebaprintsidest loodab et kõik näevad. Me kõik elamegi liba printside elu ise enese pühendumiste arvel. Meilt võetakse enesest mõistetavalt teeneid ja kingitusi neid armulikult vastu võttes põlastavad haiged egod täitmatute Karlssonitena Ma ise oleksin palju parema ostnud…
Hirmunu hirmutab täitmatu täidab ümbrus konna hindamatute lillede ja tapvate kingitustega millega käest libisev ohver tagasi osta.
Psühhopaatia ja maaniad rulluvad pahatihti tsunamina koos alko-narko-tablettide kuri tarvitamisega. Lisaks on anti sotsiaalidel sotsio paatidel enamasti ka gluteeni valge suhkru ja piima valgu talumatus millest hoolimata nad just neid mürke oma vatsa vohmivad ning see järel psühhoosis põrgulistena naisi ja lapsi klohmivad.
Sümptomite lipu laev on liiderlikkus kes siis Casanovat ja Don Juani (Giovannit) ei teaks. Moliére´i hurmavad naiste noppijad võtavad-jätavad neitseid ning Mozart on sellest rüvetamisest midagi elegantselt vallatut komponeerinud.
Kui aga naine sama teeb on ta nii ühis kondlike suhtumiste kui kirjandus teoste silmis ja sõnas lihtsalt lits.
Kuid ometi pole mul anda
sull’ midagi, mis on su soov,
ei suuda sind õnnele kanda,
ei sinule päikest ma too.
Mu elutee okastest rada,
kust lillesid võtta ma saan?
Ma okkaid sull’ pakkuda tahan,
ei võta neid vastu mult sa…
Me kõik oleme mõne isiku puhul kujutlenud mina suudan ta päästa. Kui ei suutnud ning ellu jäämise instinkt sunnib põgenema ja enamasti vajab see järel ka pikka teraapia protsessi on meil sageli otsa ees või õla peal värske silt. Liilia.
Järelikult kurtisaan konkubiin hoor prostituut lirva libu lita hatt või lihtsalt lits.
Honore de Balzaci „Liilia orus“ kujutab naist kui pühakut ja armukest. La Traviata Violetta kannikese! sümbol on liilia ning teatri loožis annab ta enda ees lebava lille kimbu värvi valikuga teada kas ta on saadaval või on tal mõjuvad põhjused täna mitte töötada. Meie seostame tänini paha aimamatuid lilli müüdava „armastusega“.
Ma tean, sa varsti must lähed
ja naeratad teisele siis,
ma tean, mind armastad vähe,
on sulle ükskõik minu piin.
Ei suuda sind keelata minna,
hääd õnne sull’ eluteel!
Ei kunagi jõua ma sinna –
õnn võõras on minule!

Encyclopedia Britannica:
„Need, kes lugesid kuulsat Alexandre Dumas’ romaani “Kolm musketäri”, mäletavad, et häbiväärne jälg oli Milady kehal, nimelt liilia märk tema õlal. Prantsusmaal oli sellel lillel eriline tähendus. Fakt on see, et frankide kuningas Clovis I Merovingian (r. 481 – 511) hakkas tunnistama kristlust ja legendi järgi kinkis ingel talle kuldse liilia. See, kellel on vapil liilia, peab olema lahke, õiglane ja aus…”
Keskajal sai liiliast Prantsusmaa ja kuningriigi embleem. Kuningas Louis VII (valitses 1137–1180) kandis selle lille kujutisega kilpi. Fleur de Lys (Fleur de Lys) – nn kollane liilia, mida kujutati Prantsusmaa vapil Kapeti ja Bourbonide all. Kui legendaarne Jeanne of Arc oli päästmas oma kodumaist Orleansi vaenlaste eest ja kohtus veel kroonimata Charles VII-ga, anti talle kuninga võimu sümboliks kuldsete liiliatega etalon. See üllas taim oli esindatud selliste linnade käe all nagu Wiesbaden, Daugavpils, Detroit, New Orleans, Firenze, Turu.
„Aga kuidas on naisega?! Halasta, jumal!
Hobune kukkus hetke kuumuses kokku!
Ja krahv hinge kergendamiseks rebib riide õlalt
ja kleit hiilib õlgadelt, ja õlal märk põleb!
Timukas oli meister ja nüüd – seal õitseb liilia!“
Täna päeval on ülimalt moes kanda tätoveeringut kehale enese väljenduse süsteemi vastase mässu märgiks naha eba täiuslikkuse varjamiseks. Bränding või tätoveerimine inim kehale on tuntud juba iidsetest aegadest mil meistrid oma orje markeerisid. Ja kesk ajal „märgistati“ kambüüsides töötavaid süüdi mõistetuid tätoveeringutega mille järgi võis põgenemisel ta ära tunda. Esimeses maa ilma sõjas häbi märgistati desertööre kodu sõja ajal valgeid kommuniste, teises maa ilma sõjas peksis gestaapo koondus laagri vangide kehal välja individuaalse numbri.“
Kes ellu jäi teisenes uue põlv konna vampiiriks. Olenemata rahvusest ja planeedistki on egotsentrik patoloogiliselt eraklik. Kuna ta ei armasta pole tema elus mitte kedagi peale mõrase ise enese. Ta on printsess herne teral ka 50 aastase rasvunud mehena. Emad aga jumaldavad invaliidideks üha järgmisi Tuhka triinusid orjastavaid Lumivalgekesi ja uinuvaid kaunitare mürgitavaid võõras õdesid. Kes muu kui ego maniakk on ju ka kaunitari ja koletise armastus loo väliselt imeilus Gaston.
Exupéry „Väikese printsi“ stoori tellingu Roos on vähemasti ausalt nartsissistlik. Prints põgeneb enese ohverduse paradoksaalsest mugavus stsoonist. Vähemasti ei imetle ühe ainsa roosi aia kuninganna, kuidas tema seksib ja situb ta on erandlikult aus erand. Kõik kes me ego(t)iste teenindame väsime lakkamatust tarbimisest ja rünnakutest alandamisest ja pisendamisest ning oleme pärast põgenemist surnud või pikal tervenemis tee konnal. Veel kuid ja aastaid pelgame et kusagil roos varitseb roos nagu vaenlane tagalas teab kuidas kõige valusamalt lüüa et meid taas ja taas ära süüa ja maha müüa. Keha reageerib sellega et ohvri kannikesel õitseb hoiatav roos.
Terapeut Heino Mart „Vatsla Vanapagan“ Laisk haavatud tervendaja:
Nartsissism võib olla nii ennast imetlev kui ennast tümitav. Seda viimast ei osata enamasti nartsissistina määratleda, sest tegu on ennast ohverdava inimesega. See ohverdus on siiski illusoorne ja nartsissismiga seob neid see, et pilk on pööratud endale. Ennast imetleva nartsissistiga on suhtes ennast tümitav nartsissist. See enese tümitamine on sisuliselt enese haletsus ja sellistelt inimestelt pärinevad laused nagu „tee head, saad… vastu pead“ jmt. Partnerid on alati teine teise väärilised, aga pahu pooled. St sarnase traumaga aga vastu pidise toime tuleku mehhanismiga. Ka ennest imetlev nartsissist on väga madala enese hinnanguga. Nartsissisti tuum on alati mäda.

Õnneks on korraga ja korda mööda vabaks murdvate õhku astuvate ohvrite jaoks olemas vähemalt üksteist ekstra meile mõeldud Youtube’i kanalit ning üks teist ja meid väestamas on ka Sadhguru, Ralf Smart jt just praegu lille teemadel arutlevad tee juhid.
Ma üksi saan hulkuma ilmas,
kuid mälestus sinust on hea,
ja varjates pisarat silmas,
sind surmani meeles pean.
Sa õnne küll kinkisid vähe,
kuid ikkagi kauniks ta jääb.
Kui üksinda nukrana lähen,
neid hetki ma unelmais näen …

Kes on meie kirjanduse suurim hulkur kes on kõigile teistelegi trubaduuridele andnud ameti nimetuse Nipernaadi? Tema on stoori teller tervendav ränd empaat kelle sõna väest saab tõstetud iga temake keda kirjaniku maagia puudutab. Ta ei peta oma naist ega rüveta ainsatki kõnetatut suunab nad varem märkamata radadele lehmade ligi ja vabadusse alati ilm tingimata tingimatusse armastusse.

Suur lille aed ümber väikse maja… Meil teiega on vaja vabastada ka süütud lilled sümbolite needusest. Sel aastal kevad tuleb teisiti, tiutiu ja teisiti! Henrik Visnapuu.

1. Mis on nartsissism?
2. Kustkohast pärineb teksti läbiv luuletus – kes on tema autorid ja esitajad?
3. Kirjelda üksteise lõhkumise ahelreaktsiooni perekonnas, koolis, töökohtades.
4. Millistes ametites leidub kõige sagedamini nartsissiste?
5. Loetle kirjandusteoseid ja autoreid, kes ja mis kõnelevad natrsissistidest.
6. Millised muusikud ja filmikunstnikud seonduvad nartissismi teemaga?
7. Kes on empaadid – ning sigma- ja superempaadid?
8. Mida tähendab liilia kui sümbol?
9. Mis tähendused on mitmetähenduslikel sõnadel „roos“ ja „poegi“?
10. Missuguseid nartsissiste kirjeldab terapeut Heino Mart Laisk?
11. Kes oli August Gailiti loodud Nipernaadi ning mis oli tema tegelik missioon?
12. Mida tähendab Sinu jaoks väljend „sel aastal tuleb kevad teisiti, tiu-tiu ja… ?

Toimeta robottõlge eestikeelseks eesti keeleks!

Maria Stanimirova:

LÕIKA OMA MÜRGIST PERELIIGE.
See on äärmiselt raske, kuid mõnikord vajalik terveneda.
Armastage neid, kuid hoidke eemale, kui nad enam kokku ei tule, kõik emad ja isad ei armasta ja kaitse, mõned võitlevad ainult oma isiklike ideaalide eest, on peresid, kes on nii kuritarvitavad ja kahjulikud, et kaugusest saab ainus vaenlane
On sugulasi, kes reedavad, varastavad,räägivad halba,klatšivad ja kadestavad meid,on sugulasi,kes tahavad näha sind heana, kuid ei taha sind kunagi paremini näha kui nemad,kes kogunevad sinust halba rääkima ja lohutavad ennast, jättes sind filmist halva mulje diskrediteeri sind, arvates, et nad on sel moel sinust paremad.
On perekondi, kes jäävad meiega ainult siis, kui see on neile mugav, ja et jätkata meid ühendava vere nimel kasutamist, oluline on mõelda, lõpetame pere, paaride, vanemate, vendade ja õdede romantiseerimise, peame kasvama, arenema,
ravida… sea piirid.
Me peame nägema oma puu varju, tumedat poolt ja omama võimu, et pääseda sellest, mis meile haiget tegi, peame olema meie prioriteet ja lõpetama kannatuse sugulaste käes, kes ainult varastavad meie energiat, kõik, kes hoolivad oma elust, tunnevad neid ära, kuid ei saa osa nende haavadest, nende vihast, nende hülgamine, nende silmakirjalikkus, nende manipuleerimine.

Lingid:
Narcissist Exposed
https://www.youtube.com/@NarcsExposed
Empaths Refuge
https://www.youtube.com/@empathsrefuge
Behind the Sciene
https://www.youtube.com/@BehindTheScienceTV
Slightly Better
https://www.youtube.com/@SlightlyBetter
Narcissists’ Adversaries
https://www.youtube.com/@NarcissistsAdversaries
The Royal We
https://www.youtube.com/@TheRoyalWe
Discover Empaths
https://www.youtube.com/@discoverempaths/featured

Loe eestikeelne psühholoogi tekst läbi. Märgi tekstis, millised loetletud omadustest on Sulle tuttavad 1) iseenda juures 2) lähedaste juures:
Kas Sina tead, kes on nartsissist ja kuidas Sa võid enesele teadmata olla kahjulikus suhtes?
Grete Kald
Me oleme kõik ühel või teisel viisil nartsissismiga kokku puutunud ja aina enam tuleb antud teema esile ka kliendikohtumistel. Kui kokkupuude nartsissistiga on olnud minimaalne ja see pole Sind mõjutanud, oled õnnega koos. Kui kokkupuude nartsissistiga on olnud pikema perioodi vältel – olles lähedases suhtes partnerina, sõbrana, pereliikmena, kolleegina jne. – siis võib Sinu teadmata juhtuda see, et Sinu vaimne tervis saab kannatada. See tähendab, et oled vaimse vägivalla ohver ja Sul võib olla trauma, mis mõjutab Sinu igapäevaelu ja suhete kvaliteeti.
Lähedane suhe nartsissistiga muudab Sinu maailma kõige manipuleerivamal ja varjatumal moel. Sa oled andja ja tema on võtja. Nii lihtne see ongi.
Nartsissistliku inimese käitumise tunnused on järgmised:
1. Nartsissistil puudub empaatiavõime. Tal on oluline võita ja allutada! Tema moto on: „Minu arvamus on ainuõige ja kõik toimub ainult minu moodi, minu jaoks.“
2. Tavapärane on äkkviha, jonni- ja mossitamise hood. Eesmärgiks on panna ohver enda pilli järgi tantsima, et temal endal hakkaks parem.
3. Ta koondab oma ellu inimesed, kes teda teenivad nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Kõik toimub nartsissisti järgi.
4. Nartsissist liigub kiiresti ühest suhtest teise. Ta väldib üksinda olemist. Ta teeb kõik selleks, et ohver/partner „konksu“ otsa saada. Ta katab suhte alguses kõik partneri vajadused ning on veetlev, enesekindel ja imetlusväärne. Partnerile tundub ta ideaalne kaaslane ning avab ennast talle täielikult.
5. Kui keegi tema teenistusest lahkub, siis saab lahkuja selle eest karistada ning piinamine võib olla pikaaegne ja valulik.
6. Nartsissist hoiab endised partnerid konksu otsas, juhuks kui hetke partner peaks lahkuma. Talle on oluline inimesi omada, mitte neid armastada.
7. Nartsissist karistab ja kiusab ka raha ja/või ühiste laste kaudu.
8. Nartsissist valetab patoloogiliselt – inimene valetab, samas arvates enda jutu olevat tõesena.
9. Ta tekitab konflikti olukordades, kus täiskasvanulik inimene seda ei teeks.
10. Ta on ühel hetkel armastav ja hooliv ning järgmisel hetkel tõrjuv, ründav ja ähvardav. Näiteks taolised laused emotsionaalsest kõikumisest „Sa oled mu elu armastus“ ja „ Mul on sinuta parem“.
11. Nartssissist võib käituda nii, nagu Sind poleks olemas. Samas järgmisel hetkel on ta veetlev ja särav – alati just nii, nagu see on talle sobilik ning vajalik.
12. Ta kasutab ära ohvri haavatavaid olukordi tema enda vastu. Nartsissist on teadlik ohvri hirmudest olla tõrjutud ja eemale lükatud, seega nartsissist ähvardab pidevalt ohvrit ära minemisega, et saavutada enda tahe. Naisel või mehel tekitab selline olukord emotsionaalset valu ja süvendab „mitte piisavuse“ tunnet. Nartsissist tekitab seda tunnet ohvris pidevalt. Sellele järgneb ka ohvri süüdistamine iseenda käitumises. Näiteks ütleb nartsissist ohvrile: „Sa lihtsalt kujutad seda ette, oled ebakindel, armukade ja rumal“. Ta paneb ohvri uskuma, et probleem on temas.
13. Nartsissist ei suuda olla haavatav, siiras, aus ega oska arutada probleeme ratsionaalselt. Isegi kui probleem võib olla lahendatud, siis aruteludes toimub süüdistamine edasi.
14. Nartsissisti eesmärk on ohvrit emotsionaalselt pidevalt karistada. Ükskõik kui palju ohver ka ei vabandaks, nartsissist toob vana asja pidevalt esile, sooviga panna ohvrit end süüdi tundma.
Kui tunned enda suhte mingis punktis ära, siis tea, et Sa ei pea kannatama!
Märka, kas tunned end suhtes vabalt, või toimub kõik kellegi teise järgi?
Pärast nartsissistlikus suhtes olemist on oluline leida taas üles enda päris olemus ning vabaneda allasurutusest.
Nartsissistlikus suhtes leiad tihti ennast tundmas….
• Ebapiisavana;
• Ülipüüdlikuna teha kõik nii, et olla nartsissisti meele järgi;
• Hirmununa;
• Et, sinu tunded pole olulised;
• Süütunnet;
• Segadust;
• Endas kahtlevana;
• Depressioonis;
• Ennast alla suruvate mõtetega;
• Alandust;
• Jõuetuna, pole motivatsiooni ega tahet enda plaane ellu viia;
• Ennast saboteerivalt;
• Lootusetult;
• Sundmõtetega;
• Et on raske ennast kehtestada;
• Et oled iseenda vajadused tahaplaanile jätnud;
• Sõltuvana tema tujudest ja olekust;
• Et soovid teda aidata ja parandada;
• Et ei tunne ennast iseendana ja meenutad, kui tundsid end kunagi õnnelikuna ja iseendana;
• Kontrollituna;
• Mitte mõistetuna;
• Et kui teistel on hea, siis on sinul ka hea.
Nartsissitliku ja vaimse vägivalla all kannatanud mehed ja naised vajavad toetust ja teraapiat, et saada taas iseendaks ning tunda edu, rõõmu, eluterveid suhteid.
Kui Sa oled olnud piisavalt tugev, et kannatada valu ja allasurutuse käes, siis oled Sa piisavalt tugev ka, et see kannatus lõpetada ning sealt välja tulla! Kui Sinu valik on olnud siiani suhtes kannatada, siis Sa saad valida uuesti – lasta lahti vanast ja valida õnn, hoolivus, armastus, soojus, siirus!

Grete Kald Psühhoteraapia
www.gretekald.com – www.holistika.ee

1. Nartissistlikud jooned minus:

2. Nartsissistlikud isiksused minu ümber – millist kahju nad mulle teevad:

3. Mil moel vabanen nartsissismist iseeneses – enda ümbruskonnas:

Tutvu www.wikipedia.com artikliga, mis sobib ühtlasi samuti tsitaatide allikaks ning kirjuta kirjand nartsissismist sinus ja nartsissistidest sinu elus.

Nartsissistlik isiksushäire on isiksushäirete hulka kuuluv psüühikahäire.
Nartsissisismi mõistet hakati mainima kõigepealt psühhoanalüüsis, hiljem võeti mõiste kasutusele ka psühhiaatrias ja psühholoogias. See sündis Sigmund Freudi artikliga “Zur Einführung des Nartsissmus” (1914). Freud täheldab, et selle mõiste loojaks pole ta ise, vaid ta laenas selle Paul Näckelt. Esmakordselt kirjeldas Freud nartsissistlikku isiksust 1931. aastal. Seda peetakse selle häire esimeseks kirjelduseks. Tema tööd jätkas Erich Fromm. Mõiste “nartsissistlik isiksushäire” võttis esimesena kasutusele Heinz Kohut 1968. aastal.
Nartsissistlikule iseloomuhäirele on iseloomulikud kõrgenenud enesehinnang, soov olla teiste poolt imetletud ja vähene empaatiavõime. Häiret kandev inimene on veendunud, et tal on õigus saada erilise kohtlemise osaliseks. Samas ta ise kadestab teisi. Selliseid inimesi iseloomustab ülbe käitumine ja üleolev suhtumine ning teiste inimeste kõhklematu ärakasutamine endale seatud eesmärkide saavutamiseks. Iseloomulik on suur tunnustuse (nartsissistliku kinnituse) ootus. Nartsissistid tegelevad enamasti liiga palju teistele mulje jätmisega ja imetluse esilekutsumisega, aga teistele annavad vähe emotsionaalset soojust.
Psühhiaatriliste diagnooside DSM-klassifikatsiooniregistrisse kanti häire 1980. aastal. Rahvusvahelises haiguste klassifikatsiooniregistris ICD-10 seda häiret eraldi koodiga välja toodud ei ole, vaid see on liigitatud rubriigi alla “muud spetsiifilised isiksushäired” – diagnoosikood F60.8.
Psühholoogiaprofessor Liisa Keltikangas-Järvinen arvab, et nartsissistliku isiksushäire näol pole tegu inimese vaimse- või tegutsemistasandil esineva probleemiga, samuti ei saa seda pidada ka vaimuhaiguseks. Isiksushäire ilmneb hoopiski iselaadse käitumisena sotsiaalses plaanis. Kuna taolistel inimestel sageli puuduvad mõningad enesetalitsuslikud mehhanismid – näiteks pole nad võimelised tundma süü- või häbitunnet – siis intellektuaalseid ülesandeid lahendavad nad sageli keskmiselt paremini. Iial pole nad võimelised möönma elus sattunud ebaõnnestumisi. Niiviisi käitudes projitseerivad nad endast sageli valelikku pilti justkui tugeva enesehinnanguga inimestest.
Häire avaldumine
Üldisemalt võib isiksushäireid käsitleda ka arenguetappidena, mis saavad oma alguse lapsepõlves, nooruses või kõige hiljem varajases täiskasvanueas. Psühhiaatrilise või somaatilise haiguse põhjustatud pikaajalise stressi tagajärjel tulenenuid muutusi küpsemas eas nimetatakse muutusteks inimese personaalsuses. Piiri tõmbamine isiksushäirega ja normaalselt käituva inimese vahele on suhteliselt keeruline, kuna ka psüühiliselt tervete inimeste käitumises võib leida (eriti stressirohketes olukordades) käitumist ja hoiakuid, mis on omased pigem iseloomuhäirega inimestele.
DSM-IV kriteeriumid
DSM-IV klassifikatsiooni järgi on nartsissistliku isiksushäire kandjatele iseloomulikud liialdatud ettekujutus oma tähtsusest, vajadus saada teiste imetluse objektiks ning empaatiavõime puudumine. Tegemist on psühhiaatrilise diagnoosiga, milles peavad realiseeruma vähemalt viis haigussümptomit:
• inimene peab ise end tähtsaks ehk ta liialdab ja suurendab oma saavutusi;
• keskendub luuludele enda piiritust edust, jõust, ilust või suurest armastusest;
• usub siiralt, et ta on nii ainulaadne ja erakordne, et temast ja ta mõttemaailmast suudavad aru saada ainult teised märkimisväärsed inimesed või institutsioonid;
• nõuab rõhutatult enda imetlemist;
• usub õigusse saada erikohtlemise osaliseks;
• kasutab teisi inimesi enda huvides ära;
• empaatiavõime puudumine;
• on teiste peale kade (või usub, et teised kadestavad teda);
• käitub üleolevalt ja häbenematult.
Milloni alatüübid
Psühholoog Theodore Millon eristab nartsissistlikus isiksushäires nelja alamtüüpi:
• “Põhimõttelage nartsissist” (antisotsiaalsed jooned): hoolimatu, amoraalne, ebasotsiaalne käitumine;
• “Elitaristlik nartsissist” (nö puhta tüübi variant): elitistlik ellusuhtumine, eeldab privileege, kasutab ära tutvusi oma eesmärkide saavutamiseks, tema poolt esitatud fassaad pole tõene;
• “Armuihaline nartsissist” (histrioonilised jooned): Don Juani tüüpi inimene, valmis hurmama, hedonistlik, patoloogiline valetaja;
• “Kompensatoorne nartsissist” (negativistlikud ja vältivad jooned): pöörab enda sisemise alaväärsustunde ülbuseks/üleolevaks suhtumiseks.
Ravi
Nartsissistlikku isiksushäiret on üritatud ravida psühhoteraapia ja ravimite abil. Isiksushäirete ravimist psühhoteraapia ja preparaatide abil on senini uuritud vaid vähesel määral.
Isiksushäirete esinemine hakkab pärast 30. eluaastat vähenema. Seda on püütud seletada inimese küpsemisega täiskasvanuks saamisel ning samuti sellega, et teatud tüüpi isiksushäiretega inimestel – sealhulgas nartsissistliku häire kandjatel – suureneb vananedes ka surmasaamise risk.
Kirjandit kirjutades märgi tekstis endale sobivad tsitaadid (ümber ära kirjuta).

Nele Tasane
Rännakuminutid suhtedünaamikaga
1) paranda õigekirjavead 2) kirjuta kokkuvõtlik järelm sellest materjalist
Empaadile on parimaks õpetajaks nartsissist. Sest ainult nartsissist saab empaadi välja sellest lõputust “maailma ära päästmise” rattast. See on ego muster – soov kõiki päästa, enda eest sel moel põgenedes – kuna tegelen teistega, siis pole lihtsalt aega enda jaoks (jess!).
Nõnda tormab empaat ka nartsissisti päästma. Ning osutub tollele mõnusaks ampsuks! Sest nartsissist ei vaja päästmist. Või kui isegi vajaks, siis päris kindlasti ta seda ei tunnista.
Ta on üldjuhul väga sügavate lapsepõlve haavadega, seetõttu ka ebareaalsete kaitsemehhanismidega ehk kohutava käitumisega. Vahel. Seal vahede vahel aga üliarmas, karismaatiline, j u m a l i k. Kuni ego jälle kaitsesse läheb ja ta ennast kohutaval moel väljendama hakkab.
Empaat vaatab seda meeletu kaastundega! Pole võimalik, et muidu nõnda äge inimene nii ennast(ja teisi-)hävitavalt käitub, mõtleb ta Mõistab, et nartsissistil on sügavad lapsepõlvetraumad ja as(t)ub kõhklematult (tulle) neid parandama ja lahendama.
Nartsissist aga jätkab oma kätteõpitud mustris toimimist. Teda väga ei huvita mingi päästmine. Ausalt öeldes ei huvita teda ka see empaat. Talle meeldib lihtsalt imetlus, tähelepanu ja tema isiku ümber sehkendamine. Samuti jätkab ta ka oma kaitsepositsioonis kõige ja kõigi mahategemist. Sest kui sina oled all maas, siis mina olen üleval, nii ta mõtleb. Helgematel hetkedel kurvastab (vist) ise ka oma käitumise pärast ja tõstab empaadi hellalt üles, päris kõrgele (see on see kui ta on üliarmas, et mitte öelda jumalik). Et siis järgmisel hetkel ta jälle sealt alla lüüa.
Empaat ei suuda seda kõike uskuda. Kuidas ikkagi nii tore inimene saab nii kohutav samaaegselt olla!? Ta ei kaota lootust teda aidata. Seda saab muuta!!! No peab saama! Ava oma silmad, hakka lihtsalt… heaks! Mõtleb ta. Ise samal ajal ameerika mägesid mööda nartsissisti tempos ja juhatusel kihutades.
Ja siis käib pauk! Üldjuhul saabub viimane piir, mis lõpeb suure crashiga, empaadile. Sest enne Suurt Pauku ta lihtsalt ei jäta oma lootmist ja päästmist. Pärast pauku saabub tervenemise aeg. Kui kaua see kestab sõltub sellest kui tugev on empaadil sünniga kaasasaadud vaim. Igal juhul on ta täielikult iseend kaotanud, ta ei tea kes ta on ja mida tahab. Vaevu mäletab ta oma varasemat enesekindlust, ta tunneb end nõrga ja ärevana.
Kedagi päästa ta sellises olekus päris kindlasti ei suuda.
Nii saabub aeg, mil empaat hakkab lõpuks tegelema iseendaga. Enda päästmisega. Ta vaatleb end, tuhnib lapsepõlves, tormab mööda terapeute, loeb riiulitäie eneseabi raamatuid, aga miski ei aita. Selgub, et aitab vaid aeg ja MITTE MIDAGI tegemine.
See on empaadile väga uus olek. Harjumine sellega, et ta ei tee mitte midagi ja ei päästa/õpeta/juhenda/toeta/julgusta/ kedagi võtab omajagu aega. Aga kuna tal on kohtumisest nartsissistiga niikuinii paanikahood ja ärevus ja supermadal enesehinnang, siis ega tal muud teha pole kui lihtsalt kõigega leppida.
Ja siis ühel päeval, kui on hulk vett merre voolanud ja mitu korda jõulusid ning jaane peetud, on empaat koju jõudnud. Puhtasse iseenda olemisse. Sellisesse kus pole enam SUNDI ennastunustavalt maailma aidata. Kus ta kunagi enam ei unusta iseennast. Ta on läbi selle kogemuse näinud ära kõik 256 tooni süsimustast lumivalgeni, eelkõige selle tumedama otsa, millest tal varem suurt aimu polnud. Ta on saanud tervikuks.
Aga miks ta (vaeseke) peab just nartsissistiga selleks kohtuma? Sest mitte KEEGI teine ei suuda saata empaati samasse kohta. Mitte keegi. Sest empaadid on lihtsalt nii head, nii lahked, nii abivalmid.. Nii KENAD. Neile ei öelda isegi tavalisi asju väga otse. Rääkimata sellest, et tema ego lammutada suudetaks. Seda suudab vaid padunartsissist. Empaadil on väga palju allasurutud viha sees ja nartsissist aitab selle välja ventileerida.
Mida nartsissist sellest kõigest saab seda ma ei tea. Tegemist on huvitava piirialase käitumishäirega, mida nad ise ei taju, seega ei saa neid ka väga uurida, sest nad üldjuhul ei tee koostööd.
Ning muidugi ei ole üks hea või teine halb, tangot tantsitakse ikka alati kahekesi. Ja kui ühel hetkel suudetakse näha suurt pilti miks see kõik juhtus, siis ilmub (vähemalt) empaadi südamesse suur tänu. Ta on sellest palju õppinud. Ta tunneb iseend ja ei pea heaks enesetundeks enam otsima heakskiitu (mida ta varem sai vajalik olemise eest) väljastpoolt.
Küll aga mäletab ta igavesest ajast igavesti millised on nartsissismile viitavad punased lipud, mis ameerika mägedele viivad. Ja nagu empaadile omane, tahaks ta inimkonna päästmise mõttes kõiki selle eest hoiatada, seda kogu maailmaga jagada
See on selline must-valge kirjeldus empaadi-nartsissisti perfektsest match-ist. Elu on loomulikult oluliselt kirjum (või hallim).
Veel on oluline teada, et empaadi-nartsissisti koostöö ei leia aset ainult paarisuhtes, vaid ka näiteks õpilase ja õpetaja, ülemuse ja alluva, guru ja tema järgija, lapsevanema ja lapse, jpt vahel. Kui sügav saab olema protsess sõltub sellest kui suurt transformatsiooni empaat vajab. Mõni teeb korraga kogu töö, teine kohtub regulaarselt pisinartsissistikestega.
Sellised huvitavad mõtted tekkisid mul täna päikese all jalutades
Ja muidugi taevaste kokkulepete tasandil on kõik fine!

See on minu lugu!

Kati Murutar saatis enda ja Piia Padari kolme aasta töö käsikirja mulle tutvumiseks päeval, mil „love-of-my-life“ siit Hispaaniast ära viidi ning mu sõbrad hakkasid minu tagasi ellu äratamiseks mu kodus kapitaalremonti tegema.
Jahmusin suguõdede loodud mahukat teost lugedes: see on minu lugu!
Seejärel sain aru, kui sarnased me kõik oleme – raamatus on kokku punutud kümnete ja kümnete temakeste stoorid, mis jutustavad vaimse ja füüsilise vägivalla kogejate sisemisest ilust ja valust ning meie kõigi „süvariik“ on ühesugune: kõigepealt ei usu me ise ka, et see on päriselt – kui sinine silm on saanud tavaliseks meigi stiiliks, varjame viimase võimaluseni teiste eest, sest peame ennast süüdlaseks, ärateeninuks – abi järele pöördume, kui elu on reaalselt ohus. Kui siiski.
Saatsin raamatu autoritele fotod oma ülestaotud näost, millele lisaks pälvisin ka lukutahapaneku ning samal ajal mu telefoni ja arvuti kaudu minu identiteedi varguse. Pidin politsei korduva sekkumise järel lähenemiskeelu saavutanult endale uued numbrid ja profiilid soetama.
Minu eks(itus) ütles korduvalt: „Sa oled sama hull kui Murutar.“
Lisaks – ilmselt oma hinna kruvimiseks – kirjeldas, kuidas erinevas eas naised on püüdnud teda võrgutada või suisa vägistada. Nüüd – tagasi Eestis – kirjeldab ta kindlasti ka mind kui võrgutajat ja vägistajat. Tegelikult ei söanda ma ilmselt veel kaua uuele suhtele mõeldagi: väidetavalt kulub maniakaalse-obsessiivse partneri põhjustatud traumast toibumiseks 4-7 aastat…
Võimalik, et mina ei osanud nartsissistist maniakaaldepressiivse psühhoterroristi ja vägivaldse vandenõuteooriate veeretaja fassaadi taha näha sellepärast, et olin seni olnud eluhellik. Samas – olles nüüd teemat põhjalikult uurinud tean, et egotistid-eneseimetlejad-sotsiopaadid pühendavad kogu oma vähese väe klantspildi loomisele. Energiat vampiiridel endal teatavasti ei ole, seega imevad nad partnerit salvates, sildistades, mustates ja pidevat segiajavat ajuudu tekitades su nii tühjaks, et hakkadki uskuma, kes ja mis kõik oled… Kuni ellujäämisinstinkt sunnib tegutsema.
Tulin aastate eest Hispaaniasse tööka ja hoidva mehega, kes oli nii normaalne ja harmooniline kaaslane, et hellitas mind ilmselt tõepoolest ära – kuni jättis mind leseks.
Eestist saabus justkui saatana enese sätitud ajastusega mind lohutama eriline, hurmav, tuntud…
Jah, ma teadsin, et too hr Imeilus oli aastaid sopajoodik, et kunstnik sai temast vanglas, et ja et…
Nagu Kati ja Piia raamatusse kogutud sajad stoorid, algas ka meie asi sajandi armastusloona. Mis siis, et ta keeras mu kodu seapesaks – loovisiksus ju! No tassis igasugust träni kokku – ta sai sealt inspiratsiooni ju! Tõstis mu sõpru elegantselt endale võttes minu tagaplaanile ja riputas tasapisi silte täis – jah, aga ma olengi mannetu ju…
Mesinädalate – õieti mõne by-the-book-klassikalise aasta – järel koorus minu kuulus kallim koletiseks. Tuju aina halvem, loovust üha vähem – mida enam tema enda asjad jamaks kiskusid, seda julmemaks ta esmalt sõnades, siis ka füüsiliselt muutus. Lisandusid sõgedad kõned Putinile ja Lavrovile – täitsa persses ühesõnaga.
Tema tütar kui professionaalne psühholoog on selgitanud, et varem või hiljem hakkavad geenid rokkima, ühtlasi on inimkonna seas praegu juba lokkamas vaimsete korratuste epideemia ning loomulikult aitab sajaga kaasa viin, mis on deemonitele ukseavaja – nagu ka narkootikumid.
Raevuhoogude vahel on tondid, keda ilmselgelt saatan ise elus hoiab, nii nunnud, et kõik andestavad neile kõik. Samas on nende pikalt ja piinarikkalt – ka kõigile ligikondsetele! – lahkujate ühine joon süvenev olmeline saamatus. Saanud lähenemiskeelu kolis minu õnnetus sõna otseses mõttes prügikasti. Jätkas sealt sotsiaalmeedias minu mustamist, sest selliste klaster-koletiste põhikävitaja on hirm oma fassaadi pärast.
Uuesti jooma hakates kodutuna suutis armukade saja kinnisidee ori ikka elegantseid fb-postitusi teha ning ka tagasi alkariks kukkudes kasutas jumalasõna kui relva mu vastu: „Sina oled Eeva, sina viisid mu põrgusse – nüüd pead kuuletuma, naine!“
Pantvangina, röövitud identiteediga, surnuks üüdistu-sildistatuna nägin vaid raevarite puhul tüüpilisi koletise silmi – reptiil ärkas, KEEGI TULI SISSE – ja jäigi. Temas elab terve leegion deemoneid – ja fassaadil on ta preester, filosoof ja tervendaja. Niiviisi vingerdab koletis kõigest välja – kohus, ment… Mitte kellegi hammas ei hakka selliste peale, keda ka siin raamatus leidub kümneid – mitmed mõistagi siiski ka naised.
Lapsed viisid issikese tagasi isamaale – kuna tal oli auga välja teenitud infarkt ja vist ka mingi kasvaja, pääses ta esmalt haiglasse ning seejärel kodutute varjupaika. Tööl ta mõistagi ei käi, aga KEEGI HOIAB ELUS – alati on mõni, kes peab sellistele annetamist kauniks, sest ei tea, et „vabal ajal“ peksab vaesekene varjupaiga segamini.
Märgilisena kirjutas üks selle raamatu prototüüpe oma ohvri auto peale minu monsteri nime…
Meil on veel sarnaseid mustreid – nööbime aegajalt, kui ärevus meie selja taga peetava koletise balli pärast eriti hulluks läheb, oma piinaja blokist lahti ja vaatame järele, mida ta seal teeb… ja siis vaatame hulga teraapilisi videoid peale. Ütlesin ju – see raamat on minust. Ja veel kujuteldamatult paljudest meist, kes VEEL oma tragöödiat salgavad ja varjavad. Lugege ennast!

Miks mina õpin eesti keelt IT/MT23

Härrased, meil on probleem: igaüks meist siin klassitoas ajab erinevat asja.
Õpetaja peab erinevatele inimestele kõikvõimalikel moodustel tegema selgeks eesti keele põhitõed ka siis, kui õpilasel ei ole mingit motiivi õppida ning siis, kui terav pliiats tahab kõrgkooli minna võõrsile. Õpilaste probleem seisneb selles, et väga väiksesse ruumi on kokku pakitud mitukümmend noort meest ja mõned tütarlapsed, kelle erineva taseme ja isiksusetüübi tõttu kannatavad kõik: võimekamad ei arene parimal võimalikul moel, tagasihoidlikumad tunnevad end ahistatutena – kokkupakitud inimesed kaotavad fookuse ja identiteedi.
Esimene põhjendus emakeele ja -meele õppimiseks on fakt, et ei ole muud valikut. Abiturient nii gümnaasiumis kui ametikoolis peab sooritama riigieksamid riigikeeles. Kuivõrd meie hulgas on mitu sõjapagulast, peame arvestama ka sellega, et nemad järele jõuaksid ning see paratamatus annab tundidele teise tempo.
Kogemused näitavad, et 2025. aastal käsitsi kirjutama sunnitud noor valutab: tal ei ole IT- ja nutiajastu valitsemise tõttu välja kujunenud ei kirjutamislihaseid ega käekirja. Väljakujunenud kirjutamisharjumuse saame omandada tšipitšipi abiga, eduelamus võtab maha puhta lehe hirmu ja mõttebloki.
Tsiteerigem kaaskursanti: „Hellnaa, ma tean, et minu erialal on kogu tööturu kõrgeimad palgad, aga esiteks ma ei tea, kuhu ma tööle minna tahan ja teiseks ei ole IT-inimestel eesti keelt peaaegu üldse vaja – see on kõige globaalsem ja ingliskeelsem valdkond üldse.“
Hüüdnime Räigelt Lilla kandev sädeinimene põhjendab meiemaise keele õppimise vajalikkust sellega, et teda ärritavad slaavi kliendid, kes tulevad autoteenindusse kirillitsas kleepsude ja muukeelsete nõudmistega, mille vastu parim kaitse on rünnak: nõudes vastaselt keeleoskust pead seda ka ise oskama.
Olenemata erialast suhtled sa oma pere ja sõpradega ikkagi eesti keeles ka siis, kui seda kaunist ja keerulist, eranditeküllast, hullumoodi raskelt käänatavat ja pööratavat konstruktsiooni kõneleb maailmas vähem kui miljon inimest. Uus-Meremaa venelased tõdevad sama, mida juudid ja eestlased: kõigist rahvustest on kujunenud üle Maa laotunud diasporaa.
Kui isegi noored suurvenelased kasvavad ingliskeelseteks, kuidas siis meie miniatuurne suveniirisarnane keelekene ellu jääb? Eesti koolid ja pered Rootsist Hispaaniani, USA-st Austraaliani omandavad koos meiega, Raplamaa Rakendusliku Kolledži entusiastidega maarjamaist keelt kui looduskaitsealust imetegu. Teame jah, et elusa keele reaalse omandamise ainus nipp on praktika: võõrsil olles aitab nii ETV kui Youtube’i maakeelsete videote jälgimine.
Lahendus sissejuhatuses sõnastatud probleemile – meie tase, motiivid ja võimekus on erinevad – on iseenese hoidmine pidevas eesti keele väljas. Kui sul on soov, vajadus ja siht mistahes keel, olgu see või hiina ja suahiili, pead selle sees pidevalt kümblema: laulud, õppevideod, dokumentaal- ja kunstilised filmid on sulle sellel lõpmatul teekonnal parimad kaaslased.

Nautigem protsessi! Enne või pärast läbipõlemist?

Kati Saara Murutar, edukohustusest ümberkasvaja

Läbipõlenu viib kõutšile-koodilugejale oma hingehinnalise raha, mille teenimise nimel ta läbi põleski. 11111 Evale, 30 tuhat Vishenile, 3000 Trofimoviga Andaluusiase ja tuhat ja… Respekt eneseväärtustajatele, kes küsida oskavad. Teelolijad võtavad piisamiseks – nii enesetunnetuse kui arvete maksmise tähenduses – vastu kõik tööd, mis ööpäevasse mahuvad. Püüavad rügades jõuda tulemuseni, mis võimaldab vähem või üldse mitte töötades õnnelik olla. Gurude ja treenerite juurde aga minnakse protsessi nautimist õppima. Andaluusiasse vaikima, Egiptusesse galaktikaga ühenduma… Minul podisevad selleks, et peatada paaniline pärdik peas, erinevad teejuhid Youtube’is tööde all, mis põrgivad: „Eile oli vaja! Vähe! Veel!“
Olles dresseeritud kihutama tulemuse poole jookseme amokki üle issenese, meil ainsana olemas oleva siin-ja-praegu hetke. Eckhart Tolle manitseb, shaolini mungad rahustavad, protsessi nautimise asemel tulemuse suunas tungelnud kaasteeliste jada-lahkumine hoiatab.

Jäämegi õppima?
Inimkond on aastatuhandeid piitsutatud tulemussportlasteks, nii et edukohustus on meil DNA-s. Teades, et multitasking = multipasking ning et ühelt lambalt mitut nahka ei saa, pressime, kuni nõrkeme. Rahunemise asemel skrollime uudiseidpidi ja rullime meediamuda sees. Me ise suuname hirmu kui kõige kindlama relva iseenese vastu ning jookseme enesekogumise asemel heitunult tagasi tööle. Sprinditempos maraton lõpeb teadagi, millega.
Nii nutiajastu kui ka ärevad sündmused kogu planeedil killustavad ja katkestavad meid lisaks sellele, kui halastamatu kangelaslikkusega endale puid alla paneme, kuni neuroosiaia kuningannadeks puhkeme. Või närbume.
Trust the process oskuse kohta ütleb Tradehouse: „Inimesed, kes praktiseerivad mindfulness’i, naudivad rohkem protsessi, kogevad vähem survet „hästi esineda” ja „tulemusi saavutada”.“
„Tuleb lihtsalt pliiats või pintsel kätte võtta ja hakata tegema, mitte mõelda sellele, milline lõpptulemus tuleb, vaid lihtsalt nautida protsessi ennast,“ ütlesid kunstitudengid ERR Kultuuris.
Wikipedia selgitab, mis üldse on see, mille nautimise poole püüdleme: „Protsess on nähtuste ja asjade teatava tulemuseni viiv muutumine. Muutumise laadi poolest võivad protsessid olla seaduspärased või seaduspäratud (stohhastiline ehk juhuslik protsess).
Protsessi võib mõista ka kui entiteedi seisundite muutumist ajas. Seisundi muutusi iseloomustavad entiteedi omaduste, tunnuste ja omistuste (atribuutide) muutused. Protsessid võivad olla nähtavad või nähtamatud, tuntavad või tundmatud.“
Kuidas me oma nüüd-hetke tuksi keerame? Sul on plaanis maasikad ümber istutada, aga Jumal naerab, kui inimene plaane peab ning vihma valab. Oma tubaste töödega mõnnatamise asemel vahid aknast vihma kui vaenlast, tingid tulutult taevaga.
Oma kodukontoris, mis ju arvuti nii paljudele meist ongi, saad oma asjade nohistamise sekka kutseid pidudele, esietendustele, vaikuselaagrisse, meditatsioonirännakule – aga projekti tähtaeg või trimmer käsib ja pangakonto seis keelab.
Mõistagi proovid veel rohkem tööd teha, et tubliolemise vahele meeli lahutada ja neuroosi jahutada, ent niiviisi kujuneb rabistamine homse arvelt, mis lõpeb varem või hiljem haigusega. Saad lage vahtides järele mõelda, mis ja kus nüüd üle ääre ja nihu läks.

Kohanemine kui keskne oskus
oli ennemuiste intelligentsuse tunnus, nüüd suisa ellujäämise eeldus. Piret Jamnes (Fontes): „Edasiliikumine soovitud suunas nõuab nii energiat kui õiget momentumit. Kui asjad ei lähe nii nagu loodetud, tuleb kiiresti analüüsida võimalusi ja leida uus strateegia edasiliikumiseks või kohanemiseks. Positiivse hoiaku säilitamine ebakindlas olukorras ehk siis lootusrikas tegutsemisvõimet säilitav ja konkreetseid metoodikaid rakendav kohanemine näib olevat lähiaegadel edu võti.“
Igaühele sokutatakse kätte talle kõige arusaadavam võti. Olude ja kordade tõttu oli mul vaja oma kodus paar majakest lammutada. Avastasin neid prussivirnaks taandades, et ükski neist ei olnud minu jaoks. Laagrite-laste-koolituste… Mitte-minu ehitised kehastasidki teiste elude elamist. Ehitame tekkinud materjalist mulle toa – see on nagu mu enese kohanemise sümbol, parimas mõttes enesekeskseks teisenemine. Ühtlasi õpetab protsessi venimine tegelikku kannatlikkust: kuna head ehitajad kui uue Eesti defitsiit on mitmekordselt üle bukitud, jõuab järg minuni oktoobris. Seni harjutan oma kodu nägemist igal hetkel paigas pesana, mitte pooliku objektina, kus on tulemas kopa- ja kraanamanöövrid, pleki- ja elektrimöll.
Rahulik go with the flow ei käi „seitse ühe hoobiga“ rapsides, niiviisi käkerdavad kilplased ja kratid. Keskmes ja teadvel inimene kulgeb igal hetkel nii, nagu sõnastab Cambridge Dictionary: „Nonchalantly engage in a situation without trying to change it or assert control over it.“ (kohane vastuhakuta olukorraga püüdmata seda muuta või kontrollida)
Selleks, et oma elu mitte Kafka „Protsessi“ moodi painajaks elada, usu Grammardiary öeldut: „Go with the flow“ is an idiomatic expression that encourages adapting to circumstances rather than resisting or trying to control them.“ (piltlikult öeldes kohane asjaoludega püüdmata neile vastanduda ega kontrollida)
Ehitamine on selles mõttes jõulisim fookusesse õpetaja, et sooritused on õiges järjekorras, ühtki redelipulka vahele jätta ega vastupidiselt mehkeldada ei saa ning vanarahvaski teab: kaua tehtud kaunikene, ruttu tehtud rumal töö.

Molutamise hõrk kunst
Orientaaltarkus kinnitab: kui teed, mida armastad, ei pea sa päevagi töötama. Õigel teel olemist kinnitab pisiasi, et tõused hommikul voodist mõnusa õhinaga. Samas ei kihuta kõike korraga korraldama – liiga palju aknaid arvutis ühe korraga lahti, reha ühes ja mootorsaag teises käes, on juba keskpäevaks ämber peas ja sang jalge vahelt läbi. Kindel ja kiire läbipõlemine.
Viimses tekstis, mille sõjalendur Exupery enne viimset allakukkumist kirjutas, kordas ta otsekui üle, mida sisemine laps Väike Prints mäletas: hea Looja, õpeta mulle väikeste sammude astumise kunsti.
Luues koos mitme vägeva daamiga teost „Naisena sündinud 40 aastat hiljem“ jutustame ühes peatükis nii romantiliste, investeerimise, krüptondamise kui justkui-väärikate ettevõtete õnge otsa mineku vältimisest. Selle peatüki kangelanna on õppinud pärast vägevaid prohmakaid endalt – ja oma sisemiselt lapselt hommikuti küsima – mida ja kuidas ma täna teha tahan. Kohustuste hulgast valimise võimalus on juba pool naudingut. Vägivallaohvrite kogemusnõustaja Piia Padar omakorda kasutab rahustavat väljendit „omas tempos“ nagu mantrat.
Meie kliima ja kultuuri taustal on Fred Jüssi soovitatud molutamine kõige keerukam kunst ka siis, kui seda zennilt mediteerimiseks nimetada. Nagu Peep Vain oma uuemates koolitustes tõdeb, kibeleme head lapsed olema ka siis, kui vanemad on juba lahkunud. Pangalaen-autoliising-elektriarve-toidukorv sunnivad paratamatult tubliks igiliikuriks.
Õnneks on meile kirjutatud ja tõlgitud õnneliku lõpuga muinasjutulaadsed tooted elust enesest. „Kunksmoor“ – Aino Perviku testament elu võimalikkusest elu lõpuni. „Vanaema õunapuu otsas“ (Mira Lobe) ning „Vanaema ja 8 last metsas“ (Anne-Catherine Vestly) nagu lubadus, et kõigi sigade ja kägude, droonide ja atentaatide kiuste on mingi osa maailmast siiski veel elamiskõlblik. Tänu neile julgeme uskuda, et on mõtet ennast väärika ea poole õppida-õppida-õppida.
On jah muretsemine nagu kiiktool, milles paigal õõtsudes palvetame, et juhtuks see, mida ei taha. Mul on iseenda jaoks nipp, kuidas endale protsessi nautimist võimaldada. Iga hirmutav ja ebameeldiv ülesanne tuleb kohe ja kõigepealt lahendada, et igasugune energeetiline side sellega katkestada. Voolamise telg on truudus. Hingerahu südames on fookus. Iseenesega sõber olla aitab lihtne ja loomulik distsipliin.
Ahjaa, kas ma tahaksin Andaluusiasse vaikima, Pädastesse koode lugema, Egiptusesse galaktilise föderatsiooniga suhtlema? Kui tahaksin, siis läheksin. Praegu loon omas tempos – kohati endale uues ja tundmatus vaibis – kodu. Järgmiseks võib go-with-flow vabalt näiteks Islandile viia ning kuna kaugelt paistab paremini, toon iga päev uue iseenese ikka koju tagasi. Luban.

Raplamaa Rakenduslik Kolledž

Kati S. Murutari tööplaan 2025/2026 õa

Töökavad 2025/2026

Kursused
1. 7.-8.klassi tasandusõpe
2. 9.klassi eesti keel
3. 9.klassi kirjandus
4. 10.-12. klassi ja ametikooli I-III kursuse kirjandus
5. 10.klassi ja I kursuse eesti keel
6. 11.klassi ja II kursuse eesti keel
7. 12.klassi ja III kursuse eesti keel
Moodulid

8. Avalik esinemine – IT
9. Kogukonna projektid – IT
10. Eestikeelsed lepingud – IT
11. Eestikeelne dokumentatsioon – IT
12. Eestikeelne süsteemihaldus, majutuskeskkond – IT
13. Erialane eesti keel – IT
14. Kompleksülesanded – IT
15. Arvutivõrgud – IT
16. Programeerimise alused IT
17. Praktikapäevikute korrastamine
18. Lõputööde vormistamine
19. Praktiliste- ja loovtööde vormistamine ja kaitsmine
20. Massikommunikatsioon
21. KV25 tasandusõpe

*

8. klass – eesti keel – 70 tundi

Suuline ja kirjalik suhtlus
teeb kuuldu ja loetu kohta suulise ja kirjaliku kokkuvõtte, käsitsi või arvutil;
märkab tekstides ja suhtluses tehtavaid keelevalikuid;
annab kaaslase tekstile tagasisidet, põhjendab ning avaldab viisakalt ja asjakohaselt arvamust ja seisukohta nii suuliselt kui ka kirjalikult;
esitab kuuldu ja loetu kohta täpsustavaid ja kriitilisi küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi;
väitleb eakohastel teemadel ja teeb väitluse tulemusel järeldusi ja üldistusi;
analüüsib virtuaalsuhtluse olukordi.
Suuline ja kirjalik suhtlus
Kuuldust ja loetust kokkuvõtte tegemine. Märkmete tegemine kuulamise ajal, asjakohaste küsimuste esitamine. Suulise arutelu tulemuste kirjalik talletamine. Märkmete tegemine käsitsi ja arvutil. Konspekt. Märksõnade valik ja funktsioon. Üksteise konspektide lugemine ja täiendamine.
Üksteise tekstide tagasisidestamine viisakalt, nii suuliselt kui ka kirjalikult. Kaaslase julgustamine, kiitmine, parandusettepanekute pakkumine.
Väitlus, väitluse reeglid.  Vestluspartneri väite ümbersõnastamine, selle kohta küsimuste esitamine. Oma hinnangu andmine. Argumendi ja vastuargumendi esitamine. Järeldamine ja üldistamine. Väitlemine rühmas.
Virtuaalkeskkonna suhtlussituatsioonide analüüsimine.

Teksti vastuvõtt
tunneb olulisi teabe- ja meediatekstide liike, nende kasutamise võimalusi ja ülesehitust;
loeb ja kuulab sihipäraselt, valib sobiva lugemisstrateegia, analüüsib kriitiliselt mitmesuguseid teabe- ja meediatekste;
osundab teabetekstide keelelisele eripärale lugemise ajal;
kirjeldab meedia eesmärke ja olemust, võrdleb eri meediaväljaandeid ja kanaleid ning nende kasutusvõimalusi ja eesmärke;
kontrollib loetud tekstides fakte, esitab kriitilisi küsimusi, eristab libauudist uudisest;
märkab kujundlikku keelekasutust mõjutusvahendina;
Teksti vastuvõtt
Teabetekstide (õpikutekst, populaarteaduslik tekst, entsüklopeedia jne) eesmärk, tunnused ja ülesehitus. Populaarteadusliku keelealase artikli lugemine, teabe  vahendamine kaaslastele. Loovtöö aluskirjanduse leidmine, lugemise eesmärgistamine, loetava teksti ülesehituse tundmine.  Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja tõlgendamine. 
Meediaeetika kesksed põhimõtted. Sõnavabaduse põhimõte ning selle piirangud. Meedia võimalused ja eesmärgid tänapäeval. Meediakanalid: televisioon, raadio, veeb. Kvaliteetajakirjandus, kultuuriajakirjandus ja meelelahutuslik meedia. Eri väljaannete võrdlemine.
Meediatekstide põhiliikide meenutamine ja võrdlemine eri meedia kanalites ning väljaannetes.  Arvamust vahendavate tekstide võrdlemine ja analüüs: arvamuslugu, essee, arvustus. Peamised retoorilised võtted arvamustekstides, keelelised mõjutamisvõtted. Kriitiline lugemine. Autori seisukoha leidmine ja ümbersõnastamine ning enda hinnangu sõnastamine. Fakti ja arvamuse eristamine, faktide kontrollimine. Libauudise äratundmine.

Tekstiloome
leiab tekstiloomeks vajalikku teavet raamatukogust ja internetist; valib kriitiliselt alustekstid ning osundab neid sobivas vormis;
kirjutab enda tekste prtosessikeskselt: kavandab teksti, võtab arvesse tagasisidet, toimetab, viimistleb, avaldab teksti sobival viisi;
valdab erinevaid alusteksti kasutamise võtteid;
oskab eesmärgipäraselt kirjutada loovtööd, kirjandit, valitud meediateksti ja arvamuslugu.

Tekstiloome
Alustekstide (meedia- ja teabetekstid) põhjal kirjutamine. Alusteksti põhjal kirjutamise eeltöö: mõtete leidmine loetud tekstidest, enda mõtetega sidumine. Teema ja peamõtte sõnastamine. Kava koostamine, mustandi kirjutamine. Tagasiside mustandile. Teksti ülesehitus ja sidusus, teksti liigendamine. Alusteksti kasutamise võtted: tsitaat ja referaat. Parafraseerimine. Alustekstist saadud mõtete väljendamiseks vajalike keelereeglite ja väljendusvahendite kasutamine. Teabeallikatele ja alustekstidele viitamise võimalused. Intellektuaalomand.
Valitud žanris faktipõhise meediateksti kirjutamine: materjali kogumine, infoallikad. Teksti ülesehitus ja sobivate keelevahendite valik. Eeskujutekstide analüüs, eesmärgi, sihtrühma ja avaldamiskoha valimine. 
Arvamusloo kirjutamine: eeskujutekstide analüüs, eesmärgi, sihtrühma ja avaldamiskoha valimine. Põhiseisukohtade esitamine, teksti ülesehitus ja sidendus, sobivate keelevahendite valik. Kaaslase teksti tagasisidestamine, enda teksti ümberkirjutamine ja toimetamine kommentaaride põhjal. Teksti avaldamine.

Keeleteadlikkus
nimetab eesti keele murdeid, toob näiteid murdekeele eripäradest;
nimetab oskuskeeli, kasutab oskussõnastikke ja teab erialamärgendi tähendust sõnastikes;
kirjeldab algustsäheõigekirja reegleid, eristab ametlikku ja mitteametlikku konteksti algustähe valikul;
nimetab sõnaliike, leiab need lausest ja toob sõnaliikide näiteid;
teab eesti keele lauseehituse peajooni; tunneb keelendite stiiliväärtust;
leiab õigekirjajuhiseid keeleallikatest;
rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates;
kirjeldab lause suhtluseemärki, määrab lauseliikmed;
selgitab rind- ja põimlause erinevust, leiab rind- ja põimlause osad, sidendid ning kasutab neid korrektselt ja eesmärgipäraselt;
kirjavahemärgistab liht- ja liitlauseid, segaliitlauseid, otsekõnega lauseid, põhjendab sidendi ja märgi valikut;
valib konteksti otsekõne, tsitaadi või kaudkõne, märgib need kirjas korrektselt.
Keeleteadlikkus
Eesti keele erikujud. Murded. Oskuskeeled. Valdkonna oskussõnastike kasutamine. 
Algustäheõigekiri
Algustähe reeglite leidmine EKI teatmikust jm allikatest, saadud teabe kasutamine. Nimi, nimetus ja pealkiri. Isikud ja olendid; kohad ja ehitised; asutused, ettevõtted ja organisatsioonid; riigid ja osariigid; perioodikaväljaanded; teosed, dokumendid ja sarjad; ajaloosündmused; üritused; kaubad. Ametliku ja mitteametliku konteksti arvestamine algustähe valikul.
Sõnaliikide meenutamine: tegusõnad, käändsõnad (nimi-, omadus, arv- ja asesõnad) ning muutumatud sõnad (määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnad). Määr- ja kaassõnade eristamine. Liit-, ühend- ja väljendtegusõna.
Lauseõpetus ja õigekiri
Lause. Lause suhtluseesmärgid. Lause vahetud moodustajad e fraasid. Fraaside ja sõnaliikide seosed. Lauseliikmed: öeldis, alus, sihitis, määrus ja öeldistäide. Täiend. Lauseliikmete määramine. 
Rinnastusseos. Koondlause. Korduvate eri- ja samaliigiliste lauseliikmete ning täiendite kirjavahemärgistamine. Lisandi ja ütte kirjavahemärgistamine ning kasutamine lauses.
Liht- ja liitlause. Keerulisemad segaliitlaused. Lauseskeemid. Rindlause. Rindlause osalausete ühendamise võimalused, rinnastavad sidendid. Rindlause kirjavahemärgistamine. Põimlause. Pea- ja kõrvallause. Põimlause kirjavahemärgistamine. Segaliitlause ja selle ehitus. Lauselühend kui lause tihendaja. Lauselühendi funktsioon ja sobivus eri teksti liikidesse. Lauselühendi komastamine. Lauselühendi asendamine kõrvallausega. Sõnajärg lauses ja fraasis.
Otsekõne, kaudkõne ja tsitaat. Nende kasutus ja õigekiri. Otsekõne, kaudkõne ja tsitaadi valimine enda teksti. Otsekõne ja kaudkõne võrdlemine, otsekõne muutmine kaudkõneks ja vastupidi.
*

EESTI KEELE TÖÖKAVA 9. KLASSILE

Tundide arv: 2 nädalatundi, kokku 70 tundi õppeaastas

Kasutatav õppekirjandus: Ratassepp, P. Mõtetest tekstini. Eesti keele õpik 9. klassile. I ja II osa. Avita, 1913. Ratassepp, P. Mõtetest tekstini. Eesti keele töövihik 9. klassile. I ja II osa. Avita, 1913. Kasutatav lisamaterjal ÕS, http://www.eki.ee/dict/qs. Sünonüümisõnastik, http://dict.ibs.ee/syn. Eesti keele ortograafia, http://www.eki.ee/books/ekk09. Eesti Keele Instituudi keelenõuvakk, http://keeleabi.eki.ee/?leht=4.
Kasutatav põhimaterjal: õpetaja koostatud programmikesksed tekstid.

Põhikooli riikliku õppekava läbivad teemad on:
1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid; 2) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele; 3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele; 4) kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis; 5) teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi; 6) tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas; 7) tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele; 8) väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

Õpitulemused
Klassi lõpetamisel õpilane: 1) suuline ja kirjalik suhtlus  esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid;  suudab asjalikult sekkuda avalikku diskussiooni meediakanalites, üritustel ja mujal; kommenteerib veebis asjakohaselt; 2) teksti vastuvõtt  loeb ja kuulab avaliku eluga kursisoleku ja õppimise või töö eesmärkidel ning isiklikust huvist; rakendab lugemise ja kuulamise eri viise ja võimalusi;  loeb ja kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ja arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpi- ja elutarbelisi tekste;  valib teadlikult oma lugemisvara;  suudab teha järeldusi kasutatud keelevahenditest, märkab kujundlikkust; 3) tekstiloome  leiab tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või suusõnalist teavet raamatukogust ja internetist; valib kriitiliselt oma teabeallikaid ja osutab nendele sobivas vormis;  oskab eesmärgipäraselt kirjutada kirjandit; asjalikke kommentaare ja arvamusavaldusi;  oskab kirjutada elulugu, avaldusi, seletuskirju ja taotlusi;  seostab oma kirjutise ja esinemise sündmuse või toimingu eesmärgiga ja teiste tekstidega;  vahendab kuuldud ja loetud tekste eetiliselt, sobiva pikkuse ja täpsusega; 4) õigekeelsus ja keelehoole  väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja maailma keeltest; suhestab keeli teadlikult, tajub nende erinevusi;  edastab võõrkeeles kuuldud ja loetud infot korrektses eesti keeles ja arvestades eesti keele kasutuse väljakujunenud tavasid;  leiab oma sõnavara rikastamiseks keeleallikatest sõnade konteksti-tähendusi, kasutusviise ja mõistesuhteid;  tunneb keelendite stiiliväärtust; oskab keelendeid tekstis mõista ja kasutada;  tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasi õppides.

Hindamine:
Õppija on klassi läbinud ja lõpueksamiks valmis, kui on kohal viibinud vähemalt 50% tundides,
järele teinud vähemalt 75% materjalidest ning andnud nii tunnis kui töödes endast parima.

*

KIRJANDUSE TÖÖKAVA 9. KLASSILE

Tundide arv: 2 nädalatundi, kokku 70 tundi

Kasutatav õppekirjandus: Nahkur, A. Sokk, M. Sõna lugu. Kirjanduse õpik. 9. klass. Tallinn: Koolibri, 2003. Nahkur, A. Sokk, M. Sõna lugu. Kirjanduse töövihik. 9. klass. Tallinn: Koolibri, 2003. Kasutatav lisamaterjal Nahkur, A. Sõna lugu. Kirjanduse CDd kuulamisülesannetega. Tallinn: Koolibri, 2003. Telelavastus „Pisuhänd“ (E. Vilde näidendi järgi). Film „Karu süda“ (N. Baturini romaani ainetel). Film „Nimed marmortahvlil“ (A. Kivikase romaani ainetel) Luulekogud. http://www.folklore.ee/Berta/ Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute veebilehekülg: http://portaal.eki.ee/keelekogud.html. Lõiming õppekava läbivate teemade ja teiste õppeainetega
Tüvimaterjal on pidevalt täienev originaaltekstide valimik õpetajalt.

Põhikooli riikliku õppekava läbivad teemad on: 1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine, 2) keskkond ja jätkusuutlik areng, 3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, 4) kultuuriline identiteet, 5) teabekeskkond, 6) tehnoloogia ja innovatsioon, 7) tervis ja ohutus, 8) väärtused ja kõlblus. Lõimingut õppekava läbivate teemade ja teiste õppeainetega võimaldab õppekava kasvatuseesmärkide taotlemine, õpioskuste arendamine, õpitu seostamine eluga, õppekäigud, raamatukogu ja interneti kui teabekeskkonna kasutamine, ainetevahelised projektid, paikkonna tuntud kirjanikule või luuletajale pühendatud üritused; loetavate teabe- ja kirjandustekstide sisu ja õppemeetodite sobiv valik, samade kirjanike loomingu käsitlemine. Lõimimist kunstiainetega võimaldavad rolli- ja lavastusmängud teose põhjal, raamatu illustreerimine, luule viisistuste või taustmuusika kuulamine meeleolu loomiseks jm. Kirjanduse lõimimist teatri- ja filmikunstiga võimaldab telelavastuste ja filmide vaatamine ning lühiarvustuse kirjutamine. Kohustuslik kirjandus Riiklik õppekava näeb ette, et õpilane loeb õppeaasta vältel läbi vähemalt neli eakohast ja eri žanris tervikteost (raamatut). Kui õpilastel on huvi ja raamatud kättesaadavad, võib lugeda ka kolm või kaks teost veerandis. Oluline on, et õpetaja leiaks aega teose lugemist motiveerida, nt näidata klassis teose tiitellehte, illustratsioone, anda vihjeid tegevusele, lugeda motiveeriva katkendi jms. Kohustuslikult loetavad teosed on: 1 1) L. Koidula „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“, 2) A. H. Tammsaare „Kõrboja peremees“, 3) A. Kivikas „Nimed marmortahvlil“, 4) K. Reimus „Haldjatants“, 5) üks teos vabal valikul (soovitavalt noore eesti autori teos), 6) ühe tänapäeva eesti luuletaja luulekogu. Hindamine Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste ning kirjalike tööde alusel. Kirjalike ülesannete puhul parandatakse ka keelevead, kuid valdavalt arvestatakse töö sisu. Omaloominguliste tööde puhul hinnatakse lisahindega sisulist ja esteetilist aspekti. Õpitulemusena hinnatavad tööd ja tegevused:  arutlevad, kirjeldavad või jutustavad kirjandid vähemalt kord õppeveerandis;  lugemiskontroll (lugejakaardi täitmine) ja tunnitöö (töölehed) ühe kogu klassile ühise teose käsitlemisel kord õppeveerandis. Tervikteose lugemise käigus täidab õpilane lugejakaardi ühisaruteluks vajalike küsimustega ;  ühe vabalt valitud teose autori, sisu (tagakaane tekst), tegelaste, probleemi ja sõnumi tutvustamine/reklaam;  luule või proosateksti esitamine;  kontrolltest iga teemaploki lõpus;  rühmatööna Power Point esitlus ühe kirjaniku elu ja tegevuse kohta (esitluste teemad võiks rühmad valida/jagada juba õppeaasta alguses). Kommentaarid töökava juurde Töökava täpsustamisel arvestatakse kooli asukohast tulenevaid kultuurilisi võimalusi ja traditsioone. Kohustusliku kirjanduse valikul arvestatakse klassi üldist võimekust ja lugemisharjumusi. Klassis käsitlusele tulevad tekstikatkendid antakse õpilastele kodus läbi lugeda. Töö kavandamisel peetakse silmas, et õpilased on klassiti erinevad. Ühes klassis saab õpetada rohkem, teises tuleb materjali mahtu kärpida. Töökavasse planeeritakse nii lugemist, jutustamist, teksti tõlgendamist, esitamist kui ka omaloomingulisi oskusi arendavaid tegevusi. Komplekt „Sõna lugu“ on ilmunud enne põhikooli riikliku õppekava uuendamist, sellepärast vajab kasutatav õppematerjal täiendusi. Töökavasse on lisatud uuele õppekavale sobivaid õpetamise meetodeid ja õppeülesandeid. Uued tekstid on lisatud töökava lõppu lisadena. Töökavas on neile viidatud. Lisatekste saab arvutis lugeda, lisaülesandeid aga projektoriga tahvlile lasta. Töövihikus algab uus teema harilikult eelteadmiste testiga ja lõpeb kontrolltestiga. Eelteadmiste testi täitmine näitab õpilaste taustteadmiste taset ja võimaldab õpetajal mõningal määral õpetamist diferentseerida. Kontrolltest on vajalik kokkuvõtva kordamise jaoks teema lõpus. Õpikus on kirjanduslike mõistete „Meelespea“. Käesoleva töökava lisasse on veel lisaks paigutatud mõistete seletusi, mida on vajalik teada 9. klassi ainekava läbimisel.

2 Klassi lõpetamisel õpilane: 1) lugemine  on läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);  loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;  tutvustab loetud raamatu autorit, sisu, tegelasi, probleeme ja sõnumit ning võrdleb teost mõne teise teosega; 2) jutustamine  jutustab kokkuvõtvalt loetud teosest, järgides teksti sisu ja kompositsiooni; 3) teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused:  vastab teksti põhjal fakti-, järeldamis- ja analüüsiküsimustele;  kasutab esitatud väidete tõestamiseks tekstinäiteid ja tsitaate;  kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -kohta, määratleb teose olulisemad sündmused, arutleb põhjus-tagajärg-seoste üle;  kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib tegelaste omavahelisi suhteid, võrdleb ja hindab tegelasi, lähtudes humanistlikest ja demokraatlikest väärtustest;  arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;  leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema, probleemi ja peamõtte, kirjutab teksti põhjal kokkuvõtte;  otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse; Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine  tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete, metafoore, isikustamist, ja võrdlusi;  selgitab õpitud vanasõnade, kõnekäändude ja mõistatuste kujundlikkust ja tähendust;  mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele, kogemustele ja väärtustele tuginedes; Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine:  seletab oma sõnadega eepika, lüürika ja dramaatika, romaani, ja novelli, haiku ja vabavärsi ning tragöödia olemust; 4) esitamine:  esitab peast luule- või draamateksti, jälgides esituse ladusust, selgust ja tekstitäpsust;  koostab ja esitab kirjandusteost tutvustava ettekande; 5) omalooming:  kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega kirjeldava (tegelase iseloomustus või miljöö kirjeldus) või jutustava (muinasjutu või muistendi) teksti;  kirjutab kirjandusteose põhjal arutluselementidega kirjandi, väljendades oma seisukohti alusteksti näidete ja oma arvamuse abil ning jälgides teksti sisu arusaadavust, stiili sobivust, korrektset vormistust ja õigekirja.

Hindamine:
Õppija on klassi läbinud ja lõpueksamiks valmis, kui on kohal viibinud vähemalt 50% tundides,
järele teinud vähemalt 75% materjalidest ning andnud nii tunnis kui töödes endast parima.

*

Kooliastme õpitulemused klassiti lahti kirju1tatuna: 10. klassi ja ametikooli I kursuse õpitulemused „Kirjanduse analüüs ja tõlgendamine“
11. klassi õpitulemused „Kirjanduse põhiliigid ja žanrid“
12. klassi õpitulemused „Uuem kirjandus“
On tutvunud vähemalt kolme kirjaniku loomingulooga, mõistab nende loomingu tähtsust kultuuri- ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili.
Oskab eristada õppematerjalile toetudes kirjandusvoole ja –žanre ning analüüsib teoseid liigi- ja žanritunnuste põhjal.
Oskab nimetada tähtsamaid uuema eesti kirjanduse autoreid ja nende teoseid, tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi.
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud proosateose sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja –kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku , sündmustikku ja kompositsiooni.
Tunneb romaani alaliike, toob näiteid autorite ja teoste kohta.
Oskab analüüsida uuemat kirjandust, kirjeldab sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti sõnumiga, kujundab oma arvamust ja loob seoseid varem loetuga.
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: minetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi ja salmilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte.
Oskab nimetada käsitletud proosa- ja draamateoste teemasid, probleeme ning ideid, analüüsib tegelasi ja nende suhteid, loob seoseid nüüdisajaga ning tsiteerib oma väidete kinnitamiseks teksti
Oskab seostada loetut tänapäeva eluolu ja nähtustega, iseenda, ühiskondlike ning üldinimlike probleemide ja väärtustega.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm pikemat proosateost, lisaks novelle ning õhe autori luulekogu
Oskab nimetada luuleteksti žanri, teema ja põhimotiivid, sõnastab mõtte ning analüüsib keele ning kujundikasutust.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli tervikteost eesti või maailmakirjandusest.
10. klassi ja ametikooli I kursuseõpitulemused „ Kirjandus antiigist 19. sajandini“
Oskab tekstianalüüsis kasutada vajalikke mõisteid.
12. klassi õpitulemused „ Müüt ja kirjandus“ (valikkursus)
Oskab iseloomustada õppematerjalile toetudes eri ajastute kirjandust ja kirjandusvoole, nimetades nende ajapiirid ja tunnused, tähtsamad žanrid, teosed ning autorid.
On läbi lugenud ja analüüsinud neli eesti või maailmakirjanduse proosa- või draamateost.
Oskab kirjeldada mütoloogilisi elemente eestlaste maailmapildis
Oskab määrata eesti kirjanduse tekkeaja ning võrdleb selle kujunemisi muu Euroopa kirjanduse arenguperioodidega
11. klassi õpitulemused „ 20. Sajandi kirjandus“
Teab eesti rahvuseepose sünnilugu ja sisu ning kultuuriloolist ja rahvusloolist tähtsust.

Õppeaine: eesti keel 10. klass ja ametikooli I kursus
Kursus: 2 kursust: „Keel ja ühiskond”, „Praktiline eesti keel”
Rakendumine: 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi – 2 kursust
Koostamise alus: Gümnaasiumi riiklik õppekava

Gümnaasiumi eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda korrektselt kõnes ja kirjas; 2) on keeleteadlik, tajub keelt oma identiteedi osana, analüüsib ning hindab kriitiliselt keele muutumise tendentse ja nüüdisolukorda; 3) tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit ning suhtleb eesmärgipäraselt, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt; 4) tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada; 5) rakendab oma suhtlus- ja tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana; 6) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; 7) valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid. ÜLDPÄDEVUSED Kultuuri- ja väärtuspädevus – rõhutatakse vaimseid väärtusi: emakeele eripära, arenguloo ja kasutusvaldkondade tundmist, kujundatakse õpilase kõlbelisi väärtusi, sotsiaalseid hoiakuid ning tõekspidamisi, suhtumist oma ja teiste rahvaste kirjandusse ning kultuuripärandisse laiemalt. Sotsiaalne ja kodanikupädevus – kujundatakse koostööoskust, julgustatakse oma arvamust avaldama, kaaslaste ideid tunnustama ja teisi arvestama ning ühiseid seisukohti otsima. Eri laadi ülesannete kaudu kujundatakse oskust eetiliselt ja olusid arvestades suhelda nii suuliselt kui ka kirjalikult, nii vahenditult kui ka internetikeskkonnas; kujundatakse koostööoskust, julgustatakse oma arvamust avaldama, kaaslaste ideid tunnustama ja teisi arvestama ning ühiseid seisukohti otsima; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; Enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata adekvaatselt oma nõrku ja tugevaid külgi, arvestada oma võimeid ja võimalusi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda inimsuhetes sõltumatult; Tekstide üle arutledes toetatakse õpilase minapildi kujunemist, õpiolukordades luuakse võimalused suhestuda käsitletavate teemadega, loovülesannete kaudu tuuakse esile õpilase isikupära ja andelaad ning avardatakse maailmapilti. Õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; leida sobivad teabeallikad ja juhendajad ning kasutada õppimisel nende abi; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasiõppimise võimalusi; arendatakse kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, eri allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist. Suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekst; koostada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust, kasutada korrektset ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi; kujundatakse arutlemise, väitlemise ning nüüdisaegse kirjaliku suhtlemise aluseid. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale ja loodusteadustele omast keelt, sümboleid, meetodeid ja mudeleid; mõista erinevatele tekstidele toetudes loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; teabetekstide põhjal arendatakse oskust lugeda teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud infot, leida arvandmeid, õpitakse leitud infot analüüsima, sõnalise teabega seostama ning tõlgendama. Ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada lühi- ja pikaajalisi plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske; mõelda kriitiliselt ja loovalt, arendada ja hinnata oma ja teiste ideid; Digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus. LÄBIVAD TEEMAD „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” – kujundada õpilase valmidust ja oskusi teha oma elukäiku puudutavaid valikuid ning suurendada teadmisi töömaailmast. Eesmärgiks on aidata õpilasel mõista ja väärtustada elukestvat õpet kui elustiili ning mõtestada oma karjääri planeerimist kui jätkuvat otsuste tegemise protsessi. Tähelepanu pööratakse praktilistele tööotsimisoskustele ja sellekohaste õigusaktide tundmaõppimisele. Õpilastele vahendatakse teavet edasiõppimise ja töö leidmise võimaluste kohta (sealhulgas ettevõtlus). „Teabekeskkond” eri allikatest (sh internetist) teabe hankimist, selle kriitilist hindamist ning kasutamist nii õppeteemakohaste teadmiste laiendamiseks kui ka tekstiloomes. Õpilane teeb meediatarbijana iseseisvaid valikuid ning põhjendab neid, lähtudes oma erinevatest huvidest ja vajadustest. Õpilane on kursis avalikus ruumis tegutsemise reeglitega ning taunib nende rikkumist. Ta mõistab meediamajanduse rolli ühiskonnas, tutvub globaliseerumise mõjudega meedia sisule ja inimeste meediakasutusharjumustele. Läbiva teema ja aineõppe koosmõjul suudab õpilane oma sõnumi vormistada ja seda otstarbekalt edastada.
„Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” – tegevuste ning projektide kaudu süvendatakse õpilaste teadlikkust ühiskonna poliitilisest ja majanduslikust toimimisest, et õpilased saaksid oma kogemuse kaudu tunnetada aktiivseks ja informeeritud kodanikuks olemise eeliseid. „Keskkond ja jätkusuutlik areng” ning „Tervis ja ohutus” käsitlus taotleb õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, keskkonnateadlikuks, vastutustundlikuks ning tervist ja turvalisust väärtustavaks inimeseks. Praktilise keele kursustes toetatakse neid arengusuundumusi teemakohaste tekstide, sh meediatekstide valiku ja analüüsi ning neis tõstatatud probleemide üle arutlemisega suulises ja kirjalikus vormis. Õpilased harjutavad keskkonnaalastes küsimustes otsuste langetamist ja hinnangute andmist, arvestades nüüdisaja teaduse ja tehnoloogia arengu võimalusi (sealhulgas piiranguid), normatiivdokumente ning majanduslikke kaalutlusi. Kujundatakse valmisolekut tegeleda keskkonnakaitseküsimustega kriitiliselt mõtleva kodanikuna nii isiklikul, ühiskondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil ning rakendada loodussäästlikke ja jätkusuutlikke tegutsemis- ning majandamisviise. „Kultuuriline identiteet” – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis; õppeprotsess toetab omakultuuri väärtustamist, huvi ja eelarvamustevaba ning teadlikku suhtumist teistesse kultuuridesse. Õpilasi julgustatakse arutlema selle üle, mida toob endaga kaasa elamine teises kultuuriruumis. „Tehnoloogia ja innovatsioon” – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. „Väärtused ja kõlblus” – Keeleõpetus väärtustab funktsionaalset kirjaoskust, õigekeelsust ja sobivate keelevahendite valikut suulises ja kirjalikus suhtluses teiste inimestega, suhtlusoskust, samuti teadlikku kriitilist suhtumist teabeallikatesse, sh meediasse. Keeleõpetus rõhutab ka vaimseid väärtusi: emakeele eripära ja arenguloo tundmist, murdekeeli kui keele rikkust, keele eri kasutusvaldkondade tundmist. Keeleõpetus väärtustab ja suunab õpilast märkama keelekasutuse esteetilist külge, keeleõpetus erinevate stiilide eritlemisel.

I KURSUS „KEEL JA ÜHISKOND“ 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda korrektselt kõnes ja kirjas; 2) on keeleteadlik, tajub keelt oma identiteedi osana, analüüsib ning hindab kriitiliselt keele muutumise tendentse ja nüüdisolukorda; 3) tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit ning suhtleb eesmärgipäraselt, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt;
4) tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada; 5) rakendab oma suhtlus- ja tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana; 6) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; 7) valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid. 2. Õpitulemused Kursuse lõpetamisel õpilane: 1) mõistab keele rolli, funktsioone ja tähendust ühiskonnas; 2) tunneb eesti keele erijooni teiste keeltega võrreldes; 3) mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust; 4) tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti; 5) oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi. 3. Õppesisu Keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine. Keel kui märgisüsteem. Teised märgisüsteemid. Graafilised üldistused (joonised, tabelid, skeemid). Pildikeel. Märgisüsteemide ühendamine tekstis. Kunst ja keel. Eesti keel ja teised keeled. Eri tüüpi keeled. Eesti keele eripära teiste keelte kõrval. Häälikusüsteem, astmevaheldus, muutevormistik, lausetüübid ja sõnajärg, totaalsus ja partsiaalsus lauseehituses (täis- ja osaalus, täis- ja osasihitis, täis- ja osaöeldistäide), eesti sõnamoodustuse erijooni. Eesti keel võrdluses soome keele ja teiste soome-ugri keeltega; Euroopa ja maailma keeled (valikuliselt). Keelekontaktid. Saksa, vene, inglise ja soome keele mõju eesti keelele. Keele varieerumine ja muutumine. Tänapäevase kirjakeele kujunemine. Kirjakeel ja kõnekeel. Murdekeel ja kodumurre. Kirjakeele norm. Keeleline etikett. Keelekasutuse valdkonnad ja sotsiaalrühmade erikeeled. Släng. Aktsent. Eesti mitmekultuurilise ja mitmekeelse maana. Keeleline tolerantsus. Eesti keelepoliitika. Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia ja oskuskeel, ilukirjandus, tõlkekultuur. Eesti keele staatus ja tulevik.

II KURSUS „PRAKTILINE EESTI KEEL“ 1. Õpitulemused Kursuse lõpetamisel õpilane: 1)argumenteerib veenvalt ja selgelt ning kaitseb oma seisukohti suuliselt ja kirjaliku arutleva teksti vormis; 2) koostab levinumaid tarbetekste; 3) oskab ühe alusteksti põhjal koostada referaati ja kokkuvõtet, vältides plagiaati; 4) tunneb põhilisi elektroonilise infootsingu võimalusi ning kasutab neis leiduvat infot oma tekstides; 5) oskab kasutada elektroonilisi ja paberil sõnaraamatuid; 6) on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja kirjakeeleoskust. 2. Õppesisu Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad 1. Kursusega „Keel ja ühiskond” seostuvad teemad. 2. Kirjanduskursustega haakuvad teemad. 3. Õppekava läbivad teemad. Kõnelemine Suuline esinemine ja suhtlus eri tüüpi olukordades. Argumenteerimine, veenmine; emotsionaalsus, toon. Kirjutamine Tarbetekstid: elulugu, avaldus, seletuskiri, taotlus, kaebus, kiri ja e-kiri, plangid ning vormid. Arvamustekstid. Arvamustekstide ülesehituse põhimõtted. Arvamustekstide koostamine ühiskonna- ja õpilaselu teemadel. Referaadi ja kokkuvõtte kirjutamine. Õigekirja ja õigekeelsusküsimuste kordamine vajaduse põhjal. Lugemine Seotud ja sidumata tekstide (nimestike, graafikute, tabelite jm) mõistmine. Tekstide otsing veebist ja raamatukogust; info otsing elektroonilisest ja paberil tekstist. Süstemaatiline sõnavaraarendus (nt harvem sõnavara, mõistesuhted, sõnamoodustus, käsitletavate teemadega seotud erisõnavara; sõnavara omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine). Kuulamine Erinevate keelevariantide sotsiaalse tähenduse mõistmine, teksti suhtlustähenduse ja eesmärgi mõistmine eri toimingutes, suhtluspartneri mõistmine dialoogis.

LÕIMING TEISTE AINETEGA Eesti keel on ühtaegu kooli õppekeel ja keskne õppeaine. Hea keeleoskus loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks ning toimetulekuks isiklikus ja avalikus elus. Samas arendavad kõik õppeained keelekasutuse põhipädevusi: sõnavara mõistmist ja kasutusoskust, teksti mõistmist ja tekstiloomet, pädevust suuliselt ja kirjalikult suhelda. Seega kujuneb õpilaste funktsionaalne ja kriitiline kirjaoskus välja mitte üksnes eesti keele, vaid kõigi õppeainete õppetegevuse tulemusel. Samas toimub keeleoskuse järjekindel ja teadlik arendamine siiski valdavalt keele- ja kirjandustundides, kuid pidev koostöö teiste ainete õpetajatega on kindlasti tulemuslik. • Ühiskonnaõpetus ja ajalugu – ühiskonnas toimuva märkamine ja mõtestamine, ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumine. • Võõrkeeled – tähelepanu juhtimine sajandite jooksul toimunud keelekontaktidele eesti keele kujunemisel, saksa grammatikal põhinevate eestikeelsete tekstide lugemine. Keele rikastamine teiste keelte abil – tsitaat-, võõr- ja laensõnade kasutamine, tähendused ja ortograafia eesti keeles. • Loodusained – loodusalased tekstid eesti keele õppekirjanduses aitavad kaasa looduse tundmaõppimisele ja väärtustamisele, pöörata tähelepanu maailma floora ja fauna kaitsmise ja hoidmise vajalikkusele, analüüsima inimtegevuse võimalikke tagajärgi, kirjutades arvamuslugusid. • Arvutiõpetus – tööde korrektne vormistamine, erinevate programmide (Wix, Prezi, Movie Maker, Google Drive) kasutamine õppetöös.

ÕPPEMETOODIKA Kasutatakse erinevaid õppemeetodeid: loengut, frontaalset õpet, rühmatööd, projektõpet.

FÜÜSILINE ÕPIKESKKOND 1. Kool korraldab õppe klassis, kus saab mööblit sobivalt ümber paigutada liikumistegevusteks (nt dramatiseeringud, õppemängud), rühmatööks ning ümarlauavestlusteks. 2. Kool võimaldab klassiruumis kasutada õigekeelsussõnaraamatuid ja võõrsõnade leksikoni. Kool võimaldab klassis õppetöö läbiviimiseks kasutada arvutit ja dataprojektorit 3. Kool võimaldab tunde läbi viia arvutiklassis, kus kasutatakse tänapäeva info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid, sh netisõnaraamatuid. 4. Tunde peetakse vajaduse korral kooli raamatukogus ning väljaspool kooli.

HINDAMINE Gümnaasiumiastmes hinnatakse õpilase: 1) suulist ja kirjalikku suhtlust; 2) tekstide vastuvõttu; 3) tekstiloomet; 4) tekstide õigekeelsust. Hindamise aluseks on Värska Gümnaasiumi õppekavas sätestatud hindamisjuhend. Hindamise vormidena kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist. Kujundava hindamise käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Õppetunni vältel saab õpilane õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade), ent ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta. Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine poolaastahinneteks ning poolaastahinnete koondamine aastahinneteks.

AINEALASED PROJEKTID Tänavaküsitluse ettevalmistamine , läbiviimine, analüüsimine ja kokkuvõtva artikli kirjutamine Õppevideo „Eesti keel võhikule” Klassisisene YFU vahetusõpilase konkursi läbiviimine parimatele enesetutvustuse kirjutajatele
KASUTATAV ÕPPEKIRJANDUS JA ÕPPEVAHENDID Autorid: M. Ehala, K. Habicht, P. Kehayov, A. Zabrodskaja 2014. Keel ja ühiskond. Tallinn: Künnimees Ehala, Martin, Mare Kitsnik 2011. Praktiline eesti keel I-III vihik. Tallinn: Künnimees. DVD „Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia”: „Veelinnurahvas” (1970), „Linnutee tuuled”(1977) http://vikerraadio.err.ee. http://et.wikipedia.org. http://keeleabi.eki.ee. Eesti keele seletav sõnaraaamat http://www.eki.ee/dict/ekss/ Eesti keele käsiraamat http://www.eki.ee/books/ekk09/ ÕS 2013 http://www.eki.ee/dict/qs2013/ Sünonüümisõnastik http://www.eki.ee/dict/sys/ Fenno Ugria http://www.fennougria.ee/?id=10429 10. k
Keskne õppematerjal on koostatud vastavalt aktuaalsele programmitelgsele teabevoole.

*

11. klass ja II kursus eesti keel

1. Õppe-eesmärgid
11. klassis ja ametikooli II kursuse eesti keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: 1. omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses keskkonnas iseseisvalt toimida; 2. on võimeline kasutama eesti keelt töökeskkonnas ja ametkondlikus suhtluses; 3. mõistab ja väärtustab oma ning eesti kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning arvestab suhtluses eesti kultuurinorme ja tavasid; 4. analüüsib oma teadmisi ja oskusi ning tugevusi ja nõrkusi; 5. omandab suutlikkuse õppida teisi aineid eesti keeles
2. Õppesisu – 70 tundi 2.1. Inimene ja ühiskond 35 tundi Inimeste suhtlus: suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel (nt sõnavalik, žestid, miimika), meedia kui suhtluskanal ja -vahend. Ühiskond kui eluavalduste kogum: majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond, sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus, ebaterved eluviisid, kuritegevus. 2.2. Eesti ja maailm 35 tundi Eesti riik ja rahvas: Omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse, geograafiline asend ja kliima, rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid, mitmekultuuriline ühiskond. 2.3. Keskkond ja tehnoloogia 35 tundi Tehnoloogia: Teadus- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus, teabekeskkond: infootsing ja –vahetus, keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne; biotehnoloogia igapäevaelus: olmekeemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus jne.
3. Õpitulemused 11. klassi ja ametikooli II kursuse lõpetaja oskab: a. mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal tekstide ning mõttevahetuse tuuma; b. suhtleb eesti keelt emakeelena kõnelejaga spontaanselt ja ladusalt;määratleda mõtete sisu; c. loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti koostada suulist teksti õpitud sõnavara piires; d. selgitab oma vaatenurka ning hindab kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; suudab teha üldistusi ning kokkuvõtteid; e. tunneb huvi Eesti ühiskonna- ja kultuurielu vastu, loeb eestikeelset kirjandust ja trükimeediat; vaatab filme, telesaateid ja teatrietendusi ning kuulab raadiosaateid;; f. kasutab eestikeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatud, internet) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades g. seab õpieesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning vajaduse korral valib ja muudab oma õppimisstrateegiat h. seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste eluvaldkondade teadmistega
4. HINDAMINE 10.kl: 3 4 5 B1.1 B1.2 B2.1 11.kl: 3 4 5 B1.2 B2.1 B2.2 12.kl: 3 4 5 B2.1 B2.2 B2.2-C1 11.klass ja ametikooli II kursus: KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIKA KONTROLLTÖÖD KIRJALIKUD TÖÖD 5 (väga hea) B2.2 Suudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (nt vestlus, loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõttevahetusest (nt väitlus), milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti. Mõistmist võivad takistada tugev taustamüra, keelenaljad, idioomid ja keerukad tarindid Suudab lugeda pikki ja keerukaid, sh abstraktseid tekste, leiab neist asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta. Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust Väljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega. Suhtleb erinevatel teemadel, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline jälgima oma keelekasutust, vajaduse korral sõnastabenamasti loomulik öeldu ümber ja suudab parandada enamiku vigadest. Kirjutab seotud tekste konkreetsetel ja üldisematel teemadel (nt seletuskiri, uudis, kommentaar). Põhjendab oma seisukohti ja eesmärke. Oskab kirjutada kirju, mis on seotud õpingute või tööga. Eristab isikliku ja ametliku kirja stiili. Oskab korduste Valdab grammatikat küllaltki hästi. Ei tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu. Aeg-ajalt ettetulevaid vääratusi, juhuslikke vigu ning lauseehituse lapsusi suudab enamasti ise parandada. KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 90% esimesest korrast KIRJALIKUD ÜLESANDED on õigeaegselt täidetud ja esitatud, korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse aru ja see täidetakse täpselt ja laitmatult. Parandusi on vähe ja nad on tehtud korrektselt. Võib esineda 11.klass KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIKA KONTROLLTÖÖD KIRJALIKUD TÖÖD sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist. Raskusi võib olla idioomide ja kultuurisidusate vihjete mõistmisega Oskab valida sobiva keeleregistri. Kõnerütmis ja tempos on tunda emakeele mõju. vältimiseks väljendust varieerida (nt sünonüümid). Võib esineda ebatäpsusi lausestuses, eriti kui teema on võõras, kuid need ei sega kirjutatu mõistmist. üksikuid vigu. Käekiri on loetav ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 4 (hea) B2.1 Saab aru nii elavast suulisest kõnest kui ka helisalvestistest konkreetsetel ja abstraktsetel teemadel, kui kuuldu on üldkeelne ja suhtlejaid on rohkem kui kaks. Saab aru loomuliku tempoga kõnest. Loeb ja mõistab mitmeleheküljelisi tekste (nt artiklid, ülevaated, juhendid, teatme- ja ilukirjandus), mis sisaldavad faktiinfot, arvamusi ja hoiakuid. Loeb ladusalt, lugemissõnavara on ulatuslik, kuid raskusi võib olla idioomide Esitab selgeid üksikasjalikke kirjeldusi üldhuvitavatel teemadel. Oskab põhjendada ja kaitsta oma seisukohti. Oskab osaleda arutelus ja kõnevooru üle võtta. Kasutab mitmekesist sõnavara ja Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest). Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust. Oskab isiklikus kirjas vahendada Oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Kasutab tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt, ehkki on märgata emakeele mõju. Tuleb ette vigu, kuid need ei takista mõistmist. KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 70% esimesest korrast KIRJALIKUD ÜLESANDED on õigeaegselt täidetud ja esitatud, korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse aru ja see täidetakse asjakohaselt. mõistmisega. Oskab kasutada ükskeelset seletavat sõnaraamatut väljendeid. Kasutab keerukamaid lausestruktuure, kuid neis võib esineda vigu. Kõne tempo on ka pikemate kõnelõikude puhul üsna ühtlane; sõna- ja vormivalikuga seotud pause on vähe ning need ei sega suhtlust. Intonatsioon on enamasti loomulik kogemusi, tundeid ja sündmusi. Oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist. Parandusi on vähe ja nad on tehtud korrektselt. Esineb grammatika- ja õigekirja vigu. Käekiri on loetav ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 3 (rahuldav) B1.2 Saab kuuldust aru, taipab nii peamist sõnumit kui ka üksikasju, kui räägitakse üldlevinud teemadel (nt uudistes, spordireportaažides, intervjuudes, ettekannetes, loengutes) ning kõne on selge ja üldkeelne. Loeb ja mõistab mõneleheküljelisi selge arutluskäiguga tekste erinevatel teemadel (nt noortele mõeldud meediatekstid, mugandatud ilukirjandustekstid). Suudab leida vajalikku infot pikemast arutlevat laadi tekstist. Kogub teemakohast infot mitmest tekstist. Kasutab erinevaid lugemisstrateegiaid (nt üldlugemine, valiklugemine). Tekstides esitatud detailid ja nüansid võivad jääda selgusetuks Oskab edasi anda raamatu, filmi, etenduse jms sisu ning kirjeldada oma muljeid. Tuleb enamasti toime vähem tüüpilistes suhtlusolukordades. Kasutab põhisõnavara ja sagedamini esinevaid väljendeid õigesti; keerukamate lausestruktuuride kasutamisel tuleb ette vigu. Väljendab ennast üsna vabalt, vajaduse korral küsib abi. Hääldus on selge, intonatsiooni- ja rõhuvead ei häiri suhtlust Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest). Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust. Oskab isiklikus kirjas vahendada kogemusi, tundeid ja sündmusi. Oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist. Oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Kasutab tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt, ehkki on märgata emakeele mõju. Tuleb ette vigu, kuid need ei takista mõistmist. KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 45% . Juhul, kui esimesest korrast see ei õnnestu, on võimalus olukorda parandada. KIRJALIKUD ÜLESANDED Põhjuseta õigeaegselt esitamata töö. Töö ei ole korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse üldjoontes aru ja see täidetakse rahuldavalt. On palju parandusi, parandused on tehtud ebakorrektselt. On palju grammatika- ja õigekirja vigu. Käekiri nõuab märkimisväärset lugejapoolset pingutust Ümberkirjutatud puudulikud tööd ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 2 (puudulik) Kuuldust, saadakse aru osaliselt, kuuldu arusaamises on olulisi pudujääke. Ei mõista kuuldust sisu, isegi kui teema on tuttav. Sõnavara on piiratud selleks, et mõista isegi lihtsa sõnastusega tekste. Teksti põhiideed mõistab suurte raskustega. Leiab vajalikku infot suurte raskustega ning osaliselt . Sõnavara on liiga väike selleks, et edasi anda teksti sisu. Kõne on aeglane ja kõhklev. Arusaamist segab halb hääldus. Halb keelekasutus, lausetus on ebaloogiline. Öeldu mõte on arusaamatu. Ülesandest saadakse aru osaliselt, selle täitmises on olulisi pudujääke. Teksti kirjutamise jaoks sõnavara on piiratud. Halb keelekasutus, lausetus on ebaloogiline. Grammatika- ja õigekirjavead takistavad mõttest arusaamist. Grammatika tundmine puudulik. KONTROLLTÖÖ on täidetud 20%44% On võimalus puuduliku kontrolltöö ümber kirjutada. KIRJALIKUD ÜLESANDED Põhjuseta õigeaegselt esitamata töö. Töö vormistamine ja kirjutamine on ebakorrektne. Ülesandest ei saanud aru või see täidetakse mitterahuldavalt. On väga palju parandusi, parandused on tehtud ebakorrektselt. Grammatika- ja õigekirjavead takistavad mõttest arusaamist. Käekiri pole loetav. Puudulikud tööd on võimalik ümber kirjutada. ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele.

*

Eesti keel gümnaasiumi 12. klassile ja ametikooli III kursusele
1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis ja ametikooli III kursusel taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses keskkonnas iseseisvalt toimida; 2)on võimeline jätkama õpinguid eesti keeles ning kasutama eesti keelt töökeskkonnas ja ametkondlikus suhtluses; 3)mõistab ja väärtustab oma ning eesti kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning arvestab suhtluses eesti kultuurinorme ja tavasid; 4)analüüsib oma teadmisi ja oskusi ning tugevusi ja nõrkusi; omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ja vajalikud oskused.
2. Õppesisu – 70 tundi. 2.1.Eesti ja maailm – 25 tundi Eesti riik ja rahvas (10 tundi): 1) omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse; 2) geograafiline asend ja kliima; 3) rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid; 4) mitmekultuuriline ühiskond. Eesti keel ja eesti meel (10 tundi): 1) rahvuslik identiteet; 2) kultuuritraditsioonid; 3) kodukoha lugu. Eesti ja teised riigid (5 tundi): 1) Eesti kui Euroopa Liidu liikmesmaa: ELi liikmesriigid, ELi töökorraldus; 2) Eesti koht maailmas: rahvusvaheline koostöö. 2.2. Kultuur ja looming – 15 tundi Kultuur kui looming (7 tundi): 1) looming: kirjandus, kujutav kunst, helilooming, arhitektuur, tarbekunst ja käsitöö jne; 2) rahva ajalooline kultuurimälu; 3) loova mõtte arendamine kogemuse kaudu. Kultuuritraditsioonid ja tavad (8 tundi): 1) rahvapärimused, muistendid, muinasjutud, vanasõnad, kõnekäänud kui rahvatarkuse varamu; 2) erinevate rahvaste kultuuritraditsioonid, tavad ja uskumused. 2.3.Keskkond ja tehnoloogia – 25 tundi Geograafiline keskkond (5 tundi): 1) keskkonna ja inimese suhted, keskkonnateadlikkus: looduslik tasakaal, puutumatu loodus; tööstus- ja kultuurmaastikud, kaitsealad; saasteallikad; 2) loodusliku tasakaalu kadumisest tingitud ohud keskkonnale ja inimestele; kliima ja kliimamuutused; 3) keskkonna jätkusuutlik areng. Elukeskkond (10 tundi): 1) elutingimused erineva kliima ja rahvastusega aladel; 2) sotsiaalsete hüvede olemasolu ja nende kättesaadavus (nt arstiabi, pensionid, riiklikud toetused ja fondid, abirahad, soodustused puudega inimestele); 3) säästlik eluviis; 4) sotsiaalne miljöö: põhirahvusest koosnev või mitmekeelne ja -kultuuriline ühiskond; lähinaabrid. Tehnoloogia (10 tundi): 1) teadus- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus; 2) teabekeskkond: infootsing ja -vahetus; 3) keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne; 4) biotehnoloogia igapäevaelus: olmekeemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus jne. 2.4.Haridus ja töö – 15 tundi Pere ja kasvatus (5 tundi): 1) perekond; peresuhted, laste ja vanemate omavaheline mõistmine ning üksteisest hoolimine; 2) kasvatus: viisakusreeglid, käitumisnormid, väärtushinnangute kujundamine, salliv eluhoiak jne. Haridus (5 tundi): 1) riiklikud ja eraõppeasutused, koolitused; 2) kohustuslik kooliharidus, iseõppimine; 3) koolikeskkond ja -traditsioonid; noorteorganisatsioonid; 4) edasiõppimisvõimalusi Eestis ja välismaal; 5) elukestev õpe. Tööelu (5 tundi): 1) teadlik eneseteostus; elukutsevaliku võimalusi ja karjääri planeerimine; 2) tööotsimine: eluloo koostamine, tööleping, töövestlus; 3) töö kui toimetulekuallikas; raha teenimine (nt sissetulekud ja väljaminekud, hinnad); tööpuudus; 4) vastutustundlik suhtumine oma töösse; hoolivus enese ja teiste suhtes; 5) töötaja ja tööandja õigused ning vastutus, ametiühingud, katseaeg, osalise või täisajaga töö, puhkus; 6) suhted töökollektiivis; meeldiv ja sundimatu miljöö, motiveeritud töötaja; 7) vajalikud eeldused oma tööga toimetulekuks; 8) puudega inimeste töö. 2.5.Inimene ja ühiskond – 25 tundi Inimene kui looduse osa (5 tundi): 1) eluring: sünd, elu ja surm; 2) tasakaal inimese ja looduse vahel (nt loodushoidlik eluviis, aukartus looduse ees); 3) elulaad ehk olemise viis (nt loodushoidlik ja inimsõbralik, tervislik). Inimene kui indiviid (10 tundi): 1) inimese loomus ja käitumine, vastuoludesse sattumine; 2) iga inimese kordumatu eripära; 3) väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale; 4) inimsuhted: isiklikud, emotsionaalsed; sotsiaalsed; 5) erinevad inimesed ja rahvad (nt keele- ja kultuurierinevused, käitumistavad, kõlblusnormid). Inimeste suhtlus (5 tundi): 1) suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel (nt sõnavalik, žestid, miimika); 2) meedia kui suhtluskanal ja -vahend. Ühiskond kui eluavalduste kogum (5 tundi): 1) majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond; 2) sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus; 3) ebaterved eluviisid, kuritegevus.
3. Õpitulemused. B1 keeleoskustasemega keel. Gümnaasiumi ja ametikooli lõpetaja: 1) mõistab kõike olulist endale tuttaval või huvipakkuval teemal; 2) saab igapäevases suhtluses enamasti hakkama õpitavat keelt kõnelevate inimestega; 3) kirjeldab kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning selgitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti ja plaane; 4) koostab lihtsa teksti tuttaval teemal; 5) arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme; 6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti), et otsida vajalikku infot ka teistes valdkondades; 8) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 9) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega. B2 keeleoskustasemegakeel Gümnaasiumi lõpetaja: 1) mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma; 2) vestleb spontaanselt ja ladusalt sama keele emakeelse kõnelejaga; 3) selgitab oma vaatenurka ning kaalub kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; 4) loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti; 5) arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme; 6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletavat sõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades; 8) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 9) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.
4. Hindamine: 10.kl: 3 4 5 B1.1 B1.2 B2.1 11.kl: 3 4 5 B1.2 B2.1 B2.2 12.kl: 3 4 5 B2.1 B2.2 B2.2-C1 12.klas s KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIK A KONTROLLTÖÖ D KIRJALIKUD TÖÖD 5 (väga hea) B2.2C1 Suudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (nt vestlus, loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõttevahetuses t (nt väitlus), milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti. Mõistmist võivad takistada tugev taustamüra, keelenaljad, idioomid ja Suudab lugeda pikki ja keerukaid, sh abstraktseid tekste, leiab neist asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta. Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise Väljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega. Suhtleb erinevatel teemadel, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline jälgima oma keelekasutust, vajaduse korral sõnastabenamasti loomulik öeldu ümber ja suudab parandada enamiku vigadest. Oskab valida sobiva keeleregistri. Kirjutab seotud tekste konkreetsetel ja üldisematel teemadel (nt seletuskiri, uudis, kommentaar). Põhjendab oma seisukohti ja eesmärke. Oskab kirjutada kirju, mis on seotud õpingute või tööga. Eristab isikliku ja ametliku kirja stiili. Oskab korduste vältimiseks väljendust varieerida (nt sünonüümid). Võib Kasutab grammatiliselt õiget keelt, vigu tuleb ette harva ning neid on raske märgata. KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 90% esimesest korrast KIRJALIKUD ÜLESANDED on õigeaegselt täidetud ja esitatud, korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse aru ja see täidetakse täpselt ja laitmatult. Parandusi on vähe ja nad on tehtud korrektselt. Võib esineda 12.klass KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIK A KONTROLLTÖÖ D KIRJALIKUD TÖÖD keerukad tarindid Mõistab pingutuseta ka abstraktsetel ja tundmatutel teemadel kuuldut (nt film, pikem vestlus, vaidlus). Suudab kriitiliselt hinnata kuuldu sisu ning tõstatatud probleeme. Mõistmist võivad raskendada haruldased idioomid, võõras aktsent, släng või murdekeel eesmärgist. Raskusi võib olla idioomide ja kultuurisidusate vihjete mõistmisega Loeb pikki keerukaid erineva registri ja esituslaadiga tekste. Loeb kriitiliselt, oskab ära tunda autori hoiakud, suhtumise ja varjatult väljendatud mõtted. Stiilinüanssidest, idiomaatikast ning teksti keerukatest üksikasjadest arusaamine võib nõuda kõrvalist abi (nt sõnastik, Kõnerütmis ja tempos on tunda emakeele mõju Väljendab ennast ladusalt ja spontaanselt. Suudab raskusteta ja täpselt avaldada oma mõtteid ning arvamusi erinevatel teemadel. Keelekasutus on paindlik ja loominguline. Suudab saavutada suhtluseesmärke. Sõnavara on rikkalik, võib esineda üksikuid vigu sõnade semantilistes seostes, rektsioonistruktuuride s ja sõnajärjes.. esineda ebatäpsusi lausestuses, eriti kui teema on võõras, kuid need ei sega kirjutatu mõistmist. Oskab kirjutada põhjalikku ülevaadet mitmest kirjalikust allikast saadud teabe põhjal (nt retsensioon, arvustus). Suudab toimetada kirjalikke tekste. Oskab kirjutada loogiliselt üles ehitatud kirjeldavaid, jutustavaid ja arutlevaid tekste, mis tekitavad huvi ning mida on hea lugeda. üksikuid vigu. Käekiri on loetav 12.klass KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIKA KONTROLLTÖÖD KIRJALIKUD TÖÖD emakeelekõnelej a nõuanne). Võib esineda juhuslikke õigekirja- ja interpunktsioonivigu
. ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 4 (hea) B2.2 kirjutamine B2.1 Suudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (nt vestlus, loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõttevahetusest (nt väitlus), milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti. Mõistmist võivad takistada tugev taustamüra, keelenaljad, idioomid ja keerukad tarindid. Suudab lugeda pikki ja keerukaid, sh abstraktseid tekste, leiab neist asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta. Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist. Raskusi võib olla Väljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega. Suhtleb erinevatel teemadel, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline jälgima oma keelekasutust, vajaduse korral sõnastab öeldu ümber ja suudab parandada enamiku vigadest. Oskab valida sobiva keeleregistri. Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest). Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust. Oskab isiklikus kirjas vahendada kogemusi, tundeid ja sündmusi. Oskab kirjutada Oskab kirjutada esseed: arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja teemakohane. Oskab refereerida nii kirjalikust kui ka suulisest allikast saadud informatsiooni. Kasutab erinevaid keeleregistreid sõltuvalt adressaadist (nt eristades isikliku, poolametliku ja ametliku kirja stiili). Lausesiseseid KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 70% esimesest korrast KIRJALIKUD ÜLESANDED on õigeaegselt täidetud ja esitatud, korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse aru ja see täidetakse asjakohaselt. Parandusi on vähe ja nad on tehtud korrektselt. Esineb grammatika- ja õigekirja vigu. Käekiri on loetav idioomide ja kultuurisidusate vihjete mõistmisega. Kõnerütmis ja tempos on tunda emakeele mõju. õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist. kirjavahemärke kasutab enamasti reeglipäraselt ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 3 (rahuldav) B2.1 kirjutamine B1.2 Saab aru nii elavast suulisest kõnest kui ka helisalvestistest konkreetsetel ja abstraktsetel teemadel, kui kuuldu on üldkeelne ja suhtlejaid on rohkem kui kaks. Saab aru loomuliku tempoga kõnest.. Loeb ja mõistab mitmeleheküljelisi tekste (nt artiklid, ülevaated, juhendid, teatme- ja ilukirjandus), mis sisaldavad faktiinfot, arvamusi ja hoiakuid. Loeb ladusalt, lugemissõnavara on ulatuslik, kuid raskusi võib olla idioomide mõistmisega. Oskab kasutada Esitab selgeid üksikasjalikke kirjeldusi üldhuvitavatel teemadel. Oskab põhjendada ja kaitsta oma seisukohti. Oskab osaleda arutelus ja kõnevooru üle võtta. Kasutab mitmekesist sõnavara ja väljendeid. Kasutab keerukamaid lausestruktuure, Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest). Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust. Oskab isiklikus kirjas vahendada kogemusi, Oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Kasutab tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt, ehkki on märgata emakeele mõju. Tuleb ette vigu, kuid need ei takista mõistmist. KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 45% . Juhul, kui esimesest korrast see ei õnnestu, on võimalus olukorda parandada. KIRJALIKUD ÜLESANDED Põhjuseta õigeaegselt esitamata töö. Töö ei ole korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse üldjoontes aru ja see ükskeelset seletavat sõnaraamatut. kuid neis võib esineda vigu. Kõne tempo on ka pikemate kõnelõikude puhul üsna ühtlane; sõna- ja vormivalikuga seotud pause on vähe ning need ei sega suhtlust. Intonatsioon on enamasti loomulik. tundeid ja sündmusi. Oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista täidetakse rahuldavalt. On palju parandusi, parandused on tehtud ebakorrektselt. On palju grammatika- ja õigekirja vigu. Käekiri nõuab märkimisväärset lugejapoolset pingutust Ümberkirjutatud puudulikud tööd ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 2 (puudulik) Kuuldust, saadakse aru osaliselt, kuuldu arusaamises on olulisi pudujääke. Ei mõista kuuldust sisu, isegi kui teema on tuttav. Sõnavara on piiratud selleks, et mõista isegi lihtsa sõnastusega tekste. Teksti põhiideed mõistab suurte raskustega. Leiab vajalikku infot suurte raskustega ning osaliselt . Sõnavara on liiga väike selleks, et edasi anda teksti sisu. Kõne on aeglane ja kõhklev. Arusaamist segab halb hääldus. Halb keelekasutus, lausetus on ebaloogiline. Öeldu mõte on arusaamatu. Ülesandest saadakse aru osaliselt, selle täitmises on olulisi pudujääke. Teksti kirjutamise jaoks sõnavara on piiratud. Halb keelekasutus, lausetus on ebaloogiline. Grammatika- ja õigekirjavead Grammatika tundmine puudulik. KONTROLLTÖÖ on täidetud 20%44% On võimalus puuduliku kontrolltöö ümber kirjutada. KIRJALIKUD ÜLESANDED Põhjuseta õigeaegselt esitamata töö. Töö vormistamine ja kirjutamine on ebakorrektne. Ülesandest ei saanud takistavad mõttest arusaamist. aru või see täidetakse mitterahuldavalt. On väga palju parandusi, parandused on tehtud ebakorrektselt. Grammatika- ja õigekirjavead takistavad mõttest arusaamist. Käekiri pole loetav. Puudulikud tööd on võimalik ümber kirjutada. ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele.

*

Ainekava: kirjandus
Õppeaine: kirjandus, tundide arv 24 tundi kursuses (65 minutilised tunnid) – kontakttunnid 18 pluss 6 tundi iseseisvat tööd , klassid: X-XII
Kooliastme õpitulemused klassiti lahti kirjutatuna: 10. klassi õpitulemused „Kirjanduse analüüs ja tõlgendamine“
11. klassi õpitulemused „Kirjanduse põhiliigid ja žanrid“
12. klassi õpitulemused „Uuem kirjandus“
On tutvunud vähemalt kolme kirjaniku loomingulooga, mõistab nende loomingu tähtsust kultuuri- ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili.
Oskab eristada õppematerjalile toetudes kirjandusvoole ja –žanre ning analüüsib teoseid liigi- ja žanritunnuste põhjal.
Oskab nimetada tähtsamaid uuema eesti kirjanduse autoreid ja nende teoseid, tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi.
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud proosateose sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja –kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku , sündmustikku ja kompositsiooni.
Tunneb romaani alaliike, toob näiteid autorite ja teoste kohta.
Oskab analüüsida uuemat kirjandust, kirjeldab sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti sõnumiga, kujundab oma arvamust ja loob seoseid varem loetuga.
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: minetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi ja salmilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte.
Oskab nimetada käsitletud proosa- ja draamateoste teemasid, probleeme ning ideid, analüüsib tegelasi ja nende suhteid, loob seoseid nüüdisajaga ning tsiteerib oma väidete kinnitamiseks teksti
Oskab seostada loetut tänapäeva eluolu ja nähtustega, iseenda, ühiskondlike ning üldinimlike probleemide ja väärtustega.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm pikemat proosateost, lisaks novelle ning õhe autori luulekogu
Oskab nimetada luuleteksti žanri, teema ja põhimotiivid, sõnastab mõtte ning analüüsib keele ning kujundikasutust.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli tervikteost eesti või maailmakirjandusest.
10. klassi õpitulemused „ Kirjandus antiigist 19. sajandini“
Oskab tekstianalüüsis kasutada vajalikke mõisteid.
12. klassi õpitulemused „ Müüt ja kirjandus“ (valikkursus)
Oskab iseloomustada õppematerjalile toetudes eri ajastute kirjandust ja kirjandusvoole, nimetades nende ajapiirid ja tunnused, tähtsamad žanrid, teosed ning autorid.
On läbi lugenud ja analüüsinud neli eesti või maailmakirjanduse proosa- või draamateost.
Oskab kirjeldada mütoloogilisi elemente eestlaste maailmapildis
Oskab määrata eesti kirjanduse tekkeaja ning võrdleb selle kujunemisi muu Euroopa kirjanduse arenguperioodidega
11. klassi õpitulemused „ 20. Sajandi kirjandus“
Teab eesti rahvuseepose sünnilugu ja sisu ning kultuuriloolist ja rahvusloolist tähtsust

Mõistab ning hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi. Oskab määrata eesti kirjanduse tekkeaja ning võrdleb selle kujunemisi muu Euroopa kirjanduse arenguperioodidega
Oskab iseloomustada õppematerjalile toetudes 20.sajandi kirjanduse tähtsamaid voole ja žanre ning autoreid ja nende teoseid.
Mõistab müüdi kui arhetüüpse žanri ja tänapäeva müütide olemust, nimetab arhetüüpseid müüdimotiive ning leiab neid käsitletavast kirjandusteosest („Põrgupõhja uus Vanapagan“).
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- ja draamateost, tundes teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ning kirjandusloos.
Teab nimetada 20. sajandi eesti kirjanduse tähtsamaid perioode, kirjanduslikke rühmitusi, olulisemaid autoreid ja nende teoseid.
Oskab analüüsida tekstide teemat, süžeed ja tegelasi nii müüdimotiividest kui ka eetilistest ning esteetilistest väärtustest lähtuvalt.
Oskab seostada 20. sajandi eesti kirjandust Euroopa kirjanduse perioodide, voolude ja suundadega.
Tunneb ära ja analüüsib folkloorse pärandi kasutamist autoriloomingus ning selgitab kirjandusteose tähenduse muutumist ajas.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli 20. sajandi tervikteost, oskab nimetada nende autorite kohta kultuuri- ning kirjandusloos.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm õpikus antud lugemissoovitustes teost omal vabal valikul.

10. klassi lahti kirjutatud õpitulemused „Kirjanduse analüüs ja tõlgendamine“

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
On tutvunud vähemalt kolme kirjaniku loomelooga ja mõistab nende loomingu tähtsust kultuuri- ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili.
Kirjeldab B. Alveri, A. Gailiti, P. Vallaku loomelugu, analüüsib nende stiili. Võrdleb novellide keelekasutust, kujundlikkust.
Paaris- ja rühmatöö, kirjalik
Kultuuripädevus, õpipädevus, suhtluspädevus
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud proosateoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja –kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku ning kompositsiooni.
Teeb loetud raamatute kohta slaidiesitluse, mille kajastuvad kõik õpitulemustes nimetatu. (Neli esitlust kursuse jooksul)
Individuaalne, suuline esitlus
Digipädevus, kultuuripädevus
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid:
Teeb analüüsi loetud luuletuste kohta ja tõlgendab neid. Esitab
Individuaalne, kirjalik
Lõiming eesti keelega, õpipädevus

minetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi ja salmilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte.
oma tehtu klassile ja võrdleb oma tõlgendust teiste omaga.
Kasutab õpitud kujundeid omaloomingulises luuletuses.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm pikemat proosateost, lisaks novelle ning ühe autori luulekogu
Vabalt valitud teosed E. M. Remarque, J.D. Salingeri, O. Wilde. M. Heinsaare, T. Õnnepalu, A. H. Tammsaare loomingust
Loetud teoste esitlused
Kultuuripädevus, digipädevus

10. klassi lahti kirjutatud õpitulemused „Kirjandus antiigist 19. sajandini“

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
Oskab iseloomustada õppematerjalile toetudes eri ajastute kirjandust ja kirjandusvoole, nimetades nende ajapiirid ja tunnused, tähtsamad žanrid, teosed ning autorid.
Kasutab õppematerjali ja kirjeldab antiikkirjandust, keskaja kirjandust, renessanssi, valgustuskirjandust ja romantismi. Teeb konspekti.
Individuaalne, kirjalik
Kultuuripädevus, õpipädevus. Lõiming ajalooga, eesti keelega.
Oskab määrata eesti kirjanduse tekkeaja ning võrdleb selle kujunemisi muu Euroopa kirjanduse arenguperioodidega
Kasutab õppematerjali vanema eesti kirjanduse kohta, teeb konspekti. Võrdleb eesti kirjanduse arengulugu Euroopa kirjanduslooga
Kirjand, milles võrdleb eesti kirjanduse ja maailmakirjanduse arengulugu. Individuaalne, kirjalik
Kultuuripädevus, õpipädevus. Lõiming ajaloo ja eesti keelega
Mõistab ning hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi.
Analüüsib näidendeid: Sophoklese „Kuningas Oidipus“, Shakespeare „Hamlet“, Moliere „Taruffe“. Arutleb tegelaste eetiliste sihtide, psühholoogiliste probleemide, mõistuse ja tunnete tasakaalu, humaansete ideaalide ( vabadus, armastus )üle .
Rühma-ja paaristööd.
Individuaalsed arutlevad kirjandid. Teose läbilugemist näitavad testid- individuaalne, kirjalik
Suhtluspädevus. Lõiming eesti keelega

On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- ja draamateost, tundes teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ning kirjandusloos.
Lisaks eelpool nimetatutele M. Lermontovi „Meie aja kangelane“
Analüüsib romantilist tegelast.
Individuaalne kirjalik. Iseseisev lugemine
Lõiming eesti keelega

11. klassi lahti kirjutatud õpitulemused „Kirjanduse põhiliigid ja žanrid“

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
Oskab eristada õppematerjalile toetudes kirjandusvoole ja –žanre ning analüüsib teoseid liigi- ja žanritunnuste põhjal.
Kasutab õppematerjali ja teeb konspekti romantismi, realismi, naturalismi, modernismi kohta. Nimetab romaani, jutustuse, novelli, miniatuuri tunnusjooni.
Paaris- ja rühmatööd, kirjalikud konspektid.
Suhtluspädevus, kultuuripädevus, õpipädevus
Tunneb romaani alaliike, toob näiteid autorite ja teoste kohta.
Eristab romaani alaliike nende tunnuste põhjal ( kujunemis-, armastus-, psühholoogiline ja ajalooline romaan).
Oskab nimetada käsitletud proosa- ja draamateoste teemasid, probleeme ning ideid, analüüsib tegelasi ja nende suhteid, loob seoseid nüüdisajaga ning tsiteerib oma väidete kinnitamiseks teksti.
Käsitleb järgmisi teoseid: H. de Balzac „Isa Goriot“, A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ I, E. Vilde „Mäeküla piimamees“
Osaleb rühmatöös, kus analüüsitakse õpitulemustes kirjeldatud punkte. Vormistatakse rühmatöö kokkuvõte ja esitatakse klassile. Arutletakse ühiselt probleemide ja tegelaste üle.
Paaris- ja rühmatööd. Individuaalsed arutlevad kirjandid. Teoste läbilugemist näitavad küsimustele vastamised- individuaalne, kirjalik
Suhtluspädevus, kultuuripädevus
Oskab nimetada luuleteksti žanri, teema ja põhimotiivid, sõnastab mõtte
Kasutab õppematerjali ja konspekteerib, mis on ballaad,
Individuaalne, paaristöö.
Rühmatöö fotoromaan ühe luuletuse
Digipädevus, õpipädevus.

ning analüüsib keele ning kujundikasutust.
ood, haiku, ood, poeem, sonett, valm, vabavärss. Analüüsib loetud luuletekste kogumikust „Väike sõnarine 2“
kohta. Esitletakse klassile.
Oskab tekstianalüüsis kasutada vajalikke mõisteid.
Analüüsib ühe luuletaja loomingut.
Arutlev analüüsiv kirjand.
Lõiming eesti keelega
On läbi lugenud ja analüüsinud neli eesti või maailmakirjanduse proosa- või draamateost.
Lisaks eelpool mainitule loeb ühe vabalt valitud proosa- või draamakirjanduse teose ning teeb analüüsi sisaldava slaidiesitluse ning kannab selle klassile ette.
Individuaalne, suuline.
Digipädevus

11. klassi lahti kirjutatud õpitulemused „20. sajandi kirjandus“

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
Oskab iseloomustada õppematerjalile toetudes 20.sajandi kirjanduse tähtsamaid voole ja žanre ning autoreid ja nende teoseid.
Teeb konspekti, milles kajastuvad mõisted: eksistentsialism, ekspressionism, futurism, impressionism, toob näiteid autoritest.
Paaris- või individuaalne töö, kirjalik
Õpipädevus, kultuuripädevus
Teab nimetada 20. sajandi eesti kirjanduse tähtsamaid perioode, kirjanduslikke rühmitusi, olulisemaid autoreid ja nende teoseid.
Vormistab tabeli, kus nimetatud „Noor-Eestit“, „Siurut“, „Tarapitat“, „Kirjanduslikku Orbiiti“, „Arbujaid“ Võrdleb neid.
Kirjalik paaristöö
Kultuuripädevus, lõiming ajalooga
Oskab seostada 20. sajandi eesti kirjandust Euroopa kirjanduse perioodide, voolude ja suundadega.
Analüüsib eesti kirjanduse ja Euroopa kirjanduse arengut, milles toob välja põhjused eri voolude tekkeks meil ja mujal.
Individuaalne kirjalik arutlus.
Lõiming ajaloo ja eesti keelega. Kultuuripädevus
On läbi lugenud ja analüüsinud
Käsitleb järgmisi teoseid:
Rühmaarutelud teoste probleemide,
Suhtluspädevus, digipädevus. Lõiming

vähemalt neli 20. sajandi tervikteost, oskab nimetada nende autorite kohta kultuuri- ning kirjandusloos.
A. Camus „ Katk“, F. Kafka „Protsess“, D Salinger „Kuristik rukkis“
E. M. Remarque üks teos valikuliselt
tegelaste, nende suhete üle. Individuaalsed arutlevad kirjandid.
Individuaalne esitluse koostamine ja ettekandmine klassile- suuline. Iga teose kohta raamatu läbilugemist kontrolliv test- individuaalne, kirjalik
eesti keelega

12. klassi lahti kirjutatud õpitulemused

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
Oskab nimetada tähtsamaid uuema eesti kirjanduse autoreid ja nende teoseid, tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi.
Kirjeldab eesti kirjanduses toimunud muutusi pärast kaheksakümnendaid aastaid. Nimetab sajandivahetuse rühmitusi. Põhjendab rühmitustelaine teket 1990ndatel aastatel. Kirjeldab punkluule eripära, seletab, mis on etnosümbolism, etnofuturism, keele- ja kujundikasutuse omapära, võrdleb seda varasema aja luulekeelega. Nimetab pihtimuskirjanduse ja elulooraamatute, mälukirjanduse autoreid (T. Õnnepalu, M. Raud, E. Mihkelson, S. Oksanen). Kirjeldab muutusi keele-, autori-, sisu- ja maailmatasandites.
Kirjalik arvamus punkluulest- individuaalne.
Rühmatöö: arutlus „Eestimaast ja eestlastes tänapäevaste autorite pilgu läbi“ Erinevate töölehtede täitmine.
Kirjalik individuaalne arutlev kirjand.
Digipädevus, kultuuripädevus, õpipädevus, suhtluspädevus. Lõiming ajaloo ja eesti keelega.
Oskab analüüsida uuemat kirjandust, kirjeldab sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti sõnumiga, kujundab oma arvamust ja loob seoseid varem
. Kirjeldab punkluule eripära, seletab, keele- ja kujundikasutuse omapära, võrdleb seda varasema aja
Individuaalsed esitlused- suuline
Digipädevus, kultuuripädevus

loetuga.
luulekeelega. Teeb analüüsivaid esitlusi loetud teoste kohta, esitab need klassile.
Oskab seostada loetut tänapäeva eluolu ja nähtustega, iseenda, ühiskondlike ning üldinimlike probleemide ja väärtustega.
Analüüsib loetud lühitekste, arutleb probleemide üle, nimetab väärtusi, mida tekstid sisaldavad.
Suuline rühmatöö
Enesemääratluspädevus,
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli tervikteost eesti või maailmakirjandusest.
Teeb vabalt valitud teoste kohta esitluse õpikus nimetatud autorite loomingust ja esitab klassile.
Individuaalne, suuline esitlus
Digipädevus, kultuuripädevus

12. klassi lahti kirjutatud õpitulemused „Müüt ja kirjandus“

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
Oskab kirjeldada mütoloogilisi elemente eestlaste maailmapildis
Kasutab internetiotsingut saamaks teada, milline oli eestlaste maailmapilt ja müütilised tegelased, ning kirjeldab seda.
Rühmatöö. Suuline ettekanne
Suhtluspädevus, digipädevus, kultuuripädevus, õpipädevus
Teab eesti rahvuseepose sünnilugu ja sisu ning kultuuriloolist ja rahvusloolist tähtsust.
Võrdleb eepost „Kalevipoeg“ selle töötlustega ( Kivirähk, Kristfeldt, Vetemaa)
Omaloominguline lugu Kalevipoja ainetel. Individuaalne, kirjalik.
Mõistab müüdi kui arhetüüpse žanri ja tänapäeva müütide olemust, nimetab arhetüüpseid müüdimotiive ning leiab neid käsitletavast kirjandusteosest („Põrgupõhja uus Vanapagan“).
Analüüsib teost, toob välja arhetüüpsed müüdimotiivid ( Piibel ja rahvajutud Kaval- Antsust, leping kuradiga ).
Rühmatöö erinevate töölehtedega
Suhtluspädevus, kultuuripädevus
Oskab analüüsida tekstide teemat, süžeed ja tegelasi nii
Analüüsib romaani teemat, süžeed, tegelasi lähtuvalt
Kirjand individuaalne, kirjalik
Enesemääratluspädevus. Lõiming eesti keelega

müüdimotiividest kui ka eetilistest ning esteetilistest väärtustest lähtuvalt.
eetilistest ja esteetilistest väärtustest.
Tunneb ära ja analüüsib folkloorse pärandi kasutamist autoriloomingus ning selgitab kirjandusteose tähenduse muutumist ajas.
Kirjeldab kuldnaise motiivi kasutamist K. Ehini luuletuses. Saatusliku naise motiivi kasutamist antiikmütoloogias ja hilisemas eesti kirjanduses. Arutleb selle üle, milline on saatuslik naine tänapäeva maailmas, elus, poliitikas.
Kirjand- individuaalne, kirjalik
Lõiming eesti keelega
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm õpikus antud lugemissoovitustes teost omal vabal valikul.
Vormistab ja esitab klassile läbiloetud teoste kohta esitluse.
Individuaalne, suuline
Digipädevus

*
Õppekava: IT22
Mooduli nimetus: Süsteemiadministreerimine – Valikõpingud (IT22)
Teema nimetus: Avalik esinemine
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid , 6 iseseisev töö e-õpe

Mooduli eesmärk: Õppida ja harjutada õppija suuteliseks oma töid kaitsma ja ennast esitlema.

Mooduli õpiväljund: Erinevate esinejate vaatlemine ja võrdlemine, jäljendamine ja parodeerimine.

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav hindamine arvestab olulisel määral ka erivajadustega, mille vastu kursant midagi parata ei saa.

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: suhtlemisõpikud, näidis- ja õppevideod

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: valik Youtube’is ja Patreonis

*

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Süsteemiadministreerimine – Valikõpingud (IT22)
Teema nimetus: Avalik esinemine
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid , 6 iseseisev töö e-õpe

Mooduli eesmärk: Õppida ja harjutada õppija suuteliseks oma töid kaitsma ja ennast esitlema.

Mooduli õpiväljund: Erinevate esinejate vaatlemine ja võrdlemine, jäljendamine ja parodeerimine.

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav hindamine arvestab olulisel määral ka erivajadustega, mille vastu kursant midagi parata ei saa.

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: suhtlemisõpikud, näidis- ja õppevideod

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: valik Youtube’is ja Patreonis

*

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas
Teema nimetus: Kogukonna projektid
Teema maht: EKAP
Tunde kokku: 26 – kontakttunnid 20 iseseisev töö 6 e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Kursantidele praktilise kogemuse pakkumine projektipõhisse ettevõtlusse sisenemisel

Mooduli õpiväljund: Eesti ja Euroopa Liidu rahastusvõimalustega tutvumine, rahastusallikatest lähtuvalt abikõlbulikkuse analüüs, ettevõtte loomise kõik etapid, pilootprojekti kirjutamine, projekti kaitsmine komisjoni ja konkurentide ees, projekti käivitamine, aruandlus ja kokkuvõte.

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: kodulehed PRIA, KYSK, KOP, KIK, ministeeriumid, vallad, muinsuskaitse, Kredex

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: cvonline CV, motivatsioonikirja ja pitchi koostamine

*

Lõputöö seminar

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Lõputöö seminar
Teema nimetus: IT-õpetajatega koostöös saavutatud lõputööde töötlemine
Teema maht: EKAP
Tunde kokku: 39 – kontakttunnid 30 iseseisev töö 9 e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Lõputöö sisuline ja vormiline korrektne sooritus

Mooduli õpiväljund: Lõputöö

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav hindamine

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: Kogu stuudiumi vältel omandatu

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: Erialaõpetajate pakutu

*
Dokumentatsiooni kontroll

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Linux/BSD operatsioonisüsteemid – põhiõpingud
Teema nimetus: Eesti keel – dokumentatsiooni kontroll
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid 6 iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Lõimitud õppena IT-õpetajate edastatud materjalidega töötamine

Mooduli õpiväljund: Korrektses eesti keeles väljendumise võimekus kõrvuti ingliskeelsega

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-õpetajate edastatav

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetist

*

Eriala lepingud

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: IT korralduse alused – põhiõpingud
Teema nimetus: Eesti keel – eriala lepingud
Teema maht: 13 EKAP
Tunde kokku: 8 – kontakttunnid 3 iseseisev töö 2 e-õpe

Mooduli eesmärk: IT korralduse seostamine asutuste ja ühiskondlike struktuuridega

Mooduli õpiväljund: Lepingute olemusega tutvumine, lepingute koostamine, potentsiaalse praktika- ja töökoha valimine ja sellega seostumise lepingute loomine, ühiskondlikud lepingud suurel pildil

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: Lepingute põhjad ja struktuuride tutvustused internetis

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: Blanketid kodulehekülgedel ja cv-online keskkonnas

*

Eestikeelsed lepingud

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: IT-korralduse põhiõpingud
Teema nimetus: Eesti keel – eriala lepingud
Teema maht: 13 EKAP
Tunde kokku: 10 – kontakttunnid 3 iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: IT-valdkonna sisene kitsam lepinguliste suhete struktuuri omandamine

Mooduli õpiväljund: Koostöös IT-õpetajatega vajaduspõhine päevikute, aruannete, lepingute töötlus

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-valdkonna õpetajate pakutav

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetist

*

Erialane eesti keel

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas
Teema nimetus: Erialane eesti keel II
Teema maht: 13 EKAP
Tunde kokku: 10 – kontakttunnid 3 iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Interneti tõlkimine eesti keelde

Mooduli õpiväljund: Kogu terminoloogia eestindamine teema-masin-operatsioonhaaval

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT masinad, keskkond ja operatsioonid ise

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: Ühised leiud internetist

*

IT-süsteemid

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Rakendussüsteemid – põhiõpingud
Teema nimetus: KT süsteemi planeerimine ja teostus
Teema maht: 13 EKAP
Tunde kokku: 10 – kontakttunnid 3 iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Erialase keele korrektne omandamine emakeeles kõrvuti ingliskeelsega

Mooduli õpiväljund: IT-õpetajate edastatavad materjalid

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-õpetajate loodud ja saadetud materjalide vormimine

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetist

*

Operatsioonisüsteemid

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Windows operatsioonisüsteemid – põhiõpingud
Teema nimetus: Eesti keel – kompleksülesannete kontroll
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid 4 iseseisev töö 2 e-õpe

Mooduli eesmärk: IT-õpetajate tööle sekundeerimine

Mooduli õpiväljund: IT-õpetajate ja kursantide koostöös loodu vormistamine ja viimistlemine

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-pädejate saadetav

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: Ühised leiud internetist

*

Kompleksülesannete kontroll

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Majutuskeskkonna riistvara – põhiõpingud
Teema nimetus: Eriala eesti keel – kompleksülesannete kontroll
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid 6 iseseisev töö e-õpe – vajaduspõhine

Mooduli eesmärk: Korrektse eestikeelse IT-sõnavara ja väljendite omandamine ja kinnistamine

Mooduli õpiväljund: IT-õpetajate juhendamisel kirjutatud tekstide ühistöine analüüs ja parandus

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid:

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-õpetajate juhendamisel loodud tekstid

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetiavarustest

*

Arvutivõrgud

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Arvutivõrgud – põhiõpingud
Teema nimetus: Eriala eesti keel – arvutivõrgud
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid 6 – iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Harjutada IT-õpetajatega lõimituna kursante kasutama inglise kõrval eesti keelt

Mooduli õpiväljund: IT-õpetajate antud ja täidetud ülesanded jõuavad eesti keele klassi korrastusele

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-õpetajad saadavad kursantidega tehtud materjalid töösse

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetiavarustest

*

IT-valdkonna alusteadmised

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: IT-valdkonna alusteadmised – põhiõpingud
Teema nimetus: Erialane eesti keel – kompleksülesanne taristuteenustes dokumentide eesti keele kontroll
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid 6 iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: IT-valdkonna võimalikult rohke eestikeelse sõnavaraga harjumine

Mooduli õpiväljund: IT-õpetajate saadetud materjalid ja õpilastööd kui parim eluline materjal

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-õpetajate juhendamisel loodud tööd ja kursantide tekstid

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetiavarustest

*

Eneseväljendus ja avalik esinemine

Õppekava: K/KB/MT
Mooduli nimetus: Eneseväljendus – valikaine
Teema nimetus: Eneseväljendus
Teema maht: 52 EKAP
Tunde kokku: 18 – kontakttunnid 10 iseseisev töö 2 e-õpe

Mooduli eesmärk: Kursantidele kirjaliku ja suulise, kehakeelelise ja miimilise eneseväljendusoskuse õpetamine tulevasteks suhestumisteks komisjonide, tööandjate ja klientidega

Mooduli õpiväljund: Eeskujude analüüs, praktiline harjutamine, vigadest õppimine

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: Vanakooli etiketi- ja suhtlemispsühholoogia õpikud, eeskujud ja iidolid televisioonis, Youtube’is ja filmides

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetist – aga ka arhiivist 🙂

*

Massikommunikatsioon

Õppekava: Gümnaasium
Mooduli nimetus: Valikained
Teema nimetus:Massikommunikatsioon
Teema maht: 36 EKAP
Tunde kokku: 24 – kontakttunnid 12 iseseisev töö e-õpe

Õppeaine hindamiskriteeriumid: mitteeristav hindamine – A/MA.

Hindamismeetodid: Võrreldes gümnaasiumi üldise meediakursusega on valikaine väga praktiline ja tegelike meediatööde loomise keskne. Koostame pressiteateid, kirjutame reportaaže ja ajakirjalikke artikleid ning loome intervjuusid ja arvamuslugusid tasemel, mis sobib nii portaalidesse ja kodulehekülgedele kui peavoolumeediasse.

Õppeaine õppemeetodid: Tunnid algavad vastava kõrgharidusega õpetaja loenguga, edasine on praktika – praktilised meediatööde loomise ülesanded, rühmatöödena õppematerjalide, portaalide, ajalehtede-ajakirjade, raadiojaamade ja telekanalite jälgimine ja analüüs ning omalooming.

Iseseisva töö üldkirjeldus: Õppijad saavad ülesande leida teatud teemal materjale meediast, neid refereerida, süstematiseerida ja analoogseid tekste ja videoid luua.

Õppematerjalid: Põhiline õppematerjal on reaalne peavoolu- ja sotsiaalmeedia ise, täienduseks Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli õppematerjalid ning Balti Meediakooli paremad palad.

Kursused:
Kursuse nimetus
Kursusel käsitletavad teemad
klass
1.kursus – Koopajoonistest sotsiaalmeediani
Inimese põhivajaduste Maslow’ püramiidist lähtuv tarvidus oma teadmisi ja isiksust jäädvustada, teavet jagada, kuhugi kuuluda ja ennast teostada – mis pole ürgajast tänase X-TikTok-ajastuni suures plaanis muutunud.
10.-12.
2.kursus – Kirjutav meedia
Ajalehtede ja ajakirjade sünd maailmas – põhjused ja kujunemislugu tänaste väljaanneteni.
Ajalehtede-ajakirjade sünd kirikliku baltisaksa kirjanduse kõrvale – Eesti erinevate ajalooliste perioodide väljaanded – tänane kirjutav meedia paberil, netis ning videolahenditega lõimituna.

3. kursus – Raadioringhääling
4. kursus – Televisioon

5. kursus – Sotsiaalmeedia

6. kursus – Raamatud ja filmitööstus

Raadiojaamade teke maailmas ja Eestis.
Raadiokanalite tänane suur pilt ja tööjaotus.
Telekanalite kujunemine maailmas ja Eestis.
Telekanalite tänane suur pilt tööjaotuses.
Sotsiaalmeedia olemus ja erinevus peavoolust.
Sotsiaalmeedia funktsioon ja tsensuur.
Raamatute kirjastamine ajaloos ja täna.
Raamatust filmini – tööprotsess.
Multimeedia-raamatud – digi-, audio- ja video- ning nende asetumine filmide kõrvale

Kursuse hinde kujunemine
„A“ saamise tingimus – Õppija osaleb vähemalt pooltes tundides.
Õppija teeb ära kõik iseseisvad praktilised tööd.
Õppija näitab üles arusaamist, arengut ja potentsiaali iseseisva meediategevusega jätkamisel.

Riiklik inspireeriv materjal, millest süvendatult ja praktikale orienteeritult kiiremini-kõrgemale-kaugemale liigume:
„Meedia mõjutamine” ja praktilise eesti keele kursused. Õppeprotsesside kirjeldus
Ilona Tragel, Kati Käpp
Soovituslik on gümnaasiumiastme eesti keele n-ö sisukursuseid läbida sellises järjekorras: 1) “Meedia ja mõjutamine”; 2) “Keel ja ühiskond”. Praktiliste kursuste (“Praktiline eesti keel I”, “Praktiline eesti keel II”, “Praktiline eesti keel III”) ja kursuse “Teksti keel ja stiil” õpitulemused kattuvad suures osas, mistõttu ei ole põhjendatud neid eraldi kursustena käsitleda. Mõttekas on toetada nende kursuste tegevustega “Meedia ja mõjutamise” ja “Keele ja ühiskonna” teemade läbimist, et sisuliste teemadega tegelemiseks oleks rohkem aega ja kasutegur oleks suurem – õpilased saavad teadmiste omandamisega paralleelselt neidsamu teadmisi kohe rakendada.
 
Sisukursustest on soovitus alustada “Meedia ja mõjutamise” kursusega, sest mitmekülgsed meediatekstid ümbritsevad noori kõikjal. Nende tekstide kaudu on õpilasel lihtsam mõtestada, millised tekstid üldse on ja mis on tekstide tunnused. Eeldatavasti on meediateemad õpilaste jaoks ka huvitavad, sest side tekstidega on juba olemas. Sotsiaalmeedias, ajakirjanduses ja uudisteportaalides levivate tekstide kaudu jõutakse ka teiste argumentatsiooni sisaldavate tekstideni. Seega on meediakursusest alustamine viis läheneda tuttavate asjade kaudu keerulisematele ja kaugematele (s.o induktiivne lähenemine). Kuna tekstimaailm muutub kiiresti, on oluline, et õpilased omandaksid oskuse tekste analüüsida, misjärel ja mille eeskujul ka ise sarnaseid tekste kirjutama hakata. Siinse soovituse järgi jätkub kursusel “Keel ja ühiskond” sama lähenemine: õpilased märkavad keelt enda ümber, mõtestavad oma keelekogemust nende teadmiste abil, mida kursus(t)el omandavad. Selline lähenemine kujundab keeleteadlikku[1] tekstilugejat ja -loojat.
Mõisted
Keeleteadlikkus, meedium, meedia, inforuum, valeinfo, algoritm, fakt vs. arvamus, tajuviga, suhtlustõke, mõjutamisvõtted (nt demagoogia, propaganda, reklaam)
Tekst, teksti eesmärk, autor ja vastuvõtja, kontekst, intertekstuaalsus, kirjutamistõke, allikas, lugemispäevik, kaaskiri
Metoodilised soovitused
Meedia ja mõjutamise sisuliste teemade ja mõistete omandamiseks on soovituslik kursuse jooksul mõtestada uut infot oma keelekogemusest lähtuvalt.
 
Kursusel loevad ja analüüsivad õpilased sotsiaalmeedias, ajakirjanduses ja uudisteportaalides levivaid tekste (ka tekstiroboti koostatud tekste), mille kaudu jõutakse nõudlikumate argumenteerivate tekstide lugemiseni. Lisaks õpetajate soovitustele võiksid õpilased saada lugemiseks ise endale tähenduslikke tekste valida. Lugemisega paralleelselt täidetakse lugemispäevikut. Lugemispäevikusse kirjutab lugeja, mis allikaid (nt artiklid, raamatud, filmid, plakatid) ta on “lugenud” (st ka näinud, kuulnud, kogenud jne), missugust infot neist saanud ja mis mõtted on tekkinud. Loetu kogumine laiendab õpilase silmaringi ning sissekannete kirjutamine arendab kirjaliku eneseväljenduse oskust. Märkmete kogumiseks võib kasutada pabermärkmikku, tavalist tekstidokumenti, tabelifaili vms. Lugemispäevikusse märkmete tegemiseks on mitmeid strateegiaid, kõige olulisem on teha märkmeid pidevalt ja juba teksti lugemise ajal ning märkida korralikult üles kõik allikad (sh eristada selgelt allika mõtted oma mõtetest). Lähemalt saab kirjeldatud lugemisstrateegia kohta lugeda siit: https://www.teadustekst.ut.ee/allikate-lugemine/. Lugemispäeviku sissekandeid võivad õpilased ka tundides klassiga jagada ja nende üle koos arutleda. 
 
Võimalikke teemasid “Meedia ja mõjutamise” kursusel loetavate tekstide analüüsimiseks:
teksti kui suhtlusolukorra ning autori ja lugeja positsioonide analüüs – teksti eesmärgi tuvastamine, autori seisukoha, pädevuse ja omakasu hindamine;
konteksti ja intertekstuaalsuse analüüs – teksti paigutamine laiemasse konteksti, teksti seostamine teiste tekstidega;
argumentatsiooni osade (väide, selgitus, näide, järeldus) leidmine ja analüüsimine (sh puuduliku argumentatsiooni märkamine);
tekstide liigitamine nt suhtluseesmärgi, struktuuri, meediumi põhjal;
autori hoiakud tekstis – nt analüüsida tekstis isikukasutust (mina, meie, umbisik jne), pehmendavate (nt võibolla, ilmselt) ja võimendavate (nt kindlasti) keelendite kasutust; suhtumist näitavaid sõnu (nt autori suhtumist näitavad omadussõnad ja määrsõnad, nagu kahjuks, õnneks);
tekstide kõneviisi (nt kindla tingiva kõneviisi kasutus) ja tegumoe (nt aktiivi vs. passiivi kasutus) analüüsimine;
vajaliku metakeele omandamine teksti analüüsimiseks – sõnaliigid, lauseliikmed, grammatilised kategooriad.
 
Veel võimalikke tegevusi “Meedia ja mõjutamise” kursusel teemade paremaks mõtestamiseks:
vastanduvaid seisukohti esitavate arvamusartiklite võrdlemine ja analüüs;
oma või klassikaaslase sotsiaalmeedia voo analüüsimine (nt reklaamsisu osatähtsuse hindamine, meelelahutusliku ja teabesisu eristamine jne);
Sotsiaalmeedia platvormist enda kohta käiva info leidmine, analüüsimine; arutelud netiturvalisuse, privaatsuse ja digihügieeni üle;
rollimängud ja simulatsioonid (nt uudistetoimetus, eri väljaannete ja/või meediumite ajakirjanikud lugu kirjutamas; pressikonverents; ajakirjanduseetika koodeksi koostajad; uue väljaande asutajad; päev sisulooja kingades; klassileht (või muus vormis väljaanne); naftaettevõtte turundustiim);
tekstiroboti abil tekstide koostamine ja tekstiroboti loodud tekstide analüüsimine; arutelu valeinfo ära tundmise, faktide ja arvamuste eristamise osas meediatekstides.
 
Tekstide lugemise laiem eesmärk on see, et õpilane oskab lugedes ja analüüsides saadud teadmisi rakendada, et ise sarnaseid tekste kirjutada. Igasuguse teksti kirjutamise protsess koosneb erinevatest tegevustest, mis kõik on omavahel tihedalt seotud. Üldjoontes võib need tegevused kirjutamisprotsessis jagada põhietappideks, milleks on kavandamine, mustandid, viimistlemine ning esitamine (vt lisa 1). Kuna iga etapp pakub (eriti keeletunnis) võimaluse õppida, siis on mõistlik need erinevad etapid läbida üksteise järel, keskendudes igas etapis just sellele, mis parasjagu käsil. “Meedia ja mõjutamise” kursusel võib see välja näha nii, et kõigepealt loetakse ja tehakse lugemispäevikusse loetu kohta sissekandeid (vt ka https://www.teadustekst.ut.ee/allikatega-tootamine/) – infot kogutakse eesmärgiga sellest üks terviklik tekst kirjutada. Kui vajalik info on olemas, on aeg panna kirja kavand (https://www.teadustekst.ut.ee/kavandite-kirjutamine/) ja mustandid – st teema läbi kirjutada. Kirjutamise käigus õpib kirjutaja kirjutatava teema kohta, sest kirjutades peab õppija leidma/tekitama seoseid enda kogemuse ja allikatest loetu vahel. Kui erinevatele etappidele annavad kaasõppijad ka tagasisidet, suureneb õppimisvõimalus veelgi (vt peatükki “Tagasiside”). Kirjutamisprotsessi põhimõtet saab kasutada igat tüüpi kirjatööde puhul ning ka väljaspool kooli.
 
Tagasiside
Lisaks õpetaja tagasisidele on soovituslik kasutada kogu kirjutamisprotsessi jooksul kaasõppija tagasisidet. Kaasõppija tagasisidel on mitu kasutegurit: kaasõppija tagasiside on kohene, seda on arvult rohkem (võrreldes ühe õpetaja tagasisidega) ning see arendab õpilaste kriitilise mõtlemise ja analüüsioskust. Kaasõppijate töid lugedes mõtleb õpilane ka oma töö peale ja saab seeläbi ideid, kuidas enda teksti paremaks muuta. Õpetajal väheneb kaasõppija tagasiside rakendamisel töökoormus. Õpetaja ülesandeks on õpilastele kaasõppija tagasiside meetodi tutvustamine, tagasisideprotsessi jälgimine ja vajadusel suunamine (kuidas tagasisidet anda, milline tagasiside on tõhus, kuidas tagasisidega edasi tegeleda jne). Tagasisidestamisprotsessist saab lähemalt lugeda siit: https://www.teadustekst.ut.ee/tagasiside/.
 
Üks võimalus on kasutada kaasõppijate tagasisidet ka laiemas mõttes. Näiteks võiks õpetaja kutsuda töid tagasisidestama ka vanema klassi õpilasi, kes on kirjutanud väga häid tekste ja andnud kaasõppijatele kasulikku tagasisidet. Eri klasside õpilaste kaasamine ühisesse õppeprotsessi loob õpilastest ühtse kogukonna, mis annab kõigile osapooltele lisamotivatsiooni ülesannete õigeaegseks esitamiseks.
 
Hindamise põhimõtteid
Hindamine ei toimu ühe töö põhjal, vaid kogu kursuse vältel, ning väärtustab ennekõike õppija järjepidevust ning motiveeritust. Näiteks võiks osa punkte töö eest anda õigeaegselt esitatud ülesannete eest. Konkreetse ülesande hindamisjuhendid erinevateks kirjutamisprotsessi etappideks koostab õpetaja koos õppijatega. Sama hindamisjuhendi alusel tagasisidestavad üksteise töid kaasõppijad. Sõnalist tagasisidet ei anta ainult lõpus, vaid kogu protsessi jooksul, sest nii on õpilasel võimalus seda tagasisidet kohe rakendada ning seeläbi efektiivsemalt õppida.
 
Lõimingu võimalused
kirjandus: tekstid, autor, lugeja
ühiskonnaõpetus: tutvumine arvamuslugude jm diskussiooniga ühiskonnas parasjagu aktuaalsete teemade üle
ajalugu: ajalooliste kõnede ja kirjalike dokumentide analüüsimine, eri epohhide retoorika ja argumentatsiooni võrdlemine
filosoofia: tutvumine erinevate argumentatsioonimustrite ja loogika põhimõistetega
võõrkeeled: eri keeltes ja eri kultuuriruumide argumenteerivate tekstide lugemine
informaatika: teksti automaatanalüüs (nt sagedusloetelu, sõnapilved, kollokatsioonid)
muusika: laulusõnade analüüs (nt intertekstuaalsus, hoiakud, koodivahetus)

*

Tasandusõpe – 50 tundi

Kursuse eesmärk on toetada õpilase õigekirjaoskust.
Õpilane omandab gümnaasiumiõppeks eeldatava kirjaoskuse: kirjavahemärkide, algustähe, kokku- ja lahkukirjutamise kasutuse ning täheortograafia reeglid.
Hindamine: numbriline hindamine
Kursuse arvestus: Tundides osalemine ning arvestuslikud tööd 4 valdkonnas (kirjavahemärgid, algustäht, kokku- ja lahkukirjutamine, häälikuortograafia).

Töökava koostaja:
Kati Murutar
hobulausujad@gmail.com
kati.murutar@rako.edu.ee

Tühistamise tempel
Kati Murutar, koolikiusamisest väljakasvanu

Taasiseseisvumise päeva tähistades ja tarkusepäeval kooli minnes on ilmselt meil kõigil sama soov: meie riik ega koolid ei tohi olla tühistamise templid, kus arenejatele ja loojatele, rajajatele ja pühendujatele lüüakse tempel mällu igaveseks. Peaksime olema riik nagu rahvuspark, väike elujõuline mudel ja eeskuju. Meil võiks toimida loomulik ja loogiline iga tasandi korraldamine ja korrastamine. Selle asemel kiusavad poliitikud, kolleegid ja naabrid üksteist nagu koolijütsid.
Tundub, nagu väga paljudel oleks koolikiusamise lastehaigus välja kasvamata. Üksteist toetame ja kokku hoiame laulupeo ajal – argipäeviti pannakse üksteisele ära nii üleaedsete kui riigijuhtide tasandil. Aina kaebamine ja halvustamine, vigade otsimine ja lammutamine.
Minu peale kaevati, et tutvustan vandenõuteooriaid. Kus mujal kui koolis erinevaid teooriaid ja maailmavaateid õppida – kaunis eesti keeles? Kohustuslikus kirjanduses olev Gailit ja Dostojevski kirjeldasid omaaegseid ilma- ja silmavaateid, tänapäeval on vaja leida moodused Koidula geniaalsus ja Shakespeare’i fenomenaalsus meie ajaga siduda. Ladusam kui lihtsalt Tuglast ja Turgenevit lugema sundida on oma aja suurvaimude teemal kaasaegsed õppematerjalid kirjutada ja neist õigekeelsusülesanded teha. Alustades viiendat aastat kooliõpetajana tean, et see meetod töötab. Meie inimesed ärkavad ja märkavad seoseid: kui kõrvutada Viiding ja Veisson ning Tommy Cash ja Majakovski, tekib tervikpilt ja edasimõtlemine.

Mis tunne on?
Oleme oma inimestega püüdnud kujutleda, mida on tundnud Tõnis Mägi või Arnold Rüütel, kui parimate pürgimuste tõttu tühistatakse ja kõigis võimalikes surmapattudes süüdistatakse. Sain ka oma kogemuse kätte – see algas Viis Miinust ja Puuluubi eurolauluga, jätkus maatriksist ja keskkonnaga toimuvast kõnelemisega ning kulmineerus geoinseneeringust ja biorobotite loomisest rääkimise tõttu. Nende tekstide autorid on Kennedy, Icke, Lakhiani jpt.
Tundide videosalvestustele eelnes teemaga seotud materjalide uurimine siit nurgast ja sealt nurgast, keskpõrandale kokku. Järgnes meie inimeste oma seisukoha kirjutamine – igaühel erinev, nii suurmehest, minust kui pinginaabrist lahknev. Mis on olnud väga põnev ja ärgastav.
Kui narkootikumideteemalise eurolaulu fraas-haaval käsitlemise eest kaevati minu peale ministeeriumisse ja Issandale enesele, et ma propageerin narkootikume, tundsin ennast täpselt samamoodi kui kooli ajal päris rammusa koolikiusamise käes. Kaebaja ei teadnud, et me tõlkisime ja tõlgendasime õpilastega fraas-haaval iga lause tähendust ja paigutasime koos selle sõnumi olnud aegade analoogide taustale. Salvestamise ajal oli klassis ka mitu teist õpetajat – põnev oli!
Nüüd saadeti vihje Eesti Ekspressi noortele kolleegidele. Lõhkiküpsenud koolikius. Keegi, kellel ei ole oma eluga mitte midagi mõistlikku peale hakata, saavutas nii minu kui kolleegide mitmete tundide raiskamise seletamisele selle asemel, et uueks kooliaastaks valmistuda. Tulemus oli õigupoolest võrratu ja „heasoovija“ tühistamise kavatsusele vastupidine – tohutult toetust ja tunnustust tuli pärast Delfi-kontserni artiklit. Suur osa kiitust ja sama mõtlemist e-postis ja messengeris, mitte avalikult. Igaks juhuks. Ajad sellised.
Kõikuva riigi ja katkiste inimeste sümptom ongi krooniline hirm. Me kardame ennast väljendades kinga ja põske saada. Peljatakse kaotada oma koht päikese all – ja sedasi sünnivadki tühistajad, kes oletavad, et ligimest kahjustades ja maha kiskudes tekitavad iseenesele vaba platsi.
Igasugustest illusioonidest kõrgemale tõusmise, loova mõtlemise koht peakski olema kool. Ideaalis peaks inimene omandama holistilise mõtlemisvõime, mitte korraks mingit asja pähe õppima, ära vastama ja unustama. Õpetaja missioon on lapsi sildistamisest-papagoipuuri pistmisest säästa.

Esimesed heidetakse
Vanarahva tarkus ütleb: esimesed heidetakse, tagumised tapetakse, keskmised koju tulevad. Esimeste heitmine on nii heas kui halvas tähenduses – kriisiolukorras saavad esimesena kuuli, aga esimesed on ka need tee- ja rahvajuhid, kes jäävad kogu eluks meelde.
Olnud aegade värvikad õpetajad on Tammsaare Mauruse meeskonnas ja Krossi Wikmanni poiste teejuhid, kellel oli oma isikupära ja sära tõttu samuti kadedaid koputajaid nagu tänastel teravatel pliiatsitel. Täna klassi ees kõike elu jooksul omandatut jagades avastan, et sarnanen oma eesti keele ja kirjanduse õpetaja Aino Kaldma ja vene keele õpetaja Alina Guzelinaga. Ka meie inglise keele õpetaja Urmas Taul tõlkis ja tõlgendas koos meiega laulusõnu.
Raplamaa Rakendusliku Kolledži kahe kooli ühinemise seminaril arutlesime, mida meilt kui haridustemplilt uue esirinna kasvatajatena oodatakse. Peame hoidma au sees ametiharidust ja täiskasvanute elukestvat õpet – toetame ja arendame igas eas igasuguste erisustega isiksusi nii õpetajate kui õppijate peres. Meid motiveerib loov, ajaga kaasas käiv õpetamine, mis äratab inimeste mõtlemise ja eneseväljendamise võime tervikpildina – see on päris eluga käsikäes arenemine. Me kasvame välja vanast eelarvamusest, et kutsekas ja õhtukas on teise sordi kool: siit tulevad meie riigile nii oskajad-tegijad kui nende kõrgharitud juhid pärast kõrgkooli lõpetamist.

Tagumised tapetakse
Oleme kõige õrnem ja haavatavam rahvakiht – nii õpetajad kui ka õpilased on enamjaolt finantsiliselt need tagumised, kes tapetakse. Nii sõjas kui majanduskriisi ajal. Mitu aastat oleme elanud kõrvuti sõjapõgenikega ning iga päev saame teateid uutest maksudest ja hinnatõusudest, millega saavad kõige valusamalt pihta naised-lapsed-õrnad hinged ehk haritlased ja loovisiksused.
Kui arstliku perenõuandla parkla muudeti tasuliseks, nimetas dr Rammul selle rahanöörimise hädasolijate pealt surnuksmaksustamiseks. Teiste raviasutuste ümbruses parkimine juba on tasuline – oma kaksikuid oodates ja ilmale tuues maksis mu poja perekond üsna iga kord trahvi, sest oli auto küll parkima pannud, aga kuidagi ikka valesti. Tasuline parkimine on pahatihti kiuslik lõks.
Ehkki automaks on kõige julmem just maal elavate perede suhtes, kes ühiskondliku transpordiga mitte kuidagi majandatud ei saaks, jäime mõningase vastuhaku järel vagusi ja hakkasime maksma. Tundes ennast tühistatutena.
Kevadel hävitati miljonid kuuseistikud, mida ei olnud üldise lageraie kiuste kuhugi panna. Pisut õnnestus päästa, ehkki riigivara ei tohtinud rahvale jagada. Kuidas täpselt on lugu seakatku ja selle pealt teenijatega, ei tea päriselt keegi – tõe väljaselgitajad on tühistatud ja sead… seal, kus tühistamise templile kohaselt ka ridamisi maha võetud hiied.
Loomulikult soovivad kooli tulevad õpilased nii sigadest kui Alaska kohtumisest kõnelda – olen oma inimeste arutelusid kuulates nüüd ettevaatlik, et mitte vandenõuteooriaid jagada… Samas on just teravatel ja isiklikult puudutavatel teemadel arutlemine soravas eesti keeles parim mõtlemise ja oma arvamuse kirja panemise õppimise moodus…

Keskmised koju tulevad
Keskmist kui nähtust peetakse üldiselt leigeks-oigeks, ilmetult mitte mingisuguseks nähtuseks. Ehk on keskmises ja kestvas hoopis kestmise elujõud. Rahvuskehandi tuumik peab ju ometi ellu jääma, kui värvikaimad vaigistatakse ja hapraimad murduvad.
Meie kooli tulevad erinevas eas inimesed õppima IT, mehhaanika, toitlustuse ja ehitusspetsialistideks ning üldharidust põhikooli tasemest gümnaasiumini. Ametit õppima tullakse nii teadliku otsusena kui sellepärast, gümnaasiumisse ei mahutud. Täiskasvanuna gümnaasiumiharidust saama saabutakse pere ja töö kõrvalt, sageli värvilise eluloo jätkuna. Paljudel meist on varasematel eluperioodidel saadud tühistamise tempel küljes – õnneks on meie kool haridustempel, kus saame tasapisi sellest üle.
Minu äsjane töövõit toimetajana oli üldsusele seni veel tundmatu autori, Tartu ametikooli lõpetanud Lembit Silla kotkalend. Toimetasin ja elustasin tema esimese raamatu „Tsivilisatsioonide hukk“ – selle ühise töö kaudu tõusis noormees poliitikuks ega ole enam keskmine.
Meie ülesanne tühistamise vältimiseks on püsida keskmes, keskenduda kesksele ning olla oma enese maailma keskpunktis. Sina ise oled kõige püham tempel, mida ei tohi rikkuda ükski tempel.

Suur Peeter ja väike Peeter, tühjakssöödud kott peas mõlemal
Kati Murutar, õnneliku lõpuga muinasjuttudesse uskuja

Rikkis riik tegeleb päris-probleemide lahendamise asemel põrguliku pseudo tekitamise ja liba-lahendamisega. Katkised inimesed kukuvad kokkuhoidmise asemel kiusu-kaklemise-kadeduse lõksu. Kuni eestilise-eetilise kriisi põhi on käes.
Kasvõi salaja, aga kindlasti meeldivad ka sulle muinasjutud „Inetust pardipojast“ „Pahatarini“ ja „Gulliveri reisidest“ „Matrixini“. Nii muinasjutud kui „Avatari“-taseme fantastika räägivad asjadest nii, nagu need tegelikult on. Tammsaare moodi väljendudes: see on siin ilmas ikka nii seatud, et paha saab paraja palga, tõde tõuseb ja vale vaob.
Kogudes eestlaste pärimusi ja muistendeid, millest moodustus meie rahvuseepos „Kalevipoeg“, oli dr Kreutzwaldil ja dr Faehlmannil õnne: orjaaja eel oli inimeste, jumalate ja haldjate vahekord selge. Koos pärisorjusega, mis kestab variatsioonidega tänini, hakks rahvusliku alaväärsuse nartsissistlik üleväärsus trikitama. Nii, nagu traumeeritud inimene, nõnda ka rahvuskehand: mitte keegi ei ole nõus olema ori. Näilise võimu saavutamiseks minnakse poliitikasse ja brüsselitesse, orjatausta katmiseks muundutakse bürokraatideks või jäädakse lihtsalt kadedalt kiuslikeks kitujateks. Tegude asemel tegijate lammutamine on Siberisse küüditamise ajastki tuttav tehnika.

Suur ja väike – pärisorjad mõlemad
Muinasjutu „Suur Peeter ja väike Peeter“ on jäädvustanud Juhan Kunder – mitte segi ajada Jakob Kunderiga, kes punaväelasena Lätis raudteejaama vallutades džotile viskus. Pärnu 4. keskkooli – Ülejõe Gümnaasiumi – vilistlasena lasksin selle legendi paratamatult teadvusse istutada, kuna meie kooli pioneeriorganisatsioon oli temanimeline.
Pärisorjad-Peetrid tegid mõisnikule metsa, lõuna ajal söödi kõigepealt suure Pee jõupoliitika tahtel tühjaks väikese nimekaimu leivakott, seejärel sõi igaüks oma. Läbi müstika sündis ime ja õiglus võitis.
Kusjuures tähelepanuväärne on sõnade järjekorra tähtsus nimes: kui Suur Peeter oli mürakas tropp, siis 205-sentimeetriline tsaar Peeter Suur küll vallutas ja küüditas, lammutas ja omastas, aga üle aegade kajama jäi kasvõi sohu akna Euroopasse rajaja ning Kadrioru lossi ehitajana. Põhjasõja ajal pahatehtu sai türklastelt karma-saabliga ning tervikmälestus temast on võimas.
Kes ehitada ei oska ja Elada ei jaksa – see kadestab ja koputab. Kui seeläbi lausa hävitada ei õnnestu, siis vähemasti kahjustab nii palju kui võimalik. Suur ja väike Peeter kahtlustavad ja kiruvad koos illuminaate: planeeti omavad Rothchildid elavad kindlasti Antarktika keelatud maal – või planeedi sees katakombides… Meie suur-Petside punt käitub tilluminaatidena, imeb eliidiga sarnanemise nimel väike-Petja märsi tühjaks – tegelikult on mõlemad eliidile alluvad orjad.

Muinasmaa surnuks-maksustamine
Suured on endale röövinud karistamatuse ning ühisosa väikesega ainult pidurdamatu puukimine ongi. Rullub väikeste Peetrite ohverdamise aeg suurte Peetrite näiliseks õitsenguks ja illusiooni pikendamiseks.
Mõne aja eest sai selgeks e-valimiste võltsing ning sellest tulenevalt praeguse parlamendi ja valituse illegaalsus – mis sellest sai? Tähelepanu on vaja põhiprobleemilt kõrvale juhtida. Näe, Maarjamaal rassivad veel viimsed idealistlikud missionäärid – peavad veri ninast väljas nt oma rantšot, mida on aastakümneid loonud. Küündimatud üleaedsed küünistavad küüniliselt – kaebavad, kuhu vaja, et entusiasti mõni hoone või aed, kraanikauss või esmaabikapp on valesti. Mispeale lendavad laivi oma olemasolu õigustavad ametnikud, infiltreeruvad ennast tutvustamata ning filmivad koduloomaaia liigagi paksud kitsed droonidega kõhnaks. Lastele looduslaagrite korraldajad teevad ogaratele euronõuetele vastamiseks arutut lisatööd, kuni enam ei jaksa.
Nii riigikogulaste autode kompensatsioon kui rahvale näkku sülitamine maksutõusu päevil kui ka Taagepera lossi pidu katku ajal on võõrandumise käärid lausa spagaati viinud. Leidlikult. Kuidas valvas Kaval-Ants Vana-Pagana käsul aidaust? Võttis ukse eest, varastas aida tühjaks ning magas ust kui niisugust valvates selle peal. JOKK.
Juriidiliselt on kõik korras vana hea teenelise arstliku perenõuandla parkla tasuliseks muutmisel – surnuks maksustamine ongi dr Rammuli väljend. Pikalt hoogu võtnud hädasolijad lähevad visiidile ja saavad preemiaks vapruse eest mehise arve või trahvi.
Ümber Raplamaa kantakse jõgede kallastele munamägede kaupa pinnast feil-baltika laristuks, hiied langevad ja rabad on reostatud – samal ajal peavad ametnikud näitama, et töö käib. Ja lasevad lammutada nt euroalustest ehitatud mängumaja, et saastatud jõe meetrikõrguseid vahutorte taeva pärast mingite maali- ega voolilaagritega ei eksitataks.
Ennast x-võimuks ehk 21. sajandi mõisnikuks krooninud meedia tegutseb tummise genotsiidi järelmaiguga ühiskonnas nagu juhmakas tapariist. Kratt kujutleb ennast kõigeväeliseks – saamata oma ebaeetilises pool-harituses aru, et on vaid tühjaks söödud kott Peetrikese unenäost. See kott tõmmatakse pähe vastavalt vajadusele mõlemale pärisorjale: kõik müügiks.
Meil on helgelt lapsemeelne artistidepaar, kes lubab oma koju iga hulkuva kassi, ka metafoorses mõttes. Enne, kui nad oma armastavast kodust varju palunud kiisu ära jõudsid steriliseerida, õnnestus triibikul tited saada. Mispeale suure Peetri tühi kott meediast laskis muusikutele nagu väikestele Peetritele kaela loomakaitsjad, kes süüdistasid heategijaid nii, et õrnahingeline laulik kurvastas ennast haiglasse. Tagurpidi tühi kott näebki asju pöördes – heateost saab kujuteldav kuritegu varjupaikade vastu või moodi, kuidaspidi issand tõde just parasjagu paista laseb.
Ja kui kullaketraja püüab oma rahvast loovalt harida, tõsta, informeerida, teevad kollased kosilased temast mängeldes vaeslapse, käsikivi või -kiri kaelas. Kes lubas maatriksist ja viirustest rääkida – mis siis, et Kennedy, Lakhiani ja David Icke’i tekstid – raami, puuri, tiivad mutta tagasi!

Sigade revolutsioon tehnopargis
Vaatame juba mõnda aega, kuidas laristut rajades põlismetsad kaovad ning teame, et fosforiidi ladestu kulgeb Ida-Virust Sõrve säärde. Lootsime kujuneda üleriigiliseks rahvuspargiks, aga tehnopargiks kisub hoopis – sulguvate külakeskuste taktis linnadesse pakitud rahvas justkui-oma-maal toimuva ees abitu.
Tühi toob tüli majja – pered lagunevad ja naabrid kaklevad. Tegeliku psühhofüüsilise terrori ees on kõige kaitsetumad naised-lapsed – ja loomad – keda rapitakse nagu „loomulikku kadu“ nii sõdades kui äri jalus. Seni oleme ettevaatlikult televiisorist vaadanud, kui mõni vapper üksiküritaja Toompeale läheb ja häält tõstab, et kuningas on ammu alasti.
Oleme siin maksupiitsa ja sõjahirmu all kükitanud, nagu ahjualused – igatsev pilk kaugetel hispaania-šveitsi-liehtensteini kuningriikidel – saaks tütre kasvõi emiraatidessegi mehele pandud…
Uskudes muinasjuttude õnnelikesse lõppudesse tahan loota, et kümnete tuhandete sigade venna ihu ohverdamine nagu satanistlik korduv riitus enne äsjast sigade revolutsiooni on orjarahva ühendanud ning tegelikkuseks on saanud laulusõnad: „Uhti-uhti uhkesti viisk läks Tartust Viljandi… Põnnadi-põnnadi hüppas põis, naeris, mis ta naerda võis, tõmbas ennast õhku täis ja karplauhti lõhki käis.“
Ehk on meie kuldvõtmeke peidus kenas sünkroonsuses, et (sea)pekki keeratud riigis hakkasid vassimised ja prassimised riburada ilmsiks tulema just nüüd, kui algab paaniline pürgimine pumba juurde. Suured Peetrid ei oska ju mitte midagi peale väikese Peetri koti tühjaks söömise.
Ma nii tahan uskuda, et Taara tahtel on täitumas positiivne programm: esmakordselt pärast laulvat revolutsiooni ja fosforiidisõda on moodustunud väikeste Peetrite ühisrinne. Ehk on meil seekord oidu valida omad KOVi ja järgmisel korral ka parlamenti, mis kipub praegu olema üksteise peale kukkuv ja kukutav riigikägu.
Meil on aega veel taastada elujõuliste külade-talude võrgustik, mis toodab oma toidu, innustab lapsi saama ja neid päris-inimesteks kasvatama. Sellega lülitatakse oskuste ja funktsioonideta puugid-labuubud toitumisahelast välja.
Tammsaare „Põrgupõhja uus vanapagan“ kirjeldas Jürkat, kes kannatas üleinimlikult palju välja, sest tahtis õndsaks saada – eit mäletas, aga eit suri ära… Nüüd on vägagi vitaalsete Juulade ajastu. Naistest oleneb, et väikesed Peetrid saavad meheliku väe ja väärikuse tagasi. Tegijad ja oskajad ujuvad välja ning lõpuks on kõik hästi. Kuni ei ole, pole lõpp ka veel.

Kaubamaja kilekotis
Kati Murutar, oskuslik temuleja

Ärge vinguge? Mis te nüüd, seltsimees rahandusminister: meie töötame, maksutõusude pärast vingumiseks aega ei ole. Kuna me töötame läbi suve – kui võimalik, siis mitme kohaga – ei ole meil aega raha pidevalt kõikjal toimuvatele etendustele-kontsertidele kulutada. Ei ole aega ka neid kadestada, kes ringi sõidavad – töötame!
Ladvik omakorda on nii ametis sügisesteks valimisteks valmistumisega, et keegi ei märka linnades jageledes: meil on sel aastal ikaldus – heinad enamusel tegemata, vili ja köögivili upub ja mädaneb. Pärismaalased ei virise, vaid teavad, et KOHE on vaja rahvajuhte, kellel on plaan ja kava näljatalvele vastuminekuks. Näeme juba mõnda aega, mis ees seisab – pärast maksu- ja hinnatõusu teemalist undamist täituvad esikaaned ikaldusejuttudega. Sellega toimetulekuks ei ole peale mudamaadluse midagi tehtud. Mis nälg – me läheme poodi ja ostame! Politrukid kasvasid üles süsteemis, kus oma vilja ikaldudes toodi see venest. Nüüd? Hinnad alles tõusma hakkavad. Alasti meie leidlik vähenõudlik rahvas seejuures ei jää – postikana toob Hiinast kilekotiga uued kalossid.

Sööme ja sõidame oma sissetuleku ära
Juba enne äsjast – tegelikult alles väge koguvat – hinnatõusu tõdesime, et meil on šveitsi hinnad – 4-5x kõrgemad kui Rootsis. Soomes elaja 5 euro asemel elektri eest ühes kuus me siin nüüd alles tukivingu tundma hakkame. Palgad olid põhjanaabritest enam kui poole väiksemad ning sissetulekute-väljaminekute käärid nüüd alles spagaati sisse võtavad.
Autodest automaks meid ei võõrutanud – eriti maapiirkondades, kus aatelised ogarad veel elavad, sõidame teenimiseks. Kastiratta-pärtlid ei kujuta ette, kuidas tegelikult nt veebruaris küladest-taludest tööle ja kooli minnakse. Teenime ja töötame ka suvel 2-3-kordse koormusega, et arved-laenud-toit-kütus maksta, kuni… Teenimise rõõm kaob nõiaringis rassides tasapisi ära.
Meil siin sajusel-ikalduval „ääremaal“ toimib üleüldine jabur tsükkel nagu mu eelmises talus. Mitmenda põlve linnapreilina maale kolides võtsin kõigi koduloomaliikide pidamise omandamiseks sulase: lehmade käsitsi lüpsmine ja seaämbrite tassimine, jooksvad ja ettearvamatud tööd nõudsid paratamatult lisajõudu. Nii lehma- kui kitsepiim läks lastele ja sigadele – lamba- ja sealiha omakorda sulasele, kes omandas ka paratamatult vajalikud sigade ja jäärade veristamised. Uted ja suure osa noori jäärasid müüsin uuteks kihnu maalamba karjadeks ning nii nende kui varssade müügi raha eest ostsin talveheinad-viljad. Sigade pidamine kulmineerus ja termineerus kirjaniku talus rasvast tilkuva köögiga. Viimsete põrsaste suureks kasvatamise järel tegin kõike – verivorst, pasteet, sült… Palun taevast, et ei peaks enam „söödavaid“ loomi kasvatama-hellitama ja…
Kõigi loomaliikide pidamise omandamisest sündiv tragikoomiline nõuande-raamat ootab teiste tööde taga. Tellitud toimetamiste-tõlkimiste-koostamiste-keeleõpetamise kõrval ei ole seni olnud aega oma nõuanderaamatuid – teine on „Naine õmbleb maja“ – kirjutada. Üle 18 tunni ei suuda töötada ka siis, kui väga harmooniliselt füüsilist ja vaimset tööd vaheldada. Puhata ja mängida…

Ise!
Realist-visionäär Marek Strandberg küsis hiljuti sotsiaalmeedias nippe maksu-hinna-veetaseme tõusuga toime tulemiseks. Rahvas rääkis toidu kasvatamisest, käsitööst ja tööjaotusest kogukondades. Ehk siis – just minu mõte: toidu ja trussikute ringilennutamine on lõppemas, siinsamas kasvatab keegi lambad, mõni koob kampsunid ja keegi varustab loomad heina ja viljaga samal ajal, kui kodu lähedal või kodukontoris töötav kõrgharitlane küpsetab varahommikul leiba.
Eestimaa asustamine elujõulise toidu- ja teenistusvõrgustikuga on meie ainus nipp rahvusriigina kestmiseks. Seni on mu isiklik nipp kokkuhoid palgalise tööjõu pealt. Oma talus niidan ja kühveldan, haldan ja ehitan võimalikult ise. Esiteks kokkuhoid, teiseks värskes õhus liikumise mõttestatud põhjus, kolmandaks on tekkinud ka filter (ilmselt seoses tundlikkuse tõusuga) – suvaline palga-võõras määriks sita ja vägistaks trimmeri.
Meil noor-Murutaridega on kena komme kutseid ja reklaame saades pisteliselt arvutada, kui palju nädalas säästame, kuna ei lühe kümnesse kohta: kokkuhoid käimata etenduste-kontsertide-festivalide pealt hõlmab pääsmed, sõidukulud, toidu, parkimise… Nii võib suisa rikkaks minna ju!
Ühtlasi on tohutu kergendus, et praegu ise midagi ei produtseeri – kes ja kuidas küll kõik need suvelavastused mehitavad… ma ei tea.
Küll aga tean vastust Georg Otsa tütre küsimusele – kas raamatu kirjastamine on kasumlik. See on imepisikeseks tõmbunud tiraažide juures hinnaline teenus. Kui sa pole nimekas rahvakirjanik, kellelt käsikiri ostetakse – ja/või kultuurkapitalilt toetus saadakse – tuleb kirjastusele maksta kujundus-küljendus-trükkimine. Väga hea vedamise puhul saad investeeritu müügist tagasi – et eneseavaldamise-jäädvustamise tuhinas toit, elekter ja kütus maksmata ei jääks, peab poetessil olema jõukas armsam ja/või metseenid.
Ma olen oma viimaste aastate teoste lõppu kirjutanud nn sabažurnaali – rahaka rahva tekstid koos numbrite ja ämbritega, sest ei ole otsusele jõudnud, kas tellida endale kosmilisest kataloogist armsamaks rikkur, kauboi või ehitaja.

Veeringuveeretamise haavaplaaster
Mis puutub kataloogidesse, siis minu jaoks on Temu – tütrel Shein, kellelgi Amazon jpt – mitmes mõttes oluline nähtus. Sealt leiab päriselt kõike eluks vajalikku putukasirmidest voodimadratsite, köögiriistadest kogu garderoobini. Praegusel eluperioodil olen tennistest stiilimütsideni rõivile temutatud.
Iga asi vajab õppimist katse-eksituse meetodil. Praeguseks olen kogenud, et sedalaadi kataloogide kaudu ei lenda ümber planeedi sugugi ainult hiina naftatooted – kui kenasti küsid, saad (puu)villase ja linase hame ka. On tiba kallim kui keemiakraam, aga ehtne ja kasvõi meie rahvustikandiga made-in-china.
Üksildushetkedel tekitab temuland tunde, et keegi tunneb ja hoolib – pakub leiud ja soovitused, mis lähtuvalt tellitud undrukutest ja keepidest, traksipükstest ja töökinnastest vastavad tõepoolest täpselt su maitsele ja vajadustele. AI õpib meid kiiresti tundma – kusjuures ilmutab leidlikkust tõsta su tuju seniste valikutega külgnevate leidude ja vallatustega. Tekitab sõbratari-illusiooni ühesõnaga.
Soodsast soodsamaks nokitsemine eeldab mõningast kannatlikkust: pannes meeldivad auto istmekatted või kingariiulid ostukorvi ei ole mõistlik kohe maksma tormata. Umbes ööpäeva jooksul pärast toote korvipanekut pakub robot alet. Mõnekümne euro asemel saad maani mõnnaka viie euroga – tõstad kalli esialgse variandi korvist välja ning samas jälgid, et see veerand-hinna-variant enne ei aegu, kui 25 euro eest oma kobeda kotitäie kombineerid – ja tasuta lend alaku!
Varem riietasid mu suure pere küla kirbukad – kogumistalud, kuhu ladustatakse teiseringi kraam, sageli pakendis ja puutumata. Saime seal kaltsuhunnikutes majadades tuttavas suurpere haritlaste ja amishitega ning lõpetasime korjelennu kena ühispalvusega.
Veel enne toda võsa-stockmanni varustasid meid rootsi prügikonteinerid – tänaseks on ka meil korralike rõivaste-jalatsite ärapanemise kohad. Minu eest turnis seal klaveriõpetaja Jakob ning ta mitte ainult ei arvestanud meie maitsega, vaid peenetundeliselt ka kujundas seda: mis oleks, kui prooviksid seda elegantset kostüümi…
Siiski on uue rõiva neitsilikkusel võlu, mida kaltsukate lood ja laulud ei korva. Pealegi on e-poodides skrollimine nagu uue aja šopahooliku nii-ja-naa teraapia. Oled väsinud või haiget saanud – piilud õhtumeditatsiooni eel või asemel temusse – rahuned ja mõnuled. Selge, et see on lõks ja pseudo, ent abiks ikka. Kuni tollid ja maksud nii kõrgeks kruvitakse, et seegi trööst lakkab.

Inimsed ju vaatavad
Olles nii kogu pere rõivile õmmelnud ja kudunud kui konteinereid ja külakuhja konsumeerinud, võin kinnitada, et leidlik leedi saavutab igal moel eeskujuliku ja soliidse tualeti. Küll aga on ülim aeg sotsiaalmeedias reiside ja gurmee esitlemise asemel leida tee Maarjamaa omade kinga- ja kangameistrite tegudele innustamiseks, kuni kellelgi veel need oskused alles on.
Umbes ülehomme on kohaliku omavalitsuse valimised – olgu see teekonna algus loogilise heaperemeheliku elukorralduseni, kus palka ei maksta mitte ümbrikus, vaid tuuakse kohvriga.
Kuni toimub võidujooks, kas enne langeb sõge-donald või hüper-ebapopulaarne ref-esti-dvesti, lugege mu huultelt: oskame maksutõusude kiuste elada. Aga. Kuskohas tegelikud rahvajuhid on?

Imagine Dragonsi Dan rääkis kogu kahetunnilise performanssi ajal ÜHE loo. Ühe. See oli lugu 13aastasest temast depressiooni ja ärasurratahtmisega. Ja siis tuli muusika. Its okay to be not okay – ja abi küsida.
magine Dragons are an American pop rock band formed in 2008, based in Las Vegas, Nevada. The band currently consists of lead singer Dan Reynolds, guitarist Wayne Sermon, and bassist Ben McKee