Tiu-tiu ja teisiti ja linnud teisiti ja taimed teisiti
2026. aasta sügisese trimestri esimese eesti keele õppimise teksti kirjutasin päeval, mil Trump ja tema käsutäitjad tapsid ligi 200 väikest pärsia tüdrukut sellepärast, et nende isad on ohvitserid. Visnapuu kevad tuli seega tiu-tiu ja väga teisiti – loodetavasti ei tihene Puškini sügiseks eksinud droonide liiklus Maarjamaa taevas.
„Rege rauta suvel,“ soovitab rahvatarkus – see on ühtaegu nii metafoor kui ka ajend edasist elukohta ja -laadi planeerida. Mis siis, et Jumal naerab, kui inimene plaani peab.
Mis minust päriselt oleneb? Seda küsimust inspireeris esitama kolleeg-kaaslinlane Imre Kaas, kes käis geoinseneeringu pilvekülvi kemotriipude teemalist saadet salvestades meie juures intervjuud tegemas.
Teavitus on ühtviisi oluline olenemine nii õpetaja kui (vana)ema missiooni täitmisel: pead pidevalt ree peal ning sadulas püsima, et endast olenejaid teavitada, kaitsta ja hoiatada. Ei piisa õigekeelsuse õpikute lappamisest, 21. sajandi inimesed omandavad käänamise ja pööramise lobedamalt-kabedamalt-libedamalt, kui tekstid seonduvad tegelikkusega.
Biokeemia ei ole vandenõuteooria ning looduslikust valikust elulejana väljuda on rohkem lootust, kui tead: ka kodumetsa ravimtaimede peal on HAARPstrapstrulli pihustatud alumiiniumtolm, arseenimaasikad tuleb enne üle talve hoidistamist puhastada, seened strontsiumiga ja pliist punaseks tõmbuvad kuusevõrsed on samasugune uus normaalsus nagu väljapissitud antibeebipillide hormoonidega rikastatud suurlinnade joogivesi ning nanovaktsiinide ja turbotõbede korrelatsioon, selgunud meiega tehtud inimkatsete järel.
Kanalite leidmine ja võrdlus on oluline oskus analüüsi ja sünteesi sooritamiseks – kui kõrvadevahe vähegi võimaldab, paluksin ilma tehistaibuta! – allikate ja viidete kasutamine on ühtlasi turvakilp ja vastutuse jagaja.
Oleme inimliku ja populaarteadusliku huviga jälginud nii komeet 3I Atlase kui ka orkaanide liikumist – meie kolledži õpetajad olid Melissa-nimelise giganditari rokkimise ajal just Kariibi merel õpirändel. Seega tasub meie pisikesel planeedil seoses Kariibi ja Bermudaga lisaks Johnny Deppi rollile muudki teada.
Kusjuures küberturvalisuse häkkereid õpetavad IT-gurud ise oskavad piraadi silmasideme saada kodutänavas ilma kaitseprillideta trimmerdades. Nagu vanarahvas väidab: „Kes uppuma määratud, see ei põle – ja vastupidi.“
Kes geomagnetilisi torme jälgib, ei ole uhhuu, vaid ei üllatu päikese hüperaktiivsusest tingitud voolukadumiste ega netikatkestuste peale. Kes maksab, tellib muusika ning seetõttu on nii kliimateadlased kui astronoomid, piloodid ja kosmonaudid erruminekuni suukorviga.
Inspireerituna juunikuus kohe pärast Pardirallit toimunud meeleavaldusest Toompeal, kus kõnelesid Monika Helme, Erik Perlin, Märt Sults, Varro Vooglaid jt: „Kes tšõuzenvannidele varbale astub, on „kremli ruupor”. Kes tahab „trolli” staatusest parlamenti tõusta, peab selleks uue fookuse ehitama – valikud…
Kes julgeb rääkida e-valimiste pettusest ning sellest tulenevalt mandaadita valitsusest ja riigi asemel rokkivast gängist, riskib trepist alla kukkumisega – või vähemalt kiusamise-karistamisega – samas on tänane opositsioon oma argumenteeritud-teadliku tööga maailma tipp. Respekt!
Kes loodab üldrahvalikule streigile, peab tõdema: oleme selleks inimenehaaval liiga ära hirmutatud ja kurnatud. Kes plaanib nt 20. augustil minna Presidendi residentsi ette roosiaia-eliidile ettepanekut tegema, et korraldataks erakorralised valimised, kuna „valitsuse” reiting kukub kohe alla 10%… peab ta arvestama sellega, et riigipea on tegelikult suukorviga lõvi. Kui rahvas valiks Presidendi, oleks Alaril neid ennetähtaegseid välja kuulutades üksiti mega-kampaania tehtud ja Kadriorus püsimine garanteeritud. Kuna Riigikogu valib – nagu sätestab Raski-aegne paranduste paranduste kogumik e põhiseadus – on refid taganud, et toimib lõuad-pidada-ja-edasi-teenida vaikimine – või muidu…“
Sama kehtib ka nn kolmanda võimu, meedia kohta. Tõe edastamise asemel on ajakirjanikud sunnitud esitama tõlgendusi, pälvides seetõttu hinnangulise tiitli „leheneeger“: liitsõna esimene pool suures osas enam ei kehti, sest meediat veeretatakse portaalides-telekanalites-raadiojaamades ning sõna teist poolt peetakse üle reageeritult rassistlikuks.
Muinasjuttu tagatubadestki ei ole päris ohutu vesta, võib „trepist alla kukkuda“. Kes ostis RB trassi alla planeeritud võsa ning jagas selle elamukruntideks enne, kui me sinuga need mitmekordse hinnaga ära olime sunnitud ostma. Kelle maadel on maksumaksja raha eest kokku tassitud kruusa karjäärid, kellele kuuluvad tädi Maalidest, onu Heinodest jt tüütutest pärismaalastest üle sõitvad kallurid ja pesitsusrahu trotsivad metsaveomonsterid?
Elurõõmsa tulevikulisuse säilitamiseks mõtlesime erinevate ametite kursantidega välja, et tühja ehitatud viaduktide alla saab rajada tulevikus uuesti elujõuliseks kosuvate külade keskused – kool-lasteaed-hooldekodu-rahvamaja-mahe laut ja muhe MTJ – mis on oma kapitaalsuses ühtlasi ka varjendid…
Propaganda on meil teatavasti poliitikute ampluaa. Nemad müüvad – nagu õigupoolest ka kõutšid, võrkturundajad ja kinnisvaramaaklerid – ennast. Valiminehaaval KOV – Riigikogu – Brüssel – President. Tänu sellele, et praegune klann on pumba juures e-pettuse tulemusel, millesugusega ka ametikooli IT-kursandid küberkaitse õppimise häkkimise tundides hakkama saaksid… on Eesti Vabariigil vähemasti tipptasemel opositsioon.
„Suured sulid sõidavad tõllas, väikesed ripuvad võllas,“ tavatses meie vaaremade generatsioon läbi lillede väljenduda fenomeni asjus, mille puhul on tüütu rahva vaigistamine valede, jälitamise ja kiusuga uus normaalsus. Lihtne on maksuküürakaks orjaks väänata isiksused, kes on põlvili mudas oma tiibade peal.
Valik on mingil määral sinu: kas olla Õpetaja või kandideerida Toompeale – pedagoogide pisikese palgatõusu neelab juba ette alla inflatsioon ning Kalevi haual, mida kokku kandes pillas Linda kivi varbale ja nuttis Ülemiste järve, on naivisti ümber petised – ülbe irvega ministrilaadsed tooted.
Tsensuur on endiselt ettevaatlik pilvekülvist ja õ4iohurjsagrkjjh9+835riu067 toidulisanditest rääkida lubamisel. Väidetavalt on meil ammu vaktsiinid-antibiotsid toidu sees, teame, et Bill Gates on toiduahela enda kätte saamiseks kokku ostnud kujuteldamatute latifundiumide kaupa maad. Meie osaks on mürgitatud põllud, poodides kasvavad seemneteta viljad ning teadmine, et Värava Villem kavatseb oma ümmarguse farmi karja kahandada kaheksalt poolele miljardile. Ahah. Sooh. Tohoh. Nonoh. Aitäh.
Loodus võtab kõik omaks – ainus, kes ei pea jumalat mängima, on Looja ise ning Gaia toibub ja terveneb kohe, kui inimviirus lõpetab saastamise-laastamise. Praegu on meie taimed pruunid ja auklikud, linnud käituvad heal juhul teisiti, ent paraku ka surevad kaladega võidu. Kui inimkond tõuseb kas teadlikule-teadvel kuldajastulisele tasemele või hukkub, tulevad uued, teistmoodi taimed ja linnud. Elame, näeme – või sureme välja.
Vahur Kersna monteeris räpis „Verd, higi, pisaraid!“ Lennart Meri häälutama-laulasklema: „Eestile on kombeks üks President korraga.“
Kardetavasti kolmekordsete kommentaaride tõttu kehtetu põhiseadus, mis suukorvistab nii Presidendi kui Riigikogu, laseb meie tahte vastaselt endiselt parlamendil riigipea valida: „Suu kinni, kui minuga räägid!“
Kui rahvas valiks, oleks hr Karise kampaania erakorraliste valimiste väljakuulutamisega nipsust tehtud. Rahvas ei tea, kui abitus rollis riigipea on – tema institutsiooni uputavad kirjad loeb ja vastab meeskond, tema on oma kantselei vapiloom nii, nagu näeb ette demokraatia versus diktatuur ja autokraatia…
„Lõpuks on ainult kõik enese müümine,“ arutleb „Viimse reliikvia“ prostituudilauluke Peeter Tooma häälega. Zinzino ja Coral Clubi tüüpi võrgutajad, Pritson-Lepik-Vain kanti kõutšid, kinnisvaramaaklerid, küüned ja meened karjuvad refrääni: osta-osta-osta!
Mida ma oskan? Mõnel juhul on tuntud teenekal loomaarstil selleks saada sõna otseses mõttes kabjahoop näkku, et paranedes meelde tuleks – maalida!
Parlamenti pääsenud piinatud poliitikud on veenvalt ära surnud, et teistele aatelistele hoiatuseks olla – R.I.P. – seega kuni AI lubab, oska õpetada! Mööngem, et meie poliitkriitika on oma läbipõlemiseelses ülekoormatuses mitte konstruktiivne, destruktiivne ega üldse midagi muutev nagu „kord Kirjak puskis Punikut ja Punik sitahunnikut“.
„Kes ma olen?“ küsib noore Bulgakovi, kirjanik-psühholoog-teejuht Nikolai kodulehekülg.
Esitagem ja vastakem sellele küsimusele iga päev kasvõi sedapidi: kes ma ei ole?
A.H. Tammsaare karaktereid Vargamäelt – Andrest ja Pearut, Krõõta ja Marit – on tõhus mallide ja prototüüpidena kasutada. Oled sina Juula või Tiina, Vanapagan või Kaval-Ants?

Avatud Talude Päev meie juures Südamesalus kingib vaikse endassevaatamise võimaluse koos hobustega vabaõhu katedraalis angervaksa korjates, kasside seltskonnas maalides ja kirjanik Kati Murutari juhendamisel tervendavat kirjutamist kogedes.
1. 25. ja 26. juulil saad rahulikult hingata ja rahuneda
2. Tervendav kirjutamine puhastab ja vabastab – aga võib olla ka Sinu raamatu esimene peatükk
3. Tunde järgi maalida saad nii paberile kui puutahvlitele ja seintele
4. Ringkäigu Südamesalus teeb eriliseks see, et tegemist on Jakobi palverännu tee keskpunkti, vabaõhu katedraaliga
5. Angervaksa õitsemise kõrgaeg on just sel ajal – meil on ka ohtrasti kummelit jt vägiseid taimi
6. Hobustega suhestumine on meie juures loomulik olemise osa
7. Võid ka lihtsalt ilus olla
Nagu kogu Eestis, on ka meil värav valla alates kella 10st
Kati Murutar
5107709

Valitsus vihkab rahvast
1) toimeta tekst 2) kirjuta, mida meie valitsusest arvad – kas ja kuidas olukorda lahendada
3. juunil kogunesid Toompeal meeleavaldusele inimesed, kes on mures michaliitliku valitsuse ebakompetentse ja rahva ning riigi tegelike vajadustega mitte arvestava tegevuse pärast. Ühiselt nõuti 90 protsendile rahvast vastuvõetamatu kabineti tagasiastumist ning kõneldi võimalustest kriisist väljumiseks. Ka mulle anti sõna ning toon siinkohal ära, mõtted, mida kogunenutega jagasin:
Valitsus vihkab rahvast
Head Eesti riigi pärast muretsevad inimesed! Oleme täna kokku tulnud, et rääkida kuhjuvatest probleemidest, mis röövivad eesti inimestelt tulevikulootuse ning paiskavad meie riigi ühe jõulisemalt allakäiguspiraali. Exeli tabelisse võime ju vormistada praeguse valitsuse hääletorude poolt üleshaibitud majanduskasvu, tegelik pilt, mis avaneb inimeste ostuvõime languses, elukvaliteedi mandumises, demograafilises surmateekonnas ning valitseva autoritaarsusega mittenõustujate üha jõulusemas tühistamises vähemuste nimel ideoloogilise puhastuse käivitanud poliitiliste aktivistide poolt, näitab midagi muud.
Meie riiki juhib Reformierakonna ja olematu fantoompartei Eesti200 10 protsendilise toetusega valitsus, kellele avaldavad poolehoidu vaid erakondlased ise ning riigiteenistujatena tulusasse toiduahelasse kuuluvad ametnikud. Rahva enamus mõistab aga üha selgemalt, millisesse kaosesse on riik ministreid mängivate võhikute ebaadekvaatsete otsuste tulemina jõudnud ning ootab pikisilmi, et michaliitlik õudukas asenduks tarkusest ja vastutusest kantud juhtimisega.
Demograafiline kriis.
Valitsuse tegevus kinnitab, et michaliidid vihkavad rahvast, sest üksnes kättemaksuhimuga võib seletada olukorda, kus sügavas demograafilises kriisis, ei suuda valitsus midagi ette võtta, tagamaks lastega peredele kindlus tulevikuks. Tulemuseks on Eesti sünnituskordaja langemine tasemele 1,16 last naise kohta. Rahva säilimiseks peaks kordaja olema vähemalt 2,1.
Meil ei jätkuvat raha, et maksta tõhusaid lapsetoetusi. Hiljuti teatas sotsiaalminister Karmen Joller siiski uhkusega, et üksikema toetus tõuseb 80 eurolt koguni 100 eurole ja tõuseks veel, aga vaat seda raha eelarves pole.
Kulla vihkavad valitsejad! Vaadake üle oma ministeeriumite koosseisud, kus jätkub piisavalt pöidlakeerutajaid, keda tootvale tööle saata. Uurige ka palgalehti, sealhulgas enda palganumbrit. Kas olete helde palga ikka välja teeninud? Kas teie toolisoendajatest poliitilised nõunikud väärivad tuhandetesse ulatuvaid palku? Lõpetaks ametnikearmee kasvatamise ning nende nuumamise ja leiaksime kohe kümneid, ehk isegi sadu miljoneid, millega lastega peresid toetada, koolides pakutava toidu kvaliteeti parandada, laste kultuuri- ja huvihariduse eest maksta. Küsimus on tahtmises ja riigiaparaadi võimalustega vastavusse viimises, mitte raha puudumises.
Tarbetu raiskamine.
Michaliitlik riik raiskab raha ettevõtmistele, millel pole perspektiivi, olgu selleks siis Rail Baltica nime all rajatav grandioosne Tallinn-Ikla kiirsusla liin, helded pealemaksmised kalli roheenergia maaletoojatele, raha uputamine mõttetutesse ja tulemusi mitte andvatesse integratsiooniprogrammidesse või viis miljonit maksma läinud fosforiidiuuringud, mille ellu viimine tõukab Eesti tõelisesse looduskatastroofi ning kiirendab kontrollimatut migratsiooni. Vaid oma rahvast vihkav valitsus käitub sarnaselt.
Toimetulekuraskustes pensonärid.
Michaliitliku valitsuse viha tunnevad ka pensionärid. Eesti pensionid on konkurentsitult ühed Euroopa madalamatest. Terve elu on inimesed maksnud riigile ausalt makse, ehitanud oma tööga unistuste Eestit, mille eest oldi valmis eelmise sajandi kaheksakümnendate lõpus, üheksakümnendate alguses endast kõik andma, ja nüüd vireleb Eesti vabaks laulnud rahvas kesise pensioniga, makstes sellelt veel makse, et riik saaks palgata ministeeriumitesse ja ametitesse uusi mittemidagitegijaid, kes aitaksid imelisel põllumajandusministril Terrasel jõuda selgusele sigade sigivuse saladustes või avaramõttelisel majandusministril Keldol jagada riigieelarvest 2,3 miljonit eurot, mis lapseohtu ministrisarnane tegelane on otsustanud eraldada riigiasutustes pidude ja prallede korraldamiseks, et selgitada riigiteenistujatele reformierakondlikke väärtusi.
Ligilikud hüperaktsiisid.
Euroopa riikides kasutatakse majanduse olukorra parandamiseks aktsiiside ja maksude alandamist. Meie rahandusguru Jürgen Ligi on aga targem kõigist ja kinnitab, et 24% käibemaks on õnnistus, kõrge tulumaks aitab tuua meile parema elu ja röövellikud aktsiisid kiirendada teekonda õnnele. Nii elamegi ühtses Euroopas, kus näiteks Hispaanias on enamusele toidukaupadele käibemaksuks 10% või ka 4%. Ligi meelest on see aga äärmine rumalus, kui inimestele läbi madalama maksukoormuse rohkem raha kätte jätta. Kes Ligi seisukohaga ei nõustu on loll ja paha, sest Ligi teab, kust pumbata eelarvesse raha. Vot nii! Aga netikasiinodele võib nipsust maksusoodustusi teha. See on Ligi meelest igati majandust elavdav meede, mis siis, et riigi rahakott selle kahtlase niinimetatud eksimuse tõttu kõhnemaks muutus.
Abita jättev tervishoid.
Vihkav valitsus on mõelnud sellelegi, kuidas neid mitte toetav rahvas panna valu kannatama, ja mis oleks lihtsam, kui purustada senine tervishoiusüsteem, jõudes suurepärasesse seisu, et kel raha, maksab arstilkäigu eest hingehinda ja kellel raha napib, paneb kõrvad pea alla. Eesti tervishoiuga on lood kriitilised, sest tervisekassa ei suuda enam ammu piisavalt arstiteenust tagada. Samas kui tervisekassa poolt kompenseeritavaid eriarstiaegu tuleb hea õnne peale jahtida ning kriitilise haigusega inimene jõuab arstile heal juhul alles mitme kuu pärast, on raha eest võimalik saada abi kohe järgmisel päeval. Keskpärasest perearstist ministriks vupsanud Joller kavatseb aga teha kõik endast oleneva, et muuta arstijuurde saamine tavainimesele veelgi keerukamaks. Peagi jõuame seisu, kus Jolleri töö kannab vilja ning vahepeal tõusnud keskmine eluiga hakkab taas langema, sest kui pole arsti ja EMOsse pöördumine võrdsustatakse riigireetmisega, ei saa paremat loota.
Ideoloogiasse känguv kultuur.
Jürgen Ligi sarnaselt äärmise intelligentsuse ja vaieldamatu empaatiaga sotsiaalmeedias oponente sõimavate valitsusliikmete kõrval on meil ka märksa tasakaalukamaid ja salakavalamaid ministritooli kulutajaid. Imetlusväärne, kuidas kultuuriminister Purga siidise diskorikäe all kaotavad olulised etendusasutused riigipoolse toetuse, loovutades selle vähemuskultuure eelistavatele kisakooridele, ning kunstinäitustele jõuavad üha enam vaid taolised installatsioonid, mida isegi paadunud liberaalrevolutsionäär koduseinale ei riputaks. See on ju kaasaegset tümpsu armastava daami puhas töövõit, nagu ka helded rahaeraldused vähemuskultuuri propageerivatele agitgruppidele ja lolli rahvast moodsa loomingu asjus harivatele jutlustajatele. Nii kaob eesti keel ja kultuur lõpmatusse ajaringkäiku, asendudes ägeda ingliskeelse massimeediaga.
Kuritegevuse pealetung.
Valitsus vihkab rahvast, võttes neilt igasuguse kaitse petturite, kurikaelte ja liiklusmõrvarite eest. Moskvas küsitava kõrghariduse saanud siseminister Taro enam isegi ei varja, et ohu korral pole lihtsal eestlasel abi loota. Politsei isikkooseisu kärpimine, prokuratuuri ebakompetentsus ning kohtute praktika üha leebemate karistuste mõistmisel, on viinud meie õiguskaitse kriisi. Meile öeldakse avalikult, et pettureid pole võimalik karistada ja nende poolt tuuri pandud raha tagasi ei saa. Meid harjutatakse teadmisega, et linnaruum muutub noorte kuritegevuse kasvades üha ohtlikumaks, ent selle vastu pole võimalik midagi teha. Jalakäijaid ohustavad kõnniteedel autokiirusel kihutavad elektrirattad ja tõuksid, ent politsei ei kavatsegi midagi ette võtta ja kergliikluses ohtlikke vigastusi saanud inimeste ravikulud jäävad läbi tervisekassa meie kanda, sest rendifirmad ja seadusvastaseid liiklusvahendeid müüvad ettevõtted ju ei vastuta.
Töötus ja lootusetus.
Mille muu, kui oma rahva vihkamisega võib seletada, et valitsus poeb kasvõi nahast välja, et lihtsustada migrantide sisenemist kohalikule tööjõuturule. Tulemused on drastilised. Samal ajal, kui töötuse määr ületab ametlikes hinnangutes 7% ja noorte osas lausa 23%, ei väsi sutid-keldod tegelemast kolmandatest riikides pärit tööjõule senisest veelgi vabama liikumise tagamisega. Ida poolt meile jõudnud tööjõust, mis oma inimestelt võimalused võtab ning palganumbrite kasvule järsult pidurit tõmbab, pole mõtet kõneldagi. Aga michaliitide arust on kõik parimas korras.
Suude sulgemine.
Täna räägime sellest, et 10% protsendise toetuseni langenud valitsus peaks tagasi astuma, aga võibolla juba lähitulevikus pannakse meie suud kinni, sest niinimetatud kriisiolukorra seadus, mis riigikogus heks kiideti, annab võimaluse opositsioon ja muud neetud vastalised vaikima sundida. Pole kriitikuid, pole probleemi. Kui kõlab ametlik käsk: „Ärge vigisege ja virisege, vaid nautige õnne, mille Reformierakond on oma imeliste poliittehnoloogiatega meie õuele toonud!“ tuleb sellele alluda, sest tsensuuriseaduse eiramine toob kaasa karistuse.
Eesti väärib paremat saatust.
Tänan, et mu ära kuulasite! Vaatamata kõigele usun, et kui ebakompetentsete ministrite aeg hiljemalt järgmiste valimistega lõpule jõuab, taandub sünkmust öö ning annab maad uuele koidule. Elagu Eesti! Elagu rahvas, kes väärib parimat!
Vsevolod Jürgenson

8.Õppijate võimestamine
Sihipärane võimestamine peab nüüdisnoortel olema väljundiga – kirjandeid kirjutavad nad heal juhul kohusetundlikult, esseed ja uurimused, mida avaldatuna näha, motiveerivad.
Võimestamise kõrgem pilotaaž on olnud mitmete probleemidega noorte viimine Brüsselisse ja Helsinkisse tänu nende kirjutatud maailma parimatele tekstidele.
Tehis intellekt üle kuulamisel
mina (p)ole(n) targem kui AI?
1) Pane kirjavahemärgid 2) Ühenda liitsõnad
Sandra Veensalu
Kehtna KHK 10A

Ainu laadne teadvus mis tekitas terve masinate rassi. Me ei tea kumb ründas esimesena meie või nemad. Aga me teame et need olime meie kes põletasid taeva. Sel ajal sõltusid nad päikese energiast ja usuti et nad ei suuda ellu jääda ilma nii rikkaliku energia allikata nagu päike. Kogu inimkonna ajaloo vältel oleme ellu jäämises olnud sõltuvad masinatest…
(„Matrix“, 1999)
Ajalooliselt on ulme olnud olemas juba iidsetest aegadest kuid populaarsust kogus see 1950ndatel tehnoloogia arenguga. Üks ulme peamisi süžee ideid on mis saab siis kui robotid/AI on maailma üle võtnud või proovivad seda teha. Väiksena neid lugusid nähes/kuuldes pidasin ma seda vaid puhtaks fantaasiaks sest Pole ju võimalik et ükski masin võiks tarkuses nii lähedalegi küündida ja olla nii võrd ise seisev! Me ju ei laseks sellel juhtuda?
Situatsioonis on kindlasti sees oma iroonia. Robotid imevad su prahti toovad sulle pakke niidavad su muru. AI on valmis peletama sinu üksindust kuuletuma sinu häälele ja pakkuma sulle isiku pärastatud ostlemist. Ja ega see kõik ei pruugigi nii hull ju olla probleemid tekivad mujalt.
AI-ga on ju võimalik luua ka raamatuid stsenaariume kunsti kõike.
Mis selles siis halba on küsid sa.
Noh ma arvan et esiteks ütleks sulle iga loomingu ja kunstiga seotud inimene et see mis on AI poolt loodud pole lihtsalt päris see on hingetu see matkib mida näeb ja mida see näeb seda ise tunda ja kogeda ei saa.
Probleem nr 2 see varastab ja valetab mõni kord nii et keegi pärast ei teagi kas ja kust kohast. Nendest kahest probleemist tekib küsimus kas see pole mitte loome inimeste suhtes eba aus?
Kohe tuleb esimese asjana meelde eriti äbarik lugu nimelt Colorado osariigi messi iga aastase kunsti võitluse võitjaks tuli Jasen M. Allen teosega Theatre D’Opera Spetial. Seda siis 2022 aastal olles esimene AI poolt loodud teos mis seda teeb. Muidugi pälvis olu kord palju kriitikat.
Kahtlemata teos ise on ilus aga kas ta väärib ikkagi võitu?
On nüüdseks täiesti selge et AI ja inimesed kes teda jumaldavad ei kavatse kuhugi minna. Küsimus on selles kuidas olla eetiline ja piire mitte ületada? Internetis on üldse väga raske midagi kontrolli all hoida. Mõnes mõttes on see nagu ei kellegi maa kus seadused ja moraal ei kehti. Kõike võib teha ja öelda mitte mingit vastutust võtmata sest internet ja päris maailm on ju kaks täiesti iseseisvat mulli mis oma vahel kokku ei puutu. Iga sugune tähele panu ja kuulsus on hea isegi kui pean selleks avaliku WC potti lakkuma TikTokis või oma podcastis rääkima kuidas kõik naised on mõrrad.
Pole siis ime et ka AI endale koha leiab ja ennast oma uude pessa kerra keerab. Mis te kunstnikud ikka mölisete otsige endale parem päris töö! Tegelikult ei saa väita et AI üdini halb on. Kindlasti on sellel ka oma pluss märke. Näiteks tuuakse ühena tavaliselt välja et tänu AI-le saavad ka puudega inimesed midagi luua ja ega ma vastu ei saa vaielda. Aga põhi küsimus polegi selles.
Ausalt öeldes ei oska ma mingeid häid lahendusi pakkuda. Minu ideed oleksid sellised:
1) Läbi paistvus ja eraldi kategooriad AI loomingu jaoks.
2) Paremad seadused ja kaitse loomingule ja artistidele.
3) AI võimalus kasutada vaid piiratud ja lubatud koguses loomingut, pilte, tekste.
Mainisin enne situatsiooni irooniat kuidas on võimalik et oleme ise loonud ise ennast nii palju hoiatavaid lugusid nendest düstoopiatest kus valitsevad masinad kuid oleme ise just kui samasse ämbrisse astumas?
Huvitav seos AI ja loomingu vahel. Ja nüüd laseme neil luua.
Inim olendid on haigus selle planeedi vähk. Sina oled katk ja meie… oleme ravim.
(„Matrix“, 1999)
*
Selle õpilasega tegime ka täisväärtusliku filmistsenaariumi.
*
Kui mina oleksin seaduste looja Rene Rande Kehtna KHK 12A
1) pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) kirjuta oma suhtumisest neti ohtudesse ja tarbimisse
On üks vana ja kulunud fraas Rasked ajad loovad tugevad mehed tugevad mehed loovad kerged ajad kerged ajad loovad nõrgad mehed nõrgad mehed loovad rasked ajad.
Tsiviliseeritud massi mõtte viis tarvitseks siiski olla soov sõdasid ja hädasid minimaliseerida eeldades et nood ei ole agressorid… Nähtavalt on seda palju paluda.
Ida naabrite vägi valdsus on mõistatuslik ja eba võrdne õigus riigiga õnneks ei ole konflikt jõudnud Balti maadesse ent nagu hallitus puu viljal on see oma käe ulatanud veebi ruumi suunas propaganda aju pesu tehis intellekti spontaanne areng ei aita sugugi kaasa.
Enam ei saa arugi kas räägid päris funktsionaalse inimesega või nullide ja ühtede jadaga.
Nagu iga häda ajal on kerkimas vee pinnale aina radikaalsemad vaated printsiibid mis ei pruugi olla sugugi purustavad kuid käivad käsi käes propagandaliku jauramisega. Aga internet ju selle pärast loodigi tšäti ruumid blogid otsingu mootorid kõik peo pesal.
Kõigi armastatud TikTok pilk veebi prügi mäele kaeva piisavalt ja võib olla leiad isegi midagi huvitavat ent algoritm tammi luugid pärani piserdab sirvija üle populistliku teabe tulvaga. Putinistid sõja propagandaga aga seda antakse mõlemalt poolt meditsiini tõttu poole kehaga hauas õõtsuvad vasak poolsed rassistid pääsu neist ei olekski. Kui tegu oleks ajakirjanduse või kooliga krabataks isik kahtlustatuna riigi reetmises tõe näoliselt üle kuulamisele. Ei mitte internetis kõik peab olema anonüümne.
Hiina ja mu enese valitsus näppavad mu andmeid sõna vabadus eksisteerib vaid olu kordades kus midagi ülbet säutsud.
Fundamentaalselt ei ole sellel mingi sugust vahet muu sotsiaal meediaga sarnast pettust harrastatakse ka mujal Youtube Twitter aga tunda on et siledate roiskunud ajudega kasutajas kond just sinna kontsentreeritud on. Ka mind on see samuses sogases vees räsitud ekstreemsete ideaalidega. Rämps võiks minu kui seaduse looja poolest haihtuda.
Kuid siis kannataksid ka ülejäänud normaalsed kasutajad. See tõttu jääb üle vaid piirangute kehtestamine mis muudaks kogu tehnoloogia tasandi unarusse jäetuks.
Lisaks ei ole normaalne et iga üks on võimeline avaldama oma arvamust teemadel mida too isegi ei valda noh ega ei pea olema bioloog et teada mida toidu ahel tähendab hoopis hüpatakse esimesele populist rongile mis mitme targa välja oksendatud mantratest kokku lapitakse see suguseid Frankensteini koletisi sibab ringi palju sigivad nagu jänesed.
Infot on aga küllaga kraba või mõlema käega mugav on see järel väita et üle jäänu on satiir ja vale.
Ala ealised sobituvad pusle sisse eriti mugavalt emme ja issi annavad iPadi kätte ilma jälgimata mida nooruk seal omandab korda saadab. Kasutaja tingimustes on küll minimaalne vanus määratud kuid kes seda ikka lugeda viitsib.
Sidumine identiteet aliasega oleks tõhus meede puuduks siis humoorikas pilt mille taha peituda kui plaan vastu taevast lendab see eemaldaks osaliselt ka eba inimesed botid. Mängi täis kasvanute mänge silmitse täis kasvanute taga järgi.
Mis märgata meta meedias seab kahtluse alla seaduvuse kas need ATH st tilkuvad isikud üldse hääle õiguslikud on. Vanuse piirang on sätestatud koos kõlas printsiibiga et kodaniku kaasamiseks peaks tal olema piisav kognitiivne võimekus võimekus mis näib täna päeval puuduvat.
Aru saadavalt on hea kui kõik hääletaksid selle mu seaduse poolt kuid kui see on efektiivselt degradeerunud hasart mänguks kus hääletatakse uisa päisa teadmata globaal ja kohalik poliitikast mõhkugi. Panna püsti kiire teadmiste kontroll ei oleks sugugi keeruline ning näeks keda tegelikult riigi ja rahva hea olu huvitab. Orwell hoides näpus raamatut 1984 kergitaks kindlasti kulmu et on maagiliselt andnud täitsa demokraatlikule riigile totalitaarse autoritaarse ala tooni. Ei usu et taoline oleks mingil moel võrreldav tsensuuriga lõppude lõpuks ei võtnud ma ühis konnalt ära ühtegi vabadust mis oleks oluline.
Aga minu õigused minu privaatsust on rikutud!
Kui isik käitub koos kõlas ühis konna jalge alust õõnestavate väärtustega mis juba praegu tundub võnkuvat ei tohiks tal neid minu poolest üldse olla. Privileeg eksisteerib neil kes mängivad kohaselt reeglitele.

Õppima ja arenema suunamine on meie klassitoas liialdamata öeldes igapäevane töö – kirjutame CVsid, motivatsioonikirju ja liftikõnesid.
Valime töökohti ja uurime kõrgkoole, kuhu pürgida. Lii Karik on oma saatust trotsides saamas eripedagoogiks. Ants Herodes on omandanud restauraatori kõrgeima taseme. Perekond Smirnov – nii Ingrid kui Anno on e-gümnaasiumi järel omandanud kõrghariduse.
Kolleegide toetamine õppijate võimestamisel on ühest küljest õppijate tulevikuplaanide setitamine ja praktikakohtade leidmine juba isegi – rühmajuhendajad kõike ei jõua.
Teisalt on minu panus ka ametikooli praktikaaruannete ja lõputööde korrastamine eriti koos IT-valdkonna kolleegidega. Sisu ja vorm saavad kooskõlla. Ka huumori võtmes, kui noortest tehnikutest on vaja släng välja kasvatada, on seda võimalik teha ka pedaali põhja vajutades:

Ühtlasi oleme noortega talletanud uued laensõnad ning seda tehes õppinud transkribeerima:
Bänger
rämmar
kainda
bestikas
bluff
tassima
palka

remoma
miks
laik
pohlad
ment
külakost
seilama
tolku olema
tolgus
traib
mitte muffigi
klipp
polundra
trevooga
niidid
tupik
tšätt
biiriil
guusbamps
foriil
kamoon
nekstlevel
iksäktli
nihu
kaverdamine
voli
kopiraiter
friiläntser
kontent
lost
konfjuust
rekommendima
meil
link – linkima
kaver
grindž
djuud
kjuut
naiss
pleiss
paati
gruuv
riläkst
bränd
feik
njuuz
feim
stikkima
pikkima
piki iiter
skippima
ständap
šõu
ignoma
point
hallukas
sniikima
šott
šoping
list
skrollima
messama
memo
kriipi
skeeri
vaib
sünkima
gäng
gängsta
trend
skännima
kopipeist
zuumima
lokdaun
fäänssi
full
fuul
tatš
staff
pasatski
krjuu
tiim
kräpp
bullšitt
bliss
džoint
hemp
hai
sikspäkk
trimmima
trimmerdama
pušap
haipima
bling
stoori
skript
kõutš
stooriteller
disaster
luuser
fakk
pauer
autfit
seksi
smart
horni
killima
buust
häpi
buum
zen
multitaasking
ätšiivima
hängima
deitimine
tšillima
šeim
beisik
njuud
neikid
hiilerid
svaipima
haipima
triitima
skoorima
feil
fail
tviit
folder
skriin
luuser
tsätt
gruupi
tšeerliider
kräkkima
kräššima
print
kreisi
mätš
šõu
šoppama
kräšš
follover
laikimine
hot
nuupster
džoolain
dedlain
annoi
dinai
selfi
konfjuus
rekommendima
beisik
hiit
biit
sviit
suiit
mantšima
käšš
träšš
pisst
davai
kadlima
mamaissjuu
uulits
Davai
Põline
Knopka
Tolku olema
Duurabaaba
Pujään
Joppama
Vabšee
Jeelijeeli
Nahhui
Pohhui/st
Piizdu panema
Pizdets
Oi blaa
Prosta
Huilo
Jolkipalki
Jebloo
Jebinui
Jebundar
Jebalnik
Suuka
Bõkk
Kazjol
Joppenpuhh
Türrenmatt
Proomahh
Platnoi
Morda
Rõõla
Vsjoo
Piistu panema
Türm
Urood
Tsutikene
Nihhuijaa
Baaba
Tavaar
rämmar
Kapiš?
Stereotüübid minu töös – üsna iga päev toimuvad sprindi tempos maratonid – sellepärast saadan nii mõnigi kord enda asemel kolleegid preemiareisidele.

9.Tagasiside andmine ja hindamine

Oleme üksteise teekaaslased ja peeglid, kellest mõni oskab imeliselt kirjutada, teine võrratult arvutada, kolmas on leidur. Nii tagasisidet andes kui ka hinnates on olulisim mitte vigu, vaid voorusi leida. Me ei pea sildistama isiksust, kes teeb kas sihilikult või oma eripäradest tingituna õigekirjavigu, ent tema kirja pandud ideed on kuninglikud.

„Ma näen sind!“ ütlevad Avatarid. Eestlane muheleb seepeale vaoshoitult: „Perekond! Sõpru tuntakse hädas – OMASID selle järgi, et jagame koguni tundeid ja isegi rõõmu.“
Meie omade pere on siin ja praegu ühises olukorras – pesast kukkunud linnud, kes tunnistavad, käsi lõputunnistusel, et me keegi ei tea päriselt, mis edasi saab.
Kõik siin kümblevad pigem mäluvoogudes. Minu eelmine eriliselt ere pesast kukkumise šokk oli siis, kui mu kolmas-keskmine laululind Brigita läks kooli ja mina kiilusin eksistentsiaalselt nii kinni, et tagasi või edasi iseeneseks saamiseks oli vaja veel kaks last ilmale tuua. Lii, Kristina ja Kristiine teavad, mis see on.
Sinu ja tema mäluvoogudes kroolivad tõsiasjad, et nt sinust ja temast sai lapsena ema – õdedele-vendadele või oma väga vara sündinutele. Meie, ameti- ja täiskasvanute koolide inimesed, ei ole teise sordi tegelased, kes eliitkoolidesse ei mahtunud. Meil on omas tempos omad tähtsusjärjekorrad – mu vanimal tütrel Retil on taipamine-haaval mitu haridust Waldorfi peal – aga esimesele koolilõpu aktusele viisin tema hobuse teda õnnitlema. Elu on seikluste pärlikee.
Rapla ootab muide endiselt Waldorfkooli – kallid lõpetajad, kes te lähete siit edasi õpetajateks õppima: palun tulge pärast ülikooli tagasi, tehke kauased plaanid rahva tahtel teoks! Usun, et Keidi ja May, Karel, Marget ja Kristjan-Jaak viivad siit kogukonna ette ja kätte parima versiooni endast. Igal oma tee.
Aleksander on samas saanud tänu Sofiale mitu korda isaks – igal oma järjekorrad. Eks meie Karmen meenutab ka direktrissi positsioonilt, kuidas tema tütre kaksikud sündisid. Me oleme nii sarnased – tänan võimaluse eest koos teiega üha enam Elu austada, Kauri ja Elvar – Janek ja Enrich!
Meie vanaisa Harri, oma ajastu superstaar, läks pärast algust lastekodus ja 7. klassi sõtta, sest kusagil mujal polnud olla – kõik, mis tulema pidi ja kes sündida tahtsid, tuli ja sündis! Rahu…
Ka meie oleme sõja aja kangelased. Olgem ses sõgedas ajas valmis üksteise nimel elama – suremisega ei kiirustaks – nii erakordselt põnev on.
Teie, nüüd kohe siit kolledži tõutunnistusega oma lennukaart joonistama lendajad – olete näidanud enesejagamine kõrgemat pilotaaži: kool-lapsed-kool-kodu-kool-töö-kool. Minu lugupidamine! Ja piiritu tänu usalduse eest – selle aususe eest, millega olete oma uurimis- ja loovtöid ning kirjandeid-esseesid kirjutanud. Oleme imesid teinud ja näinud – klassikute kastmes on lisaks komadele ja kokkulahkutele toimunud kirjutamisteraapia. Ma näen sind!
Hingehaavadest, mida trotsides te siia Valgesse Varjupaika tulite, on saamas ametid ja pühendumised. Oh ja ah, Anni ja Lii – millised tekstid! Mitmemillised. Oleme teiega koos õppinud, kuidas traumad puhastuvad mänguliselt – ärevus teiseneb uudishimuks – ja maailm toimub!
Kui Richard, esimene poeg gümnaasiumi lõpetas, oli täna seda matka lõpetav Indi kahenädalane. Tänasin tookordses kõnes õpetajaid, kes on 24/7 iga ilmaga olemas… Tõehetk siin Omade vahel: ma ei teadnud toona päriselt, mida räägin – need suured seiklused ja südame sügelemised tuleb ise läbi teha. Ma näen sind!
Hing õpilaste – kes on ühtlasi õpetajate õpetajad – lahtiste kaartidega loodud kirjatööde ees nii põlvili, et olen ära öelnud kutsetest parlamenti kandideerima. Minu perekond on siin – nüüd tean, miks Õpetajad ei lähe ei suure palga ega pensioni järele – nad ei lähe pensionilegi. Mina olen siin.
Valge Varjupaik hoiab viimse hingetõmbeni koosloomises – meie võidukad esseed, prl Penteri tantsud, Eneliisa ja Eva Käteka-väärne krimka, Liina külapoeraamat, Reelika migreenitõrje teadus, Arneti muusika… pange edasi! Jäägu aegade lõpuni kestma Mimily-Mandira ühtehoidmine, mille puhul sekundi murdosa jooksul tajutakse: ja siis tuli rebane…
On tulnud ning tuleb veel ja veel ja veel karmi reaalsust ja subjektiivsust – meie perekond loeb mõtteid ja tundeid. Väljaspool meie omaderingi loetakse vigu, tühistatakse ega tõsteta – seal hinnatakse teie stiili ja siirust… teistmoodi. Rahu.
Tänu sellele, et te ei ole lasknud ennast iganenud õpikutega kiusata, on teiega koos loodud mitusada õppematerjali, mis seovad kirjasõna tänapäeva kõigi elualadega. Jumalik inspiratsioon – allikate leidmine, sajanditetaguste isiksuste uuel tasemel avastamine. Oluline on see, mis on oluline.
Meie perekonnas ei ole võimalik fossiiliks kivistuda – palun tooge mulle oma tulevased baka- ja magistritöid näha! Koos teiega on minu Tammsaare ja Kross, Tuglas ja Tolstoi täiesti uuel tasandil ellu ärganud. Palun veel! Ma näen sind.
Armas perekond – ülim au on kanda teie antud nimetust Ständap Komedista – Wikmani-Mauruse õpetajad ei oleks värvikalt rahvuskehandi mälusse jäänud, kui nad poleks erilised olnud – narr on õukonna kõige arukam inimene.
Palun mäletage meie mantrat: TRUUDUS, FOOKUS, DISTSIPLIIN. Lõpuks on kõik hästi – kuni pole, ei ole lõpp ka veel. See on tõde. Tänan ja õnnistan!

*
Kolm näidet tagasisidemest:
1. Kui inimese teksti sisu on kõnetav ja huvitav, on asi väga hästi
2. Kui ka teksti vorm on korras, on asi eriti hästi
3. Kui õigekiri on iga tunniga aina parem, on asi suurepärane.
Hindamismeetodid minu tundides lähtuvad sisu, vormi ja õigekirja võimaluste paljususest. Isiksuse mõttelendu ja tunnetuslikku talenti ei tohi punaseks sodida.
Kolm hindamismeetodit on välja kujunenud iseäranis koosloomelisi etteütlusi luues: iga õppija ütleb lause, kõik kirjutavad – mina ka! – ega õienda, et keegi abstraktne kirjutas liiga keeruka diktaadi. Järgneb ristpistes parandamine – jagame lehed ümber ja igaüks saab parandada teise õppija kirjatöö. Misjärel loen meie ühise töö teksti koos kirjavahemärkide ja kokkulahkutega – põhjendustega ette.

Ma ei mõista hukka inimest, kelle ärevushäire, esinemiskramp, kõne eripära vms ei lase tema lauset esitada. Samal teemal oma teksti luues teeb ta sageli meistriteose.

Kolleegide toetamine meetodite kasutamisel palub ka neil arvestada, et meie inimesed on õrnad – mitte kedagi ei aita MA-de parandamine ega X-ide lahendamine hambad ristis. Soovitan jätta hinne see kord lihtsalt panemata – sellest tulenev tänulikkus tagab järgmisel korral tubli töö – korduvalt kontrollitud.
Palun kolleegidel silmas pidada, kas õppija on tugev pigem kirjalikus või suulises teadmiste väljendamises ning sellega arvestada.
Kool võiks olla varjupaik, mitte hirmutus-karistusasutus. Seepärast julgustan ka teisi õpetajaid proovima, kui huvitav ja arendav on meie noorte töö tehisaruga. Seda enam, et ka Presidendi kantselei on tõusvalt tõhusa tähelepanu pääranud koostööle tagasipöördumatu nähtusega, mida minu klassis nimetatakse Tšipitšipi. Saab arenev inimene oma mõtted sisestatud ja tulemuse käsitsi ümber kirjutatud – saab ta ka eduelamuse, millest kujuneb edaspidi iseseisev kirjutamine.
Korduvalt kontrollitud.
https://study.genevadiplomacy.com/leadership-academy?utm_source=facebook&utm_medium=cpc&utm_campaign=mir-fb&utm_content=ad2-img1&utm_id=6931349282610&utm_term=6931349283610&fbclid=IwY2xjawQ_G85leHRuA2FlbQEwAGFkaWQAAAZQ2BrF-nNydGMGYXBwX2lkEDIyMjAzOTE3ODgyMDA4OTIAAR6kW71nkHsHr6mG8Jzy9eRFex2iT71k_-ra5frFOHONKSttJaVchB70PffZqg_aem_SV86dVbqRxQokN3IR4OrTA

10.Minu analüüsi- ja sünteesioskus ning suhtlemisoskus

Marlene Dietrich ütleb minukirjutatud lavaloos „Marlene“ ajakirjanikule, kes küsib, millest räägib tema uus film: „Eks vaadake ja püüdke aru saada!“
Süsteemne arutlus näitab end ühest küljest mu 80 raamatus ja 30 näidendis – teisalt oma inimestele loodud õppematerjalis „Jumalaga, relvad!“:

Jumalaga, relvad!

Vere hinnaga sõjavastasteks sõdivad ennast need, kes on ise sõdurid olnud. Romaani „Jumalaga, relvad!“ autor Ernest Hemingway ning tema saatusekaaslased Erich Maria Remarque ja Leo Kunnas teosega „Sõdurjumala teener“ on tapnud, et mitte tapetud saada. Nende võitluskaaslane Marlene Dietrich laulis rindel ja hospitalides ning pühendas sarnaselt meestega kogu sõjajärgse elu rahuvõitlusele.
Loovisiksused kirjutavad riiulitäite kaupa raamatuid ja on Dean Reediga eesotsas andnud sadu tuhandeid kontserte lootuses, et sõjad lõpevad igaveseks. Lahinguväljadeks muudetud riikide naiste ja laste käekäigule pühendasid oma elu Ema Theresa ja Mahatma Gandhi. Neru tütresse Indira Gandhisse, India peaministrisse oli armunud isegi Leonid Brežnev.
Paraku ei suutnud ei Hemingway, Remarque ega Šolohhov pärast maailmasõdu enam elusse armunud olla. Nõukogude propagandistid-kirjanikud varjasid seda, mida vaba sõna käivitajad salgama ei pidanud: sa ei saa sellest iialgi üle. Mitte kunagi enam pole relva käes hoidnu endine, sest vere lõhn, kuuma raua kogemus ja valukarjed talletuvad temasse igaveseks.
Inimkond pole seni õppinud ei leinast ega sundtapmisest. Lisandunud on Vietnam, Afganistan, Tšetšenia, Serbia ja Ukraina. Iga korraga on relvad vägevamad, lahingud ägedamad ja surmasaanuid enam ja enam. Maa ohverdab maagid sõjatehnikaks, saab vastu miljonid ühishauad ning maagid ennustavad, kuidas edasi.
Kirjanikeks teisenenud sõdurid petsid ennast sõnateraapia vahel kohvikutes peeni napse nautides. Hemingway nimetas end hullumiseni süngeks kujuks ja nii jäigi – tempel mällu igaveseks.
Remarque’i elutahe kustus varakult. Papa-nimeline Ernest lõpetas Key Westis. Isegi Florida ei aidanud väljakannatamatu süütunde vastu.
Täna meist 1000 kilomeetri läheduses toimuv massimõrv paneb küsima: kas mina oleksin see, kes tulistab Altaist maaalusest punkrist korraks välja imbunud rotti? Oleksin mina see miljardite tahte täitja, kes lennutab Stingeri staadionile, mis mahutab 80 tuhat inimest?
Ei. Ajupestud massid on niigi diktaatori ohvrid. Mina õmblen Singeriga lippe ja lasteriideid. Mina palun lapsemeelselt: sulgege taevas!
Näe, vallandus Hiinas uus SARS-i viirustüvi. Pangem planeet kaheks nädalaks karantiini ometigi! Pandeemia esimene laine tõestas, et ainsagi lennukita taevas on täiesti olemas.
Mis siis, et ülemaailmne majandus jääb hetkeks leinaseisakusse ja servi seisma. Iga rahvas tehku seni omal maal mõtte-, vaimu-, loov- ja käsitööd.
Taome mõõgad atradeks – see on garantii armastuse, mitte sõja teenimiseks.
See jalg on ikka õigel teel, mis adra järel käib. Jumalaga, relvad! Nüüd ja alati.

*
Protsesside mõtestamise näide on nekroloog küüditatud tüdrukule:

Nähtuste ja osapoolte selgitamine on meil käsil igal sekundil ja hingetõmbel.

Vägivallavastase võitluse puhul soovitan vaadata võimalikku käsitlust Euroopa Liidu lastekaitse meetmesse nutimaailma piiramise eest – Panoptikumi versioon:

Alternatiivid valikute tegemisel on jutuks kasside-teemalises õppevahendis:

Samuti kõneleb valikuvabadus(etus)est üks meie pendelteate-etteütlusest – vabadus…

Ajal, mil Eesti on rabatud uuest, koduaedade saadusi ära keelavast seadusest, on õpetlik:
https://schools.h-farm.com/en/technology-leaders-of-the-future/?utm_source=facebook&utm_medium=cpc&utm_campaign=120241943297860730&utm_content=EN+-+IMG+2+%7C+Text+3+%7C+Richiedi+Ora&utm_id=120241943297860730&utm_term=120244542696070730&fbclid=IwY2xjawQ_G1xleHRuA2FlbQEwAGFkaWQBqzHGUOuPinNydGMGYXBwX2lkEDIyMjAzOTE3ODgyMDA4OTIAAR4Vdem4FjGeZZRpxXnMaxlMKU_uGEUZekSZ8zLWZX-1yRpNeFnHCQblYmemBg_aem_M0U4i_XFI0z8SbiP_LXtNQn
Uued tervikud ja järeldused sünnivad niikuinii. Nagu ka minu seni kindel otsus vaatamata korduvatele pakkumistele siiski parlamendist hoiduda.
Kui mina oleksin seaduselooja, ei oleks sinul eesti keele õpetajat:

Kui mina oleksin seaduse looja
1) pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) kirjuta iseenesest kui seadusteloojast
Looja on Jumal ja see kehtib ka seaduste loomise kohta kes on kutsutud ja seatud rahva koos meelt korraldama ei ole üksnes valitud esindaja vaid ideaalis ka Jumala asemik Maarja maal. Tõeline rahva juht on see kes teab ja järgib taeva riigi seadusi.
8 miljardist inimesest tiba tilluke pool teist miljonit elab asustamata linn riigistatud Eestis kus peaks geo poliitilisest paratamatusest põhjala kliima ja ida naaber olema eriti tõhus töö jaotus versus mitme külgselt andetu poliititsemine. Kauase loomu vastase seadus loome taga järg on rahvus kehandi vaistlik tahtmatus enda vastasele seadustikule alluda ning vaesust tuleb ümber jagada kafkalikule kontrollimisele karistamisele sanktsioonidele.
Täiturite ja inkasso trahvivate ametnike kui oma olemas olu õigustajate võimu hari punkt või pära põhi on loodetavasti käes ning seaduste loojad seisavad üks päev teise homme silmitsi-rinnutsi-käsitsi-jalgsi paratamatusega puhtalt lehelt alustada. Väike riik kui käe pärane mini mudel on tänu väärselt hallatav ning mikro maastikul toimuv vallatav. Kõik ju näevad mida oma põldude metsade ja energeetikaga teeme. Kes me?
Küps silma ring aitab eba inimliku jälgi segava ja vett sogava teabe tulva kiuste suurt pilti hõlmata meil kõigil on oma vald konnad tervikus kus kõik on kõigi ja kõigega seotud. Siin kirjutaja fookuses on haridus, kultuur, lapsed jt õrnad ent pehmete väärtuste hoidmise või hävitamise jälgimise kaudu on ikkagi minu suur nina igas vald konnas nuti vabadus auto maks sõda Peipsi taga ja küla teedel. Kas või see läbi et tööstus ja ehitus taristu-laristu-karistu ning sise ja välis kaitse rahandus minister vaheldumisi haridus mini stressiga on iga päev tele vahendatuna meil toas.
Tegelik kontroll valija ning maksu maksja vere higi pisarate kanaliseerimise asjus on kadunud endiselt rokib sajandi pettuse feil baltika viaduktide kui koletislike kaar kasvajate ehitus keset põldusid kuhugi on kadunud riigi monopoli hüper investeeringud ning kümned tuhanded ametnikud-täiturid-sanktsioneerijad kägistavad ja vägistavad hea uskseid kodanikke nii et isake Orwell minestaks kui meie päevil elaks.
Kartmata olla eba populaarne ja mitte meeldida kinnitan mitmeid aastaid keelte koolis ja era õpilastele kõiki õppe aineid tõlkides veendumust et keele seaduse täitmis võimatus alles rullub ja eskaleerub. Oleme teel puhtas riigi keeles… kodu sõtta. Ida viru umb keelsed pedagoogid võeti tagasi ametisse sest keele oskajaid polnud sinna vene lähedaste fosforiidi maardlate harjale võtta. Mina ju ka ei lähe ehkki palk on kolme kordne nagu kohvi hind maa ilma turul.
Keelte kooli ja era õpilastega olen kogenud ka motiveeritud ja püüdlikud nt reaal ainetes üli nutikad igas eas mõlemast soost ilusad inimesed ei saa üleni vene keelses ümbruses eesti keelsesse hingamisse. Kogu tänulikkuse ja armastuse juures on siia saabujail paratamatult erinev keele talent ning see pole nende peksmise koht kodudest minema pommitatutena on nad katki ja kartlikud nii ehk naa.
Meta meedias sai mega palju laike oma postitusega Igor Gräzin Minu ema keel on vene keel aga minu puhtalt venelasest isa nõudis et minu eesti keel oleks korrektne. Ta ütles Kui eestlased eesti keelt ei oska siis on see nende mure. Aga kui sina eksid kas häälduses komades või ühildumises ning rind lausetes siis oled sa alati tibla. See on nende keel aga meie asi on osata seda rääkida.
Nii jäigi. Tulemus minu eesti keel on ka täna laitmatu ja ühegi minu semu oma ei ole. Venelasena ei saa ma endale lubada sihukest eesti keelt mida eestlased räägivad veel hullem kirjutavad. Pazooor!
Eestlaste jaoks on sündmuste tõttu ida rinnetel võrratust vene klassikast saanud mitte elementaarse hariduse osa vaid kohu(s)tav kirjandus. Ainus lahenduse laadne toode on lepitust inimene haaval õpilastele ette sööta olge lahked Lev Tolstoi on meie oma vürst Volkonski vaar hõimlane talu poja hame ja adraga hobusest rääkimata. Nii Ott Lepland kui Majakovski hüüavad üht moodi Kuula!
Ära kuulamise palve kostab Rosta akendest sama selgelt kui legend Puškini ja Koidula sugulusest väidetavalt on mõlemad Peeter Suure moorlase lapse lapsed. Mis on vägagi muljet avaldav muinas jutt sest Myheritage.com leidis minu laste DNA st isa liini pidi innuiti geenid 6% indiaanlast peab ju ühes õiges eestlases olema…
Naada Fedja naada! peab õpetaja lugemisele innustama kas või tõsi asjaga et Fjodor Dostojevski kõigis teostes kirjeldatud vaimu haigustega toime tulekut on Youtube täis ärevus, bipolaarsus, depressioon, psühhopaatia, autism ja nartsissism on praegusel katkisuse kaskaadi põhjustaval planeedil epideemilised.
Prohvetlik Bulgakov oma „Meistri ja Margarita“ ning „Koera südamega“ eepiline Baturin oma „Karu südamega“ Tšehhov ja Tšaikovski pidevalt maarja maistel lavadel ja Gogol on ju vabšjee ukrainlane!
Tegelikkust et tänane vene hirmus eestlane ka seal poolset kultuuri alla ei neela ja ära ei seedi sümboliseerib senise vene gümnaasiumi nimeks saanud Tähesadu. Keele tundlikule sõna tajujale sümboliseerib see kadu.
Kadu kogeme siis kui käivitub katastroofi stsenaarium ja kollektiivne Putin tuleb diskrimineeritud vellekesi päästma ning hariduse juurde edasi tagasi aitama selleks on targu siia ostetud „ukrainlasi“ infiltreeritud ning ikka veel on teiste riikide kodanikel valimis õigus mis on väga palju pazoorsem kui täidetamatu keele seadus.
Positiivne programm see vastu võiks välja näha nii et inimlikkus ruulib valged võidavad nuripalu jt lage raie lahingu väljad kasvavad uuteks metsadeks looduslik valik koristab teedelt ja taredest alalis kännis vägi valdurid geoinseneeringute ja kliima manipulatsioonide ohvriteks saavad eel kõige nende autorid oo magus fraas teadlased on kindlaks teinud et meie planeedi turvalisim piirkond saab lähi tulevikus olema baltoskandinaavia ja ekvatoriaalafro paradiis.
Ahjaa mina kui seaduste looja… Olengi. Enese sees oma kodus ja klassi ruumis. Kui ühel läheb hästi läheb kõigil paremini inimene haaval rahva kaupa olgugi et nii 1960 ndate hipstereid kui tänaseid 144K valgus töölisi pisendatakse anarhiaks.

11.Inimestega usaldusväärsete koostööle suunatud suhete loomine, arendamine ja hoidmine
Teiste vajaduste, ootuste ja emotsioonide märkamise maailmameister on Raplamaa Rakendusliku Kolledži Vana-Vigala õppekoha juht Evelin Tamm – alati, kui kooli jõuan, ootab laual šokolaad, õun, väljatrükitud töölehed ja lugemiskoer Delfiinile vesi laua kõrval.
Ta on võrratu kallistaja, avameelne hetkeseisude ventileerija – nagu hea haldjas. Alati olemas.
Ootuste ja emotsioonide arvestamise moodus minu poolt on tänukirjad ja spontaansed kingitused. Eriti sageli tunnen sel moel tänada Lucy Aasamäed.
https://juunika.ee/?fbclid=IwY2xjawQ-x8tleHRuA2FlbQIxMABicmlkETFLTVdQd1AydVFnN0RHRWFsc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHukx5QWGECxlHmnC9VmukCLcf8KTreySwDsVw4HP3H9rxEsRaqE4C5w0jBeG_aem_Rjv7cE9lxki2nuI0dO7UZQ
Positiivne mõistev suhtluskeskkond on olnud vestlused mullivannis – kohtume Valtu spaas sageli Kehtna õppekoha juhi Riina Leppmaaga.
Naeratus üle murede – midagi ei ole vaja võtta isiklikult…
Üks ämber on siiski juhtunud. Kui liitkooli moodustudes selgus, et mul on klassis enamasti üle poolesaja õppija, oli vaja suuremat ruumi. Paar esimest kuud tassisime noortega koridorist toole – juhtkond vaagis ja mõõtis… ja sügisesel koolivaheajal otsustati mind ümber kolida.
Telefonikõne peale läksin oma asju paika seadma ja klassi eelmise omaniku asju ümber tassima. Oli paar päeva tõsist siplemist.
Pärast vaheaja lõppu selgus, et klassi eelmisele omanikule ei räägitud midagi – ja naiskond oletas, et mina korraldasin nii kolimise kui… üldse.
Õnneks oli meil lõpuks ometi kogu kollektiivi seminar Märjamaa kultuurikeskuses, kus sain maailmakohviku meetodil roteerides loodetavasti oma päikesepiiga renomee tagasi. Aitäh.
Olesja Randviir:
Kati Saara Murutar – õpetaja, kes õpetab sõnade kaudu mõtlema ja elama
Iga inimese kooliteel on mõni õpetaja, kes jääb meelde kogu eluks. Mõnikord ei mäleta me enam täpselt kõiki õpitud teemasid või tehtud kontrolltöid, kuid me mäletame õpetajat, kes oskas näha õpilases midagi enamat kui lihtsalt õppijat. Me mäletame inimest, kes julgustas, märkas ja uskus. Just sellised õpetajad kujundavad meie mõtlemist ja aitavad meil kasvada inimesteks.
on üks neist haridustöötajatest, kelle mõju ulatub palju kaugemale klassiruumist. Tema töö ei seisne ainult teadmiste edasiandmises, vaid ka mõtlemise ja eneseväljenduse kujundamises. Eesti keele ja kirjanduse õpetajana kannab ta edasi midagi väga olulist – meie keelt, kultuuri ja lugude kaudu mõtestatud maailma.
Eesti keel ei ole tema tundides lihtsalt õppeaine. See on elav ja tähenduslik vahend, mille kaudu saab inimene mõista iseennast ja ümbritsevat maailma. Tema õpetamisviisis on alati tunda sügavat austust keele vastu, aga ka siirast huvi õppijate mõtete ja kogemuste vastu. Ta ei õpeta ainult reegleid – ta õpetab mõtlema, küsima ja arutlema.
Kati Saara Murutari tundides on oluline dialoog. Ta oskab luua keskkonna, kus õppijad tunnevad, et nende mõtted ja arvamused on väärtuslikud. See julgustab õppijaid end väljendama ja oma ideid jagama. Just selline õhkkond aitab kujundada enesekindlaid ja mõtlevaid inimesi.
Tema õpetamisviis ei põhine ainult teadmiste edasiandmisel. See põhineb usul, et iga inimene on võimeline arenema ja õppima, kui talle antakse võimalus ja toetav keskkond. See on õpetamisviis, mis ei sunni, vaid inspireerib.
Kati Saara Murutar töötab mitmes õppeasutuses ning tema mõju ulatub väga paljude õppijateni. Ta õpetab Raplamaa Rakenduslikus Kolledžis, mille koosseisu kuulub ka Vigala kool, ning jagab oma teadmisi ka Emajõe Keeltekoolis. Kokku õpib tema juhendamisel ligikaudu 870 õppijat. See on muljetavaldav number, kuid selle numbri taga on sajad erinevad lood, inimesed ja eluteed.
Iga õppija, kes tema tundidest läbi käib, saab midagi enamat kui lihtsalt teadmised. Ta saab kogemuse, et tema mõtted loevad ja tema hääl on oluline. Õpetaja roll ei ole ainult õpetada, vaid ka aidata õppijal avastada oma tugevusi ja potentsiaali.
Kati Saara Murutari pühendumus haridusele on märkimisväärne. Õpetaja töö ei lõpe kunagi ainult tunniga. Selle taga on ettevalmistused, lugemine, mõtlemine ja pidev soov teha oma tööd paremini. Tema puhul on selgelt näha, et õpetamine ei ole lihtsalt amet – see on kutsumus.
Tema õpetajatöös on oluline koht ka kirjandusel. Läbi kirjanduse saavad õppijad mõista erinevaid inimesi, ajastuid ja mõtteviise. Kirjandus õpetab empaatiat ja aitab näha maailma laiemalt. Just selline lähenemine aitab kujundada mõtlevaid ja avatud inimesi.
Lisaks teadmistele annab Kati Saara Murutar oma õppijatele kaasa ka väärtusi. Ta õpetab austust keele vastu, austust mõtlemise vastu ja austust inimeste vastu. Need on väärtused, mis jäävad inimestega kogu eluks.
Õpetaja mõju ei avaldu alati kohe. Sageli mõistame alles aastaid hiljem, kui oluline oli mõni õpetaja meie elus. Mõni lause, mõni julgustav pilk või mõni arutelu võib jääda meelde aastateks ja mõjutada inimese valikuid.
Just selline on Kati Saara Murutari mõju. Tema õpetamine ei piirdu ainult klassiruumiga. See jätkub õppijate mõtetes ja elus ka hiljem.
Tänapäeva maailmas, kus informatsiooni on palju ja tähelepanu hajub kergesti, on õpetaja roll muutunud veelgi olulisemaks. Õpetaja ei ole enam ainult teadmiste allikas, vaid ka teejuht ja inspireerija. Ta aitab õppijatel leida tähendust ja mõtestada maailma.
Kati Saara Murutar on õpetaja, kes suudab seda rolli täita. Tema töö näitab, et õpetamine võib olla loov, inspireeriv ja inimlik. Ta oskab ühendada teadmised, kultuuri ja inimliku hoolimise.
Tema töö kaudu elab edasi eesti keel ja kirjandus. Samal ajal aitab ta kujundada inimesi, kes oskavad mõelda, kirjutada ja väljendada oma ideid. See on väärtus, mille mõju ulatub kaugele tulevikku.
Haridus ei ole ainult teadmiste kogum. See on ka väärtuste, mõtlemise ja kultuuri edasiandmine. Just selle kaudu kujuneb ühiskond, mis oskab hinnata teadmisi ja inimesi.
Kati Saara Murutar on haridustöötaja, kes teeb seda tööd südamega. Tema pühendumus, tarkus ja inimlikkus puudutavad sadu õppijaid ning loovad keskkonna, kus õppimine on tähenduslik ja inspireeriv.
Sellised õpetajad on hariduse suurim väärtus. Nad ei loo ainult teadmisi – nad loovad tulevikku.
Seetõttu on Kati Saara Murutar väga väärikas kandidaat Aasta haridustöötaja tunnustusele.

4.Õppevara valimine, kohandamine, koostamine ja jagamine

Olen õppevara valides võimalikult helde. Mida hing tunneb praegu just õppijatega jagada, kohe selle materjali kas nendega koos või nende jaoks teen.
Hoides silmad ja südame avali ja samas järgides õppekava ühendan klassikute poolt kirjutatu tänase päevaga. Samuti õnnestub omavahel põimida erinevate maade ja ajastute kirjanike tekstid ja sõnum – mis näitab, kuidas on kujunenud-arenenud ja samas alati sarnane olnud mõtlejate ning sõnameistrite ideed.
Väärtused õpilaste sees on väga teistsugused kui „meie ajal“. Eesti keele õpetajal on missioon jõuliselt peale tungiva inglise – aga ka slaavi – keele kõrvval emakeelt alal hoida. Mitte jõuga ega teisi keeli ja neist laenatud sõnu ja slängi halvustades – ikka austava huumoriga.
Ajavoolu peatada ega ära keelata ei saa. Küll aga tuleb olnud ajastute isiksustest ise vaimustuda ja aru saada, et seda indu ka oma klassitoas jagada.
Veel on võimalus lisada õppijate teadvusse Alliksaar, Üdi ja Liiv. Veel.
Saades aimu, et noored päriselt ei tea, kes on Jaan Kross, tõlkisin tema „Imelise aasa“ inglise ja vene keelde ning laulsin koos oma laste Richardi ja Brgitaga linti.
The Wondervalley starts upon the hill…

Enda koostatud korduvalt testitud materjalidest on minu lemmik kombinatsioon
Popi ja Huhuu ning karupoeg Puhh:

Õppematerjalina näeb tekst välja selline:
Popi ja Huhuu ning karupoeg Puhh
1) pane kirjavahemärgid 2) ühenda liitsõnad 3) kirjuta essee loomade kasutamisest inimomaduste kirjeldamisel kirjandusteostes ja (anima)filmides
Friedebert Tuglas eelmise sajandi kirjanik kirjeldas oma jutustustes aegade üleselt inim olemust nii et tema tähele panekud oleksid otse kui eile kirjutatud. Tuglase looming on pälvinud tema auks maja muuseumi loomise Tallinnas Vabaduse puies teel ning tema nimelise tänava Tartus Taara linnas.
Alexander Milne raamatut Karupoeg Puhh loevad emad isad selle pärast oma lastele une jutuks et seda on neile endale loetud. Seda lugedes on sarnaselt Mowgli raamatule lahe erinevaid hääli teha ning ise enese erinevate loomu omaduste üle naerda. Rahu meelne Puhh kartlik Notsu agar Jänes õpetlev Öökull kurva meelne eesel Iiah kõik need olendid elavad meis endis ka. Ning jäävad kohtlemata kui laps läheb kooli kus ta raamidesse surutakse. Temast kasvab järgmisi lapsi raamidesse suruv õpetaja kes loeb heal juhul oma lapse lastele salaja Puhhi-raamatu Kängu ja Ruu episoode. Õpetaja tunneb küll ses võlu loos ära pidurdamatult trallava Tiigri ka mõnes oma õpilases ent mõistmise asemel karistab ja sildistab amet selline.
Kui tänane Põhja Korea jääks ilma pere meheta nagu ahv ja koer novellis Popi ja Huhuu puhkeks ilmselt sama sugune tule kahju ainult et üle riigiline või lausa globaalne mitte üksnes anarhia pesaks kujunenud korteris. Juhita jäänud inim kond võib praeguste relvade tõttu hävitada kogu elu Maal kuna käitub nagu peata jäänud bio robot.
Popi ja Huhuu pere mees jääb ühel päeval oma tava päraselt jalutus käigult tagasi tulemata. Seda olu korda kujutledes aimame koera ja ahvi kurbust ja kohkumist nälga ja janu. Puurist pääsev ahv leiab pärast eufoorilise joovastuse raugemist pere mehe hommiku kuue. Petlik peegel pilt paneb nii tema enese kui peni oletama et pärdik ongi nüüd pere mees. Tulemuseks on makaagi moodi käsitsetud õli lambist lahvatav tule meri.
Tuglas kirjutaski allegoorilisi metafoorseid tekste mis kirjeldavad jõulises värvikuses inim loomuse kõiki tahke. Üksnes romaan Väike Illimar on auto biograafia. Küps Tuglas ei piirdu oma elu loo ja üle elamiste kirjeldamisega nagu enamus sõna meistreid. Teda kui kaunis hinge puhastab ja tervendab kõrge üht aegu nii impressionistlik kui ekspressionistlik sõna kunst.
Tuglase teosed on olnud inspireeriv materjal lavastuste ja filmide loojatele. Popi ja Huhuu on olnud mitmete põlv kondade näitlejatele dramaatiliselt humoorikas ja tragi koomiline võimalus olla koer või ahv. Samuti on Puhhi multikad ja lavastused ka laste ooper rahvus ooperis Estonia nauditav vaatamine.
Kedagi mängides ja temaks kehastudes olemegi teatavasti siin ja praegu see tegelane. Minu ja tegelas kuju ühenduses sünnib kordumatu „kolmas“. See keegi on üksnes selle artisti kehastuses tekkiv olend. Too olend ongi põhjus miks lava laudade ja kino lina šamaanid tahavad näidelda.
Las ollagi võimalus nende sõna ja lava mängude puhul öelda vana mees aga varsa aru. Parem on mõistatada mis loom on Christopher Robini arvukate eesti lastegi risti isa kirjutatud „tulnvarss“ mitte karta Popi ja Huhuu kombel mürgeldava Kremli järgmisi „ehutavaid kolevantse“. Muide mida tegid päris orjad Jüri öö üles tõusu ajal mõisate ja sakstega mida tõrvikutega teate jooksu harrastades tähistame?

Kohandatud materjale on meeldiv olnud noppida President Alar Kariselt, David Icke’i varamust, Vsevolod Jürgensoni, Kennedy, Mindvalley Vishen Lakhiani ja Hannes Võrno varamust.
Kui Kennedy seisukohad nanovaktsiinide kohta pälvisid tema tekstidest õppematerjali kohandamise ajal vandenõuteooriaks pidamise, siis tänaseks on teadlased tema selja taha astunud ning ilmne, et Junioril on olnud õigus.
Meie oleme samas saanud vaadelda robottõlke ja inimtõlke erinevusi, toimetanud ja silunud ning ühtlasi jälginud tõlkerobotite kiiret arengut.


Oleme igal aastal analüüsinud-tõlgendanud ka nt Eesti Laulu lugusid – mis on olnud põnev ja informatiivne suurtöö.

5miinustPuuluup oli ka mulle enesele õpetlik, kuivõrd olen narkootikumide alal üsna võhiklik ja isikliku kogemuseta – oli tükk tõlkimist fraashaaval.

Jagamised
Youtube’is on kõik olemas – minu materjale võivad lahkesti kasutada kõik kolleegid, kes seda soovivad. Rõõmu teeb, et seda võimalust nii mu kodulehel kui videotane kasutatakse vägagi palju.
Tommy Cashi loo tõlgendust on kasutanud ligi 7000 huvilist:

Mu enese pilk on omakorda kolleegidel peal – jälgimisel on teiste õpetajate testid, töövõtted, lahedad lahendused.

Avaleht

Kolleegide toetamine
Materjalid vabas kasutuses – see on laiem lahke jagamine sõna otseses mõttes globaalselt.
Oma kooli kolleege toetan üsna iga päev dokumentide-kirjade õigekirja kohendamisega – amet selline.

Kriitilise mõtlemise õpetus
21. sajandi infotulvas on õppijate kriitilise mõtlemise toetamine ülioluline.
Kui inimest huvitab, miks taevas on triibuline, kes teeb keemiatriibud, mida planeerib Bill Gates, tuleb erinevaid allikaid otsida, võrrelda ning sealt edasi analüüsida ja sünteesida.

Akkadian

5.Ainesisu käsitlemine
Eesti keel on ühtaegu nii rahvuslik aare kui unikaalne suveniir, mida tuleb edastada üha arvukamatele teistest rahvustest õppijatele nii kolledžis kui keeltekoolis.

Huvi tekitamine
Teema, teema, teema!
Huvi eesti keele omandamise vastu tekib loomulikult praktilistel põhjustel – teisiti ei lõpeta kooli, ei saa kodakondsust, ei võeta tööle. Samas on lihtsam huvi tekitada ja süvendada, pakkudes õppijatele materjale neid huvitavatel teemadel.
Praeguses ärevas maailmas, kus on üha enam katkiseid hingi, on õppijatele erilist huvi pakkunud psühholoogilised uurimused. Olen neid luues ja valides ühendanud kultuuriloo ja hingeteaduse.
Mu kirjutatud ülevaade – roos on kannike on nartsiss on liilia on roos – on Youtube’is neljaosalisena:




Nartsissisti pihtimus keeleõppetööna on ülipopulaarne:

Mängulisus on ülioluline – kasutan hasardi alalhoidmiseks sageli Linnar Priimäe ülesanded.
Kolm näidet
Olulisim näide on esseekonkursside võitmine, võrratud loovtööd ning kõrgkoolidesse edasiminek.
Huvitekitamise ja õppijate soovile vastutulemine on ühest küljest fakt, et toon neile esinema inimesi, kes neile huvi pakuvad – nt Kris Kärner:

Mul on tava inimestele koostada lõpu- ja riigieksami eduka sooritamise õppevideoid:

Ühtlasi teeme õppetööd arvamusliidrite näitel – Hannes Võrno, Freddy Saarm, Valdur Mikita:

Peamine on jälgida, mis konkreetseid õppijaid siin ja praegu päriselt kõnetab ning seejärel oma inimesi ilusas eesti keeles kõnetada.
https://akadeemia.aripaev.ee/?fbclid=IwY2xjawQ-xolleHRuA2FlbQIxMABicmlkETFLTVdQd1AydVFnN0RHRWFsc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHu_ouWYcN3LTbmSNkZRLsCglsRps-qF0HhHBNAefHFgOaGYUGqA7LvpHgWPH_aem_4OwtYXYCzwnAU2Qj4AbASA
Kolleegide toetamine – see ei ole üksnes pidevad nõuküsimised eesti keele asjus.
See on ka nende kaasamine emakeelepäeva etteütlustele:
Keeled ja geelid

1) Pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) kirjuta armastuskiri eesti keelele
Iga eesti keele õppija missioon on meie suure väikese keele alal hoidmine. Olenemata sellest mis alal tegutseme on meie üles andel ühine joon hoida alal keerulise keele rikkus. Kui võrd nii vene saksa kui inglise keel rikkus seda algu pära siis tuleb meile kõigile pikka iga soovida et soovimatu revolutsiooni taga järjed ei jätaks tulemusi soovida. Hirmus on elada hirmus ning tunda end otse kui puudega.
Ema keel annab tiivad diivadele väestab nii selle kes jõu saalis poksib kui tolle kes puhastab hobuste boksid. Üks kõik kas troonid bossi positsioonil või lennutad geoloogia või fotograafia asjus drooni ikkagi püsib eesti keel troonil. Eestlane mõtleb ema keeles ning tekki peale tõmmates teab et ka une näod mitte milleski muus kui eesti keel ei teki. See ehe on ehe.
Iga ioon meie küünte geelis räägib selles keeles. Pisimgi joon sinu näos on modelleeritud maa keelt kõnelema. Selles ajalikus elus saab selgeks nii keele kui geeli ajalikkus ja vajalikkus ning sulle vajaliku sõna vara omandamiseks pole kunagi vara ega hilja. Tajume miks ja kuidas alg allikas ei ole halg hallikas.
Olgu sinu lemmikuks kaslane või puudel kahe teist kümnel kevadel jõuavad lehed tärgata puudel enne kui su haridus just kui valmis saab. Harituse täienemine kestab terve elu. Ole sa terve või tõbine kel huvi on targaks saada õpib iga kell. Isegi täi sind rünnata ei täi kui oled täiuslikult tarkut täis. Kevadine tall võib tallis küsida Millal inim lapse õpe lõpeb? Kas jõuluks diplom käes on tal?
Nii mitu korda kui katus lumega kattus. Kel aru saab aru me õpime iga kell kuni peetakse matus ning kirst mulla alla mattus.
Kui pudel pole su elu mudel aina tõused sest iga periood on taas renessanss. Loius loomas peitus enamat kui lojus temagi mängib peitust olles õnne loomas. Isegi varss teab et meil kõigil on elu vaim sees kui iga soon ja vars pakatab kevadisest mahlast.
Sull-sull hing sees sul! rõõmustab tulva vee mull.
Mul on eriti sel kevadel teadlik ja teadvustatud rõõm olla eesti keelne sell. Tol ajal kui maa ilm sõdib pole enesest mõistetav mitte miski mitte üks toll.
On nii häid kui paremaid lõppe millega inimsuse kriis lõpeb.
Peamine on ennast mitte odavalt müüa. Sa pole sašlõki müüja ega võõra maa jala käija vaid see kel on läbida tõuse ja mõõnu. Vaid siinne elu olu pakkus rõõmu igas pakus ja pakis.
Olgu lõppenud ajad mil maa oli söötis ja leinas ema söötis last teise eestlasega ning leinas katkus ja sõdades kaotatud omakseid. Juukseid katkus ent ellu jäi hoides end.
Vaatavad tänagi saed kuidas enda alt nürilt oksa saed.
Saadan tulle need ajad mil saatan kahju rõõmsalt nägi kuis langes me sõja vägi ja otsa sai vägi. Tulle need ajad mil vesi kandis verd rohkem kui ise end! Nopime välja ühisest väljast endale parima liigse viskame välja. Hoolega valime liitusid millega endised generatsioonid liitusid. Küllalt voolanud veriseid vesi aitab küll!
Meri on meeles Rüütlit austame Ilvest teame. Karis on seni saanud mööda igast karist. Pätsi peatus hiljuti peatus seal kus on rahvus ooperi Estonia tagune trammi peatus.
Kes on aus püsib igaveses aus. Jää alatiseks ei jää. Edasi läheb kindlalt ja kindlasti paremaks. Oota ära. Ära mine ära!
*
Nii õpilased kui kolleegid saavad minu klassitoast soovi korral juhendi:
1. KUI – ajalises tähenduses „siis, kui“ – komaga –
– võrdluses komata – nii… kui ka konstruktsioon komata!
2. -SID! Tobusid ja kägusid!
3. kiillause tagumine koma!!!
4. sest, siis, aga, kuhu, mida, kes-mis, et jt – koma-koma-koma!
5. numbri järel sidekriips – punkt on ainult järgarvu jaoks!
6. tootlik(k)us, süsinik(k)u – jälgime tähtede arvu!
7. poolitamine toimub silpide või sõnade vahelt, kaashäälikuühendi viimase tähe eest – poolitusmärk rea lõpus nagu KÕIK kirjavahemärgid
8. nagu võrdlusena komata!
9. silpide järjekord: kellekski, kellegagi, millelegi, millenigi!
10. ainsus ja mitmus ühilduvad – OSA, HULK, ENAMUS, ENAMIK, MITU, MÕNI, TOSIN on ainsuslikud sõnad!
11. täiendsõnade VASTU, POOLT, TÄNU, TÕTTU, JÄRGI-JÄREL-JÄRELE, PEALE ja JA PÄRAST tähendust jälgime ka
12. loetelu puhul on ainult viimase sõna lõpus käändelõpp
13. : ei ole ; – : ei ole ka – ja . pole …
14. üles – ainult nii kirjutamegi!
15. ikkagi – -st lõppu pole olemas!!! Ikkagi/muidugi/jällegi
16. tegeLIKUlt palun ametlikes tekstides !!!!! pÕhiMõtteliSelT 😊
17. lisamata, tegemata, ütlemata – üks T !!!!!!!
18. tiitleid ei kääna – õpetaja Murutariga, kuningas Richardile, dr Google’ist
19. Wilde’ita – kirjapildist erineva häälduse puhul ülakoma järel käändelõpp
20. enne ja ennem, samuti ja sammuti pole samad asjad
21. ressurss versus kaslane, renessanss versus Bütsants ja marslane
22. persse versus perse
23. taandread! Pealkirjad!!! Täpid ja katused!!!!! Ära rapsi – aega on!!!!!!!
24. puuduvad sõnad ja tähed on sama tõsine kobatus kui ülearused sõnad ja tähed
25. haigused on väikese tähega – asperger, parkinson, daun
26. VAID – vastandajana komaga, tähenduses ÜKSNES-AINULT-KÕIGEST ilma
27. mitmesõnalise siduva kombo puhul üks koma, asukoht valitavv ILMA, ET…
28. kohe(selt) ja vaja(lik)
29. taotlemise pööramine! – taotlema, taotleda
30. intelligents – LL – ja konstateerima – ilma teise N-ta!!!!!!!
31. programmeerimine on MM ja potentsiaal on T!
32. ja-ning-ega-või – nende ette koma ei käi!
33. „asi“ küsib sünonüüme – NÄHTUS-FENOMEN-JMT
34. Eesti, eesti asi, eesti keel, eestikeelne – ingliskeelne
35. müüa-müüja – jälgija – on jah tüütud nagu kärbsed – absoluutselt!
36. lühitüvi tahab kindlalt liitsõna
37. väga palju, kogu aeg, iga päev – lahku!
38. igal aastal ja tuleval nädalal – ära käändelõppe unusta!
39. Liitlauses järgneb täiendav lause vahetult sõnale, mille juurde ta kuulub!
40. Aitäh!
*
Enim armastan eesti keele reegleid kokkuvõtvat etteütlust, mida kolleegidele lahkesti jagan:
Tasemega tutvumise ette ütlus
Kati Murutar koostas teksti õpilaste esseede põhjal Kehtnas 2022. aasta talvel
1) Pane kirjavahemärgid-kokkulahkud 2) kirjuta oma suhetest eesti keele ja selle õppimisega
Mina olen eestlane ja minu ema keel on maailma kauneim. Samas on eesti keele reeglid samuti kogu ilma kõige hullemad. Aina erandid erandid ja veel kord erandid.
Nii minagi olen eriline erand.
Oma elu iga kirjutades kasutan side kriipsu või käände lõppu mitte punkti. Punkt teeb numbrist järg arvu. Mina ei ole 17 ega 32 vaid 1 oma sugune.
Eelmises reas panin „vaid“ ette koma ja selles lauses siin jutu märgid ümber „vaid“-sõna.
Side kriipsu tegin ka. Ning tõdesid ja sadusid kirjutades pean meeles Sid on „Jääaja“ multi filmi haisu loom kelle abiga on lihtne mitmuse osastava lõpp õigesti meelde jätta.
Lauseid ma liiga pikaks ei aja. Alustan kirja vahe märkides kaheldes pigem uut lauset.
Kui mõte ja teema muutub alustan taand realt uut lõiku. Iga päev oskan lahku ning iga päevaselt kokku kirjutada. Kellelegi ja millelegi silpide järje korda valides kasutan oma nime Katilegi.
Kui loetlen ühes lauses mitut samas käändes nimi sõna kirjutan käände lõpu ainult viimasele sõnale elan ema, isa, koera ja pardiga.
Kutse haridus keskus on kokku kirjutatud. Lahku kirjutades peaksin kutse hariduse käändesse panema. Pikk ja lohisev saaks. On KHK. Ilma punktideta suurte tähtedega nagu ka USA või EL.
Ehkki mitmed sõnad häälduvad eesti keeles petlikult kirjutan „praegu“ versus „präägu“ „kärbsed“ ja „absoluutselt“.
Ma olen ühe a-ga ja mul on sõna lõpus üks L. Ja-ning-ega-või nende ette koma ei käi.
Nii… kui ka ilma komata. Et-sest-kuid-vaid-keda-milleks-kuhu on üld reeglina komaga.
Kui ma kahtlen kas kirjutan T või D, K või G, P või B, hääldan valjusti. Hääldan ka siis kui liit lause ootab koma kahe lause poole vahele või kummalegi poole kiil lauset.
Sõnu kokku kirjutades ei võta ma liit sõna üheltki osalt tähti ära. „Keskkool“ ja „kuuuurija“ on kõigi tähtedega. „Maaameti“ ja „plekkkatuse“ sõna osade vahele uute reeglite järgi isegi side kriipsu panema ei pea.
Loomulikult tean mis vahe on side ja mõtte kriipsul. Mõtte kriips eraldab sarnaselt kooloniga lause osi. Side kriips seob või asendab sõna osi. Kui kaks siis teine teist ja kui mitu siis üks teist!
Mitte miski ei asenda minu sise tunnet kui otsustan kas valida „peale“ või „pärast“ „oma“ või „enda“ „õigesti“ või „õieti“ ning „järgi“ „järel“ ja „järele“.
Kui väga ma ka oma isa või venda austan ja igatsen nimi sõna on ikka väikese tähega. Suure tähega Isa on Jumal. Suure tähega on Temast kõneldes ka tema. Iga ühel on vaba valik kas ta usub ainult jõulude ajal või alati. Samuti on kõigil meil võimalus näha nii enese kui ka teiste elu nii muinas jutu kui eksamina. Tingiva kõne viisi pöörde lõpud jätaksin alles et tunnetaksid korrektsuse võlu.
Nii Norra kui Saaremaa kirjutan nende suuruse vahest hoolimata suure tähega. Ainult siis kui nad on norra kampsuni ja saaremaa õlle liigi sõnad lähevad algus tähed väikeseks.
Et kirja pilt teiseks või lausa valeks ei komistaks kontrollin üle kas T-kriipsud ja täpi tähtede katused said ikka paika. Ühe K-ga „paika“!
Sellest ma ei heitu et ainu laadse minu kujundeid ja väljendeid tõlgendab iga teine ainu laadne omal moel. Mina tema omi ka. Pea asi et hobisid ja õdesid loendades mitmuse D-lõpp kirja saaks ning mitmus tegu sõnas ei unune ka. Kui mitu siis mitmus. Sid.
Kui ma pole päris kindel võõr sõna õige kirjas ega tähenduses ma seda pigem ei kasuta.
Kuni me pole üle vaadanud sõna poolitamise reegleid hoidun targu sellest ka.
Ma ei hoidu elamast ja ennast väljendamast. Algab algatan ja alustad hakkan ja hakatan. Olen omal teel käija kelle eest mitte keegi teine ei saa seda teed käia. Üks kõik kui mitu käia läbi käiad ikka tuleb endal käia. Ole kas või jala käija.
Kindlalt ja kindlasti suurelt ja suuresti. Aeg annab arutust seni jätkan arutlust. Tule ikka tule ikka!
Ära mine ära. Ära tee ära. Ära arva ära.
Oo ilusa isa maa keeruka ema keele sära!
*
Kauneim näide omavahelisest toetamisest ja väestamisest on meie koostöö Vana-Vigala õppekoha kolleegidega – see on tõeline üheshingamine.

6.Väärtuste kujundamine ja järgimine
Kuulakem nad ära!
Olen piiritult tänulik iga avameelse kirjatöö ja vahetunniks mu klassituppa jäämise eest, sest see annab võtme. See võti on sageli muusika – kõigi aegade parim poeesia on kas kujunenud või kirjutatud laulusõnadeks.
Seega on Koidula-Liiv-Tungal-Ehinid ja nende väärtusikujundav sõnum õppijateni toodav läbi muusika.
Esimene näide ongi fakt, et meie klassis kõlab väga palju täpselt valitud, väärtusi kujundavat ja järgima innustavat muusikat.
Teine näide – ma toon õppijatele põlletaskus alati salvestused, mida koos analüüsida, refereerida ja mille põhjal oma tekstid luua. Näiteks Valdur Mikita Pühalis.

Kolmandaks näiteks toon Hamleti ja Sass Henno omavahelise ühendamise:

Aga ka rahamaania analüüsi „Me oleme Tallinnast ja maksame“:

Samuti Arnold ja Ingrid Rüütli tütre selgituse, miks ta Eestist lahkus:

Rummu Jüri ja reliikvia on olnud õpilastele meelepärane ja jõukohane väärtuste lugu:
https://www.youtube.com/watch?v=C7wOqDlp9HM – nagu ka Püha Jüri ja ulmeguru:

Kolleegidele ja kollektiivile
Pühendumise olulisim aeg ja koht on väljasõidud Märjamaale või nõiariiki – nendel õppeaasta alguse ja lõpu seminaridel on võimalus ühiselt analüüsida, kuidas on väärtuste kujundamine ja neist kinnipidamine õnnestunud.
Oli suur au analüüsida, kuidas ameti- ja täiskasvanute koolides meie ajal nii olulist väärtussüsteemi hoiame ja edasi viime – minu etteaste Paides oli selline:

Truudus. Fookus. Distsipliin. Rahu.
Tänu sellele on nii mõnigi kaasteeline tunnistanud, et tema on probleem:

Aulatunnid on olnud põnev nii mulle kui kollektiivile – President Alar Karis, Marina Kaljurand, peapiiskop.
Just Urmas Viilmaga koostöös sai loodud usuteemaline õppematerjal Aadete saar:

Aadete saar
1) pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) kirjelda oma suhteid Looja ja religiooniga
Meie planeet on aadete saar parafraseerides Stevensoni Aarete saart. Sünnime ühenduses kõige ja kõigiga mudilane teadvustab ennast Temana ning kõnetab nime pidi nagu iga teistki. Järgneb ego aeg mina-mina-mina! mis nii mõnelgi kestab maise matka lõpuni. Kõrgema Mina tagasi toomise ja ühendusse viimise paleus on saavutatav vähestele meid nimetatakse tšõuzenvannideks mitte eri õiguste vaid mitme kordse missiooni tõttu. Meie mini mantra „mina olen“ on kasin aga palju ütlev võtan vastutuse iga oma mõtte sõna ja teo eest.
Mina olen Jumala näo järgi loodud ka siis kui maine keha on vaktsineeritud ja kemiseeritud nii nagu taevast nõnda ka maa pealt.
Maatriksisse õpetatud ja hirmu suunalisse info tulva uputatud olen jälle! sina pead kartma mõisnikku ja hästi makstud preestreid katku ja ikaldust naabreid ja nähtamatuid. Ikka veel 700 aasta jooksul ei ole mitte miski muutunud.
Usundi õpetus ehk aadete saare erinevad võimalused ühenduse tajumiseks on pendeldanud keelatust kohustuslikuni. Ehkki mitte ainuski kirjandus teos muusika pala ega kunsti vorm ei sünni pühade osaduseta ning tehis taibu toodang on ilm selgelt ära tuntav kuna sünteesib ega loo on usundi õpetuse naasmine koolidesse kusagil Toom pea koridorides nurgas seismas sest kõik muu tundub olevat olulisem. Eesti maa luterlaste paavst pea piiskop Urmas Viilma ootab rahulikult ära kuni rahu võidab sõja ning seni õpetame meie koolides pühade osadust ja Jumala kohal olu ikkagi.
Püha kiri tõlgiti maa keelde selleks et rahvas kirikusse aga ka kirja oskuse ja hariduse juurde tuua.
Kirikus käimine keelati nõu kogude okupatsiooni ajal ära kui vaba loova mõtlemise allikas.
Sinul ei pea olema teisi jumalaid minu kõrval ütles… kompartei, kgb ja leninismi-stalinismi püha troika.
Usk eba usk ja usuiinlemine ehk usutsemine usaldusega on neil vähe pistmist sest religioon ahnuse katte kilbina on sageli et mitte öelda ENAMASTI sõdade põhjus ja põhjendus. Vaieldes selle üle kelle jumalad on jumalamad ise see juures ühe häälselt väites et Jumal on üks tuuakse oma jumalused ette käändeks vallutus sõdade ja terrorismi õigustamisel.
Nii paganatel kui ateistidel on paraku parasjagu põhjust olla skeptiline konfessioonide ja sektide suhtes kes inimesi tänaval trollivad otse kui olnud aegade vallutus sõdade maskeraadi jätku pidu.
Paljud generatsioonid õppisid koolis papagoidena pähe eba tõed nii Egiptuse püramiidide Antarktika kui Eiffeli torni kohta ei osanud kriitiliselt suhtuda hiina müüri ega teiste pompöössete rajatiste saamis loosse orja töö udu jutuna sest raudse ees riide või kunstlikult tekitatud vaesuse vangist koha peale neid imesid vaatama nagu nii ei pääsenud. Vatikani all peituvat Tõde ammugi.
Tiksume taltsalt muteeritud kalendri rütmis ehkki tegelikult on meil 13 täpselt ühe pikkust kuud ning tõese kalendri järgi elab kogu gloobusel vaid Etioopia. Otsekui au hinnaks selle eest et nemad seal keset Aafrikat „kuradi tosinat“ ei karda liiguvad nüüd platood seal kandis üks teisest eemale moodustub uus kontinenti diagonaalis läbiv meri.
Galaktiline Föderatsioon on hea tahtlikult jälginud kuidas inimkond on varjutatud arvama et oleme Universumi ainsad mõtlevad olendid. Igaks juhuks on püha kirjast „ära kaotatud“ 14 pea tükki kus teiste tsivilisatsioonide ja maa väliste naabrite lood kirjas ning alles jäänud pea tükke on moonutatud et me taeva pärast Püha Graali üles ei leiaks. HAVE NO FEAR või lihtsalt FEAR vahet pole?
Toora Koraan ja Vana Testament on üks ja see sama ja ikkagi luhtuvad kolmandat millenniumi järjest püüdlused ühtset usku luua kõigi usundite püha koja loomise katsed Haifas ja tänases araablaste Egiptuses kopti kirikutena on viinud… mitte kuhugi.
Jumal kui Alg allikas on igas teoses teos ja tegemises iga olendi viimses kui hinge tõmbes. Taeva riigi seaduste järgi elavad need kes mäletavad Atlantise ja Lemuuria aegu. John Lennoniga läks paradiislike püüdluste kiuste sama moodi kui Jeshuaga maha lasti e löödi risti 20 sajandi moodi. Hipide teater tõi 1970ndate alguses lavale Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice’i Jeesus Kristus super staari millest algas briti tandemi üles tõusmine.
5D üles tõusmisse uskudes lootes ja armastades küsime päevast päeva uudiseid nähes kuuldes sellest ei pääse ka hoolikalt hoidudes Miks Jumal lubab?
Iga päev tapetakse tuhandeid lapsi kuna planeedi küllusest 90% on 10% valduses surrakse 21 sajandil nälga… Ja püütakse rahulikuks jäädes võimalikult valutult oma elu kaar läbida ristimine leer laulatus matused… Iga päev seatakse miski kindlana näinu kahtluse alla ärge lugege varjutatud piiblit mis teid sihilikult programmeerib ei tohi usaldada pea ingleid ega galaktilisi naabreidki sest meid uuritakse ja meiega tehakse loom katseid mitte ei kaitsta ega aidata…
Iga ühel on vaba valik lugeda kõikjalt välja kas hirmutamist või julgustust. Ka moonutatud ja varjutatud püha kirjas on nagu Giza Pariisi ja Vatikani all peidus tegelik Tõde. Nii nagu püha kiri on üks on ka kristluse ühendus meie oma usuga orgaaniline eriti viker kaare taguse preestri Eenok Haameri teenena on Jeesuse keskne stoori telling ühinenud meie maa usu ning loomuliku loodusliku aasta ringiga.
Jeesuse energias käsi käes Buddha Krishna Muhamedi ja teiste Valgustega on helge kogeda pea inglite kaitset inglite-haldjate-härjapõlvlaste ligi olekut hiidude tuge ja üks olemist. Jumal on alati kodus ja… peeglis. Tänan ja õnnistan!

3) Refereeri, mis on usundiõpetus – oled selle õppeaine koolidessetoomise poolt?
Usundiõpetus on üldhariduslik õppeaine, mis tutvustab erinevaid usundeid, hoiakuid ja maailmavaateid. Usundiõpetuse eesmärk on tutvustada noortele eri kultuure ja nende eripärasid ning aidata orienteeruda mitmekesises maailmas.
Usundiõpetuse näol ei ole tegemist ühe usundi õpetamisega, vaid ainega, mille sisuks on erinevad maailmausundid, kultuuri ja religiooni seos ning eetika.
Usundiõpetuse juures eristatakse kahte mudelit: konfessionaalset ja mittekonfessionaalset. Esimene neist keskendub ühe maailmausundi tõekspidamiste selgitamisele ja edasiandmisele, lähtudes konkreetsest kirikust või usulisest ühendusest. Teine seevastu ei eelista mõnda konkreetset usundit, vaid esitab kõiki võrdväärsetena. Riikide hulka, kus mittekonfessionaalne usundiõpetus 1920-ndatel aastatel välja töötati ja viljeleti, kuulus ka Eesti.
Usundiõpetusega seotud aruteludes vaieldakse selle üle, mis puudutab õppekava koostamist, ainekava kontseptuaalset sisu, pädevate õpetajate ettevalmistamist, õppeaine kohustuslikkust ning õppemeetodite valikut. Diskussioonis usundiõpetuse üle kerkib esile mitmeid küsimusi: kas riiklikes koolides peaks usundiõpetus olema kohustuslik; kuidas ja kes usundiõpetust peaks esitama; milliseid usundeid ja millises ulatuses tuleks tutvustada jmt.
https://eetika.ee/et/sisu/usundiopetus
4) vali maailma usunditest üks – kõnetavaim – kirjelda seda nii faktide kui filosoofia tasandil
Maailma usundid
1. Kristlus 2,1 miljardit
• Katoliiklus 1,1 miljardit
• Õigeusk 240 miljonit
• Protestantism 350 miljonit
• Muud kristluse voolud 350 miljonit
2. Islam 1,4 miljardit
• Sunniidid 940 miljonit
• Šiiidid 120 miljonit
3. Ilmalikud, ateistlikud või agnostilised hoiakud 1,1 miljardit
4. Hinduism 900 miljonit
5. Taoism, konfutsianism ja muud hiina usundid 394 miljonit
6. Budism 376 miljonit
• Mahajaana 185 miljonit
• Theravaada 124 miljonit
7. Traditsioonilised hõimu-usundid (sealhulgas šamanism jmt) 300 miljonit
8. Traditsioonilised ja diasporaadilised Aafrika usundid 100 miljonit
9. Sikhism 23 miljonit
10. Juche 19 miljonit
11. Spiritism 15 miljonit
12. Judaism 14 miljonit
13. Bahai 7 miljonit
14. Džainism 4,2 miljonit
15. Šintoism 4 miljonit
16. Cao Dai 4 miljonit
17. Zoroastrism 2,6 miljonit
18. Tenrikyo 2 miljonit
19. Uuspaganlus 1 miljonit
20. Unitaarne universalism 800 000
21. Rastafarianism 600 000
22. Saientoloogia 500 000

5) kuskohas sellel panoraampildil asud sina – sõnasta paganluse olemus!
Usuelu panoraam Eestis
Ajalooliselt protestantlik[1][2] Eesti on maailma üks vähem religioosseid riike, kus usku peab oluliseks alla 20% elanikest.[3] Usklike enamuse moodustavad õigeusklikud ja luterlased.[4] 2011. aasta andmete kohaselt uskus enam kui 50% eestlasi teatava vaimu või vaimse olendi olemasolusse.[5]
Eesti siseministeeriumi usuasjade osakonna nõuniku Ringo Ringvee sõnul pole Eestis religioon poliitilises või ideoloogilises mõttes kunagi väga tähtsat rolli mänginud ning tugevamate sidemete tekkimise tendentsi riigi ja luteri kiriku vahel 1930. aastate lõpus lõpetas Nõukogude okupatsioon 1940. aastal. Ta lisab, et Nõukogude perioodil katkestati side religiooniga enamikus perekondades.[6] Pärast nõukogude aega on institutsionaalsete religioonide nõrgem haare andnud Eestis enam ruumi individuaalse religioossuse ilmingutele, mis toetuvad suures osas New Age’i ehk uue vaimsuse ideestikule.[7]
Rahvaloenduste andmed
Usund/uskkond 2000. aasta loendus[8]
2011. aasta loendus 2021. aasta loendus[9]

Arv % Arv % Arv %
Õigeusklikud
143 554 12,80 176 773 16,15 181 770 16,32
Luterlased
152 237 13,57 108 513 9,91 86 030 7,72
Roomakatoliiklased
5 745 0,51 4 501 0,41 8 690 0,78
Baptistid
6 009 0,54 4 507 0,41 5 190 0,47
Vabakoguduste liikmed
223 0,02 2 189 0,20 6 070 0,54
Muslimid
1 387 0,12 1 508 0,14 5 800 0,52
Maausulised
1 058 0,09 1 925 0,18 3 860 0,35
Taarausulised
1 047 0,10 1 770 0,16
Jehoova tunnistajad
3 823 0,34 3 938 0,36 3 720 0,33
Nelipühilased
2 648 0,24 1 855 0,17 2 310 0,21
Vanausulised
2 515 0,22 2 605 0,24 2 290 0,21
Budistid
622 0,06 1 145 0,10 1 880 0,17
Metodistid
1 455 0,13 1 098 0,10 1 390 0,12
Adventistid
1 561 0,14 1 194 0,11 950 0,09
Muud usundid 4 995 0,45 8 074 0,74 9 630 0,86
Ei tunnista ühtegi usku 450 458 40,16 592 588 54,14 650 900 58,43
Teadmata 343 292 30,61 181 104 16,55 141 780 12,72
Kokku1 1 121 582 100,00 1 094 564 100,00 1 114 030 100,00
https://et.wikipedia.org/wiki/Religioon_Eestis
6) korrasta religioossest fašistlikuks pöörava USA teemaline tekst – millest daam kõneleb?
Toomas Uibo: Mary E Miller (vabariiklane) on 7 lapse ema, congresswoman, farmer ja tal on bachelor degree ärivaldkonnas ning ta on kogu oma perega Oaklandi kristliku kiriku koguduse liige.
Malbe olekuga Mary tsiteeris 2021 a. Hitlerit: kelle käes on noorus, selle käes on tulevik.
Järgneval aastal tervitas ta abordikeelu jõustamist sõnadega: See on ajalooline võit valgele elule (white life)! Pärast selgus, et ta olevat tahtnud öelda “elu õigusele” (right for life). Maryl on neid viperusi ikka mitmeid, aga iga kord saab ta siis lahti seletada neid asju.
Aga täna avalikustas ta omapoolse ning väga detailse seisukoha kliimamuutuse osas. Nimelt ütles Mary, et jutt kliimamuutusest on täielik jamps ja tõi debatti uue vaatenurga: tegelikult juhib ju jumal kliimat ja ka päikest ja päike juhib omakorda peamiselt meie ilma. See on tähelepanuväärne ja murranguline muutus maailma supervõimu tõekspidamistes. On oodata, et see teadmine viiakse ka massidesse.
Kuna vabariiklased on lubanud taastada koolides ka piibliõppe, siis saab raamatute raamatust üles soojendada ka teiste valdkondade tarkusi. Nt tohib oma orja peksta üksnes nii palju, et too ära ei sureks. Kui selle vastu eksid, siis satud jumala vihkamise alla!

7) võta tavakeeles kokku, mida preester Liiva Uuest Testamendist tsiteerib
Georg Liiva
… Matteuse evangeelium 27: … 12 – Ent ülempreestrite ja vanemate (vale)kaebuste peale tema (Jeesuse) kohta ei vastanud Jeesus midagi
((sest Jeesus oli kolme aasta jooksul enne seda päeva kõigile silmakirjalikele Jumala Sõna teatavaks teinud – mis nüüdseks tähendab et: enne eesolevat ‘Ülestõusmispüha’ Jeesus kontrollib vaikides silmakirjalike meelsust kaaskodanike vastu)). …
… Hesekiel 20: … 38 – Ma (Issand) eraldan teie seast vastupanijad ja minu vastu ülesastujad: ma toon nad välja maalt, kus nad asuvad, aga Iisraeli maale (s.t. Issanda õnnistusse) nad ei tule; ja te saate tunda, et mina olen Issand. …
… Hesekiel 34: … Seepärast, karjased, kuulge Issanda sõna:
8 – Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, tõesti, kuna mu lambaid riisutakse
ja kuna mu lambad on roaks kõigile metsloomadele (mis on tähendamissõnas), sellepärast et ei ole (õiget) karjast,
ja kuna mu (Issanda) karjased ei hooli mu lammastest, vaid karjatavad iseendid, mitte minu lambaid,
9 – kuulge seepärast, karjased, Issanda sõna:
10 – Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma hakkan kimbutama karjaseid ja nõuan neilt oma lambaid ((s.t. kogenematuid inimesi, keda oldi petetud))
ning teen lõpu nende lammaste karjatamisele, et karjased ei saaks enam karjatada iseendid ((s.t.: nad nuumasid ennast ebaõigluse kaudu)). Ma päästan oma lambad nende suust ja need ei jää neile roaks.
11 – Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, mina ise otsin oma lambaid ja hoolitsen nende eest.
12 – Otsekui karjane tunneb muret oma karja pärast, siis kui ta on oma laialipillatud lammaste keskel, nõnda tunnen mina muret oma lammaste pärast ja päästan need kõigist paigust, kuhu nad on pillutatud pilvisel ja pimedal päeval.
13 – Ma viin nad välja (ebaõiglaste) rahvaste hulgast, kogun neid maadest ja toon nad nende oma (õnnistatud) maale;
ja ma karjatan neid Iisraeli mägedel (s.t. õnnistuses), veeojade ääres ja kõigis maa asustatud paigus.
14 – Heal karjamaal karjatan ma neid ja Iisraeli kõrgetel mägedel on nende söödamaa; seal lebavad nad heal söödamaal ja käivad karjas rammusal karjamaal, Iisraeli mägedel.
15 – Mina ise hoian oma lambaid ja mina viin nad hingama, ütleb Issand Jumal.
16 – Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra;
aga lihava ja tugeva (vastupanija) ma hävitan
((nii nagu on hävitatud kogu ajaloo vältel)).
Ma karjatan neid, nagu on õige. …

8) millest räägivad preestri teose kaks nopet?

Tiit Luht

Piibli 100 Teksti: Ühisosa usundite ja elu vahel
57. „Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus – millegi niisuguse vastu ei ole Seadus.” (Gl 5:22-23)
See tekst meenutab meile elus olulisi väärtusi – selliseid, mis loovad rahu nii meis endis kui ka meie ümber. Kui need omadused saavad osaks meie igapäevaelust, on elu kergem ja kaasinimestega suhted soojemad.
Ühisosa usunditega:
Budismis õpetatakse “kaheksat väärikat rada,” mis sisaldab ka õiget mõtlemist, kõnet ja tegusid – kõik need rõhutavad rahu, lahkust ja tasadust.
Hinduismis on ahimsa (vägivallatus) ja satya (tõde) põhiväärtused, mis sarnanevad headuse ja ustavusega.
Taoismis on olulised tasakaal ja lihtsus – tasadus ja enesevalitsus on kooskõlas Tao vooluga.
Eluline näide: Mõtle, kuidas liikluses rahulikult ja tasaduses tegutsedes jõuab sihtkohta palju mõnusamalt kui vihaselt signaalitades ja närviliselt kiirustades. Sama kehtib ka elus – rahulik meel ja lahkus toovad rohkem rõõmu ja rahu.
Huumoriga: „Kui Vaimu viljad oleksid toidud, oleksid need maailma kõige tervislikumad – null kalorit ja ainult kasulikku sisu!”
Tarkusetera: Need omadused on nagu sisemine aed – mida rohkem hoolitsed nende eest, seda kaunimalt need õitsevad.

Piibli 100 Teksti: Ühisosa usundite ja elu vahel
68.
“Siis ta päästis meid —
mitte õiguse tegude tõttu,
mida meie nagu oleksime teinud,
vaid oma halastust mööda.”
— Tt 3:5
Halastuse ja päästmise ime
Inimlik eksimine ja puudused on osa meie olemusest. Kuid see salm meenutab, et pääste ja arm on Jumala kingitus, mitte meie enda saavutuste tulemus. See tõstab esile halastuse suuruse ja armastuse sügavuse, mida inimene võib kogeda vaatamata oma puudustele.
Teistes usundites leiduv sarnane mõte:
Buddhismis rõhutatakse kaastunde tähtsust. Buddha õpetab, et tõeline kaastunne teiste vastu aitab meil ületada oma ego ja viib kõrgema mõistmiseni.
Hinduismis leitakse, et jumalik armastus ja halastus võivad puhastada hinge ning vabastada selle kannatustest, viies vabanemiseni.
Islamis peetakse Allahi halastust ja andestust suureks õnnistuseks, mis on kättesaadav kõigile, kes siiralt pöörduvad Tema poole.
Igapäevaelu peegeldus:
Kas oled kunagi kogenud hetki, mil keegi on sind toetanud, hoolimata sellest, et sa ise tundsid end ebatäiuslikuna? Sellised hetked tuletavad meelde, kui oluline on mitte ainult saada halastust, vaid seda ka jagada.
Kui tunneme, et oleme ebaõnnestunud, võime leida rahu, kui anname endale ja teistele armu. Halastuses peitub jõud, mis võib parandada katkise ja valgustada teekonda edasi.
Mõttetera: “Halastus ei mõõda väärtust; see kingib rahu.”
Leia tänases päevas võimalus olla halastuse kandja – kas siis kellegi teise jaoks või iseenda suhtes.

9) kirjelda oma suhtumist 10 käsusse ja nende järgimisse tänapäeval – sõnasta „sina pead kartma“, „sina ei pea mitte“ stiil jaatuseks, hirmuta usaldavaks alistumiseks

Kümme käsku
Kümme käsku (tuntud ka kui Moosese seadused või dekaloog, kr δεκάλογος) on kogum Vana Testamendi moraali- ja kultuspõhimõtteid, mida peavad oma alustalaks nii judaism kui enamik kristluse vorme, ehkki nende tõlgendamise ja järjestamise osas traditsioonid erinevad.
Heebreakeelses Piiblis on kümme käsku esitatud kahel korral, 2Ms 20:1–17 ja 5Ms 5:4–21. Teise Moosese raamatu järgi kirjutas Jumal need kahele kivitahvlile, mille ta andis Moosesele Siinai mäel. Tänapäeva teadlased on neis leidnud arvatavaid hetiidi ja Mesopotaamia seaduste ja lepingute mõjutusi, ent ei ole üksmeelel nende tekkeajas.
Kümme käsku
2Ms 20:1-17[1]
5Ms 5:4-21[2]

1 Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes: 4–5 Palgest palgesse rääkis Issand teiega mäel tule keskelt. … Ta ütles:
2 “Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast. 6 “Mina olen Issand, sinu Jumal, kes tõi sind välja Egiptusemaalt orjusekojast.
3 Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! 7 Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!
4 Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! 8 Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees!
5 Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad, 9 Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad,
6 aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad! 10 aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad.
7 Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab! 11 Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!
8 Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! 12 Pea meeles, et sa pead pühitsema hingamispäeva, nõnda nagu Issand, su Jumal, sind on käskinud!
9 Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, 13 Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi,
10 aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja teenija, ega su veoloom ega võõras, kes su väravais on! 14 aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev! Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ei su sulane ega teenija, ei su härg ega eesel või mõni muu su loomadest, ka mitte võõras, kes on su väravais, et su sulane ja teenija saaksid hingata nagu sina.
11 Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Issand õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle. 15 Ja pea meeles, et sa olid ori Egiptusemaal ja et Issand, su Jumal, tõi sind sealt välja vägeva käega ja väljasirutatud käsivarrega; sellepärast on Issand, su Jumal, käskinud sind pidada hingamispäeva.
12 Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab! 16 Sa pead austama oma isa ja ema, nõnda nagu Issand, su Jumal, sind on käskinud, et su päevi pikendataks ja et su käsi hästi käiks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!
13 Sa ei tohi tappa! 17 Sa ei tohi tappa!
14 Sa ei tohi abielu rikkuda! 18 Sa ei tohi abielu rikkuda!
15 Sa ei tohi varastada! 19 Sa ei tohi varastada!
16 Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana! 20 Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!
17 Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!” 21 Sa ei tohi himustada oma ligimese naist! Sa ei tohi himustada oma ligimese koda, tema põldu, sulast ja teenijat, härga ja eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!”

Väike Katekismus: 10 käsku
[muuda | muuda lähteteksti]
KÜMME KÄSKU
nagu neid pereisa oma perele lihtsal viisil peab esitama.
Esimene käsk
Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat üle kõigi asjade kartma, armastama ja Tema peale lootma.
Teine käsk
Sina ei pea mitte Issanda, oma Jumala nime ilmaasjata suhu võtma, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes Tema nime asjata suhu võtab.
Mis see on? Vastus:
Meie peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me Tema nimel ei nea, ei vannu, ei nõiu, ei valeta ega peta, vaid et me Teda kõiges hädas appi hüüame, palume, kiidame ja täname.
Kolmas käsk
Sina pead pühapäeva pühitsema.
Mis see on? Vastus:
Meie peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me jutlust ja Jumala sõna ei põlga, vaid et me seda pühaks peame ning heal meelel kuulame ja õpime.
Neljas käsk
Sina pead oma isa ja ema austama, et sinu käsi hästi käiks ja sina kaua elaksid maa peal.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat kartma ja armastama, nii et me oma vanemaid ja juhtkonda ei põlga ega vihasta, vaid et me neid austame, teenime, nende sõna kuulame ning neid armastame ja kalliks peame.
Viies käsk
Sina ei tohi tappa.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me oma ligimese ihule ega hingele ei tee ühtki kahju ega kurja, vaid et me teda aitame ja temale head teeme kõigis ihuhädades.
Kuues käsk
Sina ei tohi rikkuda abielu.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me vooruslikult ja puhtalt elame nii mõtetes, sõnades kui tegudes, ja et igaüks armastab ja austab oma abikaasat.
Seitsmes käsk
Sina ei tohi varastada.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me oma ligimese raha või vara ei võta ega võltsitud kauba või petmisega enda kätte ei kisu, vaid et me aitame kasvatada ja hoida tema vara ja peatoidust.
Kaheksas käsk
Sina ei tohi anda valetunnistust oma ligimese vastu.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me oma ligimese peale valet ei tunnista, teda ei reeda, keelt ei peksa ega tema kohta laimujutte ei levita, vaid et me tema eest kostame, temast head räägime ja kõik asjad hea poole pöörame.
Üheksas käsk
Sina ei tohi himustada oma ligimese koda.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me oma ligimeselt ei püüa saada tema pärandust või koda kavaluse või seaduse väänamisega, vaid et me teda aitame seda enesele pidada.
Kümnes käsk
Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis talle kuulub.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me oma ligimese abikaasat, peret ega kariloomi ära ei meelita, ahvatle ega vägisi ei võta, vaid et me neid manitseme paigale jääma ja usinalt oma kohust täitma.
Mida ütleb nüüd Jumal kõigi nende käskude kohta? Vastus:
Ta ütleb nii: Mina, Issand, sinu Jumal, olen vali Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad, aga neile, kes mind armastavad ja minu käske täidavad, osutan ma heldust tuhandest põlvest saadik.
Mis see on? Vastus:
Jumal ähvardab nuhelda kõiki neid, kes astuvad üle neist käskudest. Seepärast peame kartma Tema viha ega tohi teha nende käskude vastu, aga Tema tõotab armu ja kõike head kõigile, kes neid käske täidavad. Seetõttu peamegi Jumalat armastama, Tema peale lootma ja heal meelel Tema käskude järgi elama.

10) kus ja millal Jeesuse kingitud palvet loetakse – kas ja mispuhul sina palvetad, mismoodi?

Meie Isa Palve
Meie Isa, kes sa oled taevas!
Pühitsetud olgu sinu nimi!
Sinu riik tulgu,
sinu tahtmine sündigu
nagu taevas, nõnda ka maa peal!
Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev!
Ja anna meile andeks meie võlad,
nagu meiegi andeks anname oma võlglastele!
Ja ära saada meid kiusatusse,
vaid päästa meid ära kurjast!
Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.
*
Igapäevane portaalides ringi vaatamine ja töö sotsiaalmeediaga on ühest küljest väärtuste jälgimine – teisalt aga teen seda suurel määral selleks, et õppijatele ja kollektiivile uusi fakte ja materjale leida.
Mispeale on tohutu kingitus leida postkastist oma õpilase alljärgnev kiri:
Liina Valdmann: On õpetajaid, kes annavad edasi teadmisi. Ja on õpetajaid, kes muudavad seda, kuidas me maailma näeme. Minu eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kati Saara Murutar kuulub kindlasti nende hulka, kelle mõju ulatub palju kaugemale õpikutest ja klassiruumist.

Tema tundides ei ole kirjandus lihtsalt tekst, mida tuleb analüüsida või pähe õppida. Seal muutuvad lood elavaks. Seal sünnivad arutelud, kus iga mõte on väärtuslik ning iga õpilane tunneb, et teda kuulatakse. Kati Saara Murutar oskab luua klassiruumi atmosfääri, kus on turvaline mõelda, küsida, kahelda ja unistada. Just see tunne – et sinu mõtted loevad – on midagi, mida iga õpilane vajab.

Mind on ta õpetajana sügavalt inspireerinud. Tema kirg keele ja kirjanduse vastu on nakkav ning paneb ka meid nägema sõnade jõudu hoopis teise pilguga. Tänu temale olen hakanud rohkem tähele panema, kuidas keel kujundab meie mõtteid ja kuidas kirjutamine võib olla viis oma maailma avamiseks. Ta on julgustanud mind uskuma, et minu ideedel ja loomingul on väärtus.

Kõige rohkem imetlen temas seda, kui siiralt ta hoolib oma õpilastest. Ta märkab, toetab ja julgustab – vahel isegi enne, kui õpilane ise julgeb uskuda, et ta suudab midagi suurt teha. Just selline õpetaja suudab süüdata õppimises päris huvi, mitte ainult kohusetunnet.

Mul on eriliselt hea meel ja au, et Kati Saara Murutar on ka minu tulevase praktilise loovtöö juhendaja. See annab mulle kindlust, sest tean, et tema juhendamisel ei ole loovtöö lihtsalt kooliülesanne, vaid võimalus päriselt midagi luua ja iseenda mõtteid avastada. Tema kogemus kirjaniku ja õpetajana annab mulle inspiratsiooni ning kindlustunde, et minu ideed võivad kasvada millekski tähenduslikuks.

Tema õpetamisviisis on midagi väga inimlikku ja sooja. Ta ei õpeta ainult keelt ja kirjandust – ta õpetab kuulama, mõtlema ja märkama. Ta näitab, et sõnadel on jõud ning et iga inimene võib oma hääle leida.

Just sellised õpetajad muudavad kooli rohkemaks kui lihtsalt kohaks, kus õpitakse aineid. Nad muudavad selle paigaks, kus kasvavad inimesed. Kati Saara Murutar on õpetaja, kes õpetab tõeliselt südamega. Tema mõju jääb õpilastega kauaks – võib-olla isegi kogu eluks.

Seetõttu usun siiralt, et ta väärib tunnustamist konkursil „Südamega hariduses“. Ta on õpetaja, kes mitte ainult ei jaga teadmisi, vaid sütitab õpilastes julguse mõelda, unistada ja luua. Ja see on kingitus, mille väärtust mõistame üha rohkem ka aastate pärast.”
*

Kollegide toetamine ja organisatsiooni tasandil kokkulepete väljatöötamine on toredasti siin:
https://creators.betterme.world/quiz/flows/2609?utm_source=facebook&utm_medium=cpm&utm_campaign=%7B%7Bcampaign.name%7D%7D&utm_content=%7B%7Bad.name%7D%7D&utm_campaign_id=%7B%7Bcampaign.id%7D%7D&utm_content_id=%7B%7Bad.id%7D%7D&fbclid=IwY2xjawQ9d2FleHRuA2FlbQIxMQBicmlkETFLTVdQd1AydVFnN0RHRWFsc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHjE4-ir50ZZxTy5O-c52K1IO4ccg_x8LM4-qImlGUrVMUrzUh4Y0PnQhEWji_aem_ZLNrrCOg6leZMra1FuBzGw
Meie kollektiiv on tihedas Erasmus+ õpirändega ning ka innovaatilise õpetamise väestamisega.
Lisaks on meil koostöös Sotsiaalministeeriumiga algamas ühine vipside koolitamine.

7.Üldpädevuste arendamine
Tsiteerigem kogenud meediategelast Toomas Mattsonit: Tänases Maalehes on Margus Mikomägi intervjueerinud seoses uue raamatu ilmumisega Siim Kallast. Intervjuus on üks koht, mis mind tegelikult ehmatas. Ja see ei puuduta üldse Kallase sõnu Reformierakonna või rahvusooper Estonia kohta. Mulle oli ehmatav lugeda lauset: „Nagu ütlevad sakslased, something is wrong („midagi on valesti“, aga et just sakslased, on muidugi nali – M. M.).“ Mõtlesin algul, et võib-olla on selgituse teine pool siiski üle vindi ja liigne. Või et Mikomägi on meelega selle vindi üle keeranud, et osutada teksti mõistmise üha suurenevale probleemile. Võib-olla. Aga mida rohkem selle üle mõtlesin, seda rohkem hakkas tunduma, et võib-olla me olemegi jõudnud olukorda, kus üha rohkem ja rohkem tulebki hakata selliseid selgitusi kirjutama. Olen seda ka omal nahal tundnud, kui ka siinsetest kommentaaridest paistab, et sõna- või keelemäng, iroonia, sarkasm, hüperbool, lause rütmiga mängimine ja muud väljendusvõtted ei pruugi enam nii mõnelegi kohale jõuda. Tänavu möödub ka 9 aastat sellest, kui ERRi arvamusportaal avaldas Madis Seppami valimiseelse följetoni pealkirjaga: „Appi, mu tütar on sots!“. Reaktsioonide tõttu oli toimetus sunnitud panema juurde märkuse, et selle artikli puhul on tegu följetoniga ja tärniga märgistama kohad, mida ei peaks tõsiselt võtma.
Jään ootama ka selgitavaid subtiitreid nt Ugala omaaegsele hitt-etendusele “Armastus kolme apelsini vastu”, kus Pantalone hüüatab: “HeuKreeka, nagu ütlevad minu sõbrad roomlased”.
*
Üldpädevuste arendamisel tuleb silmas pidada, et mitte miski ei ole iseenesestmõistetav ning meie kui õpetajate mission on isikliku eeskujuga näidata, mis on kujundlik korrektne eesti keel, kuidas ennast väljendatakse ja avalikkuse ees esinetakse.


Tuletagem meelde, mis on arendamist vajavad üldpädevused: „Üldpädevused hõlmavad inimese teadmisi, oskusi ja hoiakuid (ka uskumusi, väärtusi), mis tagavad suutlikkuse elus loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult toimida. Head üldpädevused võimaldavad efektiivsemalt õppida ja seejuures ennast hästi tunda.
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades loetletud üldpädevused on järgmised:
Kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel.
Enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme.
Õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi.
Suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi.
Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt.
Ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske.
Digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.“
https://harno.ee/uldpadevustestid#:~:text=%C3%9Cldp%C3%A4devused%20h%C3%B5lmavad%20inimese%20teadmisi%2C%20oskusi,loovalt%2C%20ettev%C3%B5tlikult%20ja%20paindlikult%20toimida.
Testid ja hindamine – https://projektid.edu.ee/spaces/THO/pages/88477629/%C3%9Cldp%C3%A4devuste+hindamine
Kõne õpetamine eriti süvendatud kujul on päevakorras, kui meil on avaliku esinemise tunnid.
Kiri on meil pehmelt öeldes põhjalikult jutuks, kui analüüsime, kas ja kustmaalt on pädev raamatut kirjutama ja kirjastama või oma kodulehte looma.
Koolivälise loengu näide sellest, kuidas kirjutada raamatut:

Koolitund teemal, kuidas kirjastada raamatut:

Esinemine on meil õppekavas – kui õppijal on ambitsioon luua oma kodulehekülg ja podcastide kanal, on näide abivahendist olemas:

Otsimine kui üldpädevus on väga aktuaalne loov-praktiliste uurimistööde koostamisel:

Kuivõrd minu noortestuudio ja kultuurikeskus olid täiesti projektipõhised ettevõtmised, on mul au õpetada ka surfamist projektimaastikul – ühendades seda kirjandus- ja mõttelooga:

Analüüs on tänapäevase infokülluse juures ülioluline üldpädevus, mille arendamiseks annavad inspiratsiooni nii Presidendi kui Minu Riigi esseekonkursid – kirjutan alati koos õppijatega ka ise oma teksti ja teen sellest pärast konkursi lõppu koolitunni:

Sünteesi näide on koos õppijatega loodud meie kooli valimisprogramm:
Kehtna KHK valimisliidu platvorm Eesti RIIGI reanimeerimiseks
1. Pane lõikudele intrigeerivad pealkirjad!
2. Millised väited ja lahendid meeldivad kõige enam, millised ei ole vastuvõetavad?
3. Kirjuta juurde puuduvad ettepanekud ja lubadused!
Siit me tuleme. Meie oleme esimene Eesti. Pöörame praegu tagurpidi, tipu peal kõikuva püramiidi õigeks. Laiapõhjaline riik oleme meie. Meie riik on suur perekond ja majapidamine, kus Maarjamaa-suguse väikeriigi puhul on eranditult kõik inimesed eesliinil. Mitte nagu kilplased, vaid Leiutajateküla Lotte animistlik positiivne programm.

Parlamenti tulles tõdeme: igal erakonnal on meile sobivaid ideid, ent ka täiesti vastupidiseid. Me pole nõus panustama oma hääle saatmisse kuhugi nomenklatuuri Euroopasse ega kremlile meeldimisse. Ammugi mitte pumba juurde kinnistunud genossede nuumamisse.
Riigiaparaat pole mütoloogiline püha lehm, kellele peabki iseenestmõistetavalt sisse söötma koletu osa maksumaksja rahast. Ükski mõistlik pere ei tee sedasi – nõnda toidetakse nuumhani surnuks. Samas ei luba me oma riiki ega busse juhtima AI-lahendusi – Eesti on inimeste maa.
Me ei tule praegustele politikaan-broileritele meeldima.Tuleme oma rahva uueks laiapõhjalise riigi juhtijaks, kes võtab vaid 2 – loe: kaks! – keskmist palka. Ministritele ja presidendile võimaldame maksimaalselt 2,5 keskmist palka ning oluliselt mõistlikuma kantselei ja kabineti. Presidendi valida laseme järgmisel korral rahval – meil! – ega looda seekord juhtunud vedamisele, et paika pandi hea isakuju, tark ja õiglane mees.
Mitte üheski eluvaldkonnas me enam umbisikulist kõneviisi ei harrasta – tehti, kästi – meie teeme ja vastutame! Iga riigikogu liige, minister jne vastutab isiklikult oma maine, hea nime ja varaga. Eksida saab vaid korra – pärast pistise-korruptsiooni-vms episoodi on rahvajuhikarjäär lõppenud.
Saabume vähendama riigikogu poole võrra – jääb 51 saadikut. Ei valimisnimekirjades, riigikogus ega ministeeriumides mitte ühtki superstaari ega klouni – ainult pädejad.
Samuti saadame laiali 90% ametnikearmeest, kelle kadumist ei märgata muust kui elukorralduse inimlikuks muutumisest ning ülisuure summa maksumaksjate raha suundumisest rahva teenistusse, mitte vastu.

Oleme kogenud, et paranormaalselt arvukad ametnikud töötavad oma koha õigustamiseks inimeste vastu, tekitavad probleeme, mida kangelaslikult lahendada ning saadavad võimalikud toetused pigem Brüsselisse tagasi kui inimeste teenistusse juhatavad. Riik ei suhtle rahvaga reaalselt, vaid paljupealise lohe, ametkondade vahendusel.
Mäletate, kui suur oli kunagine monster-kompuuter ja kui tark töökorras aparaat on tänane nutiseade? Sama teeme kontrollivaks-karistavaks-torpedeerivaks rahvavanelaste ahneks armeeks kujunenud riigiaparaadiga. X-arenduste PRid meie inimnäolisse elukorraldusse ei kuulu. Selle kevadega lõpeb farss „kes midagi ei oska, aga palju raha tahab, läheb poliitikuks või pii-ärriks.“

Kuhu mõttetud poldid ja mutrid lähevad? Sinnasamasse, kuhu läheksid paratamatult ka siis, kui nende endi korruptiivsuse ja vales suunas sitsimise tõttu elekter kaob või kurnatud loodus inimkonna vastu tõuseb. Harjuvad päriselt tööd tegema ja õpivad tegeliku ameti. Nagu meie!
Hakkame kohe esimesest tegevuskuust alates jagama militaar- ja katastroofiõpetust lasteaiast saadik. Sel juhul ei saa ühelgi kriitilisel puhul mitte ükski ähmis, pöördes fookusega tütarlaps meile soovitada: kui minu klanni tegemata või vasakule tehtu tõttu Narva tagant elektrit ei tule, vaata kümnete tuhandete reeglipäraselt tuulde kulutatud eurode eest loodud kodukat olevalmis.ee
Me ei pane Brüsselisse mitmekordse palga järele lendavatele emadele maksumaksja raha eest lapshoidjaid kaasa.
Rajame sama raha eest mänguväljakute võrgustiku, kus lapsevanemad saavad omavahel suhelda ning kordamööda lapsi valvates wifi kaudu oma erialaelu edendada. Ühtlasi jälgime nutiturvalisust.
Hoiame õhtuti valgustatuna diskgolfi ja jalkaväljakud, liuväljad ja suusarajad, mitte valimisplakatid ja muu reklaami kui toksilise valgusreostuse linnapildis.

Ahnitsemise asemel nt roheenergeetilises kergetööstuses tööle asumist motiveerib seegi, et meie tõstame jõuka rahvakihi makse ning võimaldame sellega vähekindlustatutele tasuta elektri.
Oma rahva eluviise korrigeerime alkoholi aktsiisi tõstes ning selle võrra kütusehinda langetades.
Oskuste, tegeliku elukogemuseta ning sageli ka ameti ja hariduseta sada tuhat ametnikku läheb nüüd esmalt põllutööle, lehmi-kitsi lüpsma, metsa istutama, külateid taastama, külakoole looma ja neisse õpetajaks või kööki. Supikööki läheb ka – alustuseks kartuleid koorima, siis juba keetma ja serveerima, kui inimesi austusega kohtlema õpib. Turvakodudesse teenistuma pääseb eks-ametnik, kes juba on õppinud inimese poolt, mitte vastu töötama. Külakeskustesse tegevusjuhtideks, haiglatesse sanitarideks ja hooldajateks saavad inimliku suhtlemisoskuse omandanud. Loomade varjupaikadesse tööleminek on kõrgem aste.

Ravikanepit kasvatama see ei pääse, kes vangistas kahe kanepitaime kasvataja mõne mõrtsukaga samasse kongi. Kuivõrd taimne ravi on mitmetel puhkudel asendamatu elupäästja – ning loodusrahvaste seas hinnatud taimi ära keelata ei saa, legaliseerime nende teadliku kontrollitud kasutamise. Saavutame sellega lisaks soliidsetele turvalistele kanepi jm taimede kauplustele uued maksumaksjad seniste hõlma alt müüjate asemel.
Krüptondust õppima ja õpetama saab tubli tööga. Aga see-eest algab krüptoteadmiste ja -turvalisuse õpetamine juba koolis, kuna meie toome tulevikulise virtuaalvaluuta reaalsesse ringlusse. Sõjaväelaseks on aste-astmelt võimalik pürgida. Vabastame nomenklatuuri erisoodustuste ja üleloomulikult suure teenindava-tagava-turvava personali arvelt mõistlike palkade summad nii riigi sise- kui väliskaitsjatele.

Peame auto juhtimise oskust ja liiklusteadmisi 21. sajandil sama olulisteks nagu ujumist või jalgrattasõitu. Seega toome juhilubade saamise ja liiklusteadlikkuse gümnaasiumi ja ametikoolide õppekavasse. 18aastased isikud saavad koos kooli lõputunnistusega ka autojuhiloa, mis on sama oluline kui isikutunnistus ning mille soetamine ei saa olla ülejõukallis luksusteenus eraettevõtjatelt.
Fabritseeritud maatriksi teenritest igaüks võib vabalt kellekski saada, ainult et neil pole olnud õnne seda teada saada.
Esmalt tuleb kogeda, mis tunne on olla üleliigne, sihilikult vaeseks rusutud ja ebavajalik oma enese riigis. Tere tulemast tegelikkusse, tänased rahva rahakotist ülemakstud – ilmselt päris toredad – kümned tuhanded kenad isiksused! Meil on täna ebavajalike inimeste ja enesetappude kriis, muide.

Rõõmusõnumina olgu kinnitatud: edaspidi on töönädal 4-päevaline – iga nädala üks päev on inimesele enesele. Samuti ei kesta koolipäevad pikemalt kui 9-16.
Puuk-masinavärgi lammutamise järel on meil võimalik finantseerida nii noortele kui küpsematele rahvakihtidele kriisiaegadel nii olulist psühholoogi ja psühhiaatri teenust. Teismeliste toetamise puhul pole enam vanemate – kes on ka ise riskigrupp – nõusolekut vaja.
Meil on hea uudis: koletisliku aparaadi ülalpidamise miljonitest jätkub normaalsete palkade puhul kõigile – niimoodi luuaksegi asise suurtalu põhimõtteid järgiv ühine majapidamine.
Kuuleme hirmunud aparaadiseibide hüüdeid: „Aga minu senised elustandardid?“
Õpite tegelikku tööd tegema, saate ka need tagasi – sedapuhku loominguliselt ja mõistliku määrani.

Rahuneme maha – vaesusest kõneldes ning samas üha osteldes, teistele näitamiseks enese matmine moodsa ja kalli rämpsu kuhjadesse pole enam moes. Terveneme. Ka sel otsesel moel, et meie telekanalid ja portaalid leiavad krooniliste ostma ahvatlevate reklaamide kui vaimuhaiguse viiruse asemel uue ajastu rahastusallikad. Juhime tähelepanu faktile, et ostma-sundimine on sama ohtlik ja iganenud kui inimkaubandus või lapsporno. Viib ebaadekvaatse enesehävituseni. Stopp, monster!
Iganenud aparaadi lammutamise ja uue töökorras süsteemi kehtestamisel söandame otsa vaadata ja lahendada ammu eksisteerinud ebamugavad nähtused. Legaliseerime kõigi osapoolte turvalisuse huvides prostitutsiooni. Saavutame avalike majade ja kontrollitud-koolitatud lõbutöötajate näol arvuka maksumaksjate seltskonna
Samuti alustame arukat koostööd allilmaga, mis tagab riigile nagunii olemas olevatest hirmuäratavatest struktuuridest võimsad abijõud, riikliku siseregulatsiooni ja harmoniseerumise.
Korrastame eutanaasia võimaluse, et meie inimesed ei peaks oma tahte realiseerimiseks võõrsile sõitma. Kehtestame surmanuhtluse, et mitte enam paadunuid meie kõigi kulul vanglas kui mõnusas pansionaadis pidada.
Kuivõrd me ei panusta ka kuritarvitamiste tõttu aina elustamist vajavatesse terminaalsetesse sõltlastesse, vabanevad summad diabeetikute, epileptikute ja teiste diagnoosidega isikute elus hoidmiseks ja nende elukvaliteedi tagamiseks ühiskonna hüvanguks.

Kooli- ja töökiusajad suuname ühiskondlikule tööle – keskkond vajab pidevat, mitte üks kord aastas puhastamist. Samuti võrdsustame riigikogu istungitelt puudumise koolist poppi tegemisega. Kümme põhjuseta puudumist – ja eksmatt. Ei mingit kuldset käepigistust ega tagasiteed!
Kuna me kehtestame uues riigikogus ausa ja läbipaistva valimise korra, ei delegeerita hääli ega sebita peibutuspardikeste häältega ikka kallashelmerattad pukki. Kes piisavad hääled sai, see läheb valijate tahet esindama ning vastutab isiklikult, nimeliselt ja täiega otsuste eest.

Igaüks meist, rahvajuhtidest vastutab turvalisuse eest igal tasandil: mitte ainult riiklik, ka kodudes toimuv on meie vastutusel. Alaline stress viib vägivallani, mis on võrdväärne segirüganud kolmel-kohal-töötavatest vanematest laokil nutitavate ja narkivate lastega.
Selleks, et säästa emad-isad laste jaoks, pakume sihilikult paisutatud elektrihindade asemel igasse asulasse tuule-päikese-hüdroelektrijaamad. Saavutame energeetilise julgeoleku ja kodurahu kaks ühes. Kahjulike taristu-sõgeduste ehitamise asemel katame korterelamud, büroohooned, koolid, spordihooned, vabrikud, suurfarmid jne päikesekatustega.
Kunstlikult kergitatud naftahinnad on meile ühest küljest õpetanud, et uued energialiigid tuleb kasutusele võtta. Teisalt loome ja taastame kohaliku infrastruktuuri, mis hoiab inimesed oma kohal. Kui kodukülas on töökoht, lasteaed, kool ja kultuurikeskus, ei lennata arutult ümber planeedi ringi.

Toit! Koos külade-asulate-väikelinnade elustamisega innustame inimesed jõuliste dotatsioonide ja maksusoodustustega taas isamaal toitu kasvatama ja töötlema. Ammendunud poliitikud, kes korruptantide lasteaiana üksteist süüdistavad ning valijaid üksteisega hirmutavad, paneme ühte ja samasse meiereisse või manufaktuuri tööle.
Lohutuseks lubame tegelikku ellu saabuvatele poliitluuseritele soodushinnaga kultuuri ja meelelahutust kohalikes rahvamajades. Igaühel peab olema võimalus areneda ja kellekski saada.

Hooldekodud ühendame lastekodude ja loomade varjupaikadega. Vanurid ja lapsed moodustavad sel moel koos – ning koerte-kassidega ühenduses loomulikul moel toimiva õrna perekonna.
Mis kõikuva ladviku laenudest saab?
Kokku ahnitsetud laenud-liisingud muudavad võimul püsimise elu ja surma küsimuseks – ent meil on hätta jäävatele eks-vippidele lahendus. Võtame pangad riigi kontrolli alla ning aitame endistel oma asjade mõõdukasse mahtu sättimiseni laenupuhkust saada.
Riiklik laenupoliitika saab olema õng üha lubatud toetuste kui libedate kalade asemel, mis nagunii inflatsioonile järele ei jõua. Riik ise hakkab andma noortele pereloojatele sissemakseta – !!! – kodulaenusid ning ühendab uued põlvkonnad sedasi meie ilusa isamaaga.

Praegune inimestest äärmuseni võõrandunud õhuke riik ei lase mehel olla mees. Oma pere eest vastutust võttev noormees tahab olla põldur, väikeettevõtja, meister, õpetaja, sõjaväelane, politseinik. Kuni ühegi sellise väärika ametiga peret ei pea ning kodu ei raja, minnakse pigem võõrsile. Maksud lähevad samuti raja taha ning lastesaamise mõte läheb aia taha. Vananevas ühiskonnas on peagi igal tööjõulisel inimesel sel kombel ülal pidada kolm pensionäri.
Naine rabab mingite paradoksaalsete sookvootide taustal, nagu kolm meest ja loeb langevate tiraažide tõttu ulmeliseks tõusva hinnaga ilukirjanduse asemel gurude postitusi jumalannadest.
Jõuame tõeliste meeste ja naiste riigi juhtimiseni vastupidiselt korruptsiooni nõiaringile nii juhtide palkasid jõuliselt vähendades kui lisatasudest loobudes. Loovad meie õpetajad ja õppejõud aastakümnete pikku äpardunud koolireformi korvamiseks ise uue ajastu õppematerjale tasuta, toimime ka komisjonides-nõukogudes solidaarselt igasuguste meeleheadeta ning rajame muu hulgas uue aja koolid.

Toome nii parlamenti kui ministriteks oma ala profid, mitte elukutselised mitmekülgselt andetud. Spetsialistid ja tegijad on juba varustatud ja kogenud tegijad – nad ei jäta riigikogu saali piinlikult tühjaks ega ole maksumaksja raha eest kusagil mujal oma asja ajamas.
Selleks, et pääseda enese müümise ilmselgest lõksust – ülikalli valimisralli rahastaja dikteerib, millal rahva asemik kätt tõstab – peab valimiskampaania edaspidi toimuma meediakanalites, sotsiaalmeedias ja tänavatel tasuta. Infotulvas halvasti orienteeruvatele inimestele on juba valimiste tormijooksu alates kogu raha eest rahumeeli valetatud. Meie päästame mogulite orjusest kampaaniarahadest alates müüdud hinged.
Lõpetame kahe Eesti pingpongi – aitab üksteise süüdistamisest kremlimeelsuses ja meie mahamüümises EL-le. Sellise demagoogia põhjustab ahnus ja abitus. Tagurpidi püramiid ei seisa püsti – teame, et meie oleme eesliin. Aastast 2023 alates vabastame laiali laamendatud summad amortiseerunud aparaadi ülalpidamise alt – esinduskulud, lõputud lennud, turvamehed – kaitseks raevunud rahva vastu? – koduigatsustasud – kantslerid-nõunikud – tööle jääb nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik. Tsiteerides noori: minge ostke endale Elu!

Mitusada miljonit eurot riigieelarvet vabaneb otsekohe, loobudes hullumeelsest kuriteost nimega Rail Baltic. Kaasajastame olemasoleva raudtee ning koristame sajateralise giljotiini, mis on mitu aastat kitsa klanni aplust teeninud ja selle vastu astunud säravaid inimesi tapnud, otsekohe ära. Me ei lõika Eestit sõgeda projekti tõttu pooleks ega purusta rabasid kui mageveehoidlaid. Me ei lase fosforiidirongide kiireks liigutamiseks põhipõhjust – kaevandust rajades – Ida-Virumaa kaevusid kuivaks kaevandada.
Monster-plaanist vabanev raha läheb toidu tootmiseks ehk omamaise maheda väike-põllumajanduse taastamiseks ja arendamiseks. Vabad sajad miljonid taasloovad traditsioonilise heaperemeheliku väikeettevõtluse, mis ei reosta keskkonda ning muudab meie inimesed taas vajalikeks. Samuti vajame arutute hüper-arenduste alt vabanevat raha kultuuri ja meelelahutuse doteerimiseks.

Aruka rahajagamise puhul on tervishoiusüsteemis piisavalt raha, et mitte jõulude ajal aparatuuri jaoks almust kerjata. Hästimakstud arst ega veterinaar pole ühtlasi ravimimaffia käsku täitev ori.
Vaatame kriitiliselt kõigi asjaomaste teadlaste ja ekspertide osalusel läbi kogu vaktsiinide, testide, maskide jne suure äri tagamaad. Me pole lamemaalased, aga ka mitte lamelaubalised. Me ei lase oma rahvast lüpsta ega sandistada. Riik ON perekond, suur ühine majapidamine!

Kordame: riik võtab kodude loomisel ja kaitsel pangad kontrolli alla ning on noorte perede sissemaksuta kodulaenu andja. Me ei lase pankadel krediidisaajaid euribori-põhiselt üha tõusvate intressidega pigistada.
Igas kogukonnas on kõik vajalik – ka emotsionaalne naabrivalve. Üks kõigi, kõik ühe eest!
Elekter toodetakse üle-eestilise võrgustikuga ise – ärge hämage päitsete pähepanemisest, härrased eru-poliitikud – paneme pigem energeetika leidurid-insenerid-meistrid tööle! Elekter pole kaamel.
Toit kasvagu meie oma maast, igasugune esmatarve toodetakse ise ega tassita mööda ammendunud planeeti. Kui endistele meie tingimused ei sobi, mingu maailmamerest ja kõrbest plastikut korjama.
Tunnistame – elektriautode asjus me oma valimisliidus veel vaidleme. Meie seas on nafta-autosid vajavaid rallisportlasi. Ravikanepi legaalse kasvatamise asjus oleme küll üksmeelel, aga seda afišeerida on riskantne. Edaspidiseks jääb ka krüptoraha teema – jah, virtuaalraha on praegu kriisis ja maas, ent ta on tulevik ning kui töötaja tahab, peab palga krüptos saama – tema valik ja risk, kas ETH, BTC või Tesla-coin.

Kinnitame – meie tähelepanu jätkub elukaare igale etapile, ämmaemandatest kirstumeistriteni.
Lasteaia tasuta koht ja toit saab tagatud.
Iga astme õpetajate palgad tõusevad koos sõjaväelaste ja päästjate palkadega ning toovad ka noored mehed koolidesse õpetajateks. Nii õppuritele kui õpetajatele kindlalt tasuta koolitee ja toit.
Vastupidiselt väljaveninud ja hääbunud haridusreformi reformimise reformimisele oleme seda meelt, et õpitakse koolis. Õpetaja aitab õppida ning loob paindliku kaasaegse õppekava – motiveeritud õpetaja on loovisiksus. Kooli poolt on õppuritele õpikud-vahendid ja õpilaskodud.
Õhtud on vanadest mustritest toibuva Eesti noortel huvitegevuseks, mis on mõistagi neile tasuta.
Reanimeeritavas Eestis on pension adekvaatne, väärikat iga ei pea kartma ega raugana edasi rügama – et vanuigigi lapselapsi toetada.

Lastetoetuste puhul võtame paljulapselised tähelepanu alla – iga laps olgu sama suure toetusega! Suurperedele leiame kodud ja elatisvõimaluse. Riik ostab üles müügisseisvad-lagunevad talud ja korterid ning jaotab järelmaksuga või töise tasaarveldusega peredele, asustades seega kogu riigi.
Emapalk aga ei tohi soosida susserdamist-ümbrikupalkasid-topeltpalka võtvate isade tegelikku „emapuhkust“ võõrsil raha teenimas.
Käivitame ka pideva-pädeva kommunikatsiooni riigi ja rahva vahel: käimasolevad abiprogrammid-projektid-toetused-võimalused saabuvad 2023. aastast kõigile e-posti, nagu praegused agressiivset müüki õpetavad laenupangad-wishid ette näitavad. Samuti hakkavad alates meie ajast olema edulood ja head uudised pideva voona nii meedias kui e-postis, tasakaalustamaks hirmu-info-müra.

Immigrantidega oleme konkreetsed. Mingeid hallipassimehi pole enam olemas – sünnikoht määrab esmase, hilisemad valikud edasised kuulumised.
Topeltkodakondsust enam pole – reegel on lihtne: võõras ei vali ega otsusta. Külalised meie külalislahkust kuritarvitada ei saa – ei sobi? Head teed!
Muukeelsed koolid olgu erijuhtum, need on äsjasaabunutele puhver-oaasid, mis võimaldavad kiire kohanemise kohaliku keele ja kultuuriga ilma, et tekiks üldhariduslikke lünkasid.

NB! Uuest aastast on kuluka, nii sõjakogemusega inimesi kui kodu- ja metsloomi hirmutava ilutulestiku asemel sama summa eest kogukonnale meelelahutus, suurtele peredele praktilised jõulukingid, eakatele tervisetooted ning spordiüritused ja kontserdid kõigile.
Presidendi vastuvõtu asemel on nüüdsest kogu rahva vaimse ja füüsilise tervise heaks üleriigiline perepäev – avatud on spaad-kinod-teatrid. Seda enam, et nüüd on see ka Ukraina vabadussõja – loodetavasti mitte 3. maailmasõja alguskuupäev. Me ei unusta sõja lõpuni valguse võiduga, et ukrainlased on neil päevil olnud meie turvakilp-kuulivest ning võidelnud ka Eesti eest.

Lõpetame pideva ajaloo ümberkirjutamise ja tehtu või tegematajäetu õigustamise – see võrdub olümpiavõitjatelt medalite tagantjärel ära võtmisega selle eest, et nad kasutasid aastakümnete eest toidulisandeid, mis tulevikus ära keelati. Sama kohatu on inimeste posthuumne hukkamõistmine lubamatu ideoloogia „teenimises“ olnud aegade okupatsioonide ajal.
Kirjutame tulevikku!

Olgem esimesed, kes õppisid vigadest, pandeemiast, majanduskriisist ja sõjast – väike Eesti on mõne loovalt töise aastaga oma lahenduste ja tõusuga kogu maailmale mudel ja eeskuju!
*
Meie programmi koostamisel osalesid ka õpetajad.
*
Diagnoosidest läbi surumine on teemaks enam kui poolte õppijate puhul – olen eestvedaja vips-programmiga ühinemisel – kindlasti soovitan vaadata podcasti Erkki Mägiga:

Organisatsiooni tasandil võimalused üldpädevuste arendamiseks tähendab minu jaoks eelkõige hõiget – õue! Me teeme oma õpilastega seda sageli – ja ka spikker on olemas:

Outdoor education – Nature as a fantastic classroom

Kati Murutar
Õpetaja portfolio 7

Kati Murutar
on olnud kogukonna õpetajana teenimise poole teel lapsepõlvest alates. Kati Murutar lõpetas Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis paralleelselt kõik kallakud – muusika, bioloogia ja joonestamine, oli Pärnu Kunstikooli esimese lennu lõpetaja – mida täiendas kunstiülikooli ettevalmistuskursusel. 12 aastat balletikooli Pärnu teatri juures, emakeele ja kirjanduse olümpiaadid, telekonkursid ja laulude loomine – kõik on osutunud tänuväärseks ettevalmistuseks Õpetajaks kasvamisel.
Magistrikraad Tartu Ülikoolis saab sügisel 2026 täienduse õpetajakutse 7. kategooriaga. Viie täiskasvanud lapse ja seni 11 lapselapse esiemana on Südamekooli rajaja olnud õppejõud Mainoris, Tartu Lennukolledžis, Forseliuse gümnaasiumis ning praegu viiendat aastat Raplamaa Rakenduslikus Kolledžis ja erinevates keeltekoolides HM sertifikaadiga.
Paarkümmend aastat mitmekümne laste- ja noortelaagri ja koolituste jada-korraldajana on võimaldanud õpetada-kasvatada-suunata enam kui 100 noort inimest. Kolledžis on enam kui 800 õpilast.
Murutari metoodika on interdistsiplinaarne – keelt, kultuurilugu, kõikvõimalikke külgnevaid valdkondi õpitakse tekste luues, näidenditeks põimides, kujundades, lavastades ja esitades.
Südamesalu etendustele eelnesid menukad tuurid lavastustega „Ja siis tuli Prints“, „Täisring – indiaanlane mõisavalitsejaks“, „Mustrimuutjad – viimne eestlane“ – abiks varajasem stsenaristitöö „Õnne 13“ 3 hooajal ning lavastused Vanemuises ja VAT-teatris.
Kuna lapsi on kirjaniku-ajakirjaniku-produtsendi juurde suvisteks isetekkelisteks lastelaagriteks toodud nii Lius, Soonel kui Altveskil, võtab veerand sajandit kogukonna tahtele allunud kirjanik-ajakirjanik-õpetaja oma missiooni ülima tõsidusega.
Pikaealise intelligentide-aristokraatide-missionääride perekonna järeltulijana näeb kolledži uht end ametis 90nda eluaastani – kõrval tema enese perekonnast ja noortestuudiost välja kasvanud tütred ja pojad.

Olen sündinud 1967. aasta 21. märtsil Tallinnas. Isa oli laulja ja nukumeister Harri Vasar, ema on pensionil arst Ille Vasar. Isapoolsed vennad Aarne Vasar (karikaturist-maalikunstnik ja animaator, lahkunud) ja Lauri Vasar (Euroopa juhtiv bariton) ning tädipojad Aivar Mäe ja Lauri Saatpalu, lähisugulased on Veikko Täär, Lauri Pedaja, Ene Grauberg, Anette Müürsepp jpt.Olen viie lapse ema ja seni 9 lapselapse mummi.
Lõpetasin 1985. aastal Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi (muusika, bioloogia ja joonestamise eriklassid), Pärnu kunstikooli esimese lennu ja tantsisin 12 aastat Aita Indriksoni balletistuudios Pärnu teatri juures. 1990. aastal sain Tartu Ülikoolist ajakirjaniku diplomi ja magistrikraadi, Tallinna Ülikoolist mõned moodulid juures.
Olen töötanud 40 aastat vabakutselise ajakirjanikuna, kelle kogemused pärinevad pea kõigist Eesti päeva- ja nädalalehtedest, ajakirjadest, tele- ja raadiojaamadest.
Olen mitmeid aastaid töötanud Mainori ärikoolis, Tartu lennukolledžis, Tartu Ülikoolis ja valikainete õpetajana mitmes üldhariduskoolis.
2022. aastast olen end uuel tasemel teostanud Juuru Eduard Vilde kooli ja Kehtna KHK täiskasvanute gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse ning Emajõe Keeltekooli veebi-õpetajana.
Täna olen Raplamaa Rakendusliku Kolledži ja keeltekooli Dialoog õpetaja.
Pean vastu kolmekordse õpetajakoormuse, loon tekste, haldan talu.
Valdan väga hästi eesti, inglise ja vene keelt.
Olen rajanud mitu elulaaditalu – üles ehitanud Altveski vesiveskis kultuurikeskuse ja juhtinud 5 aastat stuudiot MINA OLEN, mis tuleb suvel 2026 taas kokku, et luua alus kogukonnakoolile.
Täna on minu koduks konteinerstuudio, mille kõrval on peapiiskopi pühitsetud Südamesalu vabaõhu katedraal – juhendan tervendavat kirjutamist Vigala jõe, paisukose, pokumaa ja hingeväe koostöös.
Ilukirjandusest on ilmunud raamatud:
„Naisena sündinud” (Perona, romaan),
„Kati Jututar” (Elmatar, jutustused),
„Mina ise ju!” (Elmatar, romaan),
„Õnne tänava lood I – III” (Elmatar, teleseriaali romaniseering),
„Abitu” (Faatum, romaan),
„Mustlasena sündinud” (Elmatar, dokumentaal),
„Ettevaatust, Emma!” (Vastus, romaan),
„Igavestel alleedel – Barbara von Tiesenhusen, Isadora Duncan ja Marlene Dietrich” (jutustused)
„Puugid kuubis” (Vastus, romaan),
„Kümme neegrit Katjušaga” (Elmatar, dokumentaal)
„Kuhu kuningad kadusid? – Jaan Tättega kahasse – ” (Elmatar, romaan),
„Tuudur, gripp ja Prints” (Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus ja Tänapäev, jutustused),
„Džungliseaduste vangid” (Elmatar, dokumentaal),
„Viimnekuu” (Ühinenud Ajakirjade Kirjastus, dokumentaal),
„Lagerii” (Petrone Print, näidendid),
„Eedeni aed” (Eesti Ekspressi kirjastus, dokumentaal),
„Üdini tungimine – luuüdi siirdamine 15 aastat Eestis. Professor Hele Everaus” (portreedokumentaal)
„Naisena sündinud. 20 aastat hiljem” (Petrone Print, romaan),
„90 kammi. Estiko Kontsern 90” (Elmatar, dokumentaal),
„Multiresistentne Mamma Bakter. Prof. Marika Mikelsaar 70” (Elmatar, portreedokumentaal),
„Õnne hääl” (Sotsiaaldemokraadid, portreedekogumik),
„Egiptuse eha – vana tsivilisatsiooni lõpp” (koos Eha Fjodorovaga – Elmatar, dokumentaal),
„Ohtlik lend” (Mihkel Ulmani teleseriaali 9osaline romaniseering),
„… ja mere ääres väike maja…” (Ajakirjade kirjastuse Suveromaan),
„Vigursaetud puitskulptuurid” (Peeter Paasmäe ja Elmatar, dokumentaal),
„Hingake! Prof. Mart Kull” (Elmatar, portreeraamat),
„Jänku Juss 1. – kevad voolab” (Lastekas.ee),
„Talv Eedenis” (Stella Borealis, dokumentaal),
„Projektilaps Pärnust” (Petrone Print, autobiograafia),
„Kättemaksukontor“ (Mihkel Ulmani teleseriaali raamatuversioon – Elmatar), „Tuusik teisele kaldale“ ning
„Anita ja UFO“ (Hea Tegu, romaanid),
„Röövlirahnu Martin“ (Tammerraamat, koos Mihkel Ulmaniga, lasteraamat),
„Täisring – indiaanlane mõisavalitsejaks“ ning
„Mustrimuutjad – viimne eestlane“ (Hea Tegu – mõlemad rööbiti näitemängutuuriga – romaniseeringud).
2016. aasta suurtööd olid
„Tori hobusekasvandus 160“ ning
„Kodutunne – ärge jätke mind üksi!“ (Õuetuba).
2017. aastal on ilmunud täiendatud
„Mustrimuutjate“ trükk ning raamat
Muinasjutt „Südamesalu salavägi“ (Heli Kirjastus) koos lavastusega „Südamesalu salavägi“ Kuusiku Altveskil.
Lugusid on avaldanud ka kümmekond (nais)kirjanike koondkogu, nt Ajakirjade Kirjastuse unejuttude raamat emadelt, viimane
„Valivad naised” (Tammerraamat),
„Seiklus neljale” (Aita Kivi, Inga Raitari ja Dagmar Lambiga)
„Mullast oled sa…“ (koos 11 teise kirjanikuga, Pegasus).
Artikleid, esseesid, novelle ja jutustusi on ilmunud paljudes kogumikes Eestis ja ka võõrsil.
Pandeemia perioodil on ilmunud raamatud „Tartu da Vinci – Hando Kruuv“ ning „Viljandi Piia Gambia“ (Heliraamat).
Lavastatud on näidendid:
„Marlene” (Tartu Vanemuine, lavastaja Jüri Lumiste),
„Tuudur, Plutt ja Magdaleena” (Tallinna VAT-teater, lavastaja Aare Toikka, helilooja Rivo Laasi),
„Ja siis tuli Prints” (Koduhoovi teater Pärnus, lavastaja Aare Toikka, helilooja Maian-Anna Kärmas),
„Eestlaste neli kuningat” (Paide vallimäel, lavastaja Ivo Eensalu, helilooja Siiri Sisask),
„Söödi armastusest ära” (BaltoScandali vabaprojekt, Linnar Priimägi),
„Mina, naine!” – (Rakvere teater, Ülle Lichtfeldt, Toomas Suuman) ning
„Kurge oodates” – (Hanila rahvateater, Aire Arge ja Andrus Vaarik).
„Täisring – indiaanlane mõisavalitsejaks“ oli edukal tuuril ning 2015. aastal mõisates-teatrites-seltsimajades koos kolmeköitelise raamatuga ilma tegemas.
2016. aastal tuuritasime raamatuga koos foorumteatriga „Mustrimuutjad – viimne eestlane.“
2017.aasta lavastusele „Südamesalu salavägi“ järgnes noortelugu „Mina Olen!“, mida mängisime noortestuudioga 21 korral kõikjal Eestis, katastroofikomöödia „Merehädalised“, integratsioonietendus „Tervist, Aafrika!“ ning etendused „Sammalsalatarid, „Vihmaussi laul“, „Põdrapulli lugu“, „Robinsoni rahu“, „Reekviem rästikule“ ja „Kuningas Kristus“.
*
2020ndate tööd:
„Hando Kruuv – Tartu da Vinci“ – kirjastus Heliraamat 2020
„Viljandi Piia Gambia“ – kirjastus Heliraamat 2021
Harry Raudvere „Hüüdnimi Eestlane“ I-V 2019-…2025
2025 – kirjastus Heliraamat
„12 inglit – konveierilt kogemusnõustajaks“ koostöös Piia Padariga
Püha Graali tõlge eesti keelde
Lembit Silla „Tsivilisatsioonide hukk“
Töös jahtlaev „Xenia“ lugu, „Naisena sündinud 40 aastat hiljem“, „Meistrite aabits“, Püha Graali tõlge ning nõuanderaamatud „Naine õmbleb maja“, „Loomad-lausujad ja „Contra Mortem“.
Täieneb ka „Saage ja Saara saaga“ – hõlmav kogumik „Tervist, mina olen merehädaline!“(Mina olen!, Merehädalised, Tervist Aafrika!, Sammalsalatarid, Põdrapullilugu, Vihmaussi laul, Robinsoni rahu, Reekviem rästikule, Koit ja hämarik ning Valge varjupaik)
Teatriprojekte olen juhtinud 7 ning laste- ja loovuslaagreid 30 aastat.
Töös on mängufilmid „Valge varjupaik – hipsterite krüptomill“ ning „Kalevipoja ema“ ja „Hõbenuga“.
Mina olen rahvuslik aare – üles kasvatanud 5 andekat töökat last ning täies töö- ja loomejõus.

Kompetentsid
1. Tervise hoidmine
Tänases Eestis on moes holistiline lähenemine, mille tõi maale Holistilika Instituut ning ülimalt väärikas eas Marina Paula Eberth on oma isikuga tõestus, et ihu-hinge-vaimu ühtsuse hoidmine tagab kõrge ea – kusjuures elukestva õppe: sa ei saa mitte kunagi „valmis“.
On olnud sinusoidi ja pendli ajad – intelligent ja intellektuaal ei pea oma keret koormama, patsiga poisid, kelle musklid on nagu niisad, on uus norm – ning sellise suhtumisega äärmuses ära käies tuleb meelde: mens sana in corpore sano. Terves kehas terve vaim.
Murutar õppis tervise hoidmise kauni kunsti kätte lapsepõlves tänu sellele, et elasime arstist emaga 2-toalises korteris. Kui sul on viiekorruselise maja kolmandal korrusel kitsas – eriti hingeliselt – oled mujal.
12 aastat balletti Pärnu teatri stuudios kulmineerus Aita Indriksoni käe alt välja kasvanud Inna Sule diplomietendusega „Kassid“, mis Webberi-Rice’i teosena oli tollal veel poolpõrandaalune, aga juhendaja Mait Agu lubas. Tantsukunsti on läinud tarvis laste- ja noortelaagrite juhendajana koos uue põlvkonna talentidega etendusi andes.

Pärnu Kunstikooli esimese lennu lõpetanuna jätkasin kunstiülikooli ettevalmistuskursusel Raivo Roosmaa käe all skulptoriks pürgimist. Loobusin – sisse said tol aastal Tauno Kangro ja Rait Pärg, rahu talle. Küll aga olen lapsi ja noori õpetades nüüd aastakümneid oma kunstnikuharidust rõõmu ja tänuga tarvitanud.

Olles üles ehitanud kodud Raekülas, Lius, Vehendis, Kummas, Altveskil ja Südamesalus ning ära õppinud kõigi koduloomaliikide pidamise, olen ühtlasi saanud massiivselt füüsilist tööd teha. Ka praegu pakub 8-hektariline kolme hobusega kodu iga päev kolm tundi õues: enne kolledžit, koolist tulles ning pärast keeltekooli veebitundi üldfüüsilist askeldamist värskes õhus. Hoogtööaegadel saan 8-12 tundi seda naturaalset spaad nautida.
Meie kolledž pakub lisaks võimaluse igas kvartalis 75 euro eest tervist edendada – rakendan seda Valtu ja Märjamaa ujulas.
Kolleegidega tervise temaatika jagamisest nii palju, et
1.Mitme kolleegiga liguneme ujulas koos ning räägime seejuures ära need jutud, mida koolis ei räägita.
2.Oleme kolleegidega kokku leppinud, et kui miski ajab keema, kõneleme kohe, ei ussita ega kääri.
3.Minu juurest Südamesalust sõnnikut kolleegide põldudele vedades veedame eriti holistilised kvaliteetajad ning aegajalt võimendame seda meetodit lõket tehes.
Sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu nimel kirjutan perioodiliselt erinevate meetmete projekte, et noortestuudio MINA OLEN! suveks uuesti kokku kutsuda ja edasi nädalavahetuseti järeleaitamise-kooliks valmistumise tundidega nende noorematele õdedele-vendadele edasi minna. Ühtlasi pöördun aegajalt pankade poole ettepanekuga ühendada mu 5a jooksul kogunenud väikelaenude portfell normaalse intressiga kodulaenuks ühendada. Pangad vastavad, et võin uuesti pöörduda, kui paremini teenin – mis tähendab, et jätkan 2,5x õpetajakoormusega. Ka sellepärast, et kolledžisse teist-kolmandat õpetajat ei leita.
Ainus periood, mil adun, et tervis vajaks rohkem turgutamist, on märtsikuus enne kevadist pööripäeva. Just siis, tulevad köhad ja traumad, mida vanarahvas nimetab kevadväsimuseks. Aga siis toob postikana karbitäie Zinzino balanssõli, sääsed-puugid ja rästikud ning eluvaim tuleb tagasi.
Ja maailm toimub. Holistiliselt. Paremas vormis kui 30aastasena.

2. Tasakaalu hoidmine

Töö- ja eraeluvaheline balanss kui ulmeline soovunelm tuletab meelde idamaist tarkust: tuleb teha seda tööd, millega tegeledes sa justkui ei teegi tööd. Murutaril on üsna alati nii olnud: eraettevõtjast ajakirjanik, kirjanik ja dramaturg, stsenarist ja koolitaja, kultuurikeskuse vedaja ning pandeemiaaegne restauraator kiriku juures ja puudeistutaja Purila taimlas…
Peab olema nii, et kui võiksid teha seda, mida tahad, siis just seda teeksidki. Ja on ka.
Imetlen noori õpetajaid, kes suudavad ühitada pere, lapsed, kooli, hobid, reisimise, laenud-liisingud, enesetäiendamise ning möönan, et mina ei oleks suutnud esimeses nooruses koolipreili olla – karakteri poolest ka olin liiga püss. Nüüd olen õpetajaks valmis küpsenud.
Kolleege toetan tasakaalu hoidmisel sellega, et püüan neid koolivälisel ajal võimalikult vähe tööasjadega torkida. Mis on eksamite eel ning loov-praktiliste-uurimistööde kaitsmise ajal üsna võimatu.
Oleme kolleegidega küll grillinud ja tšillinud ka – siiski on mõistlik distantsi hoida, et mitte üksteisest mürgitust saada.
Õpilaste kui kolleegide tasakaalus püsimise toetamisel olen järginud põhimõtet: õpitakse koolis.
Ma ei anna reeglina koduseid ülesandeid – inimese oma aeg on jõusaali, armsama, lemmikloomade, harrastuste ja iseolemise jaoks. Meil kõigil!
Minu isiklik era- ja ärivärk seisab tasakaalus tänu sellele, et mu kõrvade vahel asuvas kodukontoris toimub pidevalt midagi uut ja huvitavat
– Koostan ja toimetan raamatuid
– Loon õpilastega koos ajakohaseid õppematerjale
– Salvestan oma Südamekooli tunde
– Mõtisklen, kas ja kes ja millal varsa sünnitab, sest Ranna Rantšo täkk oli meil vabalt naistes
– Planeerin reise, kuhu ma ei lähe
– Tõrjun kosilasi ja kühveldan-trimmerdan-ehitan.

3. Karjääritee kujundamine
Olen teel kõrgeima võimaliku kutsetaseme poole.
Ühitan selle pürgimuse kahe ja poole kohaga töötamisega ning lõppu ei paista.
Kui kunagi aeg ja ruum, võimalus ja impulss tekib, teen oma aastatepikkusest mitmetähenduslike sõnade uurimusest doktoritöö.
Esialgu saab sellest EKI keelelahingu tulemusel kaardimäng ja äpp.

Raplamaa Rakenduslikus Kolledžis
olen enda jaoks võtnud kursi Jaapani arukuse kohaselt üle 7 aasta ühes kohas mitte töötada.
Südamekool
saab olema minu omaloodud karjääritee kujundus – see on sammhaaval kulgemine ammuoodatud Waldorfkooli poole.
Altveski vesiveski hoonetekompleksi juurde kuulunud kuivati – 15x30x ca 20 meetrit – on tänase Südamesalu kinnistule rajatav loodus-loovus-holistiline kool, mille keskel on koolipidaja elukondlik ruum ning maantee pool tall koos õues õppimise ruumiga ja jõe pool klassituba.
Nimi
Südamekool tähendab looduses looval moel üldhariduse ning rekreatsiooni ja rehabilitatsiooni pakkumist nii lastele kui täiskasvanutele.
Eesmärk
Südamekool sünnib lähtuvalt sotsiaalsest tellimusest ja kogukonna vajadusest.
Metoodika
Südamekooli rajamiseks on Tartu Ülikooli humanitaaria magister Kati Saara Murutar juurde õppinud pedagoogikat ja projektimaastikul majandamist. Koolipidajal on kunstiharidus (Pärnu Kunstikooli esimene lend + Tallinna kunstiülikooli ettevalmistuskursus), muusikaharidus (Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi muusika, joonestamise ja bioloogia kallak), tantsukoolitus balletistuudios Pärnu teatri Endla juures (Aita Indrikson, Inna Sulg, Mait Agu ja Laine Mägi).
Murutaril ja Aabrami hobulausujad MTÜ-l on nii laste kui täiskasvanute laagrite ja koolituste pidamise kogemust enam kui 30 aastat.
Steiner-holistiline metoodika on Mikk Sarve algatatud õuesõppe analoog. Koostööpartnerid on Waldorfkool, Holistika Instituut, president Kersti Kaljulaidi fond, Alar Krautmanni kool ning rahvusvahelise võrgustikuga
Семейное образование – проект Игоря и Валентины Чапковских – Семейное образование
Südamekool kuulub ühisesse võrgustikku Lilleoru (Ingvar Villido), Adila-Pihali (Urmas Sõõrumaa), Pesa (Ralf Neemlaid) ja Sänna kultuurimõisaga (pk Noor).
Teisalt on olemas koostöine võrgustik Nuiamäe, Juurimaa, Rebala ja Ranna Rantšo kauaste kolleegidega.
Tänaste kolleegidega – eelkõige õppijatega! – reflekteerime ja disainime nende edasisi plaane pidevalt. Uurime Eesti ja kaugemaid kõrgkoole, koostame motivatsioonikirju – ning ongi iga aastaga järjest rohkem päriselt kõrgkooli minejaid. Mis on minu võrratu töövõit – inimesed, kes olid end maha kandnud ning sisenesid klassi uksest, külg ees, lähevad nüüd – ühe sagedasima valikuna – õpetajaks õppima!

4. Teadmiste ajakohastamine
Olin mõnevõrra üllatunud, et õpetaja kvalifikatsiooni portfoolio soovitatakse koostada Chatgpt abiga. Ma teen seda siiski ise.
Nostalgilise meenutusena tuletan meelde, kuidas tellisin eelmise sajandi lõpus Tõnn Sarve raamatumüügifirmast Krisostomus massikommunikatsiooni ja avalike suhete õpikud, tõlkisin neid täitsa ise ja käsitsi ning õpetasin varajase Mainori vapraid ja ilusaid.
Täna on minu klassis projektoripilt arvutist pidevalt seinal, sest me õpime teadmisi ajakohastama:
– Otsime allikaid
– Võrdleme lähtematerjale
– Hoidume vandenõuteooriate ja fabritseeringute uskumisest
OSHO PAKUB HARIDUSE 5 MÕÕDET. HARIDUS PEAB LOOMA „MÄSSAJAID“. MEIE PRAEGUNE SÜSTEEM ON KALLUTATUD KAHE MÕÕTME POOLE: TEADUS JA INFORMATSIOON. ISEGI KUNST JA LOOVUS ON JÄÄNUD TAGAPLAANILE.
Osho on rääkinud haridusest sügavuti mitmetes oma loengutes, eriti kahes raamatus – „Revolution in Education (Shiksha main Kranti)“ ja „Education and Religion (Shiksha aur Dharma)“. Siin on üks tsitaat raamatust:
Kuidas saame jätta selle ühiskonna selliseks, nagu see on? See vajab muutust, see vajab ümberkujunemist. Haridus peab looma „mässajaid“ – inimesi, kes on seest rahulikud, vägivallatud, kuid siiski mässajad, revolutsionäärid.
Ta pakkus välja viis hariduse mõõdet.
Meie haridussüsteem on kallutatud kahe mõõtme poole – teadus ja informatsioon. Isegi kunstile ja loovusele on antud madalam prioriteet, samas kui kahte viimast mõõdet peaaegu eiratakse. Elamise ja suremise kunsti ei peeta kunagi esmatähtsaks. Kuigi me anname tohutu tähtsuse informatsioonile ja teadusele, ei pööra me peaaegu üldse tähelepanu sellele, et arendada lastes võimet suhestuda, naerda, armastada ja mediteerida.
Sellise haridusmudeli kaalumiseks, mis keskendub „inimese täielikule arengule“, vajame suurt muutust oma mõtteviisis ja maailmavaates. Peame vastu võtma uusi võimalusi ja loobuma vanadest harjumustest. See ei ole kindlasti lihtne, kuid võib-olla on see ainus viis päästa iseennast ja meie planeeti.
— Osho, „Revolution in Education #1 (Shiksha mein Kranti)“
Uuendan igal poolaastal õppekavasid, sest minu klassis on kõik õppeained, hetkel maailmas toimuv ning eesti keele ja kirjanduse programm omavahel elulises ja pideva voona muutuvas ühenduses.
Esseekonkursid – Minu Riik, Presidendi mõttetalgud, EOKi ja kõrgkoolide korraldatud tekstiloome üleskutsed on ääretult hea väljund ja motiiv kirjutada. Ise. Roboti abita. Seda enam, et kipume neid konkursse reeglina võitma. Ausalt. Õpetaja neid töid ei puuduta.
Kolleegid olen kaasanud oma õpilaste uurimistöödesse. Sel õppeaastal näiteks tegime 9. klassiga uuringud oma kooli renomee ja olukorra ning meie koolis traditsiooniks saanud minukorraldatud aulatundide kohta – keda soovitakse järgmiseks meie rahva ette.
Kolleege motiveerin õppima nii nende tekste korrigeerides kui nendega koos kõrgkoolides pakutava jälgimine – kus ja millisel alal end täiendada, mida ma tegelikult soovin ja kus seda juurde õppida saab. Ventileerime ja peegeldame.
Minu enese suur armastus, mitmetähenduslikud sõnad on samuti kujunenud meie koolis viraalseks: kas su kaardimängu-äpi ja doktoritöö listis juba see-ja-see sõna on? Nii tore!

5. Uurimusliku lähenemise rakendamine professionaalsuse arendamiseks
Uurimuslikku lähenemist õpetati mulle kui ajakirjaniku eriala humanitaarlasele ülikoolis. Minu magistrikraadi sees on väga palju seiret, analüüsi ja sünteesi, allikate leidmist-võrdlemist ning see on tulnud kasuks nii lapsevanema kui pedagoogina.
Õpilastele otsimise õpetamine on õpetaja parim õpetaja, sest paradoksaalsel kombel ei oska pidevalt telefonis elavad noored otsingumootoreid kasutada. Neid oli mitmekordne põhjus uurimuslikku lähenemisse kaasata, kui heasoovijad pöördusid kuhu vaja, kui uurisime meie inimestega Kennedy, Icke’i, Lakhiani kirjutatud tekste, nende robottõlkeid, toimetasime ja arutlesime.
Vandenõuteooriate jagamise pseudosüüdistuste pareerimiseks kasutab uurimuslikku lähenemist nii teadlane, ajakirjanik, pedagoog kui lavastaja-režissöör. Minu suurim eeskuju oma noortestuudioga MINA OLEN! interdistsiplinaarsete etenduste loomisel on mõistagi olnud Merle Karusoo. Ühtlasi olen õnnelik, et meil on olnud ja tuleb veel koostööd Ene-Liis Semperiga, kelle uuema aja kogupauk „Kus oled sina“ Unibet Arenal vajab ületamist.
Mind on õpetama õpetanud igal võimalikul esseekonkursil osalemine. Noored, kes sisenevad klassiuksest külg ees, punaseks parandatute ja sildistatutena, toibuvad TI võimalusi uurides, koos minuga algallikates surfates – seejärel hakkavad robotite abita kirjutama ning võidavad.
Minu meetod, mida harjutan päevast päeva oma enese tekste ja õppematerjale luues, on viinud õpilased Minu Riik, Presidendi mõttetalgud, Taltech, ROK jpt korraldatud esseekonkurside võitjateks.
Robot teab. Kui arvuti ja telefoniga on mingit teemat otsitud ja uuritud, hakkab dr Google, prof Meta jt järjepidevalt sel teemal soovitusi saatma. Seetõttu on mul tööde taustaks pidevalt Youtube’i dokumentalistika kanalite uusimad sooritused mängimas ning olen permanentses teabevoos, mis Eesti ja muuilma pedagoogikas ja teooriate täiustumises toimub.
www.pragmatiqai.com vajaks professionaalset eestikeelse toimetaja kätt.
Tagasi Kooli e-tunnid on minu töölaual rööbiti süvaprofessionaalide panoraamse valimikuga.
Kuidas kaitsta ennast ja lähedasi petturite eest + Fraud Free Estonia = päris pädev pilt
Rahatarkus + Keskkülade (juristist ema Sigrid ja kaksikud krüpsterid pojad) kogemused = tõde
www.aktiivnetund.ee – õuesõppe materjalid (35 eurot) on inspireerivad.
https://www.aktiivnetund.ee/et/pood/tooted/liikumispaauside-kaardid-vol2?fbclid=IwY2xjawQ6wn5leHRuA2FlbQIxMABicmlkETFLTVdQd1AydVFnN0RHRWFsc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHtYZVXRkWvJcFAWlBXLf8WrJA66Zc4G6i6YYV9vO7KtTydvkfrKBjisUoYFY_aem_dthbyavX3fYI4oItM_pn-g – 15 eurot – viisid koostööni, peame läbirääkimisi mitmetähenduslike sõnade kaartide tootmise asjus + e-turundamine ning äpi loomine.
TLÜ Haridusteaduste Instituut, Eesti Haridustöötajate Liit ja Archimedes on oma uudistega mul tellitud. Samuti saadab värskendusi Ideepank Õpetajajale – FB.
Tagasi Kooli ja TI-Hüppe videoloengud! – juhiksin tähelepanu, et need loengud toimuvad kallitel kolleegidel koolipäeva ajal. Inimesed, me oleme tööl!
„90% õpilastest juba kasutavad tehisaru. Aga kuidas seda teha arukalt? Eesti tipptegijad näitavad, kuidas panevad nemad tehisaru enda kasuks tööle. Võimalusi on lõputult. Vaata videoloengutest, kuidas olla tehisarukas!
E-tunnid on osa TI-Hüppe loengusarjast, mis tutvustab, kuidas tehisaru kasutatakse erinevates valdkondades ning mida tähendab arukas kasutamine. Videoloengud on loodud TI-Hüppe õpilaste programmi raames, mida toetab Targa Tuleviku Fond .“
Inspireerivat motivatsiooni ja väljundit pakuvad konkursid à la „Ootame õpetajaid osalema üle-eestilisel õppematerjalide ja tehisintellekti lahenduste konkursil. Eesmärk on koguda, tunnustada ja levitada kvaliteetseid ainepõhiseid materjale ning praktilisi lahendusi, mis toetavad õpetajate tööd ja õpilaste õppimist tehisaru abil.
Auhinnafond: 10 000 eurot
Toimumise aeg: 2. märts – 30. aprill 2026
Võitjad selguvad mais 2026.
Lisainfo: https://tihupe.ee/konkurss/”
Kas tuleviku õpetaja on tehisaru?
Miks ei saa tehisintellektist head kirjanikku?
Kuidas kasutada tehisintellekti loovalt?
Kuidas panevad tehisintellekti enda kasuks tööle juristid?
Jah, ma vaatan need materjalid läbi. Samas suhtun skepsisega www.coursiv.io kutsungisse õpetajatele, sest ma olen uuriva ja uudishimuliku isendina umbusklikuks koolitunud.
*

Kuidas valin ja kohandan teadlikult tõhusaid õpistrateegiaid, et omandada uusi pädevusi ning suuta eesmärgipäraselt juhtida õppimisega seotud motivatsiooni ja emotsioone?
Meie riigis on palju rohkem erilisi, erivajadustega, erikohtlemist vajavaid isiksusi kui avalikus ruumis kõneldakse. Igas klassis on vähemalt pooled inimesed erilised. Mis tähendab, et mul peab olema igale – eranditult igale – inimesele erinev isiklik sobiv lähenemine.
Äsja tutvusin Tervisetasku uusima podcastiga tuge vajavate noorte kutsevaliku suunamisest
Kuidas valida õige tee pärast põhikooli? | TerviseTasku
Tänu sellele, et olen kirjanik ja ajakirjanik 30aastase õpetaja-õppejõu kogemusega, on minu eesti keele ja kirjanduse õppematerjalid on loodud lähtudes
pedagoogilisest
elulisest
humaansest
humanitaarsest
filosoofilisest-teoloogilisest
sotsiaalsest tellimusest.
Teiste autorite tekstidest õppevahendite loomisel on filoloogia-filosoofia magistrile abiks olnud kauane (keele)toimetaja kogemus Murutaride kirjastuses Elmatar – tänane tellimuspõhine kirjastus Heli Raamat.
Õppetekstid peavad silmas
– üldhariduskoolide õppekava 7.-12. klassidele
– täiskasvanud õppijate vajadust kontsentraadi järele, kuna ennast jagatakse kooli-pere-töö vahel
– ametikooli õpilaste erinevat taset, huvisuunda ja praktilist vaatenurka
– teistest rahvustest õppijate soovi seostada eesti keele omandamine meie ja maailma kultuuriloo ja tänapäevaga
– tõsiasja, et inimesel pole enam aega lugeda – heal juhul vaadatakse kohustusliku kirjanduse teoste põhjal loodud filme
– nii üldharidus, ametiõppijate kui teistest keele ja kultuuri ruumidest pärit inimeste – neist enamus kõrgharidusega professionaalid! – vajadust seostada keel ja kirjandus ajaloo-mõtteloo-kultuuriloo-tunnetuse ja teoloogiaga
– interdistsiplinaarset holistilist tervikpilti – teemade-tekstide-ülesannete tihedat praktilist põimumist teiste teadusharude ja õppeainetega.
www.aabramihobulausujad.ee – Kati lood ja laulud
Murutari materjalide rühmad:
1. Autentsed originaaltekstid teemade ja autorite seostamise-põimimise põhjal –
sobivad lugemiseks, foneetika harjutamiseks ning dialoogi arendamiseks nii individuaal- kui rühmatundides
2. Tekstidest loodud keeleülesanded – kirjavahemärgid, kokku-lahkukirjutamine
kirjandusülesanded – küsimused kirjalikuks vastamiseks
kutse õpilasele esseed kirjutama
3. Teiste autorite tekstid lugemiseks-toimetamiseks sisu- ja keeleülesannetena.
Tekstid arvestavad muu hulgas ka 21. sajandi õppurite erilisuse ja erivajadustega.
Õppematerjalide abil on suurepäraseid tulemusi saavutatud nii 9. ja 12. klassi lõpu- ja riigieksamil kui keeltekooli B2/C1/C2 tasemeeksamitel.
Õpilased on andnud ideid ja inspiratsiooni ning see kogumik täieneb 2025. aasta jõuludeni.
Kehtna KHK ja Rapla TG initsiatiivil on materjalid väljaandmisel 6osalise raamatusarjana, mille iga raamatu 1. osas on autoritekstid, 2. osas need tekstid keele ja kirjanduse ülesannetena ning 3. osas teiste autorite tekstid keele-kirjanduse ülesannetena.

https://www.youtube.com/@katimurutar2280/videos
Murutari metoodika on mõeldud pidevaks õnnestavaks keele, mõtteloo ning selle kirjandusliku-kunstilise väljenduse omandamiseks. Soovin kutsuda õppijad vabadel hetkedel rõõmsa elevusega tekstidesse – mänguliselt ja elamuslikult avastama ning edasi mõtlema. Aga ka ise kirjutamiseks julgustust koguma ja kogema.
Olen kirjutanud õppematerjalid, mis lähtuvad eesti keele ja kirjanduse õppekavadest. Hõlman kohustuliku kirjanduse ja eesti keele kursused eesmärgiga õpetada mõtlemist, tervikpilti ja enese väljendamist võimalikult väheste kirjavigadega.
„Minu materjalid on Moodle’is minu sahtlis ja iga klassi sahtlis.
Sinna viivad Tahvlisse pandud lingid – Tahvel on päevik – jälgige!!!
Minu sahtlis on pidevalt üleval kõik materjalid.
Võtit ma õpilaste eest ei peida – nad ei võta endalt lahendamise ning pärast kontrollimise rõõmu,“ räägin mina oma inimestele, kellel on paraku ning paratamatult ülipalju puudumisi.
„Sinu kursuse sahtlisse panen igal nädalal ühe kirjanduse ja ühe eesti keele ülesande. Eesti keele ülesannetele lisaks saad lugeda opiq.ee keskkonnas olevat vastavat materjali.
Hindamiseks tagasi soovin õppematerjalide lõpus olevate küsimuste vastuseid: täislausega, vähemalt 50 – soovitavalt 100 sõna.
Neist vastustest näen õpilase tervikpildi kujunemist ja kirjaoskuse arenemist ning riigieksam saab olema lihtne ja ilus ühissooritus.
Igal nädalal panen pärast tähtaja kukkumist ülesannete juurde võtme. See on enesekontrolliks. Sa õpid enda jaoks!
NB! Palun ära satu tähtaja pärast paanikasse – teed siis, kui päriselt saad – me ei ole siia kogunenud üksteise vägistamiseks: kui teed omas tempos, teed väga hästi!
Hinnete saamiseks kirjutad igas kuus ühe – trimestris kolm – kirjandit. Tead küll: pealkiri – sissejuhatus – teemaarendus (sinu mõtted, näited elust, tsitaadid) – lõppsõna.
Riigieksamil oodatakse arutlevaks kirjandiks vähemalt 400 õigesti kirjutatud sõna. Üht ja sama mõtet me ei keeruta ja tühjuses ei vahuta – oleme arukad isiksused!
NB! Kui mõni kirjanditeema ei kõneta üldse või on mingid isiklikud probleemid, mis takistavad selle teemaga tegelemast, vali asemele kas oma vaba teema või midagi õppematerjalide valimikust.
Käe ja meele soojas hoidmiseks soovitan blogi pidada. Eelkõige iseenda jaoks: see on inventuur, teraapia, ekspressioon – ja kõik teised toredad võõrsõnad.
Paljude kaunite kohtumisteni!
Olen alati inimese poolt.“
Väga soovitan kolleegidel silm peal hoida Tartu Ülikooli pakutaval:

Kestliku arengu keskuse arutelul räägitakse, kas haridus muudab käitumist | Tartu Ülikool

Ja taaskord tänan oma noortestuudio MINA OLEN! noori – ülirasketest kodudest, enamus erilised – kellega koos loodud näidendid-dekoratsioonid-lavastused on mu seni võimsaim õpetajaks õpetaja.

Kuidas lähenen raskustele-probleemidele eri vaatenurkadest, otsin neile loovaid ja tõhusaid lahendusi ning rakendan uudseid lähenemisviise, meetodeid ja materjale olles valmis toime tulema ebakindluse ja eksimise võimalusega.
1. Improviseeritud etteütlused on parim moodus keskendumisraskuste, hüperaktiivsuse, ärevuse ja depressiooni puhul on parim noorte koondamiseks.

Samuti on abiks ühine tegevus õues – võtame koolibussi, sõidame Mukri rabasse arutlema ja kirjutama ning teeme osa tunde pargis või töökojas.

2. Aulatunnid on parim moodus kogu koolipere ühendamiseks, info saamiseks otseallikast ning eneseväärikuse tõstmiseks. Kujundasin meie kolledžis aulatundide formaadi, millest on saanud õpilasi ja õpetajaid perioodiliselt kokku toov traditsioon.
https://www.youtube.com/watch?v=RSPj80orvCY – Alar Karis
https://www.youtube.com/watch?v=MVs1Qb2MkJ0&pp=0gcJCdkKAYcqIYzv – Urmas Viilma
https://www.youtube.com/watch?v=WLB2YG2DA0g Marina Kaljurand
https://www.youtube.com/watch?v=8SxD57KHFvM&t=251s mops Botsu ja Emerson

3. Praktiliste, loov- ja uurimistööde juhendamine hoiab õpetajat ärksa ja märksana – mul ei ole mingit võimalust stagneeruda ega maha käia, sest minu juhendatavate õpilastööde temaatika on seinast seina: uurimus meie kooli kohta, tekstiilikunst pükste paikamisest moedisainini, peapaelte traditsioonist auto värvimiseni, tantsukunstist kelleks-tahan-saada identiteedi uperpallideni, vineerivabrikust migreenitemaatikani, bassikõlari meisterdamisest lühifilmini, külapoe müüja argipäevast karjäärini vineerivabrikus – ma ise õpin nende väljakutsete puhul ülipalju. Ka kompromisside leidmist – aulatundide järgmiste külaliste ülekoolilise soov-uurimuse puhul oli ülekaalukal esikohal Kris Kärner, siis tükk tühja maad ja Anne Veski. Kooli juhtkonda ei vaimustanud hr Kärneri saabumine kolledžisse. Esitasime oma rahva poolt ankeeti kirjutatud küsimused noorpoliitik-ohvitserile Südamekoolis.

Õppijate tundmaõppimine
Tänu sellele, et õpetan eesti keelt – ning sellega külgnevat kirjandust-religiooni-filosoofiat-ühiskonnataju-jne – on õpilastega tuttavaks saamine üsnagi lihtne. Kasuks tuleb ka lasterikkus, pikaajaline laste- ja noortelaagrite juhatamine ning tõsiasi, et tänu Youtube’i kanalile on paljud tulijad Murutari metoodikaga juba tuttavad.
Teatakse, et meil on piirduta ega liialdata koltunud lehtedelt tolmu maha pühkimisega – meie keeleõpe on tihedalt seotud elu enesega ning materjale valides ja juurde luues on olulisim kriteerium: mis neid konkreetseid inimesi huvitab ja kõnetab.
Traditsiooniliselt ja loogiliselt on õppurite esimene kirjutamine teemal „Mina“, mille eel ennast tutvustades nö skänneerin uusi inimesi. Reeglina sean uustulnukate ette õppevahendi teksti ülesehituse kohta – pealkiri-sissejuhatus-teemaarendus-lõppsõna, teate küll – ning palun tekstis kirjeldada oma peret ja päritolu, huvisid ja saavutusi.
Reeglina kujuneb meil üsna kohe usalduslik õhkkond: tulijad kirjutavad sageli oma taustast jutustades ka diagnoosidest, kodustest probleemidest – palju valu seoses sõltuvuste, kärgperede ja vägivallaga. Üsna kohe tuleb meil jutuks ka koolikiusamine, sellest ja muudest asjaoludest tingitud traumad – ning ülima huviga uurin ka noorte hobisid, millest uusi õppematerjale luua, et keeleõpe neile südame ligi tuua.
Lisaks oma materjalide ja ühiste improvisatsioonide sooritamisele teeme täismeestega sekka mängulisi haake – mis siis, et lapsik, väga inspireeriv ja naljakalt armas on:
https://toolehedlastele.ee/oppepood/asner/?fbclid=IwY2xjawQ9cMdleHRuA2FlbQIxMABicmlkETFLTVdQd1AydVFnN0RHRWFsc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHnlbhIwiB52-3WqTUsiaIj9aFIOmHtMDLO0Z4jzpuSXa26RY03PGbmykXGf7_aem_-is-CINF4HrLwtlHdIuN-A
Näide kolleegide toetamisest – mõnel juhul kirjeldan sotsiaalpedagoog Gerli Sarapuule, mida olen teada saanud – teatud probleemide ja teemadega peab sügavuti tegelema (ka) tema ning jagan kuuldut-loetut delikaatselt ja taktitundeliselt kaastöötajaga. Jagades temaga sageli ka avastusi võõrsilt – olgu teemaks õuesõpe või looduse kaasamine diagnoosiga inimeste maharahustamiseks.
https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2024-01/RAKE_VIPS_raport_ISBN.pdf
Näide kolleegide toetamisest – eripedagoog Katrin Polli saab minult pidevaid tähelepanekuid ja ettepanekuid. Kaasa arvatud idee minna koos tema ja Ljudmila Aasamäega sotsiaalministeeriumi juures koolitatavaks vipsiks õppima – väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised on meil käsil 24/7 ning viieliikmelise vips-rühma moodustamine on vägagi ahvatlev. Tasakaalustuseks kõutšide-gurude turule midagi mõõdetavat ja konkreetset.
https://www.riigiteataja.ee/akt/109042026008

Suhete loomine, keskkonna kujundamine ja õppijatest hoolimine
Tunnusmärk sellest, et õpilastega on suhete loomine õnnestunud, on lihtne: nad ei lähe ära. Kui klassiruumis õnnestub vähegi lauad seada nii, et inimesed ei istu nagu rongis ainiti üksteisele kuklasse vahtides rivis, vaid kasvõi osaliselt ringis, siis seesuguseid väikseid paigutusnippe kasutagemgi – ringis on kõik võrdsed.
Kui isiksuste vastu tõeliselt huvi tunda, nende kirjutatut analüüsida, mitte punaseks lõhkuda, rahunevad reeglipäraselt üsna katkised inimesed üsna kiiresti. Tekib usaldus ja avastatakse: siin ruumis loetakse mõtteid, mitte vigu. Ennast kirjaoskamatuteks arvanud inimesed avanevad esseekonkursside võitjateks.
Valge varjupaik on sobivaim kujund ideaali kohta, mis kool olema peaks. Rahunev ja tervenev inimene avastab sõbralike piltide, kõnetavate õppematerjalide-tabelite keskel oma võimed ja väärtuse. Nii seavad seni lukus ja blokis olnud erinevas eas õppijad sammhaaval oma sihi selgemaks ja perspektiivi kaugemale: ah-ma-niisama suhtumisest kujuneb igal aastal üha arvukamalt kõrgkoolidesse minemisi.
Tõestus selle kohta, et suhete loomine ja keskkonna kujundamine on õnnestunud nii, et õppijad tajuvad – neist hoolitakse! – on nende esimeseks valikuks osutumine praktilisted, loov- ja uurimistööde juhendajana. Olen igal aastal vähemalt kümmet inimest juhendanud mitmetähenduslike sõnade, koolikiusamise, akende vahetamise, auto värvimise, migreeni, identiteeditemaatika, keskkonnahoiu, tantsimise ja tekstiilikunsti teemal. Meil on formaalsete ärategemiste asemel kujunenud seesugused süvenemised teemasse ja iseenesesse, et teemade uurimine viib eneseteostuse, elukutse ja kõrghariduse võimaluste leidmiseni.
Olen õpilaste soovil ja otsesest elulisest vajadusest tingituna neile teejuhiks nii praktika- kui ka töökohtade leidmisel. Mitte ainult CV, motivatsioonikirja ja liftikõne kirjutamise tasemel – ka enese esitlemise ettekandmine peab pelguse ja krambi tagant valla pääsema. Harjutame.
Mul on pandeemia ajast saadik CV-keskuses oma enese isik kirjas – tänu sellele saabuvad pidevad pakkumised, millest hargnevad sissevaatamised kodulehtedess. Üsna iga päev jäädvustan kutsungid, mis meie erinevate erialade inimestele sobivad ning hoiame seeläbi kätt sõna otseses mõttes pulsil.
https://oigusbyroo.eu/kool.html?fbclid=IwY2xjawQ8foFleHRuA2FlbQIxMQBicmlkETFLTVdQd1AydVFnN0RHRWFsc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHh89ExRNTv0kHRPrD3H-akV0I21gPHtD90cBGXibPQC2zg9Pfw7RE9iqJo_F_aem_oH6K3cCHFLrnx97KIYsAfw
Õpetamise kavandamine ja õpetamine
Filoloogia magistrina Tartu (Riiklikku) Ülikooli lõpetades ei olnud ma isiksusena valmis õpetajaks saama ning teostasin ennast eraettevõtjast ajakirjanikuna – esmalt FIE nr 7 ning edasi juba oma firma pakutud teenusena ajalehtedele-ajakirjadele ning tele- ja raadiojaamadele.
Kõigeväeline kavandas minu õpetamise õpetajaks läbi küpsetamise viie lapse emana – ilma, et mul olnuks traditsioonilist peret ja sellega kaasnevat baasi ja kogemust lapsepõlvest.
Koos 21. sajandiga saabusid minu õuele nii Lius, Kummas kui Altveskil sõna otseses mõttes isetekkelised lastelaagrid. Vanemad tõid ja jätsid ning eriti keeruliste perede noored – paljud neist mitmesuguste erivajadustega sisuliselt elasid suvede kaupa meie juures. Sain teada, kuidas erinevaid inimesi kohelda ja õpetada – parim käivitaja ja väljund on paarkümmend aastat olnud ühisloominguliste tekstide põimimine lavastusteks, lavastamine ja tantsude loomine, dekoratsioonide valmistamine ja oma sõnumi esitamine näideldes.
Kroonviirus lõpetas kultuurikeskuse ja noortestuudio õnneks ajal, mil pesakond oli just suureks kasvanud ja teele saadetud ning pärast hingetõmbeaega kiriku juures ja riigimetsas läksin õpetajana tööle, õppides õpetamist tegelike inimeste ja olukordade keskel.
Töötasin välja oma metoodika, mis ühendab tänapäeva ja klassika, õppekavad ja õpilaste huvid ning avastasin tohutu rõõmuga, et see töötab. Läbisin suure huvi ja osavõtlikkusega pedagoogilise täienduse – armas ja naiivne noorukeste neidude seltskond jagas teoreetilisi näpunäiteid. Üks aasta pedagoogika kaugõpet Tallinna Ülikoolis oli ühtlasi mu enesejagamise võimaluse piir – olen meie kolledži ainus eesti keele ja kirjanduse õpetaja.
Sealsamas Tallinna Ülikoolis olen läbinud ka ühe aasta õpet teraapialoomade rakendamise alal – läksin põhiliselt hobuste asjus, aga sain rohkem lugemis-maandus-teraapiakoerte teemal koolituse. Tänu sellele on mu kõrval teadlikult ja oskuslikult händeldatud prantsuse buldog Delfiin, kes on ruumiloomise ja rahunemise, keskendumise ja loomingulisuse võti.
Olen saanud põhjaliku ülevaate steinerpedagoogikast, kuna mu oma lapsed – Reti ja Aleksander – on lõpetanud Tartu Waldorf-kooli. Ühtlasi olen läbi töötanud mitukümmend Steineri jt teejuhtide raamatut.
Rapla kogukond ootab juba mitu aastat tiksuva tuumikuna Waldorf-kooli, millele ei ole leitud ruume ega juhti. Mina õpetan. Ja loen-kuulan-vaatan teadmisi üha juurde. Tahaksin end täiendada ka montessoripedagoogika alal – ja teengi seda omal käel – ent ametliku Maria Montessori Instituudi kaheaastase juhendajaõppe hind on 11500 eurot.

UUS! AMI 3-6 juhendajakoolitus

Üks tund
Minu õpetamismeetod sündis koos Tammsaarega. Võtsin 5+ aastat tagasi õpetajana tööle asudes ette kooliprogrammi, reastasin autorid ja teemad… ja alustasin oma õppevahendite kirjutamist. Teemade ümber põimuvad kõigi kontinentide ja ajastute autorid.
Tänaseks olen rõõmuga avastanud, et uute õpilastega jälle ja taas ja uuesti nende materjalide juurde tagasi pöördudes olen sama õhinal üllatunud nagu erinevas küpsuses sama autori juurde tagasi pöördudes.
Seega ei ohusta kirjanikust õpetajat rutiin – kontrollitud.
See on oluline, sest õpilaste väitel aitab olulisel määral hõlpsamini õppida ja kooliskäimist nautida see, et Murutar on stänap-komedista-fäšonista.
Üks tund on õnnestunud siis, kui kõik osapooled on äratatud ja säratatud – õpetajapreilil peab ka olema huvitav – temagi peab õppima. Ja õpib ka. Lusti ja tänuga: selleks, et ViisMiinustPuuLuup eurolaulust aru saada, tõlkisime kogenud inimestega – õpilastega – laulusõnad silp- ja väljendhaaval ära.
Märgilisel kombel aitas just koolipreilile värgi selgitamine mitmed asjatundjad-teismelised puhta lehe pööramisele ning nad on kasti ja-või kongi asemel kõrgkoolis. Olen õnnelik – ehkki heasoovijad pöördusid ministeeriumi ja meedia poole: nad seal propageerivad narkootikume… Sain tänu sellele seigale teada, kui palju on toetajaid ning kui avali on elu teise poole kujundamine Õpetajana.

4,948 views Feb 21, 2024
(neist) narkootikumidest ei tea me (küll) midagi Autorid: korea, kohver, lancelot, päevakoer, Marko Veisson, Ramo Teder, Kim Wennerström SÕNAD: Me pole narkomaanid pole midagi teind kleidid meie seljas on prügikasti leid politseikroonika ja suvilas on reid ainus kott mis laual on roheline lay’s me pole narkomaanid pole midagi teind kleidid meie seljas on prügikasti leid politseikroonika ja suvilas on reid vormis mehed külas mul on väga okei uuuu kuula nüüd seda saab huugama ära meid kuulda on täna a see kott vii ära ma ei tea narkootikume, limpsi tean ja siidrit vahet ma ei suudaks teha vitamiinil spiidil uuuu kuula nüüd seda saab huugama ära meid kuulda on täna a see kott vii ära pilvikud ja šampinjonid – kus on teie niidid? käivitate minu keha nagu köögipliidi pardikesed väikesed, kuid moonid on nii pikad mõnuaineid väldime, las seda teevad rikkad kohal varahommikul ja kirevad kui kikkad ära viisid kommid mul need kurva näoga plikad mõnuaineid väldime vaid sest me pole rikkad tarekese tagatoas on laual ainult IPA-d prillid on pupilli.. eino pulli pärast ikka läbi näevad kõigest need, kes jõudnud esiritta ole vait ja ma pole teind kuigi ümber minu aint on see tants vaid siin käind jeaa ole vait ja ma pole näind kuigi ümber minu aint on see tants vaid siin käind jeaa uuuu kuula nüüd seda saab huugama ära meid kuulda on täna a see kott vii ära ma ei tea narkootikume, limpsi tean ja siidrit vahet ma ei suudaks teha vitamiinil spiidil uuuu kuula nüüd seda saab huugama ära meid kuulda on täna a see kott vii ära pilvikud ja šampinjonid – kus on teie niidid? käivitate minu keha nagu köögipliidi. Eesti 2023

Üks õppeperiood
Meie kolledži perioodid on rikastatud elu enese poolt.
Olen osalenud kolmel haridusministeeriumi korraldatud ainekavade koostamise-kohendamise-jne seminaril, kus on üksmeelselt leitud, et kui me eesti keeles õpime ja õpetame, siis eraldi lõimimise tunde tarvis ei ole.
Küll aga lõimib iga õppeperiood meie õppematerjalide valikusse uusi teemasid siit- ja sealtpoolt ilmaruumi.
Mitte ükski õppeperiood ei ole olnud ega saa olema järgnevaga sarnane, kuivõrd mõnel aastal pälvib õppijate tähelepanu sõda – teisel komeet – kolmandal globaalne korruptsioon.
Eksistentsialismi apostel, sõjalendur Exupery on oma sõnumiga igal õppeperioodil isemoodi ajakajaline ja kõnetav – ma ise saan üha klaarimalt aru, miks ta on olnud prof Asser Murutari piibel ja akad Ülo Vooglaiu absoluutne lemmik.

Hamleti ja Sassi ühendamine sündis koos hr Henno uue raamatuga ning ühtlasi sündis sellest ka perevägivallavastase liikumise eestkõneleja peatükk minu enese teoses „12 inglit“.

Kooliprogrammis kohustuslik Mati Unt ning hiljuti Maarjamaast üle veerenud tühistamislaine – aga ka maestro Talviku lahkumine – inspireeris Matide õppevahendi.

Nimepäevaderikas rahvakalender ning meie ja naabrite kultuurimaastik on koondatud Tõniste ja Antonite näitel – olemas on Mihklid ja Kadrid, Maarjad ja Toomad ning Peetrite kõrvale tulemas Friedrich-Priidud ja Katarinad.

Majanduskriis ja ületarbimine koos painava wannabe-mentaliteediga pluss Juhan Smuuli tühistamine tekitas põimingu.

Vajadus üht paljudest kirjutamiskrampi ja vigadetegemise ärevust kogevat õppijat järjele aidata tõi kaas koostöö, millest sündis tingimusteta armastuse tekst.

Arusaadavatel põhjustel on idanaabri soorituste tõttu olnud keeruline vene kirjandust ja kultuuri serveerida – mina olen seda teinud läbi mitmekihiliste seoste ja ja huumori – sedasi.

Töökava
„Üllata mind!“ ütles üksildane melanhoolne toidukriitik kogupereanimas „Ratatouille“.
Me ei pea 21. sajandil seda isegi lausuma – kusjuures paratamatult on üllatused siit nurgast ja sealt nurgast keskpõrandale kokku.
Saades jaole koolikiusamisele vaatan koos täismeestega multifilmi „Kingitus kõige nõrgemale“ ning nokitsen nii täitsamehe kui ohvriga koos vastavat õppematerjali.

Võtsin vastu koolinoorte väljakutse lisaks ERR emakeelepäeva etteütlusele ka ise neid koostada – selline sai.

Tajudes klassitoas valulikku ehmatust Gameboy Tetrise lahkumise puhul kirjutasime koos:

Töökava koostades ei saanud ma ette aimata, et üks pikalt algkooli lõpetama jäänud noormees küsib minu tunnis laulupidu vaadates esmakordselt Tõnis Mägi esinemist nähes – !!! – kas Tõnis Mägi on tema sugulane.

Misjärel ühendasime omamaise Rummu Jüri ja Robin Hoodi „Viimse reliikviaga“.

Gailit-Valsberg-jt hipid hakkasid õpilaste huvist ja küsimustest lähtudes koos kõlama.

Tunnikava
Me kohtume enamvähem kõigi õppijatega neljal akadeemisel tunnil nädalas. Sissejuhatus metoodikasse, mida kolleegid on nimetanud mahekeeleõppeks, on enamasti loogiline.

Loogiline on ka üleriigiliste normide ja vormidega tutvumine. Lageraiutud siili näitel.

Edasi hakkavad ajad ja inimesed meie tunnikava koosloomeliselt üles ehitama – õppekavas ettenähtuga patsiks punutuna. On juhtunud, et ühes klassis on keskmisest enam neid, kes on olnud nartsissistide ohvrid. See ei ole ime, kuna lõhutud hingesid, kes kõigile ja kõigele ohtlike fassaadidena ringi mürgeldavad, on statistilistel andmetel üha rohkem.
Otsisime õppijatega koos lähtematerjalid – koos reastasime ja komponeerisime. Sündinud tekstist tegin keeleõppimise vahendi, mille kasutamise käigus veendun taas ja taas: mis kõnetab, see kinnistub.
Roos on kannike – asotsieerub kõik-roosid-ma-kingiksin-sulle + Mont Martre’iga.

Roos on liilia – uuematele põlvkondadele tuleb nii Verdit kui „La Traviatat“ üsna rohujuuretasandil tutvustada.

Roos on roos – see on psühhoanalüütikute mudelväljend.

Roos on nartsiss – ja siit me läbi antiigi tänaste despootideni jõuamegi.

Samavõrd, kui eesti keel on suveniirne butiigitoode, mida valdab heal juhul poolteist miljonit inimest maailmas, on ka raamatute lugemine kolinud telefoni või kaduvikku. Heal juhul loetakse… inglise keeles. Et tänaste teismelistega ühendusse saada, õppigem nende keelt:

Ka siis, kui püsid nii õpetaja kui oma hõimu esiemana uue eesti keele ja slängiga järje peal, tuleb siiski leppida tõsiasjaga, et ka intellektuaalidel voolab aeg nii kiiresti käest, et raamatutest on saanud ja jäänud kodukujunduse ja soojustamise vahend.

Töölehed
Nii mu esimene, Anton Hanseni teemaline kui ka järgnevad on üles ehitatud lõpueksamitel noori ees ootavate tekstide ja ülesannetega analoogse loogika järgi. Lugemisülesandeks muutub tööleht siis, kui oleme kirjavahemärgid pannud ja liitsõnad ühendanud.
Just alljärgneva tekstiga avastasin enda jaoks, kui palju mitmetähenduslikke sõnu on eesti keeles – tänaseks on neid kogutud ja keeleõppimise mänguks vormitud 30 lehekülge!
Küsimustele vastamine drillib funktsionaalset lugemist, võõrsõnade leidmine ja sünonüümide leidmine aitab mitte käituda Kärna Ärnidena, kes küll teavad, aga nurikasutavad võõr- ja laensõnu.
Ja me kirjutame. Päriselt ka igas tunnis kirjutame käsitsi teksti. Eranditult iga kohtumine tähendab kirjutamist, et tekitada ja alal hoida käekiri ning selleks vajalikud lihased. Pöidlapõlvkond, seilasime, teame!
Tammsaare eestlaste püha motivatsiooni põlistaja

1) Pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) Vasta teksti lõpus olevatele küsimustele 3) Kirjuta eestlaste pühast motivatsioonist oma vaatenurk
4) Leia tekstist mitmetähenduslikud sõnad 5) Leia ja seleta võõrsõnad

Anton Hansen Tammsaare on läbi sajandite kõige loetum eesti keelne kirjanik. Tema teoseid on ka lavastusteks ja filmideks loodud määral milleni isegi Kivirähal on pikk tee minna. Kirjandus klassikuks saamise eeldus on üld rahvalikult olulistel teemadel kirjutamine seda võrd paljusid rahva kihte teemasid ja valusid kirjeldades et iga lugeja tunneb ennast ära.
Tammsaare tõrge saab olla tingitud sellest et ta on kohustuslik ning suur meistri lugusid peab lugema liiga noorena. Kuni puudub kogemus ja isiklik seos ei kõneta vaid peletab paksud raamatud pikad filosoofilised heietused võõrad mured ei huvita!
Elu kogemuse lisandudes hakkab huvitama. Pruugib olla ise rutiinset füüsilist tööd rüganud ja mõistad mida talusid paljude põlv kondade talu pojad ning nende sulased ja hobused naistest rääkimata.
Saame oma hellitatuses aru et poode kust toitu ja riideid osta hängida ja tšillida päriselt ka üldse ei olnud. Toit kasvatati rõivad õmmeldi ja kooti kodus. Selleks et talus kui väikeses majandus üksuses oleks rohkem töö jõudu sünnitasid naised reeglina igal aastal järgmise lapse. Järglased karjatasid loomi alates sellest kui kaela kandsid ja käisid koolis nii palju kui võimalik. Laste rikkus tagas selle et keegi neist tahtis ja suutis maja pidamist edasi viia. Õrna kondiga kaunis hinged läksid linna mille kiusatused ja pahelisus rikkus nende hinge rahu ja tervise.
Tammsaare Tõe ja õiguse erinevad osad kirjeldavad armastust ja abielu moraali ja unistusi nii Vargamäel kui Tallinnas. Haiget said nii need kes end vigaseks töötasid või sünnitasid kui need kes 25 aastaks vene kroonusse võeti või lausa sõtta saadeti.
Pettunud olid isad kelle pojad ei tahtnud nende ees kujul talu pidada ning õnnetud olid emad kelle tütred läksid mehele minnes oma veime vakaga teistesse taludesse töö loomadeks ja sünnitus masinateks.
Kes siin armastusest küsis kui üks naine ei pidanud vastu tuli teine võtta mis siis et pärast Krõõda surma Mari kosinud Andres põhjustas sellega Jussi enese tapu.
Talu ja pere põld ja loomad laste elu jõud ja tervis oli oluline.
Keegi siiski küsis armastusest Tammsaare ise.
Tee tööd ja näe vaeva siis tuleb armastus!
Küpses eas kaasa mõtlejad mõistavad koos Tammsaarega et nii ongi sest armastust on mitme sugust. Tööga tuleb suure tähega Armastus ise enda oma kodu ja maa ning pere vastu.
Nii on see siin ilmas ikka seatud.
See on sõna meistri lemmik väljend kui ta jälgib Kõrboja pere mehe põhja maiseid armu draamasid või Põrgu põhja uue vana pagana tahtmist õndsaks saada. Selge see et nagu Hemingway või Undset jutustab ka Tammsaare oma enese lugu.
Ta teeb seda aga nii võrd mõistval ja andestaval moel et mitte üheski tema teoses ei ole klaarimist kätte maksu ega hinnanguid. Tammsaare ei ütle et üle määra rassivad maa mehed on paha tihti julmad või rahast ja mugavusest pimestatud linna naised on kerglased. Ta kirjeldab nii et kõik on selge mitte keegi ega miski pole üheselt must valge. Seega pole trüki tööliste vaev täht haaval tuhandeid lehe külgi ladudes olnud asjatu ega paberi puud tühja raisatud.
Nende raamatute juurde pöördutakse üha tagasi kuna nad on eestlaste portree.
Nad näevad meid läbi ehkki on kirjutatud ammu enne meid.
Kirjutatud on sügavalt nagu Oskar Loorits või Uku Masingki meid raku tasandini lahti on harutanud ja meie depressiivselt töökat olemust arutanud.
Mõtestatud töö on see mis eestlase püha motivatsiooni püsti hoiab. Põllud pikemaks
majad tuba haaval suuremaks lapsi juurde ja kari arvukamaks!
Kord kuus kõrtsi kord nädalas kirikusse kord aastas linna ja töötame aga edasi.
21 sajandil kogunevad punkarid ja teised vaba meelsed Tallinnas Tammsaare monumendi juurde. Ta on oma sugune aus ja arukas mees.
Pere konnad sõidavad suviti Anton Hanseni talu maile kus ta omal ajal tuberkuloosi trotsides oma askeetlikus kambris kirjutas. Vargamäel lavastatakse igal aastal mõni suur vaimu lugu mis tundub iga kord nagu täiesti uus.
Igas linnas on Tammsaare tänav ilmselt selle pärast et ta on seda võrd tundlik eestlase hinge insener. Sisu ja pinge saavutamiseks polnud tal vaja Juhan Smuuli kombel merele ega Lennart Meri moodi Siberisse sõita. Ei läinud ta koos Tuglasega kuhugi Pariisi ka. Kõik mis teda päriselt huvitas oli siin samas kodu külas ja tänavas üdini tuttav ja oma.
Mis moodi õpetada geeniuse romaanide härra Mauruseid ja ahneid Köögertale tänases päevas? Kool meistrid ja rikkurid on noortele tuttavad tänagi. Põllu harimine karja kasvatus käsitsi metsa tegu ja kuivenduseks maade kraavitamine kanga kudumine ning viina ja õlle ise pruulimine võivad praegu näida ürg aegsete oskustena. Tegelikult oleme Igor Mangi ja analüütikute arvamusel tagasi teel Vargamäele. Nii saab taas olema.
Planeet on tühjaks tarbitud ja kesk kond äärmuseni kurnatud tagasi juurte juurde õppides saab ellu jääjate piibliks Tõde ja õigus. Seal on kirjas kuidas tulla toime hukas nooruse lese põlve taudide ja kiskjate välis vaenlaste ja vastiku naabriga.
See kõik on olnud ning kordub taas üha uuena. Uus on hästi ununenud vana tänu millele eestlased kestavadki.

1. Milliseid Tammsaare teoseid oled lugenud?
2. Missuguseid Tammsaare-ainetel filme oled näinud?
3. Kuidas on teisenenud Sinu suhtumine Tammsaare tekstidesse võrreldes teismeliseeaga?

Õppematerjalid
Tere tulemast minu Youtube’i – aga ka tegelikku tuppa! Nii klassi- kui kodusesse töötuppa.
Siinkohal esitlen oma õppematerjalidest üht, mis on mulle eriliselt armas ning mida järgmiste õppijatega igal aastal ja korral üsna uuena järgmistel tasanditel kogen.
Esiteks on meil libahuntide tühistamise ja surnuks solvamise-sõimamise maailmameistrivõistluste aeg. Teiseks on Kitzbergi-kirjeldatud mammonakultuse ja samas turbo-vaesumise ajastu. Kolmandaks elan 90 meetri kaugusel põlisest tallilakast, kus Lydia Auster kirjutas balleti „Tiina“ ja tema südamesõber Aram Hatšaturjan kõrval olevast saekaatrist inspireeritud „Mõõkade tantsu“. Ühes hingamine ja tajude kattumine on ilmne.
Ülim õnn oli Lydia ja Arami, Tiina jne lugu kuulda otseallikast: Märjamaa kehalise kasvatuse õpetajanna tuli ja kõneles, mida tema vanaema nägi ja kaasa tegi. Mul on au!
Neljandaks ühendasin maad ja rahvad täiendavalt sedasi, et põimisin õppematerjalisse üle käopesa lendamise kui iseolemise mahasurumise tippteose.
Libahunt lendas üle käopesa sedasi:

Liba hunt lendas üle käo pesa

2) Pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) Vasta küsimustele 3) Kirjuta oma suhtest libahundi teemaga

Kari ei kannata erinevaid isendeid. Inim kari võõrastab ja tõrjub just tugevamaid isiksusi. Tajudes kelleski hõlmamatut väge mis ähvardab kogu konna kenad keskmised plaanid puu taha puhuda nimetab inim kari hirmutavalt ilusa isendi liba hundiks. Saadab nõiana tule riidale või rakendab hullu majas temaga lobotoomiat.
Köndistatud aju ja tajuga bio roboteid toodab nii palju kannatanud pärisorjusest võrsunud linna džungel kui kool.
Raami mutriteks ette antud mustrisse maad ligi tasa hilju!
Katkine kasvatab katkise nii vormitaksegi sajandeid ja millenniume süvenevalt ühtlast bio massi. Esimesed heidetakse tagumised tapetakse keskmised koju tulevad. Oma sugustega sigivad ja uut bio massi orjadeks ametnikeks tublisti ohjes käsu täitjateks toodavad.
August Kitzberg näitas oma teosega Liba hunt kui lihtne on hävitada põnevalt teist sugused naised hõbe kuuli tule riida ja vihkamisega. Tapetust nö vabaks jäävat armastust õnnetu vastu armastuseta kiduja endale ei saa. Vähemasti pole ahvatlevalt erinevat konkurenti enam meeli segamas ega elava ees kujuga teisi võimalusi näitamas.
Jack „Enam paremaks minna ei saa“ Nicholson mängib noore vihase mehena Wassermanni järgi loodud filmis Lendas üle käo pesa elu tervet alfa isast kes sümboolsel kombel aju invaliidistati. Hurmavalt küpse kesk ealisena kehastas ta liba hunti keda armastav naine muutus samuti hundiks. Parem ikka kui armastuseta ja üksinda vananeda. Kuniks elu on kõik parandatav.
Kitzbergi teos Kauka jumal tõestab et kui õiglane Jumal saadab raha kotti kummardavale Mogri Märdile puhastus tule võib kõigest maisest ilma jäänud mammona teenristki asja saada. Šoki tõttu tava mõistes just kui segi läinud mees taipab putukat kõnetada ja viimaks ometi ambitsioonitult ja lihtsalt olla.
Nii Kauka jumalat kui Liba hunti on korduvalt teatritesse ja filmideks lavastatud. Heli looja Lydia Auster komponeeris balleti Tiina muusika Rapla maal Kuusiku Altveski vesi veski talli lakas. Samal ajal sai tema sõber Aram Hatšaturjan inspiratsiooni sae kaatri häältest. Rapla maal sündis tema Mõõkade tants. Poleks ühe tänase Märjamaa õpetajanna vana ema Lydia ja Arami loova sõpruse kõrval olnud taanduks kaunis inimlik lugu küla rahva jutuks või rahva luuleks.
Tõesti sündinud melo dramaatilised lood saavad tänases maa ilmas valulikku lisa.
Sõjad lahutavad pere liikmeid üks teisest. Sõjad puhkevad selleks et mõni rahvas hävitada või eba atraktiivsetele aladele ümber asustada.
Kui üks rahvas on teise hävitamisega liiga ametis pole tal võimalik Siberi taiga tule kahjusid kustutada. Üüratud põlengud põhjustavad jää liustike sulamise ja Eesti ranna joone saabumise poolde mandrisse. Hinnalistelt ranniku aladelt kolitakse see peale sinna kus on… uus rannik. Hävitatud mere äärsed Ukraina linnad aga ehitatakse maa ilma uusimateks. Vene oligarhide miljardite eest ehitatakse õigluse võidutsedes uus Ukraina. Sinna kolivad väidetavalt nende miljonite juutide hõimlased kelle tappis eelmise maa ilma sõja ajal Hitler. Eestisse pagenutel pole seega kuhugi tagasi minna aga mere piir tuleb kliima soojenemisega Kesk Eestini.
Sedasi jätkubki lend üle käo pesa. Kes kohaneb kes satub tule riidale.
Võime olla tänulikud värske vere eest või karta et piseneme Kiievi asu maaks.
Nii meie kirjandus kui filmi kunst veenavad meie saame alati hakkama. Õpetame nii idast lõunast kui teiselt poolt maa kera erineval põhjusel saabunud rahvad eestlasteks.
Seda on näidanud oma lava ja lina teostes nii Siiri Sisask kui Jaan Tätte.
Laulu ema Taarka ja eestlaste neli kuningat on osutunud surematuteks.
Meid pole õnnestunud tükkideks raiuda ega surnuks joota Maarja maal on üle loomulik väike rahvast suurena hoidev vägi.
Siit lahkunud inimeste eestlus küll hajub võõrsil ent siia tulnud lõimuvad ning liba hundid lendavad veel ja veel ja veel rõõmsalt üle käo pesa.

1. Miks ei võta kari teistsuguseid isendeid omaks?
4. Milliste vahenditega tehakse hirmutav võõras kahjutuks?
5. Mismoodi kujuneb ärksa inimkonna asemel biomass?
6. Mis ühendab August Kitzbergi ja Jack Nicholsoni?
7. Kuidas on seotud Lydia Auster ja Aram Hatšaturjan?
8. Milles seisneb praegune üha keerlev rahvasterände ringmäng?
9. Kirjelda Siiri Sisaski ja Jaan Tätte teeneid.
10. Kuidas ja miks oled sina kogenud teistmoodi-olemise valu ja võlu –
kas erilisena või seda pelgava inimesena, kes püüab pigem massi sulanduda?
11. Mil moel seab taevane õiglus asjad tulevikus loodetavasti uude korda,
mis heastab sajandite ebaõigluse ja laseb rahvastel üksteise ees kord tehtu heastada?
12. Kes on tänapäevased kauka-jumalad ja mis neist saab?

Diferentseeritud ülesanded
Töötasime koos 2025. aastal gümnaasiumi lõpetanud inimestega välja pendel-teate-etteütluse formaadi: et kellelgi ei oleks ütlemist – liiga keeruline, ülearu pikk jne – asusime koosloomisse.
Iga õppija ütleb ühe lause, mis peab eelmise lausega sobituma ning tervikuna tuleb moodustada ladus-sidus lugu.
Koosloomelised etteütlused hoiavad õpetajat vormis – liitlaused-kirjavahemärkide ralli jne tuleb õpetajal kui vormistajal paika sättida. Teen reeglina kaasa samuti käsitsi kirjutades – ringis on kõik võrdsed 😉
*
Talgud
Pendel-teate-etteütlus 11A
1) Pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) Jutusta oma talgukogemustest
Ma tean mis on talu aga ma ei tea mis on talgud seni kuni pole osalenud sest see sugue ühis elu vormi tegelikuks tunnetamiseks peab selles ise osalema. Eesti rahvale ainu omane talgu traditsioon on ilmselt aasta tuhandeid hoidnud meie kogu konna koos püstitanud majad ja harinud maad ning Teeme ära! Koristus talgud on oma 15 aastase looga algatanud globaalse planeedi puhastus aktsiooni ning osutunud Eesti Nokiaks.
Tänavuste talgute põhi rõhk on keldritel ja koolidel varasematelgi laupäevakutel on koristatud koolide pööninguid ja rajatud kiige platse. Ühistute keldrid on kaootilistena tule ohtlik ja juuri õõnestav kodude põhi puhastesse keldritesse kui varienditesse saab varjuda juhul kui…
Kes talgute ajal värskes õhus lehti riisub ja konisid korjab see enam nii lõdva randmega auto aknast oma soga välja ei viska. Selleks, et kasutatud plastik ümber sulatada ja graanuliteks teha peab sama palju käte paare ta kokku korjama kui oli laiali loopijaid.
Taas kasutatud plastikust saab ehitada teid ja maju ent korduvalt ümber valatud metall kaotab oma väe.
Planeedi puhastamise aktsiooni esimene missioon on kolmanda maa ilma inimestele õpetamine et pakendid ei ole puu vilja koored plastik jääb aasta tuhandeteks sinna kuhu sa ta viskasid vanast Mersust saab vähemalt küpsetamiseks foolium paberi plastikust vabastab üksnes tuli.
Plastiku põletamine on mürgisem kui keemia tehas ja peeretav lamba kari kokku.
Veiste piimakuse ja lihakuse tõstmiseks toidetakse neid keemiliste sööda lisanditega mida toodab seesama väetise vabrik mis propageerib ka veganlust.
Maailma meres moodustuvad jäätmetest saared mis katavad ja tapavad korallid ja kalad ning hukkunud lindude ja kalade maost leitakse mida iganes kus juures ohvril on kasutatud mask ees.
Inimene on looduse osa selle pärast on tema kohus öko süsteemile põhjustatud kahju heastada. Mina lähen ka sel aastal talgutele oma sugulaste juurde see on vähim mida planeedi Maa heaks teha saan. Õiged talgud lõpevad ühise sööma ajaga kus teist eestlast ei sööda ära vaid temaga tantsitakse lauldakse ja naerdakse eesti keeles.
*
Teine tore nipp ja ülesannete diferentseerimise võimalus on Nutigrupi mälumängukaartidega trikitamine. Meil on neid kümmekond. Klass valib teema. Iga õpilane saab tõmmata ühe kaardi ja seal oleva küsimuse esitada. Kui vastus leitud – ja sageli ka teemat ühiselt sügavamalt uuritud – loome lause ja kirjutame üles.
Jälgime ülesehitust – sissejuhatus, teema arendus, tsitaadid, kokkuvõte – ning kogeme mahu jõudmist riigieksami miinimumini. Ühtlasi hoiame sel kombel alles kirjutamise lihased, käekirja ja harjumuse.
Üks näide siin.
Nuti grupi kaardi mäng Loomad
1) Pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) Kirjuta oma suhetest loomadega
Seni kuni Eestis olid laia ulatuslikud metsad välgutasid mets kitsed oma valgeid saba peegleid laantes nüüd ilmutavad nii põdrad kui ka ilvesed ennast linlaste õuna aias kusagil peab ju elama. 2026 aastal jälgib inim kond õudusega mis on juhtunud Jim Carreyga ilm selgelt näidatakse avalikkusele klooni teisikut koopiat nagu ka Putin tavatseb enda asemel 5-7 koopiat rahva ette saata. 30 aastat tagasi klooniti esimene loom lammas Dolly kelle 6 aastaseks jäänud elu tulemus on kuus talle ja topis muuseumis nii mõnigi sooviks tema kõrval ka diktaatori topist näha.
Julge hundi rind on rasvane väidab rahva tarkus. Kes ei riski see šampanjat ei joo.
Iga üks meist kujutleb ennast oma ette olles süsi mustaks kaslaseks e pantriks aga reaalia näitab paratamatult teist sugust tegelikkust kohkunud kiisud ja prügi kasti kassid oleme.
Lohutagu meid siis fakt et Indias on kassil õndsust sümboliseeriv vaimne dimensioon Egiptuses on kõuts püha loom ning nende olenditega seostatakse maagiat ja nõidu.
Sama moodi on meie mütoloogia kultuuri lugu ja kirjandus maastik tulvil hobuse kujulisi olevusi kentaurid pegasused ja üks sarvikud. Ühtlasi peitub meie kultuuri ruumis tuntud nimede taga sala päraseid loomi kellel on iidseid nimetusi mis on ununenud „pürg“ tähendab maa keeli muu seas piisonit!
Armastame laulu Kui on meri hülge hall ja sind ründamas suur hall ilma et mõtleksime seda lauldes faktile et hall jüljes on Lääne mere suurim imetaja. Sama moodi nõksutame tantsu loo Pärli püüdja saatel puusa kontrollimata fakti et Eesti vetes elab loodus kaitse alune eba pärli karp keda on püütud pärlite leidmiseks.
Friedebert Tuglase novellis Androgüüni päev ärkab hommikul ilus noor tütar laps kes saab lõuna ajaks küpseks daamiks ja moondub õhtu poolikul vanaks koledaks kiimaliseks meheks aga vihma ussid on läbi kogu elu mõlema soolised ning kui keegi lõikab vihma ussi juppideks elab iga osa häirimatult edasi.
Kui inimene sünnitab kolme nelja kilose beebi tavatseb ta pärast aastaid kirjeldada kui mitu tundi ta valudes piinles millised õmblused tema sai ning loodab et lapsukesest kasvab nende üle elamiste järel vähemasti tänulik pensioni sammas. Karu ema see vastu poetab talve unes olles poole kilosed mõmmikud kes enamasti kaksikutena kasvavad järgmise põlvkonna tegijateks kes ise seisvudes unustavad oma ema ning isa ei ole nad kunagi teadnud.
Märtsi kuu on astroloogiliselt Jäära võimule tuleku ja kevadise pööri päeva aeg mil on põhjust meelde tuletada et oinas on kastreeritud jäär kellel on mihkli päev sügisese pööri päeva paiku.
Tegelas kuju kes oli iga ameti peale mihkel oli ETV laste saates Hunt Kriim silma üheksa ametit esinenud susi keda kehastas Hendrik Toompere muu hulgas legendaarne kuduja.
Analoogselt mets kitsede valgete tagu otstega ilmutavad ka ilvesed ennast üha sagedamini õuna puu otsas sest seniseid kodu metsi enam ei ole jääb loota et härra ilves pigem armub linlaste kiisudesse kui et suhtub neisse kulinaarse huviga. Kena kevadet!
*
Nii klassikaliste, pendel-teate kui ka Nutigrupi kaartidest inspireeritud etteütluste puhul rakendame ristparandamise meetodit. Kui töö tehtud, siis töö alles algab – vaatame koos üle kirjavahemärgid-kokkulahkud, põhjendame ja kinnistame. See on nii eluliselt ja positiivselt kinnistav meetod kui ka õpetajat säästev moodus – ma ei pea pärast tunde üksinda etteütluste pakki punaseks sodima 😉

Hindamise alused
Meie kooli tulevad erinevatel asjaoludel traumeeritud, arvukate diagnoosidega erinevas eas inimesed.
Esimene ülesanne on klassituppa sisenejad maha rahustada ja neid leebelt veenda, et siin loetakse mõtteid ja tundeid, mitte vigu.
Meie inimesed kirjutavad oma tekste suuresti kirjutamisteraapiana.
Kui inimesel ei ole kirjutamiseks üldse soont, luban kasutada alguses tehistaibu abi, et inimesel tekiks eduelamus ja käsitsi kirjutamise kogemus. Sealt edasi läheme juba ise kirjutamise teed.
Minu alal on hindamine igal juhul subjektiivne – võib öelda, et ma hellitan heade hinnetega oma õpilased ära, ent nad asetavad sõnahaaval oma südame paberile. Julm oleks neist pihtimustest vigu lugeda. Seda enam, et meil on missioon need kaunid hinged varem kleebitud siltidest puhastada.
Paratamatult on meie tulemused riigieksamitel kesised – meil on rohkete diagnoosidega isiksused – ent esseekonkursside võitjateks me sobime.
Ja teeme selleks, et meeli ärksa ja märksana hoida näiteks selliseid töid.
Mehaanikute släng rahva loomingu talletamiseks ja koolis mitte kasutamiseks

1) pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) lisa puuduvad sõnad ja sõnasta, miks slängi kasutamine ei ole hea 🙂 3) kirjuta ainult slängisõnu kasutades oma (isa) autost

Oleme siia Raplamaa Rakenduslikku Kolledžisse kogunenud selleks et areneda. See tõttu kogume oma ala asja tundjate või spetsialistideks õppijate ühis loominguna kokku sõnad mida töö kodades drifti radadel ja omade vahel kasutatakse. Rüübe, kaabe, särts… Ja koolis neid ei kasuta kas kõik said aru?
Auto kui nähtus on erinevate põlv kondade moto inimeste seas nimetatud järgmiste slängi sõnadega parsa, saan, romu, ront, rümakas, kirst, räim, tranduul, laev, raketa, limo, kabrio, peldik, rallikas, pann, püss, luts, tõld aga ka trakats, kalla ja talla.
Auto mootoriga käivad kaasas argoo väljendid tšips, popkorn, süda, käkats, kolmene, turbokas, hitleri kättemaks, miljokas, mahlapakk, tigu, sumpa või sumps, karbuss, karpa, potid, katid, amordid, jupid, jublakad, mutikad, vidinad, differ.
Elektri süsteemist rääkides on meil salaja kasutusel kablad, vollad, genekas, särts, spagetid, udukad. Auto jt liikurite salong sisaldab hellitus nimesid tuba, kuut, salka, baranka, pult, kont, vent, kuuler.
Veermikust räägime rehvide ja reguleerimiste asemel lühidalt pastlad, kummid, sussid, valukad, silla regull… Midagi oli nagu veel.
Veo auto on rahva suus kastikas, krusa, rekka, kolakas. Traktor on vastavalt sellele mida ta teeb või kus ta ehitati põka, trakats, russa, pontu ja pitsu, bobik, upitaja, juhan kits.
Haagised kannavad varju nimesid pärakas, treila, treiku, kuut, pärradikärradi, käru ning kui sul on järel haagis taga unusta ära sellised sooritused nagu kaabe, kets, its ja külks.
Nael kummi!

Heade kolleegide Ülle Viitkari ja Ljudmila Aasmäega on meil ühesugune tähelepanek – kes teeb, see teeb hästi. Kes ei tee, see ei tee üldse. Paraku.
Mina omakorda ei tee kirjutajatele, kes andsid oma parima, šokiteraapiat ega liialda nende eneseväljenduse punaseks korrigeerimisega. Mõte ja tunne ning selle väljendamine on oluline.
Oleme ka kolleegidega koostöös – lõimingute puhul olen abiks nt elektrotehnika või töökultuuri hinnete klattimisel ja aitan neil teemadel tekste luues ka hinded parandada.

Roll õppekava arenduses
Eelistan olla koolis, mitte mullinaridel. Vabandan sõnakasutuse pärast, ent olles kolmel kevadel osalenud õppekava arendamise seminaridel olen kuulnud sama-sama-sama. Täidan kohustused, mis ministeeriumist tulevad – seda kindlasti mitte õpilaste arvelt. Need õppekava arutamise koosviibimised on reeglina just sel ajal, kui meil on õppijatega lõpu- ja riigieksamite konsultatsioonid.
Minu jaoks on ülimalt suur tunnustus, et mu materjale kasutavad oma laste eestlasteks õpetamisel väliseestlased – Rootsi, Hispaania, USA ja Austraalia on tagasisidet andnud.
Sotsiaalne tellimus käsib õppekavas alal hoida Jaan Krossi ja Tõnis Mägit – jõuliselt. Unustatakse kiiresti. Nii, nagu ei teata, kes on Astrid Lindgren, on noorte ilmapildist puudu ka Kross ja Mägi.

Medekandi eliit ei karda. Raplamaa Partnerluskogu 20. sünnipäeva peol kogesime helgeid hetki, mil me ei vaadanud uudiseid ega kuulanud autoraadiost, kui perr… kõik kohe läheb. Selles üheshingamises oli päriselt kõik parimal võimalikul moel.
Nii mesitalu emand Ene kui Vigala-Liina on nii elu edendajad, taluperenaised kui õpetajad.

Mihkel Raud jutustas rabava Rrraplamaa säderahvale, mida tasub teada – kõik on kõigi ja kõigega ühenduses ning seesama mõte, et tema muretsemine just karrrdetud lennuki alla kukutabki, on Tätte kirjutatud ja Simmuli mängitud „Meeletu“ leitmotiiv. Nagu Miku, nii minugi lemmiklinn on Istanbul ning meid ühendab ärevushäire, millest oleme üle saanud sellest rrrääkides.
Meie erinevus samas on kommentaaride (mitte)lugemine – Raud loeb, kirjutab välja, tsiteerib ning nimetab seda vaktsineerimiseks: kui keegi ilmsi-silmsi plärrrama tuleb, oled selle juba läbi põdenud. Nagu ka paratamatu asjade kulgemise ses suunas, et uued inimesed ei tea ei Eno Raua, Tõnis Mägi ega Astrind Lindgreni nägu-tegu. Mis Naksitrallid, kus „Koit“, kes Karlsson või Pipi… See on nii. Kuna me seda muuta ei saa, ei murrretse ka.

Alljärgneva teksti tekitasin õppijatele, kui nad laulupeo videot vaadates esmakordselt Tõnis Mägit nägid ja küsisid, kes see on. Ühe õpilase perekonnanimi oli Mägi. Minu vaarisa on krahv von Berg – Mägi.
Kas Tõnis Mägi on minu sugulane?
1) Pane puuduvad kirjavahemärgi ja kokkulahkud 2) Kirjuta oma Mägidest ning arvamus eestlaste ja inimkonna omavahelise suguluse asjus
Alates maa ilma loomisest oleme Aadama ja Eeva kaudu kõik sugulased. Nii siis pole väga oluline kas puude ja jõgede järvede ja mägede pere nimesid kandvad eestlased on oma vahel otseselt vere sugulased. Oleme inimesed ja eestlased seega igal juhul hõimlased.
Tõnis Mägi on nii Mägi nimeliste kui Tõniste kaim. Mitmete ajastute popp muusik ja super staar praegune vana tark mees on varasemate põlv kondade jaoks preester ja ikoon. Pea aegu püha mees on nooruses esinenud oma Music Safe’i ja Ultima Thulega palju Vene maal. See järel läks usu liikumise Elu Sõna abiga Rootsi. Laulva revolutsiooni ja fosforiidi sõja ajal tuli tagasi et sadade tuhandete eestlaste ees oma Koitu ja Palvet laulda.
Tele saate Laula mu laulu võimsaimad osad salvestati temaga Tauno Kangro Graniit villas. Ärge nüüd küsige kas skulptor Tauno Kangro ja tema modelleeritud Kalevi pojad on meie sugulased! Mäksi esimene naine on Laine Mägi tantsu kooli Lancy emand põnev igi haljas näitlejatar. Viimne kaasa on vendade Johansonide õde Kärt.
Maestro aga laulab ning käivitab mõtteid ja tundeid tänagi. Sellest pole midagi et praegused teismelised tema nime ei tea. Youtube’is kulgedes komistame varem või hiljem tema teenete otsa ikka. Salvestused koos Jaak Joala, Tarmo Pihlapi ja Jarek Kasariga jäävad taevasesse fonoteeki igaveseks. Uued generatsioonid ei pruugi nimeliselt teada Leelo Tungalt ega Hando Runnelit. Geneetiliselt on need suur vaimud meisse kodeeritud.
Üle maa ilmne vere ringe ühendab Dickensi ja Coelhoga needki kes lugedagi ei oska. Meil on nuti telefonis Netflix ja Instagram kunagi loetud raamatute asemele tulid tele seriaalid mida nüüd asendavad portaalid. TikTok kannab olemuslikul raku tasandil meis eestlastes ikkagi põhi väärtuste teadmist ja kestmist.
Teame Ivo Linnat ja Grete Paiat kuulates eksimatult oleme hõimlased. Ka meie sinuga oleme teineteise õpetajad ja sugulased. Jumala näo järgi loodud pere kond. Häid üles tõusmis pühi!
Tõlkisin oma õpilaste jaoks Jaan Krossi ja vendade Urbide “Imelise aasa” inglese ja vene keeled. Sellest neljandas peatükis.

Kolleegide juhendamine
Väga mitte eesti keeles on imeline väljend – „it takes two to tango“.
Kauneimad ja kirgastavaimad on olnud koos antud tunnid juhul, kui tegemist on eriti raske klassiga.
Oleme koos Ljudmila Aasamäega viinud hüperaktiivsed Draakonid kooli bussiga Mukri rabasse, tühjaks jooksutanud – ja pärast seda kirjutama pannud.
Oleme koos Allan Ildi ja Triin Muulmaniga toonud keskmesse IT-noored, kelle ühine äratamine on olnud tõeline meistriteos.
Oleme koos Katrin Plliga sooritanud 8. klassi sudimise meistriklassi nii, et inimesed on toodud põhikooli lõpuni.
Oleme koos Evelin Tammega lahendanud meie kolledži teises õppekohas puuduva eesti keele ja kirjanduse õpetaja probleemi – see on lahenenud nii, et kahel kolmandikul tundidest olen olnud veebi kaudu projitseerituna seinal. Kaks klassi Kehtnas, kaks Vana-Vigalas.
Kallid kolleegid Evelin, Krista Palmissaar ja Ülle Kivistik on tõdenud, et õppisid samuti õigekeelsuse reeglid ära.
Üks näidismaterjal siin.
Diagnoos kirjanik
1) Pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) vasta küsimustele 3) kirjuta oma ja lähikonna diagnoosidest ja normaalsusest
Kui arvad et oled maa ilma ainus inimene kellel on mõni vaimne või füüsiline diagnoos arva uuesti!
Oletad et haiguseks nimetatud eri pära annab põhjuse mitte päriselt elada? Sina ju pole ei võõra pärane tõve sõna ega selle vastu aitav tablett. Kuna erinevaid korratusi häireid ja eri pärasid kannavad nimekad kirjanikud suur äri mehed ja teised geeniused on ilmne osa inim konnast alati olnud eriline.
Mida suurem on nn autistide ja aspergerite protsent rahvastikust seda kahtlasem kas need sõnad üldse haigust tähendavadki. Uue ajastu inimene ongi selline otsige ohvri etendamiseks või elamisest vabastuseks mõni teine põhjus.
Alexander Milne Karu poeg Puhh jutustab Christopher Robini mängu asjade kaudu kõigist võimalikest lapse käitumis mustri äärmustest erinevate kaisu loomade vahel ära jaotatuna. Kuna Puhh on flegmaatiline üle sööja siis näitab ta oma muheda isikuga et sellise matsaka mõnulejana on täiesti võimalik üleni õnnelik olla. Omal paanilisel moel on õnnelik ka ärevus häireid kehastav koleeriline Notsu. Ta ju armastab ähmis olemist. Kirjandus teadlased oma korda armastavad melanhoolset Iiahit kelle psühhiaatrid sildistavad maniakaal depressiivseks. Ema Kängul on oma hüper aktiivse Ruu suhtes obsessioon üle määrase hoolitsemise sund mõte.
Sangviinilise super kontrollija Jänese nii tüüpiliseks ahastuseks on Tiiger toredasti kliiniline Attention Deficit Hyperactivity Disorder. Maa keeli aktiivsuse ja tähele panu häire (ATH). Aitäh jah. Düsgraafikust Ökul neid sõnu kirjutada nagu nii ei saa. Ja mis siis düsleksik on ju Rootsi kuningas ka.
Kui vähemalt poole planeedi omanik Elon Musk Twitteri ostis ning portaali senisest juht konnast keegi tähtis tegelane teda aspergeri sündroomiga hirmu valitsejaks nimetas siis Musk esmalt solvus ja vallandas lapse suu kes avalikustas et kuningas on alasti. See järel mõtles spektri eri pära eriti eriline esindaja järele ning nentis Olen jaa. Kas sina ei olegi?
Igas pere mees ja sõprus konnas on andekaid oma ala fenomene üles alla tujusid ja seletamatuid käitumis mustreid. Nende puhul selgub peagi et introvertne endasse tõmbumine ja ülim keskendumine viib fenomenaalsete avastusteni. Tee kond loovuse ja leiutisteni on sillutatud „imelik“ olemisega. Lisame oma üksikule ja üldisele anamneesile „haigusloole“ rahvusliku eri pära ja ongi koos klimaatilise sinusoidiga täis pakett.
Oleme harjunud oma 700 aastase orja ajaga põhjendama nii hirmunud ette võtmatust sotsiaalset saamatust maatriksis molutamist kadeduse põhist enese haletsust kui lihtsalt sitta ise loomu. Juuda rahval on holo kaust aafriklastel jänkide jõhkrus meil olgu kaua mängiv orja öö. Mis kinni ei jää saab kinni löödud. Rahvus kehandi raku tasandisse rammitud märterlus on lisaks kena pakkida Oskar Looritsa suur teoses Eestluse elu jõud kirjeldatud aasta ajalisse depressivsusse ja enese tapu valmidusse.
Pangem ometi lambid põlema saagu valgus! Elektri hindade sõdade ja viiruste kiuste elame siiski 21 sajandis ega ole koha või olude sunnis maised vangid.
Lokk daunide jada õpetas meid aduma mis tegelikult juhtus Juhan Liivi jt eelmiste sajandite õrnade hingedega. Must lagi on meie toal ja meie ajal ka siis kui suletusest kunagi kuhugi ei saa. Tulin linnast lume sadu tööd ei leidnud kusagilt lume sadu jalad väsinud läbi läbi näljane… Eks näljane ka õiguse järele olla luuletaja nüüdis mõistes arvamus liider ja hetke jäädvustaja kopi raiter.
Kodu külla kuhtunud loov isiksused ja kitsikusse kängitsetud geeniused leidsid ühe või mitu nimetust valikust „depressioon“ „suitsidaalsus“ „maaniad“ „paanika häire“ „foobiad“ „alkoholism“ ja moodsamat sorti erim „narkomaania“ „psühhoosid“ „toitumis häired“ ja „skisofreenia“ või „bipolaarsus“. Tänu sekka sattunud sõdadele oli kitsikuses kiduvatele loovuritele kas või sel moel kodust välja pääsemine suisa vaheldus.
Raimond Valgre ja Ernest Hemingway läksid II maailma sõjas nii heas kui halvas ereda leegiga põlema. Valgrel oli oma muusikat komponeerides ja esitades viina rohkem ja päikest vähem see pärast halastas keha temale ilma lõpliku lasuta Key Westis. Blues on siis kui heal inimesel on halb kui haige on hing siis on swing.
Praegused psühhiaatrid muutuvad murelikuks kui mõni stamm kunde kirjanik muusik näitleja maali kunstnik pole ammu pelgu pansionaati külastanud.
Mõtlesime juba et teiega on midagi juhtunud rõõmustavad tohtrid taas kohtumise üle loov patsiendiga. Seda enam et tegemist on arstide endi hinge sugulastega.
Hullu arst kirjanik Vaino Vahing sõnastas ava meelselt arstide sarnanemise oma klientidega. Sõprus kond Vahing-Tooming-Hermaküla koolitas oma hapral räsitud moel rööbiti Pedajase-Tepandiga terve plejaadi uusi näitlejaid. Vanemuise teatri draama stuudio lõpetasid kärakas köis ja diagnoosid kui põhjus ja taga järg.
Mina Murutar olen käinud kõigis Eesti psühho neuroloogia haiglates aja kirjadele lugusid ning tele ja raadio saateid salvestamas. Dr Imre Rammul kui sõber ja tee kaaslane pakkus mulle Paldiski maan tee pansionaadi vaba käigu osa konnas ka sõna otseses mõttes tormi varju. Kui 2005 aasta jaanuari orkaan minu ranna maja uputas sain hullaris pääste töödest välja magada ning tutvuda mitmete imeliste inimestega kes tavatsevadki aeg ajalt see suguseid restarte teha.
Keset kunstnikke puhates ja mängides patseerides ja mediteerides sain dr Vassiljevilt teada sama mida dr Soomere oma populaar teaduslikes raamatutes kinnitab. Loovi siksused peavadki olema skisoidse arhetüübiga ilma selleta luua ei saa. Primadonna peabki valutama.
Maalides ja musitseerides minnakse seisundisse kus teadvus toimib üht aegu mitmel tasandil ja aja liinil. Sünnivad uued inimesed ja olendid kes hakkavad neis kanaleis ise seisvat elu elama. Transist väljudes on ka autoril kui meediumil vahendajal huvitav lugeda milliseid sõnumeid ja kujundeid ei tea kust kohast saadeti.
Need on taevalikud elamused ka Friedebert Tuglase novelle Taevased ratsanikud või Androgüüni päev kaasa kogedes. Millised värvid ja kujundid leiud ja luulud!
Inter distsiplinaarsed teadlased dr Ludwig dr Andreasen ja dr Kaufman avaldasid hiljuti diagnoosidega kirjanike teemalise traktaadi. Lev Tolstoi visioonide kliiniliseks loetud maastik sarnaneb Igor Mangi omaga. Nemad prohveteerivad.
Tuglase hinge sugulane Edgar Alan Poe on võrreldes meie impressionistiga oluliselt süngem. Hirmu äratavad on ka Fjodor Dostojevski nägemused ja nende jagamised. Kes siis Idiooti ning Kuritööd ja karistust ei teaks. Ise ennast karistab painava süü tundega Anton Tšehhovi kirjeldatud mehike jutustuses Ametniku surm.
Andestage et piserdasin vigiseb sund mõtte käes kääriv armetuke kuni end oma obsessiooniga surnuks piinab.
Üleni oma stiihiale pühendunud suur vaimud kipuvad olema ohtlikud. Filmis Piinatud geenius tutvustab Russel Growie autisti skisofreeniku fenomeni. Teadlasena taevalik inimese mehe isana põrgulikult ohtlik.
Ohtlikud on ka naised kes loevad. Vaba mõtlevate temakeste ema laev Virgina Woolf on oma tegude ja teostega feminismi pioneer. Teda kehastades teiseneb Nicole Kidman tundmatuseni võrreldes Silmad pärani kinni narko ja seksi sõltuvuse muster näidisega. Sund mõtete ja nägemuste lakkamatu voog laseb selle tegelas kuju kogu võõr sõnaliste diagnooside paletil leiduvaga lausa jõulu puuna täis riputada.
Maa rahva soost literaat Sofi Oksanenil on vastu pakkuda vaid mõned foobiad. Paljudele tuttavatest ärevus häiretest avalikult kõneldes ja neid trotsides on ta ise enesest kujundanud kauni kunsti teose. Afro patsid ja gooti stiil tõestavad et sisemine ja välimine ilu käivad käsi käes. Nagu ka vaimne ja füüsiline enese kasutamine ja hooldamine. Terves kehas terve vaim.
Maa ilma edukaim autist kirjanik J.K. Rowling paneb oma Harry Potteri sarjaga küsima kes ütles milline nägemine on normaalne ja kumb reaalsus on tegelik?
Haldjaid ja härja põlvlasi olendeid ja seletamatuid nähtusi on kirjeldanud nii Kääbiku risti isa Tolkien kui H.C. Andersen vennad Grimmid ja meie oma maestro Edgar Valter.
Kui võrd erinevate maade ja rahvaste autorid Avatari loojatest Disney stuudio veetleva vennas konnani kirjeldavad ühe suguseid kõrvu sabasid tiibu ja silmi võib pigem oletada et need paralleel maa ilmad Muumitrolli ja Naksitrallidega on olemas.
Seega ei tähenda diagnoos haigust ning inimene pole diagnoos.
Sinagi ei ole ju parandatud pea lapitud luu ega siit sealt nõelutud nahk. Füüsilised traumad näitavad kaheldava väärtusega valikuid. Ka viirused panevad meid pikali andes aega järele mõelda mis oli mis on mis tuleb ja mis jääb. Mustlased ennustavad sedasi kui oma läbi nägelike psühholoogide andele vastavalt sinu kätt vaatavad.
Mis käesse puutub siis kirjaniku haiguseks nimetatakse käe krampi. Järele mõtlemise puhkuse ja lõõgastumise järel annab järele. Kui mitte enne siis sel ajal ikka kui lõpeb sinu eksistents maatriksis massiline epideemia nimega Inim elu Maal.

3) Mispärast on paljudel andekatel inimestel mõni tore diagnoos – ja vastupidi?
4) Milliseid diagnoose esineb sinu lähikonnas?
5) Mille järgi panevad teadlased tagantjärele diagnoosid ka olnud aegade kirjanikele-kunstnikele-muusikutele?
6) Miks vallandas poole maailma omanik Elon Musk Twitteri juhtkonna ühe liikme?
7) Kes on praeguse kirjandusmaastiku menukaim autist?
8) Loetle Murutari tekstis leiduvaid kirjanikke – kui meenub, lisa neid veelgi.
9) Milliseid teiste loov-alade diagnoosidega-sildistatud isiksusi tead?
Picasso, Gauguin, Lennon, Bach, Wander…
10) Kuidas suhtuda kõigisse „A-desse“ – asperger, autism, ADHD… – kui umbes pool uue aja inimestest sünnib seesugustena?
11) Mida arvad inimeste eripärade „ravimisest“ medikamentidega?
12) Milles seisneb tugigruppide ja nõuandeportaalide olulisus?

„Ma näen sind!“ ütlevad Avatarid. Eestlane muheleb seepeale vaoshoitult: „Perekond! Sõpru tuntakse hädas – OMASID selle järgi, et jagame koguni tundeid ja isegi rõõmu.“
Meie omade pere on siin ja praegu ühises olukorras – pesast kukkunud linnud, kes tunnistavad, käsi lõputunnistusel, et me keegi ei tea päriselt, mis edasi saab.
Kõik siin kümblevad pigem mäluvoogudes. Minu eelmine eriliselt ere pesast kukkumise šokk oli siis, kui mu kolmas-keskmine laululind Brigita läks kooli ja mina kiilusin eksistentsiaalselt nii kinni, et tagasi või edasi iseeneseks saamiseks oli vaja veel kaks last ilmale tuua. Lii, Kristina ja Kristiine teavad, mis see on.
Sinu ja tema mäluvoogudes kroolivad tõsiasjad, et nt sinust ja temast sai lapsena ema – õdedele-vendadele või oma väga vara sündinutele. Meie, ameti- ja täiskasvanute koolide inimesed, ei ole teise sordi tegelased, kes eliitkoolidesse ei mahtunud. Meil on omas tempos omad tähtsusjärjekorrad – mu vanimal tütrel Retil on taipamine-haaval mitu haridust Waldorfi peal – aga esimesele koolilõpu aktusele viisin tema hobuse teda õnnitlema. Elu on seikluste pärlikee.
Rapla ootab muide endiselt Waldorfkooli – kallid lõpetajad, kes te lähete siit edasi õpetajateks õppima: palun tulge pärast ülikooli tagasi, tehke kauased plaanid rahva tahtel teoks! Usun, et Keidi ja May, Karel, Marget ja Kristjan-Jaak viivad siit kogukonna ette ja kätte parima versiooni endast. Igal oma tee.
Aleksander on samas saanud tänu Sofiale mitu korda isaks – igal oma järjekorrad. Eks meie Karmen meenutab ka direktrissi positsioonilt, kuidas tema tütre kaksikud sündisid. Me oleme nii sarnased – tänan võimaluse eest koos teiega üha enam Elu austada, Kauri ja Elvar – Janek ja Enrich!
Meie vanaisa Harri, oma ajastu superstaar, läks pärast algust lastekodus ja 7. klassi sõtta, sest kusagil mujal polnud olla – kõik, mis tulema pidi ja kes sündida tahtsid, tuli ja sündis! Rahu…
Ka meie oleme sõja aja kangelased. Olgem ses sõgedas ajas valmis üksteise nimel elama – suremisega ei kiirustaks – nii erakordselt põnev on.
Teie, nüüd kohe siit kolledži tõutunnistusega oma lennukaart joonistama lendajad – olete näidanud enesejagamine kõrgemat pilotaaži: kool-lapsed-kool-kodu-kool-töö-kool. Minu lugupidamine! Ja piiritu tänu usalduse eest – selle aususe eest, millega olete oma uurimis- ja loovtöid ning kirjandeid-esseesid kirjutanud. Oleme imesid teinud ja näinud – klassikute kastmes on lisaks komadele ja kokkulahkutele toimunud kirjutamisteraapia. Ma näen sind!
Hingehaavadest, mida trotsides te siia Valgesse Varjupaika tulite, on saamas ametid ja pühendumised. Oh ja ah, Anni ja Lii – millised tekstid! Mitmemillised. Oleme teiega koos õppinud, kuidas traumad puhastuvad mänguliselt – ärevus teiseneb uudishimuks – ja maailm toimub!
Kui Richard, esimene poeg gümnaasiumi lõpetas, oli täna seda matka lõpetav Indi kahenädalane. Tänasin tookordses kõnes õpetajaid, kes on 24/7 iga ilmaga olemas… Tõehetk siin Omade vahel: ma ei teadnud toona päriselt, mida räägin – need suured seiklused ja südame sügelemised tuleb ise läbi teha. Ma näen sind!
Hing õpilaste – kes on ühtlasi õpetajate õpetajad – lahtiste kaartidega loodud kirjatööde ees nii põlvili, et olen ära öelnud kutsetest parlamenti kandideerima. Minu perekond on siin – nüüd tean, miks Õpetajad ei lähe ei suure palga ega pensioni järele – nad ei lähe pensionilegi. Mina olen siin.
Valge Varjupaik hoiab viimse hingetõmbeni koosloomises – meie võidukad esseed, prl Penteri tantsud, Eneliisa ja Eva Käteka-väärne krimka, Liina külapoeraamat, Reelika migreenitõrje teadus, Arneti muusika… pange edasi! Jäägu aegade lõpuni kestma Mimily-Mandira ühtehoidmine, mille puhul sekundi murdosa jooksul tajutakse: ja siis tuli rebane…
On tulnud ning tuleb veel ja veel ja veel karmi reaalsust ja subjektiivsust – meie perekond loeb mõtteid ja tundeid. Väljaspool meie omaderingi loetakse vigu, tühistatakse ega tõsteta – seal hinnatakse teie stiili ja siirust… teistmoodi. Rahu.
Tänu sellele, et te ei ole lasknud ennast iganenud õpikutega kiusata, on teiega koos loodud mitusada õppematerjali, mis seovad kirjasõna tänapäeva kõigi elualadega. Jumalik inspiratsioon – allikate leidmine, sajanditetaguste isiksuste uuel tasemel avastamine. Oluline on see, mis on oluline.
Meie perekonnas ei ole võimalik fossiiliks kivistuda – palun tooge mulle oma tulevased baka- ja magistritöid näha! Koos teiega on minu Tammsaare ja Kross, Tuglas ja Tolstoi täiesti uuel tasandil ellu ärganud. Palun veel! Ma näen sind.
Armas perekond – ülim au on kanda teie antud nimetust Ständap Komedista – Wikmani-Mauruse õpetajad ei oleks värvikalt rahvuskehandi mälusse jäänud, kui nad poleks erilised olnud – narr on õukonna kõige arukam inimene.
Palun mäletage meie mantrat: TRUUDUS, FOOKUS, DISTSIPLIIN. Lõpuks on kõik hästi – kuni pole, ei ole lõpp ka veel. See on tõde. Tänan ja õnnistan!

Arendus-innovatsioon-loomeettevõtlus

Eesti keele õppijad ja eesti keeles lugejad nii Eestis kui ka võõrsil vajavad uusi, värskeid, praeguse maailmaga kooskõlas interdistsiplinaarseid õppematerjale-vahendeid ja lugemisvara.
Vana kooli õpikud ei tööta – MTÜ juht Kati Murutar on seda pikaajalise õpetaja-koolitaja-juhendaja karjääri jooksul näinud.
Ja sellest lähtuvalt uued – kooliprogrammi järgivad ning samas klassikat praeguse ajaga siduvad õppematerjalid.
Eesti keele õppijad ja eesti keeles lugejad vajavad meie “Meistrite Aabitsat” nii paberist, e- ja digi- kui ka audioversioonina – samuti keeleõppimise kaarte mitmetähenduslike sõnade kaartidena.
Samuti vajab praegune eestimaailm “Püha Graali” tõlget ja nt menuki “Naisena sündinud” uut tulemist – 40a hiljem.
Meie poolt vaadates on aeg oma aastatepikkuse töö tulemused rahvani tuua.
Oleme seni olnud suuresti kohakesksed – laagrid-koolitused-jne
Oleme müünud oma intellektuaalset omandit mitmele koolile.
Nüüd on aeg meie kauase töö tulemused inimesteni tuua.
Koostööpartnerid: Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Keele Instituut, Raplamaa Rakenduslik Kolledž, keeltekool Dialoog jt
Ärimudel kolib kohapõhistelt koolitustelt-laagritelt-rekreatsioonilt õpikute-õppevahendite tootmisele.
Tootearendus lisab vanakooli paberraamatutele e-digi-audioformaadi.
Keeleõppe lahendus on äpp.
Filmi puhul rakendame AI-metoodikat.
Loogiliselt reastatud investeering – 100 000 – läheb müügilt tagasi tulles ahelreaktsioonina järgmistesse ja järgmistesse toodetesse.
Kirjastame “Meistrite Aabitsa” – koos e-digi-audioversioonidega.
Toodame mitmetähenduslike sõnade õppemängu kaardid ja äpi “Nii palju tähendusi”.
Tõlgime lõpuni ja kirjastame “Püha Graali” – koos e-digi-audioversioonidega.
Kirjutame-kirjastame “Naisena sündinud 40 aastat hiljem”
Loome tehistaibu abiga muusikalise katastroofikomöödia filmi “Valge varjupaik”
Tekitame pretsedendi videoõpikust – “Naine õmbleb maja”
Koostame jutukogu “Saage saaga” – hõlmab meie kultuurikeskuse ja noortestuudio Lood.
Täidame sotsiaalse tellimuse – petuskeemide-armukelmide-õngitsejate äratundmise-ennetamise ning ohvriabi õpiku.

“Meistrite Aabits” 2027 kevadel
“Nii palju tähendusi” kaardid ja äpp – 2026 sügisel
“Püha Graal” 2027 suvel
“Naisena sündinud 40a hiljem” 2027 sügisel
“Valge varjupaik” 2028 kevadel
“Naine õmbleb maja” 2028 suvel
“Saage saaga” 2028 sügisel
Petuabiõpik KOHE.

Finantseerimisallikad seni:
– Omafinants
– Koostööpartnerid nii tellijate kui toetajatena
– Projektimaastik
Kirjastamine (toimetamine-küljendus-kujundus-trükk)
Kaartide tootmine
Äpi loomine
e- ja digiteoste tootmine
AI-filmi loomise kulud

21. sajandile omaste vahenditega, värskete-eluliste tekstidega, mängulises-meelelahutuslikus võtmes on ainus tegelik moodus nii keelt õpetada kui ka lugema ja kaasa mõtlema kutsuda.
Me saame inimese telefonist ja kaitsemullist kätte õppima ja arenema kas nii – või ei saagi.
Meie pühendumisest oleneb eesti keele ja kultuuri püsimine.
Oleme eestluse elujõu hoidjad, kandjad ja tulevikku viijad.

Pea – 1) kehaosa 2) pidama – pea, ei pea sõna, vett 3) – ei pea kinni 4) varsti – pea(gi)

Peatu – 1) ilma peata 2) pea kinni

Peatus – 1) ilma peata olek 2) sõiduki peatumise koht

Peata – 1) ilma peata 2) kellegi-millegi peatamine – peata maailm!

Peatugi – 1) pea toetamise seadeldis 2) peatuma – ta ei peatugi

Pead – 1) kehaosad 2) pidama – sina pead kinni 3) pidama sina pead sõna

Otsi – 1) leia 2) lõppusid

Tülli – 1) kanga 2) riidu

Tõus – 1) üles liikumine 2) liigis

Tõuse – 1) üles liikumisi 2) üles!

Maagi – 1) territooriumgi 2) maavara 3) võluri

Kanti – 1) tassiti 2) riide äärist 3) täisnurkset detaili 4) piirkonda 5) kuupmeetrit 6) mafiosot

Vesta – 1) jutusta 2) jutustada 3) teritada 4) terita 5) mütoloogilised neitsid

Looda – 1) unista 2) (ei) olda kreatiivsed

Vissis – 1) viril 2) lehmakeses

Vingus – 1) hädaldas 2) viril 3) põlemisjäägis

Katkutud – 1) räsitud 2) ilma taudita

Parem – 1) etem 2) pigem 3) mitte vasak

Lastes – 1) lubades 2) järeltulijates

Kapp – 1) mööbliese 2) sauna- või õlleanum

Omas – 1) evis 2) isiklikus 3) lähedases

Kahju – 1) pahategu 2) kahetsus – mul on nii… 3) soovimatu kulu

Pindasid – 1) katsid teed 2) aluseid 3) peopaiku

Tulp – 1) tulp – tulbi – tulpi – lill 2) tulp – tulba – tulpa – post

Arusaamatus – 1) ebaselges 2) tüli

Vaevu – 1) napilt 2) suvatse

Mälu – 1) memo 2) näri 3) läbinäritud maosisu

Vaal – 1) hiidkala 2) tuisuhang

Soeta – 1) hundita 2) hangi

Sõnas – 1) verbis 2) lausus

Kius – 1) piinamine 2) jõhvis, niidis

Poogen – 1) keelpilli mängimise vahend 2) tantsu kujund 3) uisutamise kaar

Terrorist – 1) vägivallast 2) vägivalla harrastaja

Sidus – 1) ühendas 2) sõlmis

Hoidis – 1) moos 2) pidas

Kaste – 1) niiskus rohul 2) soust 3) karpe

Raamis – 1) piirdes 2) pani piirdesse

Kihvt – 1) mürk 2) vahva

Nõude – 1) anumate 2) kategoorilise küsimise

Patarei – 1) väike aku 2) suur kogus 3) endine vangla

Tatikana – 1) väikese lapsena 2) limase seenena 3) limane kodulind

Klappisid – 1) tasku või südame avauste katteid 2) sobisid 3) panid raha senthaaval kokku

Naeris – 1) juurvili 2) hahaatas

Süü – 1) patt 2) puutüve sisemus

Triikis – 1) pilgeni 2) pressis kuumutades sirgeks

Viiki – 1) pükste sirgjoont 2) võrdsesse seisu 3) lõunamaist marja

Tulp – 1) lill 2) post

Pilguta – 1) ilma silmavaateta 2) sule silmi!

Kohata – 1) trehvata 2) ilma asemeta

Sorts – 1) tilgake, lonksuke 2) kurat

Tirts – 1) plika 2) heinaritsikas

Puuke – 1) väike puu 2) vereimejaid

Pistis – 1) toppis 2) altkäemaks

Tekkel – 1) moodustumisel 2) vormimüts

Kannul – 1) veeanumal 2) jalalabade tagaosadel 3) järel

Kohatud – 1) trehvatud 2) sobimatud 3) ilma asemeta

Sünnis – 1) ilmaletulemises 2) kombekas

Tapa – 1) hukka! 2) hukkamise 3) linn

Silmus – 1) aas käsitöös või poomisköies 2) mudatoidulises veeloomas

Laotud – 1) ilma hoiupaikadeta 2) korrapäraselt paigutatud

Pult – 1) paberite asetamise tugi 2) kõnepidamise kantsel 3) juhtimiskeskus 4) teleri, mänguauto jmt käitamise seadeldis

Laevad – 1) veesõidukid 2) laadima – nad laevad

Pool – 1) osa tervikust 2) niidi-traadi poolimise südamik

Kolle – 1) tulease 2) tonte

Saadik – 1) alates 2) atašee

Kukkuma – 1) alla langema 2) käo häält tegema

Alkoholist – 1) etanoolist 2) eriti lootusetu elukutseline joodik

Tirin – 1) sikutan 2) supipott 3) helin kõrvus või äratuskellas

Kiivi – 1) puuvili 2) lind

Vaesus – 1) jäi rahatuks 2) puudus

Volitus – 1) oma tahtetus 2) tahte edastamine

Tuur – 1) kala 2) ringreis 3) pööre

Kirka – 1) tööriist 2) ere – ereda

Sulgusid – 1) looma latreid 2) läksid kinni 3) kirjavahemärke

Uskusid – 1) religioone 2) uskuma minevikuvorm

Kannus – 1) anumas 2) saapa kannadetail

Arve – 1) numbreid 2) maksekorraldus

Selgus – 1) klaar olek 2) selguma minevikuvorm

Tagumine – 1) viimane, millegi järel 2) kolkimine

Taha – 1) millegi taha 2) tahtma – ei taha 3) käsk – taha!

Taga – 1) millegi taga 2) midagi tagama – taga rahu ja kord – ei taga! 3) tema – temaga lühivorm

Moe – 1) trendi 2) viina mark 3) asula

Marss – 1) planeet 2) rütmiline samm 3) jumalus

Viin – 1) alkohoolne jook 2) kannan 3) linn

Sööda – 1) kala- või jahisööda 2) toida 3) viska 4) eitav kõneviis – ei sööda

Tõuku – 1) ussikest, putuka vastset 2) käsk tõukuda, millestki areneda

Pääsu – 1) vabanemise, vabanemist 2) läbikäigu 3) linnu

Lõhe – 1) kala 2) pragu 3)eraldus 4) erinevus

Taandama – 1) ametist vabastama 2) matemaatikas murdu lihtsustama 3) hobust tagasi kõnnitama

Piisa – 1) vedeliku tilga 2) jätku! 3) ei jätku

Järsku – 1) äkitselt, ootamatult 2) äkilist 3) kaldus pinda

Täi – 1) putukas 2) raatsi 3) (ei) söanda

Täita – 1) ilma putukata 2) on vaja laadida 3) ei söandata

Täitu – 1) putukas 2) saa täis 3) ei saa täis 4) soovi sooritus

Toetu – 1) ilma toeta 2) naaldu

Toetus– 1) rahaline abi 2) moraalne tugi 3) naaldus

Karm – 1) range 2) külm ja järsk 3) karva liik 4) ving

Tšeki – 1) maksekviitung 2) vaata üle, kontrolli

Pits – 1) väike klaas 2) rõivadetail 3) pressmuster 4) sigareti hoidja 5) korstna karniis kolde kohal

Kann – 1) anum 2) mänguasi 3) tagumik 4) lill

Kapp – 1) mööbliese 2) hobuse nelikjooks 3) kanda ümbritsev tugevam osa jalatsil 4) õlle või sauna anum

Siil – 1) okastega loom 2) riideriba 3) põllu osa

Jälgid – 1) vaatled 2) vastikud

Keeks – 1) magus küpsetis 2) supp saaks valmis 3) kaelaehteks

Jälgi – 1) vaata tähelepanelikult 2) pressitud jäljendeid 3) ilge, vastiku

Poodi – 1) kauplusse 2) kägistati

Karjus – 1) loomakarjataja 2) röökis 3) elektriseadeldis
süst – 1) ravimi manustamine 2) aerupaat

Lõikuma – 1) tükeldama 2) ristuma 3) igemest väljuma hamba kohta

Piisata – 1) jätkuda 2) tilgata

Jälgima – 1) vaatlema 2) reeglitest kinni pidama 3) vastikuma

Jälgis – 1) vaatles 2) vastikus

Tukk – 1) juuksekardin 2) lühike uinak 3) metsasalu 4) tulirelv 5) põlev puuhalg

Loo – 1) narratiivi 2) ole kreatiivne 3) heinamaa liigi

Puss – 1) nuga 2) ebaõnnestumine 3) peer

Puuks – 1) kõhutuul 2) suureks taimeks 3) küttematerjaliks

Peeru – 1) kõhutuule 2) kasetohust või puust valgusti 3) vanamehe

Münt – 1) metallraha 2) taim

Kurdi – 1) rahvuse esindaja 2) kuulmispuudega

Ikoon – 1) pühapilt 2) arvuti sümbol 3) eeskuju

Noot – 1) helimärk 2) diplomaatiline kiri 3) suur kalavõrk

Pind – 1) puukild naha all 2) pindala 3) põrand 4) peopidamise koht

Selgi – 1) selgasid 2) saa klaariks 3) tollelgi

Üksiklastele 1) ilma partnerita inimestele 2) pere ainsale järglasele

Põrutama – 1) raputama 2) kiiresti sõitma 3) suguühet sooritama

Too – 1) see 2) tassi siia!

Meil – 1) kiri 2) kellel? mitmuse esimene isik

Kaasata – 1) kaasa tõmmata 2) ilma elukaaslaseta

Talle – 1) noore lamba 2) temale 3) hobuste maju

Toll – 1) pikkusühik 2) piirikontroll 3) paksus

Looga – 1) jutustusega 2) hobuse rakmete osaga

Loome – 1) kreatiivsus 2) meie oleme kreatiivsed

Loomus – 1) iseloom 2) kalasaak 3) olemuses

Loomas – 1) eluka sees 2) rajamas

Elamus – 1) emotsionaalne kogemus 2) elumajas

Luksus – 1) külluslik mugavus 2) diafragma krambitas

Piiritus – 1) alkohol 2) lõpmatus 3) ääretus

Täht – 1) taevakeha 2) kirjamärk 3) kuulsus

Tähele panema – 1) märkama 2) taevakehale asetama 3) kirjamärgile asetama 4) staarile asetama

Ümber – 1) midagi embamas 2) uuesti tegema

Lahkus – 1) sõbralikkus 2) läks ära

Kuluga – 1) rahalise väljaminekuga 2) vana kuivanud rohuga 2) tuviga

Söödi – 1) toituti 2) mahajäetud põllumaa

Koodi – 1) tehti käsitööd 2) salanumbri 3) seajala 4) külmrelva-tööriista

Plekk – 1) määrdunud koht 2) metallmaterjal

Käi – 1) kõnni 2) teritusvahend

Käia – 1) kõndida 2) teritusvahendit

Võru – 1) linn 2) rõngas

Keris – 1) saunaahi 2) kruttis

Lääts – 1) söödav taim 2) optiline klaas silmas või teleskoobil

Nimekaim – 1) sama nimega inimene 2) tuntuim

Tulemast – 1) saabumast 2) tuletorn

Tunde – 1) emotsiooni 2) ajavahemikke

Palgata – 1) ilma tasuta 2) kedagi tööle võtta

Palk – 1) töötasu 2) puutüvi

Teate – 1) lühisõnumi 2) olete teadlik

Laske – 1) tulistage 2) lubage 3) valanguid

Vali – 1) valju häälega 2) tee valik

Lakka – 1) heinaküüni 2) hobuse juukseid 3) lõpeta

Lakk – 1) hobuse juuksed 2) immuti 3) laepealne

Osi – 1) osasid 2) taim

Kaader – 1) üksikpilt filmis 2) tööjõud

Käis – 1) kõndis 2) riideosa

Luud – 1) pühkimisvahend 2) kondid

Eksid – 1) teed vea 2) eksitused (lühend) 3) endised kallimad

Imesid – 1) ebatavalisi nähtusi 2) lutsisid

Väljas – 1) õues 2) mängust maas 3) tervikus (magnet-elektri-bio- jne)

Künnis – 1) uksepakk 2) piirmäär

Puumatus – 1) kirstumatus 2) puu matmine 3) ilma musta leopardita olek

Tõhus – 1) efektiivne 2) tuhkrus

Ministress – 1) naisminister 2) väike stress

Käik – 1) liikumine 2) maa-alune või kangialune tee 3) toidukord 4) sõiduki pöörete määraja

Loos – 1) õnnemäng 2) jutustuses

Eksitus – 1) viga 2) väljakäik

Eeter – 1) keemiline ühend 2) õuka 3) raadio/TV leviala

Paneme minema – 1) lahkume 2) saadame teele

Moon – 1) lill 2) toit 3) laske vahendid

Aldis – 1) vastuvõtlik 2) naishääles

Tempel – 1) pitsat 2) pühamu

Valmi – 1) küpse 2) luuletuse

Valmid – 1) küpsed 2) saad küpseks 3) luuletused

Valmis – 1) küps 2) hakkamas 3) luuletuses

Krunt –1) maatükk 2) alusvärv

Koba – 1) oskamatu inimene 2) katsu 3) vanakooli sulgur

Karjäär – 1) tööalane edasijõudmine 2) kaevandus

Kruus – 1) kivitee kate 2) suur joogitops

Häire – 1) rike 2) alarm

Teatud – 1) tuntud 2) konkreetne

Teate – 1) olete informeeritud 2) sõnumi

Seatud – 1) sätitud 2) ilma seata

Tuntud – 1) kuulus 2) tajutud

Tunde – 1) emotsiooni 2) ajaühikuid 2) loenguid

Tekke – 1) kujunemise 2) vooditarbeid

Kius – 1) ahistamine 2) jõhvis

Jõhvi – 1) linn 2) hobuse karva

Surmake – 1) koolmiseke 2) tapke ära!

Papp – 1) kartong 2) kirikuõpetaja 3) raha

Laskma – 1) tulistama 2) lubama 3) madalamale viima

Hallis – 1) värvuses 2) spordihoones 3) esikus

Kääris – 1) hapnes 2) lõikeriistas 2) harkis

Kirev – 1) värviline 2) kuke häält tegev

Kogemata – 1) juhuslikult 2) ilma läbi tegemata

Peo – 1) pidustuse 2) pihu

Sool – 1) maitseaine 2) seedekulgla 3) rabal

Tamm – 1) puu 2) veetõke 3) võidukas kabenupp

Ammu – 1) vibu 2) mitte hiljuti 3) tee lehma häält!

Nimeta – 1) anna nimi 2) ilma nimeta

Paide – 1) heade 2) linn

Pank – 1) finantsasutus 2) kõrge kallas 3) monoliit

Voor – 1) mänguring 2) vankririvi 3) maastikuvorm

Punu – 1) põimi 2) kõhukene

Punuma – 1) paela, patsi, korvi moodustama 2) liduma

Sügav – 1) diip 2) kratsiv

Segast peksma – 1) hullu kolkima 2) lolli juttu rääkima

Litsi lööma – 1) truudust murdma 2) liiderlikku naist peksma

Maru – 1) torm 2) väga lahe

Esinema – 1) laval olema 2) ette tulema

Eksita – 1) sega 2) ilma endise partnerita

Laotus –1) taevas 2) laiali asetus 3) asetus laiali

Tagumine – 1) tagapool asuv 2) kolkimine

Veeta – 1) aega mööda saata 2) ilma H2O-ta

Laim – 1) valeinfo 2) tsitrusvili

Sõim – 1) pragamine 2) loomade söödanõu 3) lasteasutus

Sõjakate – 1) agressiivsete 2) militaarne kaas

Lõpus –1) finišis 2) kala hingamiselund

Täitu – 1) ilma parasiidita 2) saa täis 3) mine täide

Täituks – 1) realiseeruks 2) saaks täis 3) parasiidituks

Peaks – 1) kehaosaks 2) oleks vaja 3) hoiaks kinni

Muidugi – 1) loomulikult 2) tasutagi

Sünk – 1) rusuv 2) lühend kooskõlalisest

Rajav – 1) ehitav 2) kääne

Tai – 1) pekita liha 2) riik Aasias 3) oskus (murdes)

Lukku – 1) sulgurit 2) pane kinni! 3) stoorisse

Kuulis – 1) sai kõrvade kaudu teada 2) laskemoona sees

Tükkis – 1) klompis 2) tikkus, kippus, tungis

Toon – 1) muusikaline heli 2) kannan kohale 3) värvuse liik

Värvus – 1) varblases 2) muutis värvi 3) toon

Üksiklastesse – 1) erakutesse 2) ainsatesse järglastesse

Ikka – 1) alati 2) muidugi 3) vanusesse

Tõus – 1) ülesmäge tee 2) taseme kerkimine 3) sordis, liigis

Peen – 1) pisiosaline 2) sale 3) aristokraatlik

Istuma – 1) toolil olema 2) vangis olema 3) hästi selga sobima

Hindama – 1) väärtust määrama 2) lugu pidama

Parkima – 1) autot seisma jätma 2) nahka töötlema

Lumekuul – 1) külmunud vee pall 2) klaasist kera, milles on tehishelbed 3) talvisel ajaühikul

Kandis – 1) tassis 2) piirkonnas 3) retsidivistis

Kohad – 1) paigad 2) kalad 3) sahisemised 4) sahised

Lae alla – 1) toa kohale 2) tõmba arvutisse

Valem – 1) matemaatiline seos 2) ebaõigem

Vanem – 1) ema või isa 2) eakam

Kolle – 1) tulease 2) tonte

Osale – 1) võta osa 2) detailile

Pooliti – 1) osaliselt 2) keriti südamikule

Väeta – 1) lisa rammu 2) jõuta

Rahu – 1) vaikus 2) madal saar meres 3) sõja vastand 4) kuu tagumine pool

Hindu – 1) väärtusi 2) indialane

Alt – 1) madalamalt 2) naishääl

Täis – 1) pilgeni 2) joobes 3) parasiidis

Arutus – 1) mõistuseta olek 2) lollus 3) arutelu

Varaste – 1) pätsajate 2) aegsasti tulevate 3) esmaste

Neid – 1) noor naine 2) mitte teisipäev

Viitasid – 1) osutasid 3) teenäitajaid

Tassi – 1) jooginõu 2) kanna

Lestad – 1) kalad 2) mikroorganismid 3) ujumisvahendid 4) lindude ja loomade varvastevahelised ujunahad

Rassi – 1) inimtõu 2) tee rasket tööd 3) põllukultuuri

Passi – 1) isikutunnistuse 2) valva! Oota! 3) jäta vahele

Suunas – 1) kuhugi poole 2) juhatas teed

Pitsat – 1) tempel 2) itaalia lahtist pirukat

Veel – 1) lisaks 2) lainetel

Pill – 1) muusikariist 2) tablett 3) nutt

Täituma – 1) täis saama 2) õnnestuma 3) putukaid täis minema

Leer – 1) usuline õpetusperiood 2) vaenupool

Kasi – 1) puhasta 2) hakka minema

Salamander – 1) suur sisalik 2) tulevaim mütoloogias 3) varjatud kontinent

Joon – 1) kriips 2) iseloomuomadus 3) ma tarvitan vedelikku

Kolin – 1) müra 2) ma asun ümber teise kohta

Ära ajama – 1) minema peletama 2) habet raseerima 3) asja korda saama

Nutt – 1) itk 2) taime õisik

Tekitama – 1) põhjustama 2) palakaga katma

Piisas – 1) jätkus 2) tilgas

Piisaks – 1) oleks küllalt 2) tilgaks

Meel – 1) tuju 2) aisting 3) mesilase nestel

Pange – 1) ämbri – ämbrisse 2) asetage

Pandi – 1) tagatise 2) asetati

Jooks – 1) lippamine 2) manustaks vedelikku 4) rehvikomplekt

Jood – 1) keemiline element 2) manustad vedelikku

Jootma – 1) vedelikku andma 2) metalli kokku sulatama

Roog – 1) toit 2) kõrkjad

Pood – 1) kauplus 2) kägistad

Poe – 1) kaupluse 2) roni läbi 3) lipitse

Puus – 1) kehaosa 2) suure taime sees

Vara – 1) rikkus 2) koidikul 3) enne oodatut

Kuusikud – 1) metsa liik 2) kuuekesi sündinud lapsed 3) maa tehiskaaslase kitsed

Koha – 1) asupaik 2) kala 3) müha

Kohas – 1) asupaigas 2) kalas 3) mühas

Siia – 1) minu juurde 2) kala

Vool – 1) vee liikumine 2) elekter

Vatt – 1) pehme hügieeniline või täidismaterjal 2) elektri ühik 3) paks rõivas

Volt – 1) elektri ühik 2) riide või naha murtud kurd

Vahe – 1) erinevus 2) ruum kahe asja vahel 3) terav

Vahel – 1) mõnikord 2) kahe asja keskel

Vahest – 1) ehk 2) praost

Paras – 1) õige suurus 2) kahjurõõmus väljend

Vaht – 1) mulliline mass 2) valvur

Kutsu – 1) kutsikas 2) hüüa ligi 3) nimeta

Kutsud – 1) koerakesed 2) hüüad ligi 3) nimetad

Vastas – 1) kostis 2) rinnutsi, laubiti

Sõlm – 1) paela kinnitus 2) kiirusühik merel 3) transpordipunkt

Koi – 1) putukas 2) ihne inimene 3) magamiskoht laevas

Sea – 1) looma 2) säti

Vea – 1) eksituse 2) tiri 3) õnnestu

Veab – 1) õnnestub 2) tirib

Vanus – 1) eluaastad 2) kulus, pulstus

Lootsid – 1) uskusid 2) laevajuhid

Alus – 1) põhja konstruktsioon 2) laev 3) lauseliige

Tagumised – 1) viimased järjekorras 2) peksmised

August – 1) kuu nimetus 2) mulgust 3) mehe nimi

Mulk – 1) auk 2) Mulgimaa elanik

Kaste – 1) soust 2) hommikune niiskus rohul 3) karpe

Käik – 1) tee 2) toidukord 3) liikumine 4) sõiduki seadeldis

Sõime – 1) toitusime 2) loomade söögikoha

Jalga laskma – 1) põgenema 2) relvaga alajäsemesse tulistama

Lakk – 1) juukse- või mööbli viimistlusvahend 2) hobuse karvad 3) põõning heinte jaoks

Ülesaetu – 1) jaluletõstetu 2) tegudele kihutatu 3) liigselt raiutu

Niit – 1) õmblusvahend 2) rohumaa 3) heinateo osa

Looma oma – 1) eluka jagu 2) rajama isiklikku

Ära – 1) minema 2) keelav abisõna

Kurja – 1) tigedat 2) saatanat

Kaela – 1) kehaosa 2) ümber kehaosa 3) endale peale

Muidu – 1) tasuta 2) või… ähvardus

Tuli – 1) leek 2) saabus

Karjatus – 1) kisa 2) ilma karjata olemine

Kirkad – 1) tööriistad 2) eredavärvilised

Omamaine – 1) kodumaine 2) isiklik renomee

Luuke – 1) uksi 2) kondike 3) silmi

Kantima – 1) nurki/servi lõikama 2) raha kõrvale toimetama 3) ääristama 4) suurt eset edasi toimetama

Kanti – 1) piirkonda 2) kuupmeetrit 3) tassiti

Kanditud – 1) servatud 2) servapaelaga ääristatud 3) tassitud 4) pihta pandud 5) äärispaelatud

Meelespea – 1) lill 2) meeldetuletus

Kasin – 1) napp,vähene 2) pesen, puhastan

Jooksul – 1) mingi aja vältel 2) lipates

Suletud – 1) kinni 2) sulgedeta

Sulg – 1) linnu karv 2) teel olev takistus 3) kirjavahemärk

Sulgedes – 1) pannes kinni 2) linnu karvades

Sulgudes – 1) kinni minnes 2) kirjavahemärkides 3) looma latrites

Salve – 1) hoidlasse 2) padrunipessa 3) võideid

Kaval – 1) salalik 2) plaanil

Tark – 1) nutikas 2) küla tervendaja

Harki – 1) harali 2) tööriista

Parem – 1) etem 2) hüva, mitte vasem

Side – 1) pinde 2) levi 3) postiteenus

Sidemed – 1) pinded 2) kontaktid-tutvused

Puud – 1) suured taimed 2) kaaluühik

Puudel – 1) suurtel taimedel 2) koeratõug

Vormis – 1) mundris 2) rühikas 3) mudelis 4) modelleeris
sihitud – 1) eesmärgitud 2) fokuseeritud

Saar – 1) puu 2) maatükk meres

Leht – 1) taime osa 2) raamatu osa 3) uudiste paberkandja

Pala – 1) amps 2) muusikalugu 3) traagiline kohanimi

Valmis – 1) lõpetatud 2) küps 3) luuletuses

Vaid – 1) ainult 2) mitte see,… too

Paigal – 1) liikumatult 2) kindlas kohas 3) parandamise lapil

Lapi – 1) kaltsu 2) paiga 3) põhjarahva 4) paranda

Lapid – 1) parandad 2) kaltsud 3) paigad 4) põhjala elanikud

Püsi – 1) jää paigale 2) vastupidavus 3) paigalseis

Asu – 1) rahu 2) asetse!

Täht – 1) taevakeha 2) kirjamärk 3) artist

Külla – 1) visiidile 2) asulasse 3) rohkusesse

Ära – 1) käsk 2) keeld

Maagi – 1) võluri 2) maavara 3) pinnaski

Kook – 1) küpsetis 2) vinnamise latt

Mast – 1) laeva osa 2) kaardisort

Saan – 1) talvesõiduk 2) suudan 3) hakkan olema

Hala – 1) hädaldamine 2) hädalda!

Arutus – 1) mõtlematus 2) mõistuseta olek 3) diskussioon

Arm – 1) kiindumus 2) haava jälg

Kokku – 1) ühte kohta 2) ühendusse

Karis – 1) madalikus 2) president

Teki – 1) vooditarbe 2) kujune!

Kõrval – 1) lähedal 2) lisaks 3) kuulmisorganil

Jagu – 1) osa 2) rühm sõdureid 3) loovutamine

Lõbus – 1) rõõmus 2) meelelahutuses

Aita – 1) abista 2) viljahoidlasse 3) naisenimi

Silm – 1) nägemiselund 2) kudumise aas 3) veeauk 4) raipetoiduline veeloom

Imes – 1) lutsis 2) üleloomulikkuses

Sadama – 1) alla langema 2) laevade peatuspaik

Saja – 1) arvu 2) lange alla!

Luiskama – 1) valetama 2) vikatit teritama

Tõus – 1) mäkkeminek 2) arenemine 3) sordis

Kannus – 1) saapa detail 2) anumas 3) kuke jalaosa

Kann – 1) anum 2) mänguasi 3) lill

Täitus – 1) sai pilgeni 2) soov sai ilmsiks 3) oli putukaid täis

Sihitult – 1) ilma eesmärgita 2) fokuseeritult 3) kirbule võetult

Maksa – 1) siseelundi 2) tasu!

Maksaks – 1) siseelundiks 2) riigilõivuks 3) tasuks

Täna – 1) käesolev päev 2) ole tänulik!

Tänav – 1) tee linnas 2) aitäh ütlev

Kallas – 1) rannaäär 2) valas 3) lilles

Und – 1) magamist 2) põhjaõng

Koor – 1) lauljate kamp 2) puu kate 3) piima rasvakiht

Küüni – 1) ulatu 2) heinahoidla

Küünis – 1) linnu ja looma varba osa 2) heinahoidlas

Troll – 1) sõiduk 2) mäekoll 3) sihilik eksitaja meedias

Kurk – 1) köögivili 2) kõri 3) kitsas läbisõit saarte vahel

Nooli – 1) vibu laskemoona 2) laku!

Jooksev – 1) kiiresti liikuv 2) voolav 3) käesolev

Palet – 1) põske 2) nägu 3) värvialus

Kolli – 1) hirmutise 2) koeratõu

Ala – 1) piirkond 2) alumine pool 3) liiga vähe
villast – 1) lamba kasukast 2) riidematerjalist 3) valetama 4) häärberist

Servi – 1) ääri 2) viska palli

Serviti – 1) külili 2) visati palli 3) äärtpidi

Lapi – 1) kaltsu 2) paranda

Lapiti – 1) parandati 2) lamades

Püüd – 1) pürgimus 2) lind

Voona – 1) tallena 2) hoovusena, kosena

Otsi – 1) leia! 2) lõppusid 3) laevaköisi

Lõpus – 1) kala hingamiselund 2) sabas 3) finišis

Sihi –1) eesmärgi 2) metsatee 3) võta sihtmärgiks!

Rühi – 1) kehahoiaku 2) rutta!

Valgus – 1) pimeduse vastand 2) voolas laiali 3) asulas

Sööt – 1) kalapüüdmise peibutis 2) palli etteandmine 3) loomatoit 4) kesa

Söötis – 1) toitis 2) puhkama jäetud maa

Aitab – 1) abistab 2) piisab

Kohtus – 1) õigusemõistmise asutuses 2) sai kokku

Uim – 1) kala osa 2) joove

Laud – 1) silmaosad 2) mööbliese

Lauda – 1) sööma! 2) mööblieset 3) puitmaterjali 2) loomade elupaiga

Sui – 1) aastaaeg murdes 2) näo osa – ammuli…

Meest – 1) isast inimest 2) mesilinnukeste tootest

Krooniks – 1) staatuslikuks peakatteks 2) tõstaks seisusesse 3) kõige tipuks
varjud – 1) valgusjäljendid 2) peitud

Pool – 1) osa tervikust 2) kerimise südamik 3) teisel…

Pooli – 1) rulli 2) keri! 3) osi 4) … valima

Osi – 1) taim 2) detaile 3) rolle

Karju – 1) kisa! 2) loomakogumeid

Karjatus – 1) äkiline kisa 2) karjuse tegevus 3) ilma karjata olek

Puudega – 1) suurte taimedega 2) küttega 3) erivajadustega

Jutt – 1) lugu 2) triip

Tõuke – 1) impulsi 2) putukavastseid

Jõule – 1) pühasid 2) rammule

Omaste – 1) sugulaste 2) iseloomulike

Puudus – 1) viga 2) vaesus 3) ei olnud kohal

Enam – 1) rohkem 2) ei tee…

Pärija – 1) vara saaja 2) küsija

Pärima – 1) vara saama 2) küsima

Sule – 1) pane kinni 2) linnu kehakatte

Tinistama – 1) pilli mängima 2) jooma 3) võluma

Tassid – 1) jooginõud 2) kannad, tirid

Rammus – 1) toitev 2) jõus

Hang – 1) lumekuhi 2) põllutööriist

Hanguma – 1) tööriistaga menetlema 3) kõvaks muutuma, tarduma

Looma – 1) elukat 2) midagi uut tekitama

Loomus 1) olemus 2) saak

Ehe – 1) iluasi 2) päris,tõeline

Kink – 1) kingitus 2) künkake

Lahe – 1) tore 2) mere sopi

Lahk – 1) juuste poolitus 2) lahutav – …liha

Lahke – 1) sõbralik 2) seitleid

Lahkus – 1) heatahtlikkus 2) läks ära

Söötma – 1) toitma 2) palli ette andma

Peeti – 1) aedvilja 2) oletati 3) veini slängis 4) hoiti 5) kasvatati

Kire – 1) kuraasi 2) tee kuke häält!

Mure – 1) äng 2) pudisev

Murre – 1) dialekt 2) murdmine

Korratus – 1) segaduses 2) ordnungi puudumine

Kaasa – 1) elukaaslane 2) endaga

Vallandus – 1) vabastamine 2) vabanemine 3) vabanes

Vallandas – 1) lasi vabaks 2) laskis lahti

Kombekas – 1) viisakas 2) tavadest kinni pidav 3) riideese

Muul – 1) hobuse ja eesli ristand 2) sadama kaitseriba 3) kellelgi teisel

Läki-läki – 1) karvamüts 2) lähme-lähme

Last – 1) väikest inimest 2) laadung

Tapp – 1) mõrv 2) puiduühendus 3) taim 4) vangide konvoi

Valla – 1) omavalitsusüksuse 2) avatud/lahti

Maakatel – 1) külarahval 2) pinnases olev pada

Soe – 1) lämmi 2) hundi 3) kammi!

Valda – 1) omavalitsus üksusesse 2) oska 3) alasse

Kõigest – 1) ainult 2) kogu valikust

Akt – 1) dokument 2) alastimaal

Majakana – 1) tuletornina 2) majapidamislind

Kodukana – 1) naine, kes ei käi väljas 2) inimest juures elav lind

Tallu – 1) maamajapidamisse 2) astu peale!

Vihuti – 1) kiusu pärast 2) peksti end sauna

Nimme – 1) kiuste 2) selja piirkonna

Hange – 1) lumekuhja 2) soetamine 3) tööriistu

Õlul – 1) turjal 2) kesvamärjal

Üksteist – 1) arv 2) teineteist

Viha – 1) raev 2) saunavitste 3) kibe

Hall – 1) värvus 2) suur saal 3) härmatis

Kiivas – 1) armukade 2) viltu

Ammuta – 1) vala 2) vibuta

Kuul – 1) taevakehal 2) ajaühikul 3) laskemoon 4) spordivahend

Iga – 1) vanus 2) kõik

Kasu – 1) tulu 2) kasva!

Kallal – 1) lillel 2) ründamas

Segatud – 1) miksitud 2) häiritud

Liigud – 1) kulged 2) tähistamispidu

Lipp – 1) riigi sümbol 2) aialaud

Trell /id – 1) vangla akna võre 2) puurmasin 3) häšštääg

Vastne – 1) uus 2) putuka arengujärk

Vaal – 1) suur mereimetaja 2) heina- või lumemass

Mais – 1) vili 2) ajaühikus

Penikoorem – 1) pikkusühik 2) koera last

Teos – 1) raamat, maal 2) limuka sees

Noti – 1) tapa! 2) kännu

Rehvid – 1) autokummid 2) purje kokkuvõtmise võtted 3) rullid purje kokku

Kaeta – 1) puhtad terved silmad 2) nõiu ära!

Toeta – 1) ilma toetuseta 2) abista!

Soeta – 1) hundita 2) osta!

Saada – 1) läkita! 2) kujuneda

Elatav – 1) piisav elamiseks 2) ülalpidav

Piht – 1) talje 2) patutunnistus kirikus

Rabades – 1) soodes 2) rasket tööd tehes 3) üllatades

Kuumaks – 1) tuliseks 2) perioodiliselt tasutav summa

Ravikuur – 1) tervendusperiood 2) tervendushoone

Viil – 1) tööriist 2) leivatükk 3) katuseosa 4) looder

Naeruta – 1) ilma itsituseta 2) aja itsitama!

Nututa – 1) ilma itkuta 2) aja itkema

Pissita – 1) ilma uriinita 2) potita last!

Kakata – 1) ilma roojata 2) potita last!

Pissi – 1) kuse 2) uriini

Kaka – 1) roe 2) situ

Aju – 1) elund 2) jahimoodus 3) tiimi või seadme mõistus

Leedid – 1) aadlidaamid 2) lambid

Haki – 1) linnu 2) lõika peeneks!

Vaimustuma – 1) innustuma 2) tondistuma

Mälu – 1) mäletamisvõime 2) veiste maosisu 3) arvuti ja telefoni olulisim osa 4) näri!

Klaas – 1) materjal 2) jooginõu

Haak – 1) kinnitusvahend 2) kõrvalepõige

Riiv – 1) uksesulgur 2) köögitarve

Saba – 1) looma kehaosa 2) järjekord

Koi – 1) putukas 2) voodi laevas

Kohatud – 1) sobimatud 2) kodutud 3) trehvatud

Piiga – 1) tütarlaps 2) harudega 3) matemaatilise konstandiga

Liiga – 1) spordiorganisatsioon 2) üleliia 3) ebaõiglaselt …tegema

Koon – 1) looma ninaosa 2) punun

Kooti – 1) punuti 2) rehepeksuriista 3) looma kehaosa 4) külmrelva

Valuta – 1) ilma piinata 2) piinle!

Kogumisse – 1) kollektsioneerimisse 2) kollektsioonisse

Müüdi – 1) kaubastati 2) legendi

Märga – 1) niiskesse 2) tee alla!

Säästukana – 1) soodne lind 2) kokkuhoidlik inimene 3) kokkuhoidlikuna

Katku – 1) haiguse 2) kisu!

Sünnita – 1) too ilmale! 2) ilmaletulekuta

Punni – 1) suru! 2) korgi 3) vistriku

Punnita – 1) pressi! 2) korgita 3) vistrikuta

Palk – 1) töötasu 2) puunott

Trellid – 1) rootsi kardinad 2) sümbol # 3) tööriistad

Tunde – 1) ajaühikuid 2) emotsiooni

Sari – 1) india naise riideese, 2) seeria 3) munakogum

Kruus – 1) jooginõu 2) teekatte materjal

Maal – 1) kunstiteos 2) meie planeedil 3) mitte linnas

Hinda – 1) väärtusta 2) anna tagasisidet 3) läheb… (kalliks)

Hinnata – 1) väärtuseta 3) väärtustada

Vint – 1) lind 2) keere 3) püss 4) joove

Kärama – 1) sobima 2) riidlema 3) lärmama
vali – 1) tugev 2) otsusta, kumb!

Veel – 1) lisaks 2) taas 3) merel 4) H2O-l

Keel – 1) suu osa 2) lingva 3) kaelaehtel

Post – 1) meil 2) vai 3) pärast

Reis – 1) kints 2) retk

Pime – 1) nägemispuudega 2) valguseta

Püüd – 1) pürgimus 2) linnud

Lõuna – 1) pärast keskpäeva 2) söögikord 3) ilmakaar

Telekas – 1) televiisor 2) eetris

Koori – 1) laulukollektiivi 2) vilja ümbriseid 3) eemalda vilja katted!

Kops – 1) hingamiselund 2) löök

Vutt –1) linnuliik 2) jalgpall 3) jooks

Elajad – 1) asukad 2) sõimusõna 3) metsloomad

Vant – 1) sõimusõna slaavlase kohta 2) toetav tross 3) londiste

Akt – 1) ametlik dokument 2) alasti inimkeha kujutis 3) toiming

Rõõmus – 1) heatujuline 2) lusti sees

Laen – 1) võlg 2) täidan

Vaen – 1) kaaluma 2) sallimatus

Paukusid – 1) kolksusid 2) tegid püssi häält 3) põmmusid

Värk – 1) nähtus 2) hobuse maniküür

Küür – 1) seljakumerus 2) puhastus

Näkk – 1) merineitsi 2) kala saamine 3) kannikas

Sõrg – 1) looma jalaosa 2) tööriist

Nööri – 1) paela, 2) kelleltki isekalt/kavalalt, välja petma/midagi ära võtma (ära nööri)

Lohutus – 1) trööst 2) ilma madalamate maaosadeta

Riim – 1) luuletuse tunnus 2) soolase ja mageda vee kohtumiskoht jõesuudmes

Siil – 1) okastega loom 2) kaitseväe õppus 3) pikk kitsas riba

Õpi – 1) harjutuse 2) saa targaks!

Lõbus – 1) lusti sees 2) rõõmus tuju

Kollita –1) tee tonti! 2) ilma koletiseta
Hullus – 1) pöörasus 2) vaimne seisund 3) halvas seisus 4) läks lolliks

Halvas – 1) pahas 2) paralüseeris

Kasuta – 1) tarvita 2) ilmaasjata 3) tuluta

Kuluta – 1) kuivanud rohuta 2) amortiseeri 3) tasuta

Viiv –1) silmapilk 2) kaasaskandev

Niidu – 1) rohuse maaala 2) heinateo

Umbes – 1) ligikaudu 2) ummistunud 3) paistes

Mingi – 1) miskisugune 2) tuhkru

Kullatud – 1) kullaga kaetud 2) rikas 3) ilma aurumita

Link – 1) käepide 2) veebiviide

Brändi – 1) kange alkohol 2) kaubamärgi

Sünk – 1) tusane 2) kooskõla

Maine – 1) renomee 2) maalähedane

Topis – 1) täidisega laip 2) tipus

Valem – 1) arvutamise reegel 2) ebaõigem

Laama – 1) loom 2) Tiibeti vaimulik

Võrguta – 1) ilma levita 2) ilma kalapüügivahendita 3) sebi!

Tööta – 1) inimomase tegevuseta 2) tee inimomast tegu!

Süüta – 1) pane põlema! 2) patuta

Peerud – 1) puuksud 2) peenikesed puulaastud valgustuseks 3) vanamehed

Kindlus – 1) turvatunne 2) tugev ehitis 3) veendumus

Mulla – 1) pinnase 2) islami vaimulik

Piiga – 1) neiu 2) kammiharuga 3) vaba languse kiirendusega

Järg – 1) järjekord 2) õige rida 3) teose teine-kolmas osa 4) iste

Kärakas – 1) kõva pauk 2) kange alkohol, šott

Lasi – 1) lubas 2) vabastas 3) hobuse sidumise puu

Pandi – 1) asetati 2) luna 3) seksiti

Noot – 1) muusikamärk 2) riigi dimplomaatiline kirjalik pöördumine 3) võrkpüünis

Pistis – 1) toppis 2) kõht valutas 3) altkäemaks

Kurd – 1) korts 2) rahvuse esindaja 3) mäestiku liik

Kurdid – 1) vaegkuuljad 2) Ees-Aasia rahvas

Vill – 1) looma kingitus 2) rakk 3) soojustusmaterjal

Kiil – 1) putukas, 2) lahtise käega löök 3) tüli tekitamine 4) pakulõhestaja 5) ehitusdetail

Piiritus – 1) ääretus 2) etanool

Vintis –1) purjus 2) keeras pöördeid peale 3) pööretega

Vint – 1) lind 2) keere 3) joove

Kelluke – 1) kuljus 2) tööriistake 3) limonaad

Oras – 1) tärkav hein 2) tera otsas

Nõu – 1) anum 2) soovitus 3) …hau

Puhuti – 1) hooti 2) suunati õhku pasunasse või alkomeetrisse

Tõuse – 1) kerki! 2) seemnest tärganud noor taim 3) mäkkeminekuid

Viis – 1) number 2) meloodia 3) komme 4) mõttelaad 5) kandis minema

Kuus – 1) number 2) ajaühikus 3) taevakehas

Pärast – 1) hiljem 2) tõttu 3) põhjustatuna

Läbi – 1) otsas 2) täiesti 3) vahelt 4) lõppes, otsas

Valge – 1) värvus 2) mitte pime 3) alla voolamisi

Loe – 1) ilmakaar 2) tudeeri!

Kee – 1) kaelaehe 2) podise!

Loode – 1) sündimata laps 2) ilmakaare 3) tõusu-mõõna

Kuid – 1) aga 2) ajaühikuid 3) taevakehasid

Valusid – 1) piinu 2) kuumtöötlemisi

Saame – 1) võime 2) põhjarahvaid

Rikkus – 1) küllus 2) hävitas

Vene – 1) ühest puust õõnestatud paat 2) naaberrahva

Tuli – 1) leek 2) saabus

Tähega – 1) aapega 2) kuulsusega 3) taevakehaga

Või – 1) piimatoode 2) sidesõna 3) kas tõesti? 4) määri! 5) tohi!

Ladudes – 1) üksteise otsa pannes 2) hoiupaikades

Sügav – 1) põhjatu 2) kratsiv

Enne – 1 ) varem 2) oomen

Karjatas – 1) röögatas 2) ohjeldas loomi

Karjata – 1) ilma loomadeta 2) röögata

Kari – 1) loomapere 2) kõrgem koht meres

Aus – 1) tõene 2) austuses

Perekonnad – 1) hõimud 2) abielus kahepaiksed

Tänav – 1) linnatee 2) aitäh ütlev

Hing – 1) ukse kinnitus 2) elusolendi peenkeha

Pinge – 1) füüsikaline termin 2) stress 3) kehaline seisund

Moodi – 1) laadi 2) populaarseks

Sealt – 1) eemalt 2) loomalt

Viies – 1) järgarvsõna 2) ära kandes

Kuues –1) järgarvsõna 2) pintsakus

Neljas –1) järgarvsõna 2) kvartetis

Mitmes – 1) mis number? 2) kui arvukalt? 3) arvukates

Kadusid – 1) kaotsiminekuid 2) läksid kaotsi

Vokk – 1) ketramise vahend 2) sügav pann 3) panniroog

Lukku – 1) kinni 2) narratiivisse

Mullikas – 1) noor veis 2) karboniseeritud vesi 3) turvaümbrik

Saalis – 1) suures ruumis 2) vooris

Ühene – 1) aastane 2) eurone 3) selgelt mõistetav

Asemel – 1) pesas, voodis 2) selle kohal

Laager – 1) leer 2) kogunemine värskes õhus 3) õllesort

Laagerdama – 1) kämpingus olema 2) käärima

Märgiks – 1) tunnuseks 2) täheldaks 3) aurahaks

Märgi – 1) niiskeid 2) tähelda 3) ordeni 4) tunnuse

Jääks – 1) külmunud veeks 2) püsiks

Jäägi – 1) külmunud vesigi 2) püsigi 3) allesjääva osa

Nartsissist – 1) eneseimetleja 2) kevadlillest

Sabati – 1) nõidade peo 2) hännatsi

Roos – 1) okkalise varrega lill 2) kõrkjates 3) nahahaigus

Rakk – 1) organismi väikseim osa 2) vill

Väetis – 1) taimede vitamiin 2) armetukeses

Krabati – 1) haarati 2) riideeseme

Koge – 1) keskaegne kaubapurjekas 2) ela läbi

Tripid – 1) reisid 2) sukapaelad

Loos – 1) arp 2) narratiivis

Kallim – 1) armsam 2) kulukam

Sulgudes – 1) kirjavahemärkide vahel 2) aedikutes 3) kinni minnes

Sulgedes – 1) linnu karvastikus 2) kinni pannes

Jamas – 1) jukerdas 2) ebameeldivustes

Kõrbes – 1) liivases piirkonnas 2) kärssas

Kõrb – 1) liivane piirkond 2) hobuse värvus

Värvus – 1) värvitoon 2) omandas tooni

Kaamel –1) kõrbeloom 2) kahvatul

Mats – 1) mühakas 2) mütsatus

Puur – 1) loomade-lindude vangla 2) tööriist

Käi kanni – 1) mine pekki 2) tööriist tuharasse

Kopra – 1) kookospähklite kuivatatud viljaliha 2) veelooma

Rassist – 1) teise nahavärvi vaenaja 2) inimtõust

Õnneks – 1) rahuloluks 2) tänu taevale

Luud – 1) peenikestest okstest hari 2) kondid

Luul – 1) kondil 2) nägemus

Luua – 1) küla Jõgeva maakonnas 2) pühkimisvahendi 3) rajada

Keegi – 1) teadmata kes 2) kaelaehegi

Kellata – 1) uurita 2) kuulujuttu rääkida

Uuri – 1) kella 2) tee kindlaks 3) kougi

Määrus – 1) õigusakt 2) lauseliige

Veenis – 1) sisendas 2) veresoones

Matsid – 1) mühakad 2) kaevasid maasse

Jalga laskma – 1) põgenema 2) alajäsemesse tulistama

Kasin – 1) puhastan 2) vähene

Nael – 1) kinnitusvahend 2) rahaühik 3) kaaluühik

Kaevu – 1) kühvelda end maasse 2) veekogumiskoha

Vaevu – 1) läbi häda 2) piinu napilt 3) suvatse!

Toome – 1) kanname kohale 2) keskse mäe 3) õitsva puu

Ruun – 1) kastreeritud hobune 2) väemärk

Parv – 1) lindude kogum 2) veesõiduk

Põrm – 1) surnukeha 2) maapind, muld 3) puruks, olematu

Passitud – 1) tegevusetult oodatud 2) valvatud 3) isikutunnistuseta

Põhi – 1) ilmakaar 2) allosa

Viimaks – 1) lõpuks 2) ehk 3) ära kandmaks

Kohati – 1) paiguti 2) mõnel juhul 3) trehvati

Koodi – 1) kokkuleppelise märgi 2) parooli 3) tehti käsitööd 4) looma jala 5) külmrelva

Veetu – 1) kuiv 2) tiritu

Veeta – 1) kuiv 2) mööda saata

Jooksin – 1) lidusin 2) tahaksin vett

Tali – 1) „Kevade“ tegelane 2) aastaaeg 3) rippuv vintsiga tõsteseade

Voona – 1) noore lamba 2) striimina

Soostuma – 1) nõustuma 2) märgalaks muutuma

Vingu – 1) gaasi 2) hädalda 3) virilaks

Villis – 1) uunikum automark 2) rakkus 3) raku sees 4) valas pudelisse

Saagis – 1) püütud tulemuses, kogutud viljas 2) lõikas oksa läbi 3) mängis viiulit

Maandus – 1) ühendus maapinnaga 2) jõudis maapinnale

Puuluup – 1) ansambel 2) paat 3) suurendusklaas

Seisus – 1) aadel 2) olukorras

Tossud – 1) jalatsid 2) suitsud 2) hinged

Kiire – 1) aega ei ole 2) ruttu toimiv 3) valgusjoa

Telefonist – 1) sidetöötaja 2) sidevahendist

Kliimaks – 1) ilmastikuks 2) üleminekuiga

Laius – 1) ulatus 2) saarekeses 3) laotus kaugele

Kiirelt – 1) rutakalt 2) valgusvihult

Ladus – 1) sujuv 2) asetas paika

Rasedustest – 1) vahend lapseootuse tuvastamiseks 2) lapseootustest

Kuut – 1) koera maja 2) numbrit

Teo – 1) soorituse 2) limuka 3) mehenimi

Sadu – 1) allalangemine 2) arvukaid

Sadasid – 1) langesid alla 2) arvukaid

Vaat – 1) suur anum 2) keskele…!

Viigid – 1) marjad 2) pükste sirged keskjooned

Saate – 1) pälvite 2) olete suutelised 3) teleülekande

Terased – 1) nutikad 2) metallisulamid

Kuulus – 1) oli omandis 2) tuntud

Ilma – 1) kliima 2) milletagi

Elamus – 1) kogemus 2) elumajas

Mutt – 1) vana naine 2) maaalune loomake 3) kalapüügiriist

Sina – 1) asuur 2) ainsuse teine isik

Pihta – 1) vastu, külge 2) algab, hakkab… 3) taljet

Papp – 1) raha 2) kartong 3) preester

Samba – 1) tants 2) tugiposti

Kaupa – 1) ositi 2) tavaari

Haaval – 1) lehtpuul 2) kaupa

Aita – 1) abista 2) hoidlasse 3) naisenimi

Lakas – 1) toapealses 2) hobuse juustes

Seas – 1) hulgas 2) loomas

Teid – 1) radasid 2) mitte neid, vaid… 3) jooke

Tagumine – 1) viimane 2) kolkimine

Taga – 1) lõpus 2) garanteeri 3) ainsuse kolmanda isikuga

Mööda – 1) mitte pihta 2) napakas 3) …sõitma 4) üle minema 5) midagipidi

Täna – 1) käesoleval päeval 2) ütle aitäh

Paku – 1) arva 2) serveeri 3) puunoti

Pakud – 1) puunotid 2) arvad 3) serveerid

Kaunis – 1) ilus 2) ilusas

Terve – 1) mitte haige 2) täies ulatuses 3) kogu

Metallist – 1) materjalist 2) raudmees

Kas meil on rahu- või sõjaaja käsuliinid ja kus on siin pildil rahvas?

Eesti Vabariigi parlamendi riigikaitsekomisjoni istungile olid Murutarid kutsutud just samaks ajaks, kui keset Eestit seigelnud järjekordne droon alla tulistati. Külakooliõpetaja koges: kes varem mäele jõuab, see rohkem näeb. Erinevatesse komisjonidesse kogunesid ka haridusminister Kallas, kolleeg Ernits jpt – ilmusid vaiksete, kahvatute ja kuidagi heitunutena Toompeale. Kenad pintsakud ja kurvad silmad olid märkimisväärses vastuolus meie kooli mentaliteediga – ajame ühist asja, hoiame ühte ega ründa üksteist.
Ehkki ümber Toompea kui Kalevi haua on droonikeelumärgid, lendas üsna meie kohtumise ajal järjekordne Ukraina droon meie vabariigi õhuruumis ning liitlasväed võtsid ta maha Põltsamaa ja Võrtsjärve vahele põllule – mitte järve, nagu kandilise ümarlaua ajal arvati.
Avalik pöördumine, millest kursusekaaslaste soovitusel sündis rahvaalgatus, sai kirjutatud ja salvestatud päeval, mil õhuhäire oli kogu riigis ning eksinud droone hulkus ka Soomes – hiljem Lätiski. Pöördumine osutus nii viraalseks, et võiksin selle pinnalt nüüd poliitikasse minna. Äsjane õhunuusutamine veenis pigem: püsi oma rajal!

Meie kooli kursante heidutab ja pelutab enim normiks kujunenud plärtsumine suurriikide kallal, mis on sõjanduskaugete pereemade ja kodutütarde hinnangul suisa sihilik sõja kutsumine meie koju. On ju ka kreml väitnud, et lubades oma taevast sõjaliseks transiidiks olemegi samuti sõjas. Pärismaalased, nagu me siin ju oleme, tajuvad neis sekkumistes ärihuvisid – sõda ja farma konkureerivad teatavasti kõikvõimsuse ja tulususe alal.
Ehkki naised on enamasti emotsionaalsemad, osutus refereeritaval koosviibimisel tuliseimaks hr Poolamets, kes ütles komisjoni juhile: „Ära pissi meid üle! Ei ole vaja kõiki teisi vait käsutada. Fakt on, et selgitused rahvale hilinevad. Tõde on ka see, et erinevalt naaberriikidest ei ole Eestit peetud vabandamise vääriliseks, kui mistahes asjaoludel meie õhuruumis intsidendid juhtuvad. Olete naabrite juures juhtunuga kursis?“
Kui Soome territooriumile droonid eksitati, ei lubatud lapsi kooli ega lasteaeda viia ning tehaste taga ootasid pereisad võimalust tööle minna mitu tundi – mispeale hakkasid soomlased kangutama oma presidenti, kes on ometi vägevam kui unistus – andke ta meile, kui ise ei taha, me just otsime mõnda!
Fakti kohta, et Lätti sattunud droonide järel kukkus koos nendega ka valitsus, ütles hr Stoicescu, et sellel olid ka muud põhjused ning vene tahakski oma sihilike häkkimiste ja provokatsioonidega seda saavutada, et valitsused kukuvad iga õhuruumiriive peale. Tema tekste muide kasutame koolis üsna sageli olukorra kirjeldamiseks, kui turvatunne kaob sedavõrd, et teadlikult uudistejälgimisest hoiduvad õpilased hakkavad küsimusi esitama. Aitäh õppematerjalide eest!
Vanameister Enn Eesmaa tõdes, et meil on lubamatult aeglane ja lonkav kommunikatsioon nii riigis sees kui ka riikide vahel. Samas on informeeritus turvatunde olulisim osis (Maslow).
Richard Murutar: „Turvatunde tagab kuninga kompetentsus – ka siis, kui sitt on ventilaatoris… või drooni tiivikus. Meie traditsiooniliselt jube naaber kompab pidevalt piire. Tekib küsimus, kas pingsalt droone jälgides ja neid eristades ning varjuma valmistudes on meil käsil rahu- või sõjaaeg. Millal tuleks naised-lapsed isamaalt ära viia?“
Ilmselgelt on siis hilja, kui Suvalki koridor on kinni ja Soome lahel mängitakse laevade pommitamist. Loomulikult on praegune juhtum „kingitus“ õppustele Kevadtorm – noh, kuidas tormate? Aga mis siis saab, kui käes on prognoositud naftakriis ning põllu- ja sõjamasinad on kooris vait?
Leo Kunnas – tema järgmise raamatu toimetamine oleks mulle suur au – nentis, et taeva sulgemine militaarseks tegevuseks tähendaks, et ka liitlasväed ei saaks meid kaitsta. Tehniliselt purustab üks droon paar-kolm korterit. Ballistiline rakett hävitab paar-kolm kortermaja püstakut. Selge, et iga ohver oleks liig ning pidevalt kartes elada ei saa.
Koostöös riigikaitse akadeemiaga hakkab meie kolledž droonispetse õpetama – Kuusiku kandis suvilat omav Stoicescu tunnistas, et lennumasinate ja muruniidukite häältel on kohati üsna keeruline vahet teha – õpime eristama, et mitte iga turistika peale keldrisse tormata.
Riigikaitse jagab seoses avastusega, et sõda on kolinud kaevikutest taevasse, eelarve jalaväe arvelt õhukaitsele suures osas ümber. Mis on niijanaa uudis peatselt ajateenistusse minevatele noortele – kelle seas on üllatavalt palju tüdrukuid.
Meie istungiga samal ajal toimus lossiplatsil pikett puurikanade kaitseks – pereemad, lapsevankrid, plakatid – mille korraldajatel oli koos tore, aga rahvajuhid ei vaevunud isegi aknast välja vaatama. Samamoodi saab ka väidetavalt 3. juunil toimuv meeleavaldus olema osalejatele tore kogunemine, mitte riigipöördekatse. Brüsselis ja Berliinis on muide iga päev mitukümmend meeleavaldust, mis ei pane mitte kedagi pöörama.
Mida me teada saime? Meiepalgalistele rahvajuhtidele silma vaadates adusime: nad teavad, et me teame, et nad teavad ning õpivad Villido-Rootslase koolitundides NLP-d. Mis tunidesse puutub, siis neid just mina annangi – ega piketeeri. Ei kandideeri parlamenti, vaid püsin oma rajal, kus me võrreldes linnadega nii hullusti hirmunult kinni ei kiilu.
Lubage lahkesti luua, kirjutada ja tõlkida… eestlastele Eestit, kus rahvas on nõrgim lüli ning käsuliinides ei osale: oleme nii sõltumatud, et meist ei sõltu mitte miski.
*
Riigikogu vastus:
Täname Teid aktiivse kodanikupositsiooni ja esitatud pöördumise eest, milles väljendate muret Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika, õhuruumi kasutamise ning rahvusvahelise olukorra mõjude üle. Teie tõstatatud küsimused puudutavad riigi toimimise seisukohalt keskseid põhiseaduslikke väärtusi, sealhulgas suveräänsust, julgeolekut ning elanikkonna kaitset. Eesti riigi territoriaalne terviklikkus ja õhuruumi puutumatus on riigi suveräänsuse lahutamatu osa. Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 2 hõlmab Eesti territoorium maismaad, territoriaalvett ning nende kohal asuvat õhuruumi. Sellest lähtuvalt on riigil nii õigus kui ka kohustus kaitsta oma õhuruumi igasuguse loata või vaenuliku tegevuse eest. Sama seaduse § 127 kohaselt on riigikaitse riigivõimu üks olulisemaid ülesandeid ning selle korraldamine kuulub seadusega määratud riigikaitseorganite pädevusse. Riigikaitse praktiline korraldus, sealhulgas õhuruumi kasutamine ja sõjaliste õppuste läbiviimine, on reguleeritud muu hulgas riigikaitseseaduse ning lennundusseadusega. Eesti kaitsepoliitika ja õhuruumi kasutamine toimub kooskõlas nii siseriiklike õigusaktide kui ka rahvusvaheliste kohustustega. Olulisel kohal on Eesti liikmelisus NATO-s, millest tulenevad kohustused kollektiivse kaitse tagamisel, sealhulgas liitlastega ühiste õppuste ja operatsioonide läbiviimisel. Samuti tuleneb rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas ÜRO põhikirja artiklist 51, riikide õigus enesekaitsele, ning Chicago 1944. aasta konventsioon kinnitab riikide täielikku suveräänsust oma õhuruumi üle. Julgeolekupoliitika kujundamisel tuleb arvestada muutunud rahvusvahelist olukorda. Euroopa julgeolekut mõjutab otseselt Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, mis ei ole pelgalt regionaalne konflikt, vaid sündmus, millel on otsene mõju ka Balti regiooni ja Eesti julgeolekule. See areng on suurendanud võimalike ohtude ulatust ning muutnud julgeolekukeskkonna märkimisväärselt ettearvamatumaks. Teie pöördumises esitatud ettepanekut tuleb käsitleda laiemas julgeolekupoliitilises kontekstis. Eesti kaitsevõime, sealhulgas koostöö liitlastega, on keskse tähtsusega riigi iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse tagamisel ning vastavad otsused tehakse kaalutletult, arvestades nii riigikaitselisi vajadusi kui ka elanikkonna turvalisust. Samal ajal on oluline rõhutada, et iga võimalikku õhuruumi rikkumist käsitletakse tõsiselt seejuures pädevad riigiasutused analüüsivad juhtumeid, teevad koostööd liitlastega ning rakendavad meetmeid sarnaste intsidentide ennetamiseks.Riik peab oma tegevuses pidevalt tasakaalustama julgeoleku tagamise ning elanikkonna heaolu ja turvatunde. Põhiseaduse §-dest 13 ja 14 tuleneb riigi kohustus kaitsta igaüht ning tagada põhiõiguste ja vabaduste toimimine, mistõttu pööratakse tähelepanu sellele, et riigikaitselised tegevused oleksid õiguspärased, proportsionaalsed ning võimalikult vähe häirivad elanikkonnale. Nõustume, et elanikkonna teavitus võimalikust ohust eelhoiatuse näol peaks muutuma senisest veelgi operatiivsemaks, kuid see ongi igakordselt läinud paremaks. Kinnitame, et Eesti riigi põhiseaduslik kohustus on tagada oma territooriumi, sealhulgas õhuruumi puutumatus ning kaitsta oma rahvast igasuguste ohtude eest. Seda kohustust täidetakse järjepidevalt ja otsustavalt. Ühtlasi tuleb tagada tsiviillendude võimalus ja ohutus. Õhuruumi sulgemine seaks piiranguid ka tsiviillendudele. Selline meede oleks vastuolus riigi põhiseaduslike kohustustega tagada riigikaitse ning täita rahvusvahelisi kohustusi ning nõrgestaks Eesti heidutus- ja kaitsevõimet. Rahvusvaheline praktika näitab, et ükski riik ei ole suuteline tagama oma õhuruumi täielikku, sajaprotsendilist kaitset. Näiteks Soome, Poola ja Leedu rakendavad ulatuslikke õhuseire- ja kaitsemeetmeid ning teevad tihedat koostööd liitlastega, kuid ka nendes riikides ei ole võimalik üksikuid õhusuveräänsuse rikkumisi täielikult välistada. Sellise taseme saavutamine eeldaks kaitsekulutuste mitmekordset suurendamist seniselt enam kui 5% SKPst ning ressursside ulatuslikku ümberjaotamist, mis ei oleks proportsionaalne ega kooskõlas riigi teiste kohustustega oma kodanike ees. Riik otsustanud eraldada täiendavalt raha droonitõrje, õhukaitse ja olukorrateadlikkuse tugevdamisse. Lisaks on Riigikogu menetluses Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE). Kokkuvõttes tegutseb Eesti Vabariik koos liitlastega oma õhuruumi haldamisel ja riigikaitse korraldamisel kehtiva õiguse ning rahvusvaheliste kohustuste alusel, lähtudes eesmärgist tagada riigi iseseisvus, territoriaalne terviklikkus ja elanikkonna turvalisus. Selle tõestuseks on k.a 19. mail Lõuna-Eestis Võrtsjärve ja Põltsamaa vahel allatulistatud Ukraina päritolu droon, mis õhuruumi suletuse korral ei oleks olnud võimalik. Tulenevalt eeltoodust ja olles riigikaitsekomisjoni k.a 19. mai istungil kuulanud ära Teid ja Richard Murutari otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult lükata tagasi ettepanek sulgeda Eesti Vabariigi õhuruum igasugusteks sõjalisteks manöövriteks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)
Grigore-Kalev Stoicescu, esimees

Naeris?
1) Kirjuta, millal-kellega-miks-kuidas viimati südamest naersid – mida tundsid?
Millal sina viimati südamest naersid – noh, kasvõi natukenegi naeratasid? Oleme õppinud üksnes suuga naeratama ilma, et silmad kaasa naeraksid. Ometi õpetatakse: naerata – ja elu naerab vastu, isegi siis, kui muie on alguses viril näojooga, häälestab ta sind ikkagi ümber.
Huumor on kirjandusliku võttena tõenäoliselt viimne õlekõrs meie lugemuse päästmiseks – nalja tahaks ju ikka saada. Kirjanike klassikuteks tõusmise võluvõti on samuti olnud elegantne huumoritaju, mille taha on õnnestunud peita okupatsioonideaegne valu, vastumeelsus ja salakeeles sõnumitoomine.
Mudilastele on lasteaiast saadik tuttav vene muinasjutt naeritõmbamisest: sikutajate riviga liitusid kõik pereliikmed ja koduloomad ning viimaks haakunud hiireke osutus puuduvaks lüliks, kelle abiga juurvili peenrast kätte saadi. Täiskasvanutele jutustab seesama lihtne lugu Peipsi järve taga toimuvast, mis pidevalt paneb hapult küsima: kas te seal füüsika seadustest, töö mehhaniseerimisest, loogilisest elukorraldusest ja sünergiast ka 2026. aastaks ei ole ikka veel midagi kuulnud?
Pisut vanematele lastele naeris samuti metafoorses raamatus Timm Thaler, kes loovutas oma siira, nakkava ja elurõõmsa naeru kihlveovõidu eest. Meie, 21. sajandi eluraskuste käes süngeks, isegi depressiivseks muutunud melanhoolikud maksame psühholoogidele ja suisa psühhiaatritele tohutuid summasid selle eest, et nad meile vabastava naeru tagasi õpetaksid – meie endi naru müüakse meile…
Raamatuid me oma ajastulises ajapuuduses enam lugeda ei jõua, filme siiski veel vaatame – üks silm ekraanil ja teine telefonis. Tasub teada, et Jokkeri-laadsed õõvastava irvega tegelased hakkasid kultuuriruumi hulgi saabuma Victor Hugo teosest „Mees, kes naerab“ inspireerituna – kõrvuni lõhki lõigatud suunurkadega õnnetu elukutseline naerutaja on meie jaoks tõenäoliselt Jacquin Phoenixi moodi ning paljudel uue aja inimestel on tekkinud klounide foobia just sellepärast, et see koletislik irve on jube naljakas. Rõhk sõnal „jube“.
Vaatamata sellele, et nii kirjanik Silvia Rannamaa kui ka režissöör Leida Laius on suhteliselt vähe aega pärast vikerkaare taha lahkumist juba ununemas, on valulik 1985. aasta film „Naerata ometi!“ kinkinud meile Siiri Sisaski, Tauri Tallermaa ja Hendrik Toompere. Ühtlasi on selles nõukaaegses linaloos reas meile nii tuttavad juhtumid koolikiusamisest, peresisesest ahistamisest ja vägivallast, alkoholismist ja vaimsetest häiretest, mis kõik need inimsusega ilmselt paratamatult kaasnevad pahed kägistavaks ja vägistavaks patsiks punuvad.
Kui jälgime meedias meid veenda püüdvaid poliitikuid jt avaliku elu tegelasi, näeme maskilike naeratuste klounaadi, mille taha on peidetud täpselt samasugune hirm nagu see, mida iseenese eest hoolikalt varjame – meie naljad aga muutuvad järjest mustemaks, küünilisemaks, iroonilisemaks, sarkastilisemaks ja suisa sardooniliseks irvitamiseks kõige elusa üle.
Tasakaalustagem see loetelu volüüminuppu vastassuunas keerates: muie, itsitus, kihistamine, naer, lõkerdamine, lagistamine, rõkkamine ja hõiskamine.
Sina, kes sa tunned ära tehisintellekti toodetud naeru ja ei lase ennast petta ka inimlikul teesklusel, oskad ilmselt enda kõrvale valida paarilise ja sõbrad, kes pole üksnes ajaviitelised seikluskaaslased, vaid mõttekaaslased, kellega koos saab ennast vanal heal kombel pisarateni tühjaks naerda.
Kuidas noor Ivo Linna meile lauliski: „Vaid sinu naer toob päikse välja taas – ei nukrust öös, ei enam varje maas.“

2) Korrasta õigekiri
ELASID KORD EIT JA TAAT ÜHES KÜLAS KAUNIS,
“VARSTI TULEMAS ON LAAT”-
LIND OKSAL TEADA ANDIS.(tsirr-tsirr)
KÜLARAHVAS ÕNNEST NAERIS,
RÕÕMU TEGI UUDIS.
“EIDEL-TAADIL KASVAB NAERIS”-
HAUKUS PENI KUUDIST. (auh-auh)
TAAT NÜÜD MÕTLES MINNA AEDA,
OMA NAERIST ÜLE KAEDA.
EIT – SEE KISAS: “VARA MINNA AEDA,
MIS SEST NAERIST IKKA KAEDA!”
EI JÄTNUD JONNI MEIE TAAT,
ÜTLES: “TULEMAS ON LAAT!
NAERIS VAJA ÜLE MÕÕTA,
EKS KUTSUN APPI NAABRI KRÕÕTA!”
LÄKSKI TAAT SIIS RUTTU AEDA,
ET SAAKS NAERI ÜLE KAEDA.
VAATAS SIIT JA VAATAS SEALT,
PIILUS ALT JA PIILUS PEALT.
“UIH-UIH-OIH”-TULI KISA,
NAERIS OLNUD VÄGA VISA.
KASVAND SUUREKS -JUSTKUI MAJA,
VÄLJA TÕMMATA SEE VAJA!
TÕMMATA TAAT PROOVIS SIIT,
ISE ÜMISEDES VIIT. (pillilugu,ümin)
TIRIDA SIIS KATSUS SEALT,
EI NAERIS LIIKUND ALT, EI PEALT.
MÕTLES:”KAS MUL JÕUDU ÜLDSE POLE,
EIT-SA MULLE APPI TULE!”
KIIRUSTASKI APPI EIT,
SELGA TÕMMATUD UUS KLEIT. (Laul K. Kikerpuu “Võilill”)
TIRIB EITE- TAATI KOOS,
NAERIL IKKA SAMA POOS.
TÜTAR AIAS RINGI KEKSIB,
EIDE-TAADI JUURDE EKSIB.
EIT-TAAT KOOS:”TULE APPI LAPSUKE,
MEIE TÜTRETIRTSUKE!”
SIKUTAVAD-SAKUTAVAD,
VAHELDUSEKS RAPUTAVAD.
NAERIST KÄTTE EI SAA IKKA:
“KUTSU SÕBRAD APPI, PLIKA!”
TÜDRUK KOERA APPI KUTSUB,
KOER VEEL KONTI NÄRIB-LUTSUB.
“TÕMBA-TÕMBA, TIRI VEEL.
KASS, LAS APPI TULEB VEEL!” (Laul B.Kõrver “Tiri aga tõmba!”)
VAT, KUS NAERIS TEEB MEIL NALJA,
EI TA TAHA TULLA VÄLJA.
KUTSUB EIT:”HIIR KA APPI,
ÄRA PEIDA ENNAST KAPPI!”
KÕIK KOOS:”HIIREKE, MEID TULE AITA,
EHK SIIS SAAME NAERIST VÕITA!”
TERVE RIVI ÜHES HOOS,
NAERIST TIRITAKSE KOOS.
KORRAGA JA KORRAGA JA KORRAGA…….
VIIMAKS VÄLJA HÜPPAB NAERIS,
TERVE RIVI ÕNNEST NAERIS.(ha-ha-ha)
LAADAL EIT – TAAT UHKUST TUNDSID,
ÕHTUKS NAERI KOJU KANDSID.
“EI ME RAATSI NAERIST MÜÜA
EGA NAERIST ÄRA SÜÜA.
LAS TA JÄÄB MEIL PERE RÕÕMUKS,
HEATUJU TEKITAJA SÕÕMUKS!”

Katerin Rüütli Kesklinna Lastekeskusest

Naeris -vene muinasjutu järgi

3)Refereeri
James Krüss „Timm Thaler ehk müüdud naer”
„Tegemist on praeguse soovitusliku kirjanduse tippteosega, milleta ükski kooliaasta ei möödu. Niisiis oli minulgi aeg raamat kätte võtta ja teada saada, kes on Timm Thaler ning kuidas saab naeru müüa.
Lugu viib meid Saksamaale ühe lihtsa, aga õnnetu looga poisi juurde. Noorelt vanemad kaotanud ja vaesuses virelev poiss saab ahvatleva pakkumise tundmatult härralt: müüa oma naer rikkuse vastu. Esialgu tundub tehing ideaalse lahendusena. Timm võib sõlmida ükskõik missuguse kihlveo ja ta võidab selle alati. Vastutasuks tuleb loobuda oma naerust. Raha või naer, otsus tundub lihtne.
Peagi mõistab Timm, et elu on aga palju keerulisem ning naeru puudumine läheb talle kalliks maksma. Alguse saab müüdud naeru päästmise retk, mis viib Timmi üle terve maailma. Ta tutvub uute inimestega, õpib mõttemänge, omandab uusi kombeid ja tutvub keerulise ärimaailmaga. Otsides väljapääsu sõlmitud lepingust, õpib Timm hindama naeru jõudu ja seda, et ka lõputul rikkusel on piirangud.
Teose lugemine läheb kiirelt ning olenemata kohati süngetest alatoonidest on tegemist südantsoojendava looga, mis tuletab meelde, mis teeb meist inimese ja millist elu me elada soovime.“
Ellika Eero, raamatukoguhoidja
4)Tutvu artikliga ja arutle Jokkeri naeratuse ning klounihirmu teemal
https://kroonika.delfi.ee/artikkel/83690139/the-man-who-laughs-ehk-1928-aasta-film-mis-aitas-kaasa-jokkeri-naeratuse-sunnile
5) Toimeta wiki-tekst
Naer kirjanduses toimib keeruka ja mitmetahulise vahendina, mis ulatub kergemeelsest lõbustusest intensiivse ühiskonnakriitika, õõnestustegevuse ja psühholoogilise refleksioonini. Kaugeltki mitte pelgalt huumorile viitav naer kirjandusteostes tõstab sageli esile võimu dünaamikat, psühholoogilisi seisundeid ja võib Mihhail Bahtini sõnul toimida õõnestava jõuna jäikade ühiskondlike normide vastu.Naeru teooriad kirjandusesSuperiorsuse teooria (Hobbes): Naer tuleneb üleolekutundest teiste või meie endi endise rumaluse ees, mida kasutatakse sageli satiiris alandlike ülbete tegelaste jaoks.Kongruity-Resolutsiooni teooria (Kant, Schopenhauer): Naer tekib siis, kui pingeline ootus muutub ootamatult eimillekski—, kui olukorra absurdsus laheneb ootamatult löögijoonega.Relief Theory (Freud): Naer toimib pinge, ärevuse või allasurutud energia vabastusventiilina.Mänguteooria (bioloogiline lähenemine): huumor tuleneb evolutsioonilisest „mängust“, treenides meelt ootamatuteks olukordadeks.Naeru peamised aspektid kirjandusanalüüsis Subversion ja karneval: Mihhail Bahtini töö Rabelais’ kohta, paljud teadlased peavad naeru autoriteedi ja ühiskondlike normide vaidlustamise viisiks, asendades keskaegse „karnevali“ kirjandusliku, „karnevaliliku“ atmosfääriga. „Sotsiaalne žest“ (Bergson): Henri Bergson, raamatus Naer: essee koomiksi tähendusest (1901), väidab, et naer toimib sotsiaalse mehhanismina jäiga või ekstsentrilise käitumise korrigeerimiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse säilitamiseks. Eetiline ja traagiline naer: Nietzsche ja teised mõtlejad on uurinud „üleinimlikku“ naer kui vahend sügavate kannatuste vastu, võimaldades inimestel kinnitada elu hoolimata vältimatust valust. Kaasaegses kirjanduses, näiteks Becketti omas, võib naer olla meeleheitel või „sünnitu“, mis on seotud eksistentsiaalse hirmuga. Sugu ja võim: kirjanduskriitika on uurinud naeru rolli soolises dünaamikas, näiteks „mitmesuunaline“ naer Burney Evelinas.Kasutamine kirjandusesSatiir ja sotsiaalne kriitika: autorid nagu Jonathan Swift ja Mark Twain kasutavad naeru silmakirjalikkuse, pahede ja ühiskondlike absurdsuste paljastamiseks. Iseloomustus: Vaimukas naljategemine armastusromaanides või koomilistes tegelastes (nt PG Wodehouse’i Jeeves) määratleb tegelased ja süvendab lugeja sidet narratiiviga.Tume huumor: kasutatakse traagilistes või pingelistes kontekstides pinge suurendamiseks (nt Nabokovi naer pimeduses).Kirjaliku naeru tavalised tüübidGeneric: ha! /ha ha ha! /Heh-heh.Lapselik/Kebalev: Tee-hee / Giggle.Evil/Sarkastic: Mwah-hah-hah-haaaaah / Har har.Onomatopoeetiline/Moodne: Hahahahaha / Kkkkkkkk (Brasiilia).
17. sajandi lõpu Inglismaal päästab kodutu poiss nimega Gwynplaine lumetormi ajal imiku tüdruku, kelle ema on surnuks külmunud. Nad kohtuvad rändkarnevalimüüjaga, kes nimetab end Ursuseks, ja tema lemmikloomahundi Homoga (kelle nimi on sõnamäng ladinakeelse ütluse „Homo homini lupus“ kohta). Gwynplaine’i suu on moonutatud igaveseks irveks; Ursus on alguses kohkunud, seejärel haletsusväärne ja ta võtab need enda juurde. 15 aastat hiljem on Gwynplaine’ist kasvanud tugev noormees, atraktiivne, välja arvatud tema moonutatud näoilme. Tüdruk, praeguse nimega Dea, on pime ning temast on kasvanud ilus ja süütu noor naine. Oma nägu puudutades järeldab Dea, et Gwynplaine on igavesti õnnelik. Nad armuvad. Ursus ja tema surrogaatlapsed teenivad Lõuna-Inglismaa laatadel kasinat elatist. Gwynplaine hoiab oma näo alumist poolt varjatuna. Igas linnas annab Gwynplaine lavaetenduse, kus rahvahulgad provotseeritakse naerma, kui Gwynplaine paljastab oma groteskse näo.
Rikutud ja tüdinenud hertsoginna Josiana, kuningas James II vallas tütar, on igav õukonna nüri rutiinist. Tema kihlatu David Dirry-Moir, kellega ta on imikueast peale kihlatud, ütleb Josianale, et ainus ravim tema igavuse vastu on Gwynplaine. Ta osaleb ühel Gwynplaine’i etendusel ning teda erutab tema meheliku armu ja näo deformatsiooni kombinatsioon.[11] Gwynplaine’i erutab Josiana füüsiline ilu ja üleolev käitumine. Hiljem saabub haagissuvilasse kuningliku õukonna agent Barkilphedro, kes soovib Josianat alandada ja hävitada, sundides teda abielluma „kloun“ Gwynplaine’iga ja sunnib Gwynplaine’i talle järgnema. Gwynplaine juhatatakse Londoni koopasse, kus Hardquannone-nimelist arsti piinatakse surnuks. Hardquannone tunneb Gwynplaine’i ära ja tuvastab, et ta on poiss, kelle röövimise ja moonutamise Hardquannone korraldas 23 aastat varem. Tagasivaade räägib arsti loost.
Despootliku kuninga James II valitsemisajal, 1685–1688, oli kuninga üks vaenlasi Corleone markii lord Linnaeus Clancharlie, kes oli põgenenud Šveitsi. Pärast isanda surma korraldas kuningas oma kaheaastase poja ja seadusliku pärija Fermaini röövimise. Kuningas müüs Fermaini rändurite rühmale nimega „Comprachicos“, kurjategijatele, kes moonutavad ja moonutavad lapsi ning sunnivad neid seejärel almust kerjama või karnevalifriikidena eksponeerima.
Loo kinnitamine on sõnum pudelis, mis toodi hiljuti kuninganna Annele. Sõnum on Comprachicode viimane ülestunnistus, mis on kirjutatud kindluses, et nende laev hakkab tormis lagunema. See selgitab, kuidas nad nimetasid poisi ümber „Gwynplaine’iks“ ja jätsid ta lumetormis enne merele asumist maha. David Dirry-Moir on Lord Linnaeuse vallaspoeg. Nüüd, kui Fermain on teadaolevalt elus, läheb Taavetile Josianaga abiellumise tingimusel lubatud pärand hoopis Fermainile.

Gwynplaine arreteeritakse ja Barkilphedro valetab Ursule et Gwynplaine on surnud. Nõrk Dea haigestub leinasse. Võimud mõistavad nad hukka pagendusse hundi ebaseadusliku ksutamise eest oma etendustes.
Josiana laseb Gwynplaine’i salaja enda juurde tuua, et ta saaks teda võrgutada. Teda segab kuninganna avaldus, milles teatatakse Josianale, et David on pärandist ilma jäetud, ja hertsoginnal kästakse nüüd abielluda Gwynplaine’iga. Josiana lükkab Gwynplaine’i kui armukese tagasi, kuid nõustub kohusetundlikult temaga abielluma.
Gwynplaine on määratud Corleone markii lord Fermain Clancharlie’ks ja tal on lubatud istuda Lordidekojas. Kui ta pöördub eakaaslaste poole tulise kõnega ajastu jämeda ebavõrdsuse vastu, provotseerib teisi isandaid naerma Gwynplaine’i klounilik irve. David kaitseb teda ja kutsub tosin lordi duellidele, kuid ta esitab väljakutse ka Gwynplaine’ile, kelle kõne mõistis tahtmatult hukka Davidi ema, kes hülgas Davidi isa, et saada Charles II armukeseks.
Gwynplaine loobub oma eakaaslastest ja reisib Ursust ja Deat otsima. Ta on peaaegu enesetapuni viidud, kui ta ei suuda neid leida. Saades teada, et nad saadetakse riigist välja, leiab ta nende laeva asukoha ja ühineb nendega. Dea on ekstaatiline, kuid sureb järsult tüsistuste tõttu, mille on põhjustanud niigi nõrk süda ja Gwynplaine’i kaotus. Ursus minestab. Gwynplaine, nagu transis, kõnnib surnud Deaga rääkides üle teki ja viskab üle parda. Kui Ursus paraneb, leiab ta Homo laeva rööbastelt istumas ja merel ulgumas.
Kriitika
Hugo romantiline romaan „Mees, kes naerab“ asetab oma narratiivi 17. sajandi Inglismaale, kus kodanluse ja aristokraatia suhteid raskendab pidev distantseerumine madalamast klassist.[12] Algernon Charles Swinburne’i sõnul on „see raamat, mida tuleb õigesti lugeda, mitte realismi lambivalguse, vaid tema kujutlusvõime päikesevalguse järgi, mis peegeldub meie omadele.„[13][14] Hugo peategelane Gwynplaine (füüsiliselt transgressiivne kuju, midagi koletist) astub nendest ühiskondlikest sfääridest üle, ennistades end madalamast klassist aristokraatia—a liikumisse, mis võimaldas Hugol kritiseerida sotsiaalse identiteedi konstrueerimist klassistaatuse alusel. Stallybrassi ja White’i „Kanalisatsioon, pilk ja saastav puudutus“ käsitleb mitmeid klassiteooriaid klassipiire ületavate narratiivsete kujude kohta. Konkreetselt võib Gwynplaine’i pidada Stallybrassi ja White’i „roti“ analüüsi kõrgeimaks kehastuseks, mis tähendab, et Hugo peategelane on sisuliselt libisev tähistaja.
www.wikipedia.org
6)Toimeta TI-tekst
Naer on kirjanduses mitmetahuline teema, ulatudes südamlikust huumorist kuni satiirilise, iroonilise või isegi traagilise naeruni. See võib olla vabaduse väljendus, kaitsemehhanism või tegelase iseloomustaja. [1]
Siin on mõned aspektid, kuidas naeru kirjanduses käsitletakse: [1]
• Naer kui väärtus ja vabadus: James Krüssi raamatus “Timm Thaler ehk müüdud naer” on naer otseses seoses elurõõmu ja õnnega. Peategelane mõistab, et naeru puudumine on ränk hind, ning naer on väärtuslikum kui maailma rikkused.
• Kirjaniku naer ja huumor: Kirjanduses on esile toodud kirjanikke, kelle loomingus on oluline koht naerul ja huumoril, näiteks Mihhail Zoštšenko, keda Maksim Gorki pidas oma aja populaarseimaks prosaistiks. Samuti on August Gailiti loomingus naerul ja naeruvääristamisel eriline koht.
• Naer kui analüüsivahend: Urmas Vadi loomingut on iseloomustatud kui valu ja naeru sümbioosi, kus huumori kaudu analüüsitakse tõsiseid teemasid.
• Naer kui väljendusvahend: Maimu Berg on käsitlenud naeru oma lühiproosas.
• Naer kui vabaduse heli: Südamest tulevat naeru on kirjeldatud kui vabaduse heli. [1, 2, 3, 4, 5, 6, 7]
Naer kirjanduses ei ole alati rõõmus, vaid võib olla ka vahend, millega väljendada ühiskonnakriitikat, trotsi või valu. [1, 2]
Google AI

Raudsed eesriided läbi ajastute – kuidas sinu vanematel päriselt läheb?
Kati Murutar, üks ja ainus 😊
„Minu ema saab alati hakkama,“ tavatsevad minu lapsed kinnitada. Sellepärast, et senised kogemused näitavad: saab – nii, nagu said hakkama tema ema ja tema ema ema ja ema ema ema ja… Oleme läbi kõigi ajastute saanud hakkama raudsete eesriiete trotsimisega ega ole küsinud, kuidas vanematel päriselt läheb. Ühtlasi on meid dresseeritud mitte abi küsima.

2026. aasta maikuus kuulame poolikõrvu prognoose, et uus lokdaun on tulemas. Ahah, jälle – ohoh, kas tuleb prognoositav kliimapõhine lennuliikluse peatamine või väidetavalt juba mõnda aega karpidekaupa külvatavate puukidega levitatav epideemia, mille vastu on loomulikult juba vaktsiinid välja töötatud?
Üksteisest kaugemal kui Ameerika
Tegelikult on kõige puugimad puukijad meie enese eelarvamused, mille kõrval Bill Gates’i nanotehniline massihävituski on poisike. Paiskame õhku aksioome ja klišeesid, eelarvamusi ja stereotüüpe ega vaevu küsima, kuidas seisud tegelikult on. Me ei küsi emadelt, mis värk on ning isad on nagunii kas ära või surnud. Vastame teiste pool-osavõtlikule viisakusküsimusele noh-ja-kuidas-su-vanematel: „Mu ema on seal teiselpool maakera terve, nooruslik, ilus…“
Olen oma laste silmis samasugune „teadagi“ komplekt, sama kauge kui Ameerika. Iseenese eeldustele ja ootustele ei vasta ju ka – olemata olnud täiuslikult traditsiooniline ema või vanaema ei küsi oma stiilselt viisikult abi ka. Kuidas nad ise ei taipa ega märka, eks ole.
Tänavuse eesti keele riigieksami esimese teema lugemisülesandeks olnud tekst Tiia Toometilt tabas sirgelt südant: „Minu koolieelse lapsepõlveaja kõige tähtsam inimene oli vanaema… Otsisin albumist vanaema foto ja uurisin seda… Siis korraga midagi juhtus ja fotolt vaatas mulle vastu mu enda nägu. Polnud mingit kahtlust, vanaemal ja minul oli sama nägu, ainult mina olin enda oma soengu, meigi, kirju pusa, teksapükste ja tossude taha ära peitnud. Võib ju olla, et minul vedas rohkem ja vanaema tõmbas viletsama loosi. Aga lõpuks jõudsime ikka välja samasse kohta. (Lapselapselapselaste) poolt vaadates ei paistagi nii tähtis, mida vanaema oma eluajal tegi või kus käia jõudis – oluline on, et ta andis teatepulga üle, lasi elul enda kaudu edasi minna kõigisse neisse, kes läbi minu tulnud ja veel tulevad.“
Linda
Kalevipoja ema nimesse ristitud on Murutaride vanavanaemad, kaks Lindat. Neist ühe tegi Tallinnas kalarannas randunud kalalaeva suller, rahvuselt norrakas. Näe, elasid kord neli õde, kellest kolm jäid vanatüdrukuteks ja üks sai lapse viikingiga, kes võttis temalt, õmblejannalt sõrmuste ostmiseks raha ja seilas minema. Teismelisena läks vallaslaps Inglismaale tööle, ent tuli teda üksinda kasvatanud ema haiguse tõttu tagasi ning abiellus end raudse eesriide taha: minu ema sündis 7. septembril 1939 üsna koos teise maailmasõjaga.
Vanaisa Tohvelmann ei viinud oma peret vanaema Linda palvel pagulaspaati ning tänu sellele oli minu lapsepõlve Tallinn esmalt Ujula tänava ühiskorteris, siis Välja tänava 9-korruselises ning suved Häädemeeste ja Kabli vahel maal. Sekka rongisõidud Krimmi. Kui olin 12-aastane, viis (hiljem Kaspia merel uppunud) laev „Lermontov“ viikingist vanaema ära USA-sse, kus ta elas pärast lõpuks ometi kogu maailma läbi seiklemist 97-aastaseks.
Teine Linda, Murutar tegi koos Edgar Spriidiga ajalehte „Pärnu Kommunist“ ning edasi Setumaale asudes kasvatas filosoofist poeg Asserile setu identiteedi, ehkki geenides oli ka sõjasaagiks toodud pärslanna – ning innuiti ja prantsuse tänavate geene näitab Myheritage-test lastes samuti. Kuna taevariigi seaduste peegeldusena visioneeritud kommunism on äärmuslikult pekki keeratud, verre uputatud ja kõveraks väänatud, hoidugem sõnastamast, kui väga on erinevatel ajastutel usutud muinasjuttude õnnelikesse lõppudesse – nagu tänagi…
Minu isa kui südameüdini muinasjututegelane oma nukuteatri ja romantiliste lavarollidega suri üsna kohe pärast vanema venna lahkumist kurvastusse – ema aga järgnes oma emale Floridasse just Laulva revolutsiooni ajal, kui kõik teised ärahüpanud tulid riburada tagasi. Kuna ma ei läinud temaga, vaid mehele ja sain emaks, suusatasime risti ning meil on olnud varsti 40 aastat vaid harvad kohtumised ja üksikud kõned kui asjalikud arupärimised.
Ta ei oska teisiti. Ka mina ei oska olla teistsugune ema ja vanaema kui olen – ega peagi.
Kuna olen mina ja ainult mina, ei ole mul õigust ei isa ega ema teistsugune-olemist nõuda.
Arvasin, et viie lapse üles kasvatamie saab olema ühine Lugu – tegelikult on viis oma lugu.
Oletasin, et kujuneb meeskond, ent reaalselt on stiilne viisik ilmapidi laiali ning igaüks meist heitleb oma võitlusi ise. Kõigil meil on sedasi – ei olnud vaja perekommuuni kavandada. Nüüd on lastetuks kahanev Maarjamaa kaetud ülemäära suurtes ja kulukates villades kurva üksildaste vananejate võrgustikuga.
Seitse
Seitse põlve patte nuheldavat Piibli väitel meile kaela, tänased teejuhid-kõutšid-gurud müüvad selleks tarkust nii ema- kui isaliinide tervenduseks. Kaua sa kannatad kurbade naeru? Justamendi laulus soovitatud võtmete kaevu viskamise asemel on aeg nuhtlemise lõpetamiseks. Alustuseks sobib nt pliiatsiga pai tegemine iseendale – ka sinul on oma väärtuse üleskirjutamiseks vähemalt seitse põhjust: oled ju olnud parim võimalik.
Seitsmes on sinu… Olen üles ehitanud seitse talu, kus elavad uued pered on reeglina palju lapsi saanud. Südamesalu kodus viivitan merekonteinerist ehitatud talli ümber laudise paigaldamisega, sest KUI – nagu sõjaäri lubab – saab selle maist vara täis pakkida ja tuled tagumikku võtta. Jumalaga, Linda, Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi?
Seitse nahka koorib „riik“ nii meilt kui ilusalt isamaalt ning tegelikult me ei tea, kui raske on naabril ja kolleegil. Kaplinski lese Tiia Toometi loetelu vanaema meenutades – mida kõike ta teinud ja saavutanud on – tõi mulle, enese pliiatsiga turgutajale märgilise mälupildi. Käisin Kroonika peol koos tuulerõugejärgselt rohelisetäpiliste lastega – nad ongi mul värvika taborina alati kõikjal kaasas olnud – ning koduteel jäime öisesse tuisuvaalu kinnni. Seda, kuidas lasterikas kirjanik-taluperenaine õhtukleidi ja kontsakingadega lumehangest autot plastkelgu abil välja kühveldas, seltskonnakroonika ei tea.
Oluline on, et lastele on kätte õpetatud kõik tööriistad ja kõigi koduloomade eluring – loodetavasti ei ole ka sinu pärijad ainult pöidlalihast liigutav x-generatsioon. Jah, pannkoogivanaema ja muinasjuttu vestva piibuga vanaisa prototüüp on nostalgiliselt nunnu, aga. Seitsme mehe eest töötav mummi ei ole ka kodus olles kodus, vaid on lapselastele siin ja praegu ilmuv-kaduv vaid videokõnedes. Oluline on iseennast aktsepteerida – Jumal kavandas inimese õnnelikuna, iga sellest erinev seisund kuulub muutmisele. Armastagem tingimusteta!

Raudsed eesriided läbi ajastute – kuidas sinu vanematel päriselt läheb?
Kati Murutar, üks ja ainus 😊
„Minu ema saab alati hakkama,“ tavatsevad minu lapsed kinnitada. Sellepärast, et senised kogemused näitavad: saab – nii, nagu said hakkama tema ema ja tema ema ema ja ema ema ema ja… Oleme läbi kõigi ajastute saanud hakkama raudsete eesriiete trotsimisega ega ole küsinud, kuidas vanematel päriselt läheb. Ühtlasi on meid dresseeritud mitte abi küsima.

2026. aasta maikuus kuulame poolikõrvu prognoose, et uus lokdaun on tulemas. Ahah, jälle – ohoh, kas tuleb prognoositav kliimapõhine lennuliikluse peatamine või väidetavalt juba mõnda aega karpidekaupa külvatavate puukidega levitatav epideemia, mille vastu on loomulikult juba vaktsiinid välja töötatud?
Üksteisest kaugemal kui Ameerika
Tegelikult on kõige puugimad puukijad meie enese eelarvamused, mille kõrval Bill Gates’i nanotehniline massihävituski on poisike. Paiskame õhku aksioome ja klišeesid, eelarvamusi ja stereotüüpe ega vaevu küsima, kuidas seisud tegelikult on. Me ei küsi emadelt, mis värk on ning isad on nagunii kas ära või surnud. Vastame teiste pool-osavõtlikule viisakusküsimusele noh-ja-kuidas-su-vanematel: „Mu ema on seal teiselpool maakera terve, nooruslik, ilus…“
Olen oma laste silmis samasugune „teadagi“ komplekt, sama kauge kui Ameerika. Iseenese eeldustele ja ootustele ei vasta ju ka – olemata olnud täiuslikult traditsiooniline ema või vanaema ei küsi oma stiilselt viisikult abi ka. Kuidas nad ise ei taipa ega märka, eks ole.
Tänavuse eesti keele riigieksami esimese teema lugemisülesandeks olnud tekst Tiia Toometilt tabas sirgelt südant: „Minu koolieelse lapsepõlveaja kõige tähtsam inimene oli vanaema… Otsisin albumist vanaema foto ja uurisin seda… Siis korraga midagi juhtus ja fotolt vaatas mulle vastu mu enda nägu. Polnud mingit kahtlust, vanaemal ja minul oli sama nägu, ainult mina olin enda oma soengu, meigi, kirju pusa, teksapükste ja tossude taha ära peitnud. Võib ju olla, et minul vedas rohkem ja vanaema tõmbas viletsama loosi. Aga lõpuks jõudsime ikka välja samasse kohta. (Lapselapselapselaste) poolt vaadates ei paistagi nii tähtis, mida vanaema oma eluajal tegi või kus käia jõudis – oluline on, et ta andis teatepulga üle, lasi elul enda kaudu edasi minna kõigisse neisse, kes läbi minu tulnud ja veel tulevad.“
Linda
Kalevipoja ema nimesse ristitud on Murutaride vanavanaemad, kaks Lindat. Neist ühe tegi Tallinnas kalarannas randunud kalalaeva suller, rahvuselt norrakas. Näe, elasid kord neli õde, kellest kolm jäid vanatüdrukuteks ja üks sai lapse viikingiga, kes võttis temalt, õmblejannalt sõrmuste ostmiseks raha ja seilas minema. Teismelisena läks vallaslaps Inglismaale tööle, ent tuli ennast üksinda kasvatanud ema haiguse tõttu tagasi ning abiellus end raudse eesriide taha: minu ema sündis 7. septembril 1939 üsna koos teise maailmasõjaga.
Vanaisa Tohvelmann ei viinud oma peret vanaema Linda palvel pagulaspaati ning tänu sellele oli minu lapsepõlve Tallinn esmalt Ujula tänava ühiskorteris, siis Välja tänava 9-korruselises ning suved Häädemeeste ja Kabli vahel maal. Sekka rongisõidud Krimmi. Kui olin 12-aastane, viis (hiljem Kaspia merel uppunud) laev „Lermontov“ viikingist vanaema ära USA-sse, kus ta elas pärast lõpuks ometi kogu maailma läbi seiklemist 97-aastaseks.
Teine Linda, Murutar tegi koos Edgar Spriidiga ajalehte „Pärnu Kommunist“ ning edasi Setumaale asudes kasvatas filosoofist poeg Asserile setu identiteedi, ehkki geenides oli ka sõjasaagiks toodud pärslanna – ning innuiti ja prantsuse tänavate geene näitab Myheritage-test lastes samuti. Kuna taevariigi seaduste peegeldusena visioneeritud kommunism on äärmuslikult pekki keeratud, verre uputatud ja kõveraks väänatud, hoidugem sõnastamast, kui väga on erinevatel ajastutel loodetud muinasjuttude õnnelikesse lõppudesse – nagu tänagi…
Minu isa kui südameüdini muinasjututegelane oma nukuteatri ja romantiliste lavarollidega suri üsna kohe pärast vanema venna lahkumist kurvastusse – ema aga järgnes oma emale Floridasse just Laulva revolutsiooni ajal, kui kõik teised ärahüpanud tulid riburada tagasi. Kuna ma ei läinud temaga, vaid mehele ja sain emaks, suusatasime risti ning meil on olnud varsti 40 aastat vaid harvad kohtumised ja üksikud kõned kui asjalikud arupärimised.
Ta ei oska teisiti. Ka mina ei oska olla teistsugune ema ja vanaema kui olen – ega peagi.
Kuna olen mina ja ainult mina, ei ole mul õigust ei isa ega ema teistsugune-olemist nõuda.
Arvasin, et viie lapse üles kasvatamie saab olema ühine Lugu – tegelikult on viis oma lugu.
Oletasin, et kujuneb meeskond, ent reaalselt on stiilne viisik ilmapidi laiali ning igaüks meist heitleb oma võitlusi ise. Kõigil meil on sedasi – ei olnud vaja perekommuuni kavandada. Nüüd on lastetuks kahanev Maarjamaa kaetud ülemäära suurte ja kulukate villade kurva üksildaste vananejate võrgustikuga.
Seitse
Seitse põlve patte nuheldavat Piibli väitel meile kaela, tänased teejuhid-kõutšid-gurud müüvad selleks tarkust nii ema- kui isaliinide tervenduseks. Kaua sa kannatad kurbade naeru? Justamendi laulus soovitatud võtmete kaevu viskamise asemel on aeg nuhtlemise lõpetamiseks. Alustuseks sobib nt pliiatsiga pai tegemine iseendale – ka sinul on oma väärtuse üleskirjutamiseks vähemalt seitse põhjust: oled ju olnud parim võimalik.
Seitsmes on sinu… Olen üles ehitanud seitse talu, kus elavad uued pered on reeglina palju lapsi saanud. Südamesalu kodus viivitan merekonteinerist ehitatud tallile laudise paigaldamisega, sest KUI – nagu sõjaäri lubab – saab selle maist vara täis pakkida ja tuled tagumikku võtta. Jumalaga, Linda, Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi?
Seitse nahka koorib „riik“ nii meilt kui ilusalt isamaalt ning tegelikult me ei tea, kui raske on naabril ja kolleegil. Kaplinski lese Tiia Toometi loetelu vanaema meenutades – mida kõike ta teinud ja saavutanud on – tõi mulle, enese pliiatsiga turgutajale märgilise mälupildi. Käisin Kroonika peol koos tuulerõugejärgselt rohelisetäpiliste lastega – nad ongi mul värvika taborina alati kõikjal kaasas olnud – ning koduteel jäime öisess tuisuvaalu kinnni. Seda, kuidas lasterikas kirjanik-taluperenaine õhtukleidi ja kontsakingadega lumehangest autot plastkelgu abil välja kühveldab, seltskonnakroonika ei tea.
Oluline on, et lastele on kätte õpetatud kõik tööriistad ja kõigi koduloomade eluring – loodetavasti ei ole ka sinu pärijad ainult pöidlalihast liigutav x-generatsioon. Jah, pannkoogivanaema ja muinasjuttu vestva piibuga vanaisa prototüüp on nostalgiliselt nunnu, aga. Seitsme mehe eest töötav mummi ei ole ka kodus olles kodus, vaid on lapselastele siin ja praegu ilmuv-kaduv vaid videokõnedes. Oluline on iseennast aktsepteerida – Jumal kavandas inimese õnnelikuna, iga sellest erinev seisund kuulub muutmisele. Armastagem tingimusteta!

Lembit Silla – kodanik, isa – üks neist, kes ei ole veel lootust kaotanud
Meie haridussüsteem ei ole pärandina kaasa toonud mitte teadmistetempli, vaid vaimuvangla, mis on disainitud looma eeskujulikke täitjaid vabade isemõtlevate inimeste asemel. See on riiklikul tasemel levinud „hea õpilase sündroom“, mille puhul tarkus on defineeritud kui reeglitest kinnipidamine, mitte nende küsimuse alla seadmine.
Meid on süsteemselt treenitud leidma vabandusi, miks me ei saa – selle asemel et küsida, miks me peame. Koolis õpetati meile, et alati on olemas üks õige vastus, mis asub õpetaja või süsteemi käes ja kui sa arvad teisiti, oled sa kas loll või korrarikkuja. Selle tulemusena ootame täiskasvanuna ikka, et keegi targem ütleks meile, mis on õige: õigustame oma passiivsust sellega, et ju nemad seal ees teavad paremini – neil on andmed ja analüüsid, mida meil pole.
Veelgi sügavam on see, et meie kultuuri ja haridusse on sisse kirjutatud kummaline uhkus kannatamise üle. Meile on õpetatud, et raskuste talumine ilma nurisemata on voorus ja nii me ei mässa, kui meid pitsitatakse maksude, sõjajuttude või ebaõiglusega. Me surume hambad risti ja tunneme perversset uhkust selle üle, kui palju me suudame välja kannatada teadmata, et see ei ole tugevus, vaid alistumine, mis on pakendatud vastupidavuse sildi alla.
Kõige peenem viis, kuidas haridus meid rõhub, on see, et ta annab meile tööriistad iseenda vaigistamiseks.
Sa näed ebaõiglust, aga sinu haritud mõistus hakkab seda õigustama geopoliitilise olukorra või majandusliku paratamatusega, mis nõuabki ohverdusi. Me kasutame oma haridust, et ehitada endale vaimne vangla, kus iga trell on mõni peen termin või objektiivne põhjus. Meid õpetati austama tiitlit ja positsiooni, mitte sisu, nii et kui keegi on minister või ekspert, tunneme sisemist sundi tema ees kummardada, isegi juhul, kui tema jutt on ilmselgelt meie huvide vastu.
Tõeline haridus ei ole faktide tuupimine, vaid võime aru saada, kui sulle valetatakse ja julgus öelda, et ma saan su loogikast aru, aga see ei tähenda, et see on õige või et ma pean sellega nõustuma. Meie praegune tarkus on meid viinud punkti, kus me istume oma liisingute ja ametikohtade otsas ning vaatame pealt, kuidas vundamenti õõnestatakse, sest me oleme liiga haritud, et teha skandaali.
Peame õppima tagasi selle, mis meil oli enne, kui meid süsteemikõlblikuks lihviti – instinkti, mis ütleb: kui tunned, et on vale, siis ongi vale – väärikust, et sa ei ole ressurss kellegi teise mängulaual, solidaarsust – haritud inimene ei ole see, kes teisi lambaks kutsub, vaid see, kes suudab selgitada teisele, miks me peame koos seisma.
Me ei vaja uusi seadusi, me vajame uut arusaama endast. Me peame lõpetama oma hariduse kasutamise selleks, et välja vabandada oma hirmu – ja hakkame palun kasutama seda mõistust selleks, et ehitada riik, kus rahvas ei karda valitsust, vaid valitsus teab: ta on rahva teenistuses.

II. Hirmu orjus ehk kuidas kartus töö kaotada viib riigi kaotamiseni
See on kõige osavam hirmutaktika, mida võimukandjad on läbi aegade kasutanud – ära tekita lainet, muidu kaotad palga, koha või firma. Aga vaatame tõele näkku. Kui me laseme praegusel kursil jätkuda – sõjaretoorika on igapäevane leib ja majandust juhitakse nagu romurallit – mis sa arvad, mis sellest töökohast alles jääb? Me ostame praegu hirmu eest aega juurde.
Sa kardad täna oma palga kaotamise pärast, aga homme ei ole selle palga eest enam midagi osta või pole firmat, mis seda maksaks, sest sõjamajandus ja maksud on selle lämmatanud. Hirm on halb nõuandja. Kui sa kardad praegu liigutada, siis sa nõustud sellega, et meie tulevik pommitatakse nii otseselt kui majanduslikult puruks. Küsimus on lihtne – kas sa tahad olla see, kes jääb varemetele oma positsiooniga või see, kes hoidis ära varemete tekkimise?
Eesti Vabariigi põhiseaduse esimene paragrahv ütleb selgelt, et kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.
See ei ole ilulause. See tähendab, et valitsus on teenindaja ja maksumaksja on omanik. Kui omanik näeb, et sulane põletab majanurka, et sooja saada, siis omanik ei pea kartma sulase käest riielda saada, vaid peab sekkuma enne, kui katus sisse kukub.
Kui valitsus teeb otsuseid, milleks tal pole rahva luba ja kasutab hirmu kui kütust, siis ta ei juhi riiki – ta haldab kriisi, mida ta ise toidab. Maksumaksja jõud ei ole ainult valimiskasti juures üks kord nelja aasta jooksul. Jõud on selles, kui me saame aru, et ilma meieta ei eksisteeri ühtegi ministeeriumi – nemad elavad meie toodetud väärtusest.
Sõjaretoorikaga mängimine on nagu tikkudega heinaküünis jooksmine. Need, kes ütlevad, et nad ei julge piuksatada, neil on liising, peavad aru saama, et varemete peal liisingut ei maksta. Kui me laseme riigil triivida punkti, kus diplomaatia on asendunud ainult rusikatega vehkimisega, siis me kaotame kõik. See ongi see hetk, mil väike inimene peab selja sirgu lööma justnimelt sellepärast, et tal on, mida kaotada.
Hirm töökaotuse ees on inimlik, aga see on lühinägelik. Me oleme olukorras, kus passiivsus on kõige kallim valik. Ära küsi, mis saab minust, kui ma räägin – küsi, mis saab meist kõigist, kui me kõik vaikime. Maksumaksja on riigi selgroog. Kui selgroog on pehme, siis keha kukub kokku. Meie ülesanne on meelde tuletada, et me ei ole kõigest ressurss exceli tabelis, vaid me ise olemegi see riik. Meil on õigus nõuda kainet mõistust, rahu ja austust nende poolt, kes meie raha eest hästimakstud toolidel istuvad.

III. Põlvitamine võimu ees ehk miks te ei kasuta seda, mis teile juba kuulub
Olgu, räägime asjadest nii, nagu need on, ilma ülikonnas jutu ja lipsustatud peenutsemiseta. Vaata oma käsi, vaata oma naabrit, vaata seda rahvahulka, kes hommikul tööle liigub – teie olete see jõud, mis hoiab seda riiki püsti. Kui teie homme käed rüppe lasete, siis ei liigu siin riigis mitte ükski ratas.
Ei küpsetata leiba, ei liigu elekter, ei sõida bussid ega täitu riigikassa. Teil on kogu võim. Aga miks te tunnete end siis nii abituna? Sest teile on sisse söödetud üks suur ja rasvane vale, mis kõlab nii: sina ei otsusta midagi, sina oled väike inimene, sa oled loll ja ei jaga asja.
Kõige hullem ei ole see, mida „nemad üleval“ räägivad. Kõige hullem on see, kui sa hakkad seda ise uskuma. Kui sa ütled naabrile, et ta on lammas või kirud poesabas, et eestlane ongi orjarahvas, siis sa teed täpselt seda, mida on vaja selleks, et sind kontrollida.
Siin on lihtne matemaatika. Üksik mees metsas on lihtsalt mees, temast sõidetakse üle. Kümme meest, kes üksteist vihkavad, on kümme probleemi, nad ei tee midagi ära. Aga sada meest, kes üksteist usaldavad, on jõud, millega peab arvestama iga poliitik ja iga ülemus.
Jõu kasutamiseks on kolm lihtsat reeglit.
Esiteks, lõpeta enda ja oma rahva süljetopsiks olemine. Kui sa sõimad oma rahvast lolliks, siis sa ütled, et ka sinu isa, sinu ema ja sinu lapsed on lollid.
Kas on? Ei ole. Lõpeta see enesehävitus. Uhkus ei ole patt, see on selgroog.
Teiseks, usaldus on sinu kõige kõvem valuuta. Meie viga on see, et me usaldame võõrast lipsuga meest telekas rohkem kui oma naabrimeest. See on viga. Naabrimees aitab sul autot käivitada, telekamees võtab su viimase sendi. Hakka jälle omasid usaldama.
Kolmandaks, jõud ei ole kisa, jõud on ühtsus. Karjumine on nõrkuse tunnus. Jõud on see, kui me seisame õlg õla kõrval ja ütleme rahulikult, et nii ei lähe, meie ei ole nõus – ja me ütleme seda korraga. See riik siin ei kuulu neile, kes teevad seadusi. See riik kuulub neile, kes teevad tööd.
Probleem ei ole selles, et meil pole jõudu. Probleem on selles, et me kulutame oma jõu üksteise peale karjumise ja üksteise tühistamise peale. See on nagu mootor, mis käib täispööretel, aga käik on väljas – kisa on kõva, aga auto edasi ei liigu. Pane käik sisse! Lõpeta enesehaletsus. Lõpeta naabri sõimamine. Saa aru, et sinu kätes on jõud, aga see jõud töötab ainult siis, kui me ei ole enam killud, vaid rusikas.
Kui me võtaksime täna eesmärgiks, et me ei ütle ühegi eestlase kohta enam sõna „loll“, vaid küsime hoopis, kuidas ma saan sind aidata, siis… Mis sa arvad – kui kiiresti see riik muutuma hakkaks?

IV. Tõuse üles, Sina oled riik!
Nüüd me jõuamegi sinna, kus kõik eelnev saab oma tähenduse. Meie haridus pole meid vabastanud, see on meid taltsutanud. See on treeninud meid leidma vabandusi oma nõrkusele ja õigustusi teiste üleolekule.
See lõpeb täna.
Sa ei ole hea õpilane – sa oled omanik.
Koolis õpetati, et alati on üks õige vastus, õpetaja oma. Unusta ära! Täiskasvanu elus on ainus õige vastus see, mis kaitseb sinu pere, sinu kodu ja sinu tulevikku. Kui keegi lipsuga ütleb sulle, et nõudlik olukord nõuab kannatusi, sülita talle näkku. Sa ei ole siin selleks, et kannatada. Sa oled siin selleks, et elada, mitte vaevu ellu jääda.
Meil on seni veel uhkus külge pandud haiguse üle. Kes kannatab, see kaua elab – see jama on orja mantra. Tõeline tugevus ei ole hambad ristis vait olla. Tõeline tugevus on öelda ei, kui sulle tõmmatakse kott pähe. Tõeline tugevus on mässata selle vastu, mis on vale. Kui sa kannatad vaikides, ei ole sa vastupidav, sa oled tapamaja ees seisev veis.
Sa näed, kuidas su riiki röövitakse, kuidas su tulevik mängitakse maha, aga su aju hakkab tööle geopoliitilise olukorra ja majandusliku paratamatuse mölaga.
Jäta see sitt järele! Kas see on õiglane? Kas see kaitseb sind? Ei. Lõpeta oma rõhumise intellektuaalne õigustamine. Selleks ei ole põhjust, on ainult tahe või sallimine. Põhiseaduse esimene paragrahv ei ole ilulause. Rahvas on kõrgeim riigivõimu kandja. See tähendab, et iga ametnik, iga minister, iga riigikogulane on teie teenija.
Kui teenija hakkab maja põlema panema, et endale sooja tekitada, siis omanik ei varju viimsesse nurka – omanik astub ette ja küsib, mis kuradi värk see on!?!
Ma ei saa rääkida, mul on liising, mul on laen – kuule, härra, kui me laseme riigil sihukese jutu ja hirmuga triivida, siis homme pole seda liisingut millegagi maksta, sest majandus on põrmus. Varemetel ei kehti laenulepingud. Kui sa kardad praegu oma häält, siis sa nõustud, et su lapsed elavad varemetel. Kas see ongi see stabiilsus, mida sa tahad?
Tead, mida tegi Islandi rahvas enne varemeid, kuidas käitub Iirimaa kodanik praegu, mismoodi sai tillukesest Andorrast rikas patsifistlik muinasjutumaa? Muidugi sa ei tea – koolis ei õpetatud ju – järelikult hoia lõpuks ometi silm tublide eeskujude peal ja õpi nüüd!
Üks mees on mees. Kümme meest, kes üksteist sõimavad, on kümme ohvrit, kes istuvad üksteise käte peal või püüavad need suisa kinni siduda ja maha raiuda. Aga sada meest, kes üksteist usaldavad, on rusikas.
Lõpeta see eestlaslik iseenesesse sülitamine! Kui sa ütled, et eestlane on loll ja ori, siis sina oledki loll ja ori, sest sa ei suuda isegi oma rahvast näha kui midagi väärtuslikku. Uhkus ei ole patt, see on selgroog. Ilma selleta kukud sa kummuli.
Unusta koolis õpitud alandlikkus! Õpi tagasi instinkt, et kui haiseb, siis on mäda. Õpi tagasi väärikus, et sa ei ole kellegi teise mänguvahend. Õpi tagasi solidaarsus, et naaber ei ole lammas, vaid sinu ainus kindlustus süsteemi rünnaku vastu. Me ei vaja uusi seadusi ega uusi parteisid – me vajame uut arusaama iseendast.
Meie käes on raha, mille eest seda riiki juhitakse. Meie käes on töö, mis hoiab rattad käigus. Meie käes on lapsed, kelle pärast tulevikku ehitatakse. Kui me ei hakka enda eest seisma täna, siis homme pole kellelgi kusagil seista.
See ei ole poliitika. See on eneseväärikus. Me ei ole siin selleks, et taluda. Me oleme siin selleks, et elada. Ja elamine tähendab, et me ei vaata pealt, kuidas elu igal tasandil nii meie ümber, sees kui tulevikus põlema pannakse.

Missionär, ärikas, ettevõtja või ullikesest muinasjututegelane?
Eelarvamused ja lastetuba panevad äri peale mõeldes erinevad alateadvuse kammertoonid helisema, urisema või kriiskama. Tahtes oma asja ajades olla missionär, küsib hääleke mäluvoogudest: teate, mis nõukogude ajal juhtus? Väikeettevõtjad olid ärikad ning suurema kala püüdjad spekulandid, ehkki nad tahtsid sama, mida ullikestest muinasjututegelased: küllust luua ja taevariigi seaduste järgi maa peale paradiis tuua.
Selle eest istuti Patareis – nii legendaarne leidur Hando Kruuv kui ka Lenini-nimelise sovhoosi juht Kalev Raave olid loogilise leidlikkuse eest vangis. Rumala Noorkuu Henriku vanaisast sai pärast valgustumist Halliste Halastava Kiriku preester.
Meie aga kihvtitame ennast endiselt abstraktse juudivihaga ning seostame Aabrami ja Saara järglasi päheõpitud umbusu taktis liigkasuvõtmises – ühismeedias rabide arukaid videoid jälgides mõtleme paratamatult, et „teised“ näevad ja arvavad ja üldse. Liigkasuvõtjad on uuemal ajal korduvalt maani maha põletanud ka krüpto – heausksete järgijate arvel rikastunud püramiidpätid istuvad puuris ning korduvalt tohutuid summasid kaotanud ullikestest muinasjututegelased, targad inimesed tegelikult, lakuvad haavu.
Eliit aga paljastatakse inimene ja fakthaaval ning tipud põlevad – sõna otseses mõttes ka. Vene suurärimees Germanovich elas oma Uus-Meremaa rantšos just oma juubeli ajal üle kontori põlengu. Sealsamas lähedal on Meta-Zuckerbergi maaalune linnak juhuks, kui…
Sõnajalgade kontor põles ning 12. teadlasena tapeti David Wilcock, kes püüdis rääkida, kuidas Universumis süsteemid ja seaduspärad toimivad. Vähemalt mõnda aega on nüüd teadjad hirmunult vagusi. Sama siin – ka fail baltika kulissidetaguste tundjad jäid vait, kui üks neist tapeti. Kes tahaks olla järgmine, ehkki me teame, et nad teavad, et me teame. Feili trassi ja kruusakarjääride alla jäävad maad osteti kokku, jagati elamukruntideks, müüdi maksumaksjale, osteti metsaveoautod ja kallurid, millega suurt saaki ringi tassida – rõhk umbisikulisel tegumoel. Kui metsad maha võetud ja munamäed ringi kanditud, maanteed lõhutud ja külarahvast igas mõttes üle sõidetud, müüakse rekkad-kallurid väidetavalt kriisipiirkondadesse ning oma suurt nina sellesse suuresse ärisse toppides asfaldi alla sattuda… Tänan, ei!
Pigem nautigem generatsioonide koostööd Nopri talumeiereis, kus Tiit ja Karl naerutavd miljoneid fänne maitsekate lühivideotega, kes sedasi rõõmuliseks-naeruliseks tuunituna ostavad ka tooteid. Samasugust truudust-fookust-distsipliini ilmutab ka Saarmide hõim Kilgi rantšos. Kohvimüügilt tervisetoodetele sujunud Freddy ja Aire on Zinzino tiivul muinasjutulise imedemaa loonud – mõistagi ei ole nad ei ullikesed, ärikad ega spekulandid, vaid 21. sajandi vabad ettevõtjad.
Mina ka, mina ka, mina ka? Meil on noorima tütrega juba mitu aastat mitmesajaliikmeline konto, mille laiendamiseks tuleks pöörduda, helistada ja soovitada: „Tead, hea poliitik-sportlane-artist – ka minul oli mast maas, kui talvise viiruse kõigi lisadega läbi tegin – balanssõli päästis, soovitan…“
Meta-sõprade nimekirja sirvides olid sõna otseses mõttes hääled peas: oh, kui hea algrakukese saaks siit Setumaale, sealt Hiiumaale… ning autentse intonatsiooniga vastused, mis helistamise puhul tuleksid.
Ka EFTA gaalat jt parimate kogunemisi silmitsedes küsib teistmoodi hääleke peas: kellel on tänases maailmas raha – ja mida mina tegelikult tahan – kas ja kes nendest on valmis uueks lokdauniks või kes neist on alles pärast apokalüpsist, mille järel vaid 30% jääb?
Meil on tiivad mudas omaenese põlvede all – veeretades rahateenimisvõimalusi teame – peab tulema uuel tasandil lahtihüpe või… Kuna fookuse kadumine ja panoraami pihustumine kordub, kuniks elu, on tuttavlikud ka noorukese Anastassia Koldussova otsingud: „Ma olen olnud ära visatud. Olen armastust ära teeninud. Tänulikkuse asemel on kliendid mind niiviisi sõimanud ja mõnitanud, et ma ei taha enam olla nõid ega tervendaja – ropendada tahan!
Oi, näe – koodilugeja Eva Lepik oskab mõnitustest kõrgemal olla ja koodide nägemise eest tuhandeid eurosid küsida – mina ka, mina ka, mina ka!“
Nii oma ja kogetud – kõik me otsime variantidepaljususest lahendusi, nuusutame võrgustikke ja AI-variante, flirdime TI ja hinge maha müümise võimalusi pakkuva projektimaastikuga. Üks on meil ühine – olete märganud? Uue taseme üksildus – oma tiibade peal mudas põlvitades oleme nõnda läbi põlenud, et ei suuda luua meeskonda, omaderingi ega jutustada mitmekesi üht ja sedasama muinasjuttu. Aiman, et see on sama taotluslik kui lähenev trahh – olgu see siis kardetud krahh või päästev pabahh😊