Lugupeetud vastaja!

Olen Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli õpilane ning kirjutan hetkel diplomitööd teemal “Raplamaa ja Järvamaa turismikoostöö”. Käesolev küsimustik on koostatud eesmärgiga uurida turismiasjaliste vahelist koostööd Rapla- ja Järvamaal. Küsimustiku tulemustest antakse teada ka küsitluses osalenutele. Valikvastustele palun joon alla tõmmata, vastusevariante võib olla mitu. Vastused palun saata minu e-maili peale : kristiinleht@gmail.com

Olen kõigile tänulik, kes leiavad aega vastamiseks.

Aitäh!

1. 1.      Mis on Teie ettevõtte nimi?

1. 2.      Millises maakonnas Teie ettevõte asub?

1. a.       Raplamaa    X
2. b.      Järvamaa   

1. 3.      Millises turismiettevõtluse valdkonnas te tegutsete?

1. a.       Vabaajategevused X
2. b.      Majutus X
3. c.       Toitlustus X

1. 4.      Mitu aastat Teie ettevõte on tegutsenud?
   1. a.       Vähem kui 1.a 
   2. b.      1-2.a  X
   3. c.       3-4.a   
   4. d.      Üle 5.a

1. 5.      Kas Teie ettevõtte on suunatud mingile kindlale sihtgrupile? Kui jah, siis millisele?

1. a.       Ei ole kindlat sihtgruppi 
2. b.      Loodushuvilistele  X
3. c.       Ajaloo- ning kultuurihuvilistele  X
4. d.      Aktiivse turismi huvilistele X
5. e.       Jahiturismi huvilistele
6. f.        Terviseturismi huvilistele  X
7. g.       Peredele   X
8. h.       Koolilastele X
9. i.         Muu… X

Kommentaarid:

1. 6.      Kas olete teadlik Raplamaa ja Järvamaa turismiettevõtete  ühistest koostööümarlaudadest?

1. a.      Jah, olen X
2. b.     Ei ole

1. 7.      Kas Te osalete koostööümarlaudadel? Kui ei, siis mis põhjusel?

1. a.      Jah, osalen X
2. b.     Ei osale

1. 8.      Kas Teie arvates on turismikoostöö vajalik?

1. a.      Jah, on X
2. b.     Ei ole

Miks?

1. 9.      Kuidas hindate Raplamaad ja/või Järvamaad turismisihtkohana?

10.  Milline on Teie arvates üleüldine turismikoostöö tase Teie piirkonnas?

1. a.      Väga hea
2. b.     Hea
3. c.      Rahuldav X
4. d.     Halb
5. e.      Väga halb

Miks?

11.   Kas Teil esineb oma ettevõtte tegevuses mingeid piiravaid tegevusi või probleeme? (nt lühike hooaeg, raha vähesus jne)

1. a.       Jah, esineb
2. b.      Ei esine 

Kui esineb, siis mis nendeks probleemideks on?

12.  Millistest tegevustest, ettevõttest jms tunnete kõige enam puudust, et turism areneks ?

13.  Milline reklaamikanal oleks Teie maakonna kui turismisihtkoha tutvustamiseks kõige sobivam?

1. a.       ajalehed/ajakirjad X
2. b.      internetiportaalid  X
3. c.       sotsiaalvõrgustikud X
4. d.      TV  X
5. e.       Tutvustavad materjalid X
6. f.        Messidel osalemine 
7. g.       Muu…

Kommentaarid:

Tee laua all

Kati Saara Vatmann

See Tüdruk oli kasvanud ilma isata. Ta ei tundnud mehi. Tema ilusa ja väga naiseliku ema juures käisid küll mõnikord ajutised armastajad teed joomas, ent neil kõigil olid paraku seaduslikud naised kodus, nii et need teejoomised jäid liiga lühikeseks, et Tüdruk oleks jõudnud teada saada, mida mehed endast kujutavad.

Kuna ema oli nii õrn ja haavatav, võttis Tüdruk nende väikeses kahenaiselises meeskonnas vaid paariteistkümne aastasena Mehe rolli – tütarlapsest sirgus mees. Tüdruk remontis, otsustas, töötas, saavutas – ja talle siginesid nähtamatud munad. Ta püüdis kogu edasise elu neid oma püksist mõne väärilise Mehe püksi ära saata, ent mitu aastakümmet põrkasid need ikka oma nähtamatu vääramatusega tagasi.

Ehkki Tüdruk meeldis poistele, suutis ta kaheksateistkümnenda eluaastani oma süütust hoida. Poistele meeldimise eest nimetati teda koolis küll ammu enne seda litsiks, aga midagi muud kui teed tema noortele hoogsatele austajatele nende väikeses kahetoalises neitsikorteris ei pakutud.

Teekond meeste maailma algas alles ülikooli minnes. Ja tee mis sa teed – iga algus on raske ka sellises valdkonnas. Kui sa ei tea, mis liik inimesi see meessugu on, siis ei oska sa seda ka kohelda. Ei oska valedele partneritele ei öelda. Tulemuseks on tagajärg.

Tagajärg – ülimalt probleemne Poiss – oli üks nendest kursusevendadest, kellest moodustus mõne aasta pärast taastatud Eesti Vabariigi esimene valitsus. Suhe algas sellest, et Poiss ironiseeris Tüdruku kulul auditooriumis, Tüdruk hakkas vastu ja Poiss armus. Tüdruk ei kujutanud ette, millise laviini selline armumine vallandab – ta lubas Poisi oma voodisse. Poisil oli kaunis välimus, terav huumorimeel, jõuline isane varustus ja eriline intellekt.

Poiss kolis kohe järgmisel päeval Tüdruku juurde. Tüdrukult küsimata. Poisi sõbrad kogunesid alates sellest hetkest Tüdruku erakasse väga tähtsaid asju arutama. Teed nad nende arutamiste ajal ei joonud. Kastide viisi õlut. Väga palju õlut ja väga palju suuri sõnu. Neile sõnadele järgnesid ka suured teod, ent tookord oli Tüdruku erakal ühispeldik kuue erineva korteriga. Nii mõnigi Poisi kambakaaslane jäi sinna vetsu magama – ja naabrid ei pääsenud pissile.

Mitu vanainimest, kes kempsu ukse taga pahandas, ei saanudki teada, et tulevane valitsus oksendas trepikotta – vanainimesed jõudsid enne ära surra. Ka Tüdruk tundis, et sureb ära, kui see Poiss pikemalt tema elus peatub. See Poiss oli ilmselt juba geneetiliselt paranoiline, ehkki väitis, justkui oleks nõukogude sõjaväes käimine tema katuse viltu sõidutanud.

Ka siis, kui noorte suhted olid suhteliselt korras, käis Tüdruku erakas üks ekstsess teise otsa. Armukadedus. Nõudmised. Ebavõrdne tööjaotus. Ja pidevad külalised, kes ei lasknud Tüdrukul õppida. Nad jõid Tüdruku esimese oma majapidamise tühjaks nii teest kui kohvist ega võimaldanud hetkegi omaette olemist.

Poiss teatas, et tal ei seisa, kui ta peab katkestama. Tulemuseks oli jällegi tagajärg. Pärast ab-d lamas Tüdruk kägaras oma erakas lukus ukse taga, ei lasknud tuppa ei Poissi ega sõbratare. Poiss vihkas tüdruku sõbratare. Ometi käis ta neist kõigist pärast selle eksikombel juhtunud suhte lõppu üle. Nende kursust hakati ülikoolis seetõttu nimetama Kihnu saareks. Enamasti karismaatiline ja vaimukas Poiss muutus kedagi vihates kohutavaks matsiks.

Kuidas sõbratarid said sellise mölakaga… Vaevalt nad neist lühisuhetest midagi saidki. Neil oli uudishimu, milline on see Poiss, kellega Tüdruk… Poiss oli selline, et ta oleks tohtinud napsu asemel ainult teed juua. Igasugune alkohol loomastas ta hetkega. Kuna meestemaailmas esimesi orienteerumisringe tegev Tüdruk polnud nõus loomaga erakat jagama, jättis ta ühel päeval taas joogisena saabunud Poisi ukse taha.

Poiss ronis mööda seina teisele korrusele, aga akent lahti ei saanud. Imelikul kombel ka alla ei kukkunud. Jumal hoiab – keda? Kas Jumal ikka teab alati, keda ta hoiab? Ust ei hoidnud. Selle sai Poiss jalahoobiga lahti. Õppiski niimoodi jalahoopidega uksi avama. Hiljem vallandati selle ebavajaliku oskuse eest mitmelt ülimalt mainekalt töökohalt.

Tuli eksamisessioon. Hõbemedaliga keskkooli lõpetanud Tüdruku jaoks oli oluline kõik eksamid ja arvestused maksimaalselt hästi sooritada. Aatemehed panid ühikas rõõmsalt tina, kavandasid Eestimaa tulevikku – ja pärast neid kõnekoosolekuid saabus Poiss taas ja taas Tüdruku ukse taha lõhkuma.

Tüdruk tõmbas kardinad tihedalt akna ette ja keetis kottpimedas köögis teed. Tüdruku emal oli samal ajal teises linnas kahepoolne kopsupõletik ja koeral tagakeha halvatus. Stress ja kahe linna vahet voorimine ähvardas mõistuse viia ja südame seisma panna. Tüdruk ronis teetassiga laua alla, süütas seal küünla ja kavatses konspekte ja õpikuid endasse ahmima hakata, ent kohutav närvipinge mõjus paradoksaalsel kombel tema alakehale. Ta rahuldas esimest korda elus end ise.

Pärast orgasmi laua all joodud tee resoneerus orgasmijärgse surinaga. Teel ongi hõrk orgastiline aroom. Mistahes marki see tee ka on. Ikka on teel orientaalse naudingu aura. See aitab naised tagasi naisteks.

Juhul, kui ukse taga ei lõhuta.

Lõhuti. Tüdruk jõi laua all teed ja õppis küünlavalgel. Tee. Meepurk. Küünal. Konspektid. Saiaviilud, mille peale mett tilgutada.

Tee rahustas, aitas keskenduda. Liiatigi polnud Tüdruk seal laua all üksi. Temaga koos oli hulkuv kass Kadža, kes kolis omal algatusel Tüdruku juurde, nagu Poisski. Kass jõi koos Tüdrukuga teed. Vaikis. Nurrus sosinal. Seiras konspekti kirjaridu.

Pärast seda laua all koos kassi ja orgasmi, konspekti ja küünlaga, pimendatud eraka ja ukse taguse tagumisega õhtut harjuski Tüdruk teed jooma. Mitte kohvi. Teed on raske, isegi võimatu kihva keerata. Kohvi keetmine on palju keerulisem – nagu ka inimese seisund pärast kohvi joomist.

Teed ei tohi lihtsalt üle kuumendada. Ta tõmbab ja valmib ise.

Tüdrukust valmis magister ja taluperenaine.

Mis valmis Poisist pärast seda absurdset teejoomist laua all? Võttis naise loomulikult. Kaotas järjest kõik töökohad. Naine sai tänu talle implantaadi kaelaluule toeks. Lapsi nad ei saanud, sest naine kartis sääraseid geene paljundada.

Tüdruk ja Poiss on pärast ülikooli kolleegidena loomulikult mitmeid kordi kohtunud. Alaliselt roolis istuv Tüdruk on neil puhkudel teest toetust saanud – soe, pehme, mahe ja turvaline lõhn ja maitse – Poiss ikka ja alati napsisena tüli norinud ja paranoiliseks pööranud, nii et kõigil ümbritsevatel teekaaslastel oli piinlik ja valus.

“Sa ei oska. Sa ei suuda. Sa valid alati valesti.”

Need katkised kohtumised tõid Tüdrukule paratamatult tagasi püksi munad, millest ta kogu elu vabaneda oli püüdnud. Nende munade tõttu tegi ta haiget igale Mehele, kes tema teele sattus. Tegi nii haiget, et igast Mehest jäi järele vaid mees ilma suure algustäheta – kuni mõni Naine need haigetsaanud mehed jälle Meesteks armastas.

Õhtuti üksinda teed juues püüdis Tüdruk endas naist leida. Aga Meheta Tüdruku tee on vaid töö, töö, töö. Iga Mees, kes Tüdruku teele sattus, sai haiget ja põgenes. Kuni tuli nii Mees, et Tüdruku poolt tallegi põhjustatud valu tema mehelikkust ei kahjustanud. Nad astusid ühisele TEELE.

Keda lasta oma metsa?

Kati Saara Vatmann

Taluperenaine

Erinevalt paanikakülvajatest, kes kurdavad, et Eestimaa raiutakse metsast lagedaks nagu Taanimaa, usun oma metsameestest sõpru, kes selgitavad, et mets on nagu viljapõld: kui vili valmib, lõigatakse ta maha ja külvatakse uus. Usun ka suure, 1999.aastal loodud teenelise metsafirma juhi Andrus Kalda kaht väidet. Esiteks et väikesed metsateo ja –veo teenuse pakkujad teevad professionaalide maine maatasa. Teiseks et põhjus, miks talunikud riskivad väikepakkujate eelistamisega, on lihtne ahnus ja kadedus. Üksteisele nimetatakse müstilisi summasid, mida metsa eest saadakse – aga tegelikult ei saada midagi kätte. Aastakümneid ja –sadu kasvanud mets lastakse sulleritel avalikult ära varastada, ehkki see võiks talu külluslikult ja väärikalt elatada. 

Mets kui viljapõld

Pärnu metsagrupi pealik Urmas Rahnel selgitas mulle, linnatüdrukust humanitaarlasele mõne aasta eest väga lihtsalt ja arusaadavalt, et ülekasvanud mets sureb jala pealt ära. Mädaneb, murdub, jääb haigeks. Täisealine mets tuleb maha raiuda ja noorendik peale istutada.

Iseasi on see, et paljud taluperemehed ei ole sellise viljapõllu-hoolduse jaoks raielube võtnud. Tõenäoliselt on Eestis praegu oluliselt vähem kasvavat metsa kui statistika näitab. Meie enesegi talus osutus 200 tihu parimat palgimetsa kadunuks, kui sel talvel metsa noorendama asusime.

Inimesed on omavahel kehtestanud reeglid ja seadused selleks, et me kõik saaksime asjadest ühte moodi aru. Raplamaa metsaguru Mihkel Haud võrdleb metsandamist liikluseeskirjade järgimisega – kui kõik seadusest kinni ei pea, toimub ridamisi kokkupõrkeid.

Mu naabripoiss ja lapsepõlvesõber Meelis Lippe Karo-Transist on ränga järjekindlusega püüdnud üldsusele mitut elementaarset asja selgeks teha. Esiteks on õigel ajal maha võetav ja arukalt noorendatav mets Eestimaale tulu ja maksude allikas. Teiseks ei kahjusta meie maanteid mitte täislastis puidukoormad, vaid see, kui pooleldi laetud autod mitu korda rohkem edasi-tagasi sõidavad, õhku saastavad ja emakese Maa naftavarusid ammendavad. Kolmandaks tuleb iga tööd tegema kutsuda selle eriala asjatundjad – hambaid me ju ise ei paranda ja pimesoolt samuti ise välja ei lõika. Järelikult on ka nii metsaraie, väljaveo, turustamise kui noorendamise jaoks profid.  

Suurtegijad ja väikevargad

Ehkki Eestis on mitmeid omavahel kenasti läbi saavaid ja koostööd tegevaid puidufirmasid, kes on oma niššidesse paiknenud, kipuvad talunikud ikkagi kahtlase väärtusega libategijaid palkama.

Grundar-puidu pealik Andrus Kalda kirjeldab seda nähtust niimoodi, et talunikud loodavad tundmatuid isetegijaid palgates rohkem teenida. Lootuse põhjus on teadmatus. Üks talunik ütleb teisele, et voh, kus temale ikka lankide ja metsamaterjali eest pakuti. Teine mõtleb kadedalt, et tahab ka. Suurtegijad ei paku iial utoopilisi summasid, vaid sellist raha, mida ka reaalselt on võimalik maksta ja saada.

Andrus arutleb, et kui talunikud oleksid omavahel ausad, siis nad hoiataksid üksteist – enamus ei-tea-kust ilmunud ja pärast metsategu peost libisevaid isetegevuslasi osutuvad tegelikult avalikeks varasteks. Nad ei maksagi. Selle asemel, et metsamüügi eest talu elatada ja arendada, kingivad talumehed oma hinnalise metsa lihtsalt väikevarastele ära. Seda ahnuse palka on kadedale üleaedsele piinlik tunnistada – ja nii astub ka üleaedne teadmatusest samasse ämbrisse.

Nii Andrus, Meelis kui Urmas on sellest fenomenist mitmel põhjusel häiritud. Mitte et neil endal jääb vasakule sõitva metsa tõttu rikkaks minemata. Hoopis sellepärast, et väikevaraste tehtavad sigadused kahjustavad kõigi metsameeste mainet. Ning oma maast ja rahvast on kahju.

See on umbes sama nähtus, nagu salakütid, kellega üldsus kõiki jahimehi hakkab samastama. Pärnu hambaarst Kalmer Lepik viib pea kogu oma teenistuse metsa – toidab ja hooldab ulukeid, kelle arvukust siis ausa jahimehena oskuslikult piirab. Nii et ulukite arvukus on metsades õige ja nad ei satu ülearu sageli maanteele autode ette. Salakütid aga panevad musta ordeni rinda ka ausatele päristegijatele.

Suurtegijad investeerivad õigesse tehnikasse – harvesterid, väljaveo traktorid, veoautod – seega on teadmatutest talunikest üsna arutu erinevaid, näiliselt odavamaid teenuseid kokku lappida. Saemees siit, harvester sealt, väljavedaja kolmandast ja veoauto neljandast kohast. Nii Andrus, Urmas kui Meelis veenavad: mõistlik on osta kompleksne teenus.

Andrus kinnitab, et kui väiketegija ei petaks, ei tasuks tema taidlus-äri end mingil juhul ära. Olen seda üsna hiljuti omal nahal kogenud ja mööda naaberkülasid jalaga uksi lahti löömas käinud. Miks me peame oma rumalusest kaklema ning perenaistest-humanitaarlastest kantideks moonduma?

Positiivne programm väikevarastele oleks: minge suurfirmade teenistusse, ärge rikkuge terve tsunfti mainet ja oma karmat. Küll teid palgatakse – eriti kui teil on oma tehnika – tööjärg on lõpmatu.

Ja palve talunikele – ehkki raierahu kehtib ametlikult vaid riigimetsale, pidagem meiegi sellest kinni. Puude otsas on linnupojad. Linnupoegadest kasvavad uued laululinnud ja metsasanitarid, kes hoiavad meie metsad ja aiad terved. Ärgem tapkem – oodakem metsanoorendusega hilissuveni. Ja siis tehkem seda arukalt, sõbrad!

Koolikorralduse pärast Afganistani

Kati Saara Vatmann

Räägin teile oma koolivennast.

Ta lonkas vahetult pärast jalaoperatsiooni Eestis taas oma perekonna juurest kepiga Afganistani rahuvalvajaks. Miks?

Sest tema laps läks Eesti koolikorralduse nurisuse pärast tasulisse erakooli. Miks? Sest poiss ei pääsenud kodulähedasse kooli. Kool on paraku eliitkool. Nüüd veab mu tubli koolivenna vapper naine väikemeest iga päev ei-tea-kuhu. Isa pole kodus, sest perele on vaja senisest topelt rohkem raha teenida.

Pere ja elu, armastuse ja hoolimise hinda teavad nii see mees kui naine keskmisest pehmelt öeldes rohkem. Mõne aasta eest kaotasid nad ühe oma lastest lümfivählile. Seepärast on nad valmis oma laste heaks kõike tegema. Karkudega Afganistani. Iga päev arutult rabeledes ja rabades rooli.

Mida meie riik ja haridussüsteem oma lastega teevad? Kodulähedasse kooli, mis võimaldaks peredele normaalse elu, ei mahuta, sest mingil absurdsel põhjusel on mõni kool kuulutatud eliitkooliks, kuhu seal kõrval elavad vahvad ja täiuslikud lapsed ei mahu, kuna läbi rõnga hüpata ei oska.

Nii oma varasemas talus Lius kui siin Soonel Valtu kooli lähinaabruses elades olen näinud ja üha sügavamalt veendunud, et just need on eliitkoolid. Nii Lindi, Valtu kui teised väikekoolid on täpselt sellised, nagu ideaalsed koolid olema peavad. Piisavalt vähe lapsi, et õpetajad jõuaksid pühenduda. Kodudele lähedal. Seega kingitus nii lastele kui nende peredele.

Miks siis linnades tehakse mingitest koolidest eba-liba-kokkulepete põhjal eliitkoolid, kuhu lapsi tassitakse kaugeimatest linnaservadest ja kuhu mahtumatuse tõttu teised lapsed peavad kanduma kaugeimaisse linnaservadesse või suisa erakoolidesse.

Lastel on vaja süüa, trennides ja stuudiotes oma andeid välja arendada, mitte busside-jalgrataste-emade-nafta-närvide jõul läbi liiklusummikute pool päeva kooli ja sealt tagasi sõita.

Ühe minu väga eduka kursusevenna üliandekas ja haritud abikaasa ei läinud enne tööle, kui lastele logistika tegemine oli möödas. See võttis üle kümne aasta, sest neil oli julgust kolm last saada. Tööka ja tubli naise pool elu läks laste logistika nahka, kuna Eesti ei oska oma harituid, andekaid – ammugi mitte lapsi ja peresid – hinnata.

Minu venna (meil on ühine isa) õe (neil on vennaga ühine ema) poeg läks esimesse klassi Lasnamäelt Mustamäele, kusjuures tema emal oli samal ajal väike beebitiba, kes läbis selle kolgata igal hommikul koos ema ja vennaga.

Selle eliiditsemise, laste ja emade lennutamise peale jääb mulje, et meie riik ei vaja oma lapsi. Täiskasvanuid ei vaja nagunii. Kehtna poe juurest meie tallu paariks nädalaks ehitama toodud poisid on kõik teel välismaale tööle. Neist kellelegi ei tule mõttessegi kõrgkooli minna, sest senine koolitee oli nii raske ja mõttetu.

Ennast ohverdava rahuvalvaja ja tema vapra naise lapsed jäävad kahtlemata hariduse poole püüdlema, kuna nende ema ja isa ohverdavad end lõpmatuseni. Üks karguga Afganistanis, teine üha roolis ja tööl, tööl ja roolis.

Pedagoogikaguru Ülo Vooglaid on korduvalt ja korduvalt ja korduvalt öelnud: “Kõik lapsed, kes tahavad õppida, peavad saama hariduse. See on meie rahvuslik rikkus.”

Seega on igasugune õppimise takistamine ja perede elu riiklik põrguks muutmine rahvuse vastane kuritegu.

Miks juudid ikkagi nii tegijad on, et pea kõik teised maailma rahvad neid kadestavad, kardavad ja vihkavad? Põhjuseks pole üksnes Atzkenatzimi geen, mis selle rahvuse ületamatult suutlikuks teeb. Juutide suutlikkuse põhjus on eelduste avastamine ja annete arendamine maast madalast. Ja mingi ühest linnaservast teise lennutamine ei tule kõne allagi.

Meie siin oleme oma liba-eliiditsemisegi isegi põhihariduse karguga kõrbe viinud. Isad rügavad Skandinaavias ja rahuvalves, et tagada peredele seda, mis on emade-laste elementaarne õigus. Emad-lapsed on samas ju seni ilma isadeta.

Kui mul lapselapsed sünnivad, teen kõik endast oleneva, et neid kuhugi eliiti upitada ei püütaks – ja samas et nad mahuksid oma kodule kõige lähemasse asjalikku kooli. Me oleme sündinud selleks, et teha oma tööd, luua ja armastada – mitte transporttöölisteks ja oma riigis oma laste eest ja nimel võitlejateks.

Kallis koolivend, ehk kolid oma pere sealt Tallinnast hoopis ära siia Raplamaale? Meil on ligi viiskümmend vaba töökohta. Valtu kool ja Rapla keskkoolid on Eestis väga kõrgelt hinnatud. Meie ümbruskonnas on arvukalt vabu ja vajalikke töökohti. Jääd ise ellu – ning Su naine jääb ellu ja lastele jäävad unistused alles. Väga lihtsad, inimlikud ja täidetavad unistused, mis võivad linnade paradokside pöörises lootusetult kaduma minna. Tule koju!

Hea inimene,

maikuu esimesel laupäeval, 7. mail 2011 toimub kõikjal üle Eesti taas ühine Teeme Ära talgupäev. Iga kogukond, ühendus või aktiivne kodanik saab ise otsustada, mis vajab ärategemist ning milleks teisi inimesi kaasa kutsuda. Talgute registreerimine on avatud Teeme Ära koduleheküljel.

15. märtsist algas talgute kirjapanek, talgulisi kutsutakse registreeruma 11. aprillist, sest selleks ajaks on suur osa talguid juba kirjas. Huvilised saavad end aga talguveebis registreerida ka varem, kui leiavad endale sobiva talgukoha.

Üheks tänavuseks uuenduseks on talgulugude kogumine koostöös Eesti Rahva Muuseumiga. Talgulugude kogumise veebiretkele oodatakse osalema kõiki, sh koole – õpilased võiksid koguda talgulugusid vanematelt ja vanavanematelt.

Loe kõigest lähemalt Teeme Ära kodulehelt www.teemeara.ee

Ootame kõige erinevamaid talguid ja rohket osavõttu, et teha ka sel kevadel midagi ühiselt ära!

Otsustajaks oled just Sina, sest keegi teine ei tea paremini, mis on Sinu koduümbruses või kogukonnas kõige olulisem tegu 🙂

Korraldajate nimel

Kairi Rebane

Teeme Ära talgupäev
Registreerimise toimkond
(+372) 53 237 976
kairi.rebane@gmail.com

TÄHTIS!!! PALUN LEVITAGE SEDA!
Alates 1.maist lõpetab tegevuse Virumaal Varjupaikade MTÜ loomade turvakodu, mis asus Rakvere lähistel Roodevälja külas. Ligi sajale koduta loomale otsitakse kiiresti uusi kodusid. Eramaal tegutsenud loomade turvakodu suletakse maaomanike soovil, sest nad vajavad maad muuks otstarbeks. Varjupaikade MTÜ tänab kohalikke maaomanikke heatahtliku ning loomasõbraliku koostöö eest. Turvakodus on praegu ligi 50 kassi ja 50 koera, kes endale kiiresti kodu otsivad. Need loomad, kes pole 1.maiks endale kodu leidnud jagatakse viie varjupaiga vahel Pärnusse, Viljandisse, Rakverre, Valka ja Võrru laiali. Kuid praegu on ka kõikides teistes varjupaikades väga suur kohtade nappus. Seetõttu palume inimestel, kes plaanivad kevadel perre lemmiklooma võtta, tõsiselt kaaluda ka mõnele varjupaigaloomale kodu andmist. See teeks õnnelikuks nii mõnegi koduigatseva looma ja aitaks väga ruumikitsikust nii Virumaal kui mujal varjupaikades vähendada. Me üritame aprilli jooksul võimalikult paljudele loomadele uued kodud leida. Selles osas on ka kõigi vabatahtlike abipakkumised igati teretulnud – nii loomadest piltide tegemisel, kuulutuste laialijagamisel ja muul viisil loomadele kodude otsimisel.
Autor: Marlen Utsar

Tere kõigile.

On avanenud tore võimalus osaleda USA loodusehituse meistrite koolitusel (Taanis, Soomes, Prantsusmaal ja Baskimal), mille lähem tutvustus allpool. Aitasime koos taani sõprade ja Säästvate Ehituslahendustega korraldada Billi ja Athena esimese samasisulise koolituse Euroopas 2009 aastal (Järvamaal). Soovitan kindlasti kandideerida Grundtvigi tasuta kohtadele inimestel, kes tunnevad huvi looduslike materjalidega kaunite viimistlustehnikate vastu!

Parimate soovidega,

Sven Aluste

www.equilibre.ee

–         –  – — –  – — –  – –

Hello everyone.

Please find below the invitation to join us on one of the stages of the Bill and Athena Steens 2011 European tour.

Please note that the closing date for applications is APRIL 29th 2011. Please take contact with one of us if you need assistance in filling out your application.

Please also pass this onto your all own contacts.

Best regards,

Paul Lynch/Manager
The Natural Building Company Oy
00358 44 2509663
paul@naturalbuilding.fi

http://thenaturalbuildingblog.blogspot.com/

Skype address – paul.g.lynch

www.naturalbuilding.fi
Y-tunnus 2254617-8

Living Houses – Denmark, The Natural Building Company – Finland,

La Maison en Paille – France & Camping Arbizu – Basque Country

are proud to invite you to  a multi-session course with

Bill and Athena Steen (USA)

Enhancing the teaching methods of European Natural Building Teachers –

Focusing on clay plasters, earthen floors and decoration techniques

To be held in

Friland –  Denmark – 20th-24th August

Helsinki – Finland – 1st-6th September

Angoulême –  France – 14th–19th September

Arbizu – The Basque Country – 26th Sept – 1st Oct

A limited number of fully-funded places are available.

Deadline for funding applications 29th April 2011!

The sessions are a part of the Grundtvig Comenius LLP programme, and are suitable for anyone teaching, or interested in teaching natural building.

Tere kõigile,

Sel suvel toimub Eesti ökokogukondade liikumise kokkutulek augusti
viimasel nädalavahetusel, 26.-28. augustil. Toimumispaigaks väga
tõenäoliselt Sänna Kultuurimõis Rõuge vallas Võrumaal.

Kolmapäeval 24. märtsil peame Tallinnas kokkutuleku plaane, nii sisu kui
korralduse teemadel. Saame kokku kell 11.45 Liivalaia kohvikus Liivalaia
21.

Oled oodatud looma ühiselt järjekordset sisukat ja mõnusat kokkutulekut!
Kui sul ei ole võimalust antud ajal kohale tulla aga kokkutuleku
sündimisele tahad kaasa aidata, anna endast kindlasti märku ja head
ettepanekud on muidugi teretulnud ka kirja teel.

Kaunist kevadet!

Ave
EÖÜ juhatuse nimel